Demokraatlikud ja mittedemokraatlikud liikumised Liberalism ja konservatism olid kujunenud poliitiliseks liikumiseks 19 sajandil. Liberaalid kaitsesid isiksuse vabadusi ja vabaturumajandust, konservatiivid pooldasid riigi mittesekkumist majandusellu. Pärast esimest maailmasõda kaotasid liberaalid toetajaid, juhtivaks paremerakonnaks said konservatiivi parteid. Konservatiivide peamisteks vastasteks said sotsialistid ning sotsiaaldemokraadid, kelle arvates pidi riik toetama abivajajaid. Lõppeesmärgiks oli nende arvates ühiskond, kus elanike vahel ei ole suurt varalist ebavõrdsust
augustist kuni 28. veebruarini 1990. Sõda algas Iraagi rünnakuga. Inim ja tehnikakaotused: USA: 148 lahingsurma ja 145 lahinguvälist, nende seas 15 naist. Iraak: umbes 35000 ohvrit, nende seas 15000 sõdurit. Mis oli Lahesõda? Olulisemad riigid: Kuviet, sest riik oli Iraagi rahvusvägede võimu all. Soov taastada Kuiveidi legitiimne valitsus. USA, kes nõudis kohest annekteerimise lõpetamist ning kohest vägede väljaviimist Kuveidi territooriumilt. Millised riigid kaitsesid oma huve konflikti kujunemisel? 1990 2.augustil alustas Iraak pommitamist Kuveiti, tungiti sisse ja annekteerisid riigi. Alustati operatsioon "kõrbekilp", sest taheti vältida naftarikka naabri Saudi Araabia vallutamist Iraagi vägede poolt. Sõda oli madala intensiivsusega ehk piiratud sõda. Kuiveidi aitas sõjaliselt 24 riiki. Kes ründas ja kes kaitses? Jeddah'i läbirääkimistel osutus saatuslikuks Kuiveiti 10 mld dollarine võlg
1.Demo laienemine. 1. MS ja sellele järgnenud ajal kehtestati paljudes riikides seadused, mis suurendasid demok. õigusi. naised said valimisõiguse,Suurendati valimisõiguslike kodanike arvu. 2. Iseloomusta demok. liikumisi: liberalism- uuenduste vastuvõtlikumad, kaitsesid isiksuse vabadusi ja vaba turumaj. Konservadid- vana korra järgi kõik,mitte midagi uut. Sotsid- kaitsesid tööliste huve. 3. Mitte demok.. Kommarid- töölised pidid olema õnneliku homse ehitajad. Fassid ja natsid- hirmuvalitsemine, tappa vaenlased. 4. FRA ja ENG riigikord- FRA vabariik, palju parteisid, poliitiline elu kirev, valitsuse eluiga lühike, asumaadega polnud probleeme. ENG- riigipeks kuningas või kuninganna, ei osalenud juhtimises, seadusi võttis vastu parlament ning nende täitmist korraldas valitsus eesotsas peaministriga 5. FRA maj
Kubermangu kuulunud maakonnad : 1)Pärnu maakond 2)Tartu maakond 3)Saaremaa 4) II. Võimukorraldus Kõrgeim valitsusametnik: Tema ülesanded: 1)Kindrelkuberner-kamandasid oma haldusalal asuvat sõjaväge,nimetasid ametisse ja kontrollisid kõigi riigiametnike tööd, jälgisid raha laekumist ja kulutamist kaubermangus. Kindralkubernerid kandsid hoolt ka postiteenistuse, teede ja sildade korrashoiu ning avaliku korra eest. 2)Rüütelkond- koondasid siinsed aadlikke, kaitsesid nende õigusi Rootsi ja Vene riigivõimu ees ning lahendasid kõiki kohalikke küsimusi. 3)Meeskohtud/ Maakohtud- arutasid talupoegade ja teiste mitteaadlike süüasju. 4)Adrakohtunikud/ Sillakohtunikud- vastutasid avaliku korra tagamise eest ning tegelesid väiksemate üleastumiste uurimise ja karistamisega. Landesstaat – maariik – Eesti- ja Liivimaa aadlike omavalitsus. Säilis ka Venemaa ülemvõimu ajal. Likvideeriti lõplikult Eesti Vabariigi poolt.
Konservatism Uusajal kujunes konservatismist omaette poliitiline õpetus. Sellele panid aluse vihased reaktsioonid valgustuslikule mõistuseusule ja 1789. Aastal alguse saanud Prantsuse revolutsioonile. Konservatiivse hoiaku võtsid need ühiskonnakihid, kes kaitsesid vanu seisuslikke huve ja kartsid kaotada oma eesõigusi. Viini kongress lähtus oma otsustes täielikult konservatiivsetest põhimõtetest. See hoiak jäi Euroopa poliitikas valdavakd kuni 19. sajandi keskpaigani. Konservatismi isaks peetakse 18. sajandi iiri poliitikut Edmund Burke'i, kes sai kuulsaks Prantsuse revolutsiooni kritiseerimisega. Reforme, mis on tõesti õigustatud ja vajalikud, tuleb teha tasapisi seaduslikes raamides
Mõõgavendade ordu Saksa ordu Liivimaa haru 1238- Stensby leping Eestimaa hertsogkond (Põhja- Eesti) Läänimehed- rüütlid, kes linnuses elasid ja kaitsesid Viljakümnis- protsentuaalne andam; Hinnus- kindlas suurusega andam 1343- Jüriöö ülestõus. Taani kuningas tahtis oma Eesti osa Saksa ordule maha müüa, kuid tekkisid Taani vasallidega arusaamatused. Eestlaste 4 kuningat, Tallinna piiramine, abi palumine, Haapsalu piiramine, Paide linnuses kuningate tapmine, juulis oli Pöide linnuse piiramine. Saksa ordu sai Põhja-Eesti. Maaisanda domeen- kogu maa,talupojad harisid, mille tuludest kattis ta
lk 30), 1. Demokraatia on rahvavõim. Seda iseloomustavad : Rahva määrav osa ühiskonna tähtsamate küsimuste lahendamises kodanikuvabaduste ning kodanikuõiguste olemasolu · nimeta tähtsamad demokraatlikud riigid maailmas 1920.-30. aastail (õp. lk 30), Suurbritannia, USA, Prantsusmaa, Uus-Meremaa · peamised demokraatlikud liikumised Euroopas 1920-30ndail nimetus, selgitus (lk 31), Liberalism uuendustele vastuvõtlikum, kaitsesid isiksuse vabadust ja vabaturumajandust Konservatism Nende arvates oli hea ajaloos läbi proovitu, seepärast ei tormanud kõike muutma. Kaitsesid vaba turgu ja pooldasid riigi mittesekkumist majandusellu. Sotsialistid ning Sotsiaaldemokraadid -kaitsesid tööliskonna huve, riigi kohus oli toetada abivajajaid, rikastele pidi kehtestama suuremad maksud ja kasutama seda raha kõigile võrdsete
On kodanikuvabaduste, kodanikuõiguste olemasolu ja loeb rahva arvamus ühiskonnas. Demokraatia tagab rahvale vabaduse ja majandusliku heaolu. Demokraatlikus riigis on sõna, trükivabadus. Seadused suurendavad demakraatlikke õigusi, eelkõige valimisõigust. Valimisõigus on täiskasvanud meestel ja naistel, sõltumata varanduslikust seisust. ADEMOKRAATLIKUD JA B MITTEDEMOKRAATLIKUD LIIKUMISED: A: Euroopas olid liberalism ja konservatism. Liberaalid pooldasid uuendusi, kaitsesid isikuvabadusi ja vabaturgu. Konservatiivid ei tahtnud uuendusi, kaitsesid vabaturgu ja ei tahtnud, et riik sekkuks majandusellu. Saksamaal, Prantsusmaal ja PõhjaEuroopas tekkisid sotsiaaldemokraatlikud erakonnad. Suurbritannias oli selleks Tööerakond. Sotsialistide arvates on riigi kohus toetada abivajajaid. Selleks kehtestada rikastele suuremad maksud ja selle raha eest luua kõigile võrdsed elutingimused. Sotsialistlikus ühiskonnas ei ole suurt varalist ebavõrdsust
Ta hambad olid väga teravad ning nende pikkus oli umbes 15cm. Tyrannosaurused olid lihatoidulised ja toitusid teistest väiksematest saurustest. 7. Diplodocus kuulub kõige pikemate teadaolevate dinosauruste hulka. Ta kael oli 8 meetri pikkune, keha 5 meetrit ja saba 14 meetri pikkune. Loom kaalus 10 tonni. Diplodocus oli taimtoiduline, ta rebis oma nõrkade hammastega puult lehti suutmata neid õieti puruks mäluda. 8.kuidas dinosaurused end kaitsesid? Dinosaurused kaitsesid ennast mitmel erineval moel. Esiteks võisid nad olla liiga suured, et teiste saagiks langeda Teiseks suutsid mõned saurused väga kiiresti joosta ning kiskjate eest pääseda Kolmandaks võis aeglaselt liikuv dinosaurus olla kaetud ogade ja sarvedega, millega sai kallaletungijaid peletada. 9. 65 miljonit aastat tagasi surid välja kõik saurused. Paljud inimesed usuvad, et dinosauruste väljasuremise põhjustas kliimamuutus, kui suur meteoriit või asteroid tabas Maad.
Sugukonnad & tegevused 1.Kes moodustasid sugukonna? Sugukonna moodustasid muistsed inimesed sugulaste gruppidena. Suur pere, kes oli omavahel sugulased. 2.Millised eelised oli sugukonnas elajatel? Nad said paremini mitmekesi kodu kaitsta, parem oli ka jahil käia. 3.Millega tegelesid mehed, naised ja lapsed? Mehed Käisid jahil, korraldasid jahiretki, valmistasid tööriistu, käisid kala püüdmas, kaitsesid kodu. Naised Hoidsid kodu, kasvatasid lapsi, tegelesid korilusega, valmistasid toitu, õmblesid riideid, käisid ka vahel kala püüdmas. Lapsed Vanemate abistamine, korilus.
Uudis Täna(14.10.14) toimus Pärnu Koidula Gümnaasiumis avatud väitlus teemal "Õpetajaamet on noortele ihaldusväärne". Väitlejateks olid meie oma kooli 10. ja 12. klassi õpilased, kes käivad ka väitlusringis. Väitluse teemat kaitsesid 12.klassi õpilased Lauri ja Triin ning vastupidist proovisid tõestada Uku-Laur ja Rauno 10.klassist, keda väitlusringis juhendab Siim Ruul. Õpetaja ameti tähtsuse ja vajalikkuse kõrval arutati ka palga teemat. Küsimusele: „Ka poliitikuid vihatakse, kas nad ei peaks siis olema poliitikud?“ jäi kõlama vastus: „Ei, sest nende palk korvab neile selle.“
Babülo n Ajalugu Kadi Raudvassar II kursus 2010 Tartu Kunstikool Babülon asus Mesopotaamias, mida tänapäeval tuntakse Iraagina. Babülonis oli ka üks seitsmest maailmaimedest ehk siis rippaiad. Need ehitas kuningas Nebukadnetsar II kuuendal sajandil e.Kr oma naisele Amytisele. Babüloni linn oli väga suur ja kaunis. Linna kaitsesid igast küljest paksud müürid, mis olid kaunistatud valvetornidega. Keset linna oli suur ja kaunis tsikuraat. Linna külje all voolas otse Eufrati jõgi, mis andis linnale hea asukoha kauplemiseks. Peavärav oli hiiglaslik ja sinine ning oli jumalanna Istarile pühendatud. Aastal 539 e.Kr vallutasid pärslased Babüloni ja linn kaotas oma sõltumatuse. Aastaks 200 p.Kr oli linn tühi ja varemeis. Kasutatud kirjandus www.miksike.ee www.flickr.com www.google.ee
Vene aeg Eestis 1721 1918 oli eestlastele väga sünge periood. Nälg, katkud, ja sõjad vähendasid elanikkonda tunduvalt. Mõisnikest said talupoegade omanikud. Tekkis pärisorjus. Lihtsad eestlased olid 18. sajandil orjadele palju lähemal kui kunagi varem. Jaanika Märdimäe Talupoegade maja võidi ükskõik millal võtta mõisniku poolt endale. Mõisnik määras teopäevade arvu ja maksud. Võeti vastu seadus, mis kaitsesid nüüd talupoegi mitut moodi. Lõppuks said nad vabaduse vahetada elukohta, sõlmida lepinguid ja võtta osa valdade valitsemises. Pärisorjus kaotati 1819. aastal. Pärast pärisorjuse kaotamist tekkis võimalus osta talusid päriseks. Hakkasid tööle ka eestlastest vallaametnikud. Just kooliõpetajad ja vallasekretärid olid rahavstiku liikumise algatajad. Eestlased hakkasid endale nõudma võrdseid õigusi sakslastega.
hulgas ohvreid ka keisri altareile (keisrid jumalustati peale sur-ma, mõni segane keiser lasi end ka eluajal jumalana austada). . Koduhoidjatena austati penaate, kes hoolitsesid perekonna heaolu ning jõukuse eest. Need head vaimud on maja asukad, kodukoldejumalad. Ülekantult tähendasid penaadid ka maja, kodu, kodukohta. Neist kõneldi ainult mitmuses (penates). Nad oli penus'e, s.o. tagavarade (peamiselt toidu-) jumalad, kes kaitsesid majapidamist (penates minores familiares, privati). Avalikus kultuses austati neid kui rooma rahva kaitsevaime (penates majores ehk penates publici) di penates populi Romani Vesta templis riigikolde ääres. Aeneas olevat penaadid põlevast Troojast päästnud ja Itaaliasse kaasa toonud. Väljaspool maja muretsesid perekonna ja tema varanduse eest laarid (lares domestici: familiares, privati, patrii), põldude (lares rurales) ja ristteede
Naiste mood Sügav dekoltee Kaheosalised seelikud Pealmine seelik polsterdati külgedelt ja tagant traadiga Seelik lõppes pika slepiga Tikitud siidsukad Soengud Meestel pikad juuksed Hiljem tulid moodi lokitud parukad Naistel kõrged ja uhked soengud, mis püsisid üleval traadi ja paeltega Aksessuaarid Ehted lihtsad ja elegantsed Moes briljandid Kindaid kanti ilu pärast, külma eest kaitsesid muhvid Nii mehed kui naised kandsid kaasas paunakesi ja kukruid Eelistati nööridega kokkutõmmatavaid kotte Kottidel hõbe- ja kuldtikandid ning kaunistuspaelad Jalanõud Nii meestel kui naistel moes kontsad Jalatsid kaunistustega Mehed kandsid eelkõige saapaid, naised kingi Ilu ja hügieen Pesti võimalikult vähe Kaasas kanti kõikvõimalikke lõhnarätikuid ning kotikesi
Kõrgeim valitsusametnik 22 kubermangus oli monarhile alluv kindralkuberner. Kindralkuberner juhtis siinset sõjaväge, nimetas ametisse ametnikke, kontrollis raha laekumist ja kulutamist, kandis hoolt teede ja sildade korrashoiu eest. Rüütelkonnad Lisaks kindralkuberneridele ja ametnikele omasid siin võimu ka rüütelkonnad: Eestimaa, Liivimaa ja Saaremaa rüütelkond. Need koondasid siinseid aadlikke ja kaitsesid nende õigusi Rootsi riigivõimu eest. Koos käidi maapäevadel, mis toimusid iga 3 aasta järel. Maapäevade vaheaegadel ajasid asju 12 (Saaremaal 6) maanõunikku. Rüütelkonnad pidasid aadlimatrikleid, kus olid kirjad aadlisuguvõsade ametlikud nimekirjad. Rahvastik 1620A maarahvast > 100 000, st hävinud üle poole rahvast 1630A nn sisekolonisatsioon maad uuesti kasutusele, valiti soodsamaid põllumaid, Saaremaalt liiguti mandrile 1630A sisseränne,
Siidiusside eritatud niitidest kooti siidriiet.Seda hinnati kõrgelt igal pool pool maailmas.Hiinlased hoidsid siidriide valmistamise kunsti hoolega saladuses. ________________________________________________________________________ Hiina riigid U1700 a eKr tekkisid Huang He orus mitmed linnad.Nende elanikud oskasid valmistada pronksist relvi,tööriistu ja suurepäraselt kaunistada nõusid. Arvatavasti samal ajal leiutati hiinas kiri.linnad olid piiratud müüridega,mis kaitsesid ülikute avaraid elamuid.sõjas nad võitlesid kergeltel hobukaarikutelt,koos odadega.lihtinimesed elasid enamasti väljaspool müüre väikestes ja viletsates onnides ja nad tegelesid põlluharimisega. kõik linnad allusi ühise kuninga ülemvalitsusele.Tema võim oli piiramatu.kui kuningas suri,tapeti tema haual palju teenijaid,et nad jätkaksid oma isanda teenimist ka pärast surma. ________________________________________________________________________ Hiina laguneb
andis end rikkama eeskostse ja kaitse alla. -Partiitsid ja plebeid Partiitsid- suursuguste suguvõsade liikmed, kuulusid kõik kodanikuõigused: riigi- ja preestriamet. Plebeid- keskmise jõukusega, vaesed talupojad, võisid osaleda rahvakoosolekul, kuid riigiametisse ei saanud, täitsid sõjaväekohust. Partiitside ja plebeide suhted olid omavahel teravad, plebeid nõudsid endale rohkem õigusi. Esmalt anti neile õigus pidada omaette koosolekuid ja valida enda seast rahvatribuunid- kaitsesid plebeide huve. Hiljem keelati võlaorjus, tühistati abielukeeld eriklasside vahel, võimaldati pääs riigiametitesse. Plebeide koosolek sa õiguse vastu võtta üldkohustuslikke seadusi. 12. tahvli seadused- 450 eKr, 1. Rooma seadused, kirjapanekut nõudsid eelkõige plebeid Riik, õigus, armee -Vabariik Roomlased kasutasid oma riigi kohta nimetust res publica (avalik asi), sest peaaegu kogu rahvas võttis osa valitsemisest. Rooma rahva moodustasid kõik partiitsid ja plebeid.
kontsentratsioon kasvas. Kalad ei saa elada liiga suure soolsusega veekogus ning surevad, mis omakorda mõjutab kohalikku majandust. 2. Haritava maa pindala vähenemine Põhjus: Araali mere kuivamine põhjustas kõrbestumist, mis tähendab, et mullad jäid kuivaks ja soolaseks ning taimed ei saa seal enam kasvada. Seda probleemi on veel võimendanud vastutustundetu väetiste kasutamine. 3. Tolmu- ja soolatormid Põhjus: Kuna taimi, mis pinnast muidu tuulte eest kaitsesid, on tunduvalt vähemaks jäänud, keerutavad sealses piirkonnas tugevad kirdetuuled kuiva tolmu ja soola üles. Tagajärjeks on tormid, mis viivad liigsoolase pinnase eemale ja rikuvad ka kaugemaid muldasid, mis olid enne mõjutamata. Samuti mõjutavad need tormid inimeste tervist. 4. Kliima muutumine Põhjus: Kuna järv pole enam piisavalt suur, et mõjutada ümbruskonna õhuniiskust ja kliimat pehmendada, on sealne õhk kuivem. Seetõttu on Araali mere ümbruses nüüd lühikesed,
soovis kogu Baltikumi endale. 17.sajandi algul puhkeski Poola ja Rootsi vahel uus sõda, mis kestis vaheaegadega ligi kolmkümmend aastat. Sõja alguses ei saavutanud kumbki pool otsustavat edu. Rootslasi peeti tollases Euroopas talupoeglikeks ja julmadeks barbariteks, Poola äratas seevastu poolehoidu oma kõrge haridus- ja kultuuritaseme ning aadlivabadustega. Nagu mujal Euroopas, saatsid võitlust ülemvõimu pärast Läänemerel usulised pinged: rootslased toetasid luteri usku, poolakad aga kaitsesid katoliiklust. Lõpuks jäi siiski peale Rootsi. 1629. aastal sõlmitud Altmargi vaherahuga loovutasid poolakad kogu Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti Rootsile. 1645. aastal läks Rootsi kätte ka Taanile kuulunud Saare- maa. Seega oli kogu Eesti ala Rootsi võimu all.
iseloomulikud jooned (õp. Lk 30): kodanikuvabadus, kodanikuõiguste olemasolu, rahva määrav osa ühiskonna tähtsamate küsimuste lahendamises. nimeta tähtsamad demokraatlikud riigid maailmas 1920.-30. aastail (õp. Lk 30): Prantsumaa, Suurbritannia, USA peamised demokraatlikud liikumised Euroopas 1920-30ndail nimetus, selgitus (lk 31): Liberalism: Kujunes Inglismaal 19. saj. I poolel. Liberaalid olid uuendustele vastuvõtlikumad, kaitsesid isiksuse vabadusi ja vabaturumajandust. Pärast I maailmasõda kaotasid Euroopa maades oma senise mõju. Konservatism: Kujunes Inglismaal 19 saj. I poolel. Konservatiivide arvates oli hea see, mis oli ajaloos juba läbi proovitud. 19. saj. lõpul hakkasid ka rohkem kaitsma vaba turgu ja pooldama riigi mittesekkumist majandusellu. Sotsialism: Ühiskond, kus elanike vahel ei ole suurt varalist ebavõrdsust. Sotsialistid ja sotsiaaldemokraadid kaitsesid tööliskonna huve
oma saagist isandale. Rüütlid olid aadliseisuses (alamaadel). Linnuseid hakati rajama 9.sajandil. Lisaks kaitsele kandis linnus ka esindufunktsoooni. Aadli ühiskondlik funktsioon oli sdimine. Vabal ajal peeti turniire. ~Elu linnas Erinevalt antiikajast oli keskaegne linn ennekõike majanduslik keskus. Linnade õitsengule lõi eelduse kaubanduse elavnemine, mis algas 10-11sajandi vahetusel. Kaupmehed koondusid gildidesse ja vennaskondadesss. Need kaitsesid oma liikmete huve, organiseerisid vastastikust abi ja usuelu. Raad valitses linna. Raehärrad ehk raeliikmed valiti tavaliselt jõukamate linnakodanike seast. Linlik mentaliteet oli ideaalis egalitaarne, vastupidiselt feodaalsele hierarhiale. Linna elu aluseks oli kaubandus ja kasitöö, eraomad ja rahamajandus. Kaubaliiduks sai läänemere aarsetel aladel Hansa Liit. Peamised kaubateed olid mereteed. Käsitöölised koondusid tsunfidesse ja igalyhel oli oma põhikiri ehk skraa,
Miks just sinna? Kaspar von Mönnikhusen pani Agnese kloostrisse. Agnese isa arvas, et Agnesel läheks tugevamat kasvatust vaja kuna tema olevat Agnese tujukaks ja kangekaelseks teinud, seepärast otsustaski ta Agnese oma tädi, abtiss Magdalena, hoole alla saata. 28. Miks ei saa Agnest nunnaks pühitseda? Agnest ei saanud nunnaks pühitseda, kuna ta ei tunnistanud oma pattu ega öelnud Gabrieli nime. 29. Kes piirasid Tallinna linna, kes kaitsesid? Venelased piirasid linna ning eestlased kaitsesid linna. 30. Kuidas pääses Gabriel linna? Gabriel pani ühe rootsi sõjamehe riided selga ning kihutas kiiresti enda meestest mööda põgenejatele järele ja jõudis viimasel hetkel linnaväravatest sisse. 31. Miks vihkas tädi Agnest? Tädi vihkas Agnest tema ema pärast. Nimelt, kui abtiss oli veel noor tüdruk, oli ta Agnese isasse armunud. Agnese isa aga armastas hoopis tema õde ja abiellus temaga. Abtiss ei
Miks just sinna? Kaspar von Mönnikhusen pani Agnese kloostrisse. Agnese isa arvas, et Agnesel läheks tugevamat kasvatust vaja kuna tema olevat Agnese tujukaks ja kangekaelseks teinud, seepärast otsustaski ta Agnese oma tädi, abtiss Magdalena, hoole alla saata. 28. Miks ei saa Agnest nunnaks pühitseda? Agnest ei saanud nunnaks pühitseda, kuna ta ei tunnistanud oma pattu ega öelnud Gabrieli nime. 29. Kes piirasid Tallinna linna, kes kaitsesid? Venelased piirasid linna ning eestlased kaitsesid linna. 30. Kuidas pääses Gabriel linna? Gabriel pani ühe rootsi sõjamehe riided selga ning kihutas kiiresti enda meestest mööda põgenejatele järele ja jõudis viimasel hetkel linnaväravatest sisse. 31. Miks vihkas tädi Agnest? Tädi vihkas Agnest tema ema pärast. Nimelt, kui abtiss oli veel noor tüdruk, oli ta Agnese isasse armunud. Agnese isa aga armastas hoopis tema õde ja abiellus temaga. Abtiss ei
21. Millene oli Gabrieli pistnuga? Kirjelda või joonista. 22. Miks elas üks Agnese tädidest Saksamaal? 23. Kuidas pääses Agnes Ivo laagrist? 24. Miks sõitis Agnes Ivo juurde telki tagasi? 25. Kellega taheti Agnest laulatada ja mida ta laulatusel ütles? 26. Kuidas kohtub Agnes Gabrieliga pärast nurjunud laulatust? 27. Kuhu pani isa Agnese,kui ta keeldus abiellumast. Miks just sinna? 28. Miks ei saa Agnest nunnaks pühitseda? 29. Kes piirasid Tallinna linna, kes kaitsesid? 30. Kuidas pääses Gabriel linna? 31. Miks vihkas tädi Agnest?
Tsivilisatsiooni rajasid sumerid, kelle keelelise kuuluvuse ja päritolu kohta pole selgust. 4nda aastatuhande lõpuks eKr, pisut varem kui egiptlased, jõudsid sumerid oma arengus riikluse ja tsivilisatsiooni künnisele. Kõige iseloomulikumad jooned on kiilkiri ja suurte templite ümber rajatud linnad. Iga tähtsam sumeri linn moodustas omaette sõltumatu linnriigi. See hõlmas peale keskse linna ka ümbritsevat maapiirkonda, linnu kaitsesid müürid. Ühiskonna elus etendasid olulist osa: · Templid · Preesterkond Aja jooksul läks riigijuhtimine üha suuremal määral preesterkonnast sõltumatu kuninga kätte. Templite ja kuninga sõltlaste ning rentnike kõrval olid linnriigis ka vabad kodanikud- sõltumatud talupojad ja käsitöölised. 3nda aastatuhande keskpaigaks eKr võtsid semiidid oma keelele kohandatult kasutusele kiilkirja ja ühes sellega järk-järgult ka põhilise osa sumeri
suurendasid veojõudu. Spinning leiutati sõjariista järgi, mis tõi vaenlase suunas lennutatud oda tagasi. Rataskärud ilmusid 1. sajandi paiku. Seda käru, mida nimetati ka ,,puust härjaks" või ,,libisevaks hobuseks", sai vedada või lükata. Kui Tangi ajastul muutus teejoomine üldiseks, leiutati töövahend lehtede lõikamiseks. See oli kiirem kui teelehtede käsitsi rebimine. Hiinlased leiutasid ka veel vihmavarju. Õliga immutatud vihmavarjud, mis tehti mooruspuukoorest, kaitsesid vihma ja päikese eest. Keisritle olid punased ja kollased, liht inimestel sinised varjud. Keiser Hani kuninglik tähetark Zhang Heng leiutas dektori, mis määras kindlaks maavärinate piirkonna. Kaheksa draakonipead asusid ümber pronksist anuma, mille sees oli pendel. Maavärin pani pendli liikuma ja suus olev pall kukkus kolksatusega konna suhu. Selle järgi määrati maaväärina üldsuund ning valitsus sai saata abi, enne kui puhkesid ruhutused toidu pärast.
kitsendamatu, jõule toetuv võim. · Totalitaarne diktatuur diktaetorlikul võimukasutusel põhinev valitsemisvorm, millega kaasneb kontroll kodanike mõtteavalduste ja väljendusvõimaluste üle, toimub inimõiguste rikkumine, kogu võim ühel inimesel või rühmal. · Autoritaarne dikt. kogu võim ühel inimesel või rühmal, valitseja võib muuta oma suva järgi seadusi, rahval ei ole õigust osaleda riigi juhtimises. · Sotsialistid kaitsesid tööliste huve · Liberalism sõna, kodaniku õigusi, ühinemisvabadus, kõik võrdseteks, naistele õigusi · Konservatisvm ideaalne ühiskonna areng, lihtrahavas ei tohi osaleda poliitikas · Dominioon briti rahvaste ühenduse autonoomne liikmesriik, millel on oma parlament, valitsus, kohtusüsteem ja seadusandlus · Majanduslik liberalism seisukoht, mille järgi võis riigi kontroll majanduse üle tuleb viia miinimumini
Gildid ja vennaskonnad Gildid Kaitsesid oma liikmete huve Korraldasid nende seltsielu Pakkusid häda korral abi ja toetust Hoolitsesid leskede ja orbude eest Aitasid kaasa matuste korraldamisel Gildide tähtsus Gildide hulgast tähtsaim oli SUURGILD Selle gildi liikmete seast valiti raehärrasid Teiseks oli MUSTPEADE VENNASKOND Kui mustpea abiellus sai temast Suurgildi liige Käsitööliste gildi nimetatati VÄIKEGILDIKS Tallinnas Püha Kanuti Gild ja Püha Olavi Gild
Tema teene inimsoole seisnes selles, et ta leiutas üksiku liikuva trükitähe, millest laotakse lehekülje tekst ja trükipressi. Tänu trükikunsti leiutamisele, muutusid raamatud kättesaadavaks ka lihtrahvale. Seetõttu oli ka märgata haridustaseme kasvu. 7 Prillid Varaseimad andmed prillide kohta pärinevad Hiinast. Nad olevat kasutanud lamedaid kvartsitükke, mis kaitsesid päikese eest. Need prillid ei korrigeerinud silmanägemist. Nägemist parandavad prillid ilmusid välja 13. sajandi paiku Itaalias, täpselt pole teada, kes need leiutas. 8 Ajamääramine Mehhaaniline kell leiutati 13. Sajandil Itaalias. Esialgu töötas kell pommide raskusel, 16. Saj. Leiutasid sakslased üleskeeratava taskukella.
langes samuti Madisepäeva lahingus; Valdemar II Taani kuningas, vallutas Põhja-Eesti; Preester Henrik kirjutas raamatu Eesti Vabadusvõitlusest ( "Henriku liivimaa kroonika") Eestlaste kaotuse põhjused 1. Eestlaseid oli vähem 2. Ristisõdijatel olid paremad relvad 3. Eestlastel polnud võitlemis-oskuseid 4. Ristisõdijatel oli palju liitlasi. 5. Eestlastel polnud ühtsust, üksmeelt. Linnused LINNUS KES KES PIIRASID ? MILLAL ? KAITSESID ? OTEPÄÄ EESTLASED RISTISÕDIJAD 1208 VÕNNU RISTISÕDIJAD EESTLASED 1210 TOREIDA RISTISÕDIJAD EESTLASED 1211 SOONTAGANA EESTLASED RISTISÕDIJAD 1216 LINDANISE EESTLASED TAANLASED 1219 LIHULA EESTLASED ROOTSLASED 1220 TARTU EESTLASED RISTISÕDIJAD 1224 MUHU EESTLASED RISTISÕDIJAD 1227 VALJALA EESTLASED RISTISÕDIJAD 1227
Hing Inimese isikupära kandja ja väga oluline keha elus hoidmiseks Surma puhul lahkus hing kehast jäädavalt Tähtsal kohal oli usk hauatagusesse ellu Hingede aeg Suhtumine loodusesse Loodust peeti omataoliseks ja austati selle samaväärsust Kui inimene rikkus või kahjustas midagi, siis võis see talle vastata samaga: mets võis eksitada, vesi uputada, maa anda haiguse Vaimud, haldjad, jumalad Esines vaime ja haldjaid, kes hoidsid ning kaitsesid loodust ja kodu Mõned haldjad elasid isegi talus või selle lähiümbruses. Näiteks Pärnu- ja Viljandimaal oli tuntud Tõnn, setudel aga Peko. Võrreldes Eestit naaberrahvastega, esines meil kõrgjumalate vähesus. Ohvripaigad Vaimude heatahtlikkust püüti saavutada ohverdamisega Pühadeks puudeks peeti tammesid ja pärnasid Hiiepuu alune oli püha pind, sinna ei lastud loomi, sealt ei võetud oksi ja lehti, sealt ei korjatud marju Ennustamine, nõidumine, maagia
aasta riigipöördega, mille peamised korraldajad olid riigivanem Konstantin Päts ja kindral Johan Laidoner. Päts oli koondanud võimu oma kätte. Näiteks tema otsustas, et tuua baasid Eesti sisse.(valis ennast ise ka presidendiks) Eesti ei oleks saanud kuidagi oma saatuse üle otsustada, sest NL ja Saksamaa olid sõlminud MRP. Nad jaotasid Euroopa mõjusfäärideks. Selle tulemusena jäid Eesti alad nõukogude mõjuvõimu alla. NL viis 1939. aastal baasid sisse, mis kaitsesid läänerannikul ning mis tõttu Eesti oli juba seespoolt haavatav.(ei tea kas see päris sobib siia) Muu maailm ei pannud tähele seda, kuidas 1940. aasta juunis nõukogude liit oma kohalviimist suurendas ja alustas okupatsiooni. Tuues sisse lisavägesid Eesti alale. Sellega algas juba Narva diktaat, kui Liadoner sõitsis Narva suunas, et võtta vastu nõukogude väed, kui nõukogude väed tulid talle juba Jõhvi all vastu. Nad olid juba riiki sisse tulnud. Nõukogude Liit surus 1939
silmakirjalik suli, kes, samal ajal kui te sööte, mürki teie toidu sisse segab, ja seda otse teie silme all ning te ei ütle ühtainsatki sõna. Meid mõisteti süüdi riigireetmises seadusega, mille Päts oma käega kirjutas ja vastu võttis. Ta moonutas seadust, et meid oleks võimalik kinni pista. Meie vendi vangistati ja hukati tegude eest, mida polnud juhtunudki. Samad inimesed, kes meie riigi ja rahva eest Vabadussõjas võitlesid on nüüd luku taga. Inimesed, kes seda riiki kaitsesid on nüüd nurka surutud. Kas Eesti rahvas laseb oma pärandil nii lihtsalt ühel isehakanud valitsejal peal trampida? Me püüdleme parema Eesti poole. Me võitleme selle üle. Kuid meist üksi ei piisa. Toetage meid, Eesti rahvas. Toetage meid nii, nagu tegite seda enne Pätsi. Toetage Eesti Vabariiki!
Soovitav on plaastrit panna iga kord erinevasse kohta. Efektiivsus 95% Tuperõngas Tilluke metallrõngaga kummikoonus, mis paigal- datakse tuppe, et takistada sperma tungimist emakasse. Meetod pole kindel oskamatu paigaldamise korral, eemaldamisel enne . Efektiivsus 87% Kondoom Vastupidavast kilest kate, mis ei lase spermal tuppe siseneda. Ainuke tõhus meetod suguhaiguste ja HIV vältimiseks. Soovitav eriti neile, kellel puudub püsipartner. Efektiivsus 85-92% Huvitavat Vanas Egiptuses kaitsesid inimesed end raseduse eest, määrides peenisele krokodilli sõnnikut. Keskajal hakkasid Euroopa prostituudid kasutama pessaarina ümberkeeratud poolikut sidrunit. See liibus tupe seinte külge, selle mahl toimis spermatosoide hävitavana ning selle lõhn oli kliendile meeldivam. Vanas Aasias tehti kilpkonna kilbist ja loomanahast spetsiaalne kotike, mille siis mees oma suguelundile asetab. SOS-pillid Kollaskehahormooni sisaldavad tabletid, mida tuleb
demokraadlike suurriikide maine. Kehtestati seadused, mis suurendasid kodanike demokraatlikke õigusi. Valimisõigus- valimisõiguslike kodaniku arv suurenes. Valima lubati kõik mehed, alates 21. sõltumata sellest, palju neil vara on. Valimisõigus ka naistel. Vanusepiir oli 30. aastat. Naisõiguslased- sufrazetid. Emantsipatsioon- naine astub ühiskondlikku ellu. Demokraatlikud liikumised Liberalism ja konservatism- tuntud Euroopas. Liberaalid olid uuendustele vastuvõtlikumad- kaitsesid isiksuse vabadusi ja vabaturumajandust. Konservatiivid- neile sobis kõik see, mis oli ammu juba proovitud, otsisid tuge. 19. saj lõpul hakkasid nad kaitsma vaba turgu ning pooldama riigi mittesekkumist majandusellu. Konservatiivsetest erakondadest said paremerakonnad. Vastasteks said tööliskonna huve kaitsvad sotsialistid ja sotsiaaldemokraadid ehk pahempoolsed. Nende arvates on riigi kohus toetada abivajajaid. Tuleks kehtestada
linnakodanike isikliku Raad sekkus tugevalt vabaduse, eraomandi ja kodanike isikliku ellu, et pärimisomandi kaitse. panna piir liigsele Linna valitses raad, mille priiskamisele. suurus sõltus linna suurusest. Linnade rahvastik Liivimaa suurtes linnades, Riias, Tallinnas ja Tartus, oli juhtiv positsioon sakslaste käes. Linnade ametlikus asjaajmises oli valitsev keel saksa keel. Gildid ja vennaskonnad Keskaegne ühiskond Gildid kaitsesid oma oli korporaatiivne. liikmete huve, Linnakodanikud said korraldasid nende oma osa seltsielu ja pakkusid linnakogukonda häda korral toetust. kuulumise hüvedes ametialaste ühenduste, gildide ja tsunftide kaudu. Suurgild-kaupmehed Väikegild- Mustpeade käsitöölised vennaskond- Gildidel olid oma vallalised traditsioonid, millega kaupmehed ja tugevdati liikmete kaupmeheselled
varjaagid (Ida-Euroopa. Normannid purjetasid mööda meresid Läänemerel, Põhjamerel ja piki rannikud. Kokkupõrked Briti saartega, . Põhja-Prantsusmaal tek tänu viikingitele Normandia hertsogkond. Varjaagid purjet piki jõges Bütsantsi. Nad tegid kohalikega koostööd, kui nende jõud neist üle ei käinud, aga nõrgemaid linnu nad rüüstasid. Ida-Rooma(bütsants) jäi püs tänu:soodsa geogr ting: Ida-R piir oli lüh, palj merd. Mäestik ja kõrb kaitsesid,Inimressursside rohkusele(palj vabu talup), palj varandust. Pealinn-konstanpinopol.KEISER- sõjaväe juht,ülemkohtunik,ülem seaduseandja.Määras ihukait väe senati,patriarhi,
Kõik inimesed olid jaotatud kolme seisusesse. Tulenevalt seisusest oli neil ühesugune ühiskondlik ehk juriidiline seisund. Inimeste sotsiaalne roll, õigused ja kohustused tulenesid sellest, millisesse seisusesse ta kuulus. Kõige kõrgemal kohal asusid vaimulikud, kes tegelesid jumala teenimisega ja teistele seisustele jumalasõna levitamisega. Vaimulike järel tulid sõjamehed ehk täpsemalt ratsanikud, rüütlid, kes said uusaadliteks ja kes kaitsesid relvade toel ülejäänud kahte klassi. Ja lõpuks töötav klass, kuhu kuulusid põhiliselt talupojad, kes toitsid ära teised kaks ühiskonnakihti. Erinevalt teistest seisustest puudusid kolmandal seisusel õigused. Frangi riigi lagunemisega algas feodaalse killustatuse ja anarhia ajajärk. Kuningavõim nõrgenes ning riigid lagunesid sisuliselt sõltumatuteks feodaalvaldusteks, mida valitsesid võimsad suurfeodaalid. Suurfeodaalide sõltumatusele aitasid kaasa valitsejad ise, kes
Kontrolltöö 9.kl ptk 7-9 1. Miks kasvas peale 1MS demokraatlike riikide maine? Sest sõja võitisid demokraatlikud suurriigid, kasvas nende maine märgatavalt. Peale seda said kõik võimule olenemata varast, isegi naised said valimisõiguse. 2. Kirjelda liberalismi peale 1MS Liberaalid olid tollal uuendustele vastuvõtlikumad, nad kaitsesid isiksuse vabadusi ja vabaturumajandust. 3. Kirjelda konservativismi peale 1MS Nende arvates oli hea see mis juba ajaloos läbi proovitud. Nad ei tormanud kõike muutma, vaid otsisid tuge mineviku kogemustest. 4. Miks tekkis pettumus demokraatias? Sest sõjast väsinud inimesed arvasid, et demokraatlik valitsus suudab kiiresti ületada sõjajärgsed majandusraskused ja poliitilise segaduse ning tagab rahvale heaolu. 5. Mis iseloomustab sotsiaaldemokraatiat?
neil arvamus, kes ei poolda ristisuku on vaba. Kasutusele veti uusi snu nagu niteks: papp 5. Milliseid linnusetpe Sa tead? Iseloomusta neid kiki. Millised olid linnuste lesanded? *mgilinnused - paiknesid mel, mis oli kikidest kljedest looduslikult kaitstud. *kalevipoja sng e. neemiklinnused - meseljakul neemikuna rajatud linnus, mis oli kolmnurga kujuline. *maalinnused - suured ja krged linnused, mis olid tehtud paekivist. Paiknesid maa peal, mitte mel. Linnused kaitsesid inimesi, kui oli sda ja linnustesse viidi toitu. *rajati linnuseid, mis olid vga paksude senitega ja seinad olid mitme kordsed, et vaenlased ei saaks linnusesse tungida. 6. Selgita maakond - kihelkondade liit muuseum - koht, kus eksponeeritakse inimeste .. Muuseum on seotud ajalooga ribapllud - pllud, mis olid jagatud igale perele. Keegi sai halvema vi parema pllu. Pllud paiknesid ribastikku. vahetuskaubandus - kaup vahetati kauba vastu
olijad tapeti, ellu jäeti vaid üks haavatud venelane, kes saadeti Venemaale teatega Tartu langemisest. 1227.a. jaanuaris hakkasid Pärnu alt mööda jääd liikuma 20 000 sõdurit ja üheksandal päeval jõuti Muhu linnuse alla. Muhu linnus vallutati tormijooksuga ja korraldati metsik tapatalgu. Ülejäänud Saaremaa linnused alistusid ja rahvas laskis ennast ristida. Sellega lõppes Läti Hendriku Kroonika ja muistne vabadusvõitlus. Eestlaste allajäämise põhjused Meie esivanemad kaitsesid oma maad 20 aastat. Maa vallutati süstemaatiliste rüüsteretkedega. Eestlased olid põlluharijast rahvas, sakslased olid profesionaalsed sõjamehed ja nende relvastus oli parem kui eestlastel. Sakslased said Euroopast pidevalt täiendust, kuid langenud eestlastel polnud kusagilt pealekasvu võtta . eestlastel puudus oma riik ja maakonnad ei teinud tihti koostööd. Samuti puudus koostöö naaberrahvastega. Vallutajate seljataga oli Euroopa suurim sõjalis-poliitilne jõud,
ühendatud väge Viljandi lähedal. 1223. aasta 1. augustil alustas piiskop Bernhard Lippe juhitud 8000-meheline kõigi Riia sakslaste ja liivlaste ning lätlaste ühendatud vägi Viljandi piiramist. Linnust piirati ööd ja päevad hulga kiviheitemasinatega ja kõrge piiramistorniga, mille piirajad lükkasid vallikraavini. Linnuse kaitsjad ja ammukütid tõrjusid piirajaid ning ehitasid kiviheitemasinaid ning kaitsesid end vapralt. 1223. aasta 15. augustil loovutatakse Viljandi linnus rahulepinguga Mõõgavendade ordule. Kaitsjad olid sunnitud rahu tegema nälja, janu ja linnuses puhkenud katku tõttu pärast kahenädalast võitlust ja nad lahkusid linnusest täies relvastuses. 1224. aastal andis Mõõgavendade ordu meister Volquin käsu orduvendadele Viljandi linnust tugevasti kindlustada. Viljandi ordulinnuse ehitamine ja ümberehitamine ning kindlustamine kestis Liivi ordu poolt vaheaegadega üle 300 aasta
Rüütlid- rahva kaitsjad ja heategijad või hoopis kahepalgelised jõhkardid? (Lgp kuulajad!) Sageli arvavad tänapäeval inimesed, et rüütlid olid kunagi kanged mehed, kes kaitsesid rahvast ja kes tegid kõike head rahva heaolu nimel. Nad võisid küll kanged ja vaprad olla, kuid mõnikord võisid nad üles näidata ka reeturlikkust. Seega võib tekkida küsimus, kas rüütlid olid tõepoolest rahva kaitsjad ja heategijad või hoopis kahepalgelised jõhkardid. Keskajal jagunesid inimesed seisustesse, kuigi jumala ees olid kõik võrdsed. Erinevatel seisustel olid erinevad õigused ja kohustused. Seisustesse kuulusid lisaks vaimulikele ja talupoegadele ka aadlid
1. Kamandasid oma haldusalal asuvat sõjaväge 2. Nimetasid ametisse ja kontrollisid kõigi riigiametnike tööd 3. Jälgisid raha laekumist ja kulutamist kubermangus 4. Hoidsid hoolt postiteenuste, teede ja sildade korrashoiu ning avaliku korra eest. Rüütelkonnad · Eesti alal tegutses kolm rüütelkonda 1. Eestimaa rüütelkond 2. Liivimaa rüütelkond 3. Saaremaa rüütelkond · Rüütelkonnad koondasid siinseid aadlikke, kaitsesid nende õigusi Rootsi ja Vene riigivõimu ees ning lahendasid kõiki kohalikke küsimusi. · Maapäevad Rüütelkonna liikmed käisid umbes iga kolme aasta tagant maapäevadel, seal valiti maanõunikku. · Maanõunik - kaksteist kõige lugupeetavamat aadlikku, kes määrati eluks ajaks ametisse, ajasid rüütelkonna asju. Tegelesid kõige tähtsamate ja olulisemate küsimuste arutamistega. · Rüütelkonna pealik (Liivimaal Maamarssal)- tegeles enamasti
kinnitamist. Lihtrahva vajadustele ei pääranud vaenulik regioon eriti tähelepanu. Jumalaid oli umbes 740 . Usus polnud tähtsad üksikasjad vaid ,et jumalaid asutataks nende rituaalset hoolt kantakse . Hautagune elu : usuti ,et on peale surma teine elu ja ainult nendele kellel olid matuse või kelle kehad säilitati. Mesopot59- 61 : Jumalad on enamasti sumeri päritolu. Jumalaid kujutati ette suure perekonnana,kes elasid muretult. Jumalad kaitsesid iniimlikku õiguskorda ja ka karistasid ülekohtuseid. Igal jumal oli lemmiklinn, Surma kardeti. Olid astmiktemplid ja tsikuraadid. Nendes olid ruumid kombetalitusteks ja majandustegevusteks. Altar oli keset templiõue. Foiniiklased: Vana testament, on peamiseks allikaks . Väga mahukas. Juudid: ( 80-81) Uskusid ,et jahve siinai mäel moosesega lepingu sõlmis, andis ta neile ka seadused. Seaduste täpne järgmine oli tähtis
kaupmeeste hulka. Kui mõni raehärra suri, siis valis raadi ise talle sobiliku ametijärglase. Linna juhtimise eest neile tasu ei makstud, seega täitsid raehärrad oma kohustusi aastakaupa kahes vahetuses- korraga olid tööl ainult pooled neist ning ülejäänud pool sai samal ajal oma isiklike äriasjadega tegeleda. Linnakodanikud said osa linnakogukonda kuulumise hüvedest ametialaste ühenduste, gildide ja tsunftide kaudu. Gild oli kaupmeeste ühing- nad kaitsesid oma liikmete huve, korraldasid nende seltsielu ja pakkusid häda korral abi ja toetust. Gild aitas kaasa ka oma liikmete matuste korraldamisel ning hoolitses leskede ja orbude eest. Liivima linnades oli kõige tähtsam gild Suurgild. Vallalisi kaupmehi ja kaupmeheselle ühendas teine kaupmeeste ühing ehk Mustpeade Vennaskond. Nad pidasid aastas nelja traditsioonilist pidustust: jõulujoodud, vastlajoodud, papagoilaskmine ja maikrahvipidu.
Linnuste rajamine Esimesed linnused keskmise rauaaja algul hakati ehitama 8.saj paiku. Linnused rajati järskude nölvade ja sobiva suurusega küngastele. Esmakordselt tehti vallid Iiivast ning valli harjale püstitati palkidest kaitseseinad ja vallist väljapoole kaevati kraav. Tehti ka mägilinnuseid, mis olid igast küljest looduslikult kaitstud küngastel. Neemiklinnused asusid mäeseljaku neemikuna Iöppeval Otsal, mis oli pealt vaates kumerate külgedega kolmnurgad Iling külgedelt kaitsesid looduslikud järsud nölvad. Ringvall-linnused olid 8- 10 meetri kòrgused paekividest vallidega linnused, mida hakati nimetama maalinnadeks. Külad ja põllud Suur Osa rahvast elas avaasulates, kus kujunesid külad. Levisid ribapöllud, et iga pere saaks vòrdselt paremat ja kehvemat maad. Puuadrale lisati rauast 0ts ning kasutusele vòeti kaheväljasüsteem. Kalmed Hakati kasutama erinevaid matmispaiku. Sageli maeti edasi vanadesse tarandkalmetesse ning uusi tarandeid ;uurde ei ehitatud
maakond Võimuorganid • Kindralkuberner – kõrgeim valitsusametnik nii Eestimaa kui ka Liivimaa kubermangus. ▪ Sõjaväe juhtimine, ▪ riigiametnike määramine ja nende tegevuse kontroll, ▪ maksude laekumise ja raha kulutamise kontroll, ▪ vastutasid postiteenistuse, sildade ja teede korrashoiu eest. Võimuorganid • Rüütelkonnad Eestimaa, Liivimaa ja Saaremaa rüütelkond. ▪ Koondasid aadlikke, ▪ kaitsesid nende õigusi riigivõimu ees, ▪ lahendasid kõiki kohalikke küsimusi. • Kõrgeim otsustuskogu – maapäev. • Tähtsaim juhtorgan – 12liikmeline maanõunike kolleegium. Suur reduktsioon • Reduktsioon - erakätesse antud riigimaade tagasivõtmine maaisanda poolt. • Karl XI • 1680 Rootsi riigipäeva otsusega laienes reduktsioon Eesti- ja Liivimaale. • Reduktsiooni alla kuulusid vaid Rootsi valitsusajal aadlikele annetatud mõisad.
Keskaegne Pariis 2 saj. eKr keldi kalurid ja kütid asutasid Seine`ile Cité saarele küla Saart kaitsesid jõgi ja seitse küngast; maa viljakandev Algne nimi Lutetia ld k. raba või soo Esmane mainimine Julius Caesari poolt 52 a. eKr roomlaste garnisonilinn Kuigi linn laienes edaspidi ka jõe vasakule kaldale, ehitati algselt linnamüür ainult ümber saare 486 vallutas Clodovech I linna ning sellest sai Frangi riigi pealinn Pariis Kaubateed jõge pidi: lihtsam ja odavam; võõrad maksid tolle Karolingide valitsemisajal linna tähtsus
annaabi.ee 
