E I A L s O A S S E O R S S D O S I S O S A N 1. Antiikaja silmapaistev matemaatik ja füüsik. 2. Inimese ülakeha ja hobuse kere ning jalgadega metsikud olendid. 3. Jalanõu, mida kasutati näidendite mängimisel, et paista 4. Jumalate vangla. 5. Vana ja Uue Testamendi kanoonilisest osast pikemana. välja jäetud osad, nt Juuditi raamat. 6. Vanim kolmest kreeka klassikalisest näitekirjanikust. 7. Viljakusjumalanna. 8. Kreeka kangelas- eeposte autor. 9. Raskesti ligipääsetav mägismaa Peloponnesose keskosas. 10. Linn, kus toimub "Kuningas Oidipuse" tegevustik. 11. Apolloni ennustaja. 12. Elise kuningas, kelle juures töötas Herakles. 13. Surematuks tegev jumalate toit 14. Vana- Kreeka teine nimi 15. Üks üheksast muusast 16
kantaadina. • Ema surm tekitas loo loomisesse pika pausi. • Aastal 1865 jätkas Reekviemi kirjutamist. • Sügiseks lõpetas esimese redaktsiooni, esietendus toimus Bremenis. Redaktsioon võib tekkida teksti käsikirjas või suuliselt levitamise, viimistlemise, üllitamise, töötlemise või eriotstarbel rakendamise tagajärjel VOKAAL- ORKESTRILISED TEOSED • Brahms loobus kanoonilisest tekstist ja asendas selle Saksa Uue ja Vana Testamendi tekstidega. • Brahms annab edasi positiivseid tundeid, ta leiab õrnuse ja soojuse sõnad, mis lähevad südamesse neile, kes on kaotanud ligimese. • Lõplikult on „Riekvemis“ 7 osa ja kaks solisti Kanooniline tekst- mingi teose üldtunnustatud, normiks kujunenud v kuulutatud tekst 3 SEOS TÄNAPÄEVA INIMESEGA 4
9. Slaid Brahmsil on 7 vokaal-orkestrilist teost ning kõige olulisem neist on "SAKSA REEKVIEM" sopranile, baritonile, koorile ja orkestrile. Mõtiskles selle üle 10 aastat. Algul kujutles seda 3-osalise kantaadina. Ema surma tõttu tekkis pikk paus. Pärast armastatud ema surma 1865. a. asus uue jõuga "Reekviemi" kallale. Sügiseks lõpetas ta esimese redaktsiooni. 1868. a. lisas veel ühe osa. Esiettekanne toimus Bremenis. 10. Slaid Brahms loobus kanoonilisest tekstist ja asendas selle teisega-- saksa omaga Uuest ja Vanast Testamendist. Erinevused seisavad "Reekviemi" uues osas. Brahms ei kirjelda "Kohtupäeva" õudusi, ei pöördu palvega rahu saamiseks - ta leiab õrnuse ja soojuse sõnad, mis lähevad südamest südamesse neile, kes on kaotanud ligimese ("Tahan teid lohutada nagu ema teid lohutab"). Lõplikult on "Reekviemis" 7 osa ja kaks solisti. Kuulame näidet, osi eraldi ei kuula, lugu kestab veidi üle tunni.
Olulist rolli mängis poliitiliste protsesside absolutiseerimise soov, tahe mingisugust korda muuta üldkehtivaks. Põhilisteks retseptsiooni algatajateks võib pidada Saksa juriste, kes omandasid hariduse Itaalia ülikoolides. Põhilisteks allikateks olid Francesco Accursio. Nad asusid pärast õpinguid tööle avaliku võiimu juures ametnikena. Tekkisid unifitseeritumad kodifikatsioonid. Saksamaal 1495 a loodud riigikohus lähtus oma tegevuses juba rooma õigusest ja kanoonilisest õigusest. Väga oluline on, et rooma õiguse retseptsioon võimaldas ühe ainevaldkonna materjalid koguda kokku ühte seadustikku e kodifikatsiooni. COMMON LAW Sünnimaaks inglismaa. Seal ei toimunud Rooma õiguse retseptsiooni. Kohalikest taavdest kujunes üldine õigus, mis loodi eranditult kohtute tegevuse kaudu. Common law mõistet võib kasutada erinevas tähenduses- laiemas ja kitsamas. Laiemas tähenduses hõlmab see Anglo-
Tõestused Omadus 1.4. Maatriksite liitmine on kommutatiivne, s.t. mistahes X, Y Mat(m, n) korral kehtib X + Y = Y + X. Tõestus: Iga X = (xij) ja Y = (yij) korral hulgast Mat(m, n), tänu reaalar- vude liitmise kommutatiivsusele (1.11), saame X + Y = (xij + yij) = (yij + xij) = Y + X X + Y = Y + X Omadus 1.10. (X + Y ) = X + Y Tõestus (X + Y ) = ((xij) + (yij)) = ( (xij + yij)) = ( xij + yij) = = ( xij) + ( yij) = (xij) + (yij) = X + Y (X + Y ) = X + Y; Omadus 1.15. Mistahes maatriksi X Mat(m, n) ning vastavate ühikmaatriksite Em Mat(m,m) ja En Mat(n, n) korral XEn = X, EmX = X Tõestus Maatriksite X = (xij ), kus i Nm, j Nn, ja n-järku ühikmaatriksi E1 = (ij) korrutise XE1 = (yij) üldelement avaldub = = , , , =1 mistõttu XE1 = X. Juhul kui E2 on m-järku ühikmaatriks, siis ...
reeglid võeti üle ka ilmalikku kohtupidamisse, samuti tsiviilmenetluse õigusnormidesse. Kanooniline õigus oli kiiresti arenev avatud õigussüsteem, erinedes juba "valmisolevast" Rooma õigusest. 5. Uusaja katoliiklik kirikuõiguse periood 1517 kaasaeg. Evangeelse kirikuõiguse kujunemise periood. Kanoonilise õiguse aeglane taandumine toimus pärast reformatsiooni. M. Luther pooldas uue õiguse loomist, kuid juristid-reformaatorid nõudsid kinnipidamist kanoonilisest õigusest. Vastuolud usule ja õigusele truuks jäämise vahele tingisid kõnekäänu "Juristen sind bösen Christen. Trento kirikukogu (1545-1563) püüdis kanoonilist õigust reformides mõju säilitada, kuid see õnnestus ainult osaliselt. Ta ei suutnud kodifitseerida kanoonilist õigust kui tervikut (mida oodati), kuid võttis vastu olulisi otsuseid vaimulike kohustustest, benefiitsidest, vaimulikest ordudest, abielust, pihtimisest ja protsessiõigusest. Tänu
Kultuuridevaheline kommunikatsioon KORDAMISKÜSIMUSED 1. Mis on kanooniline suhtlussituatsioon? (Lyons) Suuline suhtlus kahe lähestikku seisva inimese vahel, kes teineteist näevad ja kuulevad, loomuliku keele märkide abil. Kanoonilisest situatsioonist hargnevad edasised: kirjalik suhtlus osapoolte vahel, kirjalik suhtlus kujuteldava osapoolega, suuline suhtlus erinevate meediumite, nt televisiooni, kaudu jne. Põhijooned kõigil liikidel ühised 2. Nimetage põhilised kommunikatsioonimudelid. Millistel generatiivsetel metafooridel nad põhinevad? Michael Reddy 1979: 1. "Rahvamudel": põhineb torumetafooril ("conduit metaphor", ka "container metaphor")Saatja pakib sõnumi (konteinerisse), pakk saadetakse ühendustoru
Juhtjoon peab asuma haripunktist samal kaugusel kui fookus, st p/2 ühiku kaugusel ning antud juhul saame nii võrrandi x = -2 + 3 = 1. Sümmeetriatelg peab läbima haripunkti ning olema risti juhtjoonega, nii jõuame võrrandini y = 2. Näide 6 Leiame parabooli y2 - 6x - 2y - 17 = 0 haripunkti, fookuse, juhtjoone ja sümmeetriatelje. Antud juhul on tegemist parbooli üldvõrrandiga. Parabooli jaoks olulisi suurusi saab välja lugeda kanoonilisest võrrandist. Kanoonilise võrrandi saamiseks tuleb eraldada täisruut, kõik teised liikmed tuleb viia teisele poole võrdusmärki ning x-i ja y-i kordajad peavad olema 1. Eraldame kõigepealt täisruudu: y2 - 2y = 6x + 17 (y - 2y + 1) - 1 = 6x + 17 2 (y - 1)2 = 6x + 18 (y - 1)2 = 6(x + 3)
28. Rooma õiguse retseptsiooni mõju civil law ja common law erinevuste kujunemisel (Anepaio, Sissejuhatus õigusteadusesse) Rooma õiguse retseptsiooniks nimetatakse Rooma õiguse uurimise ja leviku protsessi. Kontinentaalne ehk romaani-germaani õigussüsteem juured rooma õiguses. Kontinentaalne ehk romaani-germaani suur õigussüsteem tekkis XII-XIII saj mandri-Euroopa keskosas.Ajalooline taust: tollal sai alguse ilmaliku eraldumine kanoonilisest; ühiskonna areng viis feodaalseltkillustatuselt rahvusriikide tekkele absoluutse monarhia vormis. Õigusnormide ülesandeks oli korra tagamineühiskonnas, kuid barbarite õigus oli jäänud jalgu tootmise, kaubanduse ja rahandussuhete arengule. Eelkõige varajaste ülikoolide vahendusel levisid ja kinnistusid rooma õiguse normid mandri-Euroopakohtupraktikas. Kohtud hakkasid neid rakendama tasahilju paralleelselt ja
etikett (Jõulud, hambapesu hommikuti; poisslaste ümberlõikamine jne) 2. moraal, st kõlblusreeglid (10 käsku kristliku moraali norm) 3. korporatiivsed reeglistikud, sh keskaegsete vaimulike ja ilmalike ordude ordureeglid, kaasaegsete mittetulundusühingute, nt fondide põhikirjad (IMF, Eestimaa Looduse Fond) 4. õigusnormid (Liikluseeskiri,korraldus, õppekorralduseeskiri) Eeltoodud sots. normidega, kuid samuti õiguse allikate ja õigussuhtega seoses räägime tava- ja kanoonilisest õigusest ning õiglusest positiivse õiguse tähenduses. Moraalinormid seonduvad paljuski ülipositiivse õiguse mõistega. Sotsiaalne kohustus *sots. norm kannab sotsiaalset kohustust, mis täidetakse käitumisaktiga (tegu: tegevus, tegevusetus) *kohustus hõlmab koondava mõistena nii õigustusi, käske kui ka keeldusid *sotsiaalse kohustuse kolm kvalitatiivselt erinevat tasandit on: 1. autonoomne ( inimese enda poolt võetud vabatahtlikust -isiklike tõekspidamiste, soovide
olemusega, mis hõimas nii inimlikke kui ka jumalikke aspekte. Kuninga tiitlid ja võimusümbolid. Puhtväliselt kajastub Egiptuse kuningavõimu olemuslik kestvus kuninga tiitlites, mis nimetavad teda kuningliku valitsusjärje esindajaks ja määratlevad tema poliitilise programmi. Samuti kajastub see vaid pisut varieeruvates võimusümbolites ja dogmadega paika seotud toimingutes. Kuninga tiitel koosneb viiest kanoonilisest nimest, mis kehtivad alati. Horos - nimi iseloomustab kuningat jumal Horosena, kelle võim maailma üle oli monarhile delegeeritud. Teine tiitel on Kahe Naise Nimi, mis viitab Ülem - Egiptuse raisakull - jumalannale Nehbetile ja Alam - Egiptuse kobra - jumalannale Uadzetile kui kuninga kaitsjale. Kuninga tiitli kolmas osa on kuldnimi. Neljas ja viies tiitel esinevad kõige sagedamini. Erinevalt muudest tiitlitest ümbritseti need alati nimerõngaga. Need on tiitlile
tõlgendati jumala poolt antud ülesannete täitmisena. Samal ajal kujunes linnas järjest iseseisvam ilmalikke eesmärke teeniv väärtushinnangute süsteemi. Jumalateenimine ning usk kuulusid kiriku pädevusse. See ei tähendanud siiski linnade ükskõiksust usu suhtes, linnad olid täis nii kirikuid kui kabeleid. Õigusnormid, mis linna territooriumil reguleerisid usunormide ja doktriini järgimist olid osa kanoonilisest õigusest, mille eest hoolitses kirik. Linnaõiguse ilmalikkus peegeldus ka nende mitmekesisuses. Me võime rääkida mitmest linnaõiguse perekonnast (näit. Frankfurti, Lübecki, Magdeburgi õigusperekond), mille raames eksisteerisid veel allperekonnad. Igal linnal oli mingi oma variant linnaõigusest (vt. näit. Haapsalu linnaõigus). Ühtaegu oli linnaõigus osa ilmalike õigussüsteemide paljususest, kusjuures
sajandil algab kanoonilise normistiku süstematiseerimine ja kodifitseerimine.V 1517 - …. uusaja katoliiklik kirikuõigus: Peale usureformi algab kanoonilise õiguse taandumine. Luther nõudis kanoonilise õiguse asemele täiesti uut õigust.Maadeavastusega siiski kanooniline õigus levis, kuid peale Pr revolutsiooni ja valgustusaega kaotas oluliselt omatähtsust väljaspool kirikut. 20. Kanonistika areng.Edaspidises arengus saab koos kanoonilise õiguse arenguga rääkida kanonistika (teadus kanoonilisest õigusest)kujunemisest. Ivo v. Chartres’ Väga suure leviku ja mõjuga oli Chartres’i piiskopi Ivo koostatud kolm kogumikku (Dekreet,Collectio Tripartita, Pannormia) kanoonilisest õigusest, mis olid nii kanoonilise õiguse allikad kui kateaduslikud teosed kanoonilisest õigusest, samuti õpikud kanoonilise õiguse õppimiseks. Teos valmis1093-1095, eriti Dekreet oma 3760 kapiitliga oli ulatuslik varamu.Dekreedi Proloogis käsitles Ivo v. Chartres’ kanoonilise õiguse allikate kasutamise
sisule ja selle arendamisvõimalusele meeldis ta ka valitsejatele, tunnustas keisrivõimu, oli vastuoluline (kõik võisid oma nõudmiste motiveerimiseks kasutada, kes vähegi oskasid seda lugeda). Vana retseptsioon oli edutu (Barbarossa & corpus iuris civilis). Uue laine tõid saksa juristid, kes olid Itaalias õppinud F. Accursio (glossa magna), postglossaatorite Bartoluse ja Balduse järgi. 1495. aastal loodi Riigikohus Saksamaal, see lähtud rooma õigusest ja kanoonilisest õigusest. Saksa tavad asendusid rooma õigusega. Kuulsaim kodifikatsioon retseptsiooniajast: Constitutio Criminalis Carolina – rooma ja saksa kriminaalõigus ja kriminaalprotsessiõigus (16 saj). Kodifikatsioonide ajastu algul hakkasid just Põhjamaade monarhid juriidilist maastikku ühtlustama ja oma positsioone kindlustama. 17. sajandil loodi Danske ja Norske lov (Kristian V), 18. sajandil Sveriges Rikes Lag (Karl XI). Kodifikatsioon algas ka Prantsusmaal, kuid lõpetati Napoleoni ajal.
kommunism. Kuid uus inimväärtusi kaitsva õigluse mudel jäi loomata. Rooma õiguse retseptsiooni mõju civil law ja common law erinevuste kujunemisel Rooma õiguse retseptsiooniks nimetatakse Rooma õiguse uurimise ja leviku protsessi. Kontinentaalne ehk romaani-germaani õigussüsteem juured rooma õiguses. Kontinentaalne ehk romaani-germaani suur õigussüsteem tekkis XII-XIII saj mandri- Euroopa keskosas.Ajalooline taust: tollal sai alguse ilmaliku eraldumine kanoonilisest; ühiskonna areng viis feodaalseltkillustatuselt rahvusriikide tekkele absoluutse monarhia vormis. Õigusnormide ülesandeks oli korra tagamineühiskonnas, kuid barbarite õigus oli jäänud jalgu tootmise, kaubanduse ja rahandussuhete arengule. Eelkõige varajaste ülikoolide vahendusel levisid ja kinnistusid rooma õiguse normid mandri-Euroopakohtupraktikas. Kohtud hakkasid neid rakendama tasahilju paralleelselt
33. Rooma õiguse retseptsiooni mõju civil law ja common law erinevuste kujunemisel (Anepaio, Sissejuhatus õigusteadusesse) Rooma õiguse retseptsiooniks nimetatakse Rooma õiguse uurimise ja leviku protsessi. Kontinentaalne ehk romaani-germaani õigussüsteem – juured rooma õiguses. Kontinentaalne ehk romaani-germaani suur õigussüsteem tekkis XII-XIII saj mandri-Euroopa keskosas. Ajalooline taust: tollal sai alguse ilmaliku eraldumine kanoonilisest; ühiskonna areng viis feodaalseltkillustatuselt rahvusriikide tekkele absoluutse monarhia vormis. Õigusnormide ülesandeks oli korra tagamine ühiskonnas, kuid barbarite õigus oli jäänud jalgu tootmise, kaubanduse ja rahandussuhete arengule. Eelkõige varajaste ülikoolide vahendusel levisid ja kinnistusid rooma õiguse normid mandri- Euroopa kohtupraktikas. Kohtud hakkasid neid rakendama tasahilju paralleelselt ja täienduseks
üle ka ilmalikku kohtupidamisse, samuti tsiviilmenetluse õigusnormidesse. Kanooniline õigus oli kiiresti arenev avatud õigussüsteem, erinedes juba “valmisolevast” Rooma õigusest. 5. Uusaja katoliiklik kirikuõiguse periood – 1517 – kaasaeg. Evangeelse kirikuõiguse kujunemise periood. Kanoonilise õiguse aeglane taandumine toimus pärast reformatsiooni. M. Luther pooldas uue õiguse loomist, kuid juristid-reformaatorid nõudsid kinnipidamist kanoonilisest õigusest. Vastuolud usule ja õigusele truuks jäämise vahele tingisid kõnekäänu “Juristen sind bösen Christen. Trento kirikukogu (1545-1563) püüdis kanoonilist õigust reformides mõju säilitada, kuid see õnnestus ainult osaliselt. Ta ei suutnud kodifitseerida kanoonilist õigust kui tervikut (mida oodati), kuid võttis vastu olulisi otsuseid vaimulike kohustustest, benefiitsidest, vaimulikest ordudest, abielust, pihtimisest ja protsessiõigusest
Et F1X = (x1 + c, x2), F2X = (x1 - c, x2), x2 y2 - =1 a2 b2 Hüpooli (ellipsi) kanooniline reeper ristreeper {0; e ,e } 1 2 Hüperbooli fookused - Punkte F1 ja F2 nimetame hüperbooli fookusteks. Hüperpooli keskpunkt - Ristreeperi alguspunkt ehk pooluse O paigutatud lõigu F1F2 keskpunkti. Hüperbooli imaginaarsed e ebatipud punktid B1(0,-b) ja B2(0,b) Hüperbooli tipud - A1(-a, 0), A2(a, 0) , leitakse hüperbooli kanoonilisest võrrandist asenduste x1 = 0 ja x2 = 0 teel. Hüperbooli harud 2 tükki, millest hüperbool koosneb. Hüperbooli sümmeetriateljed- kanoonilise reeperi baasivektorite poolt määratud koordinaatteljed on hüperbooli sümmeetriatelgedeks. Hüperbooli reaaltelg (imaginaartelg) Hüperbooli samal sümmeetriateljel asuvat tipupaari (ebatipupaari) poolt välja eraldatud lõik ja tema pikkus. Hüperpooli poolteljed Lõike A1O,OA2,B1O ja OB2 ning nende pikkusi a ja b
Initsiaator oli kuningas Chledovech. Tekkimise asjaolud jäävad suht hämaraks. Praktikasse see ei läinudki, erinevalt langobardide ja läänegootide seadustest. - Langobardid olid suht viljakad vanad, neil tuli neid seadusi kohe mitu tükki pakendis. Suur mõju oli kristlusel, eriti Edictus Rotharis · bajuvaaride + ............ õigused (8. sajand) · tüüringite, sakside seadused (9.sajand)- Karl Suure valitsemise ajal. Lex Salica- KÕIGE VÄHEM mõjutud Rooma õigusest ja kanoonilisest õigusest. 14.2. Personaalsuse printsiip 14.3. Hõimuõiguste liigitus Germaani hõimude liigitus* (meie ajaarvamise algul) 1.Põhjagermaanlased suioonid gaudid heruulid 2. Idagermaanlased goodid gepiidid burgundid vandaalid herulid ruugid 3.Läänegermaanlased 3.1
kwel püsivalt elama, siit: harima mei liikuma, kaupu vahetama, siit: ühine (ladina communis, inglise common, vrld ka ladina munus kingitus) "Kommunikatsioon" on kultuur pigem laiemas tähenduses, "kultuur" pigem tsivilisatsiooni/kõrgkultuuri tähenduses. Kanooniline suhtlussituatsioon (John Lyons): Suuline suhtlus kahe lähestikku seisva inimese vahel, kes teineteist näevad ja kuulevad, loomuliku keele märkide abil. Kanoonilisest situatsioonist hargnevad edasised: kirjalik suhtlus osapoolte vahel, kirjalik suhtlus kujuteldava osapoolega, suuline suhtlus erinevate meediumite, nt televisiooni, kaudu jne. Põhijooned kõigil liikidel ühised (siit teksti lai määratlus semiootikas). Kognitiivne lingvistika: abstraktseid ja keerulisi nähtusi mõistetakse konkreetsetega võrdlemiseteel, nn generatiivsete/kontseptuaalsete metafooride abil. Igasugune mudel põhineb mingil metafooril
Olulist rolli mängis poliitiliste protsesside absolutiseerimise soov, tahe mingisugust korda muuta üldkehtivaks. Põhilisteks retseptsiooni algatajateks võib pidada Saksa juriste, kes omandasid hariduse Itaalia ülikoolides. Põhilisteks allikateks olid Francesco Accursio. Nad asusid pärast õpinguid tööle avaliku võiimu juures ametnikena. Tekkisid unifitseeritumad kodifikatsioonid. Saksamaal 1495 a loodud riigikohus lähtus oma tegevuses juba rooma õigusest ja kanoonilisest õigusest. Väga oluline on, et rooma õiguse retseptsioon võimaldas ühe ainevaldkonna materjalid koguda kokku ühte seadustikku e kodifikatsiooni. 3.4 COMMON LAW Sünnimaaks inglismaa. Seal ei toimunud Rooma õiguse retseptsiooni. Kohalikest taavdest kujunes üldine õigus, mis loodi eranditult kohtute tegevuse kaudu. Common law mõistet võib kasutada erinevas tähenduses- laiemas ja kitsamas. Laiemas tähenduses hõlmab see Anglo-
2. Erinevad õigussüsteemid LÜHIKONSPEKT 1.2.1. Kontinentaalne õigussüsteem 1. Sissejuhatus ainesse Ajalooliseks eelduseks süsteemi tekkimisele oli: Õiguskaitse õppeaine hõlmab järgmist: - ilmaliku õiguse eraldumine kanoonilisest ehk kiriklikust õigusest 1. Sissejuhatus - ning ühiskonna areng feodaalkorrast rahvusriikide tekkele absoluutse monarhia 2. Õiguskaitsesüsteemi funktsioonid ning funktsioneerimise ja vormis. organisatsiooni printsiibid 3. Eesti Vabariigi kohtute organisatsioon ja justiitsministeerium Õigusnormide eesmärk oli korra tagamine ühiskonnas. 3.1.1
2. Erinevad õigussüsteemid LÜHIKONSPEKT 1.2.1. Kontinentaalne õigussüsteem 1. Sissejuhatus ainesse Ajalooliseks eelduseks süsteemi tekkimisele oli: Õiguskaitse õppeaine hõlmab järgmist: - ilmaliku õiguse eraldumine kanoonilisest ehk kiriklikust õigusest 1. Sissejuhatus - ning ühiskonna areng feodaalkorrast rahvusriikide tekkele absoluutse monarhia 2. Õiguskaitsesüsteemi funktsioonid ning funktsioneerimise ja vormis. organisatsiooni printsiibid 3. Eesti Vabariigi kohtute organisatsioon ja justiitsministeerium Õigusnormide eesmärk oli korra tagamine ühiskonnas. 3.1.1
saj tõrjus seadusõigus Kontinentaal-Euroopas tavaõiguse kõrvale 12. ja 13. saj algasid rooma õiguse retseptsioon ehk ülevõtmine põhjusteks õiguse killunemine paljudeks lokaalõigusteks ja protsessinormide puudulikkus, poliitiline taust peitus absolutismis. Nn pearetseptsiooni juhatasid sisse saksa juristid, kes Itaalia ülikoolides õppisid rooma õigust Saksamaal loodus Riigikohus (1495) juhindus oma tegevuses juba nn ühtsest õigusest, st rooma õigusest ja kanoonilisest õigusest. Oluline on, et rooma õiguse retseptsioon võimaldas ühe ainevaldkonna õiguslikku materjali kokku koguda ühte seadustikku (kodifikatsiooni). Rooma õiguse mõju ei tulene pikast edumaast ja kergest võimalusest edasiarendamiseks vaid tähtsaimaks mõjutuseks rooma õigus Corpus iuris civilis kompaktsel kujul oli valitsejatele meelepärane, tugevat keisrivõimu tunnustav ning palju tihti omavahel vastuolus olevaid sätteid, et seda
3 eksamit: 1) vanaaeg, 2) keskaeg, 3) viimased 500 aastat I LOENG – 01.09.2020 – Sissejuhatus. Kristluse põhimõisted, periodiseering, teemad. Kristliku kiriku jaotumine Konfessiooniperekonnad, mis on kolme tüüpi: - Universaalkirik: katolikukirik, universaalne hierarhia (püramiid). Kõige suurem osa kristlaskonnast, 1.2 miljardit. - Territoriaalkirik: õigeusukirik, ei ole ühtset kirikupead, küll aga juhinduvad ühisest kanoonilisest pärimusest (pühakiri, kirikupärimus: 7 esimest oikumeenilist kontsiili 4.-8. saj). üks kristlik kirik, aga asub erinevatel territooriumitel, need, mis eraldi on oma juhtimises iseseisvad. 14 iseseisvat kirikut (4 vana Konstantinoopol, Aleksandria, Antiookia ja Jeruusalemma patriarhaat – I at ja 10 uus kirikut – II at). Küprose kirik on vana, aga ei kuulu nelja patriarhaadi juurde. Pisut alla 300 miljoni liikme.
5)Judaistlik õigusperekond. 6)Kaug-Ida õigusperekond. 7)Sotsialistlik õigusperekond. 8)Aafrika ja Madagaskari õigusperekond. Õigusperekond- õigussüsteemide rühm, mis rajaneb samal või ühesugusel õiguslikul doktriinil ja normatiivsel alusel. 16. Romaani-germaani ja anglo-ameerika õigussüsteemide erinevus. Romaani germaani õigusperekond: Kujunes välja 12-13 saj mandri-euroopa keskosas. Ajalooliseks taustaks on tollal alguse saanud ilmaliku eraldumine kanoonilisest; ühiskonna areng viis feodaalselt killustatuselt rahvusriikide tekkele absoluutse monarhia vormis. Õigusnormide ülesandeks oli korra tagamine ühiskonnas. Õigusnorme mõistetakse kui üldisi käitumiseeskirju, mis peavad tagama üldise õigluse, moraali ja prognoositava käitumise ühiskonnas. Õigusnormid on peamiselt kirjutatud ehk sätestatud õiguse normid. Olulised tunnused: 1) Peatähelepanu on pööratud õigusnormile kui üldise käitumisreeglile 2 ) On loodud seadusandja poolt 3)
Taustaks sellele on tendents, et sotsiaalsete protsesside reguleerimisel loovutab kaasaegne riik järjest enam traditsiooniliselt temale omistatavaid funktsioone kas nn parariiklikele (kvaasiriiklikele) või erastruktuuridele. P.2. Kontinentaalne ehk romaani-germaani õigussüsteem Kontinentaalne ehk romaani-germaani suur õigussüsteem tekkis XII-XIII saj mandri-Euroopa keskosas. Ajalooline taust: tollal sai alguse ilmaliku eraldumine kanoonilisest; ühiskonna areng viis feodaalselt killustatuselt rahvusriikide tekkele absoluutse monarhia vormis. Õigusnormide ülesandeks oli korra tagamine ühiskonnas, kuid barbarite õigus oli jäänud jalgu tootmise, kaubanduse ja rahandussuhete arengule. Eelkõige varajaste ülikoolide vahendusel levisid ja kinnistusid rooma õiguse normid mandri- Euroopa kohtupraktikas. Kohtud hakkasid neid rakendama tasahilju paralleelselt ja
Aleetiliste modaalsete operaatorite vahelisi seoseid saab käsitleda analoogiliselt kategooriliste väidete vaheliste seostega loogilises ruudus, vt joonis 11.1. Analoogia tuleneb asjaolust, et paratamatuse operaatorit saab tõlgendada üldisuskvantorina üle kõigi võimalike maailmade ja võimalikkuse operaatorit saab tõlgendada olemasolukvantorina vähemalt ühes võimalikus maailmas. (Vt õpikust alalõiku ,,Modaalse loogika kanoonilisest tõlgendusest predikaatloogika keelde ja modaalsest predikaatloogikast".) Aleetiliste väidete loogiline ruut Joonis 11.1. Aleetiliste modaalsete väidete loogiline ruut. Ruudu nurkades paiknevate operaatorite rakendamine ühele ja samale lausele tekitab tõeväärtused, mille omavahelised suhted sarnanevad tõeväärtuse suhtega kategooriliste väidete loogilises ruudus. 5
annaabi.ee 
