Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Kangaste omadused". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
riide, lõngad, kangast, kangaste, lõngade, ttkk, kulumiskindlus, riie, soojapidavus, venivus, lõime, tõmbetugevus, kiudaine, tehnoloogilised, rõivas, nõel, riideeseme, sileda, pikenemine, proov, märgumine, hüdroskoopsus, riides, poorid, rõivaste, libisemine, kokkusurutavus, survet, kangad, valikul, hõõrde, survetugevus, esialgse, suurusestkoosneb. Üldandmed tekstiilkiududest Selleks, et mõista, mis on tekstiilid ja edaspidi aru saada materjaliõpetuse erialase terminoloogia baasmõistetest, on tutvumiseks ära toodud järgmised tekstiilkiududega seotud terminite seletused: Tekstiil - algselt omistati terminit ainult kootud kangastele, tänapäeval peetakse tekstiili all silmas piisavalt elastset ja paindlikku materjali, mis on valmistatud peentest ribadest, polümeeridest, kiududest, lõngadest, kangast või toodetest, mis on valmistatud ribadest, kiududest, lõngadest või kangast. Tekstiiltooted - ainult tekstiilkiududest valmistatud (olenemata kasutatud segamis- või sidumisviisist) töötlemata tooted, osaliselt või täielikult töödeldud tooted, pooltooted ning õmmeldud valmistooted. Tekstiiltoodetega võrdsustatakse vähemalt 80% toote massist tekstiilkiudusid sisaldavad tooted. Rõivad - inimese kehakatted va. jalatsid.
KANGAD JA KANGASTEGA SEOTUD TERMINID Kangad erinevad üksteisest olenevalt: millistest tekstiilkiududest nad on valmistatud nt puuvillane, sünteetiline. kanga või lõngade eelnevast töötlemisest bukleeriie, krepp. valmistamisviisist kootud, pressitud. kuidas on kangast töödeldud või viimistletud pärast kudumist. Kangaid valmistatakse mitmel erineval viisil: Telgedel kootud kangad - enimlevinud kangad Silmuskoelised kangad - trikotaazkangad Mittekootud kangad - kokkupressitud ja õmmeldud, liimitud, nõeltöödeldud. Kangale antav nimetus võibki sõltuda eelnevast, kuid tihti tuleneb hoopis esmavalmistaja nimest, loomaliigist, kellelt tooraine saadakse, kanga sidususest või värvimismeetodist.
ELASTNE PIKENEMINE - näitab, mil määral võib kiudu venitada, et see tõmbuks tagasi oma esialgse pikkuseni. Kiumaterjalidele on iseloomulik, et osa pikenemisest tõmbub koheselt tagasi oma esialgse pikkuseni ja osa pikenemisest alles teatud aja möödudes. Elastsed kiud on tavalistest kiududest venivamad nt looduslik kummi, sünteeskiududest elastaan. Lambavill on keskmise venivusega, puuvill ja lina peaaegu venimatud. Temperatuuri tõustes venivus tavaliselt suureneb, samuti niiskuse mõjul. Venivusomaduste hulka kuulub ka VETRUVUS, mis aitab kaasamaterjali sirgestumisele. NT puuvillale lisatakse hea vetruvusega polüestrit, mille tõttu kortsub materjal vähem. *KIU TERMILINE PÜSIVUS See tähendab kiu vastupidavust - kiu omaduste säilimist muutumatutena tavalistel temperatuuridel. MUUTUSED TEMPERATUURI TÕUSTES: Osad sulavad, osad muutuvad vedelaks(sünteeskiud), osad lagunevad ilma sulamata(looduslikud).
ebaühtlasem, päikesevalguse kotiriie, tuletõrjevoolikud, taluvus ja läige pole nii head purjed, telgid kui linal, samad omadused mis linal Dzuut JU tõmbetugevus väiksem kui pakkimisriiet,kotte valge, kollakas, kerge puhastada, sobib linal, märgtugevus sama, jäik, punakas või kemopuhastus väike venivus, läigib nagu siid, hallikas valgus muudab nõrgemaka ja värvuselt tumedamaks, vastupidavus hapetele ja leelistele harvem kui linal, ilmastikukindlus halb, saab värvida puuvillavärvidega, Ramjee RA kiud on pikk ja tugev, jäik, hea kalleid pitse, valget värvi ja
Puuvill läheb märjas olekus 20% tugevamaks. Suurimad tootjad on Hiina, USA, Indias ja Pakistan. Toorpuuvill on tuhmi läikega, merseerimine muudab kiu pinna siledamaks ja läikivaks. Merseeritud puuvill on valmistatud keemiliselt töödeldud lõngast, mis tugevdab kangast ja annab sellele hea värvipüsivuse. Merseerimine vähendab ka lõnga kokkutõmbumist hiljem pesus ning annab valmistootele läiget. Puuvill on tugev kiud ja märgtugevus on kuivtugevusest suurem. Jäik kiud, venivus on väike. Hõõrdekindlus ja painduvus head, vastupidav pillingute tekkele. Raske materjal. Vastupidav kuumusele pikka aega. Taimsed kiud võib saada nii taime vartest, viljadest kui ka lehtedest. Taimsed kuid koosnevad peamiselt tselluloosist. Selletõttu on nende põlemisel tunda paberi lõhna. Kõige tuntumad taimsed kiud on: Puuvill, lina. Puuvilla kasvatati juba Vanas Egiptuses, Indias, Hiinas ja Peruus. Puuvilla saadakse üheaastase puuvillapõõsa viljast
Tekstiilkiud. 1. Sissejuhatus. Kaasaegse tsivilisatsiooni arenguga on kaasnenud uute tekstiilimaterjalide loomine. Enamikku kasutatakse rõivaste valmistamiseks, kuid kõrvuti nendega areneb ka tehniliste ja tööstustekstiilide arendamine, erirõivastuseks ettenähtud tekstiilikiudude areng (kosmonaudi riietus, kuulikindlad riided isegi lapsevankrid nagu näha ajakirjandusest Kõikide erinevate eluvaldkondade riietusele esitatakse erinevaid nõudeid. Päästeteenistuse riide (rebenemiskindlad, vee- ja süttimiskindlad), artisti esinemiskleit peab olema kaunites toonides ja mugav kanda, sõjaväelase riietus peab aitama teda kaitsta ka maastikul (peab jääma märkamatuks), olema ka kaitseks keskkonnatingimuste eest. Eelöeldust järeldub, et neid kiude tuleb töödelda (värvida, muuta ilmastiku ja muude kahjustavate tegurite kindlaks). Sellega tegelebki tekstiilikeemia. Riide värvimise algusaeg ulatud üle 2500 aasta tagasi Indiasse, sealt levis see
Aga armatuuri kiud purunevad ebaühtlaselt , maatriks sisaldab defekte, maatriksi ja armatuuri vaheline side pole piisav. Seetõttu annab arvutus segureegli järgi komposiidile tegelikust suurema tugevuse. Täpsema tulemuse saamiseks lähtutakse statistikast. 8. Õhusõidukitel kasutatavad kummist materjalid. a) Rehvid. Toodetakse sisekummiga ja ilma. Rehvi kummi aluseks on kapronriie, mis asetatakse 45 kraadise nurga all. b) Brekkel. Riide kiht, mis on immutatud kummiga ja kaetud kahe kummi kihiga. Asetatakse karkassi ja protektori vahele ratta veeremise suunal. c) Protektor. Ratta pealmine kiht, mis on valmistatud hõõrdekindlast kummist. d) Torud. Kasutatakse torustike ühendamiseks. e) Amortisaatorites. Alates kumminööridest kuni plaatkonstruktsioonideni välja. f) Pehmed kütusepaagid
-mata portselan klinkertellis happekindel torustikud keemiatööstuses osa kanalisats. torusid 3.4.1.Keraamiline (harilik tellis) (Ordinary brick) 3.4.1.1 Täistellis Harilik tellis kuulub jämekeraamika toodete hulka. Harilikku tellist kasutatakse kandvates seintes, postides, võlvides, ka korstendes ja ahjude ehitamiseks. Kasutamise tingimuseks on, et konstruktsiooni töötemperatuur ei ületa tellise põletamise temperatuuri. Harilik tellis ei ole tulekindel. Hariliku tellise puudus on väike soojapidavus 3.4.1.2.Õõnestellis (Cellular bricks) kasutatakse kande- ja vaheseina ehitamiseks. Ei või kasutada vundamentides ja soklites allpool hüdroisolatsiooni ja väga niisketes ruumides. 3.4.1.3.Kergtellis Kergtellised valmistatakse väljapõlevate lisanditega toorsegust valmistatud toorikute põletamisel. Kergtellised soojaisolatsiooniomadussed paremad kui tavalisel õõnestellisel, kuid survetugevus tunduvalt madalam ja veeimavus suurem harilikust tellisest.. 3.4.2.Hariliku tellise omadused 3.4.2
Puitmaterjalid Puidu üldomadused Positiivsed > Taastuv loodusvara > Kättesaadav ja teda on hõlbus töödelda > Tugev ja kaalult kerge ( väike mahumass) > Soojapidav, väike sooja juhtivus > Sitke > Hea välimusega, dekoratiivne > Kuivas kliimas on puit ka äärmiselt püsiv materjal. Negatiivsed > Kergesti süttiv > Hügroskoopne (niiskuse sisaldus kõigub) > Heterogeenne (ebaühtlase struktuuriga materjal) > Koos niiskusesisalduse muutumisega muutuvad tema tugevus, mõõtmed ja soojapidavus > Puidu tugevus ja soojusjuhtivus on tema erinevates suundades tunduvalt erinevad > Materjali omadusi mõjutavad kasvuvead > Puitu kahujustavad mitmesugused röövikud ja mädanikud suured töötlemiskaod. Puidu koostis > Puidu noorte rakkude seinad koosnevad peamiselt tselluloosist. > Puu vananedes tekib raku seintesse ligniin, millega kaasneb nende tugevnemine e nn puitumine. Puu sise-ehitus > Aastarõngas moodustub aasta jooksul puu kasvuperioodil
Purunemiskoormus Elastsus ja jäikus. Proportsionaalsuse piir Proportsionaalsuspiir Jäävpikenemine Pinge Elastsuspiirkond Tugevuspiir Pikenemine Varda deformatsiooni nimetatakse suhteliseks pikenemiseks, mis määratakse proovikeha pikkuse juurdekasvu (pike) ja tema algpikkuse suhtega. L Venivus - = L Elastsuspiirkonnas saab igale materjalile määrata materjali iseloomustava suuruse E (elastsusmoodul). E iseloomustab materjali elastsust, mida määratakse pinge ja sellele vastava elastse deformatsiooni suhtega, eeldades, et kehtib proportsionaalsus. Teoreetiliselt võib öelda, et E on selline tõmbepinge, mida oleks vaja rakendada, et tõmbekoormuse all olev varras pikeneks kaks korda.
Tihedus, Sulamistemperatuur, Soojuspaisumine, Elektrijuhtivus, Mehaanilised omadused (tugevus, kõvadus, jäikus, plastsus, sitkus). Materjalide omadused võivad olla füüsikalised(tihedus, sulamistemp.), keemilised (tundlikkus korrosioonile, vastupidavus hapetele/alustele), bioloogilised (vastupidavus mikroorganismidele, mõju inimestele), tehnoloogilised (töödeldavus, nt valatavus, voolavus, metalli sepistamine), mehaanilised (tugevus, kõvadus, elastsus) või ekspluatsiooni omadused (nt kulumiskindlus, külmakindlus, kuumakindlus). Materjali omaduste poolest saab liigitada ka isotroopseid (omadused on ühesugused kõikides ruumi suundades) ja anisotroopseid (omadused on eri suundades erinevad) materjale. Omadusi mõjutavad ka defektid. Omaduste uurimine Kristallvõre tüübi määramine (röntgendifraktsioonanalüüs), metallograafia (sulami kristallilise struktuuri uurimismeetod, näitab kristallide kuju, suurust ja asetust üksteise suhtes.)
11.METALLIDE OMAD.TE MÄÄRAMINE TERASE OMADUSED; Määratakse katselisel teel.Tähtsamad katsed on: 1.Tõmbekatseseisneb selles,etpulgakujuline katsekeha rebitakse vastava tõmbeseadme abil pooleks.Tõmbekatsegamääratakse 3 tähtsat terase omadust:voolavuspiir , tõmbetugevus ja suhteline pikenemine. Teraspulga venitamisel on selle deformatsioon algul proportsionaalne jõu suurenemisele,siis tekib jõudu suurendamata järsk venivus.Seda nimet.terase voolavuseks ja pinget sel momendil voolavuspiiriks.Peale deformeerumist hakkab pulk uuesti jõudu peale võtma ja puruneb tunduvalt suurema jõu juures.Ühikuteks on N/mm2,kg/cm2 või kg/mm2. Suhteline pikenemine näitab,mitu % teraspulk venib pikemaks enne katkemist.Mida tugevam teras, seda vähem venib.Terase tugevus on survele ja tõmbele enamvähem võrdne. 2.Terase kõvadusthinnatakse sel teel,et metalli pinnasse surutakse teatud jõuga kõvasulamist kuuli
Eksamiküsimused 1. Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused 1) ERIMASS materjali mahuühiku mass tihedas olekus (poore mitte arvestades) = G/V (g/cm2) -materjali erimass, G-mass kuivas olekus, V-ruumala ilma poorideta. 2) TIHEDUS materjali mahuühiku mass looduslikus olekus (koos pooridega) 0=G/V0 (g/cm3) 0 materjali tihedus, G-materjali mass, V0-ruumala koos pooridega 3) POORSUS näitab kui suure % materjali kogumahust moodustavad poorid, mis võivad olla nii avatud kui suletud. Suletud poorid on materjalis olevad kinnised mullid, avatud poorid on korrapäratud üksteisega ühendatud tühimikud. Poorid on täidetud õhu, vee või veeauruga. 4) VEEIMAVUS materjali võime endasse vett imeda, olles vahetus kokkupuutes veega. Kaaluline veeimavus näitab mitu % kuiv materjal muutub raskemaks kui ta end vett täis imeb. Mahuline veeimavus näitab, mitu % moodustab sisseimetud vesi materjali kogumahust. Tavaliselt materjali poorid 100% vee
Tehnomaterjali eksami materjal 1.Metallide põhilised kristallvõred (tähised, koordinatsiooni arv, baas) Tähis tähisega tähistatakse metalli kristallivõret, nätikes K6, K8, H6 ja H12 on ka T4 ja T8. Koordinatsiooniarv on võreelemendis antud aatomile lähimal ja võrdsel kaugusel olevate aatomite arv (koordinatsiooniarv on aluseks ka kristallvõrede tähistamisel: nii tähistatakse lihtsat kuupvõre kordinatsiooniarvuga 6 tähisega K6; ruumkesendatud kuupvõret K8, tahkkesendatud kupvõret K12; lihtsat heksagonaalvõret H6, kompaktset heksagonaalvõret H12; lihtsat tetragonaalvõret T4, ruumkesendatud tetragonaalvõret T8). Baas on aatomite arv, mis tuleb võreelemnedi kohta. Kuupvõre korral kuulub tipus olev aatom 1/8-ga võreelemendile, serval 1/4-ga, aatom tahul 1/2-ga ja aatom võre sees tervenisti võreelemendile, heksagonaalvõre korral kuulub tippus olev aatom 1/6-ga võreelemendile jne. a)Ruumkesendatud kuupvõre Tähis K8; Koordinatsiooni arv 8
Ehitusterastena kasutatakse peamiselt süsinikteraseid ja madallegeerteraseid. 13. Metallide omaduste määramine-tõmbetugevus, kõvadus Tõmbekatse seisneb selles, et pulgakujuline proovikeha rebitakse vastava tõmbeseadme abil pooleks. Tõmbekatsega määratakse 3 tähtsat terase omadust: voolavuspiir, tõmbetugevus ja suhteline pikenemine.Teraspulga venitamisel on tema deformatsioon (venivus) algul proportsionaalne jõu suurenemisele, siis tekib jõudu suurendamata järsk venivus. Sedanimetatakse terase voolavuseks ja pinget sel momendil voolavuspiiriks. Peale deformeerumist hakkab pulk uuesti jõudu peale võtma ja puruneb tunduvalt suurema jõu juures. Voolavuspiiri ja tõmbetugevuse mõõtühikuteks on N/mm2, kg/cm2või kg/mm2.Suhteline pikenemine näitab, mitu protsenti teraspulk venib pikemaks enne katkemist.Mida tugevam on teras, seda vähem ta venib. Terase tugevus on survele ja tõmbele enamvähem võrdne.
3 10 000 kg/m ). Tehnikas kasutatavaist metallidest kergeimaks on magneesium, raskeimaks aga plaatina. Füüsikalised omadused Mehaanilised Tehnoloogilised Talitlusomadused omadused omadused Tihedus Tugevus Valatavus Korrosioonikindlus Sulamistemperatuur Kõvadus Survetöödeldavus Kulumiskindlus Soojuspaisumine Sitkus Lõiketöödeldavus Pinnaomadused Soojusjuhtivus Plastsus Termotöödeldavus Tulekindlus Elektrijuhtivus Keevitatavus Soojuspüsivus Magnetism Joodetavus Ohutus Keskkonnasõbralikkus
Terase omadused määratakse katselisel teel. Tähtsamad katsed on: tõmbekatse, paindekatse, kõvaduse ja löögitugevuse määramine. Tõmbekatse seisneb selles, et pulgakujuline proovikeha rebitakse vastava tõmbeseadme abil pooleks. Tõmbekatsega määratakse 3 tähtsat terase omadust: voolavuspiir, tõmbetugevus ja suhteline pikenemine. Teraspulga venitamisel on tema deformatsioon (venivus) algul proportsionaalne jõu suurenemisele, siis tekib jõudu suurendamata järsk venivus. Seda nimetatakse terase voolavuseks ja pinget sel momendil voolavuspiiriks. Peale deformeerumist hakkab pulk uuesti jõudu peale võtma ja puruneb tunduvalt suurema jõu juures. Suhteline pikenemine näitab, mitu protsenti teraspulk venib pikemaks enne katkemist. Mida tugevam on teras, seda vähem ta venib. Terase tugevus on survele ja tõmbele enamvähem võrdne. Terase (ja ka teiste metallide) kõvadust hinnatakse sel teel, et metalli pinda surutakse teatud jõuga kõvasulamist kuuli
Programm „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013“ HELMUT PÄRNAMÄGI EHITUSMATERJALID Tallinna Tehnikakõrgkool Ehitusteaduskond Tallinn 2005 KOHANDATUD ÕPPEMATERJAL Ana Kontor Konsultant Aita Kahha 2013 1 SISUKORD 1. Sissejuhatus .............. 8 1.1. Ehitusmaterjalide osatähtsusest ............. 8 1.2. Ehitusmaterjalide ajaloost ............. 9 1.3. Ehitusmaterjalide arengusuundadest tänapäeval ............. 10 2. Ehitusmaterjalide üldomadused ............ 11 2.1. Ehitusmaterjalide füüsika
Müügil silindriliste liimipulkadena ja kasutatakse liimipüstolites. Ostes tuleb jälgida, millise materjali jaoks on antud liimipulk mõeldud- nende erisorte on kümneid ja enamasti tuleb vajaminev tellida. Kummiliim: Aluseks on kummisegude või kautsuki lahused orgaanilistes lahustites (bensiin, atsetoon, etüülatsetaat- on kergesti lenduvad). Kasutatakse: a)pehme mööbli valmistamisel vahtkummi ja porolooni koostamiseks b)kummeeritud riide liimimisel metall ja puitalusele c)vahtplasti ja kanga liimimisel metallile, puidule, plastmassile, klaasile. Universaalliimid: Nendega saab liimida plastikut, puitu, klaasi, nahka, paberit, riiet, kummi jt materjale . Nt Supper Atak, Würth, EPO, Moment. Kestokol TL: Kasutatakse kõva puu liimimiseks, kus nõutakse tugevust ja löögikestvust (avalike kohtade mööbel). Kiilto 66 Polar: Külmumatu PVAC-liim. Säilib -45oC juures.
peamiselt süsinikteraseid ja madallegeerteraseid 13. Metallide omaduste määramine- tõmbetugevus, kõvadus, löögisitkus Tõmbekatse seisneb selles, et pulgakujuline proovikeha rebitakse vastava tõmbeseadme abil pooleks. Tõmbekatsega määratakse 3 tähtsat terase omadust: voolavuspiir, tõmbetugevus ja suhteline pikenemine. Teraspulga venitamisel on tema deformatsioon (venivus) algul proportsionaalne jõu suurenemisele, siis tekib jõudu suurendamata järsk venivus. Seda nimetatakse terase voolavuseks ja pinget sel momendil voolavuspiiriks. Peale deformeerumist hakkab pulk uuesti jõudu peale võtma ja puruneb tunduvalt suurema jõu juures. Suhteline pikenemine näitab, mitu protsenti teraspulk venib pikemaks enne katkemist. Mida tugevam on teras, seda vähem ta venib. Terase tugevus on survele ja tõmbele enamvähem võrdne Terase (ja ka teiste metallide) kõvadust hinnatakse sel teel, et metalli pinda
on hõlbus töödelda. Puit on tugev ja kaalult kerge. Puit on samuti soojapidav, sitke ja hea välimusega. Kuivas kliimas on puit ka äärmiselt püsiv materjal. · Samal ajal aga on puit kergesti süttiv, hügroskoopne ja oma omadustelt heterogeenne (ebaühtlane) materjal. Negatiivseks küljeks tuleb lugeda ka asjaolu, et koos niiskusesisalduse muutumisega muutuvad tema tugevus, mõõtmed ja soojapidavus. Puidu tugevus ja soojajuhtivus on tema erinevates suundades tunduvalt erinevad. Puidu kui materjali omadusi mõjutavad kasvuvead. Puitu kahjustavad mitmesugused röövikud ja mädanikud. Kõige levinumad puuliigid Eestis on mänd, kuusk ja kask. Puidu peamised positiivsed omadused on: · väike tihedus (puithoone on kerge, ehitada saab ilma võimsa kraanata), · küllalt suur tugevus (saab teha küllalt suuri kandekonstruktsioone),
sealt edasi. Liigub läbi torustiku ja jõuab pumbakaevu (1st pumbast jätkub terve Tallinna varustamiseks). Pumbakaevus tõstetakse järvevesi uputatud pumba abil mikrofiltrite mehaaniliseks puhastamiseks. Mikrofiltrite ül on puhastsusaparaatide koormust vähendada hõljumite tõttu. Järevevsi filtreeritakse läbi nailonriide. Vesi liigub trumlisse ja filtreerub läbi riide trumlit ümbritsevasse basseini. Pärast esmast filtreerimist, võib alustada vee desinfitseerimisega. Mikrofiltreeritud vesi suunatakse osoneerimisbasseini, kus toimub vee segamine osooni ja õhuga. Osoneerimisest tulenev vesi pumbatakse uude ja vanasse veepuhastusjaama. Veele lisatakse puhastuskemikaali ning vett segatakse. Koagulatsiooni abil toimub veest lisandite eemaldamine
1. Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused Erimass on materjali mahuühiku mass tihedas olekus (poore mitte arvestades). [g/cm3] Tihedus on materjali mahuühiku mass looduslikus olekus (koos pooridega). [g/cm3, kg/m3] Poorsus näitab kui suure % materjali kogumahust moodustavad poorid, mis võivad olla avatud või suletud. Veeimavus on materjali võime imeda endasse vett, kui ta on vahetus kokkupuutes veega. Kaaluline veeimavus näitab mitu % kuiv materjal muutub raskemaks, kui ta end vett täis imeb; mahuline veeimavus aga, mitu % moodustab sisseimetud vesi materjali kogumahust. Hügroskoopsus on materjali omadus imeda endasse niiskust õhust. Materjal niiskub siis kui auru rõhk õhus on suurem aururõhust materjali pinnal. Kui materjal seisab kaua püsivas keskkonnas, siis saavutab ta nn tasakaaluniiskuse. Veeläbilaskvus on materjali omadus vett läbi lasta. Veeläbilaskvus sõltu
Erinevate liikide tihedust saab võrrelda vaid siis kui see on määratud sama niiskussisalduse juures e kõige kergem on see absoluutkuiva puidu puhul. Puidu tihedus võib suuresti erineda ühes ja samas puidus, nt juures madalam kui tüves ja okstekohtadel tüvest tihedus suurem. Tihedus muutub ka pikki tüve, olles ülemises osas väiksem kui alumises osas. Puit on seda tihedam, mida vähem on temas õõnsusi ja poore. Puidu tihedus suurendab järgmisi puidu omadusi: tugevus, kõvadus, kulumiskindlus, soojusjuhtivus, kütteväärtus, kahanemist paisumist. Absoluutne tihedus- pole ühegi liigi jaoks iseloomustav suurus, sest oleneb puu kasvukohast, -tingimustest ja võib erineda isegi ühe ja sama tüve eriotstes. Keskmine tihedus- loetakse iga puiduliigi iseloomustavaks suuruseks. Määramise aluseks on puidumassi standartniiskus (12%). Suhteline tihedus- iseloomustab osade puuliikide puitaine ebaühtlast jaotumist (nt sügisel on okaspuude, rõngass.puit tihedam, kui kevadel).
Eksamiküsimused 2015 KYP0040 Materjaliteaduse üldalused 1. Polükristalsed, monokristalsed ja amorfsed materjalid (2.4) 1) Valdav osa tahkeid aineid on polükristalse ehitusega, nad koosnevad suurest hulgast väikestest korrapäratult orienteeritud kristallidest. Tekib, kui kristallide kasv algab korraga paljudes kohtades (tavaliselt lisandid, kolloidosakesed jne). Üksikute terade pinnal muutub kristallvõre orientatsioon. Kui kristallisatsioon algab vormi pinnalt, on orientatsioon veidi erinev. 2) Monokristall on tahke keha, kus aatomite korrapärane paiknemine jätkub kogu keha ulatuses, st on üksainus suur kristall. Looduslikud monokristallid (näiteks mäekristall) on tavaliselt korrapärase hulktahuka kujulised. Tehnilistel eesmärkidel kasvatatakse monokristalle kunstlikult. Monokristalli on ka oma kindel tõmbamise skeem sulandist. Nii saadakse näiteks suuri pooljuhtmaterjalide monokristalle läbimõõduga kuni 40 cm ja pikkusega üle meetri. Anisotroopia
Materjaliteaduse üldalused 1. Polükristalsed, monokristalsed ja amorfsed materjalid 1) Valdav osa tahkeid aineid on polükristalse ehitusega, nad koosnevad suurest hulgast väikestest korrapäratult orienteeritud kristallidest. Tekib, kui kristallide kasv algab korraga paljudes kohtades (joonis 2- 17). Üksikute terade pinnal muutub kristallvõre orientatsioon. Kui kritallisatsioon algab vormi pinnalt, on orientatsioon veidi erinev (joonis 2-18). 2) Monokristall on tahke keha, kus aatomite korrapärane paiknemine jätkub kogu keha ulatuses, st on üksainus suur kristall. Looduslikud monokristallid (nt. Mäekristall) on tavaliselt korrapärase hulktahu kujulised. Tehnilistel eesmärkidel kasvatatakse monokristalle kunstlikult. Monokristalli tõmbamise skeem sulandist joonis 2-19. Nii saadakse nt suuri pooljuhtmaterjalide monokristalle läbimõõduga kuni 40 cm ja pikkusega üle meetri. Anisotroopia on nähtus , kus monokristalli omadused eri suundades on erinevad. See on seotud osakes
______________________Materjaliõpetus I kursus_______________________ ,,Puit ja puitmaterjalid" Eesmärgid Puit on kõige tuntum tarbe- ja ehitusmaterjal, tema omadused on olnud muutumatud aastatuhandete jooksul. Seoses tööstuse kiire arenguga on puitmaterjalide tootmine ja kasutamine 20. sajandi teisel poolel saavutanud kõrge tehnilise taseme. Puit ehitusmaterjalina erineb suuresti tööstuslikult toodetud materjalidest. Kuna puit naturaalsel kujul on looduslik materjal, ei ole tema omadusi võimalik oluliselt mõjutada. Seda enam on vaja tunda puidu anatoomilist ehitust ning selle mõju puidu tehnilistele omadustele. Lisavõimalusi puidu kasutamiseks annab asjaolu, et erinevate puuliikide puit erineb üksteisest värvuse, kaalu, struktuuri, töötlemisomaduste ning ilmastikukindluse poolest. Seepärast peab puitu hästi tundma õppima, teda ratsionaalselt tootma ning kasutama. Käesolev õppematerjal sisaldab olulist informatsiooni, mida tisler peaks t
Kordamisküsimused „Puiduteaduse“ eksamiks 1. Milline on Eesti metsatagavara ja kui suur oli aastane raiemaht 2010 -2011? Milliste liikide puhul toimub üle- ja milliste liikide puhul alaraie? • Eesti riigi kasvava metsa tagavara on ca 465 tm (metsamaa pindala on 2,2 mln hektarit) • 2010. a. oli raiemaht ca 8,5 mln/m3 ja 2011. a. 9,1 mln/m3 • Alaraie liigid – lepp, haab (lehtpuud) • Üleraie liigid – kuuse ja kase osas ületavad aastased raiemahud metsatagavara 2. Milleks kasutatakse puiduistandustest pärinevat puitu? Millised on istanduste eelised võrreldes tavapärase metsakasvatusega? (Maailma puidutööstuse üks arengusuundadest on puiduistanduste kiire areng. Maailma metsadest ca 5% moodustavad istandused, istanduste pindala kasvab ca 4,5 mln ha aastas (Eesti pindala võrra). Enamik istandusi asub Aasias, Okeaanias, Lõuna-Aafrikas, Tšiilis, Brasiilias ja nt Uus-Meremaal.) Istanduste eeliseks on kiire kasvuga puud, nt eukalüpt saab rai
Hõõrdekindlus omab erilist tähtsust treppide ja põrandate puhul. · · Kuluvus on materjali massikadu hõõrde ja löökide koosmõjul. Kulumiskindlust kontrollitakse pöörlevas trumlis kuhu asetatakse uuritava materjali tükid (näiteks killustik). Trumlis materjali tükid hõõrduvad ja annavad üksteisele lööke. Katse tulemusena leitakse materjali massikadu %des mahakulutatud tolmu näol. Kulumiskindlus on eriti tähtis teekattematerjalide puhul. · 05.05.2014 · Löögitugevus iseloomustab materjali vastupidavust dünaamilistele koormistele. Löögitugevust kontrollitakse sel teel, et standardne proovikeha purustatakse löögiga ja leitakse selleks kulutatud töö hulk. Kivimaterjalide puhul on proovikeha silindri või kuubi kujuline, mis purustatakse langeva lööknuia all. Metallide proovikeha on
Materjaliõpetus . 90h loenguid, 30h iseseisvat huinjaad Materjaliõpetus jaguneb kaheks: Puiduteadus, materjaliõpetus Puiduteadus Puiduteadus on teadusharu, mis uurib puidu omadusi, nende omaduste määramismeetodit ja kasutamist. Aine eesmärk on anda ülevaade: 1) Puidu ehitusest ja omadustest 2) Enimkasutatavatest puiduliikidest 3) Puiduriketest I Puidu tähtsus Puit on tähtis tooraine väga mitmetel elualadel. Puidu tähtsamad kasutusalad: *Ehitus *Paberi- ja tselluloositööstus *Keemiatööstus *Mööblitööstus Puidu omadused, mis soodustavad tema kasutamist nii laialdaselt: *Suured looduslikud varad *Isetaastuv ressurss *Kergesti töödeldav *Head mehhaanilised näitajad *Keskkonnasõbralikkus II Puidu ressurss Kolmandik maismaast on kaetud metsadega, üks kolmandik okaspuumetsad ja teine kolmandik lehtpuumetsad. Maailmas üle 70000 erineva puuliigi. Eestis metsamaa osakaal 44,4% - 1938750 hektarit kokku. 1st hekta
Eksamiküsimused 2013 KYP0040 Materjaliteaduse üldalused 1. Polükristalsed, monokristalsed ja amorfsed materjalid (2.4), antud joon 2- 19 ja 2-20 Valdav osa tahkeid aineid on polükristalse ehitusega, nad koosnevad suurest hulgast väikestest korrapäratult orienteeritud kristallidest. Tekib, kui kristallide kasv algab korraga paljudes kohtades (tavaliselt lisandid, kolloidosakesed jne) (joon 2-17). Üksikute terade pinnal muutub kristallvõre orientatsioon. Kui kristallisatsioon algab vormi pinnalt, on orientatsioon veidi erinev. Monokristall on tahke keha, kus aatomite korrapärane paiknemine jätkub kogu keha ulatuses, st on üksainus suur kristall. Looduslikud monokristallid (näiteks mäekristall) on tavaliselt korrapärase hulktahuka kujulised. Tehnilistel eesmärkidel kasvatatakse monokristalle kunstlikult. Monokristalli tõmbamise skeem sulandist on joonisel 2-19. Nii saadakse näiteks suuri pooljuhtmaterjalide monokristalle läbimõõduga kuni 40 cm ja pikkusega üle meetri.
Keemia ja materjaliõpetus Kordamisküsimused 2014/2015 õppeaastal 1. Mateeria ja aine mõisted. Mateeria – kogu meid ümbritseva maailma mitmekesisus oma nähtuste ja asjade koguga. Aine – mateeria eksisteerimise vorm, mis omab kindlat või püsivat koostist ja iseloomulikke omadusi (kuld, hapnik). Keemia uurib ainete omadusi, nende koostist ja ehitust ning reaktsioone ainete vahel. 2. Keemilise elemendi mõiste. Keemiline element – Ühesuguse aatominumbriga aatomite kogum, kuulub kas liht- või liitainete koostisse. Perioodilisussüsteemis on 118 elementi. 3. Keemiline ühend. Keemiline ühend on keemiline aine, mis koosneb kahest või enamast erinevast keemilisest elemendist, mis on omavahel seotud keemiliste sidemetega. Keemilist ühendit iseloomustab alljärgnev: homogeenne molekulis olevate koostiselementide suhteline sisaldus on muutumatu molekulis on aatomid seotud kindlas järjestuses ja kindlate keemiliste sidemete kaudu, aatomite ruumiline
260 m. Katsekeha kaaluti enne ja pärast katsetamist täpsusega 0,1 mg. Igas katsepunkti kohta katsetati vähemalt 3 katsekeha. Enne katsetamist katsekeha lihviti teemantkäial teralisusega 100/63. 1.2. WC-Co kermiste abrasiivkulumine WC-Co kermiste abrasiivkulumist mitmesugustes tingimustes on uuritud ja leitud, et kõvasulamite kulumine sõltub WC ja Co suhtest ja karbiidterade suurusest. Koobalti sisalduse ja karbiidterade suuruse suurenedes kulumiskindlus langeb. On näidatud, et ülipeenema struktuuriga kermised 2-10 korda suurema kulumiskindlusega kui jämedastruktuuriga sulamid (joon.1.2). Hiljuti (2001 a) leiti, et suurim kulumiskindlus on kermistes, mille struktuuris on nii suuri kui ka väikesi teri. Suured karbiiditerad, mis ,,istuvad" sügaval materjali sees, taksistavad pealiskihi ,,ärapühkimist" abrasiivosakeste poolt. Kulumise kiirus (mahu kadu) suureneb koobalti sisalduse suurenedes. Kulumiskiiruse järsk kasv toimub siis,
annaabi.ee 
