looduse poolt kaasa antud, vaid on õppimise ja õpetamise tulemus, siis laps, kes kasvab kahe keele keskkonnas ja õpib mõlemat keelt, muutub kakskeelseks. Teise keele omandamine on seotud täiendava koormusega inimese psüühikale, mis haarab kõiki psüühilisi omadusi: tundeid, võimeid, tahet, mälu. Kakskeelsus võib olla individuaalne ja ühiskondlik. Individuaalse kakskeelsuse puhul võib inimene olla oma keskkonnas kakskeelne üksi, ilma et teised inimesed samas keskkonnas oleksid kakskeelsed. Ühiskondliku kakskeelsuse puhul on tegemist ametliku kakskeelsusega, näiteks riik, kus on kaks ametlikku keelt. Kuna keel ja mõtlemine on tihedalt seotud, mõjutab kakskeelsus otseselt lapse mõtlemisprotsesse. Selle tõttu peetakse kakskeelsust tänapäeval ka hariduslike erivajaduste hulka kuuluvaks nähtuseks. Kakskeelne laps peab õppima, millised sisestused kuuluvad ühe või teise keele juurde
Võõrkeelena koolitunnis õpitud keel on lihtne tõlkida. Kakskeelne inimene võib tegutseda kas üks- või kakskeelsena (in mono- or bilingual mode). See sõltub vestluses osalejatest, situatsioonist ja eesmärgist. Kakskeelsel inimesel ka ükskeelses mudelis töötades on ikkagi mõlemad keeled „töös“, kui ta tegutseb ükskeelsena. Inimene õpib teisi keeli blokeerima, aga nad on siiski alati olemas. Kakskeelne võib, kuid ei pruugi olla kahekultuuriline. Mõned kakskeelsed väidavad, et eri keeli kõneldes on neil erinevad isiksuseomadused. Kakskeelses vestluses toimub koodivahetus (üks keel vahetatakse teise vastu) ja laenamine (ühe keele elemendi kasutamine teise osana). Laenata võib kas täielikult (nii vorm kui ka tähendus) või osaliselt. Kakskeelses kõnes on enamasti baaskeel, selle kontekstis külaliskeele üksuste töötlus aeglustub. Koodivahetus vs koodi segamine Miks koodivahetus toimub?
käitumist ranged reeglid. · Traditsionaalsed Lähis-Ida kultuuris töötades peaks õhtumaalane oma otsekohesust talitsema. · Araablase suhtumine välismaalasse on aukartuse, heasoovlikkuse ja vimma segu. Araablane austab lääne haritust, kuid arvab, et õhtumaalane ei hoolitse oma ühiskondliku maine eest piisavalt. Maroko · Haritud marokolased kakskeelsed : araabia ja prantsuse. Berbereid 33% elanikkonnast. · Kolm ühiskonnakihti : kuninglik perekond ja haritud koorekiht, keskklass, alamklass · Kuigi marokolannad töötavad harva väljaspool kodu, hakkavad haritud naised leidma üha rohkem erialast tööd. · Ligi 99% muhameedlased, sallivad teiste uskude suhtes · majandus sõltub põllmajandusest, turismist, fosfaatide kaevandamisest. Alzeria · Araabia keel, palju ka prantsuse keelt.
perioodil (60-ndaltel tuli sinna ka eestlasi). Need olid need, kes olid ülesse kasvanud NL-dus, suuresti oli tegemist karjeristidega. 1978. aastal toimus järjekordne pööre, 1978-88 oli võimu juures Karl Vaino. See tähendas, et Eesti aladel algas venestamine. Seda võib nimetada ka venestamise teiseks laineks. See tähendas eeskätt vene keele osatähtsuse suurendamist kõikides eluvaldkondades. Selle eesmärgiks oli Nõukogude rahvuse tekkimine. St näites, et dokumendid värgid kakskeelsed, nõuti, et osatakse suhtlemisel vene keelt. St näites, et arsti juures ei saanud eesti keeles hakkama. 1940-ndate teist poolt iseloomustab ka metsavendlus. Nimelt oli terve rida mehi, kes varjas ennast NL-i repressioonide eest. On välja toodud, et neid on 10-40 tuhat. Neid oli kahte sorti: varjajad (loodeti uue sõja teket) ja NL vastu tegutsejad. Metsavendlusele mõjus halvavalt 1949 märtsi küüditamine. (talumehed toetasid seni). Peale küüditamist oli hirm, ei julgetud
Olles globaliseerimise keeristormis on paratamatu, et meie ühiskonda tulevad inimesed teistest riikidest, rahvustest ja kultuuridest. Kui me tahame käia maailmaga ühe sammau ja anda haridust kõigile, siis peame olema valmis seda ka tegema. Lapsed, kes oma vanematega võõrustajamaale kaasa tulevad soovivad omandada haridust, kas siis emakeeles või teises (võõr) keeles. Kuna meie riigil ei ole raha, et anda rahvusvähemusgruppidele emakeelset haridust, siis tahestahtmata tuleb kakskeelsed lapsed panna eesti õppekeelega kooli ning õpetajad peavad paratamatult õpetama teiste laste kõrval ka neid. Tendents on ka sinnapoole, et järjest rohkem meie koolidesse võõrtööliste lapsi tuleb ja neile kõigile peab haridus olema kättesaadav. Seega tuleb antud valdkonnaga ja sellest tulenevate probleemidega tegeleda. Õnneks on haridusministeerium teadvustanud, et mitmekultuuriline haridus on paratamatus meie koolides ja õpetajad peavad õpetama ka lapsi,
abi leida ei ole võimalik. See omakorda näitab, et selle teemaga tuleb edasi tegeleda. On oluline tutvuda perede erinevaid kultuuriliste ja keeleliste taustadega ning suunata antud info nende peredega töötavate spetsialistideni. Sellegipoolest teame, et autismispektri häiretega lastel on potensiaali omandada kaks keelt. Sellisel lapsel ei ole keele omandamise ega keelekasutuse seisukohalt erisusi. Kakskeelsed autismispektri häiretega lapsed erinevad kõikides keeltes ükskeelsetest eakaaslastest. Spetsialistid peavad edendama ja toetama kindlasti emakeele kasutamist peres, eriti just keelelistest vähemustest pärit laste perekondades. Samuti peab jätkuma ka spetsialistide kultuuripädevuse alane haridus. Kasutatud kirjandus: Shannon Lewis Bilingualism in Autism Spectrum Disorders: What do Speech- Language Pathologists Need to Know? Külastatud 28.09 – 10.10.2020 aadressil: https://www
Soome on üks maailma põhjapoolsemaid riike. Veerand Soome territooriumist asub põhjapolaarjoone taga. Soome on tuntud tuhande järve maana: seal on 187 888 järve (pindalaga üle 500 m²) ja 179 584 saart. Helsingi on Soome pealinn,kusjuures linnastus,s.t Suur-Helsingis elab 1233 tuhat inimest , mis on veerand kogu riigi rahvaarvust.helsingi on Soomepoliitiline ,majanduslik ,vaimne,teaduse ja kultuuri keskus. Helsingi elanikest on 6.2% rootsikeelsed ja seega ametlikel andmeil kakskeelsed. Soomes on umbes 1,4 miljonit perekonda.Naiste keskmine eluiga Soomes on 82aastat ,meestel 75aastat. Naised moodustavad 52%riigi tööjõust KLIIMA Põhja-Atlandi hoovuse ja madalikulise pinnamoe tõttu on kliima suhteliselt pehme. Põhja- Soomes, eriti Lapimaa läänis on lähisarktiline kliima, mida iseloomustavad külmad talved ja üsnagi soojad suved,lühike kevadning väga tuuline ja vihmane sügis.Talvist ilma
Saartel on Troopiline vihmametsa kliima, kus ei eristata aastaaegu, kus on suur niiskustase ja temperatuur jääb tavaliselt 22-35 °C vahemikku. See on tiheduselt teine suveräänne riik maailmas pärast Monacot. Singapur on mitmerassilise ja multikultuurne riik, kus enamik elanikkonnast moodustavad hiinlased, teisel kohale jäävad malaisialased ja kolmandale Indialased. Kultuur Singapuris on tugevalt mõjutatud mitmete riikide poolt. Paljud, kuid mitte kõik singapurlased on kakskeelsed. Riigi religioosne pool on samuti väga mitmekesine. 3 1. SINGAPURI MAJANDUS Tänapäeva Singapuri loojaks peetaks Thomas Raffles’it, Briti riigimeest. Aastal 1869 Suessi kanali avamine lükkas käima globaalse kabandusbuumi ja Singapurist sai maailmakaubanduse oluline sõlmpunkt. Singapuri sadam on sellest ajast alates üks maailma suurematest ja aktiivsematest.
räägib sama keelt ja kellel on ühine asuala, on etnos · Etniliste tunnuste (ühise päritolu, keele, kultuuri ) alusel piiritletav riigi kodanikkonna osa on rahvus · Etnose oluliseks tunnuseks on keel · Keelte üldarv on umbes 2500-4000 2 Maailma riikide eristamine: · Ühekeelsed riigid, kus üks rahvus moodustab üle 90% rahvastikust / Island, Jaapan, Korea, enne II maailmasõda ka Eesti Vabariik / · Kakskeelsed riigid / Belgia, Soome, Kanada / · Paljukeelsed riigid /India, USA, Venemaa/ 3 Kõige rohkem on maailmas hiina keele kõnelejaid 1,3 mlrd · Araabia 420 mln · Bengali 200 mln · Hindi 360 mln · Portugali 200 mln · Inglise 340 mln · Vene 160 mln · Hispaania 320 · Jaapani 120 mnl mln · Saksa 100 mln
Neil on olemas vähemalt kaks sõna iga objekti ja mõiste kohta. Seega on ka seos objekti ja selle tähenduse vahel lõdvem. Kuna iga sõnaga seostuvad erinevad assotsiatsioonid, võib kakskeelne olla võimeline mõtlema ladusamalt, paindlikumalt ja loovamalt. Neil on oskus orienteeruda kahe keele vahel ning seejuures tabada peenemaid suhtlusnüansse. Inimesi, kes nende keelt vabalt ei mõista, kuulavad kakskeelsed lapsed paremini kui üksmeelsed, nad on kannatlikumad kuulajad. Kakskeelsus toob kaasa ka majanduslikke eeliseid, kuna neidl on tulevikus võimalik valida enamate töökohtade vahel. Järjest enamatest töökohtades vajatakse kakskeelseid töötajaid, nt rahvusvahelises kaubanduses, turismis, avalike suhete alal, panganduses jne. Üks põhilisi erinevusi inimese ja looma vahel on keele olemasolu. Selle vahendusel jagatakse talle hellust ja hoolitsust, tehakse tuttavaks teatud kultuuriga
On otseselt keelega seotud nagu ka keeleliigutuste tasand, kus alguses pannakse paika inonatsioon ja järgmisena juba väljaütlemise planeerimine ja realiseerimine. See osa vajab kõige rohkem tööd. Hääldamine iseenesest paraneb ajas, mida rohkem keelt kasutada seda vähem teed selles vigu. Vigu teevad kõik inimesed – need vead on keelevääratused. Arenguvigadeks nimetatakse näiteks tüvevigu, mitmuse omsastava vigu jms. Neid vigu teevad nii ükskeelsed kui kakskeelsed. Suktsesiivne kakskeelne teeb lihtsalt viguteisel ajal, oleneb milla ta hakkas keelt kasutama. Kolmandaks on teisest keelest tulenevad vead. Raskusastmetest on vead erinevad. Süsteemivigu loetakse raskemateks ja kakskeelsel võib neid rohkem teha. Normivead on lihtsamad. Kakskeelsetel võib juhtuda ka sellised vigu kus ta kasutab keeleliselt õiget ütlust vales kohas. Seda võib mõjutada tema emakeelele omane kultuur ja toob selle lihtsalt teise keelde üle.
keeles ning see võib teha meid empaatiliseks. Me saame aru kui raske on teises keeles rääkimine ja seepärast oleme kannatlikud nendega, kes ei ole sorav meie keeles. Keel on ka tähtis kultuurili aspekt. Ta näitab inimeste väärtused. Inimene peab keskenduma õpitavas keeles näiteks järgmistele küsimustele: "Tere, Kuidas läheb?" ,,Kus asub bensiinijaam?" või ,,Kus asub kauplus?". umbkeelne õpe . Piiritletud. On olnud mõned uuringud teha võrrelda monolinguals koos kakskeelsed. Kuigi ükski uuringud on leidnud veenvaid tõendeid, et on ükskeelne või kakskeelne on parem kui teine, palju on näidanud, et multilinguals on võime paremini mõista üldist. Ei ole olulist erinevust üldise sõnavara sisu ja teadmisi ning nad jõuavad keeles verstapostid ligikaudu samal ajal, kui ükskeelne lastele. Kakskeelne lapsed näitavad sama kirjalikult võimeid, lugemisoskust, sõnavara kasu ning arusaamise oskus oma ükskeelne eakaaslastega
suurimas linnas Sao Paulos, mille läbimõõt on 210 km ja kus koos eeslinnadega elab ligi 20 miljonit elanikku. Kümmekond eestlast elab Rio de Janerios, vähem on neid Santoses, Curitibas jm. Rio de Janerios lodi eesti selts 1934.aastal ja see tegutses kuni 1950.aastate keskpaigani. Seltsides peeti koosviibimisi ning tantsuõhtuid ning regulaarselt tähistati Eesti iseseisvuspäevi. Brasiilias eesti keelt kõnelevad inimesed on kõik bilingvalid ehk kakskeelsed, vallatakse nii eesti kui ka portugali keelt. Kahtlemata üritasid Brasiiliasse jõudnud eestlased omandada portugali keele võimalikult kiiresti. Enamik 2009.aastal intervjueeritud eestlastest kuulub immigrantide teise põlvkonda portugali keele õppimine on neil sujunud valutumalt kui nende vanematel. Nad kõnelevad seda aktsendivabalt erinevalt oma vanematest, kelle portugali keel jäi sageli vigaseks. Vanema põlvkonna eesti keelt on aidanud säilitada lai suhtlusring, mis üldjuhul
Vene Filharmooniaühing, samuti tegutseb mitu vene rockgruppi, mis on populaarsed ka eesti noorte seas. Säärane pilt vene kultuurist tundub ilus ja optimistlik, kuid ometigi pole vene kultuuri tulevik Eestis päris pilvitu. Üha rohkem venekeelsetest peredest sirgunud lapsi käib eesti koolides, vanemad loodavad nii suurendada nende konkurentsivõimet tööturul. Et vanematel on tihti hõivatud tööga ning suhtlevad lastega liiga vähe, õpivad kakskeelsed lapsed vene keele selgeks vaid olmetasandil. Lugemis- ja kirjutamisoskus jääb aga nõrgaks. Ka vene kirjandust tunnevad nad vaid tõlgete läbi ning ainult nõnda napilt kui eestlastest õpilaste jaoks väljatöötatud kooliprogramm seda käsitleb. Sarnaselt Rootsiga, kus muukeelsetel lastel on võimalus saada lisatunde kogenud õpetajatelt ning seeläbi säilitada oma emakeelt ja kultuuri, peaks ka vene lastel eesti koolides olema võimalik vene keelt ja kultuurilugu süvendatult õppida
Eestirootsi laenude näited: kratt, räim, tont, haalama, hauskar, julla, kepp. Eestirootsi murrete suhtes oli eesti keel enamuse keel ja nii on eesti laene eestirootsi murretes arvult rohkem kui eestirootsi laene eesti keeles. Osa eesti laensõnadest oli levinud kogu eestirootsi äärealadel, osa vaid teatud piirkonnas. Kõige rohkem oli eesti laensõnu eestirotosi asustuse äärealadel, kus eestirootslased olid kakskeelsed. 29. Eestirootsi keele jagunemine (Ariste jaotus) Eristatakse 4 põhilist eestirootsi murret. Keskseks peetakse noarootsi-vormsi murret, millega lähedalt liituvad Hiiumaa rootsi murrakud koos Gammalsvenskby murrakuga Ukrainas. Teised murded on pakri-kurkse-vihterpalu, ruhnu ja naissaare murre. Eri murdealadelt põri kõnelejate suhtlemiskeeleks oli riigirootsi ühiskeel, millega hakati lähemalt kokku puutuma
lääne rooma. Rooma riigi lõpp 476. Imperium- selline võim, mille volitused on andnud rahvas ja mille on jumalad heaks kiitnud. Etruski mõju Gladiaatorite mängud võivad olla pärit etruskidelt. Roomas algasid 264 ekr. Kultuslikud mängud, peeti Iunius Brutuse auks. Arvatakse, et selle jäänuk on härjavõitlus. Campanias eriti populaarsed. Ladina keel püsis terve etruskide aja. Mitte kunagi pole peale surunud etruski keelt, olid kakskeelsed. Epigraafia- kivid ja metall. Epigraafiast on pärit tekste, mis on kakskeelsed. Ladina keel on saanud etruski keelest vähe mõju, sai tähestiku. Etruskid võtsid üle lääne-kreeka tähestiku, mis oli ebatäiuslik võrreldes ida tähestikuga. Keltide kaudu läks germaanlastele, selle tulemus on ruunikiri. Haruspiitsid- ohvri looma sisikonna vaatamine, eriti maksa. Etruskidele on inimene jumala mängukann. Kõige tähtsam on teada saada jumalate tahtmine lindude
TÜ praegusi uurimissuundi: eesti grammatika uurimine tüpoloogilisest vaatenurgast, murrete nüüdisseisundi uurimine, foneetika ja fonoloogia uurimine, kõnekeele uurimine, semantika, vana kirjakeele uurimine, tekstiuurimine, arvutilingvistika, vestlusanalüüs. · Eesti Keele Instituut: murdeuurimine, leksikoloogia, keelekorraldus, kirjakeele grammatilise ehituse uurimine, soome- ugri keelte uurimine, kakskeelsed sõnaraamatud, etümoloogia sõnaraamatu koostamine, arvutilingvistika. · Tallinna Ülikool: sotsiolingvistika, keelepoliitika, koodivahetus, eeti keele õpetamise teoreetilised alused, eesti keele omandamine teise keelena, eesti õppijakeele korpuse koostamine, murded, keelevähemused, lastekeel, nimeuurimine · Võru Instituut: ajaloolise Võrumaa keele ja kohanimede uurimine, murdesotsioloogia. · Tallinna Tehnikaülikool: foneetika ja kõnetehnoloogia labor Tegevusvaldkondi:
Peale II MS oli oluline, et teadusterminid- ja standardid oleksid moodustatud oma malli järgi mitte vene omade järgi. ,,Väike vormisõnastik" 1992, ,,Sünonüümisõnastik", ,,Eesti-inglise sõnaraamat", ,,Fraseoloogiasõnaraamat", ,,Antonüümisõnastik", ,,Väljendiraamat", ,,Esimene eesti slängi sõnaraamat", ,,Võõrsõnade leksikon", ,,Väike uudissõnastik", tõlkesõnaraamatud, millest suurema osa moodustavad kakskeelsed (inglise-eesti, saksa-eesti, vene-eesti, prantsuse-eesti jpm). leksikograafia meetodid-leksikograafia e sõnaraamatute koostamise teooria ja praktika. Sõnaraamatu eeltöid juhtis Ernst Nurm, käsikirja hakati koostama juba 1961. 1988 ilmus ,,Eesti keele seletussõnaraamatu" esimene vihik ning see jõudis lõpuni 2007 26nda vihikuga. Selle ajani on olnud 6 peatoimetajat. EKSS on kirjeldav
võrdlemisi lihtsat omandamist. Kohese keskkonnale spetsialiseerumise (nt vermumine) vs võime õppida ja kohaneda erinevates keskkondades trade-off. Keele omandamise tundlik periood (kuni puberteedini) o Foneemide diskrimineerimine (150 foneemi kokku, keeles u 70). Meil oleks raske mõista kuuldavaid helisid, kui neid ei kategoriseeriks, seetõttu kaob universaalne foneemide eristus, andes teed keelespetsiifilistele foneemidele. o Kakskeelsed inimesed fMRI skänneris → noorena mõlemad keeled omandanud, aktiivsus samas piirkonnas, hiljem teise keele omandanud aktiivsus erinevas piirkonnas (vrld emakeel); Broca alas mõlemad piirkonnad. o La/ra foneemid jaapanlastel, kurdid, Kissinger ja tema vend, Aveyroni metsik poiss, Genie, Rochom P’ngieng (Kambodža naine, džunglis 8-26 a-d). Kultuuri omandamise tundlik periood (0-15) o Uue kultuuriga kohanemine immigrantidel.
Estofiilide töö tähendus folkloristika seisukohalt: - rahvaluule kogumise üleskutsed: Beiträge´s saksakeelne, Kreutzwaldilt esimene eestikeelne (Sipelgas I, 1843) - teaduslike seltside loomine o alus rahvaluulekogude kujunemisele, sh arhiivide tekkele o teaduslike ettekannete pidamine ja ettekannete publitseerimine (nt seltside toimetistes) - eesti pärimusmaterjali tõlkimine ja tõlgendamine saksakeelsele teadusavalikkusele - kakskeelsed allikapublikatsioonid (nt Ehstnishe Volkslieder, Neusi tööna), mis taas viisid eesti pärimusmaterjali rahvusvahelisele uurimismaastikule - eestikeelse terminoloogia ja fraseoloogia kujundamine (eriti Kreutzwald) - diskussioonid rahvaluule üle (kuidas seda kasutada kirjakultuuris, mis seosed on pärimusel ajaloo või kirjandusega) kujundasid eeldusi rahvaluule teaduslikuks käsitluseks 13. september Eesti rahvaluuleteaduse kujunemine. 20. sajand.
38 Jrk Probleem Meetmed Piirkonnad nr 1. Metsa külastajad ei ole 1.1 Artiklid ajakirjanduses. Kõik maakonnad. teadlikud tuleohutusnõuetest ja ei oska looduses nii käituda, et tulekahjusid ei tekiks. 1.2 Videoklipid televisioonis näitamiseks Eesti. 1.3 Kakskeelsed (eesti; vene) Eesti. infotrükised 1.4 Info tuleohutusnõuetest ja looduses Eesti. käitumisest internetis keskkonna- ja päästeasutuste kodulehekülgedel. 1.5 Laste õpetamine metsa tuleohutuse Eesti. alal RMK (Riigimetsa Majandamise
Jutustus Tsitseroniaan Guarino Guarini koka Tartu Ülikooli hinnang antitsitseroniaan Poggio inauguratsioonist 1632. Bracciolini ladina keele kohta: ta Tartu kasutab köögiladina sõnu ja tema Rahvakeelsed (teadus)tekstid uuendused lõhuvad ladina keele Sõnavara veel kaua läbi põimitud reegleid samamoodi, nagu kokk ladina ja kreeka laenudega: lõhub a) Kakskeelsed sünonüümsed köögis nõusid. paarisvormelid: Eine hohe Schule und Universität 6.Ladina keele taandumine riigi-, Respondit oder antwortet (nn. õiguse vahvärk/Fachwerkstruktuur) ja kiriku valdkonnast b) Ladina muutelõpud omakeelsetel sõnadel; 1) Riigi- ja õiguskeelena taandus c) Esiletõsted sriftis (ladina osad
suhet), kuid inglise keele kõnelejad ühendasid kaks sanasugust situatsiooni, kus mehed alles hakkasid palli lööma (rõhutati ajalist suhet); 33 Dr Gili ja Lera Boroditsky järeldused: erinevuste põhjuseks on aja käsitluse erinevus. Inglise keeles on aeg terviklik grammatiline mõiste, kus igal verbil on aeg: minevik, olevik, tulevik. Indoneesia keeles aga vastupidi - verbi aja kasutamine on vaba ning seda ei kasutata alati. Kakskeelsed indoneesia ja inglise keele kõnelejad kasutavad aega sagedamini kui ükskeelsed indoneeslased, kuid vähem kui inglased. Gil arvas, et nende mõtlemine on mõjutatud nii inglise kui indoneesia keele grammatikast ( Rannut 2007). Alates 1940-ndatest on Sapir-Whorfi hüpoteesi teooriat kritiseeritud: Tolleaegsele täppisteaduslikule maailmavaatele ei olnud Arusaam, et me oleme oma keele vangid, vastuvõetav. S-W hüpoteesi järgi ei olekski võimalik tõlkida ühest keelest teise
p~ohiliselt piltm¨arkide mittes¨ustemaatilisi seletusi. Tahan n¨aidata m¨argi morfoloogilise k¨asitluse subjektiivsust ja problemaatikat, mis ilmneb juba oma ehituselt lihtsamategi m¨arkide puhul. Kolmandana proovin hinnata m¨argiseletuste s¨ usteemsuse argumentee- ritust. Teen seda uurides erinevate s¨ usteemsete seletuste vastuolusid ja k¨usitavusi ning p¨ uu ¨an leida nendest koosk~olaliseima. 3.1 Kanji leksikograafiline problemaatika Kakskeelsed s~onastikud ei paku reeglina informatsiooni m¨argi morfoloo- giast ning v~oiks k¨ usida, kuiv~ord oluliseks seda t¨anap¨aevase m¨argikasutuse seisukohalt u ¨ldse pidada saab. Osalise vastusena v~oiks k¨asitleda t~oika, et u ¨kskeelsed s~onastikud, mida on p~ohjust pidada t¨apsemaiks ja p~ohja- likemaks, siiski reeglina toovad m¨arkide kohta nende kuju lahtiseletuse. Muidugi v~oib teisalt v¨aita, et tegemist on lihtsalt kanji m¨argis~onastike
annaabi.ee 
