Kalevipoeg Seitsmeteistkümnes lugu Eestis oli õnnerikas aeg ja palju lapsi. Linnatark Olev oli ehitanud kindlused ja tornid. Sõja kartuses joosti oma kodudesse peitu. Kalevipoeg hakkas inimesi kokku koguma, et moodustada uued linnad. Viru randa saabusid sajad sõdalased, tuhanded tapjad ja piinajad. Jooksupoiss läks seda Lindanissa kunigale kuulutama. Seda kuuldes hüppas Kalevipoeg hobuse selga ja hakkas vapralt sadama poole ratsutama. Ta võttis endaga kaasa kanged kannupoisid ja võidumehed. Nii hobused kui mehed olid uhkelt rüüdes. Kalevipojast ja tema tegemistest kõneldi kui jumalast. Piigad vaatasid imetlusega mehe tegemisi ja olid tema nimel kõigeks valmis. Kalevipoeg asus sõjateele. Viru väljad olid võõraid täis, nad rüüstasid, piinasid ja tapsid. Sõtta astusid ka Sulevipeog, Alevipoeg ja Olevipoeg. Kalevipoeg läks otse lahingu keskele ja vehkles võimsalt mõõga ja tulirauaga. Ta raius meeste päid, purustas jala- ja käeluid, selgroo...
Rauno Roosimägi 10E Iseseisev töö Loe läbi peatükk kangelaseepika ja eeposed ning vasta viiele küsimustele. 1. Millist perioodi Kreeka ajaloos ülistati ja mäletati kuulsusrikka kangelasajana? -kreeklased mäletasid Kreeta-Mükeene perioodi kuulsusrikka kangelasajana. 2. Millest jutustas, Trooja sõja lugu? -Trooja sõda jutustas Vaike-Aasia rannikul asunud Trooja kindluse vallutamisest kõigi tähtsamate Kreeka kangelaste ühise retke käigus. Sõja oli põhjustanud Trooja kuninga poeg Paris, kes võrgutas ja tõi Troojasse Sparta kuninga Menelaose imekauni naise Helena. Seepeale kogus Sparta kuningas Agamemnon kõigi toonaste kangelaste ühisväe ja purjetas selle eesotsas Troojat vallutama. Kümneaastase võitluse järel tappis kreeklaste vägevaim sangar Achilleus troojalaste esivõitleja Hektori, kuid langes peagi ise Parise noolest tabatuna 3. Kuidas vallutati Trooja linn (millist kavalust kasutati)
Dionüüsia, saatür, tragöödia 2.Prometheus inimkonna abistaja ja kaitsjana. Prometheuse kannatused ja vabastamine. 3.Inimkonna 5 ajastut kreeka mütoloogia järgi 4.Veeuputus kreeka mütoloogia järgi. Deukalioni laev ja inimsoo taastamine 5.Pandora laegas. Olümpiamängude tekkimine 6.Kreeka jumalad. Zeusi võitlused 7.Maailma loomine kreeka mütoloogia järgi. Kaos, Uranos, Kronos, titaan, kükloop 8.Vanad müüdimotiivid. Oska tuua näiteid õpitud jumalate ja kangelaste järgi 1. Vana-Kreeka teater ehk Atika teater Nüüdisaja teatrile pani aluse Atika ajajärgu Kreeka teater, sest just siis astusid näitlejad esmakordselt rahva ette. Esitati tragöödiaid ja komöödiaid. Etenduste jaoks rajati amfiteatrid. Teatri sünd Kreekas ja näitekirjanduse kujunemine iseseisvaks kirjandusliigiks on seotud viljakusjumal Dionysose kultusega. Tema auks korraldati riitusi, mille rongkäigud sisaldasid ka näidendi elemente
................................................................4 1. 1Mõju mõiste......................................................................................................................4 2. EMPIIRILINE TAUST...........................................................................................................7 2.1. Meetodi valiku põhjendus................................................................................................7 2.2 Analüüs – multifilmide kangelaste mõjust 11.klassi õpilastele.........................................8 Kokkuvõtte................................................................................................................................15 Resümee....................................................................................................................................16 Kasutatud kirjandus...................................................................................................................18
Ajaloolise ja seikluskirjanduse võrdlus Mis on arvustus? Ajalooline kirjanduses käsitletakse ajaloost võetud ainestikku, millega käiakse võrdlemisi vabalt ringi. Kangelased on enamasti reaalselt elanud või sellisena esitatud isikud, sündmused toimuvad kindlas ajaloolises keskkonnas. Rõhutatakse aja, koha ja tegelaste eripära. Seikluskirjandus on üks vanimaid proosaliike. Juba antiikeeposed sisaldasid jutustusi kangelaste seiklustest. Seiklustel on oma koht ka rahvaluules, eriti muinasjuttudes. Seikluskirjanduse vanimaid liike on rüütli-ja pastoraalromaanid. Rüütliromaanid andsid ainet mõne õilsa rüütli kangelasteod, mis olid mõeldud eeskujuks. Nii seikluskirjanduses kui ka ajaloolises kirjanduses räägitakse kangelastest ning kangelaste seiklustest. Vahe on neil ainult selles, et ajaloolises kirjanduses on kõik reaalselt juhtunud, seikluskirjanduses on välja mõeldud.
1. Miks hakkas Oliver Twist mässama? Oliver Twistist sai juba üheksa-aastaselt mässaja, sest ta oli julgenud vaestemajas paluda lisaportsu körti, mille tagajärjel otsustati, et kauemaks ta vaestemajja ei jää ning ta saadeti kirstutegija juurde õpipoisiks, kus ta vähese aja möödudes jälle mässama hakkas, sest üks vanem poiss ütles ta ema kohta inetusi ning Oliver astus ema mälestuse kaitseks välja. 2. Kuidas mõjutab keskkond Dickensi kangelaste kujunemist? Dickensi kangelaste kujunemist mõjutab keskkond näiteks vargajõugu liikme Kavala Vigurvända näol, kes taskuvargana õigustab oma nime igati ning kes oma mesterlikkust arendab kogenud õpetaja Fagini käe all, kelle iseloomus ei ole kübetki headust ega kaastunnet ehk ta elab keskkonnas, kus inimesed on kahepalgelised ning võimelised vahetama oma maske vaid vastavalt vajadusele.
looduse ja loomulikkusihaldus, mssati seltskondlike tabude ja ettekirjutiste vastu, igatseti pageda hiskondlikust lrmist lihtsasse maaellu. mineviku idealiseerimine, keskaja rahvaluules nhti peegelduvat loomulikku ja terviklikku inimest, kellel ponud eelarvamusi. inimese individuaalsuse ja kogemuste rhutamine erandlikkuse suur tsus. Kangelased: erandlike vaimuanneega, vga tundeerksad. suutsid nha elu sgavamat sisu. prohvetlikud jooned. mrtrid, kes ohverdavad end krgete eetiliste sihtide nimel. kangelaste erandlikkus vis kaasa tuua saladusliku aura. kangelaste teline olemus ji massidele mistmatuks. Teostes ei ptud edas anda tavalist, tpilist ja igapevast. taaselustusid keskaegsete rtliromaanide imed, maagia, seiklused ja fantastika. Otsiti erandlikke olukordi, milles avaneb kangelaste sisemine olemus. muinasjutulaadne. Pgenetakse tegelikkuse eest. Scott - ajalooline romaan vannad Shlegelid, Novalis ja Tiech algatasid filosoofilise kallakuga romaani.
Romantikute mäss sotsiaalse ebaõigluse vastu on valdavalt individualistlik ja anarhiline hoolimata sellest, et lihtrahvasse suhtuti suure poolehoiuga. Kuid isegi kurja jõududele alla jäädes ei loobu nad oma põhimõtetest. Romantilised kangelased on märtrid, kes ohverdavad end kõrgete eetiliste sihtide nimel. Romantikud ei püüagi oma loomingus edasi anda tavalist, tüüpilist ja igapäevast, vaid näevad oma esmaülesannet nii kangelaste kui ka olukordade erandlikkus e toonitamises. Romantilises kirjanduses taaselustusid keskaegsete rüütliromaanide imed, maagia, seiklused, üleloomulikkus ja fantastika. Romantikutele oli tähtsusetu väline tõepära. Selle asemel otsiti erandlikke, piirmisi olukordi, seiklust, milles avaneb kangelaste sisemine olemus. Tihti oli romantiline kirjandus muinasjutulaadne kuid see, mida tunneme muinasjutuna, ongi
vahendeid Narva Vanalinna taastamiseks. Narva jõe kaldal asetsevast põhiterritooriumist on suur osa kasutusel tootmismaadena, mis paiknevad hajusate aladena linna lõunaosas. Traditsiooniline linnaline keskkond on koondunud kompaktsele jõekalda äärsele alale. Tulenevalt kirjeldatud omanäolisest jaotusestning asjaolust, et enamus töökohti on koondunud linna lõunaossa, iseloomustab linna intensiivne elanike igapäevane põhja-lõuna suunaline liikumine. Peamisteks liikumistelgedeks on Kangelaste ja Kreenholmi prospektid, mis ühendavad elu- ja tööstusrajoone. Vastupidise, loodest põhja suunduva telje moodustab Tallinna maantee, mis on ka linna läbivaks transiitteeks. Ida-lääne suunal läbib linna ka raudtee. Narva linna ilmet kujundavateks peamisteks looduslikeks objektideks on Narva jõgi ja veehoidla, teised väiksemad veekogud ning Tallinna maanteest põhjapool paiknev klindiastang. Silma paistavad ka antropogeense tekkega Balti soojuselektrijaama tuhaplatood.
"Llias":jutustab ühest vahejuhtumist Trooja sõja kümnendal aastal ahhailaste kõige võimsama kangelase Achilleus ja sõjaväe ülemjuhataja Agamemnoni tülist.Nii sõja puhkemisest kui ka selle lõpust on juttu vaid vihjamisi.Achielleus oli Agamemnoni peale vihane ja keeldus seetõttu oma sõjameestega lahingusse minemast.Kuigi troojalased surusid üha ägedamalt peale ,jäi Achielleus oma otsusele kindlaks, seni kuni ta parim sober ja kaaslane lahingus langes.Alles nüüd lahtus kangelaste viha Agamemnoni vastu ja ta kiirustas oma sõbra tapjale,Trooja kangelasele Hektorile ,kätte maksma.Nende kahevõitlus lõppes Hektori surmaga."Odüsseia":Selles eeposes on juttu Odysseuse kümme aastat kestnud eksirännakustest teel koju.Oma merereisil ta kohtas imekaunist, kuid salakavalat nõida, kes ta sõjamehed sigadeks muutis ,ühesilmalist hiigelkükloopi, merekoletisi ja palju mud muinasjutulist.Samal ajal kimbutas kodus tema ustav naist Penelopet hulk
Caspar David Friedrich (5.09 , 1774 7.05 , 1840) Elulugu Sündis Greifswaldi külas, 1774 aastal. Õppis kuni 1798 Kopenhaagenis. Peale kooli asus elama Dresdenisse. Hakkas silma oma uue stiili: spiritualismiga. Looming Esimene tõsisem töö tuli alles 34 aastaselt. Rist mägedes (1808). Romantismi esindaja. Peamiselt maastiku maalija. Loomingu saab jagada kolmeks: maastikud, üksindus ja patriotism. Maastikumaalid Tema maalistiil oli innovatiivne oma aja kohta Friedrich ükskord ütles: "Maalija ei peaks ainult maalima seda,mida ta näeb väljast vaid ka seda, mida ta näeb objektide sees. Jäämeri (1823-1824). Üksindus Kogu loodud kunstis peegeldub üksinduse elemente, mis...
Ajalooline jut- teos,mille aluseks on ajaloolised sündmused ja isikud; täpne ajastus (Vürst Gabriel). Ballaad- tundeküllane, sünge häälestusega. Keskendub ühele sündmusele, mille arendus on pingeline. Ainestik pärineb logendidest, motiivideks on surm/armastus, millele järgneb karistus(Pontus). Draama- tõsine näidend. Kajastab keskklassi arengut ja moraali(Libahunt). Eepos-eepika suurvorm, enamasti värsivormiline. Teos on maailma loomisest, jumalate ja kangelaste tegudest(Kalevipoeg). Följeton- veste, nalja või pilkelugu. Naeruvääristatakse mingit nähtust või isikut. Teemad on päevakajalised, majanduslikud, olmelised(Pärlipüüdija). Jant- jämekomöödiline naljamäng. Halvustava varjundiga, eesmärgiks on vaatajate naerutamine(Säärane mulk). Komöödia- naljamäng, lõbus näidend. Naeruvääristab huumori abil inimlikke nõrkusi ja pahesid(Pisuhänd). Memuaarid- mälestused, proosazaanr. Jutustab nii enda kui lähedaste mälestusi.
esimese hooga mõista. Teadvuse poolt jutustatud lool on algus, teemaarendus ja lõpp, ent un-de puhul see ei kehti. Psühholoog saab kõik vajalikud vihjed kätte sõnade assotsiatsioonitestiga (patsiendil palutakse reageerida talle esitavate sõnadele esimeste pähetulevate sõnadega ning hiljem analüüsitakse tema vastuseid). Osa un-des esinevaid sümb pärineb tasandilt, mida Jung nimetab kollektiivseks alateadvuseks. Paul Radin avaldas 1948 pealkirja all ,,Winnebago kangelaste tsüklid" kus kirjeldatakse kangelaste arengu tsüklit. Vembumehe e Triksteri, Jänese, Punasarve ja Kaksikute tsükkel. Triksteri käitumise määravad kehalised ihad ja kellel on lapse vaimulaad. Selle müüdi algeid sisaldavad Veli Jänes ja Reinuvader Rebase lood. Ka Charli Chaplin oli trikster. Omased on luumusunnilised ja lapselikud tungid. Punasarv on kahetise tähendusega persoon. Vastab arhetüüpse kangelase rollile (lahingus enese tõestamine)
jumaliku märgi, ning samal ajal tõusis lainetest valge härg. Usukommete kohaselt oleks Minos pidanud härja ohverdama, kuid kuningas ei teinud seda. Poseidon solvus ja pani Minose naise härjasse armuma. Sellest armastusest sündis härja peaga olend Minotaurus, kelle tappis Ateena kangelane Theseus. PILT- ATHENA NIMI- Athena ehk Minerva MILLE JUMAL- Tarkuse ja kudumise jumalanna KEDA KAITSEB- Sõjameeste, tsivilisatsiooni, põlluharijate, kangelaste ja käsitöö kaitsja. Kaises ka Ateena linna. PÄRITOLU/SÜND- Zeusi peast sündinud tütar ISELOOMUOMADUSED- Tark, hoidis õiglust, osav SÜMBOLID- Öökull, madu, oda, kiiver MÜÜT- Tessaalia kuninga Peleuse ja merejumalatari Thetise pulmapeole olid kutsutud kõik jumalatarid peale tülijumalatari Erise. Raevunud Eris viskas piduliste keskele õuna pealkirjaga "Kõigist kaunimale". Kohe puhkes vaidlus, kellele õun peaks kuuluma. Athena,
Luuletaja võis ka lähtuda oma väärtushinnangutest ja hoiakutest. Tänapäeva inimeseni on müüdid jõudnud läbi poeetide loomingu või kirjandusteoste. Läbi mitmetuhande aasta ajas rännates on müüdid oma algse kuju kaotanud ning muganenud läbi kirja ja kõne. Õnneks on müüdid säilitanud oma jõu, isegi kui neid on kokkuvõtvalt edasijutustatud. Arhailine eepos Arhailisel perioodil valmistatud lugulaul, värsivormiline ülistuslaul kangelaste auks, mida kanti ette ülikute õukondades. Peateemaks oli tavaliselt müütiline või reaalne ajaloosündmus, 3 jumalate ja kangelaste tegemised, saatuslik võitlus või maailma loomine. Tavaliselt on see mahukaim ja olulisim teos rahva kultuuriloos. Kreeklaste esimene kirjapandud lugulaul on ,,Ilias" mis sisaldab endas enam kui 15 000 värssi. Jumalik sekkumine
igapäevasele elule. 3 2.ARHAILINE EEPOS Kangelaseeposte teke saab tavaliselt alguse tõestijuhtunud seigast, kuid lugu võib üsna lühikese aja jooksul muutuda tundmatuseni. Arhailine epos on luulevormis jutustus, mis põhineb müütidel, ning tegelasteks on kangelased. Eeposte keel on kunstlik. Eeposed jutustavad teatud sündmustest,milles olid mõndadeks tegelasteks kangelased. Tavaliselt on eeposte kangelaste ideaaliks kuulsus nii elades kui ka pärast surma. Arhailistes eepostes tegutsevad enamasti jumalad. Vahel pole jumalad tegelasteks, kuid nad mõjutavad erinevaid konflikte ja sõdasid kehastudes erinevate nähtuste või loomadena. 4 3.JUMALIK SEKKUMINE Jumalikku sekkumist võime müütidest kohata tihti. Jumalikuks sekkumiseks nimetatakse seda, kui teatud kangelasele antakse jumalate poolt võit ära. Asudes võitlema on
Autor on Henri Cartier-Bresson, kes pildistas ühe igapäeva elu hetki. Fotol on näidatud, kuidas mees tahab naist suudelda. Minu meelest on pilt väga emotsionaalne, kangelaste tunded on hästi edasi antud. Suudlus on harilik meie elu ilming ning vähesed mõtlevad selle olulisuse peale, kuid suudlus võib kahe inimese elus pöördemomendiks olla. Minu meelest õnnestub autoril haarata ülitähtsa sündmuse hetke, sest keegi ei tea, mis juhtub pärast. Ühest küljest, naine võib mehele anda kõrvakiilu ja nad lähevad lahku. Teisest küljest, suudlus võib saada kooselu aluseks. Foto on hallides toonides, ka inimeste tunnetel ei ole kindlat värvi, on vaid pidev
kandleid, akordion, kontrabass, flööt ja erinevad rütmipillid. Meie lood on pärit rahvamuusikast. Selle ansambliga olen käinud ka erinevates laagrites. Reisi alguses sõitsime läbi Lätist ja Leedust. Poolas külastasime soolakoopaid. Soolakoobastes olid kõik ruumid soolast. Slovakkias käisime jääkoobastes. Seal oli väga külm, harjumatu oli suvel minna jääkoopasse. Vaatasime ka eemalt Kõrg Tattraid. Eemalt avanes kaunis vaatepilt. Külastasime ka Budapesti linna. Kangelaste väljakul olid kõikide kuningate kujud kes olid Ungarit valitsenud. Järgmiseks külastasime Kindluse mäge, kus oli palju huvitava arhitektuuriga ehitisi ja kust avanes Budapesti linnale võrratult ilus vaade. See reis andis esinemiskogemusi,huvitavaid teadmisi Ungari rahva kohta.
Tema sümboliteks olid siis granaatõun ja paabulind. Poseidon Merede valitseja. Kui tal oli hea tuju, hoidis ta veed vaiksed aga kui vastupidi, siis võis ta uputada laevu ja võis esile kutsuda ka maavärinaid. Tema oli Zeusi vend. Sümboliks oli kolmikhark. Hades Surnuteriigi valitseja. Oli karm kuid õiglane. Zeusi teine vend. Hestia Kolde ja ohvritule jumalanna. Athena Sõjajumalanna. Kangelaste hea abiline, käsitöö ja tarkuse edendaja. Tema truukaaslane oli öökull. Apollon Valguse, tõe ja ennustuskunsti jumal. Oskas väga hästi pilli mängida. Hoole all olid muusika ja luulekunst. Artemis Jahijumalanna. Oli osav kütt, kaitses loodust ja loomi. Tema kaaslaseks oli hirv. Aphrodite Ilu- ja armastuse jumalanna. Ta oli jumalannade seast kõige ilusam. Saatjaks oli tema tiivuline poeg Eros. Sümboliks aga luik. Hermes Jumalate käskjalg
.. mõne päeva pärast tuli hunt tagasi). KOLMARVU SEADUS eelistatakse arvu kolm ja selle kordusi -kuus, üheksa, kaksteis. (Kolm põrsakest, kolm venda jne). LAVALISE KAKSUSE SEADUS tegevuses on korraga vaid kaks tegelast. VASTANDITE SEADUS tegelased on vastandliku iseloomuga (hea kuri; rikas vaene). TAGAKAALU VÕI LÕPPKAALU SEADUS tähtsaim ilmub viimasena (viimasel lohel on kõige rohkem päid). LÕPU SEADUS rahulik, enamasti õnnelik lõpp, mis selgitab kangelaste edasist saatust. Muinasjutud võivad olla: Rahvapärased - autor on teadmata; Töödeldud teadaolev autor on rahvapärasele muinasjutule lisanud omapoolse nägemuse; Kunstmuinasjutud puhtalt autorilooming. MUINASJUTTUDE LIIGID LOOMAMUINASJUTUD peategelasteks on loomad, linnud või loodusnähtused; lemmiktegelased on rebane, hunt, karu, koer; IMEMUINASJUTUD Sündmustik on üleloomulik eriliste võimetega inimesed, imeesemed ja üleloomulikud sündmused;
võitmatu jõuga mehed nende ülbuse tõttu pimedasse Polnud õpitud veel rauda varjuriiki kasutama Ei küntud põldu, elati jahist ja korilusest Ülbed, kõva südamega inimesed Kangelaste sugupõlv Üllad ja õiglased ja kaunid Lugematu hulk sõdalasi nagu inimesed langes Teeba väravate ees, Sellest ajajärgust kangelased võideldes kuningas Oidipuse -Herakles vara pärast -Theseus · Trooja sõda
Ajalooline kirjandus Käsitletakse ajaloost võetud ainestikku. Kangelased on enamasti reaalselt elanud. Sündmused toimuvad kindlas ajaloolises keskkonnas. Rajajaks peetakse inglise kirjanikku Walter Scotti, kelle tuntumad romaanid on "Rob Roy" ja " Ivanhoe" Aleksandre Dumas "Kolm musketäri" Victor Hugo "Jumalaema kirik Pariisis" Seikluskirjandus Üks vanimaid proosaliike. Juba antiikeeposed sisaldasid jutustusi seikliustest. Seikluskirjandus räägib kangelaste jt seiklustest. Sisaldab kellegi seikluse kirjeldust. Aleksandre Dumas "Krahv Monte- Christo" H. Pyle´i "Kuulsa Robin Hoodi lustakad seiklused" Peategelane satub imepärasesse seiklusesse ja väljub neist alati kangelsena. Robinsonaad Õpetliku sisuga kirjanduslik teos merehädaliste seikulstest inimtühjal saarel. Sageli kirjutatud päevikuvormis. On saanud nime Robinson Crusoe raamatutest Eemale paisatud tavalisest keskkonnast. Mina-vormis, kirjutatud mõtted, tunded
Nagu näiteks Sophoklese Oidipuses ja Iphigineias. Üksnes sellised äratundmised saavad läbi ilma luuletatud tunnuste ja kaelaeheteta, teisel kohal on äratundmised järelduse abil. Sündmustes ei tohi olla midagi mõeldamatut. Või kui, siis peab see olema väljaspool tragöödiat. Nagu see, mis Sophoklese Oidipuses. Georg Wilhelm Friedrich Hegel (17701831) Vorlesungen über die Ästhetik. I Kreeka kangelaste ajal ei jaotatud süüd osadeks ega lükatud seda endalt ära; kuigi Oidipus tappis tüli käigus õigustatult oma isa ja naitus õigustatult oma emaga; mõistes hiljem neid asjaolusid, võttis ta kogu vastutuse ja karistuse enda peale, kuigi ta ei olnud enne oma tegudest teadlik ja tänapäeval oleks teda süütuks peetud. Kuid see ei käi kokku kangelaste ajastu moraaliga, kus tegu ja isiksus ning kõik, mis temasse puutus, olid tervikud; süüd ei lükatud
meid Jumal usaldumast oma kunigaid ja võõraid rahvaid." Verdi kahtlused pidasid paika ning kodumaa revolutsioonsündmuste edaspidine jälgimine tõi vaid muret ja hinge valu. Kuid nii kaua kui vabadusvõitlus veel eduseisuses oli pani Verdi kirja puhangluise tõusu Lombardlaste ja Saksa keisri Friedrich Barbossa vägede kokkupõrkest ning anastajate lüüsamisest pajatav teose ooperi "Legnano lahing". See räägib 12.sajandi ajaloost võetud süzee heoiline paatos, mille kõrval kangelaste isiklik drama tagaplaanile jab, dünaamilised massistseenid ing kogu etendus elamuslik kõrgepinge avaldasid kuulajaile suurt mõju. Keskaja efektsest romantikast ning ajaloo- ja piiblisüzeedes loobumine, samuti pöördumine "väikese inimeste" poole tõestab uue kvaliteedi sündi Verdi loomingus. Kui "Legano lahing" lõpetas neljakümnendate aastate heroilis-patriootliste ooperite plejaadid, siis "Luisa Miller" pani aluse helilooja edaspidistele otsingutele lüürilis- olustikulise vallas
tõelise sündmuse illusiooni. Ülesehituse iseloomulikuks aluseks on kontrasti printsiibi ulatuslik rakendamine. Kontrast avaldub tegelastes,nende toimingutes ja ideedes. Draamateost iseloomustavad teravad, elulised konfliktid. Konflikt jõuab teose lõpul õnneliku, lepliku või traagilise lahenduseni. Draamateostele omased jooned on dünaamika ( liikuv arenemine ) ja dramatism ( inimeste sisemiste jõudude lahtiharutamine ). kangelaste mõtteid/tundeid iseloomustatakse/näidatakse dialoogi kaudu. Sellega koos esineb monoloog ( ühe tegelase pikem jutt ). Teksti kuuluvad remargid ( autori kommentaarid ). Repliik draamateoses tähendab tegelase viimaseid sõnu, millele järgneb teise tegelase esinemine. Draamateos jaguneb vaatusteks, piltideks ja stseenideks ( selle jooksul ei tohi tegelaste arv laval muutuda ) Lavaline esitamine on seotud dekoratsioonide ja rekvisiitidega. Dramaatika zanrid 1
Seikluskirjandus Seikluskirjandus on üks vanimaid proosaliike. Seikluskirjandust on kirjutatud juba antiikajast alates. Seikluskirjandus on üks esimesena tekkinud eepikaliike, mis kirjeldab seiklusi ja kõikvõimalikke huvitavaid lugusid kangelastest. Juba antiikeeposed sisaldasid jutustusi kangelaste seiklustest (nt. Homerose eepose "Odüsseia" peategelase Odysseuse eksirännakud Trooja sõjast koju tulles). Seiklustel on oma koht ka rahvaluules, eriti muinasjuttudes. Sealt on need kandunud kunsteepostesse (nt. Fr. R. Kreutzwaldi "Kalevipojas" peategelase käigud põrgusse ja võitlused Sarvikuga). Seikluskirjanduse vanimaid liike on rüütli- ja pastoraalromaanid. Rüütliromaanile andsid ainet mõne õilsa rüütli kangelasteod, mis olid mõeldud teistele eeskujuks
Metamorfoosid Ovidius Autorist Publius Ovidius Naso 43 eKr18 pKr menukas kirjanik nii kõrgemas seltskonnas kui ka kirjandusringides metamoroffsid Ovidiuse peateos 250 muundusmüüti kreeka ja rooma jumalate ning kangelaste kohta Aeg: maailma sünnist kaasajani (Caesari tapmine ja ülistus) +pilguheit tulevikku (Augustus ja Ovidius ise) Jumalad >inimesteks Inimesed >loomadeks, taimedeks, kivideks süüteo või nende kallal tarvitatud vägivalla tagajärjel Armastus Traagilist lugu lõpetav muundumine toob ühtlasi pääsemise Muinasjutukogu ja mütoloogia entsüklopeedia Lugusid ei peetud tõesti sündinuiks Ovidius muutis müüdid lõplikult kirjanduseks 1506. Aasta väljaanne
Kajastavad kreeklaste arusaama oma maailma olemusest, müüdid selgitavad rituaale ja usulisi toiminguid.Müüdid on kirja pandud hilisel ajajärgul, varasemalt visuaalsed kujutised(koopamaalingud pärinevad 1000a enne meie aega ). Peamiseks kirjapanijaks oli Homeros . Hilisema euroopa kultuuri kujundasid kreeka müüdid ja piibel ja vana testament. Kreeka müütide jaotus: 1) alglood: müüdid inimeste ja maailma algusest 2) jumalad ja inimesed, nende suhted 3)kangelaste lood, näiteks Herackles 4) trooja sõja müüdid 5. Homeros, kreeka vanade eeopste loojaks peetav isik, tema kohta pole usaldusväärset eluloolist andmestikku. Traditsiooniliselt kujutatakse teda kui pimedat laululikut- ilmselt seetõttu, et tema eeopse"Odüsseia"tegelaste kuulub pime aoid Demodokos. Kõige silmapaistvamad teosed om eeopsed " Ilias" ja "Odüsseia" eepos ehk l ugulaul, värsivormiline teos maailma loomisest,jumalate ja kangelaste tegudest. Igal rahval tavaliselt üks
Tamino armub Pamina pilti ja tõttab teda koos Papagenoga päästma Mõlemad jõuavad Sarasto lossi, kuhu Pamina on vangistatud Põgenemisest ei tule midagi välja, kuid prints ja printssess armuvad üksteise Saadakse teada, miks Pamina on röövitud Tamino ja Papageno peavad täitma eksamid, et oma armsamate juurde pääseda Öökuninganna käsib oma tütrel Sarastro tappa Kolm poissi ilmuvad kangelaste teele Tuleb uus katsumus, mille käigus Papageno leiab enda Papagena, kuid nad viiakse lahku Tamino ja Pamina kohtuvad, teevad viimase katse koos läbi tänu armastuse jõule Sarastrol hakkab Papagenost kahju ja annab Papagena tagasi talle Monostatos, Öökuninganna ja kolm daami on vandenõu sepitenud vahepeal Sarastro karistab neid ja saadab nad igavesse pimedusse
1.Inimsoo 5 ajastut Kuldne sugupõlv, hõbedane sugupõlv, pronksine sugupõlv, kangelaste sugupõlv, raudne sugupõlv 2.Missugused olid Prometheuse teened inimkonna ees? Kinkis tule, õpetas loomi taltsutama, õpetas haigustega võitlema, õpetas oraakleid tõlgitsema 3.Kuidas karistas Zeus Prometheust ja kes ta lõpuks vabastas? Zeus kinnitas Prometeuse kalju külge ja saatis iga päev sinna oma kotka kes P maksa ära nokkis. P vabastas Herakles. 4.Iseloomusta Heraklest Miks on Herakles surematu Heraklese isa oli Zeus ja ema surelik inimene. Kuna
Sellel on oma kindel viis kuid nad ei haaku. Hiljem kasvasid nad kirikumuusikast välja. Häälte rütm erinev Erinevate sõnadega tekst erinevates häältes Häälte tekstid võisid olla erinevates keeltes ja erineva sisuga (vaimuliku ja ilmaliku sisuga 3). Rüütlilaulikuid oli kolme tüüpi: Trubaduurid LõunaPrantsusmaal Truväärid PõhjaPrantsusmaal Minnesingerid Saksamaal Rüütlilaulikute peateemaks oli eepiline jutustus müstiliste kangelaste vägitegudest, mis oli kohati seotud armastusega.
Rüütlikultuur esindas ilusa, peene elu kultust, tema kõrgaeg oli 12. sajand.Rüütlilaulu peamised alaliigid olid: Armastuslaulud ehk südamedaamikultus, Neitsi Maarja teema Kangelaslaulud ehk muinasrahvaste pärimuslike saagade ainetel. Tuntumad rüütlilaulikud on: · 12. saj. trubaduur - Bernart de Ventadorn · 13. saj. truväär - Adam de la Halle · Minnesinger - Walther von der Vogelweide Kangelaslaulude peateemaks oli eepiline jutustus müütiliste kangelaste vägitegudest, mis oli kohati seotud armastusega. Minu arvates on muidu rüütlikultuur osa meie ajajärgust mis on paratamatu ning selline asi mis pidi lihtsalt olemas olema muusikas ja kultuuris.
Joonte arv sõltus seal otstarbest. Ta võttis ka kasutusele absoluutseid kõrgusi tähistavad tähtnimetused (a,b,c,d,e,f,g). Muusikaõpetuseks võeti kasutusel nn Guido käsi, kus 20 erinevat sõrmeliigest seati vastavusse tollase helisüsteemi 20 heliga. 12. ilmusid neumadele ka noodipead ja noodimärgid. Suuline muusikakultuur muutus kirjalikuks. Vanemate säilinud rahvakeelsete laulude seas on kangelaslaulud pikad eepilised poeemid müütiliste kangelaste vägitegudest. Nende esitajateks olid alamast seisusest rändmuusikud ehk menestrelid. Rüütlilaulud on ainsad mittekiriklikud luule ja laulu valdkonnad, millest on meil tänapäevaks üpriski hea ülevaade. Alguse said need 11. sajandi Prantsusmaalt. Nende loomingus on luuletekst ja muusika lahutamatud. Nende esitajaid nimetatakse trubaduurideks või truväärideks. Enamasti olid lauljad kõrgest seisusest aadlikud jt.
Eeposed Koostanud Loona Riin Kauge Mis on eepos? Kreeka keeles epos - sõna, lugu, laul Eepos on enamasti värsivormiline lugu. Eeposed räägivad maailma loomisest jumalate ja kangelaste tegudest saatuslikest võitlustest müütilistest või tegelikest ajaloosündmustest looduskatastroofidest Rohkem eepostest Kirjalikud eeposed on teatud kindlas vormis. Suulised eeposed on jätkuvalt muutuvad. Eeposes sageli esineb midagi üleloomulikku rohkeid korduseid epiteete Kangelaseepos Kangelaseeposes on kesksel kohal rahva suurkuju, kes saadab oma teekonnal korda palju kangelastegusid. Iseloomulikud on võimsad tunded: võitlusiha patriotism armastus viha Värsseepos
klassikaline e. atileja pr.-näitekirjandus,teaterAishylos,Sappho. Hellenismipr. 1-3sj. e.kr Alexander Suur,Kreeka õitseng(majandus,poliitika)Vanarooma pr.1-4 sj.p.kr.Kõned,Cicero. müüt-uskumustega seotud pärimuslik jutustus maailma loomisest.Müüt väljendas rahva ajalugu,kultuuri. müüdid-"heraklese 12 vägitegu";"Olümpos ja allism";"maailma loomine" eepos-lugulaul,eposed on kirj.värsivormis. Vana-Kreeka eeposed räägivad maailma loomisest,jumalate ja kangelaste tegudest. Homerose küs-nim.erinevaid arvamusi selle kohta,kas H. kirj. mõlemad eeposed. arhailised luulezanrid- Eleegia-kaksikvärss,tänapäeval kurvatooniline jamb-pilkelaul , hümn , ood-ülistuslaul,epi- gramm-tabav,epitaaf,hauakiri,koorimeelika ja soolomeelika. tähtsamad antiikluuletajad- Archilochos-sõdadest, Anakreon-lõbustustest,naistest,veinist, Lesbose saare luuletajad-lesbism Sapho-armastus,Alkaios-vein,lõbustused .dionüüsiad-pidustused
· vabal kodanikul oli aega · rahvakoosolekul arutati nii sise- ja välispoliitilisi küsimusi ja seal pidi aristokraat, kes soovis, et ta valitaks nõukogusse end kõneosavuses näitama. 2.) Ühiskonna agonaalsest(võistluslik) iseloomust. Võisteldi kõiges. Ka kõnemehi võrreldi. 3.) Vaba kodanik pidi oskama end kohtus ise kaitsta, pidama matusekõnesid, pidukõnesid rituaalsetel pidustustel jumalate ja kangelaste auks jne. Olulised olid logograafid. Tasu kõnede eest. Isokrates(436-338)- oli kõneõpetaja ja kohtukõnede koostaja. Sai kuulsaks paraadkõnedega. Neist tähtsaim ,,Panegyrikos". Panegüürika- Vanas kreekas tervituskõne. Tänapäeval nii pidulik kiidukõne kui ka liialdatud üldistus. Protagoras- kuulsaim sofistidest(480-410), professionaalne retoorikaõpetaja, keda võib pidada ka esimeseks väitlusõpetajaks. Tema meelest tuli õige ja vale ning hea ja halva üle
KIRIKU AEG Täpset aega mõõdeti küünalde ja pirrudega Kontroll aja üle on vaimulike käes, kirikutes kellad Esimesed kellad olid tunnitäpsusega Tekkis vajadus, kuna palvuseid oli vaja täpselt pidada. Ajalugu kirjutati kroonikatena Arvati, et aeg on lõppfaasis Hinnati minevikku, ,,vanal heal ajal" Inimlik aeg ja füüsikaline aeg Ideaalvanus 33, kui Kristus risti löödi Muutused viivad languesele Kunagi olevat olnud eepiline aeg, kangelaste aeg Talupoja aeg on aeglane, kuna töö on rutiinne Rüütli aeg on kiire, kuna erinevad kohustused Inimese atribuut on aeg, Jumalal igavik Kristlikus ajas olid tsüklid, kirkupühad Aeg on loodud Jumala poolt Maailma ajaloos 6 faasi Kirik määras töö- ja puhkeaja, mida süüa, millal seks oli keelatud jne Arvati, et armastus on jahtunud ja kurjus võta võimust LINNA AEG Seos loodusega puudub, töid tehti siseruumides ja loodus aega ei mõjutanud Linnades esimesed mehaanilised kellad 17
Mari keel kuulub soome-ugri keelkonna volga rühma (sinna kuuluvad veel ersa ja moksha keel). Marimaa, 1992. aastast ametliku nimega Mari Eli Vabariik (el tähendab tõlkes "maa") kuulub Venemaa Föderatsiooni. Pindalalt (23 200 km2) on see väikseim soome-ugri vabariik. Vabariigi pealinn Joskar-Ola on peamiselt venelastega asustatud tööstuskeskus. Pealinna tänavanimed kõnelevad paljugi: 1. mai, Kommunistide, Komsomoli, Karl Marxi, Masinaehitajate, Nõukogude ja Stalingradi lahingu kangelaste tänav; Sverdlovi bulvar; Gagarini ja Lenini prospekt. On ka kultuuritegelaste- kirjanike nimelisi uulitsaid, kuigi vähe, nt Pukini, Tolstoi, Tavaini tn. Marilased kaunistavad oma rõivaid rikkalike taime- ja linnumotiividest mustritega. Lemmikvärviks on punane, lisaks kollane ja sinine. Väga huvipakkuvad on ersa naiste riietuses tagapõlled - pulai'd. Mordvalastele ja teistele volga rahvastele on iseloomulikud hobusekujude, päikeseketta ja
s (impro). 11.-12.s lauldi juba noodist. Esimeseks mitmehääseks žanriks on organum (lisahääle juurdelaulmine gregoriuse laulule). 2 liiki: 1)paralleelorganum 2)vaba organum. Nende õitseaeg 1150-1250 Pariisis. Loninus ja Perotinus. Esmene koorkond – Notre Dame’i. 13.s lõpus organum hääbub ja annab teed järgmisele žanrile – motett. Vagandid e. goljäärid on esimesed ilmaliku muusika üleskirjutajad. 1)Rahvakeelsed kangelaslaulud, mis on pikad eepilised poeemid müütiliste kangelaste vägitegudest. Kuulsaim prantsuse rahvuseepos “Rolandi laul”. 2)Ladinakeelsed laulud, mis oli nalja ja pila laulud “Carmina Burana”. 3)Rüütlilaul e. õukondlik luule, 11.s Lõuna-Prantsusmaal trubaduurid (kõige keerukamad), Põhja- Prantsusmaal troväärid, Saksamaal minnesingerid. Tugevasti seaotud rüütellikkusega ja pühendatud daamidele. Keskaja pillid:1)orel, positiiv, portatiiv 2)keelpillid – fiidel, rebekk, rataslüüra 3)näppepillid –
õukonnast lahkuma SEIKLUSED kahevõitlused kuulsate või tundmatute rüütlite, hiiglaste, lohede või kohutavate kiskjatega, sattumine igasuguste nõiduste kütkeisse, kohtumised salapäraste losside veelgi salapärasemate emandatega jne TAGASIPÖÖRDUMINE ÕUKONDA Kui rüütel on daami tujud ja tõotused täitnud või oma vaprust tõestanud, tohib ta kuningas õukonda tagasi pöörduda. Iga esitaja võis täiendada ja muuta Erinevad eelood kangelaste esivanemate tegudest, järelood nende poegade seiklustest. Armastus oli kirjanduse peamine teema. Jutustati kahe truu armastaja seiklustest. Enamasti ei lubanud seisuse ja usuvahed neil abielluda. Vanim romaan on lugu Cornwalli kangelasest Tristanist ja Iiri kuningatütrest Isoldest, kes armujoogi mõjul teineteist armastavad ja lõpuks traagiliselt hukkuvad, sest eelarvamused ja õnnetused ei neil abielluda. Kirjanduslik väljamõeldis
Eurooplaste arenemine sattus ristisõdade mõjul täiesti uuele teele. Ristisõdade ajal tutvusid kristlased teiste usunditega ja nägid, et ka need teevad inimesi õnnelikeks, kuigi nad väga erinevad ristiusust. Selle tagajärjel paljud kristlased loobusid vaatest, et ainult katoliku kirik peab valitsema maailma. Ristisõdadel on ka suur tähendus rüütliseisuse ja rüütlieetika kujunemises. Varem oli kangelaste ajaviiteks tülitsemine, riisumine, tapmine. Ristisõdade ajal tekkis mõiste rüütliaust ja rüütlikohustusest. Rüütel pidi kaitsma nõrku, pidama sõna, kaitsma ristikirikut, võitlema ausalt. Rüütlite kaudu tungis ka teistesse rahvakihtidesse rüütlivoorusi ja ausust. Ka talupoegade seisusel oli ristisõdadest teataval määral kasu. Väga paljud rüütlid, kes vajasid raha ristisõtta minekuks, müüsid oma talupoegadele vabaduskirju. Nende vabaduskirjade
jalale (tugijalg) ja teisele ainult nõjatub (nõjalalg). Lysippos. Sandaalisiduja. Louvre, Pariis. Hellenistlik skulptuur Aleksander Suure ajal levis kreeka kultuur idas Indiani, põhjas Kesk-Aasiani ja lõunas Egiptuseni. Religiooni teenimiselt muutus kunst autokraatlike dünastiate ülistamiseks. Kasutati järjest rohkem paleede kaunistamisel. Alguse sai kollektsioneerimisharratus. Kujutusviis oli äärmiselt realistlik isegi naturalistlik. (jumalate, kangelaste ning "vaprate ja imeilusate" idealiseeritud kujude asemel) Jumalaid kujutatakse ikka aga maistena, inimlikkudena. Muutuvad liikumised ja nakatavaid emotsioonid, mida väljendati poosides zestides ja näoilmes. Psüühika kujutamine. Füüsilised ja hingelised kannatused, võitlus, võit ja surm. Milose Venus(Aphrodite). Laokooni grupp. Louvre, Pariis. Vatikani Muuseum, Rooma.
professoriks. ,,KALEVALA" SAAMISLUGU · Juba ülikoolis oli Lönnrot avaldanud ladinakeelse töö soome runode e. muistsete rahvalaulude peakangelase Väinamöise kohta. · 1829. 1831. aastal avaldas ta runode valikkogu ,,Kannel" , kus ta nö sünteesis runosid nende arvukate teisendite põhjal kunstiliselt ühtseteks runodeks. · Sama meetodit kasutades koostas ta mitu nn väikeeepost, mis koondusid runode tähtsaimate kangelaste ümber. · Runokogu Väinamöisest on nimetatud ka ,,AlgKalevaks". ,,KALEVALA" · On soome, ingeri ja karjala runolaulude põhjal koostatud soome rahvuseepos. · See koosneb umbes 22 000 värsist. · Esmatrükk ilmus 1835. aastal, täiendatud versioon 1849.aastal. · Tegelased : Ilmatar, Väinamöinen, Ilmarinen, Joukahainen, Lemminkäinen, Louhi jt. · Tegevustiku keskmeks on võitlus Ilmarise sepistatud rikkust ja õnne tootva imeveski Sampo pärast
aasta 50 päeva Agamemnon kreeklaste (ahhailaste) väejuht Achilleus kreeka kangelane (Apollon tapab ta) Hektor trooja kangelane, Trooja prints Menelaos Helena mees, Agamemnoni vend Trooja hobune Odysseuse kavalus, mis toob võidu Achilleuse kand Peategelane Ithaka kuningas Odysseus Odüsseia pikk seiklusterohke eksirännak Odysseuse eksirännakud pärast Trooja sõda Odysseus oli 10 aastat olnud Kalypso saarel, jumalad lubavad ta koju (jumalad sekkuvad kangelaste ellu) 10 aastat kestev rännak koju Muinasjutuline, igapäevaeluline Retrospektiivne (tegevus katkestatakse, lugeja viiakse minevikku tagasivaade) Penelope Odysseuse naine Telemachos Odysseuse poeg Kangelane määrab ise oma saatuse, eirates keelde, eksides ühiskonnanormide vastu Ei tunne kodu ära ja teda ei tunta unistused ei kattu reaalsusega Amm tunneb O-se ära ta jalgu pestes arm Mees oma naise pulmas veresaun
Vähem psühhologiseeritud. Nibelungide laud 1977 ekr. Laul ajast mil Euroopa kirjanduses oli levimas rüütliromaan. Ajalooliseks aluseks teosele olid rahvasterände aegsed sündmused. Sarnaselt Rolandiga oli kangelase individuaalsuse esiletoomine. Euroopa kangelaseepostest kõige traagilisem ja süngem. Lugu Igori Sõjaretkest ekr 1965. Tundmatu autor, loodud 1185-1187a vahel. Meenutab lääne-Euroopa teoseid, tähtsal kohal rüütliau, patriotism, ka kangelaste idealiseerimine. Vene kangelaslaulu paganate rollis on polovetsid. Idealiseerib peategelase rüütellikust, patriotimi. Iseärasuseks on see, et autor kirjutas peale sündmusi ja neile, kes ise sündmustes osalesid. Teoses peitub kriitiline suhtumine Igorisse, esinevad vanavene jumalad, kosmogoonilised sümbolid ja hingestatud loodus.
Hinduism- Keerukas, fantaasiaküllane mütoloogia. Peajumalate kolmik- Trimurti (Brahma-looja, universumi juhataja; Visnu- maailma hoidja; Siva- looja,kaitsja,hävitaja.) Eeposed: ''Mahabharata'' , ''Ramajana'' Hinduistlikud templid: Templid meenutavad monumente, käbitaoliste tornidega; väikesed ruumid, tähtsaim pühakojaruum; väljast rikkalikult skulptuurselt (reljeefiga) kaetud - meelelised stseenid jumalate ja kangelaste elust. Budism 6.saj. eKr. Siddhartha Gautama u.560-480 eKr. Pühamees, valgustunu- Buddha. Eesmärk: vabaneda maistest kannatust. ja pääseda taassündide ringist nirvaanasse. Ehitised: Stuupa- monument Buddhale, poolkera- v kellukakujuline(Sanchi Amaravati stuupad) Tempel: ruudu-ja ringikujuline astmetest kontsentriline ehitis. Boropudur - tempel Jaava saarel Indoneesias, ehitatud 9.saj lõpul. Templi plaan meenutab jantrat, graafilist kujundit,mida kasut meditsiinilise abivahendina
Missa – igapäevane peamine jumalateenistus, mis jaguneb ordinaariumiks ja propriumiks. Neuma – noodimärk, mis tähistas 1-4 helist koosnevat meloodiaelementi. Kvadraatkiri – võimalik üles märkida täpseid helikõrgusi. Vagandid – rändüliõpilased või teenistuseta vaimulikud Zonglöörid e menestrelid – kangelaslaulude esitajad Trubaduurid, truväärid, minnesingerid – rüütlilaulikud Kangelaslaul – pikk eepiline poeem müütiliste kangelaste vägitegudest Rüütlilaul – ainus keskaegne luule ja laulu valdkond Rändmuusikud olid alamast seisusest, rändasid üksi või väikeste seltskondadena. Elatasid end lauldes, mängides, trikke tehes ja taltsutatud loomi näidates. Rändmuusikud olid heidikud. Rüütlilaulikud olid kõrgest seisusest, ka. kuningad ja hertsogid. Laulmisega tegelesid nii mehed kui naised. Keskajal kasutati orelit – positiivorelit (väiksem, teisaldatav) ja portatiivorelit (ühe käega mängitav kantav orel)
· neumad kirjutati sõnade kohale, kuna noodijooni ei tuntud · · 10. saj võeti kasutusele noodijooned (2-10 joont) · Guido Arezzost võttis 11. sajandil kasutusele kompaktse joonte süsteemi, mis on püsinud tänaseni. · vagandid- rändüliõpilased või teenistuseta vaimulikud. Nende ladinakeelsed laulud parodeerisid sageli kiriklikke hümne ja võisid olla sisult üsna siivutud. · Kangelaslaulud - pikad eepilised poeemid müütiliste kangelaste vägitegudest, mida lauldi ilmselt väga lihtsate meloodiatega.( esitasid zonglöörid ehk menestrelid). · Rüütlilaul-Alguse sai see 11. sajandi lõpul Provence`ist Lõuna- Prantsusmaalt. Mitmehäälsuse kujunemine · Esimese ja teise aastatuhande vahetusel toimus Lääne- Euroopa muusikakultuuris kaks väga olulist murrangut: 1. suulise muusikakultuuri kõrval hakati üha enam kasutama noodikirja 2. ühehäälse laulmise kõrvale ilmus mitmehäälne
Jelissei Zahharov Sillamäe Eesti Põhikool 7.klass Pühakute elulood Keskaegne kirjandus oli samuti tihedalt seotud ristiusuga ja püüdis piiblilugusid rahvale selgeks teha. Eriti armastatud olid rahva seas pühakute elulood. Neid kirjutati väga palju ja sageli nad olid üksteisega väga sarnased. Pühakute elulugude autoreid sageli ei teatudki. Neid lugusid võib pidada omalaadseks rahvakirjanduseks. Kangelaseepos Väga armastatud olid veel lugulaulud ehk eeposed mitmesuguste kangelaste imelistest vägitegudest. Neid pärandati põlvest põlve suuliselt. Peategelane oli sageli õilis ja oma senjöörile jäägitult ustav rüütel. Kangelasel tuli võidelda uskumatutega või hirmsate koletistega ja nii leidis ta nendes võitlustes kuulsustrikka lõpu. Kangelaseeposte seas oli kuulsamaid "Rolandi laul". Rüütliromaanid Vapratest ja ustavatest rüütlitest ei pajatanud mitte ainult eeposed , vaid neist jutustati ka lugusid. Nii kujunesid rüütliromaanid.
"Lugu Igori sõjaretkest" 2014 Lugu Igori sõjaretkest 1185. ja 1187. aasta vahel tundmatu autori poolt. ,,Lugu Igori sõjaretkest" pole eepos. Algselt kirjutatud vana idaslaavi keeles. Tähtsal kohal rüütliau ja patriotismi ülistamine, kangelaste idealiseerimine, sündmuste ja nende osalejate hüperboliseerimine. Teos kutsub üles lõpetama vürstide omavahelised tülid ja ühinema ühtseks Venemaaks. Sisu Novgorodi - Severskis valitseb vürst Igor. Polevetside hõim tungib kallale. Igor alustab sõjaretke koos poja, venna ja vennapojaga polovetside vastu. Sõjakäik nurjub. Igor satub vangi, linn hävitatakse. Igor on Khaani Kontsaki juures, kes tahab kokkulepet sõlmida. Igor pole nõus ja põgeneb
annaabi.ee 
