kultuurisuhted Bütsantsiga. Viljakalt arenesid eepilised rahvalaulud ehk bõliinad. 1185 ilmus ''Lugu Igori sõjaretkest'' vürstiriigi noore valitseja ebaõnnestunud sõjaretke lugu. Lomanossov kirjanik, füüsik, pani aluse Vene uusaegsele kirjandusele. Romantism sündis vene kirjanduses XIX sajandil, uut elujõudu sai XIX sajandi lõpul. Romantilist maailmavaadet iseloomustab individualism, mässumeelsus, vastuoluline suhtumine rahvasse. Tunded on mõistusest kõrgemal, kangelastel on kehalised puudused. Puskin (6.06.1799-10.02.1837) sündis Moskvas, varakult õppis ära Prantsuse keele. Vanemad suhtusid temasse ükskõikselt. Õppis lütseumis, 1814 ilmus tema esimene luuletus. Tahtis olla poeet, teenistus teda ei huvitanud, kuhu ta arvatud oli. Teostes hiilgas teravmeelsusega, teoste näited: ,,Jevgeni Onegin'', ,,Kapteni tütar'', ,,Dubrovski''
Teostes ei ptud edas anda tavalist, tpilist ja igapevast. taaselustusid keskaegsete rtliromaanide imed, maagia, seiklused ja fantastika. Otsiti erandlikke olukordi, milles avaneb kangelaste sisemine olemus. muinasjutulaadne. Pgenetakse tegelikkuse eest. Scott - ajalooline romaan vannad Shlegelid, Novalis ja Tiech algatasid filosoofilise kallakuga romaani. anrid: romaan, luule, novellid, eeposed, muinasjutud, romantiline draama. 3. Pukini elu seiklusrikas. Raamatu kangelastel sarnaseid jooni nagu tal endal. Kasvatusele prati thelepanu. Pole vanematele phendanud htegi rida. 15 aastaselt esimesed luuletused ajakirjanduses. Seltskonnaelu. Otsis naist. Sellel ajal poli luule patriootlik. 1820-1824 nim. lunaperioodiks- pseb vidule P-i romantilise luule krgperiood. Temperamentne mees. 4.Sureb duelil 1841. Hea haridus. Phi luuleteemad: kirglik vabaduseihaldus, pd, protest rhumise vastu. Sgav patriorism. Lermontovi teadlikuks
tähelepanu tema kehale, vaid püüti tabada hinge. Pühakute elulood Keskaegne kirjandus oli tihedalt seotud ristiusuga. Eriti armastatud olid rahva seas pühakute elulood. Neid kirjutati väga palju ja sageli olid need üksteisega küllalt sarnased. Pühakute elulugude autoreid sageli ei teatudki. Neid lugusid võib pidada omalaadseks rahvakirjanduseks. Kangelaseepos Väga armastatud olid veel lugulaulud ehk eeposed. Pikka aega pärandati neid põlvest põlve suuliselt. Kangelastel tuli võidelda uskumatutega või hirmsate koletistega ja nii mõneski eeposes leidis ta nendes võitlustes kuulsusrikka lõpu. Kangelaseeposte seas oli üks kuulsamaid " Rolandi laul ". See jutustas Karl Suure ustavast vasallist krahv Rolandist, kes sõjaretke ajal Hispaaniasse pidi oma väesalgaga võitlema suure hulga islamiusuliste araablaste vastu. Rüütliromaanid Rüütlitest ei pajatanud ainult eeposed, vaid neist jutustati ka lugusid. Nii kujunesid rüütliromaanid
ühekülgsed ja mitte arenevad. Moliere arvates oli armasutus, kui moraalne tunne, väga oluline, sest seepärast ei ole võimalik armastuses valetada ja silmakirjatseda. Sellel ajal kui Moliere elas ei olnud tähtis siiras tunnete avaldamine vaid tunnetega mängimine, mis on ka tema loomingus väga tähtsaks teemaks. Moliere lähenes oma eluvaadetes renessansile, mis idealiseeris täiuslikku, mitmekülgset ja vaba inimest, kuid tema ideaaliks jäi siiski tasakaal. Ta kangelastel puudusid ülimad voorused, sest Moliere oli oma olemuselt realist. Ta ei tunnistanud teatrit, mis irdub kaasajast, kritiseeris lavakujude skemaatilisust ja kunstlikult väljamõeldud stseene. Tema püüe lavalise tõe poole oli ilmne, ehkki ta klassitsistlikud tegelased jäid paratamatult samuti üsna ühekülgseks ja staatiliseks. Moliere tegi oma teostes nalja tõsiste ja oluliste asjade üle, sest hindas kõrgelt komöödia ühiskondklikku rolli: ,,...teatril on suur võime pahesid parandada
Alates XII sajandist hakati kirjutama armastusluulet. Nende autoreid nimetati trubaduurideks. See luule oli pühendatud südamedaamidele. Keskaja kuulsamaiks poeediks peetakse Dante Alighierit. Ta võttis aktiivselt osa ka oma kodulinna Frirenze poliitilisest elust. Dante peateos on poeem ,, Jumalik komöödia´´ , mida võib pidada omamoodi kokkuvõtteks kaskaegsete inimeste maailmapildist. Väga armastatud olid veel Kangelaseeposed. Pikkaaega päransati neid põlvest põlve suuliselt. Kangelastel tuli võidelda uskumatutega või hirmasate koletistega. Kangelaseeposte seas oli üks kuulsamaid ,,Rolandi laul´´ . Keskaegne kirjandus oli sammuti tihedalt seotud ristiusuga ja püüdis piiblilugusid ning usutõdesid rahvale selgeks teha. Eriti armastatud olid raha seas pühakute elulood. Lood algasid tavaliselt sellega , et juba lapse sündimisel kuulutasid jumalikud ended , et tast tuleb silmapaistev ja vaga mees. Pühakute elulugude autoreid sageli ei teatudki. Neid lugusid võib
Mõned maskid olid kahepoolsed - ühelt poolt rahuliku, teiselt poolt vihase ilmega. Komöödiategelaste maskide eesmärgiks oli esile kutsuda naeru. Reaalsete inimeste näost tehti sõbralik zarz. Oli ka fantastilisi maske nagu nt. herilased, konnad jne. Maski osaks oli ka parukas. See tegi lavakuju suuremaks. Kõik elemendid pidid andma suurenduse. Ka riided. Näitlejad kandsid jalas koturne - jalanõusid, millel on talla paksendused. Kitoon - varrukatega ülariie. Traagilistel kangelastel oli pikk kitoon, koomilistel lühike (ka teenritel). Kitoon oli tavaliselt kaunistatud tikanditega. Rohkem omas tähtsust värv. Kitooni peale tõmmati mantel - kuningatel oli see purpur-punane. Kuningannadel kitoon punane ja mantel valge. Jumalad kandsid tavaliselt villast mantlit. Tegelased, kes olid pagendatud (Oidipus), kandsid valgeid määrdunud rõivaid. Musti rõivaid kandsid leinajad, keda oli tabanud mingi õnnetus. Rõivastel oli all polster. Vöö oli alati kõrgemale tõstetud.
muidugi kuninga maitset. Sellega seoses on Molière'i nimetatud ka orjastatud geeniuseks. Kuid tema teoste kriitika oli suunatud liialduste vastu, mida seltskonna arukam osa pidas samuti vääraks. Satiirile vaatamata lähtuvad kõik ta teosed humanistlikust filosoofiast, tema kangelastes on palju üldinimlikku. Molière lähenes oma eluvaadetes renessansile, mis idealiseeris täiuslikku, mitmekülgset ja vaba inimest, kuid tema ideaaliks jäi siiski tasakaal. Ta kangelastel puudusid ülimad voorused, sest Molière oli oma olemuselt realist. Ta ei tunnistanud teatrit, mis irdub kaasajast, kritiseeris lavakujude skemaatilisust ja kunstlikult väljamõeldud stseene. Tema püüe lavalise tõe poole oli ilmne, ehkki ta klassitsistlikud tegelased jäid paratamatult samuti üsna ühekülgseks ja staatiliseks. Molière tegi oma teostes nalja tõsiste ja oluliste asjade üle, sest hindas kõrgelt komöödia ühiskondklikku rolli: ,,..
Viimased näidendid pilavad keskklassi ,,Kodanlasest naabrimees" laseb atslasel ennast alandada. Segadus küsimusse, kes on kes. ,,Arst vastu tahtmist" kedagi peetakse kelleksi teiseks. 1)karakteri koomika 2)situatsiooni koomika, 3)kõnekoomika. Säilinud on 32 näidendit. Molière lähenes oma eluvaadetes renessansile, mis idealiseeris täiuslikku, mitmekülgset ja vaba inimest, kuid tema ideaaliks jäi siiski tasakaal. Ta kangelastel puudusid ülimad voorused, sest Molière oli oma olemuselt realist. Ta ei tunnistanud teatrit, mis irdub kaasajast, kritiseeris lavakujude skemaatilisust ja kunstlikult väljamõeldud stseene. Tema püüe lavalise tõe poole oli ilmne, ehkki ta klassitsistlikud tegelased jäid paratamatult samuti üsna ühekülgseks ja staatiliseks. Naruvääristas üldinimlikke (nt ahnus) ja sotsiaalseid pahesid. Erinevalt eelkäijatest, kelle komöödiad olid enamasti itaalia ja
Ta oli Zeusi lemmiktütar. Athena tuli välja Zeusi koljust, relvastatud ja kiiver peas. Athena oli Zeusi armastatum tütar. Athena oli üks auväärseimast jumalannadest. Ta kasutas pigem taipu kui toorest jõudu. Rahuajal aitas ta inimesi parandades nende elujärge ja õpetades käsitööoskusi. Athena kasutas oma teravat taipu, et aidata kreeka kangelastel kõige hullematest raskustest võitu saada. Inimesed õppisid temalt hobuse ja vankri kasutamist. Ateena on tema järgi nime saanud.Ta vihkas sõdu, aga kui oli vaja inimesi kaitsta, ei kahelnud ta hetkekski. Teda on kujutadud enamasti esemetega, mis on sõjas vajalikud: kiivri, kilbi, oda ja aigisega. Apollon (Apollo)
üldhumaansete sihtide eest. Camus’ 1947. aastal ilmunud romaan „Katk“ sai tema meinukaimaks teoseks. „Sisyphose müüdi“ kõrval oli teine tuntuim esseraamat „Mässav inimene“. Tema olulisemate teoste seas on veel näidend „Caligula“ ja romaan „Langus“. 1957. aastal pälvis Camus Nobeli kirjandusauhinna. „Sisyphose müüdis“ rõhutab Camus sisemise vastupanu vajadust kurjale ja vabadust ahistavale võimule. Camus’ kangelastel ei ole ülevaid sihte, ükski neist ei ihka kehtestada paradiisi ega oota abi Jumalast, ent ometi võitlevad nad kurja vastu, inimlikkuse nimel. Camus’ esikromaan „Võõras“ räägib Alžiiri väikeametnikust Mersault’ist, kelle teadvus magab. Ta on intelligentne, kuid ükskõikne ja osavõtmatu. Ta ei arvesta teistega, vaid toimib nii nagu tal endal mugav on. Ta on võõras rutiinile allutatud ühiskonnas, kus keegi ei hooli kellestki peale iseenda.
tegelikult ei taha neiuga abielluda. Kui nad paar päeva hiljem Naxosel randusid, jättis Thesus Ariadne randa magama ja purjetas temata minema." ("Müüdi raamat", Neil Philip). Sellised need lubadused on mis antakse ja võetakse. Karistuseks selle eest hukkus tema kasuisa kuningas Aigeus. Perseus tappis jumalanna Athena ja jumal Hermese abiga gorgo Medusa ning päästis oma tulevase naise Andromeda merekoletise küüsist. Aru saadavalt olid ka kangelastel oma vead: Theseusil mälu lüngad ja soov mõnedest inimestest lahti saada (Adriadnesest), Orpheus ei uskunud lubadusi, isegi mitte kõige armsama tagasi saamiseks, Bellerophon pidas end teistes paremaks... 8 Peamiste Kreeka jumalate vastsed Rooma mütoloogias Rooma mütoloogias on peajumalaks Jupiter (Iuppiter), keda kutsuti tiitliga Optimus Maximus (Parim ja Suurim)
hindab tavalisest elutarkusest kõrgemaid väärtusi. Alceste’i jaoks üksindus on võimalus iseennasele kindlaks olla, on võimalus sõna- ja mõttevabadusele. Vaatamata Alceste’i üksindusest kogu teose jooksul, näidendi lõpp tundub täiesti tüüpiliseks: Célimene jääb üksikukuna ka. Molière lähenes oma eluvaadetes renessansile, mis idealiseeris täiuslikku, mitmekülgset ja vaba inimest, kuid tema ideaaliks jäi siiski tasakaal. Ta kangelastel puudusid ülimad voorused, sest Molière oli oma olemuselt realist. Ta ei tunnistanud teatrit, mis irdub kaasajast, kritiseeris lavakujude skemaatilisust ja kunstlikult väljamõeldud stseene. Tema püüe lavalise tõe poole oli ilmne, ehkki ta klassitsistlikud tegelased jäid paratamatult samuti üsna ühekülgseks ja staatiliseks. Molière tegi oma teostes nalja tõsiste ja oluliste asjade üle, sest hindas kõrgelt komöödia ühiskondlikku rolli.
erinevad röövlid enda võimu alla seada. Byron oli ise poliitik ja ka parlamendi liige. Ta korraldas ka rahva väljaastumisi. See kõik on kajastunud tema poeemides. Kuna Byronit tema eluajal vähesed peale poolõe 8 mõistsid, on ka ta kangelased harilikult kas täiesti ilma, või väga väheste sõpradega. Enamasti ei vea Byroni kangelastel armastuses ning harilikult on nad pidanud jätma kodukoha, mõnikord isegi oma enda tahte vastaselt. Nagu romantilisi tegelasi ikka kujutatakse, nii on ka Byron romaanides kujutanud neid ausate ja üllastena. Nii nagu romantikud tavaliselt on ka Byron ühendanud kangelastes voorused ja pahed, näiteks on röövlit kirjeldatud voorusliku inimesena. Byroni looming on küllaltki mitmekesine, kuid kõiki tema teoseid seovad kindlalt
Positiivseks võib pidada seda, et laps võib multifilme vaadates õppida midagi uut, näiteks keeli. Nagu selgus meie uurimistööst on 11 klassi õpilased multifilmidega üsna hästi kursis, nad teavad nende tegijate firmasid, ilmumisaega. Multifilmide ring, mida hinnatakse on suhteliselt ühesugune, nii on lemmikkangelaste ring sarnane ning nende toredamad käitumised ja ütlused tõid vastajad sageli välja, mis näitab, et multifilmide kangelastel on mõningane mõju 11. klassi õpilastele olemas. 15 Resümee Uurimistöö „Multifilmide kangelaste mõjust 11 klassi õpilastele“ eesmärk oli teada saada, kuidas multifilmid ja nende kangelased mõjutavad inimeste igapäeva elu. Tahtsime teada saada, millised multifilmid gümnaasiumi noori ühendavad, milliste tegelaste lõbusaid ütlemisi kõige enam kasutatakse ning kas lapsepõlves vaadatud multifilmide tegelaste käitumine
muinasgermaani rahvaste kujutusi maailmast, uskumisi ja legende. Maailm tehti hiid Üümiri lihast. Surmavaen ja kättemaks on muinasgermaani jumalate vahekordades tavaline. Lokit karistatakse solvamise ja teotamis pärast – seovad Loki kinni ta poja sooltega, ning Loki teine poeg muudetakse hundiks, talle endale lastakse näkku tilkuda mao mürki. Jumal Odinil on võluvõimed, kuid ta pole alati õiglane. Loki, keda on halvana kujutatud, ilmutab ka abivalmidust. Müütide kangelastel on seega palju puudusi, kuid nende vigadest sünnivad konfliktsed olukorrad, mis moodustavad müütide telje. “Edda” lauludes on ka kõlbelised väärtused, nt Odinit hinnatakse ka tema tarkuse pärast. Hinnatud mõõdukas ja kaine meel, arukus, ettenägelikus ja sõprus. Avadlub ka põhjamaiselt nukker ilukogemus- “Alviissi loos”, kus on näide kenningist (nimisõna asendamine vähemalt kahesõnalise ümberütleva ühendiga, peidetud sõnaline pilt).
Huumorit oli tollal vähe, kuid Cervantes kirjutas seda koguni kaks raamatut, tähendab rüütliromaan paistab teistest 17 sajandi teostest enam silma, sest see oli erinev, midagi muud. "Don Quijote" ei ole lihtsalt üks uusaja silmapaistvate romaanide pikas reas, vaid raamat, mille tähendus küünib kaugele välja kirjandusloo raamidest. "Don Quijote" on müüt, on kultuur, on terve olemisviis. Samal kombel, nagu Cervantes üleminekul "Don Quijote" esimesest osast teise laseb oma kangelastel astuda romaanist välja lugejate sekka, on Kurva Kuju Rüütel Don Quijote ja tema truu kannupoiss ja sõber Sancho astunud oma ajast ja ruumist suurde inimkonna aega, kandes sugupõlvest sugupõlve usku, hingeüllust, sõprust, usaldust, tarkusepüüdu ja vabadusiha, armastust elu vastu - neid õilsaimaid aateid, mille võimet kurjuse jõududele vastu seista ja kõigi ähvarduste kiuste püsida vajab maailm täna rohkem kui iialgi varem. Elab üks vaene Hidalgo, Alonsa Quijana. Kolka külas
"Don Quijote" ei ole lihtsalt üks uusaja silmapaistvate romaanide pikas reas, vaid raamat, mille tähendus küünib kaugele välja kirjandusloo raamidest. 2 10. klassi kirjanduse materjal. Kordamine renessansist. 23 "Don Quijote" on müüt, on kultuur, on terve olemisviis. Samal kombel, nagu Cervantes üleminekul "Don Quijote" esimesest osast teise laseb oma kangelastel astuda romaanist välja lugejate sekka, on Kurva Kuju Rüütel Don Quijote ja tema truu kannupoiss ja sõber Sancho astunud oma ajast ja ruumist suurde inimkonna aega, kandes sugupõlvest sugupõlve usku, hingeüllust, sõprust, usaldust, tarkusepüüdu ja vabadusiha, armastust elu vastu - neid õilsaimaid aateid, mille võimet kurjuse jõududele vastu seista ja kõigi ähvarduste kiuste püsida vajab maailm täna rohkem kui iialgi varem. 3 Kui seda teost ei oleks 10
..1991 põhiteos kriitika anatoomia 1957 (anathomy of criticism) ambitsioonipuuduse all ta ei kannatanud : tahtis aru saada, kuidas kirjandus üleüldse toimib : küsimus : millist jõudu omab karakter tavaliste inimega võtteldes. kas suhe on valitatiivne või kvantitatiivne : kas karakteri võimsus on meiega võrreldes suurem või väiksem. antiiklegendides ja müütilistes tekstides : inimestele on võluvõimed. või, jumalate maailm, üleloomulikud võimed. armastusromaanide kangelastel on võimeid enamaks kui meil, nad teevad sama, mis meiegi, aga ned lähevad kaugemale. frye : mimesis mõiste : reaalse elu järeleaimamine kõrge mimesis : kangelased on natuke suutlikumad kui meie madal mimesis : kangelased on nagu meie : realism on muidugi veel ka irooniline tasand, kus karakter on madalam kui meie, me saame talle ülevalt alla vaadata. ajalooliselt on ka üldseüldse toimunud liikumine ülevaa kunagi olid tegelased eüleval, aga nüüd on nad siinsamas või allpool
võtted, olukorrad, tegelased. Pealiskaudset ja sisutut rüütlikirjandust parodeerib Cervantes teoses ,,Don Quijote". Võrreldes keskaegsete rüütliromaanidega on renessansi romaanide kujutusviis konkreetsem ja looduspärasem, aga leidub meelelisust ja erootikat ka. Autorid lasevad rüütliromaani kangelase teekonna taustana näha ajaloolist olustikku, mis aga ei mõjuta kangelasi, kes säilitavad oma ideaalsuse teose algusest lõpuni. Kangelastel pole aega nukrutsemiseks. Põhitegevus keerleb rüütlite seikluste ümber. Pastoraalromaanid viisid tegevuspaigad kaasaegsest ajaloolisest elust kaugemale. Neid ei viljeldud massiliselt, pigem oli tegu aristokraatliku vähemuse maitse ja ideaalsete kujutelmadega. Pastoraalromaan oli teadlik, kokkuleppeline utopism. Pastoraalromaanis oli juttu armastusest. Kangelased pajatasid sageli armastuse nukrusest ja valust, tuues sisse traagilise motiivi
Terviklikkus, harmoonia, tasakaalu leidmine Vabaduseiha, iseseisvumine Enese arendamine, et leida oma tee, valdav kujunemisromaan Takistuseks väärarusaamad, millest tuleb vabaneda, et edasi liikuda Tugev autobiograafiline joon Sotsiaalne kriitika Hesse kangelased soovivad areneda, end leida, harmooniat saavutada. Teose alguses on ummikus. Et pääseda, tuleb ette võtta suurem muutus, pööre. Sageli kangelastel abiline, teenäitaja. Oluline, et igaüks leiaks lõpuks oma tee. Pole ees teiste tallatud radu. Sageli takistab kinnisidee, raamides olemine. Aitab avaram maailma tunnetamine, nägemine. Tuleb kannatada, kuniks mõõt saab täis ja alles siis on inimene valmis muutuseks. Hesse väärtustab vaimsust ja kõlbeliselt vabaks saamist. STEPIHUNT: Stepihundi isiklik kriis, isiksuse probleem: kas ta on kahestunud, koosneb 1000 osast või on hoopis üks tervik
kuninga maitset. Sellega seoses on Molière'i nimetatud ka orjastatud geeniuseks. Kuid tema teoste kriitika oli suunatud liialduste vastu, mida seltskonna arukam osa pidas samuti vääraks. Satiirile vaatamata lähtuvad kõik ta teosed humanistlikust filosoofiast, tema kangelastes on palju üldinimlikku. Molière lähenes oma eluvaadetes renessansile, mis idealiseeris täiuslikku, mitmekülgset ja vaba inimest, kuid tema ideaaliks jäi siiski tasakaal. Ta kangelastel puudusid ülimad voorused, sest Molière oli oma olemuselt realist. Ta ei tunnistanud teatrit, mis irdub kaasajast, kritiseeris lavakujude skemaatilisust ja kunstlikult väljamõeldud stseene. Tema püüe lavalise tõe poole oli ilmne, ehkki ta klassitsistlikud tegelased jäid paratamatult samuti üsna ühekülgseks ja staatiliseks. Molière tegi oma teostes nalja tõsiste ja oluliste asjade üle, sest hindas kõrgelt komöödia ühiskondklikku rolli: ,,..
Leiab, et tuleb end küll vaimselt arendada, aga ei tohiks kapselduda vaimumaailma, vaid teenida vaimu igapäevases maailmas. Need kaks poolt on maailma loomulikud osad. Tema kangelased ei leia traditsioonilisi teid pidi lahendusi. Tuleb loobuda väikekodanlikust mugavusest, turvalisusest ja sageli toob see loobumine kaasa kannatusi (ka Dostojevskil). Just kannatamise võima näitab inimese tugevust. Kui kannatamise mõõt pole täis, pole inimene suuteline muutuma. Reeglina on Hesse kangelastel ka oma teejuht, õpetaja, kes tutvustab, aitab kangelast tema teel, aga iga inimene on erandlik ja iga kangelane peab leidma oma tee (pole olemas universaalseid teid). Hesse väärtustab vaimsust, vaimsus ületab aja ja vaimset kultuuri ei saa hävitada. Arutleb ka selle üle, kas teadmised peavad teenima inimeste huve või peaksid inimesed teenima vaimu. Tuleb olla pidevas arengus, liikumises, et saavutada harmoonia, teistpidi see harmoonia mõne aja pärast muutub seisakuks, mandumiseks
Sellega võreldes on «Villu võtlused» ja «Vüst Gabriel» kirjutatud kül suurema kirjandusliku vilumusega, kuid ütlasi ka mäksa maneerlikumalt. Nendes ei tunne enam alati niisugust süavat ja siirast kaasaelamist kõgele toimuvale kui «Tasujas». Jäjest rohkem tuleb esile teatav seikluslikkuse moment, mitmesugused trafaretsed motiivid ja võted; kohati tundub kunstlikku konstrueerimist, tahet lugejat hämastada ja põevuses hoida. Sellega kaasneb asjaolu, et kangelastel vahel nagu taanduks üiskondlik mõlemine ja vastutustunne, nad toimivad mõigi kord uisapäsa, ainuüsi isiklike huvide, tunnete ja afektide mõul (eriti Gabriel), mille tõtu nende tegevuses on teatavat juhuslikkust ja jäjekindlusetust. Kangelane on seda suurem ja üevam, mida tugevam on tema side rahvahulkadega, mida selgemini me tunneme ja näme tema taga rahva fü usilist ja moraalset jõdu. Selles suhtes ei suuda Villu ja Gabriel tõsta võdsetena Tasuja kõvale
Alexandre Dumas _ «Kolm musketäri» EESSÕNA, milles selgitatakse, et is- ja os-lõpuliste nimedega kangelastel, kelledest meil on au oma lugejatele jutustada, ei ole midagi ühist mütoloogiaga. Umbes aasta tagasi, kogudes kuninglikus raamatukogus materjali «Louis XIV ajaloo» jaoks, sattusin ma juhuslikult «Härra d'Artagnani memuaaridele», mis oli trükitud -- nagu suurem osa selle ajajärgu töid, kus autorid püüdsid kõnelda tõtt nii, et nad ei satuks selle eest pikemaks või lühemaks ajaks Bastille'sse -- Pierre Rouge'i juures Amsterdamis
annaabi.ee 
