mägedest ja nende vahelistest orgudest ja nõgudest. Mägismaa suur mägise pinnamoega maa-ala kus vahelduvad ühisel kõrgemal alusel paiknevad mäeahelikud platood ja mäemassiivid. Nõgu ümara ovaalse või korrapäratu põhikujuga nõgus pinnavorm. Süvik ookeani põhjas olev piklik ja kitsas üle 6000m sügavune järskude servadega lõhe. Kiltmaa rohkete orgudega liigestatud kõrge tasandik enamasti üle 500m kõrge. Pinnamood on maapinna osad mis oma kuju, kõrguse, kallakuse, kivimilise koostise ja tekke poolest erinevad neid ümbritsevatest aladest. Tektoonilised protsessid: kurrutus, murrang, tektooniline kerge, tektooniline vajumine. Setete ärakanne osakeste lahtirebimine ja transport raskusjõu, tuule, vee ja jää poolt. Setete kuhjumine setete kuhjumine raskusjõu, tuule, vee ja jää poolt. Happeline väheliikuv, kiiresti jahtuv, kihtvulkaan. Aluseline kiiresti liikuv ja aeglaselt jahtuv kilpvulkaan.
Väiksemadki ebatasasused sängi põhjas põhjustavad voolu kaldumist ühe või teise kalda poole, mille tõttu hakkab jõgi looklema ehk meandreeruma. Looke põrkeveerust kantakse järjest materjali ära ja piltlikult öeldes tungib põrkeveer järjest peale. Osa erodeeritud setteid kantakse looke siseküljele, kuhu kujuneb madal liivane ala ehk kaldamadal, mistõttu see oruveer muutub laugemaks ja seal lihkeid ei toimu. Jõe erosioon põrkeveerul muudab selle kallakuse püsivalt suureks ning jalamilt erodeeritud materjali tõttu võib nõlval tasakaaluseisundi saavutamiseks toimuda lihe. Seega on lihkeohtlikud just meandri põrkeveeru poolsed nõlvad. Audru, Sauga, Pärnu ja Reiu jõe alamjookse uurides selgitasime kaheksa hiljutise hästi säilinud maalihke tekkemehhanisme ja põhjusi nende morfoloogiliste näitajate, pinnaseomaduste ja nõlvade iseloomu alusel. Toetudes ka varasemale uurimusele Pärnu linnas võib selle piirkonna maalihked jaotada kolmeks
*vulkaanilisi kivimeid kasutatakse mitmesuguste materjalide tootmiseks(kergbetoon,puhastusmaterjal) *vulkaani tuhk on hea skulptuurimaterjal *vulkaaniliste mineraalsadesutsel suur tähtsus keemiatööstuses Maalihe on nähtus kus settekeha või monoliitsetest kivimitest blokk liigub suure kiirusega nõlva jalami suunas, kusjuures pinnas liigub mööda kindlat lihkepinda nii, et settekehas endas ei tarvitse muutusi toimudagi. Maalihke tekke eeldused *sette küllastumine veega *nõlva kallakuse suurenemine *veetaseme muutus Inimtegevus *nõlva stabiliseeriva taimkatte hävitamine *vee liikumise takistamine *loodusliku nõlvakalde muutmine *ehitused nõlvadele *nõlva stabiilsuse rikkumine vibratsiooni tagajärjel
Third level Päikese ümber Fourth level Seniit lagipunkt, päike paistab Fifth level lagi pähe, puudub vari, päike võib olla seniidis ainult pöörijoonte vahelisel alal Faktid Aastaajad esinevad Maa telje kallakuse tõttu tema tiirlemise tasapinna suhtes Erinevatel geograafilistel laiustel väljenduvad aastaajad erinevalt Päike võib olla seniidis ainult ekvaatorist põhja ja lõuna pool Kõige selgemalt väljenduvad aastaajad pöörijoonte ja polaarjoonte vahel Kasutatud kirjandus · www.google.ee · www.vikipedia.org · 8. klassi geograafia õpik
liiv20 valdav keskmine tüsedus järgneva lõimisekihi sisse v.a. väga tugevasti koreseline ls materjal ( r, v, kb, ) ja paas ning lubisetted Kolme ja enamakihilise lõimise korral märgitakse Kallakus ja erosioon viimasele uuritud kihile sulgudes juurde lasumissügavus cm-tes, kui see ei selgu lõimisekihtide tähistustest Kallakuse astmetähistus Erosiooni Kallakuse Tähistus või Näide: sl40-60 sl30-50 vahemikud kaardil
0Hoonete seintesse tekivad laiad lõhed. Korstnad varisevad. 7.Enamik hooneid variseb, maapinda tekivad kuni meetripikkused lõhed, raudteerööpad kõverduvad. 8. Täielik purustus. Murrangute, varingute ja maalihete tõttu muutub maapind tundmatuseni. Kaasnevad nähtused Tsunamihiidlaine Maalihked Ennustamine Maavärinaohtlikes piirkondades jälgitakse nõrkade värinate dünaamikat, kivimite füüsikaliste omaduste muutusi, maapinna kallakuse muutusi, loomade käitumist. Ootamatusi välistava prognoosini pole veel jõutud Internetiandmebaasid Nõlvaprotsessid Kivimmaterjali liikumine raskusjõu mõjul sõltub nõlva kaldest, geoloogilisest ehitusest. Tulemuseks nõlva kuju muutumine. Varisemine Kivimiosakesed veerevad või hüplevad nõlva jalami suunas Libisemine Liiguvad terved settekehad või kivimiplokid Põhjustab maalihkeid Voolamine
Astenosfäär - ülemises vahevöös,umbes 100-300 km sügavusvahemikus paiknev piirkond,kus valitseva rõhu ja kõrge temperatuuri toimel on aine poolvedel:astenosfääriga seostatakse litosfäärilaamade liikumist. Litosfäärlaamad - hiiglaslikud plaatjad plokid. Pinnamood ehk reljeef - maapinna ebatasasuste kogum,mille moodustavad mitmesugused pinnavormid ja mis kujuneb maakoore pideva arenemise tagajärjel. Pinnavormid - on maapinna osad,mis oma kuju,kõrguse,kallakuse,kivimilise koostise ja tekke poolest erinevad neid ümbritsevatest aladest. MAGMA->Tardumine->KIVIMID->Murenemine->SETTED->Setete ärakanne->SETTED->Setete kuhjumine Magma+kivimid->Tektoonilised protsessid-Kurrutus,murrang,tektooniline kerge,tektooniline vajunemine=STRUKTUURSED PINNAVORMID.Mäestik murranguastang riftiorg,vulkaan. Murenemine-Kivimite ja mineraalide purunemine füüsikkalise ja keemilise murenemise tagajärjel kivimite lahustumine=MURNENEMISPINNAVORMID.Murenemiskoorik,külmakohr
kõrgenenud sisaldusele. Hõbe, kuld ja vask on maavaradena sadenenud vulkaanilistest gaasidest või kuumadest vesilahustest, kuuma vett kasutatakse energiaallikana. Maalihe- nähtus, kus settekeha või monoliitsetest kivimitest plokk liigub suure kiirusega nõlva jalami suunas. Pinnas liigub mööda kindlat lihkepinda nii, et settekehas endas ei pruugi muutusi toimudagi. Eeldused: sette küllastumine veega, nõlva alumise osa kallakuse suurenemine, veetaseme kiired muutused jõgedes ja põhjavees. Inimtegevus: taimkatte hävitamine- nõlv muutub ebastabiilseks, pinna- ja pinnasevee liikumise takistamine, loodusliku nõlvakalde muutmine, lisaraskus (ehitised), pinnase osakestevahelise nakke vähendamine vibratsiooni tagajärjel. Nõlvaprotsessid: varisemine, libisemine, voolamine, nihkumine. Geoloogilisi uuringuid tehakse selleks, et teada saada millise pinnasega on tegemist.
väinade kaudu (nt läänemeri, Aasovi meri); võib esineda ka kuiva kliimaga alade järvedes (nt Balkasi järv) Soe hoovus hoovus, mille temperatuur on kõrgem kui ümbritseva vee temperatuur Külm hoovus hoovus, mille temperatuur on madalam kui ümbritseva vee temperatuur Rannajoon vee ja maismaa kokkupuutejoon Rannik maismaa ja suure veekogu üleminekuala; liigestuse järgi eristatakse nt fjord- ja skäärrannikut, maapinna kallakuse järgi laug- ja järsakrannikut, tekkeviisi järgi kulutus- ja kuhjerannikut Laugrannik rannik, kus merepõhi on väikese kallakusega Järskrannik rannik, mis kujuneb pinnamoe suure kallakuse korral Laht maismaasse ulatuv ookeani, mere või järve osa Väin kitsas veeala, mis ühendab suuremaid veekogusid või nende osi ja eraldab maismaaosi (nt Soela vain, Gibraltari vain) Siseveed maismaal paiknevad veed, nagu jõgede, järvede, liustike vesi, põhjavesi jne
ülemiste lumekihtide raskuse tõttu ja moodustab muutunud jääkristalli struktuuriga sõmerlume e. firni. A teralumi Firni edasisel tihenemisel kaovad lumest T poorid ja tekib liustikujää. E Mida suurema rõhu all (paksem kiht) ja lumehelves kõrgema temperatuuriga jää on, seda A plastilisem ta on. Aluspinna kallakuse firn (mägiliustikud) või jää suure paksuse tõttu D liustikujää (mandriliustikud) hakkab jää liikuma U kujuneb jääliustik. Wikipedia S
tagajärjel. Kõrgtasandik e. kiltmaa- orgudega liigestatud tasandik, paik enamasti üle 500m merepinnast. Liustik- tihenenud lumest tekkinud pidevas liikumises olev jäämass polaaraladel ja mäestikes, eristatakse mandril ja mäel. Igilumi- lumekogum,tekib sadanud lumest, kui see aastakümnete ja -sadade vältel ära ei sula. Rannik- maismaa ja suure veekogu üleminekuala: liigestuse järgi eristatakse: fjord- ja säärrannikut, maapinna kallakuse järgi laug- ja järsakrannikut, tekkeviisi järgi kulutus- ja kuhjerannikut. Rand- suurt veekogu ääristav maismaaosa, mõjutab lainetus. Rannajoon- vee ja maismaa kokkupuutejoon. Skäär- saarena üle veepinna ulatuv kristalsetest kivimitest koosnev kalju. Skäärrannik- skääride- ja lahtederikas rannik. Pankrannik- mere kulutava tegevuse tagajärjel tekkinud astanguline kõrge rannik. Fjord- pikk, kitsas, järskude kõrgete kallastega sügav ja hargnev merelaht. Fjordrannik- fjordidega
lained seismogrammina.Tsunami - hiidlaine Maavärinad tekivad ookeanide keskahelikes (tekivad arvukad madalad, paari km sügavuse koldega maavärinad), laamade vahevööse vajumise vööndeis (kolle jääb maapinnast kuni 670 km sügavuseni), mandrite põrkumise, kuuma täpi ja kontinentaalse rifti piirkondades (maapinnalähedased, kuni kümnete km sügavuse koldega koldega maavärinad).Maavärina ohtlikes alades jälgitakse nõrkade värinate dünaamikat, loomade käitumist, maapinna kallakuse muutusi. Nõlvaprotsessid Nõlvaprotsessideks nimetatakse kõiki kivimmaterjali liikumisi nõlval raskusjõu mõjul. Väga kiired: · Varisemine eelduseks intensiivne murenemine ja suur nõlvakalle.Kivimiosad veerevad või langevad nõlva jalami suunas.Tagajärjel muutub nõlva ülemine osa järsemaks ja nõlva jalamile kuhjuva materjali arvel nõlva alumine osa laugemaks. · Libisemine kivimiplokid või settekehad liiguvad äkitselt mööda kindlat lihkepinda,
mõju piirkonnast väljas. Järsakranna kujunemise eelduseks ongi suure kallakusega nõlv reljeefis aga samuti ka selle avatus tormilainetusele. Järsakranna iseloom suuresti aga määratakse ära geoloogilise ehitusega, teisisõnu kivimite vastupidavusega. Tugevamate kivimite avanemisel kujuneb murrutusjärsak enam-vähem püstloodse seinana - pangana. Vastavat rannalõiku võiks nimetada ka pankrannaks. Kuid mitte alati ei kujune kõvadesse kivimitesse olulisi järsakuid väiksema kallakuse puhul võib kujuneda ka nõlvaline murrutusrand. Seega esialgsel v. vanal reljeefil on suur osa ka ranna morfoloogia kujundamisel. Kui murrutusele alluvad kobedad setted (liivad, kruusad, moreen), siis nendesse kujunenud murrutusjärsakut nimetatakse astanguks vastavat rannalõiku aga astangrannaks. * Neutraalsed -kus avanevad rõhtsalt lasuvad kivimid. Nende mõju rannikute morfoloogia kujunemisele on N suhteliselt väike. Tavaliselt on tegu suhteliselt
erineda all paikneva mineraalmaa reljeefist. Tänu eri piirkondades valitsevatele tingimuste erinevustele esineb rabadel erinevaid vorme. Platoorabadel on lame keskplatoo ja järsud nõlvad, kontsentrilistel 2 rabadel on iseloomulik kuppeljas kuju, ekestsentrilistel rabadel määrab rabapinna kallakuse turbakihi all paikneva mineraalmaa reljeef ja atlantilised rabad, kus esineb mitmeid rabakupleid ja kus üleminek raba, vaipsoo ja teiste sootüüpide vahel on tihti ebaselge(1.). Rabad on liigivaesed, kuid neis leidub liike, mis ümbritsevaid alasi ei asusta. Iseloomulikud rabataimed on turbasamblad, sookail, hanevits, tupp-villpea, murakas, jõhvikas, huulhein ja rabakas (2.). Rabades elab rohkesti erinevaid selgrootuid, eriti
juhul inimtegevuse tagajärjel. Veenus kõigi lähim planeet Päikesele, pinna temperatuur kuni +4800C. Väga tihe atmosfäär, CO2 ja H2O jäljed- kas võib olla see on kasvuhooneefetki tulem? Marsi temperatuur kuni -33oC. Atmosfääri koosneb peamiselt CO2. Seal on väike kasvuhooneefekt. Tegelikult planeedi koostis põhjustab madal temperatuur. Maa temeratuur 15oC. Tihe atmosfäär ja nõrk kasvuhoone efekt. 17. Kliimamuutused Maa pöörlemistelje ja orbiidi kontekstis Maa telje kallakuse tõttu vahelduvud aasta ajad. Pööreldes ümber oma telja, aga tiireldes ümber Päikese vahelduvad piirkonnad mis saavad vähem või rohkem soojust. Kolm asjad mis mõõjutavad jääaega temperatuuri : Maa orbiidi elliptilisus,Maa telje kaldenurk ning Maa pretsessioon(orbitaali lapikus). On hästi teada, et soojemal perioodil on tekkiv jää rikastunud raskema isotoobiga. Jää Antarktika baasil me võime viimased 200 tuhad aastad soojemad ja külmemad perioodid selgeks teha. 18
mielsse lõikusid sügavad jõeorud. Oluliselt mõjutasid aluspõhja pealispinda ja selle reljeefi kvaternaari jäätumised, moodustades uusi pinnavorme ja kujundades vanu. Sega nimetatakse aluspõhja reljeefi tinglikult ka vanaks reljeefik, kuna tema üldilme pärineb kvaternaarieelsest ajast ning on aluseks praegusele reljeefile. Aluspõhjakivimite erineva kulumiskindluse ja kallakuse tõttu lõunasse on lavamaade põhjanõlv järsk, lõunanõlv aga lauge. Seega on vana reljeef kuestalaadne ehk astanguline. Vanale reljeefile avaldasid mõju ka ürgjõed, mil peaarteriks oli praeguses Soome lahes voolanud ÜrgNeega, kuhu PõhjaEestist suubus rohkesti lisajõgesid. Kuna PõhjaEesti orud olid valdavalt loodekagu suunalised siis jääajal pääsesid neisse liustikud, mis orge ümbervormistasid
leidub ka rohkesti turvast ja allikalupja. Aluskorra struktuuride tektooniline areng Iõppes Ida-Euroopa platvormil põhiliselt enne pealiskorra kihtide kujunemist, kuigi ka hilisema geoloogilise ajaloo vältel on teatud piirkondades esinenud tema pangaselist liikurnist . Aluskorra pealispind on Põhja- ja Kesk-Eestis üldiselt väikese lõunasuunalise kallakusega. Lõuna-Eestis Mõniste ümbruses aga tõuseb uuesti kõrgemale. Selline lasumus määrab pealiskorra kihtide samasuguse kallakuse. Aluskorra pealispinna lasumissügavusest lähtudes eritletakse platvormidel tektoonilisi suurvorme - kilpe ja sünekliise. Kilbiks nimetatakse platvormi suurt positiivset tektoonilist struktuuri, millel pealiskord puudub või on väga väikese paksusega. Ida-Euroopa platvormi põhjaosas asetsev Balti kilp on maapinnal avanevate kurrutatud eelkambriumiliste tard- ja moondekivimite suur massiiv. Ta hõlmab valdava osa Fennoskandiast, Koola poolsaare ja Karjala.
Lumepiiri täpne kõrgus sõltub nõlva ekspositsioonist ja reljeefi iseärasustest. Aastate jooksul on lumepiirist kõrgemal kogunenud lumi tihendab päikesekiirguse ning ülemiste lumekihtide raskuse tõttu ja moodustub muutunud jäkritalli struktuuriga sõmerlume e firni. Firni edasisel tihenemisel kaovad lumest poorid ja tekib liustikujää. Mida suurema rõhu all(paksem kiht) ja kõrgema temperatuuriga jää on seda plastilisem ta on. Aluspinna kallakuse(mägiliustikud) või jää suure paksuse tõttu(mandriliustikud) hakkab jää liikuma - kujuneb jääliustik. Mägiliustikud ja mandriliustikud laugel nõlval (1-2 kraadi) jääliustiku liikuma hakkamiseks peab jää paksus olema vähemalt 60-65m järsu nõlval (45kraadi) piisab liustike liikumiseks juba 1-2m pakussest kihist Aktiivse toitumisega paksemate liustike ning järsematel nõlvadel paiknevate liustike liikumiskiirus on suurem. Tavaliselt liiguvad lisutikud aastas kümneid kuni sadu
Järveloomastik. Järvede loomhõljum (zooplankton), põhjaloomastik, teised selgrootud- vesikirp,vesilest,vesikiil,sinikiil,sõudur Järvekalad rääbis, arven,haug,latikas,kiisk,särg Kahepaiksed ja roomajad-hari-, tähnikvesilik,vee-, tiigi-,järvekonn/nastik Lindude ja imetajate- laululuik,tuttvart,järvekaur,tuttpütt,hüüp/ kobras,saarmas,ondatra, mügri,nahkhiir. VIII Jõed Jõgi kui elukeskkond. Eesti jõed- on maismaaveekogu, kus vesi voolab mööda jõesängi maapinna kallakuse suunas,kõrgemalt madalamale. Eesti jõed on lühikesed, väikese valgalaga, seetõttu ka suhteliselt veevaesed. Jõestik on tihe. Pikim vohandu- 162km; Pärnu, Pedja,Põltsama. Suurimalangusega Piusa Vesikonnad: (Soome lahe-, Liivi lahe-, Narva-Peipsi vesikond, Saarte veekogud). Jõe tekkimine: lgab:allikast,jästvest,voolata välja soost,kaks väikest jõge suuremaks. Jõe osad: Jõe ülemjooks(suur lang,kiire vool,uuristav tegevus,settimist ei toimu),
Kurrutamine on maasisejõudude toimel kivimikihtide lainetaoline paindumine ja ülekummumine ilma kivimikihtide pidevuse katkemiseta pika aja vältel maakoore suures sügavuses. Sünkliaalid on positiivne kurd ja antisünkliaal negatiivne kurd 56. Liustike tüübid, nende setted Klimaatiline lumepiir tähistab ala kus aasta jooksul maapinnale langev lume kogus on võrdne sulamisvete ja auramisega ära kantava sademete kogusega Aluspinna kallakuse (mägiliustikud), jää suure paksuse tõttu (mandriliustikud) ja kui jää hakkab liikuma (jääliustikud). Limnoglatsiaalsed liustike või mandrijää sulamisvee järvedes settinud pinnavormid Fluvioglatsiaalsed liustike või mandrijää sulamisvee vooluvetes settinud pinnavormid 57. Mandriliustike poolt kujundatud pinnavormid Voored madalad sujuvate piirjoontega piklikud peamiselt moreenist koosnevad künkad
Kujunevad nõrgemate tuultega ning on orienteeritud valitsevate tuultega risti. Eelluited – piklik liivahang, mis on kujunenud takistuse taha tugevamate tuultega. Esineb järsk pealttuulenõlv ja lauge alttuulenõlv. On kuni 3 m kõrgused, neid esineb nt. Kloogarannas, Pirital. Luited – kõrgenenud eelluide hakkab takistama liiva edasikandumist ja see hakkab kuhjuma ka pealttuulenõlva ees, mis muudab hange kuju. Pikkamisi omandab eelluite nõlvad võrdse kallakuse, siis muutub järsemaks juba alttuulenõlv. Eelluitest on saanud luide. 14. Komogeensed ja muud pinnavormid, näited. METEORIIDIKRAATRID on meteoriidi langemise tagajärjel tekkinud valliga ümbritsetud lohud Järskudel nõlvadel ja oruveerudel variseb murenenud kivimmaterjal raskustungi mõjul allapoole ja nii tekivad kaldpinnalised kuhjatised – rusukalded. Biogeensed pinnavormid on kujunenud elusorganismide toimel. Kõige tuntumad on fütogeensed pinnavormid mitmesugused sootasandikud
liikumine. · Soe hoovus vesi hoovuses ümbritsevast veest soojem · Külm hoovus vesi hoovuses ümbritsevast veest külmem. Hoovuseid põhjustab: · Püsiva suunaga tuuled. · Vee soolsuse- või temperatuuride erinevus. · Tugev tõus ja mõõn (looded) · Suurte jõgede suubumine Jõgi on maismaaveekogu, kus vesi voolab mööda jõesängi maapinna kallakuse suunas, kõrgemalt madalamale. Jõgi tekib juhul, kui on olemas voolutee e jõeorg. Jõe osad (joonis 1.): ülemjooks suur lang kiire vool toimub uuristav tegevus (erosioon) settimist ei toimu keskjooks vool rahulikum uuristav tegevus nõrk eelkõige uhtainete transportiv tegevus alamjooks
enam kui 20% maismaa pinnast. Madalaim teadaolev igikaltsa temperatuur on –8 0C (Kirde-Siberis). Niisuguses madalas temperatuuris säilivad loomade (näiteks mammutite) ja taimede jäänused tuhandeid aastaid. Suviti igikeltsa mõnekümne sentimeetri paksune pealmine aktiivne ehk tegus kiht sulab ja muutub veega küllastudes püdelaks massiks, mis hakkab isegi väikese kallakuse (2-4 0) korral allapoole libisema. Seda protsessi nimetatakse solifluktsiooniks ehk maavooleks.. Igikeltsal on suur mõju jõgede tegevusele. Ta suurendab vee äravoolu, sest viimane ei saa pinnasesse valguda. Kui igikeltsa alal voolav jõgi kattub jääga ja vesi satub hüdrostaatilise rõhu alla, kummub jõejää küngastena üles ning vüljapääsenud vesi valgub laiali, muutes jõejää üha paksemaks. Tekib kattejää ehk tarõn
kohal olevas veest küllastumata vööndis olevat vett, liustikke, lund, jääd jne. Mõned autorid haaravad hüdrosfääri hulka ka atmosfääris oleva vee. Hüdrosfääri saab jagada kaheks: · magedad veed (jõed, järved, põhjavesi, ojad, sood, liustikud jne) · soolased veed (maailmameri). Veeringe: Aurumine->kondensatsioon->sademed->äravool->aurumine Jõgi on maismaaveekogu, kus vesi voolab mööda jõesängi maapinna kallakuse suunas, kõrgemalt madalamale. Jõgi tekib juhul, kui on olemas voolutee e jõeorg *Ülemjooks · Suur lang · Kiiire vool · Toimub uuristav tegevus(erosioon) · Settimist ei toimu *Keskjooks · Vool rahulikum · Uuristav tegevus nõrk · Eelkõige uhtlainete transportiv tegevus Alamjooks · Vesi voolab aeglaselt · Vooluga kohalekantud uhtlained settivad, moodustades jõesette kuhjeid ja delta.
saartevaheline meri maailmamere osa, mida ümbritsevad saarestikud, segades vaba veevahetust maailmamere ülejäänud osadega, nt. Iiri meri, Korallimeri sisemered veevahetus ookeanitega toimub väinade kaudu, nt. Läänemeri, Must meri vahemered Vahemeri. 5.Jõed, nende teke ja liigitused. Jõgi maismaaveekogu, kus vesi voolab mööda jõesängi maapinna kallakuse suunas, kõrgemalt madalamale. Jõgi tekib juhul, kui on olemas voolutee e. jõeorg. Teke kui valglalt pärit vee hulk ja voolu kiirus on piisav pinnase uuristamiseks ja jõesängi kujundamiseks. Toitub sademeveest (vihm), jää- ja lumesulamis- ning põhjaveest. Erinevate toiteallikate osakaal sõltub eelkõige temperatuuri ja sademete aastaajalisest kõikumisest. Eestis laias laastus kõigi jõgede peale kokku 1/3, 1/3 ja 1/3.
aastate jooksul lumepiirist kõrgemal kogunenud lumi tiheneb päikesekiirguse (lumme imenduv sulavesi, vihm jne) ning ülemiste lumekihtide raskuse tõttu ja moodustab muutunud jääkristalli struktuuriga sõmerlume e. firni (jäätaoline mass) firni edasisel tihenemisel kaovad lumest poorid ja tekib liustikujää. Mida suurema rõhu all (paksem kiht) ja kõrgema temperatuuriga jää on, seda plastilisem ta on. Aluspinna kallakuse (mägiliustikud) või jää suure paksuse tõttu (mandriliustikud) hakkab jää liikuma, kujuneb jääliustik. liustik – lume tihenemisel ja ümberkristalliseerumisel tekkinud jäämass, mis on moodustunud maismaal (vähemalt osaliselt), ei sula suvel täielikult ja liigub oma raskuse ja gravitatsioonijõu mõjul eemale akumulatsioonialast. Liustikud katavad tänapäeval ligikaudu 10% maismaast. Kõige üldisemalt võib nad jagada
läbikülmunud osa. Ilm - atmosfääri pidevalt muutuv seisund. Ilmastu, vt kliima. Isoterm e samatemperatuurijoon - joon, mis ühendab plaanil või kaardil kujutatava ala ühesuguse temperatuuriga punkte. J Jõe lang - veetaseme keskmine langus meetrites jõe 1 km pikkuse lõigu kohta. Jõestik - pea-, lisa- ja harujõgedest koosnev jõesüsteem. Järsakrand - rand, mida iseloomustab murrutusjärsak ehk pank. Vt pank. Järskrannik - pinnamoe suure kallakuse korral kujunenud rannik. Jääaeg - ajavahemik, mille vältel suurt osa Maa pinnast katsid mandriliustikud. Eesti ala vabanes viimasest mandrijääst u 11.000 aastat tagasi. Jääkilp e mandrijää - paks (kuni 4 km) jääkiht maismaal. Jääliustik, vt liustik. K Karst - kergesti lahustuvate ja lõheliste kivimite lagunemine loodusliku vee keemilisel ja mehaanilisel toimel, tekivad karstilehtrid, -lohud, -koopad.
-elab kaugematel rahudel ja avamerel -sünnitab poja triivival jääpangal -talveks rändab lõunapoolsesse Läänemere ossa Vaalalised Läänemeres elab püsivalt ainult üks liik delfiinlaste sugukonnast – pringel e. seakala. Elupaigaks mere, rannalähedased alad. Toitub peamiselt räimedest ja lõhedest, limustest ja vähkidest. Poegib kevadel. JÕED JA JÄRVED Eesti jõed, nende elustik ja elukooslused JÕGI – maismaaveekogu, kus vesi voolab mööda jõesängi maapinna kallakuse suunas, kõrgemalt madalamale. -voolutee – jõeorg -kui vett on vaid osal aastast, ei voola see jõesängis, vaid voolunõos -väikest jõge nimetatakse ojaks Jõesäng – oru ristlõikes kõige sügavam osa Jõeorg – pikk ja kitsas negatiivne pinnavorm, mida kahest küljest piiravad veerud ja mille põhi on suudme poole kaldu. Tekkinud on vooluvee uuristuse toimel. Eristatakse põhja (selle moodustab
Selisoo kõige enam muudetud ja kuivendatud soo (Valk 2005: 247). 22 Selisoo pindala on 2051 ha, asub Ida-Virumaal, Mäetaguse vallas. Kogupindalast on 734 ha madalsood, 359 ha siirdesood ja raba alla kuulub 958 ha. Selisoo turbakihi keskmine paksus on 4,5 m ja maksimaalne on 6,5 m. Turba lagunemisaste on madalsoos ja siirdesoos 25-30 % ning rabas 15-20 %. Piirkonna reljeefi üldise lõunasuunalise kallakuse tõttu dreenitakse Selisood lõuna suunas kuivenduskraavide kaudu Milloja jõkke (Kalm, Kohv 2009: 7-8). Terve Selisoo raba on ümbritsetud piirdekraavidega ning siirde- ja madalsoo osa praktiliselt terves ulatuses ära kuivendatud. Juba enne 1900 aastat on alla lastud Seli Suurlauka veetase (Kalm, Kohv 2009: 51). Seejärel II maailmasõja järgsel perioodil rajati metsakasvutingimuste parandamiseks ulatuslik kuivenduskraavide võrk Selisoo puisraba ümbritsevasse soometsa
kujunes klindi, kulutuskõrgendike ja sügavate ürgorgudega liigestatud pinnamood. Suhteliselt kulumiskindlamatel kivimitel (paas, liivakivi) kujunesid kulutuse tulemusel lavamaad ja kõrgustikud ning nõrgematesse setenditesse (mergel, savi) madalikud. Ookeani suunas (läände) voolanud jõed uuristasid sügavaid orge. Arvatavasti voolas tänapäevases Soome lahes Ürg-Neeva, kuhu suubus mitmeid lisajõgesid. Aluspõhjakihtide lõunasuunalise kallakuse ja kivimite lõhelisuse tõttu allusid Ürg- Neeva lõunapoolsed kaldad kergemini erosioonile ning kujunes välja järsk lõunapoolne oruveer. Seda kulutati ja lõhuti jäävaheaegadel. Jääaegadel mandrijää purustas klinti, voolis välja klindineemikud ja lahed ning süvendas jõeorge. Eestis on säilinud setteid kolmest viimasest Pleistotseeni mandrijäätumisest ja nendevahelistest soojaperioodidest (jäävaheaegadest).
annaabi.ee 
