keskaegse inimese elu hällist hauani, ristimisest kuni viimse patu andeksandmiseni ja matuseni. Erilise hoolega suhtusid vaimulikud uue perekonna loomisega seotud rituaalidesse. Vaimulikud otsustasid, kas kirikliku õiguse alusel võib laulatada antud inimesi või mitte, nemad võtsid noorpaari vastu kirikutrepil ja viisid altari ees läbi paaripanemise protseduuri. Lahutust kaoliku kirkik ei tunnistanud või õigemini – tunnistas üksnes erandjuhtumeil, kui abiellumisel oli rikutud kanoonilist õigust. Kanoonilise õiguse rikkumise all mõeldi näiteks lähisugulaste abielu. Lihtrahva suhtes neid erandeid ei rakendatud, küll võisid aga aadlikud vastava hüvituse eest korduvalt lahutada ja uuesti abielluda. Laulatada lubati õige noorelt. Peigmees pidi olema vähemalt 14, pruut 12- aastane. Vaimulike õnnistusel kihluti aga veelgi varasemas eas, mistõttu abielu sõlmimine ei olenenud mitte niivõrd noorpaari kui nende vanemata tahtest ja sümpaatiatest. Armutunded jäid
keskaegse inimese elu hällist hauani, ristimisest kuni viimse patu andeksandmiseni ja matuseni. Erilise hoolega suhtusid vaimulikud uue perekonna loomisega seotud rituaalidesse. Vaimulikud otsustasid, kas kirikliku õiguse alusel võib laulatada antud inimesi või mitte, nemad võtsid noorpaari vastu kirikutrepil ja viisid altari ees läbi paaripanemise protseduuri. Lahutust kaoliku kirik ei tunnistanud või õigemini tunnistas üksnes erandjuhtumeil, kui abiellumisel oli rikutud kanoonilist õigust. Kanoonilise õiguse rikkumise all mõeldi näiteks lähisugulaste abielu. Lihtrahva suhtes neid erandeid ei rakendatud, küll võisid aga aadlikud vastava hüvituse eest korduvalt lahutada ja uuesti abielluda. Laulatada lubati õige noorelt. Peigmees pidi olema vähemalt 14, pruut 12-aastane. Vaimulike õnnistusel kihluti aga veelgi varasemas eas, mistõttu abielu sõlmimine ei olenenud mitte niivõrd noorpaari kui nende vanemata tahtest ja sümpaatiatest. Armutunded jäid
1341. lasi ta end Roomas kroonida antiikse võidupärjaga. Kuulsus on ajalik. Samas kirjutab ta kirju tulevastele põlvedele. Filosoof peab mõtlema surma peale, mitte millelegi muule, seega projitseerima end ideaalsena. Aeg on raha. Kui sul on igavik, on kõik ??????? Inimese muutumine ajas ja ruumis, oma koha ja rolli aktsepteerimine. Humanistid rõhutasid inimese tahet, mitte teadmisi. Rakendada, teha, muuta maailma. Kristlikku kanoonilist õpetust hakati segama teiste õpetustega. Kristlus koos platonismiga. Kuna kreeka teoseid eriti ei tundnud. Armastuse naudingut on kujutatud kui inimlikkuse ülimat ????????????? Relatiivsuse mõiste ja rakendus ilmuvad ühes teoses, „Raehärra“. ????????????????????? 1580.- ndad. Montegne???? Mitte mis on asjad, vaid mis on arvamused neist asjadest? Arvamused saavad ja peavad olema erinevad. Tema ideed on introspektiivsed. Kirjutades asjadest ja nende kohta käivast kirjutab ta ka endast
7. Loetle judaismi dogmaatika kolmteist põhilauset. 1. Jumal on olemas. 2. Ta on ainujumal. 3. Jumal on kehatu. 4. Jumal on igavene. 5.Üksnes Jumalat tuleb austada. 6. Prohvetlikkus on olemas. 7. Moosese prohvetlikkus uletab kõikide teiste prohvetlikkuse. 8. Toora on Jumala ilmutus. 9. Toora on muudetamatu. 10. Jumal teab inimese tegusid. 11. Jumal tasub õiglust ja karistab jumalavallatut. 12. Messias tuleb. 13. Surnud tõusevad ules. 8. Kuidas nimetatakse judaismi kanoonilist seadustekogu? Toora 9. Loetle judaismi viis põhiõpetust. a) Tingimusteta monoteism. b) Jumala ilmutus juutidele kui Jumala poolt äravalitud rahvale. c) Usk Messiase tulekusse. d) Usk surnute ulestõusmisse. e) Kohus peale surma. 10. Mis ajavahemikuga seostatakse judaismi teket? 539-333 eKr 11. Kuidas nimetatakse hajuvil elavaid juute? Diasporaa 12. Kes on habirud? Alamasse sotsiaalsesse kihistusse kuuluvad heebrealased 13. Kuidas nimetatakse juutide puhakirja
kloostris abt Petrus Ismaeli juures. Seejärel õppis ta Lateraani koolis (schola cantorum), siis Pariisis Pierre de Corbeil', Pierre le Chantre' ja Meliore käe all teoloogiat ning Bolognas Uguccione da Pisa juures kanoonilist õigust (ajaloolase Kenneth Penningtoni arvates võis ta Bolognas õppida midagi muud, näiteks teoloogiat). Teda peeti intellektuaaliks ja Catholic Encyclopedia andmetel üheks oma aja tunnustatumaks kanoonilise õiguse tundjaks. Ta käis õpingute ajal palverännakul Canterburys Thomas Becketi haual ja Lille'is Notre-Dame de la Treille' kirikus.
5 3.ÕIGEUSK EESTIS Eestis hakkas õigeusk laiemalt levima 1840. aastail (usuvahetusliikumine) Vene riigivõimu vahetul kehutusel ja toetusel, kogudused olid Moskva patriarhaadi alluvuses; 1917 moodustati neist piiskopkond, 1920 sai õigeusu kirik Eestis autonoomseks, 1923 lahkuti Moskva alluvusest, 1923–44 oli Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik (EAÕK) oikumeenilise patriarhi alluvuses. 1945 allutati õigeusu kogudused sunniviisil ja kanoonilist korda eirates taas Moskvale – Vene Õigeusu Kiriku Eesti ja Tallinna piiskopkonnana. EAÕK jätkas tegevust paguluses. 1993–96 taastas EAÕK oma tegevuse ja eraldus Moskva alluvuses tegutsevatest kogudustest. (Entsüklopeedia 2014) Kuna õigeusk on Eestis juba poolteist sajandit levitatud on ka palju tuntuid eestlasi, kes on õigeusklikud Tuntud Eesti õigeusklikud. Näiteks: Jaan Poska - Tartu rahulepingu sõlmija (Lisa 2.) Konstantin Päts - EV esimene president.
normistik on tihedalt läbipõimunud sugukonna igapäevase eluga. Üleskirjutatud õigus sai keskajal alguse barbarite tavaõiguse üleskirjutamisega ning levis hiljem valitsejate ja kanooniliste õiguste üleskirjutamiseni, mis aja möödudes tõukasid tavaõiguse troonilt, ent osades piirkondades säilis ka see kõrvalelemendina. Varakeskaegsetel riikidel puudus oma keskne seadusandlus, iga sugukond elas oma tavaõiguse järgi, vaimulikud kasutasid kanoonilist õigust ja kuulusid kirikliku kohtuvõimu alla ja eri seisustel olid omad kohtud. Lähtuti pigem üksikseaduste vanale vormile. Ühtsem riigisisene seadusandlus hakkas tekkima kõrgkeskajal, kui hakati koostama seadusraamatuid ning kodifitseerima seadusi. Selle eestvedajateks olid valitsejad, kes tahtsid end näidata ka riigi seadusekandjatena ning seetõttu kindlustada oma võimu. Kiirendati ja reguleeriti kohtupidamisi, üha enam asuti kaitsma alamaid ametnike kuritarvituste eest.
5. Uusaja katoliiklik kirikuõiguse periood – 1517 – kaasaeg. Evangeelse kirikuõiguse kujunemise periood. Kanoonilise õiguse aeglane taandumine toimus pärast reformatsiooni. M. Luther pooldas uue õiguse loomist, kuid juristid-reformaatorid nõudsid kinnipidamist kanoonilisest õigusest. Vastuolud usule ja õigusele truuks jäämise vahele tingisid kõnekäänu “Juristen sind bösen Christen. Trento kirikukogu (1545-1563) püüdis kanoonilist õigust reformides mõju säilitada, kuid see õnnestus ainult osaliselt. Ta ei suutnud kodifitseerida kanoonilist õigust kui tervikut (mida oodati), kuid võttis vastu olulisi otsuseid vaimulike kohustustest, benefiitsidest, vaimulikest ordudest, abielust, pihtimisest ja protsessiõigusest. Tänu kirikukogu otsustele kasvas kirikus paavsti võimu tsentraliseeritus ja laienes kuuria jurisdiktsioon.
ilusamaid töid on elu ja armastust ülistav ladinakeelse tekstiga kantaat "Gaudeo" (1987) Üks tema viimaseid töid, tsükkel "Neli aspekti teemale "Armastus ja surm"" (2000), irriteeriv nii tekstilt kui muusikalt, on loodud Leelo Tungla ja nende kolme tütre värssidele. Selle valdkonna tõsiseim töö on 1989. a. valminud "Missa süütult hukkunud eestlastele". Soo on pühendatud kõigile võõrvõimu ohvritele, kellele polnud antud näha Eesti iseseisvumist. Teoses on kasutatud kanoonilist ladinakeelset missateksti ning Leelo Tungla "laulva revolutsiooni" ajal sündinud luuletusi. Raimo Kangro kõige viimaseks teoseks üldse jäi "Ülemlaul" (2001, tekst piiblist) meeskoorile. Teosed 1968 Klaverisüit op. 1 1969 Klaverisonaat nr. 1 op. 1 nr. 2 1970 Allegro op. 2 nr. 1 viiulile, tsellole ja klaverile Lastetrio op. 2 nr. 2 1971 Viiulikontsert op. 3, viiulile ja kammerorkestrile 4 pala klaverile op. 4 Serenaad puhkpillikvintetile op. 5 1972 Divertisment kammerorkestrile op
"valmisolevast" Rooma õigusest. 5. Uusaja katoliiklik kirikuõiguse periood 1517 kaasaeg. Evangeelse kirikuõiguse kujunemise periood. Kanoonilise õiguse aeglane taandumine toimus pärast reformatsiooni. M. Luther pooldas uue õiguse loomist, kuid juristid-reformaatorid nõudsid kinnipidamist kanoonilisest õigusest. Vastuolud usule ja õigusele truuks jäämise vahele tingisid kõnekäänu "Juristen sind bösen Christen. Trento kirikukogu (1545-1563) püüdis kanoonilist õigust reformides mõju säilitada, kuid see õnnestus ainult osaliselt. Ta ei suutnud kodifitseerida kanoonilist õigust kui tervikut (mida oodati), kuid võttis vastu olulisi otsuseid vaimulike kohustustest, benefiitsidest, vaimulikest ordudest, abielust, pihtimisest ja protsessiõigusest. Tänu kirikukogu otsustele kasvas kirikus paavsti võimu tsentraliseeritus ja laienes kuuria jurisdiktsioon.
Pigem idast tulnud õpetused. Dao ; brahman maailmvaim, ülijumalus, kõikide olendite eksisteerimise eesmärk, kõikide inimeste hingede lõppeesmärk on kokkusulamine maailmavaimuga; karma. Ma' at. 3. Algallikate alusel - raamatu- usundid Avesta, Kolmikkkorv (Tripitaka), Kulgemise väe raamat (Daodejing), Vesteid ja vestlusi (Lunyu), Vana Testament, Uus Testament, Koraan - pärimusundid lõviosa maailmaajaloo religioonidest. Kanoonilist pühakirja ei ole. Ei ole keskset teksti. Kõik religioonid, mis on olnud tsivilisatsiooniajastul, ei olnud pühakirja. 4. Jumaluse tunnusjoonte alusel - jumala mõiste puudub ( ateism, budism, ürgusundid, kofutsianism) - jumala mõiste on olemas (polüteistmid, monoteismid) 5. Leviku valusel - lokaalsed mingisuguses piirkonnas elava või minevikus elanud rahva, mingisuguse etnilise ühtsuse religioon - maailmausundid - misjoneerivad (kristlus, islam)
rahvakeeles. Õiguse õpetamine ja kirjutamine ladina -ja rahvakeeles olid väga sarnased, kuna need keeled täiustasid üksteise sõnavara. Peamine põhjus, milleks ladina keelsed õigustekstid rahvakeelde tõlgiti oli harimatus, kuna lihtkodanik ei osanud ladina keelt. Keskajal õpetati õigust peamiselt kahe juriidilise teksti abil, milleks olid Corpus iuris canonici ja Corpus iuris civilis. Tänapäeval kasutatakse kõigis kristlikes riikides rooma kanoonilist õigust, mida tänapäeval kutsutakse Euroopa tavaõiguseks. Juriidilised allikad keskajal Eelnevas peatükis on juba mainitud, et põhilisteks kanoonilise õigusteaduse tekstideks olid Corpus iuris canonici ja Corpus iuris civilis. Eelnevad tekstid koosnevad: 12. sajandi Gratiani Decretumist, 1234. aasta Liber Extrast, 1298. aasta Paavsti Boniface VIII Liber sextusest, 1311. aastal loodud Clementine Decretalsist, Extravagantes Ioannisest XXII, mis loodi 1325. aastal ja 1501
linnafoogt, hiljem raad, kuna väiksemad küsimused jäid edasi foogtile. Ajastu algul oli edasikaebus võimalik maahärrale, hiljem emalinna raele. Kiriklikud kohtud- kiriklik kohtupidamine moodustas teatud erandi. Peainstantsiks oli kohalik piiskop, kelle otsusele sai edasi kaevata kardinaalide kolleegiumile ja paavstile või tema legaadile. Kiriklikule kohtule allusid ka ilmalikud isikud mitmetes asjades, eriti perekonnaõiguse alusel. Kiriklikul kohtupidamisel kasutati kanoonilist protsessi. Tõendid- kehtis formaalne tõendite viis- teatud tõendil endal oli juba otsustav jõud: · Mõjuv oli tunnistajate arv ja see kui nad olid ausad. Sisulist arutamist ei olnud · Tähtis oli vanne, millega võis end vabastada süüst · Hiljem lubati ka kirjalikke tõendeid · Kui tõendeid ei olnud, kasutati nn jumalikku tõendust. Vasallide juures oli tavaline kahevõitlus, mis pidi otsustama õiguse, kuna jumal pidi kaitsma õiget. 11
Kordamisküsimused FLAJ.07.198 Euroopa ideede ajalugu Metodoloogilised küsimused 1. Tekstuaalne ja kontekstuaalne meetod ideedeajaloo uurimisel Tekstuaalne e kanooniline meetod: Arthur Lovejoy Ideedeajaloo klubi asutaja; tema arvates oli inimese olulisemaid tunnuseid mõtlemine, ideede uurimine tähendab inimese olemuse uurimist. Metodoloogia: Probleemid on univesaalsed ja ideed ajatud. Seega on ideed tsüklilised, pole progressi. Uuris kanoonilist "suurte mõtlejate" rida (ajatu tarkus). Tekstis sisalduvate väidete mõistmiseks on vaja lugeda vaid teksti ennast, pole vaja tunda autorit. Oluline on leida tekstis sisalduv ajatu tarkus. Kontekstuaalne e ajalooline meetod: Cambridge'i koolkond (Quentin Skinner jt) 1. Peab arvestama autori intentsiooni teksti kirjapanemisel. Miks autor nii väidab? 2. Peab arvestama konteksti ja konventsioone (keelelised tavad
Pärats kristust alad laienesid veelgi nt Inglismaa. 2. Kes päris Rooma keisririigi? Keisrivõimu taotlused keskajast uusajani Paavst. 3. Hispaania maailmavallutuse õigustamine: 3 põhiargumenti Juriidiline argument: paavst annetas indiaalaste maa hispaanlastele. Religioosne argument: ristiusu levitamine. Tsivilisatsiooni argument: paganluse väljajuurutamine inimestest. 4. Kas barbarite alistamine on õigustatud? Las Casas versus Sepulveda Las Casas: 300aastat kanoonilist õigust paganlus ei ole piisav argument vägivaldseks alistamiseks(paavst Innocentius V). indiaalnased on täisväärtuslikud inimesed (mitte loomad) ning neid tuleb kohelda kui tavalisi Kastiilia alamaid (tunnistas juriidilist argumenti). Rikkumiste tõttu on indiaanlaste põhjus õiglaseks sõjaks hispaanlaste vastu. Rahumeelse kolonisatsiooni, kauplemise ja kristianiseerimise idee. Sepulveda: indiaanlased on ,,homunculi", pigem loomad kui inimesed. Metsikus, kultuuritus, argus,
Corpus dekretorum. Gratianus süstematiseeris materjali ja sealt hakkasid välja kujunema õiguslikud teesid (millist kirikunormi kasutati); juhtudeks ette nähtud teesid; õiguslikud probleemid. Gratianuse tööde põhjal arenes välja koolkond dekretistid, kes olid kanoonilisõigusliku kirjanduse autoriteks. Selle kirjanduse põhjal tekkis omakorda vastav koolitustegevus, so ülikooli stuudium. Inimesi, kes õppisid õigust, hakati nimetama kanonistideks (õppisid kanoonilist õigust) ja legistideks (õppisid rooma õigust). Edasi tuli veel juurde paavstide dekretaalide kogumid. Need koguti kokku nelja erinevasse töösse. 1580 a. anti välja seaduste kogumik Corpus Julis Caninic ( kanoonilise õiguse kogum), mille moodustasid need 4 erinevat allikatekogu. Kanoonilisel õigusel, mis oma olemuselt oli valitsemisõigus, oli Euroopas väga suur tähtsus. Ta hakkas mõjutama väga paljusid valdkondi
7. Loetle judaismi dogmaatika kolmteist põhilauset. 1. Jumal on olemas. 2. Ta on ainujumal. 3. Jumal on kehatu. 4. Jumal on igavene. 5.Üksnes Jumalat tuleb austada. 6. Prohvetlikkus on olemas. 7. Moosese prohvetlikkus ületab kõikide teiste prohvetlikkuse. 8. Toora on Jumala ilmutus. 9. Toora on muudetamatu. 10. Jumal teab inimese tegusid. 11. Jumal tasub õiglust ja karistab jumalavallatut. 12. Messias tuleb. 13. Surnud tõusevad üles. 8. Kuidas nimetatakse judaismi kanoonilist seadustekogu? 8 Toora(kristlaste Piibli viies Moosese raamatus ehk kreekapäraselt pentateuhis). 9. Loetle judaismi viis põhiõpetust. a)Tingimusteta monoteism. b)Jumala ilmutus juutidele kui Jumala poolt äravalitud rahvale. c) Usk Messiase tulekusse. d)Usk surnute ülestõusmisse. e)Kohus peale surma. 10. Mis ajavahemikuga seostatakse judaismi teket? Judaismi teket seostatakse aastatega 539-333 eKr. 11. Kuidas nimetatakse hajuvil elavaid juute?
Inkvisitsioonipr., uurimismenetluse, kuis protsessi juhtis kohus ning ametisse seatud erilinesüüdistaja (akusatoorne menetlus).- Kanooniline protsess, mille eesmärgiks oli tõe selgitamine, tähendas suurt muudatust protsessiõiguse ajaloos,seni oli olnud eesmärgiks kokkuleppe saavutamine, nüüd allutati pooled kohtulikule juurdlusele, mille eesmärkoli süüdioleku kindlakstegemine. Vastavalt ilmaliku keskvõimu tugevnemisele, mis lubas tõsta ühtlasi kohupositsiooni, hakati kanoonilist pr kasutama ka ilmalikus õiguspraktikas. 16. Bütsantsi õiguse ajalooline areng, tema olulisemad allikad.Bütsantsi õiguse ajalugu algab Corpus Iuris Civile kehtestamisega, mis oli Rooma õiguses viimane. Kuni 800. a-ni, mil krooniti Karl Suur keisriks, kandis Rooma kristlikku õigust edasi vaid Bütsants.Bütsantsi õigus oli seesmiselt stabiilne ja terviklik, suutis muutuda koos oludega. Ta oli hea, sest kandis Roomaõigust, tugines tugevale kirikule ja keskvõimule.
ebajumalate kummardamist), Uus-Testament 27 raamatut: Ta on valminud lühema ajaga võrreldes Vana-Testamendiga. (Ühe sajandi sees sai valmis). Ilmus kõige pealt Kreeka keelsena järgnes tõlkimine. Konkreetsemad autorid. Ei ole nii täpne ajas ja ruumis, ei ole nii palju juutidega sündmusi. Imede ja fantastiliste sündmuste olemas olu (näiteks ülestõusmine). Põhistruktuur on sarnane Vanale-Testamendile Kolmik jaotus: 1) Ajaloo raamatud: a) Evangeeliumid e. hea sõnum (4 kanoonilist raamatut) Jeesuse elu ja tegemised, temaga seotud imed. · Markuse evangeelium Vanim. Markus oli apostel Peetruse tõlk ja samas ka rännukaaslane. Valmis aastal 70 umbes (kristlaste tagakiusamine, jeesuse tegevus kalileas ja jeeruusalemmas) · Matteuse evangeelium Umbes 80-nda aasta paiku. Toetub Markuse omale, aga on ka Jeesuse hukkamisest, kirjeldus. Matteus oli arst. · Luuka evangeelium Apostel Pauluse ajutine kaaslane
kristliku misjoni vajadus Kontekst: 1492 reconquista lõpp. Hispaanias lai reformiliikumine, milleniarism. Reconquista kui kogu maailma kristianiseerimise avalöök. Kolumbus: globaalne messianistlik missioon. 1493 reisil mungad Cortés: Kastiilia jumalik missioon võita kirikule äsjaavastatud rahvad · tsivilisatsiooni argument 4. Kas barbarite alistamine on õigustatud? Las Casas versus Sepulveda Vaidlus barbarite üle: las Casas: · 300 aastat kanoonilist õigust. Paavst Innocentius IV (Sinibaldo Fieschi) 1243- 54: paganlus ei ole piisav argument vägivaldseks alistamiseks · Munk Bartolomé de las Casas (1484-1566), "Indiaanlaste apostel". 1542 "Lühike ülevaade indiaanlaste hävitamisest" -> "Must legend" · Argument: Indiaanlased on täisväärtuslikud inimesed (mitte loomad) ning neid tuleb kohelda kui tavalisi Kastiilia alamaid (tunnistas juriidilist argumenti).
7. Loetle judaismi dogmaatika kolmteist põhilauset. 1. Jumal on olemas. 2. Ta on ainujumal. 3. Jumal on kehatu. 4. Jumal on igavene. 5.Üksnes Jumalat tuleb austada. 6. Prohvetlikkus on olemas. 7. Moosese prohvetlikkus ületab kõikide teiste 10 prohvetlikkuse. 8. Toora on Jumala ilmutus. 9. Toora on muudetamatu. 10. Jumal teab inimese tegusid. 11. Jumal tasub õiglust ja karistab jumalavallatut. 12. Messias tuleb. 13. Surnud tõusevad üles. 8. Kuidas nimetatakse judaismi kanoonilist seadustekogu? Toora(kristlaste Piibli viies Moosese raamatus ehk kreekapäraselt pentateuhis). 9. Loetle judaismi viis põhiõpetust. a)Tingimusteta monoteism. b)Jumala ilmutus juutidele kui Jumala poolt äravalitud rahvale. c) Usk Messiase tulekusse. d)Usk surnute ülestõusmisse. e)Kohus peale surma. 10. Mis ajavahemikuga seostatakse judaismi teket? Judaismi teket seostatakse aastatega 539-333 eKr. 11. Kuidas nimetatakse hajuvil elavaid juute?
Kolumbus: globaalne messianistlik missioon. 1493 reisil mungad. Cortés: Kastiilia jumalik missioon võita kirikule äsjaavastatud rahvad. Tsivilisatsiooni argument: Barbaarsus -> tsiviliseerimine. Inimohverdus: barbaarne türannia. Mehhiko rahvaste päästmine. Cortés apelleeris mitte ainult ahnusele, vaid ka religioossele kohusetundele. Tsiviliseerimisprotsess. Moraal. Abielukombed. Riietus. 4. Kas barbarite alistamine on õigustatud? Las Casas versus Sepulveda Las Casas: EI 300 aastat kanoonilist õigust. Paavst Innocentius IV 1243-54: paganlus pole piisav argument vägivaldseks alistamiseks. Munk Bartolomé de las Casas (1484-1566), "Indiaanlaste apostel". 1542 "Lühike ülevaade indiaanlaste hävitamisest" -> "Must legend" Argument: Indiaanlased on täisväärtuslikud inimesed, kohelda kui tavalisi Kastiilia alamaid (tunnistas juriidilist argumenti). Rikkumiste tõttu 1
tegevus, nn „armastuse töö“. See, et Rooma kogudus suutis ja soovis teisi kogudusi toetada. Kõik olekski võinud nii jätkuda, kui 4. sajandil poleks tekkinud kahte pealinna. Selle tulemuseks on rivaalitsemine ja erinevate kirikumõistete kujunemine. Rivaalitsemine toetub eeskätt keisri poliitikale, mis eelistab Ida-Roomat ja Bütsantsi ning Konstantinoopoli kirikupead (Konstantinoopol on Uus-Rooma alates 381. aastas). Lääne kirik jäi autonoomseks ja see mõjutas ka kanoonilist õigust – kui Idas jääb kirikuõiguslikuks vormiks riigisinod, siis Läänes võtab maad just autonoomne kirikuõigus ja selle keskmeks on idee paavstlusest. Keel ja liturgia mängivad olulist rolli, läänes on keeleks ladina keel, ühtsus võrreldes Idaga on suurem, lisaks on oluline Symbolum Romanum, mis on tänaseni aluseks apostellikule usutunnistusele. Vaatamata sellele, et Rooma apelleerib pidevalt sellele eelispositsioonile, siis esimesel
· üleminekuga ristiusule · keskvõimu kujunemisega/ võimu tsentraliseerimine (kuningas) Kirjuati ülesse vulgaarladina keeles Gallias. Elsass-Lotringi aladel umbes. Hiljem on seda täiendatud. Saali õiguse põhisisuks on karistuste loetelu, seda on nimetatud ka trahvikataloogiks, kuna sisaldab üksikasjalikke karistuse liigitusi. Vanemaid ja tuntumaid germaani rahvaõiguste raamatutest. Normid pärinevad varasemast ajast kui kirjapanemise aeg. Suhteliselt vähe mõjutatud rooma ja kanoonilist õigusest. Koosneb kuninga väljaantud õigusnormidest. On 7 erinevat tüüpi kuritegude loetelusid. Üleminek arhailisest õigusest keskaja õigusele. Kehtis mitme rahva tavaõigus ehk partikulism (õigus on erinev piirkonniti, nii suuliselt, omandisuhete poolest jne) Feodaalühiskond sai võimalikuks selle tõttu, et maa kuulus feodaalile. Lisaks partikularismile üritab keskvõim anda välja tavaõigust toetavaid õigusnorme, kapitulaarid olid kuningavüimu enda seadused
· 2 laadi ideoloogilised probleemid: · kas paganate ja barbarite vägivaldne alistamine on õigustatud? Kas indiaanlaste endi valitsejad on legitiimsed valitsejad? · kas maailmaimpeerium ("universaalmonarhia") hävitab Euroopa vabaduse? (Pärast reformatsiooni luterlased nägid katoliiklikus keisri ja paavsti sümbioosis suurt ohtu oma iseseisvusele.) Vaidlus barbarite üle: las Casas · 300 aastat kanoonilist ehk kiriku õigust. Paavst Innocentius IV 124354, oli jurist: paganlus ei ole piisav argument vägivaldseks alistamiseks, peab olema mingi muu põhjus. Peab saatma misjonäre, aga alistada ei tohi. · Munk Bartolomé de las Casas (14841566), "Indiaanlaste apostel". 1542 "Lühike ülevaade indiaanlaste hävitamisest" , kust kirjeldas kõiki vägivallategusid, mida hispaanlased olid indiaanlastele teinud . Kuidas saab sellist asja õigustada? "Must
Jumal üksinda teab seda, mis alati on olnud, sh mis on tegelikult õiglus ja õigus, hea ja kuri. Inimesed suudavad hoomata vaid tühist osa jumalikust kõiksusest (kõiketeadmisest), aga hea seegi. Seetõttu on teoloogilistes teooriates põhipostulaadiks, et õiguse sisuks tohib olla vaid jumala seadus (tahe). Jumala tahe kindlustatakse inimühiskonnas kahte tüüpi tahteõiguse abil: 1) ehedaim jumalik õigus olevat kanooniline õigus (just kanoonilist õigust peetakse õigluse tagajaks, kuna ilmalik õigus seda ei suutvat); 2) inimeste loodud õiguse abil, kuid seegi on vaid jumaliku tahte üks avaldumisvorme (kahte tüüpi tahteõiguse osas vt ka riigi osa teema II § 3 : kahe mõõga teooria). Teoloogiliste teooriate esindajad leiavad, et positiivset õigust tuleb alati analüüsida selles, kas ta: 1) vastab Jumala tahtele; 2) kas ta on õiglane, sest seegi on Jumala tahe.
annaabi.ee 
