MÕISTED akt alasti inimkeha kujutis (kunstis) akvarell vesivärv ja vesivärvidega maalitud pilt autoportree portree, milles kunstnik kujutab iseennast eklektika erinevate stiilide kokkusobitamine fassaad ehitise esikülg, vaatamiseks määratud külg ikoon pühapilt, jumaluse v pühaku reljeefne v maalitud kujutis usulise austamise esemena mosaiik erivärvilistest kivikestest, klaasitükkidest või muust materjalist kokkusobitatud pilt v ornament, näiteks põrandate ja seinte katmiseks sakraalarhitektuur usukultuslike hoonete ehituskunst, usukultuslikud ehitised (kirikud, kloostrid) profaanarhitektuur ilmaliku (so mittekirikliku) otstarbega püstitatud ehitised poolsammas vaid pooleni seinast eenduv sammas pilaster seinapiilar, ühe küljega seina vastas asetsev (õhuke) piilar; nelinurkne seinasammas kapiteel samba, piilari v pilastri pea, ülemine laienev osa, mis jääb samba tüve ja talastiku v võlvi vahele tahvelmaal isese...
ülemine osa. Kreeka templiehituses eristatakse kolme stiili: 1)dooria stiil- Lihtne tugev sammas ilma baasita. Samba tüves on kaetud püstiste vagudega. Kapiteeliks kaks plaati - alumine ümmargune, ülemine nelinurkne. Friisil vaheldumisi reljeefid ja püstvaod 2)joonia stiil- on dooria stiiliga võrreldes kergem, õhulisem. Sammas on peenem, omab baasi. Spiraalimoodi kaunistused ( vaadeldavad vaid otse eest) 3) korintose stiil- iseloomulik on rikkalikum kujundus, suurem toredus. Kapiteelil taimemotiivid (vaadeldavad igast küljest) Mõnel templil olid sammasteks naiste kujud ehk karüatiidid. Kreeka arhitektuuri näited: Vanimad sailinud templid on pärit 7.sajandist e.Kr. Need arhailise aja doorja stiilis ehitised on ranged, kohmakad. · Poseidoni tempel Paestumis (dooria stiilis) · Zeusi tempel Olümpias (dooria stiilis peripteer) Parthenoni tempel------> Ateena Akropoli tähtsaim ehitis. --->
Kreeka templiehituses eristatakse kolme stiili: 1) dooria stiil iseloomulik on lihtsus, rangus, tugevus. Sambal puudub baas. Sambal püstloodis vaokesed ehk kannelüürid. Samba tüves aheneb veidi ülespoole. Kapiteel koosneb kahest ülestikku asetatud kiviplaadist, üks nelinurkne, teine ümardatud nurkadega. 2) joonia stiil on dooria stiiliga võrreldes kergem, õhulisem. Sammas on peenem, omab baasi. Kapiteelil on voluudid spiraalimoodi kaunistused (vaadeldavad vaid otse eest) 3) korintose stiil iseloomulik on rikkalikum kujundus, suurem toredus. Levis hellenismi ajal ja eriti Rooma riigis. Kapiteelil taimemotiivid (vaadeldavad igast küljest). Kreeka arhitektuuris valitses tasakaal horisontaal- ja vertikaaljoonte vahel. Osa detaile horisontaalsed (alus, friis), osa vertikaalsed (sambad). Kõige tipus kolmnurkne viil tasakaal, lepitus. Kreeka arhitektuuri näiteid:
Arhitektuuri ansambel peahoone koos teistehoonetega, aedade ja pargiga. 2. Barokk sai alguse Itaalias 16 sajandi lõpust. 3. Kunstide süntees: arhitektuur , skulptuur ja maalikunst pidid moodustama kokku piduliku kauni terviku. Stukkdekoor: kipskaunistused N: Kadrioru lossi peasaali kaunistused, Versailles loss. Voluut: Spiraalikujuline ehismotiiv arhitektuuris ja ornamentikas; esineb joonia samba kapiteelil, barokkfassaadidel. N: mustpeade maja katuse kolmnurksel viilul-voluut Kartuss: kaunistus arhitektuuris, mis koosneb ovaalsest kilbist ja seda ümbritsevast rullis otstega raamistusest. Nt. Kadrioru lossi sümmeetriliselt vastastikku 2 ovaalset kartussi( Peeter I ja Jekateriina). Balustraad: trepikäsipuud, toetajad, rõdu toesed. 4. Barokse plaanilahendusega linnad Euroopas on Narva, Rooma ja Peterburg 5
2. Platvormilt kerkib sammastik 3. Sammastikule toetub talastik koos katusega Samba ehituse järgi eristatakse 3 arhitektuuristiili: 1. Dooria – pärit 7.saj., seda iseloomustab raskepärasus ja kohmakus. Sambal pole baasi ja tüves on kaetud kannelüüridega, kapiteel on kaunistusteta. 2. Joonia – pärit 5.saj. Väike-Aasiast ehk iooniast, seda iseloomustab kergus ja elegants, sammas on sihvakam ja tihedamate kannelüüridega, kapiteelil meenutab oinasarvi. 3. Korintos – pärit 5.saj. korinoselt, seda iseloomustab dekoratiivsu, kapiteel on suurem, kui teistes stiilides, Kapiteeli katab hästi plastiliselt raiutud stiliseeritud akantuse lehe motiivistik. Headeks näidisteks on : Hera tempel ja Parthenon. Võidujumalanna NIKE tempel, Erechteioni tempel, Zeusi altar pergamonis Zeusi altari reljeef. Vana-Kreeka Skulptuur
on kaetud kannelüüridega ( samba vertikaalne liigendus ühtlaste süvenditega, joonisel on need jooned samba peal), kapiteel on kaunistusteta, friis on jagatud vertikaalsete vahelduvate plaatidega - metoopide ja triglüüfidega. Metoope kaunistavad värvitud reljeefid ja triglüüfidel on süvendid nagu sammastel. 2. JOONIA: pärit 5. saj. Väike-Aasiast ehk Iooniast, seda iseloomustab kergus ja elegants, sammas toetub baasile ning on sihvakam ja tihedamate kannelüüridega, kapiteelil on stiilile iseloomulik abakus, mis kõverdub spiraalselt, meenutades oinasarvi, arhitraav jaguneb pikuti kolmeks võrdseks talaks ja friis kulgeb ühtlase lindina, mida kaunistati ka reljeefiga. 3. KORINTOS: pärit 5. Saj. Korintoselt, seda iseloomustab dekoratiivsus, kannelüüritud sammas toetub baasile ja kapiteel on suurem, kui teistes stiilides. Kapiteeli katab hästi plastiliselt raiutud
saj e. Kr), mis on ehitatud arhitektide Iktinose ja Kallikratese poolt ning mille cellas asus Phediase loodud Athena kuju. Joonisel on kujutatud dooria orderis templi põhielemendid ja pildil Parthenon. Joonia order tekkis klassikalisel ajastul, 6. sajandil e. Kr Väike-Aasias Joonia piirkonnas, kust levis ka päris Kreekasse. Joonia stiili iseloomustab kergus ja elegants. Sammas toetub baasile ning on sihvakam, kõrgem ja tihedamate kannelüüridega, kui dooria sammas. Samba kapiteelil on stiilile iseloomulik abakus, mis kõverdub spiraalselt, moodustades voluudi, mis meenutab oinasarvi Arhitraav jaguneb pikuti kolmeks võrdseks talaks ja friis kulgeb ühtlase, tavaliselt reljeefidega kaunistatud lindina. Enamik joonia stiilis templeid on kahjuks hävinud. Joonisel joonia stiilis templi põhielemendid, neist h- frontoon (tümpanon), g- karniis, f- friis, e- arhitraav, d- voluudiga sambakapiteel, b- baas. Pildil joonia stiilis Nike tempel Ateena Akropolil.
Perspektiiv ruumivaade, ruumilise eseme kujutamine tasapinnal nii, et säilib mulje ruumilisusest. Pieta kunstiteos, mis kujutab leinavat Neitsi Maarjat, kes hoiab põlvedel surnud Kristust. Pilaster seinapiilar, ühe küljega seina vastas asetsev õhuke piilar, nelinurkne seinasammas Zanri e. Olustikumaal maal, millel kujutatakse sündmusi inimeste igapäevasest elust; sai alguse Madalmaadelt Voluut spiraalikujuline ehismotiiv arhitektuuris ja ornamentikas; esineb hoonia samba kapiteelil, barokkfassaadidel jm. Ümarplastika igast küljest töödeldud kuju, vastand reljeefile Akvarell vesivärv ja vesivärvidega maalitud pilt Büst skulptuuriteos, mis kujutab inimese pead koos ülakehaga kuid ilma käteta Fassaad ehitise esikülg, vaatamiseks määratud külg Katedraal peakirik Kontrapost skulptuuris seisva inimfiguuri mõlema kehapoole tasakaalustamine. Tugi- ja nõjajala oskusliku kujutamisega saavutatakse figuuri harmoonia
olemise põhiprobleeme. 60. Mona (Madonna) jumalaema nimetus Itaalias jt. katoliiklikes maades, ka tema kuju või pilt ( Jeesuse ema keskaegne katoliiklik nimetus). 61. Pieta surnud Kristust süles hoidva leinava Maarja kujutis. Eriti omane 1415 saj. kunstile. 62. Interjöör siseruum, selle kujundus, sisevaadet kujutav maaliteos. 63. Eksterjöör välimus, väliskülg. 64. Voluut rullis, spiraalikujuline ehismotiiv joonia samba kapiteelil, barokkfassaadidel jm. ( rohkesti barokis). Lehtedest, väätidest jt. taimeornamendi osadest koosnev spiraalne rull. 65. Kolonnaad sammastik, sammaste rida või sammaskäik. 66. Nümf vanakreeka mütoloogias ilusa neitsina kujutletav haldjas või loodusvaim. Väiksemad loodusjumalad, kes veetlevate noorte neidudena veedavad looduse keskel aega ringtantsu, laulu ja mänguga. Tõid õnnistust ja viljakust aga võisid ka saada inimestele ohtlikuks. 67
Talastiku alumine osa on arhitraav ja ülemine on friis. Sammasterea taga asus risttahukakujuline kivist seintega ruum. Kassettlaega. Vana-Kreeka arhitektuuristiilid: Dooria - pärit 7. saj., seda iseloomustab raskepärasus ja kohmakus. Sambal pole baasi ja tüves on kaetud kannelüüridega, kapiteel on kaunistusteta. Joonia- pärit 5. saj. Väike-Aasiast ehk Iooniast, seda iseloomustab kergus ja elegants, sammas on sihvakam ja tihedamate kannelüüridega, kapiteelil meenutab oinasarvi. Korintos - pärit 5. Saj. Korintoselt, seda iseloomustab dekoratiivsus, kapiteel on suurem, kui teistes stiilides. Kapiteeli katab hästi plastiliselt raiutud stiliseeritud akantuse lehe motiivistik. Näited: Hera tempel- Parthenon ,Erechteioni tempel Nike tempel ,Võidujumalanna, Zeusi altar Pergamonis. Vaasimaal: Kreeka maalikunsti tunneme peamiselt vaasimaali põhjal. Vaasid olid erineva kuju ja ülesandega savinõud: 1. Amfora- kitsa kaela ja kahe sangaga savinõu,
- Dooria madalad jässakad sambad, väga lihtne, tagasihoidlik ja range, sammastel puudub baas - Joonia peenemad ja elegantsemad sambad, kogumulje kergem ja rikkalikum, ümmargune mitmeosaline baas ja iseloomulik kapiteel, abakus koosneb nn rullispadjandist, mis lõpeb nurkadel teokarpi meenutavate voluutidega, friis on kogu ulatuses kaetud reljeefidega - Korintos erineb joonia stiilist põhiliselt ainult sambakapiteeli poolest, kapiteelil on kujutatud taimevorme(akantuselehti, vääte, õisi), kapiteel ise karika-või vaasikujuline III KREEKA EHITUSMÄLESTISED 1.Arhailisest ajajärgust (dooria stiilis) a) Apolloni tempel Korinthoses 7.sajandi lõpul b) Lõuna-Itaalias jumalanna Hera tempel Paestumis (u 550 eKr) Poseidoni tempel (u 450 eKr) c) Zeusi tempel Olümpias (arhailise ja klassikalise ajajärgu piiril) 2
Lihtne, range. Kannellüürid (püstisuunalised vaod), lamedad. Mehelik sambatüüp. Firmitas-tugev, jõuline. Kapiteeli osas abakus ja ehhiin. Talastikul triglüüfide ja metoopidega friis. Hera tempel Olymposel · Joonia- peenem, elegantsem. Mitmeosaline baas, iseloomulik kapiteel (voluut ehk oinasarv)(keerukujuline kaunistus). Maiselik, venustas, naisjumalannade templitel. Sügav kannelüüring, hammaslõikeline friis, ehisliist-munavööde, helmesnöör kapiteelil. 24 sügavat vagu. Saledam ja kõrgem ning algab ümmarguse baasiga. Abakusele on antud voluutidega lõppeva rullispadjandi kuju. Friis on tervenisti kaetud reljeefkaunistustega. Nike tempel, Erechteioni tempel · Korinthose- kapiteeli alaosa on karika või vaasikujuline. Seda katavad lopsakad taimevormid. Sambad saledad ja kõrged. Tal on baas. Kõige noorem. Noorim, ilu väljenduses. Akantuselehtede rida ja voluudid. Kõige kõrgem
Millised kolm stiili valitsesid vanakreeka kunstis? Iseloomusta neist igaüht! 1) dooria stiil iseloomulik on lihtsus, rangus, tugevus. Sambal puudub baas. Sambal püstloodis vaokesed ehk kannelüürid. Samba tüves aheneb veidi ülespoole. Kapiteel koosneb kahest ülestikku asetatud kiviplaadist, üks nelinurkne, teine ümardatud nurkadega. 2) joonia stiilon dooria stiiliga võrreldes kergem, õhulisem. Sammas on peenem, omab baasi. Kapiteelil on voluudid spiraalimoodi kaunistused (vaadeldavad vaid otse eest) 3) korintose stiiliseloomulik on rikkalikum kujundus, suurem toredus. Levis hellenismi ajal ja eriti Rooma riigis. Kapiteelil taimemotiivid (vaadeldavad igast küljest). Kus asuvad vanimad dooria stiilis templid? * Poseidoni tempel Paestumis (Lõuna-Itaalias Napoli lähedal). Dooria stiilis. * Zeusi tempel Olümpias. Dooria stiilis peripteer. Sees oli Pheidiase Zeusi kuju.
8. Kirjelda erinevate stiiliperioodide(arhailine, klassikaline, hellenistlik) skulptuure, määra teose stiil. Kattub eelneva küsimusega , vastuse saad eelmisest küsimusest. 9. Millised kaunistuselemendid on meander, munavööt, helmisnöör ja palmett? Meander on dekoratiivse piirjoonega ehitatud pidevjoon, mille sisse on vormitud kordav motiiv. Munavööt on munajate lehekujutistega rõhtne ehisliist. Helmisnöör on dekoratiivne kaunistusmotiiv joonia samba kapiteelil. Palmett on palmilehesarnane ornament. 10. Kirjelda Vanakreeka vaasimaali( kujutamisviisi areng, teemad, stiilid), määra vaasi stiil. Esimesed pottsepad valmistasid nägusaid anumaid - jooginõusid, veini- ja veekannusid ning astjaid oliivõli säilitamiseks. Sama kujuga nõud jäid kasutusele ka hiljem. Kreeka kunsti vanimad näited on säilinud meie ajani keraamiliste vaaside näol. Sellised vaasid kuuluvad geomeetrilisse stiili - neil olev ornamentika on geomeetriline
ja kapiteel. STIILID E. ORDENID: Dooria: madalad, jässakad sambad, mõjub raskepäraselt, kuid on väga lihtne ja range. Sammastel puudub baas ja kapiteel on tagasihoidlik. Nt Parthenoni, Hera ja Poseidoni tempel. Joonia: sammas peenema ja elegantsem, kogumulje kergem ja rikkalikum, mitmeosaline baas ja iseloomulik kapiteel (voluudid); friis kogu ulatuses kaetud reljeefidega. Nt: Athena Nike temple, Artemise tempel Korintose: erineb joonia stiilist sambakapiteeli poolest, kapiteelil lopsakad taimevormid, sambad eriti saledad ja kõrged. Nt. Olümpeioni tempel. Vaasimaal: MUSTAFIGUURILINE: varajasem, vaasil on kujutised mustad ja siluetitaolised, mis maaliti savipinna punakale foonile. Figuuride sisse kraabiti jooni, mis piiritlesid detaile. PUNASEFIGUURILINE: tausta kaeti musta värviga ning kujutis ise jäi punakas savist, millele oli võimalik peene pintsliga määrida, seetõttu sai kujutada keerukamaid detaile. Vaasimaalidel võib näha paljufiguurilisi jutustusi
· Kapiteel koosneb kahest plaadist · Samba keskosas on väike paisutus entaas · Dooria sambal on ka erivorme (sileda tüvesega jne.) · Joonia ja korintose sambad on baasiga · Joonia ja korintose sambad on dooria sammastest väiksema ümbermõõduga, paistavad sihvakamatena · Kannelüüre on neil rohkem (kuni 24) · Joonia samba kapiteel on lihtne ja väike, eristub teistest oma voluutidega · Voluudid kaks spiraalikujulist kaunistust kapiteelil · Korintose kapiteel on aga kõrge, mistõttu on korintose sambad kõige kõrgemad · Korintose kapiteel on karikakujuline ja kaunistatud rikkaliku taimornamendiga · Kõige tavalisem ornamendiosa on akantusepõõsa lehed · Sageli võib näha ka kannelüürideta sambaid dooria samba erivormid · Kreeka templeid ehitati kindlate reeglite järgi · Order täpne reeglistik, kaanon arhitektuuris
Tempel seisab platvormil, mis on maapinnast 2-3 astme kõrgusel Platvormilt kerkib 2. sammastik Sammastikule toetub 3. talastik koos katusega. Samba ehituse järgi eristatakse 3 arhitektuuristiili: Dooria - pärit 7. saj., seda iseloomustab raskepärasus ja kohmakus. Sambal pole baasi ja tüves on kaetud kannelüüridega, kapiteel on kaunistusteta. Joonia- pärit 5. saj. Väike-Aasiast ehk Iooniast, seda iseloomustab kergus ja elegants, sammas on sihvakam ja tihedamate kannelüüridega, kapiteelil meenutab oinasarvi. Korintos - pärit 5. Saj. Korintoselt, seda iseloomustab dekoratiivsus, kapiteel on suurem, kui teistes stiilides. Kapiteeli katab hästi plastiliselt raiutud stiliseeritud akantuse lehe motiivistik. Näited: Hera tempel- Parthenon ,Erechteioni tempel Nike tempel ,Võidujumalanna, Zeusi altar Pergamonis. 2. Skulptuur: 1. Kreeka skulptorite peamiseks materjaliks oli marmor ja pronks. Peamiseks kujutamisobjektiks oli inimene
Tempel seisab platvormil, mis on maapinnast 2-3 astme kõrgusel Platvormilt kerkib 2. sammastik Sammastikule toetub 3. talastik koos katusega. Samba ehituse järgi eristatakse 3 arhitektuuristiili: Dooria - pärit 7. saj., seda iseloomustab raskepärasus ja kohmakus. Sambal pole baasi ja tüves on kaetud kannelüüridega, kapiteel on kaunistusteta. Joonia- pärit 5. saj. Väike-Aasiast ehk Iooniast, seda iseloomustab kergus ja elegants, sammas on sihvakam ja tihedamate kannelüüridega, kapiteelil meenutab oinasarvi. Korintos - pärit 5. Saj. Korintoselt, seda iseloomustab dekoratiivsus, kapiteel on suurem, kui teistes stiilides. Kapiteeli katab hästi plastiliselt raiutud stiliseeritud akantuse lehe motiivistik. Näited: Hera tempel- Parthenon ,Erechteioni tempel Nike tempel ,Võidujumalanna, Zeusi altar Pergamonis. 2. Skulptuur: 1. Kreeka skulptorite peamiseks materjaliks oli marmor ja pronks. Peamiseks kujutamisobjektiks oli inimene
Koeru kirik: Ruumimõjult sarnane Ambla kirikuga, kuid ümarpiilarite kapiteelkoor ja konsoolireljeefid on mõneti teist laadi ja viitavad mõningale kompositsioonisisesele sarnasusele vaatamata uuele, kuid raiddekoori alal mitte vilunud meistrile. Ambla kiriku kapiteele võeti eeskujuks ja püüti neid varieerida kasutades uusi motiive. Need pärinevad gooti taimornamentikast, kuis stiliseeritud romaanipäraseks. Kapiteelid paigutati Tallinna Mihkli kloostri sarnaselt. Kiriku ühel kapiteelil esinev munga kuju ja dekoorireljeefides kohati väljenduv ikonograafiale viitav sümboolika viib arvamisele, et kiriku ehitamises osalesid Kärkna kloostri tsistertslased. Türi: Kolmelööviline. algselt tornita kirik. Läänefassaadi iseloomustavad teravkaarne portaal, portaali kohal paiknev kolmikkaarne aken ja suur valge süvendrist. Kooriviilu kaunistab omapärane petiknisside kompositsioon. Esineb ka raiddekoori. Kooriruumi nurkades ja pikihoone idapoolses
Gooti ehitiste peamisi võlusid on suurepäraselt teostatud arhitektooni line vormikõne. Igas ehitise detailis ilmneb selgesti tema iseloom ja osa. Piilarid on liigendatud kujuga. Piilari tuumik on tavaliselt ümmargune, seda ümbritsevad väiksemad pool- ja kolmveerandsambad, nn turbad. Turpi võib olla ka rohkem kui neli; suuremaid turpi nimetatakse peaturpadeks, väiksemaid kõrvalturpadeks. Turpadega varustatud piilarit nimetatakse kimppiilariks. Kapiteelil ei ole enam senist tähtsust, ta esineb pigem teatava ehis- vormina. Kapiteeli kaunistavad naturalistlikus laadis taimemotiivid, neid pole aga midagi ühist antiikse akantusega. Roided ja vööndkaared on väga rikkalikult ja mitmekesiselt profileeritud. Roiete lõikumise kohal, võlvi kiirus on päiskivi, mida tihti kaunistavad skulptuurid. Vastandina romaani ajastu stiliseeritud ornamentikale on gooti ehitise osi kaunistavad motiivid naturalistlikku laadi. 32
oli väljastpoolt ilus. Sambad ehitati 3-4 aluse peale. Kokku kasutati 3 tüüpi sambaid: dooria, joonia ja korintos. Dooria sambal puudus baad. Ta koosnes kahest plaadist, üks ruudu-, teine ringikujuline. Dooria on teistest jämedam. Kinnistusribad kannelüürid. Arhitraav kaunistusteta osa Friis kaunistustega osa Doorial jagati friis pooleks. Kõige lihtsam on korintose friis, seal on kasutatud mingit geomeetrilist lõiget. Sammastel kõige enam erinevad kapiteelid. Joonia kapiteelil oli voluut, korintose kapiteeliks on karikas. Templid ehitati kivist, liivakivist ja marmorist. Aga talastik oli puidust. Vana-Kreeka tuntuimad ehitised arhailisel ja klassikalisel ajastul Dooria order kujunes Mandri-Kreekas. Üks vanemaid selles stiilis templeid püstitati jumal Apollonile tõenäoliselt 7. sajandi lõpul Korinthoses. Paestumis ehitati jumalanna Hera tempel. Selle sammaste entaas on suurem ja sambad seisavad hõredamalt, kui ~100 a hiljem ehitatud Poseidoni (Hera) templis
ehitatakse sageli rida kabeleid.Gooti ehitiste peamisi võlusid on suurepäraselt teostatud arhitektooni line vormikõne. Igas ehitise detailis ilmneb selgesti tema iseloom ja osa. Piilarid on liigendatud kujuga. Piilari tuumik on tavaliselt ümmargune, seda ümbritsevad väiksemad pool- ja kolmveerandsambad, nn turbad. Turpi võib olla ka rohkem kui neli; suuremaid turpi nimetatakse peaturpadeks, väiksemaid kõrvalturpadeks. Turpadega varustatud piilarit nimetatakse kimppiilariks. Kapiteelil ei ole enam senist tähtsust, ta esineb pigem teatava ehis- vormina. Kapiteeli kaunistavad naturalistlikus laadis taimemotiivid, neid pole aga midagi ühist antiikse akantusega. Roided ja vööndkaared on väga rikkalikult ja mitmekesiselt profileeritud. Roiete lõikumise kohal, võlvi kiirus on päiskivi, mida tihti kaunistavad skulptuurid. Vastandina romaani ajastu stiliseeritud ornamentikale on gooti ehitise osi kaunistavad motiivid naturalistlikku laadi. 32
Gooti ehitiste peamisi võlusid on suurepäraselt teostatud arhitektooniline vormikõne. Igas ehitise detailis ilmneb selgesti tema iseloom ja osa. Piilarid on liigendatud kujuga. Piilari tuumik on tavaliselt ümmargune, seda ümbritsevad väiksemad pool- ja kolmveerandsambad, nn turbad. Turbi võib olla ka rohkem kui neli; suuremaid turpi nimetatakse peaturpadeks, väiksemaid kõrvalturpadeks. Turpadega varustatud piilarit nimetatakse kimp-piilariks. Kapiteelil ei ole enam senist tähtsust, ta esineb pigem teatava ehis-vormina. Kapiteeli kaunistavad naturalistlikus laadis taimemotiivid, neil pole aga midagi ühist antiikse akantusega. Roided ja vööndkaared on väga rikkalikult ja mitmekesiselt profileeritud. Roiete lõikumise kohal, võlvi kiirus on päiskivi, mida tihti kaunistavad skulptuurid. Vastandina romaani ajastu stiliseeritud ornamentikale on gooti ehitise osi kaunistavad motiivid naturalistlikku laadi.
Keeruliseim dipteer. Templitel eristatakse kolme stiili. DOORIA kõige lihtsam, iseloomustus: rangus ja tugevus, sambal puudus baas, tüvi oli keskelt jämedam, kapiteel oli kõige lihtsam. Friis koosnes metoopidest ja triglüüfidest. Kasutati värvimist. Sammaste arv oli alati kindla plaani järgi. Pikiküljel paiknes 2x otsakülje sammaste arv (2x+1) JOONIA iseloomustus: suurem kergus, elegants, sammas oli peenem, oli baas, tüves olid sooned e kannelüürid, kapiteelil abakus koosnes rullpadjanditest, mis keerdusid nagu oina sarved. KORINTOS erines ainult kapiteel, poolest oli kõrge ja meenutas akantuse õit. § 11. Kreeka ehitusmälestised. Dooria order kujunes MandriKreekas. Üks vanemaid selles stiilis templeid püstitati jumal Apollonile tõenäoliselt 7.sajandi lõpul Korinthoses. Paestumis ehitati jumalanna Hera tempel umbes 550 eKr. Poseidoni tempel.
· Viilkatus: o Veesülitid o Skulptuurikaunistused o Reljeefid Templis sisemus: Naos- jumalakuju jaoks Dooria stiil: · Vanim · Madalad jässakad sambad · Lihtne range · Puudub baas, kapiteelid tagasihoidlikud Joonia stiil: · Sammas peenem ja elegantsem · Ümmargune mitmeosaline baas · Friis kogu ulatuses kaetud reljeefidega Korintose stiil: · Erineb jooniast ainult sammaste poolest, kõrgemad ja saledamad · Kapiteelil lopsakad taimestikuvormid Vana-Kreeka tuntumad ehitised arh ja kl ajastul Apolloni tempel Korinthoses- säilinud üks nurk viie jämeda samba ja neile toetuva arhitraaviga, lisaks paar eraldi seisvat sammast Hera tempel Paestumis-entaas suurem, sambad hõredamad, kui 100 a. hiljem ehitatud Poseidoni templil(üks paremini säilinud ehitisi) Arhailise ja klassikalise ajastu vahepeal ehitati Zeusi tempel Olümpias, peripteer ja varemetes
üksikosade suhe oli täpselt kindlaks m ääratud. Kreeka templiehituses eristatakse kolme stiili: 1) dooria stiil iseloo mulik on lihtsus, rangus, tugevus. Sa mbal puudub baas. Sa mbal püstloodis vaokesed ehk kannelüürid. Sa mba tüves aheneb veidi ülespoole. Kapiteel koosneb kahest ülestikku asetatud kiviplaadist, üks nelinurkne, teine ümardatud nurkadega. 2) joonia stiil on dooria stiiliga v õrreldes kerge m, õhulise m. Sa m mas on peene m, o mab baasi. Kapiteelil on voluudid spiraali moodi kaunistused (vaadeldavad vaid otse e est) 3) korintose stiil iseloo mulik on rikkalikum kujundus, suure m toredus. Levis hellenis mi ajal ja eriti Roo ma riigis. Kapiteelil taime m otiivid (vaadeldavad igast k üljest). Kreeka arhitektuuris valitses tasakaal horisontaal ja vertikaaljoonte vahel. Osa detaile horisontaalsed, osa vertikaalsed. K õige tipus kol mnurkne viil tasakaal, lepitus. Kreeka arhitektuuri näiteid:
· Kapiteel koosneb kahest plaadist · Samba keskosas on väike paisutus entaas · Dooria sambal on ka erivorme (sileda tüvesega jne.) · Joonia ja korintose sambad on baasiga · Joonia ja korintose sambad on dooria sammastest väiksema ümbermõõduga, paistavad sihvakamatena · Kannelüüre on neil rohkem (kuni 24) · Joonia samba kapiteel on lihtne ja väike, eristub teistest oma voluutidega · Voluudid kaks spiraalikujulist kaunistust kapiteelil · Korintose kapiteel on aga kõrge, mistõttu on korintose sambad kõige kõrgemad · Korintose kapiteel on karikakujuline ja kaunistatud rikkaliku taimornamendiga · Kõige tavalisem ornamendiosa on akantusepõõsa lehed · Sageli võib näha ka kannelüürideta sambaid dooria samba erivormid · Kreeka templeid ehitati kindlate reeglite järgi · Order täpne reeglistik, kaanon arhitektuuris
kannelüüridega ( samba vertikaalne liigendus ühtlaste süvenditega, joonisel on need jooned samba peal), kapiteel on kaunistusteta, friis on jagatud vertikaalsete vahelduvate plaatidega - metoopide ja triglüüfidega. Metoope kaunistavad värvitud reljeefid ja triglüüfidel on süvendid nagu sammastel. 2) joonia NT. ATHENA NIKE pärit 5. saj. Väike-Aasiast ehk Iooniast, seda iseloomustab kergus ja elegants, sammas toetub baasile ning on sihvakam ja tihedamate kannelüüridega, kapiteelil on stiilile iseloomulik abakus, mis kõverdub spiraalselt, meenutades oinasarvi, arhitraav jaguneb pikuti kolmeks võrdseks talaks ja friis kulgeb ühtlase lindina, mida kaunistati ka reljeefiga. 3) korintos NT. OLÜMPIEIONI TEMPEL ATEENAS. pärit 5. Saj. Korintoselt, seda iseloomustab dekoratiivsus, kannelüüritud sammas toetub baasile ja kapiteel on suurem, kui teistes stiilides. Kapiteeli katab hästi plastiliselt raiutud stiliseeritud
Palju oli ka ümmarguse ja hulknurkse põhiplaaniga tsentraalehitisi. Basiilikate lahenduses toetuti otseselt varakristlikele eeskujudele, uue nähtusena ilmus nelinurkse või ümmarguse põhiplaaniga kampaniil e. kellatorn, mis ei olnud põhihoonega ühendatud. Bütsantsi arhitektuuri erivormiks sai aga kuppelbasiilika, kus tsentraal-ja pikiehitis ühendati uudse arhitektuurivõtte viklite abil toestatud kupliga. Basiilika jaotati löövideks sammaste abil, samba tüves oli kannelüürideta, kapiteelil kujutatud taimemotiivid mõjuvad azuurse ornamendina, kapiteeli peale asetati veel trapetsikujuliste külgedega kiviplokk e. talum. Ehitusmaterjalina kasutati peamiselt marmorit või kohalikku kivi, hilisemal perioodil palju ka põletatud tellist. Interjöörid on rikkalike mosaiikkaunistustega või marmortahveldisega., palju kasutatakse kulda. 9.sajandist alates jälgitakse kirikute kaunistamisel ühtset kaanonit..
» Preester naeratas mõrkjalt, ainult ühe suunurgaga ja küsis: «Ja see teeb teile lõbu?» 2 2 2 > See on: sööki, jooki, und, armastust, kõike mõõdukalt (lad. k.). 377 «See on paradiis ise!» hüüdis Gringoire. Raidkuju poole kummardudes jätkas ta vaimustusega nagu inimene, kes elavaid haruldusi näitab ja seletab: «Kas te ei leia näiteks, et see bareljeef on tehtud haruldase osavuse, maitse ja kannatlikkusega? Vaadake ometi seda sambakest! Kas olete kuskil kapiteelil leidnud nii õrnu, niisuguse armastusega nikerdatud lehti? Vaadake, siin on kolm Jean Maillevini kõrgreljeefi. Nad pole küll selle suurvaimu parimad teosed, siiski näoilme naiivsus ja õrnus, pooside ja riidevoltide rõõmus graatsia, kogu see sõnulseletamatu sulnidus isegi kõigis puudustes teevad need kujukesed õige elavaks ja peeneks, vahest liigagi. Kas te ei leia, et see on ääretult huvitav?» «Muidugi huvitav!» ütles preester. «Kui te veel kabeli sisemust näeksite
annaabi.ee 
