Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Kaksiktähed". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
kaksiktäht, kaksiktähed, edvin, masse, avastada, kaudsete, ühelt, teiselt, jäävusKogu Universumi raud on valminud ülihiidude tuumas. Supernoova Supernoova on ülihiidtähe või valge kääbuse hiiglaslik plahvatus, millega sellise tähe elu võib lõppeda. Plahvatus kestab umbes nädala, plahvatav täht on siis sama hele nagu 100 miljardi tavalise tähega galaktika. Supernoova võib tekkida kahel põhjusel: kas ülihiius tuumasünteesi lõppsaadusena tekkiv raud muutub tähe tuumas nii tihedaks, et raudtuum kollabeerub iseenda raskuse all, või kui valge kääbus saab teiselt tähelt ainet juurde, kollabeerudes süsinikutuumadel põhineva plahvatusliku tuumasünteesi käigus. Supernoova jäänuk on tähest välja paiskunud ainest moodustunud udukogu. Paljud inimkeha koostises olevad keemilised elemendid on tekkinud supernoova plahvatustes. Pulsarid Pulsar on kiiresti pöörlev neutrontäht, mis kiirgab korrapäraseid raadiolainete impulsse nagu nähtamatu kosmiline majakas. Esimese pulsari avastas Cambridge'i astronoomiadoktorant Jocelyn Bell Burnell 1978. aastal
Noored kaksiktähed on hämmastavalt erinevad Seni teadaolevate noorimate identsete kaksiktähtede analüüs on avastanud üllatavad erinevused nende heleduses, pinnatemperatuuris ja võibolla isegi suuruses. Teadusajakirjas Nature 19. juunil avaldatud uurimus pakub välja, et üks kaksiktähtedest on märgatavalt varem tekkinud. Kuna seni on astrofüüsikud eeldanud, et kaksiktähed tekivad samaaegselt, paneb avastus proovile teooriad, mis kirjeldavad tähtede tekkimist. Teoreetikud peavad kontrollima, kas nende mudelid võimaldavad kaksiksüsteeme, mille tähed tekivad erinevatel aegadel. Identsed kaksikud avastati 1500 valgusaasta kaugusel asuvas Orioni udukogus, mis on tuntud kui tähtede lastetuba. Äsja tekkinud tähed on umbes miljon aastat vanad. Arvestades tähtede umbes 50 miljardi aasta pikkust eluiga, on nad võrreldavad umbes päeva vanuse lapsega.
Tähtkujud on oma nimed saanud nendes asuvate heledamatest tähtedest traditsiooniliselt moodustatud kujundite järgi. Vananedes tähe värvus ja suurus muutuvad. Lõpuks nad surevad. Täht kiirgab (elab) vaid niikaua, kuni tal jätkub kütust tuumareaktsioonideks. Meie Päikegi kustub, kuid enne möödub tema elu teine 5 miljardit aastat. Gaasipilvedes, kus tähed tekivad, moodustuvad enamasti 2 tähte ja tekib kaksiktäht, milles mõlemad tähed tiirlevad teineteise ümber. Hüperhiidudeks nimetatakse kõige suurema absoluutse heledusega tähti, mida tähistatakse harilikult heledusklassiga 0. Hüperhiiud tekivad väga harva, kui nende tekkeks on olemas väga suur kogus küllalt tihedat gaasi või sulab tähetekkepiirkonnas kokku mitmeid väga massiivseid just sündinud tähtiNeutrontäht on surnud ja kokkukukkunud täht, mis koosneb peamiselt neutronitest.
ulatuse - süttib supernoova. Selle käigus mitte ainult ei paisata laiali sureva tähe aine, vaid tähtedevahelise keskkonna suuri ruumalasid läbib plahvatuse lööklaine, mis põrkudes seal asuvate gaasipilvedega võib neis esile kutsuda uute tihendite tekkimise ning neist omakorda võivad saada kolded tähetekke uuele ringile. PILDIL: HKT foto meist 2500 valgusaasta kaugusel umbes 15000 aastat tagasi plahvatanud supernoova -6- Mitmiktähed e. kaksiktähed Mitu tähte on taevas? Palja silmaga loendades umbes 800. Tegelikult on neid enam, kui 1600, sest peaaegu kõik, nii palja silmaga kui teleskoobis punktina paistvad tähed on kaksik- või mitmiktähed. Mõned uurijad on veendunud, et kaksikkuid / mitmikuid on vähemalt 90% ja üksikuid on vaid planeedisüsteemi päiksed, mitmiktähest lahti pääsenud jooksikud või ühtesulanud kunagised kaksikud. Kaksiktähe komponendid tiirlevad ümber ühise masskeskme
temperatuur ning punakatel ja oranzidel madalam. Tähelt saabuv spektri analüüs ning see lubab tähe pinnatemperatuuri määrata kõige täpsemalt. Sinakad tähed on kõige kõrgema pinnatemperatuuriga üle 30000kraadi. Valged tähed on pinnatemperatuuriga 7500-10000kraadi, kollased 5000-6000kraadi, oranzid 3500- 5000kraadi, punased 3000-3500. Enamike tähtede pinnatemperatuur kuulubki vahemikku 3000-30000kraadi. 19. Kaksiktähed Need on gravitatsiooni poolt seotuna üksteise lähedal ümber.......... massikeskme tiirlevad tähed. Liikumise tee ja tiirlemisperioodi järgi saab taevamehaanika seadusi kasutades arvutada kummagi tähe massi. Kaksiktähtede tiirlemisperioodid võivad kesta veerand tunnist kuni mitme tuhande aastani. Paariliste kaugus võib aga olla võrreldav tähtede endi läbimõõduga. Päikese lähemas ümbruses on vähemalt pooled tähed kaksik- või mitmiksüsteemid
Siis algab tähe elu tormilisimate muutuste periood, mille täpset kulgu pole kõigi tähtede jaoks õnnestunud veel 4 selgitada. Arengu lõpptulemus on aga teada: tähest saab valge kääbus, neutrontäht või must auk, seda juhul, kui ta enne pole kogunisti laiali plahvatanud. Valged kääbused Tähed, mille mass on väiksem kui umbes 1,2 Päikese massi ja mis pole kaksiktähed, arenevad moodsate teooriate järgi üsna rahulikult valgeteks kääbusteks. Vesinuku- ja heeliumivarude kuludes tähe sisemus tiheneb ja kuumeneb, väliskihid aga paisuvad ning jahtuvad. Tähest saab punane hiid. Vähehaaval puhub tähe kuuma tuuma kiirgus väliskihid hoopis minema ja neist saab planetaarudu, samasugune nagu tuntud rüngasudu Lüüra tähtkujus. Tähe tuum tõmbub kütuse lõppedes üha rohkem kokku ja algul temperatuur tema keskkohas
ühikut. · Astronoomiline ühik on astronoomias kasutatav pikkusühik, mis võrdub Maa keskmise kaugusega Päikesest. · Parsek on pikkusühik: kaugus, kust vaadates 1 astronoomiline ühik katab 1 nurgasekundi ehk sellise ringjoone, millel üks astronoomiline ühik moodustab ühesekundilise kaare, raadius. Tähis pc. 1 pc = 3,08572 · 1016 m = 3,26168 valgusaastat = 2,062648 · 105 a.ü. · Gaasipilvedes, kus tähed tekivad, moodustuvad enamasti 2 tähte ja tekib kaksiktäht, milles mõlemad tähed tiirlevad teineteise ümber. Üksiktähti, planeetidega tähti ja mitmiktähti tekib harvem. Suuremjagu tähti, mis silmaga vaadates tunduvad üksikutena, on tegelikult kaksik- või mitmiktähed. Kaksiktähtede elu erineb üksiktähtede omast. Kui üks tähtedest läbi põleb, saab kaksiku kaaslaseks olev täht endale materjali juurde ja suureneb. · Galaktika on miljonite, miljardite või triljonite tähtede kogum. Linnutee on meie
efektist). Sellisel moel on määratud paljude tähtede kiirused Päikese suhtes, enamik neist on alla 100 km/s. 15. Millised on tähtede temperatuurid? Temperatuuri saab leida tähe kiirgusvõimsuse abil; tuleb ka oletada, et kiirguse spektraalne jaotus vastab musta keha spektrile. 16. Kuidas saab määrata tähe läbimõõtu? Aga massi? Tähe läbimõõtu saab hinnata temperatuuri ja kiirgusvõime kaudu. Massi leidmine on keeruline, v.a juhtudel, kui tähel on kaaslane. Kaksiktähtede masse saab hinnata gravitatsiooniseaduse abil. 17. Milliseid järeldusi saab teha tähespektrist? Lk. 64. · Joonte lainepikkuste ja intensiivsuste järgi saab hinnata täheaine keemilist koostist · Spektrijoonte ühesugune laienemine väljendab tähe pöörlemist · Joonte lõhestumine võimaldab hinnata magnetvälja tugevust Tähtede suur mitmekesisus; on spektreid, kus jooned puuduvad, aga ka spektreid, kus pidev
efektist). Sellisel moel on määratud paljude tähtede kiirused Päikese suhtes, enamik neist on alla 100 km/s. 15. Millised on tähtede temperatuurid? Temperatuuri saab leida tähe kiirgusvõimsuse abil; tuleb ka oletada, et kiirguse spektraalne jaotus vastab musta keha spektrile. 16. Kuidas saab määrata tähe läbimõõtu? Aga massi? Tähe läbimõõtu saab hinnata temperatuuri ja kiirgusvõime kaudu. Massi leidmine on keeruline, v.a juhtudel, kui tähel on kaaslane. Kaksiktähtede masse saab hinnata gravitatsiooniseaduse abil. 17. Milliseid järeldusi saab teha tähespektrist? Lk. 64. • Joonte lainepikkuste ja intensiivsuste järgi saab hinnata täheaine keemilist koostist • Spektrijoonte ühesugune laienemine väljendab tähe pöörlemist • Joonte lõhestumine võimaldab hinnata magnetvälja tugevust Tähtede suur mitmekesisus; on spektreid, kus jooned puuduvad, aga ka spektreid, kus pidev
Lagedi Põhikool Referaat taevakehadest Juhendaja: Ester Kaidro Koostas: Mariin Virolainen Lagedi, 2009 Sisukord 1. Taevakehade esmane liigitus 2. Astronoomilised aastaajad 3. Kuu- ja päikesevarjutused 4. Päike 5. Merkuur, Veenus, Marss 6. Maa, Kuu 7. Hiidplaneedid 8. Päikesesüsteemi väikekehad 9. Tähed 10. Galaktika ja Universum 11. Kasutatud materjal Taevakehade esmane liigitus · Päike- täht, milleni Maalt on ~150 miljonit kilomeetrit. Temalt saame kogu valguse ja soojuse. Me näeme Päikest iga päev tõusvat ja loojuvat, tema liikumisega on seotud ka aastaaegade vaheldumine. · Kuu - esimene ja ainuke taevakeha, mida inimesed on külastanud. Maa kaaslane ja lähim (384 000 km) naaber. · Tähed - pilvitus öises
FÜÜSIKA: astronoomia 1. Miks pidasid kreeklased taevast kinnise sfääri kujuliseks? Tegemist on klassikalise maailmapildiga, kus Maad kujutati ümbritsevate sfääriliste kihtide kogumina. Kuna kreeklased olid järjepidevad taevavaatlejad, kes märkasid tähistaeva katkematust. Kui tegu oleks olnud nö kupliga Maa ümber, pidanuks kupli äärel olevad tähtkujud taeva lõpetama, tegelikkuses võis tähtkujult tähtkujule liikudes taevale mistahes suunas ringi peale teha, jõudes tagasi sinna, kust alustati. Sellisel moel sobis ka kõigis suundades ühekaugusel asuv sfäär tähistaeva kandjaks. 2. Kuidas mõista "lõpmatut maailma". Arvatavasti võime öelda siin seda, et nii lähemal kui kaugemal asuvad tähed võiksid olla nö päikesed, mille ümber tiirlevad planeedid, millel pulbitseb elu. Näha on palju tähesüsteeme kosmosesüsteemis ja nendele ei paistagi just kui lõppu tulevat, ükskõik kui kaugele ka ei vaataks
KONTROLLTÖÖ 1)MIDA TÄHENDAB KOSMOLOOGIA Kosmoloogia tähendab maailmaõpetust või korraõpetust. Kosmoloogia ülesandeks on luua olemasolevate teadmiste baasil võimalikult terviklik pilt maailma ehitusest ja arengust. Eelajalooline kosmoloogia kirjeldas inimese enda toonast eluolu, mis lihtsalt oli laiendatud kosmilistesse mastaapidesse. Küll peeti maailma ristküliku kujuliseks ja taevast sellele toetuvaks ümmarguseks taevaks, mis paigutas Maa itta ja Taeva läände – see olevat põhjus miks kõik jõed itta voolavad (Hiina) või kujutati Maad hiiglasliku kettana, mille servadele toetub Taevas, kus liiguvad pilved, Päike, Kuu, planeedid; taevas on täis peenikesi augukesi, kust paistavad läbi tähed ja pritsib aeg-ajalt taevast vett – vihma, kõige üle – Taevaste Taevas on aga Jumal Jahve (Heebrea). Geotsentristlikus käsitluses, asus maailmaruumi keskpunktis Maa, mille ümber tiirlesid Kuu, viis planeeti ja Päike. Tiirlevaid taevakehi ümbritses nn kinnistähtede
PÄIKESESÜSTEEM 1. Millistest taevakehadest koosneb Päikesesüsteem? · Päike · Kaheksa suurt planeeti · Mõnituhat väikeplaneeti-asteroidi · Planeetide kaaslased · Sadakond perioodilist komeeti ("sabatähte") · teadmata koguses meteoorset ainet, "tolmu", mis Maa atmosfääri sattudes tekitab üle taeva lendava tulejuti - langeva tähe." 2. Loetlege kaheksa suurt planeeti. Lähtudes Päikesest on planeetide asukoht selline: Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuu. 3. Millised planeedid kuuluvad Maa rühma? Millised on selle rühma tunnused? Siseplaneedid ehk Maa- tüüpi planeedid on Merkuur, Veenus, Maa ja Marss. Nende mõõtmed, massid ja tihedused on võrreldavad. Veel iseloomustab neid väike kaaslaste arv ja aeglane pöörlemine. Maa rühma planeetidel on kindlaks tehtud kraatrite olemasolu. Vesi esineb ainult Maal ookeanidena. 4. Millised planeedid kuuluvad hiidplanee
HÄÄDEMEESTE KESKKOOL Füüsika MEGAMAAILMA FÜÜSIKA Referaat Anna Karin Ericson Juhendaja: Raimu Pruul Häädemeeste 2017 SISUKORD SISUKORD............................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS........................................................................................................ 3 1. ASTRONOOMIA................................................................................................... 4 1.2. ASTRONOOMIA HARUD................................................................................. 5 1.4. ASTRONOOMIA AJALUGU.............................................................................. 7 2. MEGAMAAILMA MÕÕTÜHIKUD............................................................................ 7 3. VAATLUSASTRONOOMIA..........................................................................
1 astronoomiline ühik = Maa kaugus Päikesest. Päikesesüsteem on planeetide süsteem, mille keskseks kehaks on Päike. Päikese ümber tiirlevad 9 planeeti. Osadel neist on olemas ka kuud, mis ümber nende (vastavate planeetide) tiirlevad. Planeetide järjestus Päikesest loetuna on järgmine: Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun ja Pluuto. Niisiis kuulub Päikesesüsteemi 9 planeeti. ,,Viimastel aastakümnetel on tehtud lugematuid katseid, et avastada 10. planeet, enamused küll arvutite abiga, s.t. on püütud välja arvutada oletatava planeedi liikumise tee. Osade ennustuste kohaselt võib tundmatu planeet liikuda isegi läbi Neptuuni orbiidi! Teiste järgi planeedi liikumisrada on äärmiselt pikk ja planeet asub väga kaugel Päikesest (teeb tiiru ümber Päikese 800 aastaga!). Suuruselt oleks selline planeet 2-5 korda suurem Maast. Praegusel ajal on planeeti võimalik otsida palju täpsemal viisil kui senini
SISSEJUHATUS Juba väiksest peale on mind imestama ning vaimustama pannud kogu see müstika, mis kosmose avarustes peitub. Nüüd on taas käes olukord, kus oleks vaja leida vastus ühele küsimusele: mis on Päikesesüsteem? Sellele küsimusele püüangi antud töös vastust leida. Teadsin ammusest ajast peale ,et on olemas planeedid ja ,et Päike on üks tähtsamaid taevakehi, enamvähem teadsin ka kuidas süsteem tekkinud on, kuid sügavamaid teadmisi pole mul senini Päikesesüsteemist olnud. Töö koostamiseks kasutasin peamiselt interneti ning erinevate raamatute abi. Et tööd oleks lugejal huvitavam lugeda, lisasin ka pilte, mis antud peatüki kohta käivad. Kergemaks arusaamiseks kasutasin ka tabeleid. Kuid nüüd teema juurde. Meeldivat lugemist! 1. PÄIKESESÜSTEEM Päikesesüsteem moodustub Päikesest ja tema ümber tiirlevatest taevakehadest. Tegelikult on Päikesesüsteem üks tohutu suur tähtede ja planeetide süsteemi- Galaktika osake. Galaktika
Nüüdseks on avastatud paarsada eksoplaneeti või nende süsteemi, kuigi nende täpsest olemusest teatakse võrdlemisi vähe. Üheks võimaluseks planeedisüsteemide kindlaks tegemiseks on tähtede radiaalkiiruste perioodiliste muutuste, mis on tingitud planeetide ja tähe tiirlemisest ümber ühise masskeskme analüüsimine. Nii saab kindlaks teha ka nähtamatute planeetide masside alampiirid ja kauged tähed. See meetod ei võimalda praegu siiski avastada Maaga võrreldava massi ja orbiidiga planeete, välja arvatud kolm planeeti, mis tiirlevad ühe pulsari ümber. Samuti on avastatud planeete teiste tähtede ümber, mõõtes pikka aega tähe heledust. Kui planeet liigub Maalt vaadates üle tähe ketta, siis tähe heledus väheneb väga vähe (maksimaalselt seni avastatud süsteemidel umbes 2%). Varjutuste kordumisel on võimalik määrata planeedi tiirlemisperiood ja ka mass
kokkutõmbumist muutus aine tihedus ning temperatuur pilves nii suureks, et kergemad aatomituumad (vesiniku tuumad) hakkasid ühinema raskemateks. Päikesesüsteemi kuulub üheksa suurt planeeti, mõnituhat väikeplaneeti-asteroidi, sadakond perioodilist komeeti ("sabatähte"), planeetide kaaslased ning teadmata koguses meteoorset ainet, "tolmu", mis Maa atmosfääri sattudes tekitab üle taeva lendava tulejuti - langeva tähe. Viimastel aastakümnetel on tehtud lugematuid katseid, et avastada 10. planeet, enamused küll arvutite abiga, s.t. on püütud välja arvutada oletatava planeedi liikumise tee. Osade ennustuste kohaselt võib tundmatu planeet liikuda isegi läbi Neptuuni orbiidi. Teiste järgi planeedi liikumisrada on äärmiselt pikk ja planeet asub väga kaugel Päikesest (teeb tiiru ümber Päikese 800 aastaga). Suuruselt oleks selline planeet 2-5 korda suurem Maast. Praegusel ajal on planeeti võimalik otsida palju täpsemal viisil kui senini. Päikesesüsteemist
muutus aine tihedus ning temperatuur pilves nii suureks, et kergemad aatomituumad (vesiniku tuumad) hakkasid ühinema raskemateks. Päikesesüsteemi kuulub üheksa suurt planeeti, mõnituhat väikeplaneeti-asteroidi, sadakond perioodilist komeeti ("sabatähte"), planeetide kaaslased ning teadmata koguses meteoorset ainet, "tolmu", mis Maa atmosfääri sattudes tekitab üle taeva lendava tulejuti - langeva tähe. Viimastel aastakümnetel on tehtud lugematuid katseid, et avastada 10. planeet, enamused küll arvutite abiga, s.t. on püütud välja arvutada oletatava planeedi liikumise tee. Osade ennustuste kohaselt võib tundmatu planeet liikuda isegi läbi Neptuuni orbiidi. Teiste järgi planeedi liikumisrada on äärmiselt pikk ja planeet asub väga kaugel Päikesest (teeb tiiru ümber Päikese 800 aastaga). Suuruselt oleks selline planeet 2-5 korda suurem Maast. Praegusel ajal on planeeti võimalik otsida palju täpsemal viisil kui senini. Päikesesüsteemist
FÜÜSIKA MAKROMAAILM MAA JA TAEVAS 1. Mida tähendab kosmoloogia? Mida see teadus uurib? Kosmoloogia on teadus, mis uurib Universumit. Tema ülesandeks on luua võimalikult terviklik pilt Universumi ehitusest ja arengust. 2. Mis on Universum? Universumi all mõistame kõike olemasolevat kogu maailma. 3. Milline oli kreeklaste ja roomlaste arvates Universum? Kerakujuline Maa, mida ümbritseb sfääriliste kihtide kogum. Taevakehad liiguvad ümber Maa. Seda nimetatakse Klassikaliseks maailmapildiks ning ta on pärit Vana-Kreekast. 4. Miks pidasid kreeklased Maad kera-, taevast sfäärikujuliseks? Geomeetriat armastavad kreeklased pidasid kera ideaalseimaks vormiks, pealegi panid nad tähele tähistaeva katkematust(tähtkujult tähtkujule liikudes võis taevale mistahes suunas ringi teha, jõudes tagasi alguspunkti). Sellise tähistaeva kandjaks sobis kõige paremini katkematu, kõigis suundades ühekaugusel asuv sfäär. Samuti märkasid kreeklased merepinna üht
KESKKONNAFÜÜSIKA KORDAMISKÜSIMUSED 1. Astronoomias kasutatavad mõõtühikud. Galaktikate liigitus. Linnutee. Astronoomiline ühik - on astronoomias kasutatav pikkusühik, mis võrdub Maa keskmise kaugusega Päikesest. Päikesest.1,495 978 7*1011 m Tähist a.ü. (e.k.) AU (ingl.) Päikesesüsteemi planeedid Toodud väärtused on keskmised kaugused. Planeet Kaugus Päikesest Merkuur 0,39 aü Veenus 0,72 aü Maa 1,00 aü Marss 1,52 aü Jupiter 5,20 aü Saturn 9,54 aü Uraan 19,2 aü Neptuun 30,1 aü Pluuto 39,44 aü Valgusaasta - vahemaa, mille valguskiir läbib vaakumis ühe troopilise aasta (365d 5h 48 min 46 sek) jooksul. 1 valgusaasta 63 241 aü Valgusaasta on vahemaa, mille valgus läbib vaakumis ühe aasta jooksul. 1 valgusaasta = 9,4605 × 1012 km = 9 460 500 000 000 km = 0,307 parsekit = 63 240 astronoomil
Mis on universum? Universum kõiksus, kõik mis üldse olemas on galaktikad, tähed, päikesesüsteem meie ise.Ta on sedavõrd suur, et tema mõõtmeid on raske ette kujutada.Ta koosneb miljarditest galaktikaosadest ning igas galaktikas on miljardeid tähti. 2.Mis on tähtkujud? Tähtkuju on heledatest tähtedest moodustuv kujund tähistaevas, mis näilvalt moodustab mingi kujundi.Astronoomias on tähtkujul kindlad piirjooned ja sellesse kuuluvad, kõik antud suunas ükskõik kui kaugel asuvad tähed. 3.Mis on sodiaak? Sodiaak ehk loomaring on kujutletav vöö täevas, mis ulatub ligikaudu 8 kraadi mõlemale poole päikese näilisest teekonnast.Kreeka astronoom Hipparchos nägi sodiaagi korrapäratust ja otsustas jagada sodiaagi 12.võrdseks osaks, mis said endale loomaringi sümboli neid osasid nimetatakse tänapäevani sodiaagimärkideks seega igal tähtkujul on oma sodiaagimärk. 4.Kirjelda kuu-ja päikesevarjutust. Nagu maapealsed kehad, heidavad ka taevakehad kosmosesse v
) Veenus pöörleb väga aeglaselt, et see aga toimub tiirlemisele vastassuunas, siis on päikeseööpeäv ( 117 päeva) pöörlemisperioodist lühem. Teleskoobist paistab Veenus küllalt suur ja väga hele. Lisaks tavalistele pildistamisele on venuse pinnaehitust uuritud ka radaritega. Veenuse läbimõõt on 12100 km ja mass maa suhtes on 0,815, tihedus on 5,25. ( 2.) Veenuse suur keskmine tihedus lubab oletada raud-nikkel tuuma olemasolu. Sellegipoolest pole planeedi magnetvälja õnnestunud avastada. Arvatavasti on magnetvälja puudumise põhjuseks aeglane pöörlemine. ( 3.) Maa Maa siseehitusest annavad teavet seismilised lained. Kui kusagil leiab aset maavärin, siis sellest tekkivad lained kulgevad läbi kogu maakera. Neid laineid registreeritakse mitmesuguste mõõteriistadega Maa paljudes kohtades. Lainete levimiskiiruse mõõtmisest saadakse andmeid Maa siseehituse ja tiheduse kohta. Maa keskel on suur rauast ja niklist tuum, mis on osaliselt vedelas olekus. Tuuma peal on nn
loomad. Veel hiljaaegu oli päikesesüsteem ainuke tuntud näide planeedisüsteemist, olgugi et laialt usuti teiste võrreldavate süsteemide olemasolu. Nüüd on avastatud mitmeid planeedisüsteeme, kuigi nendest on väga vähe teada. Planeedisüsteemide kindlakstegemiseks tuvastatakse Doppleri efektile toetudes perioodilised muutused tähtede liikumises, mis pannakse planeetide arvele. Nii saab kindlaks teha ka nähtamatute planeetide massi ja orbiidi. See meetod ei võimalda praegu siiski avastada Maaga võrreldava massi ja orbiidiga planeete, välja arvatud kolm planeeti, mis tiirlevad ühe pulsari ümber. - 26 - KASUTATUD ALLIKAD 1. Jaaks Jaaniste, ,,Kosmoloogia" füüsika õpik, Koolibri 1999 Tallinn 2. http://en.wikipedia.org/wiki/solar_system 3. http://et.wikipedia.org/wiki 4. http://et.wikipedia.org/wiki/Päikesesüsteem.gif 5. http://images.google.com/imghp?hl=en&tab=wi 6. http://opik.obs.ee/ 7. http://upload.wikimedia
tõenäosuslikuse printsiip. Kaasaegne maailmapilt kujunes 20. sajandi teisel poolel seoses spinni jõudmisega statistilisse füüsikasse (fermionide ja bosonite eristamine), tugeva ja nõrga vastastikmõju avastamisega ning algosakeste standardmudeli loomisega. 33.Mateeria põhivormid Aine,väli Vastasmõju liigid, jäävusseadused, põhiprintsiibid Gravitatsioon, elektromagnetiline, nõrk ja tugev vastastikmõju, Laengu, massi ja energia jäävus. Mateeria põhivormid ja vastastikmõju liigid Füüsika on loodusteadus, mis täppisteaduslike meetoditega uurib mateeria põhivormide liikumist ja vastastikmõjusid. Mateeria põhivormideks on aine ja väli. Aine on see, millest kõik kehad koosnevad. Väli on see, mille abil üks keha teist mõjutab. Et mõju saab avalduda ainult siis, kui on rohkem kui üks keha, siis kasutatakse mõistet vastastikmõju. Mateeria põhiomaduseks on liikumine ehk muutumine
juhul on tugev tõmbejõud, mis tekitab elektronile sügava potentsiaaliaugu. 25. Mida tähendan ,,mikroosakese kiirus on kvanditud"? Mikroosakese kvanditud kiirus on osakese teatud kindel kiirus, millega ta liikuda saab. 26. Mis on orbitaallained? Orbitaallained on elektroni leiulained orbiidil, ümber tuuma. 27. Millal kiirgab või neelab aatom valgust? Aatom kiirgab või neelab valgust elektroni üleminekul ühelt statsionaarselt orbiidilt teisele mingi kindla sagedusega elektromagnetilise kiirgusega. 28. Millised kolm kvantarvu määravad elektroni võimaliku seisulaine? Elektroni võimalikku seisulainet määratlevad peakvantarv n, kõrval- ehk orbitaalkvantarv ja magnetkvantarv m. n eristab seisulaineid, mis on moodustunud keralaineist. määratleb orbitaallaineid, mis on sündinud tuuma läbiva telje ümber ringlevatest lainetest
taolistele planeetidele iseloomulikku gaasilise ja tahke aine vahelist pinda tal ei olegi. Kui aga Jupiteril on pind siiski olemas, asub see planeedi pilvede ülemisest piirist vähemalt 1000 km allpool. Sest ainult väga paksu pilvekihiga saab seletada kummalist asjaolu: sealne ekvatoriaalne ala teeb täispöörde 9 tunni ja 50 minutiga, poolustelähedastel aladel kulub selleks 9 tundi ja 55 minutit. Üleminekud ühelt kiiruselt teisele toimuvad hüppeliselt. 2 Jupiteri tihedas õhkkonnas on leitud mitmesuguseid keemilisi ühendeid, nende hulgas ka keerulisi orgaanilisi molekule. Põhikomponentideks on vesinik ja heelium, kuid viimast on oodatust poole vähem. Olulisemad lisandid planeedi atmosfääris on ammoniaak (NH3-0,01 mahuprotsenti, metaan (CH4)-0,07 ja etaan (C2H6)-0,003 mahuprotsenti). Lisandid
Ülejäänud vastastikmõjud on tugev vastastikmõju, nõrk vastastikmõju ning elektromagnetiline vastastikmõju. Raskusjõud Maa gravitatsiooniväljas on vektoriaalne suurus, mis avaldub raskuskiirenduse (mis võrdub gravitatsioonivälja tugevusega) ja keha massi m korrutisena: . Maa pinnal on raskuskiirenduse mooduli väärtus . Töö (tähis A või W) on füüsikaline suurus, mis iseloomustab ühelt füüsikaliselt objektilt teisele kanduva energia hulka. Töö mõõtühik SI-süsteemis on dzaul. A = F x s. Selleks et elektriväljas liigutada elektrilaengut Q vastu pinget U, tuleb teha töö mis avaldub kujul Q x U. Kui elektrivoolu tugevus I on konstantne, siis avaldub elektriline töö kujul U x I x t, kus t on ajavahemik. Energia ei teki ega kao, ta võib vaid muunduda ühest liigist teise või kanduda ühelt kehalt teisele.
See kirjeldab kehade liikumisi, kui kehade kiirused on väikesed ( võrreldes valguse kiirusega vaakumis ) ja massid suured ( võrreldes osakeste massidega ). Relatiivsusteooria jaguneb omakorda kaheks haruks: erirelatiivsusteooriaks ja üldrelatiivsusteooriaks. Erirelatiivsusteooria käsitleb sellist füüsika osa, mille korral on kehade liikumiskiirused väga suured. See tähendab seda, et kehade liikumiskiirused lähenevad valguse kiirusele vaakumis. Üldrelatiivsusteooria käsitleb aga masse, mis kõverdavad aegruumi. Gravitatsiooni käsitletakse kui kõvera aegruumina. Kvantmehaanika kirjeldab mikroosakeste käitumisi. Osakeste käitumised on tõenäosuslikud ja neil esinevad lainelised omadused. See tähendab seda, et mikroosakestel on olemas nii korpuskulaarsed kui ka lainelised omadused. Ajas rändamise teooria kirjeldab füüsikalist ajas liikumist. Näiteks inimene on võimeline liikuma ajas minevikku või tulevikku. Kõik füüsikalised kehad liiguvad ajas tuleviku suunas
kõverdavad aegruumi, kallutades seeläbi oma naabruses olevate esemete teed. Uut kõvera aegruumi õpetust hakati kutsuma a b üldrelatiivsusteooriaks, et eristada teda algsest, erirelatiivsusteooriast, mis ei hõlmanud gravitatsiooni. Uus teooria sai 1919. aastal hiilgava kinnituse: Lääne-Aafrikasse toimunud ekspeditsioon tuvastas ühelt tähelt tulevate valguskiirte kerge hälbe, kui kiired möödusid päikesevarjutuse ajal Päikese lähedalt (joon. 1.6). See näitas otseselt, et aeg ja ruum ongi koolutatud ning tähistas suurimat pöörakut meie kujutluses Universumist pärast neid aegu, kui Eukleides kirjutas oma ülevaateteose ,,Elemendid" tolle aja matemaatika (peamiselt geomeetria) kohta umbes 300 aastat e. Kr. Einsteini üldrelatiivsusteooria muutis aja ja ruumi, Joon. 1. 6
surutud gaasimull, ning maataoliste planeetidele iseloomulikku gaasilise ja tahke aine vahelist pinda tal ei olegi. Kui aga siiski Jupiteril pind on olemas, siis see on vähemalt 1000 kilomeetrit planeedi pilvede ülemisest piirist allpool. Ainult väga paksu pilvekihiga saab seletada kummalist asjaolu -- Jupiter pöörleb ekvaatoril kiiremini kui poolustel. Planeedi ekvaator kulutab täispöördeks 9 tundi ja 50 minutit, aga poolustelähedased alad 9 tundi ja 55 minutit. Üleminekud ühelt kiiruselt teisele toimuvad hüppeliselt. Jupiteri tihedas õhkkonnas on leitud mitmesuguseid keemilisi ühendeid, nende hulgas ka keerulisi orgaanilisi molekule. Põhikomponentideks on vesinik ja heelium, kuid viimast on oodatust poole vähem. Olulisemad lisandid planeedi atmosfääris on ammoniaak (NH3) -- 0,01 mahuprotsenti, metaan (CH4) -- 0,07% ja etaan (C2H6) -- 0,003%. Atmosfääri keskmine molekulmass on 2,2. Lisandid moodustavad paksu ja mitmevärvilise pilvekihi. Jupiteri pilvkate
Andrus Erik Universum pähklikoores Informaatika TTK II - KEI Uut kõvera aegruumi õpetust hakati kutsuma a b üldrelatiivsusteooriaks, et eristada teda algsest, erirelatiivsusteooriast, mis ei hõlmanud gravitatsiooni. Uus teooria sai 1919. aastal hiilgava kinnituse: Lääne-Aafrikasse toimunud ekspeditsioon tuvastas ühelt tähelt tulevate valguskiirte kerge hälbe, kui kiired möödusid päikesevarjutuse ajal Päikese lähedalt (joon. 1.6). See näitas otseselt, et aeg ja ruum ongi koolutatud ning tähistas suurimat pöörakut meie kujutluses Universumist pärast neid aegu, kui Eukleides kirjutas oma ülevaateteose ,,Elemendid" tolle aja matemaatika (peamiselt geomeetria) kohta umbes 300 aastat e. Kr. Einsteini üldrelatiivsusteooria muutis aja ja ruumi, Joon. 1. 6
· Siseplaneedid: Veenus ja Merkuur. Nende orbiit on seespool Maa orbiiti, neil on Maalt vaadeldavad muutuvad faasid nagu meie kaaslasel Kuul. · Välisplaneedid: Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun, Pluuto. Nende orbiit on väljaspool Maa orbiiti. (5) Niisiis kuulub Päikesesüsteemi 9 planeeti (vt Joonis1). Viimastel aastakümnetel on tehtud lugematuid katseid, et avastada 10. planeet, enamused küll arvutite abiga, s.t. on püütud välja arvutada oletatava planeedi liikumise tee. Osade ennustuste kohaselt võib tundmatu planeet liikuda isegi läbi Neptuuni orbiidi! Teiste järgi planeedi liikumisrada on äärmiselt pikk ja planeet asub väga kaugel Päikesest (teeb tiiru ümber Päikese 800 aastaga!). Suuruselt oleks selline planeet 2-5 korda suurem Maast. (6) Kui suure osa moodustavad erinevad taevakehad Päikesesüsteemist? · Päike: 99.85%
annaabi.ee 
