Põhja Jäämeri Põhja-Jäämeri ehk Jäämeri ehk Arktika ookean on väikseim ookean Maal. Põhja-Jäämeri ümbritseb põhjapoolust. Teda piiravad Euraasia ja Põhja-Ameerika. Mõnikord ei loeta Põhja-Jäämerd eraldi ookeaniks, vaid Atlandi ookeani osaks. Tema rannik on palistatud ääremeredega: Kara, Laptevite, Ida-Siberi, Tsuktsi, Beauforti, Baffini Grööni, Norra, Barentsi ja Valge merega. Lahtedest on kõige suurem Hudsoni laht. Suurim sügavus on 5449 meetrit. Poolusepiirkonnas on sügavus 4300 meetri ümber. Need paigad on talviti karmid. Talvel on ookean mähkunud ööhõlma. Päike on loojunud. Ainult virmalised valgustavad jääkõrbe. Jääväljad liiguvad. Tuul ja hoovused lükkavad neid Gröönimaa poole
Soolsus on 18 - 35. Põhja-Jäämeres vesikonda kuuluvad mered Nr. Nimetus Pindala, tuh. km² Suurim sügavus, m 1 Barentsi 1424 600 2 Norra 1340 3970 3 Grööni 1195 5527 4 Ida-Siberi 913 915 5 Kara 883 600 6 Laptevite 662 3385 7 Tsuktsi 595 1256 8 Baffini 530 2414 9 Beauforti 481 3749 10 Valge 90 350 11 Lincolni 38 582
territooriumil. Venemaa on maailma suurim riik, mille pindala on 17075200 km2. Riigi pikkus põhjast lõunasse on üle 4000 km, läänest itta aga peaaegu 10000 km. Kagus piirneb Venemaa Põhja-Koreaga, lõunas Hiina, Mongoolia, Kasahstani, Aserbaidzhaani ja Gruusiaga, edelas Ukrainaga, läänes Valgevene, Leedu, Eesti, Soome ja Norraga, Kalinigradi oblast piirneb Leedu ja Poolaga. Põhjas piirneb Venemaa mitme Põhja- Jäämere ala meredega: Barentsi mere, Kara mere, Laptevite mere, Ida-Siberi mere ja Tsuktsi merega, idas piirneb Beringi väina, Beringi mere, Ohhota mere ja Jaapani merega, lõunas piirneb Musta merega ning läänes- Soome lahe ja Läänemeraga. Geograafiliselt võib Venemaa jaotada kolmeks üsnagi suureks regioonika: Venemaa Euroopa osa, mis paikneb Uurali mägedest läänepoolsel territootiumil; Siber, mis laiub Uuralist peaaegu kuni Vaikse ookeani rannikuni ja Venemaa Kaug-Ida piirkond. Igal regioonil on
Mereteadus Hüdroloogia tuleneb kahest kreekakeelsest sõnast: hydor(vesi) ja logos (õpetus, teadus). See termin tähendab õpetust veest kõige laiemas mõttes, õpetust maakera vetest. Hüdroloogia teadusharu maakera vesikestatas (hüdrosfäärist). Sisevete hüdroloogia Merehüdroloogia ehk okeanoloogia ehk okeanograafia ehk mereteadus Teadus jõgedest ehk potamoloogia Teadus järvedest ehk limnoloogia Teadus soodest ehk telmatoloogia Teadus liustikest ehk glatsioloogia Mereteadus käsitleb mitmesuguseid maailmamere nähtusi ja protsesse. · Füüsikalisi merevee liikumine; · Keemilisi vee keemilist koostist: · Geoloogilist ookeanipõhja geoloogilist kujunemist ja arengut; · Bioloogilisi mereelustiku probleemid. Mereökoloogia on teadus seostest mere keskkonnatingimuste ja elustiku erinevate komponentide vahel.
1.2.Mäestikud ja mägismaad Leena jõest ida poole asetseb mitmeid mäeahelikke ja kõrglavasid. Verhojanski, Tserski ja Kolõma mäestike keskmine kõrgus on 2300 kuni 3200 m merepinnast. Mida rohkem ida poole, seda kõrgemad ja järsumad on mäed. 1.2.1. Tserski mäestik Tserski mäestik on mäestik Venemaal Sahhas (Jakuutias) ja Magadani oblastis. Tserski mäestik kulgeb loode-kagu suunas. Selle kõrgeim tipp Pobeda mägi on 3003 meetri kõrgune. Mäestik on tekkinud Euraasia ja Põhja-Ameerika tektoonilise plaadi piirile. Selle piiri loomus on siiamaale välja selgitamata. Oletatud on nii seda, et mäestiku piirkonnas liiguvad laamad teineteisest eemale, kui ka seda, et mäestik on tekkinud laamade kokkusurumise tulemusena. Tserski mäestik on tektooniliselt aktiivne. Mäestiku avastas 1926. aastal Sergei Obrutsev, Vladimir Obrutsevi poeg, ning nimetas selle maadeavastaja ja geograafi Jan Czerski järgi. 3 1.2.2. Verhojanski mäestik
Venemaa on maailma suurim riik, mille pindala on 17075200 km2. Riigi pikkus põhjast lõunasse on üle 4000 km, läänest itta aga peaaegu 10000 km. Kagus piirneb Venemaa Põhja-Koreaga, lõunas Hiina, Mongoolia, Kasahstani, Aserbaidzhaani ja Gruusiaga, edelas Ukrainaga, läänes Valgevene, Leedu, Eesti, Soome ja Norraga, Kalinigradi oblast piirneb Leedu ja Poolaga. Põhjas piirneb Venemaa mitme Põhja-Jäämere ala meredega: Barentsi mere, Kara mere, Laptevite mere, Ida-Siberi mere ja Tsuktsi merega, idas piirneb Beringi väina, Beringi mere, Ohhota mere ja Jaapani merega, lõunas piirneb Musta merega ning läänes- Soome lahe ja Läänemeraga. Venemaale kuulub suur hulk saari: Põhja-Jäämeres Franz Josephi maa (ligi 100 saarest koosnev arhipelaag), saared Novaja Zemlja, Vaigats, saarestik Severnaja Zemlja, Uus-Siberi saared, Wrangeli saar; Vaikses ookeanis Kuriilid, mis venivad Kamtsatka poolsarelt kuni Jaapanini ning Sahhaliin
Norra meri Norra meri on Põhja-Jäämere ehk Arktika ookeani osa. See on ääremeri. Norra merd ümbritsevad Teravmäed, Island, Fääri ja Shetlandi saared, Jan Mayeni saar ja Skandinaavia poolsaar. Sügavus on kuni 3960 meetrit. Keskmine sügavus on 1383 meetrit. Mere pindala on 1 380 000 km² ning soolsus 35. Norra mere rannajoont iseloomustavad sügavad kitsad lahed, mida nimetatakse fjordideks, samuti suur hulk saari ja saarestikke. Mandrilava on kitsas. Norra hoovus on hoovus Norra meres, osa Golfi hoovusest. Hoovab kirdesse Suurbritanniast Skandinaavia poolsaareni ja edasi mööda Skandinaavia looderannikut. Vesi ei külmu, sest seda läbib Põhja- Atlandi hoovus. Norra rannikul on tavaliselt tõusu ja mõõna veetaseme vahe mõni meeter. Norra rannikult ja avamerest võib leida tuhandeid süvaveekorallide elupaiku. Norra meres elavad ka vaalalised. Norra meri erineb teistest selle poolest, et seal on nafta puuraugud. Mere rannikul paiknevad riigid on
kasvu. Ühe kuni viie aasta möödudes pöörduvad lõhed tagasi kodujõkke, otsides õiget suunda päikese, hoovuste ja maa magnetvälja abil. Jõe suuet aitab leida erakordne lõhnamälu ja haistmine. Lõhe levik. Maailmas on lõhe looduslikult levinud vaid Põhja-Atlandil ning viimasega Põhjamere ja kitsaste Taani väinade kaudu napis ühenduses olevas maailma suurimas riimveekogus Läänemeres. Atlandi idakaldal ulatub lõhe leviala Portugalist (41º põhjalaiust) kuni Kara mereni, läänekaldal Connecticuti jõest Labradori poolsaare põhjatipuni. Põhjas küünib levila Islandi ja Lõuna-Gröönimaani. Atlandi lõhe paikne vorm nn. järvelõhe (S. salar morpha sebago) elab mõnes suures sügavas järves, nagu Laadoga, Onega, Saima ja Vänern Euroopas ning mitmes Põhja Ameerika järves. Peale paikse järvelõhe leidub ka üksikuid paikseid jõepopulatsioone. Läänemeres oli lõhe varasemal ajal üsna laialt levinud, asustades kõiki kudemiseks ning
Mart Reiniku Gümnaasium EUROOPA uurimustöö Koostaja: Annika Vesselov Tartu 2004 1. EUROOPA Euroopa on maailmajagu idapoolkeral, Euraasia mandri poolsaareline lääneosa. Koos saartega on Euroopa u. 10 250 000 km 2. Euroopat piiravad põhjast Põhja-Jäämere ääremered (Kara, Barentsi, Valge ja Norra meri), läänest ja lõunast Atlandi ookean ja selle osad (Põhjameri, Vahemeri, Marmara, Must ja Aasovi meri). Euroopa piir on tinglik, see kulgeb kokkuleppeliselt piki Uurali idanõlvu, Emba (või Uurali) jõge, Kaspia põhjarannikut ja Kuma-Manõtsi nõgu. (5 lk 634)
Beringi meri Beringi meri asub Vaikse ookeani põhjaosas. Beringi meri on ääremeri, mida piiravad loodest Tsuktsi poolsaar, läänest Kamtsaka poolsaar, kirdest Alaska, lõunast Aleuutide saarestik, mis koosneb umbes 150-st saarest, millest enamus on mere pinnale ulatuvad vulkaanikoonused. Meri on ühenduses Beringi väina kaudu Põhja- Jäämerega. Beringi meri võtab enda alla 2,3 miljonit km² Vaikse ookeani põhjaosast. Põhja- ja idaosas madal, keskmiselt 200m. Edelas ja lõunas sügavneb järsult. Mere kõige sügavam koht ulatub 5500 meetrini. Soolsus jääb 30-33% vahele. Bering merel on valdavalt külm kliima, veepinnakihil jäävad suvel temperatuurid 5-10 kraadi vahemikku ning suurema osa ajast on meri ajujääs (v. a. äärmine lõunaosa). Kirdes ja põhjas on kitsas mandrilava. Beringi merelt saab alguse külm Kuriili ehk Oyashio hoovus. Beringi mere elustik on mitmekesine, selle kohal tiirleb üle 30 erinevat l
KOLLANE MERI Maria Suumann 8.B Kollane meri · Kollane meri (hiina keeles Huanghai, korea keeles Hwanghae) on Vaikse ookeani ääremeri. · Kollane meri piirneb lõunast Ida-Hiina merega, läänest Hiina riigiga, idast Põhja- ja Lõuna-Koreaga. Mere kirdeosas asub Bo Hai laht. · Kollanemeri on ühenduses Ida-Hiina merega ja Korea väina kaudu ka Jaapani merega. Üldandmed · Kollasemere pindala on 380,000 km². Kuna meri asub täies ulatuses mandrilaval, on see võrdlemisi madal sügavaim koht on ainult 152 m sügav, keskmine sügavus on 60-80 m. · Kollase mere vesi on magedam kui ookeanis, keskmiselt 32. · Mandrilava on lai. Hoovused, tõus ja mõõn ·Kollase mere soe · Tõus toimub kaks korda hoovus on osa päevas. Hiina rannikul on nende amplituud umbes Kuroshio hoovusest, 0.9 ja 3 meetri vahel, mis on maailmas
sajandi alguses, mil püüti jaapani rahvusliku kultuuri rõhutamise nimel vältida kõike võõrapärast, sh hiinapärast. Kui lähtuda algupärasest hääldusest tde, siis tähendaks see lihtsalt "hiina käsitsivõitlust", kusjuures (t) viitab Tangi dünastia aegsele Hiinale ning (devõi te) tähendab kätt või käsitsivõitlust. Vastavalt ühiskondlikule nõudlusele võeti hiinapärasuse vältimiseks aga kasutusele kanji alternatiivne hääldus karaja ühtlasi põhjendati seda kara osutamisega tühjale käele hiina käe asemel. See tähendab, et endine (kara) vahetati välja homonüümi vastu (kara). Samal ajal jäi küll paralleelselt kasutusele nimetus tode, kuid sellele hakati poliitilise korrektsuse mõttes avalikkuses eelistama karate'd, mis on saanud tänapäeval üldnimetuseks.3 3 http://et.wikipedia.org/wiki/Karate Eesti karate lühiajalugu Eesti karate algusaastaks loetakse 1969. aastat. 1970. aastatel oli karatega tegelemine keeruline, sest
SISUKORD MERE ASEND................................................................................................................... 2 MERE NIMI....................................................................................................................... 2 SAARTEVAHELINE MERI..............................................................................................3 MERE SUURUS.................................................................................................................4 MERE SÜGAVUS.............................................................................................................4 MEREVEE SOOLSUS.......................................................................................................5 VEE TEMPERATUUR JA JÄÄOLUD............................................................................. 5 VEE LIIKUMINE............................................................................................................
Kollane meri 1.Mere asend Kollane meri on Vaikse-Ookeani ääremeri.Meri on suhteliselt laia kujuga. Kollane meri piirneb lõunast Ida-Hiina merega, läänest Hiina riigiga, idast aga põhja ja lõuna Koreaga. Mere Kirde osas asub Bo Hai laht. Hiina Kollane meri Ida-Hiina meri Hiina Joonis 1. Kollase mere asend. 2. Mere nimi Mere nimi tuleb Huanghe ehk Kollane jõgi, mis voolab läbi Lössiplatoo. Löss on peeneteraline materjal, kergesti hõljumina edasikantav. Hõljum annab jõe ja ka mere veele kollaka värvuse ning sellest ka mere nimi. 3. Ääremeri Kollane meri on Vaikse ookeani ääremeri ,mis on ühenduses Huang He ja Yangtze jõgedega ,Ida- Hiina merega ja Korea poolasaare väina kaudu ka Jaapani merega. 4.Suurus Kollase mere pindala (k.a Bo Hai laht) on 416 000 km² .See on suhteliselt vähe võrreldes Vahemerega ,mis on 2 505 000 km² ,ku
ARAABIA MERI Mirjam K. 7b MERE ASEND Araabia meri asub india ookeani loodeosas. Hindustani ja Araabia poolsaare vahel. Pärsia laht Araabia poolsaar Cambay laht Araabia meri India ookean Joonis1. Araabia mere asend MERE NIMI Araabia meri sai oma nime sellest, et selle looderannikul asub Araabia. AVAMERI Araabia meri on avameri, mis on otseühenduses India ookeaniga. SUURUS Araabia mere pindala koos Adeni ja Omaani lahega on 4 592 000km2. Võrreldes Kollase merega on Araabia meri väga suur. SÜGAVUS Araabia mere suurim sügavus on 5803 meetrit. Võrreldes Musta merega on see väga sügav vesi, nimelt on Araabia meri poole sügavam, kui Must meri. VEE SOOLSUS Araabia meri on soolane vesi, selle mere vee soolsus on kuni 36,5 promilli. Araabia merre suubuvad Induse ja Armada jõed. Araabia meres sajab vähe ja auramine on suhteliselt suur. VEE TEMPERATUUR JA JÄÄOLUD Araabia meri ei jäätu , kuna vee temperatuur ei lange alla
MUST MERI 1. MERE ASEND Must meri on Atlandi ookeani ja Vahemere basseini kuuluv Kagu-Euroopa ja Väike-Aasia vahele jääv sisemeri. Joonis 1. Musta mere asend. 2. MERE NIMI Nime tekkimise põhjuste kohta on mitu versiooni. Ägedate tormide ja tiheda udu tõttu on Mustal merel sageli ohtlik. Sõna "must" võib tähendada 'ähvardav, ohtlik'. Seda seostatakse ka Noa laeva aegse veeuputusega. Pilvise ilmaga päeval või tormi ajal muutub merepind mustade pilvede all tumedaks. Arvatatakse, et Kesk-Aasiast pärit turgi nomaadid nimetasid merd sellepärast Karadeniz ('Must meri'). Mikrovetikad muudavad vee tumedaks ja väheläbipaistvaks. Türklased, kes püüdsid Musta mere äärseid rahvaid vallutada, kohtasid raevukat vastupanu tserkesside, adõgeede ja teiste rahvaste poolt, mistõttu anti merele nimeks Karadeniz 'Must meri, külalislahkuseta meri'. Raud-, vask-, hõbe- ja pliiesemed (näiteks ankrud), mis jäävad Mustas meres pikemak
Must Meri 1. Must Meri asub Atlandi ookeanist idas . Meri on ovaalse kujuga. Krimmi poolsaar Aasovi meri Kertshi väin Joonis 1. Musta mere asend. Bosporuse väin Marmara meri Egeuse meri 2. Musta merd kutsutakse Mustaks mereks, sest pilvise ilmaga või tormi ajal muutub merepind tormi ajal tumedaks, mustaks. Samuti muudavad Musta mere vee tumedaks ja väheläbipaistvaks mikrovetikad. Tormide ja udu tõttu on Mustal merel sageli ohtlik, mistõttu arvatakse, et sõna ,,must" võib tähendada ,,ähvardavat" või ,,ohtlikku". 3. Must meri on sisemeri. Musta merd ja Atlandi ookeani ühendab Vahemeri. Vahemerd ühendab Musta mere ja Egeuse merega Bosporuse väin, Marmara meri ja Dardanellid. Musta mere põhjaosas asub Krimmi poolsaar. 4. Musta mere pindala on 436 400 ruutkilomeetrit ja
Kariibi meri 2. Kariibi meri on Atlandi ookeani osa. 3. Kariibi meri on ääremeri. Merd ümbritsevad mandrid on Põhja- ja Lõuna-Ameerika; saared on Jamaica, Haiti ja Puerto Rico; saarestikud on Väikesed Antillid ja Suured Antillid (Jamaica, Haiti, Puerto Rico); poolsaar on Yucatàni. Mehhiko lahega ühendab Yucàtani väin, Sargasso merega ühendab Tuulepealne väin. 4. Mere pindala on 2 754 000 km², keskmine sügavus on 2 642 m, suurim sügavus on 7 680 m, keskmiselt soolane u 36, sügavamad kohad on mere loodeosas, selfiala on kitsas. 5.Läbi Kariibi mere kulgeb idast läände soe Kariibi hoovus. Kariibi mere vesi hoiab Lääne- Euroopat soojana. Kui see ühendus katkeb, muutub ka kliima Lääne-Euroopas jahedamaks. Kariibi meres on nõrgad looded. 6.Tõusu ja mõõna vahe on väike, 50-80cm. 7.Kariibi mere korallirifid moodustavad 8% kogu maailma koralliriffidest. Kariibi mere ümbruses elab väga palu linde, keda mujal maailmas ei ela (nt
Laevadesse pandi suur hulk loomi (sead, kitsed, meisead, rotid, hiired jne.). Nende abil sai kindlaks määrata tuumapommi mõju elusorganismidele. Bikini atolli avastas oma ümbermaailmareisil Tallinnast päris maadeavastaja Otto von Kotzebue. (Vaher, 2012) 3. Izdelie 202 (Tsar Bomba) Maailma võimsaim termotuumapomm, mida on lõhatud, on venelaste pomm ''Izdelie 202'' (toode ehk asi 202). Izdelie lõhati 30. oktoobril Novaja Zemljal. Seda pommi kutsusid tehnikud omavahel ka Ivaniks. Pommi pikkus oli 8m, diameeter 2m ja kaalus 26 tonni. Kuna pomm oli väga suur, ei mahtunud ta ka suurima Nõukogude Liidu pommilennukisse Tupolev Tu-95'e sisse ning pomm riputati lennuki alla, alumine pool jäi sahtiavast välja. Kuna pomm oli väga raske, tuli tema kukkumist kuidagi aeglustada (muidu oleks ta 10.5 km kõrguselt pilbasteks kukkunud ja lennuk poleks jõudnud ohutusse kaugusesse), selleks pandi pommile
4000 km, läänest itta aga peaaegu 10000 km. Geograafiliselt võib Venemaa jaotada kolmeks üsnagi suureks regioonika: Venemaa Euroopa osa, mis paikneb Uurali mägedest läänepoolsel territootiumil; Siber, mis laiub Uuralist peaaegu kuni Vaikse ookeani rannikuni ja Venemaa Kaug-Ida piirkond. Igal regioonil on omakorda väga iseäralikud füsiograafilised jooned. Venemaale kuulub suur hulk saari: Põhja-Jäämeres Franz Josephi maa (ligi 100 saarest koosnev arhipelaag), saared Novaja Zemlja, Vaigats, saarestik Severnaja Zemlja, Uus-Siberi saared, Wrangeli saar; Vaikses ookeanis Kuriilid, mis venivad Kamtsatka poolsarelt kuni Jaapanini ning Sahhaliin. Venemaal elab üle 160 rahvuse esindajad, kellest suurima grupi moodustavad venelased 82%, tatarlased 3,8%, ukrainlased 3%, tshuvashid 1,2%, tshetsheenid, bashkiirid, armeenlased. Laialdaselt on esindadtud soome-ugri rahvad: marid, karjalased, mordvad, handid, mansid, udmurdid, tshuvashid jt.
BERINGI MERI 1.MERE ASEND Beringi meri asub Vaikse ookeani põhjaosas.Läänest piirab seda Kamtsatka poolsaar, loodest Tsuktsi poolsaar, kirdest Alaska, lõunast Aleuutide saarestik. Joonis1. Beringi mere asend 2.MERE NIMI Beringi meri on oma nime saanud meresõitja Vitus Bering'i järgi, kes elas 1681.1741. aastatel. Ta oli Taanis sündinud, kuid vene päritolu meresõitja, kommodoor. 3.ÄÄREMERI Beringi meri on ääremeri, mis on ühenduses Põhja-Jäämerega Beringi väina kaudu.Beringi merd ümbritsevad Aleuutide saarestik ja üks suuremaid saari on seal Saint Lawrence 4.SUURUS JA SÜGAVUS Võtab enda alla 2,3 miljonit km² Vaikse ookeani põhjaosast. On Põhja- ja idaosas madal, keskmiselt 200 m. Edelas ja lõunas sügavneb järsult. Kõige sügavaim koht ulatub 5500 m. Kirdes ja põhjas on mandrilava.Beringi meri on umbes kaks korda suurem kui tema kõrval asuv Ohhoota meri. 5.SOOLSUS
Must meri Tartu 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS Referaadi teemaks on Musta mere tutvustamine ning kirjeldamine. Antud töös kirjutan Musta mere paiknemisest, selle vee omadustest ning vee elustikust. Teemaks valisin Musta mere, sest mulle pakub huvi selle uurimine, kuna ma sain oma eelnevaid teadmisi kinnistada ning sain ka omandada palju uusi ning huvitavaid fakte ja aspekte antud mere kohta. Kindlasti oleks üheks põhjuseks - soov oma saadud teadmisi tutvustada kaasüliõpilastele. Paiknemine Must meri (vene keeles , ukraina keeles , bulgaaria keeles , vene keeles rumeenia keeles Marea Neagr, türgi keeles Karadeniz, gruusia keeles [savi zgva]) on Atlandi ookeani ja Vahemere basseini kuuluv Kagu-Euroopa ja Väike- Aasia vahele jääv sisemeri. Merest lõunas on Väike Aasia vahele jääv sisemeri. Merest lõunas on Väike-Aasia, idas Kaukaasia, põhjas Ida-Euroopa lauskmaa ja läänes Balkani poolsaar. [4] Egeuse mere ja Vahemerega ühendavad se
Beringi meri Beringi meri asub vaikse ookeani loode osas. Joonis1. Beringi mere asend 2.Mere nimi Meri sai oma nime Vitus Beringi järgi kes avastas selle mere. 3.Ääremeri Beringi meri on ääremeri. Seda merd lahutavad ookeanist aleuudi saarestik. 4.Suurus Meri võtab enda alla 2.3 miljonit km2 vaikse ookeani pindalast. 5.Sügavus Põhja ja ida osas on meri madal, keskmiselt 200m. Edelas ja lõunas sügavneb järsult. Kõige sügavam koht ulatub 5500m. 6.Soolsus Soolsus on seal 30-33%. See on 2% madalam maailmamere keskmisest soolsusest. Soolsus on küllaltki keskimine. Vaikse ookeaniga on ühendus hea. Suubuvad jõed on Kuskokwin, Yukon ja Anador. 7.Vee temperatur ja jääolud
Massiturism on tänapäeval selles piirkonnas üks peamisi ökoloogilise kahju põhjustajaid. Osa kunagisi puutumatuid alasid on pöördumatult kahjustunud. 3 1. Üldine iseloomustus Vahemeri asub 30 ja 45 N ja 5 ja 36 E vahel.Vahemeri on tugevasti sissetunginud maasse ja on üks kõige enam isoleeritud vesikond maailmas. Vahemeri on meri Aafrika, Aasia ja Euroopa vahel, sellest ka nimi. Samuti on Atlandi ookeani sisemeri ja paikneb Euraasia ja Aafrika vahel. Vahemere keskmine sügavus on 1438 m, suurim sügavus on 5121 m (Helleni süvik), maht on 4,38 mln. km3. Vahemere kohal sukeldub Aafrika laam Euraasia laama alla, mistõttu esineb maavärinaid ja vulkaanipurskeid. 2. Kuidas tekkis Vahemeri ? Teoorias, vahemerena tuntud meri tekkis 5,3 miljonit aastat tagasi, kui Atlandi ookeani vood läbi Gibraltari väina murdsid ja madalama ala täitsid. Hispaania Barcelona geograafiainstituudi
Ta paikneb Venemaale kuuluva Siberi ja Ameerika Ühendriikide Alaska osariigi vahel. Põhja jäämerega ühendab seda merd Beringi väin. Beringi meri on oma nime saanud taani meresõitja Vitus Beringi järgi. Ta sõitis sinna Vene tsaari Peeter Suure käskimisel uurima, kas Aasia ja Ameerika vahel on maismaasild. Tema järgi sai nime ka Beringi väin, kus ta seilas kolm aastat pärast Peterburist lahkumist. Beringi meri on ääremeri meri, mida lahutavad ookeanist väiksemad saared mis on Aleuutide üheks osaks. Ohhoota merest lahutab seda Kamtsatka poolsaar ning Ida siberi merest Venemaa kirdeosa. Teiselt poolt ääristab seda merd Alaska poolsaar ning sinna jääb Aleuudi süvik. Beringi mere kogupindala on 3 349 908 ruutkilomeetrit ( Raamatu ,,Ookeanid ja mered" mille autoriks on Neil Morris andmetel 2 268 180 ruutkilomeetrit. ) Mere kohta on ta küllaltki suur, kuid üldiselt kipub keskele jääma
)) Huvitav on tähistatud: Huvitav Tekst Küsimused on tähistatud: Küsimused 1. 2. Mõisted on tähistatud: Mõisted mandrijää igikelts --- 6 ((Kaart: Euroopa loodusgeograafiline kaart.)) --- 7 ((Kaart: Eesti loodusgeograafiline kaart.)) --- 8 xxx 1 Euroopa ja Eesti asend, pinnamood ja geoloogia 1.1. Euroopa asend, suurus ja piirid ((Kaart: Euroopa kaart.)) Euroopa maailmajagu on osa Euraasia mandrist, selle lääneosa, ning kaardil paistab ta justkui hiiglasuur poolsaar. Vahel on Euroopat naljatamisi nimetatud ka "poolsaarte poolsaareks", sest nii põhjas, läänes kui ka lõunas eenduvad mandriosast arvukad poolsaared. Põhjaosas leiame suure Skandinaavia ja väiksema Koola poolsaare ning Põhja- ja Läänemere vahele kiilutud Jüüti poolsaare. Edelas sirutub Aafrika suunas Pürenee ehk Ibeeria poolsaar,
HÜDROSFÄÄR Vee hea liikuvuse tõttu on hüdrosfäär teiste sfääridega läbi põimunud: atmosfääris on veeauru, litosfääris ja mullas leidub põhjavett ning organismide koostises on palju vett. Vee olekust oleneb tema liikumise kiirus. VEERINGE MAAL Sademed. Suur osa ookeani pinnalt aurunud veest langeb sademetena tagasi, osa kandub õhuvooludega maismaale. Õhumasside ette jäävate mäestike juures sajab suurem osa sademeid maha mägistel rannikutel. Maismaalt tulev niiskus sajab osaliselt maha maismaal ja vähe jõuab ookeani kohale. Merelt aurab tunduvalt rohkem kui maismaalt pindala suurem, veekogu on kogu aeg veega küllastunud auramine ei vähene vee defitsiidi tõttu. Üle 3000 mm/a ekvaatori ümbruses(tõusvad õhuvoolud, aurumine suur), üle 2000 mm/a Põhja-Ameerika looderannik (Alaska hoovus, Kordiljeerid), alla 100mm/a pöörijoonte piirkonnad(püsiv kõrgrõhk, laskuvad õhuvoolud), mandrite sisealad, pol
Jõed toovad aastas 320km³ magevett. Sademeid mustal merel on keskmiselt 450mm aastas. Otseselt sademed, jää ja lume sulamine ei mõjuta Musta mere soolasust. Osa magevett voolab pinnahoovusena Bosporuse poole, süvaveehoovus aga toob Vahemerest soolast vett. Bosporuse väina kaudu voolab Musta merre 200 km³ merevett aastas. Hoovused on kahesugused, ühtesid põhjustab veevahetus Marmara merega, teised on triivhoovused, mida põhjustab tuulte tsüklonaalne iseloom. Musta mere soolsus on pinna lähedal 1721 (keskmiselt 18,3) , jõesuu lähedal 39. Sügavusel üle 50100 m kasvab aeglaselt kuni 30 Marmara mere suunas. Soolsus moodustab umbes poole maailmamere soolasusest. Merevee soolsus sõltub mitmest tegurist. Kui näiteks on tegu sisemerega, siis selle soolsus erineb tunduvalt keskmisest. Samuti sõltub merevee soolsus aurumisest, sademete hulgast ja jõgede sissevoolust merre, suurte jõgede suudmete juures on merevee soolsus märgatavalt väiksem
tavaliselt asub see merepinnast kõrgemal. Järved tekivad maapinnal olevate nõgude täitumisel pinnaveega. Järvede vesi võib olla nii mage kui ka soolane. · Baikali järv ehk Baikal on järv Aasias Ida-Siberi lõunaosas. Baikal asub Venemaal. Pindala 31 500 km² · Maht 23 000 km³ · Suurim sügavus 1637 m · Keskmine sügavus 758 m · Kõrgus merepinnast 456 m · Valgla pindala 560 000 km² · Soolsus 0 · Kaldajoone pikkus 2000 km Järve pikkus on 636 km ja laius kuni 80 km. Baikal on maailma sügavaim ja suurima mahuga mageveejärv. Järves on viiendik maailma vedelast mageveest (üle nelja viiendiku Venemaa omast). Baikali vesi on väga selge. Baikal asub mäeahelikevahelises tektoonilises nõos. Järves on 27 saart; neist suurim on Olhon. Idaosas asuvad suuremad lahed (Barguzini, Tsivõrkui ja Provali laht) ja poolsaared Soolajärved
Talikülalisena ilmub lumekakk aeg- ajalt ka parasvöötme lagendikele. Barentsi meres söövad tirgud ja kaljukajakad pesitsusajal 700 000 tsentneri kala. Mida suurem on linnulaat, seda vähem ohustavad pesitsejaid röövkajakad ja ännid, kes hangivad saaki koloonia äärtelt. 1930 laastas tirgukolooniaid inimene, kasutades tirgumune ja –liha toiduks ja koerasöödaks, toorainena seebi keetmisel. Hahasulgedest valmistati vatitekke , sulejopesid. 1930-ndatel veeti Novaja Zemljalt välja 1,5 t hahasulgi aastas. 100 000 tundra püüd aastas, jätkus sulgivate hangelindude ja linnumunade kogumine veel 1960. Nüüd on Arktika loodus looduskaitse all. Paljud haned ja lagled otsivad häda korral toitu mereheidisest, mustlagle võib toituda ka samblast ja samblikest, hangelind süüa vaid seemneid. Kõik 141 arktilist linnuliiki munevad vaid ühe kurna aastas , kuid nende eluiga on pikem, aga pesitsusaeg on lühenenud märgatavalt võrreldes parasvöötme lindudega.
tugevad maavärinad. Näiteks Vaikse ookeani ja Filipiini laam. o Ookeanilise ja mandrilise laama põrkumine. (Näiteks Nazca ja Lõuna-Ameerika laam). Ookeaniline maakoor on raskem kui mandriline maakoor, seepärast sukeldub see kokkupõrkel kergema alla. Sukeldumise kohale tekib süvik. Mandrilise laama serva tekib kurdmäestik. Tihti esineb vulkaane ning maavärinaid. o Mandriliste laamade põrkumine. (Näiteks India ja Euraasia laam). Kivimmaterjali kuhjumisel tekib kurdmäestik (Näiteks Himaalaja, Kaukasus, Alpid, Karpaadid). Võib esineda tugevaid maavärinaid. Vulkaane ei esine, kuna maakoor on väga paks. Mandriliste laamade põrkumine põhjustab ajalooliste ookeanide sulgumist. Kollisioon. Laamade nihkumine o Vastassuunaline nihkumine toimub kohas kus vastassuunas liikuvad laamad puutuvad kokku pikki murranguvööndit, mõjutades üksteist erineva jõuga.
LÄÄNEMERI 9.1. Rannajoon Küsimused Vastused 1 Nimeta mereliike. Sisemeri, avameri 2 Milline meri on sisemeri? Sisemeri on ühendatud maailmamerega väinade kaudu. 3 Milline meri on Läänemeri? Sisemeri 4 Kas Läänemeri on sügav? Kui suur on tema Ei. 55m keskmine sügavus? 5 Nimeta Läänemere lahed (3) Põhjalaht ehk Botnia laht, Soome laht ja Liivi laht 6 Milline on Eesti rannajoon? Hästi liigestunud ja kääruline 7 Miks moodustab mööda eesti kaarti Sest rannajoone hulka loetakse ja saarte mõõdetud rannajoon 1/3 tegelikust Eesti rannajooned rannajoonest? 8 Mitu saart on Eestis? Üle 1500 9 Mis on poolsaar? Kitsas mandri osa, mida ulatub kaugele
Tallinna Reaalkool Vahemeri. Mere iseloomustus Alina Rostsinskaja 8.c klass Tallinn 2009 Mere asend. Vahemeri on Atlandi ookeani sisemeri, mis paikneb Euraasia ja Aafrika vahel. Vahemeri on lääne-idasuunaline. Mere nimi. Vahemere nimi tuleneb mere asendist. Nimelt Vahemeri asub Euraasia ja Aafrika vahel. Sisemeri. Vahemeri on sisemeri, mida eraldab Gibraltari väin Atlandi ookeanist. Vahemeri on Dardanellide väina, Marmara mere ja Bosporuse väina kaudu ühenduses Musta merega ning Suessi kanali kaudu Runase merega. Joonis 1. Vahemere asend. Meres asuvad ka paljud saared nagu näiteks Malta, Korsika, Sardiinia ja ühed kuulsamatki turismi saared nagu Kreeta ja Küpros. Loomulikult asuvad Vahemeres ka paljud muud saared
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
