MÕISTED: Seedeelundkond Digestioon- seedimine Resorptsioon- imendumine Sekretsioon- nõristus (eritumine organismi tabeks) Peristaltika- sooleliigutused Eliminatsioon- eritamine Defekatsioon- roojamine Boolus- toidupala Küümus- maost edasi liikuv toidumass Flaatus- soolegaas Faeces- roe Seedefregment/seedeensüüm- toitainete lagundamiseks organismis toodetav aine Närvisüsteem Neuron- närvirakk Sünaps- neuronite kontakt kus erutus kandub ühelt neuronilt teisele Retseptor- ärritust vastuvõttev organ Dendiidid- neuroni jätketeed, mida mööda kandub erutus neuroni suunas Akson- neuroni jätke, mida mööda juhitakse erutus neuronist välja Somaatiline ns- ehk kehanärvisüsteeeem Vegetatiivns ns- ehk siseelundite närvisüsteem Hallollus- paikneb seljaaju keskosas, kujutab endast närvirakkude ja neist lähtuvate jätkete kogumit Valgeollus- koosneb närvikiududest ning moodustab juheteed Närvid- sidekoelise kestaga ümbritsetud närvikiudude kimbud Valged ...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Käitismajanduse instituut Riski- ja ohutusõpetus Praktikum Elektriohutuse Kriteeriumid Tallinn, 2005 Teooria Peamisteks elektrikahjustuse ulatust mõjutavateks teguriteks on inimkeha läbiva voolu tugevus ja iseloom, voolu toime kestus, ümbritseva tootmiskeskkonna ja inimese individuaalsed iseärasused ning inimese kokkupuutumise tingimused vooluahelaga. Elektriohutuse kriteeriumiks nimetatakse kindla ajavahemiku jooksul inimkeha läbiva voolu lubatud tugevust. Vahelduvvoolu (sagedusel 50 Hz) jaoks on elektriohutuse kriteeriumid järgmised: · Kestvalt mõjuva elektrivoolu korral kõige väiksem inimesele füsioloogiliselt tajutav voolu tugevus (ärrituslävi) 1 mA; · 20...30 s vältel mõjuva elektrivoolu korral mittehalvava voolu lävi (voolutugevus 6 mA), sellise voolu ületamisel algavad lihaste krambid, kuid omal jõul vooluringist v...
Käitumise bioloogilised alused Jakob Westholmi Gümnaasium Elisabeth Kungla Anette Laur Kertu Kruus 18.10.2010 Sissejuhatus 1990. aastatel, mida tuntakse ka ajudekaadi nimetuse all, kulmineerus 20. Sajandil alanud murrang inimese aju ja käitumise uurimisel — uued uurimismeetodid võimaldavad nüüd näha seni nähtamatut ja veenavad skeptikuid, et loomkatsete ja inimuuringute vaheline sild kannab keerulisemaidki küsimusi. Teadmised käitumise bioloogiliste aluste kohta täienevad nüüdisajal väga kiiresti. Meie psühholoogilise maailmapildi kujundmisel aitab kaasa närvisüsteem. Tähtis osakaal on ka sellel, mis toimub rakkude ja molekulide tasandil. 1 Sisukord Sissejuhatus..................................................................... ......
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Riski- ja ohutusõpetus – Praktikum Elektriohutuse Kriteeriumid Üliõpilased: Rühm: Juhendaja: Tallinn TEOORIA Peamisteks elektrikahjustuse ulatust mõjutavateks teguriteks on inimkeha läbiva voolu tugevus ja iseloom, voolu toime kestus, ümbritseva tootmiskeskkonna ja inimese individuaalsed iseärasused ning inimese kokkupuutumise tingimused vooluahelaga. Elektriohutuse kriteeriumiks nimetatakse kindla ajavahemiku jooksul inimkeha läbiva voolu lubatud tugevust. Vahelduvvoolu (sagedusel 50 Hz) jaoks on elektriohutuse kriteeriumid järgmised: Kestvalt mõjuva elektrivoolu korral – kõige väiksem inimesele füsioloogiliselt tajutav voolu tugevus (ärrituslävi) 1 mA; 20…30 s vältel mõjuva elektrivoolu ko...
1. Töö ülesanne. Töö eesmärgiks on tundma õppida elektrikahjustuse ulatust mõjutavaid tegureid. 2. Kasutatud seadmete loetelu. Heli- ja ultrahelisagedusgeneraator 3-4A Lampvoltmeeter B3-3 3. Töö lühike kirjeldus koos katseseadme skeemiga. Generaator ja lampvoltmeeter ühendatakse võrku ja lülitatakse sisse ning oodatakse, kuni nad soojenevad. Vastavale käsitsemise juhendile kontrollitakse nende korrasolekut. Generaatori 3-4A väljundpinge reguleerimise nupp asetatakse äärmisesse vaskpoolsesse asendisse. Sagedusteskaala ja piirkonnalüliti abil antakse elektroodidele vajaliku sagedusega vool. Pöörates sujuvalt väljundpinge regulaatorit antakse elektroodidele töö juhendaja poolt kindlaks-määratud pinge. Üks katsetajatest asetab käed kas elektroodidele s1 või s2. Millivoltmeetri ja voltmeetri näidud kantakse tabelisse. Andes elekt...
Sisemeditsiin - arstikunsti haru, mis käsitleb sisehaigusi ja hõlmab kõiki neist sõltuvaid spetsiaalharusid. Sisehaiguste eriala - tegeleb haiguste tunnuste analüüsimisega, sümptomite kirjeldamisega ja patsiendi käsitlusega lähtudes organismist kui tervikust. Haigus organismis toimuv patoloogilione protsess, mis on tekkinud erakordsetest välis- või sisekeskkonna teguritest ja mille puhul on häirunud organismi normaalne elutegevus. Haiguse etioloogia haigusepõhjuseõpetus, mis uurib haiguste tekkepõhjusi ja haigust soodustevaid tegureid. Patogenees haiguse teke ja arenemine: see on haiguse põhjusi ja kulgu käsitlev õpetus. Uurib, kuidas haigus tekib, kulgeb ja areneb. Sümptom haigusprotsessi tunnus. o Üldsümptomid - mitmete haiguste korral, nt. palavik, pea valu, nõrkus jne. o Spetsiifilised - kindlalte haiguste puhul. Nt köha hingamisteede haiguste puhul o Subjektiivsed sümptomid on need, mida patsient...
Tallinna Tehnikaülikool Riski- ja ohutusõpetus TUNNITÖÖ NR 9: MADALPINGELISTE ELEKTRISEADMETE OHUTUSE UURIMINE JA HINDAMINE Kuupäev: Nimi: 13.05.2014 Madalpingeliste elektriseadmete ohutuse Joonas Hallikas Kellaaeg: uurimine ja hindamine asendustöö Kursus: 10.00 MAHB-41 TÖÖ EESMÄRGID Tutvuda elektriohutuse ja selle rakendamise põhimõtetega. Õppida kuidas ja miks avaldub elektri ohtlikkus ning kuidas end kaitsta. TÖÖVAHENDID 1. Elektriohutusseadus (RT I 2007 RT I 2007, 12, 64, kehtiv kuni 31.12.2013) 2. http://www.e- ope.ee/_download/euni_repository/file/1734/Elektritood%202.osa.zip/index.html 3. http://mater...
Tallinna Tehnikaülikool Riski- ja ohutusõpetus TUNNITÖÖ NR 9: MADALPINGELISTE ELEKTRISEADMETE OHUTUSE UURIMINE JA HINDAMINE Kuupäev: Nimi: Madalpingeliste elektriseadmete ohutuse Kursus Kellaaeg: uurimine ja hindamine – asendustöö TÖÖ EESMÄRGID 1. Tutvuda elektriohutuse ja selle rakendamise põhimõtetega. 2. Õppida kuidas ja miks avaldub elektri ohtlikkus ning kuidas end kaitsta. TÖÖVAHENDID 1. Elektriohutusseadus (RT I 2007 RT I 2007, 12, 64, kehtiv kuni 31.12.2013) 2. http://www.e-ope.ee/_download/euni_repository/file/1734/Elektritood %202.osa.zip/index.html 3. http://materjalid.tmk.edu.ee/jaan_olt/Ohutus/PDF/Elektriohutus.pdf 4. Ohum...
Tallinna Tehnikaülikool Riski- ja ohutusõpetus TUNNITÖÖ NR 9: MADALPINGELISTE ELEKTRISEADMETE OHUTUSE UURIMINE JA HINDAMINE Kuupäev: Nimi: 23.04 Madalpingeliste elektriseadmete ohutuse Kellaaeg: uurimine ja hindamine asendustöö Kursus: 8:00 (10:00) TÖÖ EESMÄRGID 1. Tutvuda elektriohutuse ja selle rakendamise põhimõtetega. 2. Õppida kuidas ja miks avaldub elektri ohtlikkus ning kuidas end kaitsta. TÖÖVAHENDID 1. Elektriohutusseadus (RT I 2007 RT I 2007, 12, 64, kehtiv kuni 31.12.2013) 2. http://www.e-ope.ee/_download/euni_repository/file/1734/Elektritood %202.osa.zip/index.html 3. http://materjalid.tmk.edu.ee/jaan_olt/Ohutus/PDF/Elektriohutus.pdf 4. Ohumärguannete kasutamise nõuded töökohas...
NS NÄRVISÜSTEEM SYSTEMA NERVOSUM Mõisted neuron - närvirakk koos oma jätketega dendriit - närviraku jätke, mida mööda juhitakse erutust närviraku suunas; kas lühike ja puuvõrataoliselt hargnev või niitjas akson - närviraku jätke, mis juhib närviimpulsse närvirakust kas teise närvirakku, moodustades sünapsi või efektoorse lõppelundi kaudu lõppelundisse (näit. lihasesse) retseptor - ärritust vastuvõttev organ närviimpulss - närvikiududes leviv erutus, mis kulgeb aksonilt dendriidile refleks - vastusreaktsioon ärritusele, mis tekib KNS-i vahendusel refleksikaar - tee (neuronite ahel), mida mööda erutus refleksi puhul levib närvikiud - pikk närviraku jätke; koosneb kesksest telgsilindrist ja seda ümbritsevast neurilemmist innerveerima s.o. närvidega varustama aferentne e. sensoorn...
KORDAMISKÜSIMUSED ÕPPEAINES TOIDUAINETE SENSOORSE HINDAMISE ALUSED (3.0 EAP) 1. Sensoorse analüüsi (hindamise) mõiste SENSOORNE ANALÜÜS on toodete organoleptiliste omaduste uurimine meeleorganite abil. SENSOORNE HINDAMINE on klassifitseerimismeetod, kus kasutatakse kategooriaid. Iga kategooria koostatakse järjestatud skaala abil ja skaala punktid näitavad järjestust. 2. Sensoorse analüüsi rakendamisvõimalused · toiduainete tööstuslik tootmine; · teaduslikud uuringud; · toiduainete kvaliteedi kontrollimine; · tootjate motiveerimine ja kvaliteetsete toiduainete väärtustamine. 3. Toiduainete kvaliteedinäitajate grupid Kõikide toiduainete puhul hinnatakse toote välimust, maitset, lõhna ja konsistentsi/tekstuuri. Toiduainete kvaliteedinäitajad: · toiteväärtus; · tehnoloogilised näitajad; · sanitaar-hügieenilised näitajad; · eetiline kvaliteet; · org...
KEHAVEDELIKUD JA VERE FÜSIOLOOGIA Programm veterinaarmeditsiini üliõpilastele 1. Keha vedelikuruumid. Vett on vaja ainete liikumiseks ja omastamiseks. Looma kehamassist moodustab 60-70% vesi (noorloomadel rohkem). 1.1. Vedelikuruumide paiknemine, omavaheline seos. 1.2. Ekstratsellulaarsed vedelikud, intratsellulaarvedelik, transtsellulaarsed vedelikud: mõisted, osatähtsus organismi kogu vedelikuruumis. 1.3. Vedelikuruumide omavahelised seosed. Vedelikuruumid saab jaotada: * ekstratsellulaarvedelik – 1/3 veest asub väljaspool rakke ja mood. organismi sisekeskkonna. Koevedelik (15% kehamassist), vereplasma (5% kehamassist), lümf, seedesüsteemi ja kuseteede vedelik. * intratsellulaarvedelik – 2/3 veest asub rakkudes. Mood. 40% kehamassist. * transtsellulaarvedelik – õõnsustes nt sünoviaalvedelik, perikardiaalvedelik, tserebrospinaalvedelik, peritoneaalvedelik, intraokulaarvedeli...
NÄRVISÜSTEEM SYSTEMA NERVOSUM Mõisted NEURON - närvirakk + jätked SÜNAPS - neuronite kontakt, kus erutus kandub ühelt neuronilt teisele v lõppelundile MEDIAATOR - e neurotransmitter - närviraku impulsi toimel sünapsis moodustunud keemiliselt aktiivne aine, mille varal toimub erutuse ülekanne (atsetüülkoliin, noradrenaliin) - nr jätke, mida mööda juhitakse erutus neuroni suunas: lühike puuvõratoline või DENDRIIT niitjas - neuroni jätke, mida mööda juhitakse erutust neuronist välja / neuroni jätke, mis juhib AKSON närviimpulsse nr-st kas teise nr, moodustades sünapsi või efektoorse lõppelundi kaudu lõppelundisse, nt lihasesse - närvisüsteemi tugirakud (kaitse-, tugi-, toitev ja AV-funktsioon) NEUROGLIIA - e närvisõlm e närvitä...
Kordamisküsimused sügiseseks vahearvestuseks (2013/2014). · Mis on psühholoogia? Mis on psüühika? Psühholoogia on teadus inimese psüühikast (teadus, mis uurib inimese (ja loomade) hinge- ja vaimuelu olemust ning avaldamise viise). See on õpetus hingeelu nähtustest ja käitumisest. Psüühika väljendub objektiivse tegelikkuse tunnetamise võimes. Kõige tõenäolisemalt on ta närvisüsteemi ja aju tegevuse tulemus, selle funktsioon. Lisaks tegelikkuse tunnetusfunktsioonile mõistetakse psüühika all ka hingelaadi, hingeelu, isikupäraseid hingeelulisi nähtusi. Psüühika on organismi võime peegeldada keskkonda ning vastavalt sellele muuta oma käitumist, peamiseks eesmärgiks on maailmast tervikpildi loomine. Lihtsaim definitsioon: psühholoogia on teadus, mis uurib käitumist ja vaimseid protsesse ehk psüühikat. Psüühika on organismi sisemuses toimuvate protsesside kogum, mille kohta tehakse järeldusi välist käitumist järgides. · Kuidas jagun...
annaabi.ee 
