rääkida temast kui diktaatorist.Just see mees pani aluse stalinismile. Alguses töötas Stalin peamiselt NLKP-ga ja esines avalikkuse ees harva. NLKP peasekretäri ametikoha rajas Lenin 1922. aastal spetsiaalselt Stalini jaoks ning sellele ametikohale võlgnes Stalin hiljem oma tugeva positsiooni NSVL liidrina. Ta suutis oma võimu laiendada ka riigiaparaadini. 1940-ndatel omas Stalin erinevaid ametikohti. 1941nimetati ta Riikliku Kaitsekomitee esimeheks, lisaks sai Stalinist NSVL relvajõudude ülemjuhataja (sellel ametikohal kuni 03.03.1947).1941nimetati Stalin ka NSVL kaitse rahvakomissariks. Nendelt strateegilistelt ametikohtadelt kontrollis ta kas otseselt partei nimel või läbi parteiorganite valitsemise peaaegu kõiki valdkondi, tehes ettepanekuid, koostades poliitilisi juhtnööre alates tööstusest, kollektiviseerimisest kuni ajalookirjutuseni. Stalinit kui suurt riigijuhti jäävad leinamav tema rahvas ja pooldajad
Elukäik 1918. lõpetas Changshasi pedagoogikakooli ja rajas 1920 seal marksistliku ringi. Osales Hiina KP asutamisel 1921. 1925.-1927.a organiseeris revolutsiooni ajal talurahvaliikumist 1927.-1931. a. osales Hiina punaarmee loomises. 1935-1939 Keskkomitee sekretär, 1939-1943 Peasekretär ja 1943. a esimees. Oli 1949-54. aastatel Hiina RV Keskrahvavalitsusnõukogu ja Rahvarevolutsioonilise Sõjanõukogu esimees 1954-59. a oli Hiina RV ja Riikliku kaitsekomitee esimees. Ta kuulutas 1958 välja nn kolme punase lipu (patrei uue peajoone, suure hüppe ja rahava kommuunide) kursi, mis laostas maa majandust ning teravdas Hiina sise- ja välispol. olukorda.1959 loobus Hiina RV kohalt ja keskendus riigi sisepoliitilise olu korra lahendamisele. Aastal 1966 alustas nn proletaarset kultuurirevolutsiooni. Revolutsiooni tulemuseks sai Mao isikuvõimu ja sõjalis bürokraatlik diktatuur. Ideoloogilised ümberkorraldused
a.). · 1921. aastal osales Hiina kommunistliku partei asutamisel. · 1925.1927 organiseeris revulutsiooni ajal talurahva liikumist. · 1927.1931.a. Osales Hiina punaarmee loomises. · 1935.1939 Keskkomitee sekretär · 1939.1943 Keskkomitee peasekretär. · 1943.a. KK esimees. 1949.1954 aastatel oli ta Hiina Rahvusvabariigi juht. Peale selle oli ta veel Rahvusrevulutsioonilise Sõjanõukogu esimees. 1954.1959.a. Oli ta Hiina Riikliku kaitsekomitee ja Rahva vabariigi esimees. 1958.aastal kuulutas Mao välja nn suure hüppe, see tähendas kommunismi ülesehitamise võimalikult lühikese ajaga. Suur hüpe aga ebaõnnestus. Tulemuseks olid tööstustoodangu järsk vähenemine, segadus põllumajanduses ja riigis sai alguse näljahäda. Kujunes vastuseis Mao Zedongile. Et suruda maha rahulolematus, alustas Mao nn kultuurirevulutsiooni. Mao pooldajatest moodustati rühmi kelle ülesandeks oli vastaste tagakiusamine
ja NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi eksjuhi Nikolai Jezovi ja tema soosikute kõrvaldamine. Samas ei valanud Beriast sugugi vähem verd ka Stalini teised lähedased isikud, sealhulgas ka Nikita Hrustsov, kes juhtis Ukraina NSV-d Ukraina K(p)P esimese sekretärina ja lasi Terrori ajal represseerida ja hukata sadu tuhandeid inimesi. Tegevus Teise maailmasõja ajal Teise maailmasõja ajal tõusis ta Nõukogude võimuhierarhia oskusesladvikusse, temast sai Riikliku Kaitsekomitee liige, sõjatööstuse juht ning lõpuks ka nõukogude tuumapommi loomise eest vastutaja. Sõja järel jäi Beria oma julgeolekujuhi tööst ilma (tema asemele tuli Viktor Abakumov) kuid ministrite nõukogu esimehe asetäitja ning Poliitbüroo liikmena jäi ta siiski NSVL-i üheks olulisemaks juhiks. Lisaks sellele asus ta pärast aatomipommi valmimist juhtima ka vesinikupommi väljatöötamist. Beria teened tuumapommi loomisel tulenevad peamiselt oskuses hankida Ameerikast olulist luureinfot.
Jossif Vissarionovit Stalini nimega on seotud terve epohh Nõukogude Liidu ajaloost. Võimule pääses Stalin 1922. aastal, kui ta NKP Keskkomitee peasekretäriks valiti. Tema isikukultus sai alguse 1929. aastast ja kestis tema surmani, s.o 1953. aastani. Järk-järgult koondas Stalin enda kätte kogu võimu: temast sai ka NSV Liidu Rahvakomissaride Nõukogu (1946. aastast Ministrite Nõukogu) esimees, kaitse rahvakomissar, NSV Liidu relvajõudude kõrgem ülemjuhataja ja sõja ajal Riikliku Kaitsekomitee esimees. Inimesena oli Stalin väga umbusklik ja ta otsis pidevalt vaenlasi, tema võimuga kaasnes julmus. Stalini-aegset Nõukogude Liitu on nimetatud rahvaste kalmistuks. Tegemist oli totalitaarse riigigda, mida iseloomustas üksikisiku piiramatu võim ja kommunistliku partei diktatuur. Stalin loobus kollektiivsest juhtimisest ega arvestanud rahvaga ning tema ajal ei peetud kinni ka seadusandlusest. Toimus inimeste pidev jälitamine, küüditamine, repressioonid. Iseloomulik oli
Töö peab olema eestikeelne ning varustatud inglise, saksa- või venekeelse laiendatud kokkuvõttega, eestikeelse tiitellehe ja autorideklaratsiooniga. Nii saksa- kui venekeelse laiendatud kokkuvõtte korral tuua ära ka ingliskeelne pealkiri. 8. Diplomitöö esitamine ja kaitsmine. 1)Üliõpilane esitab ülikoolile avalduse lõputoo kaitsmise kohta, esitades avalduses töö teema ja ülesande. 2) Kaitsekomitee hindab teema vastavust nõuetele ning kas rahuldab või ei rahulda avalduse. 3) Üliõpilane esitab järgmised materialid: - diplomitöö kahes eksemplaris - retsensioon ühes eksemplaris - juhendaja arvamus ühes eksemplaris - tõend raamatukogult?!?! 4) Üliõpilane registreeib kaitmisaja 4 5) Toimub kaitmisne kaitmiskomisjoni avalikul istungil. Kaitmiskomisjon koosneb vähemalt 5 liikmest. Kaitsmise protsess:
surnuks rohkem inimesi kui Nikolai II kroonimispidustustel Hodõnkal. Venelaste jaoks on Stalin tänapäevani vastuoluline ajalooline isik, kellel on jätkuvalt palju poolehoidjaid. (I.Jürjo) võimuvõitlus NSV Liidus pärast Stalini surma Stalini surma järel läks võim Lavrenti Beria kätte. Teise maailmasõja ajal tõusis Beria Nõukogude võimuhierarhia ladvikusse, temast sai Riikliku Kaitsekomitee liige, sõjatööstuse juht ning lõpuks ka nõukogude tuumapommi loomise eest vastutaja, sõja järel jäi Beria oma julgeolekujuhi tööst ilma, kuid jäi üheks tähtsamaks võtmeisikuks NSV Liidus. Beria alustas uuendusi, olles aru saanud, et riik on majanduslikult kurnatud ja rahvusvaheliselt isoleeritud. Astuti samme pinge lõdvendamiseks lääneriikidega, liberaliseeriti senist tsentraliseeritud juhtimist ning anti rohkem õigusi liiduvabariikidele.
· Natsionaliseeriti tööstus, kollektiviseeriti põllumaj. · Kommunistid said Ida ja Kesk-Euroopas võimule tänu Nõukogude vägede ja eriteenistuste toele, mistõttue nende võim oli ebakindel. Stalini surm 1953 ja võimuvõitlus NSV Liidus Võimuvõitlus · Stalin plaanis vabeneda Lavrenti Beriast ja kavandas juutide ulatuslikumat represeerimist. · Teise maailmasõja ajal tõusis Beria Nõukogude võimuhierarhia ladvikusse, temast sai Piikliku Kaitsekomitee liige, sõjatööstuse juht ning lõpuks ka nõukogude tummapommi loomise eest vastutaja, sõja järel jäi Beria oma julgeolekujuhi tööst ilma, kuid üheks tähtsamaks võtmeisikuks NSV Liidus. Stalini surm 5. Märts 1953 · (Pärast veerandsaja aasta pikkus diktaatorina valitsemist oli Stalin, hoolimata ka venelaste jkallal toime pandud kohutavatest repressioonidest, muutunud vene rahva teadvuses tõeliseks muutiliseks isa-kujuks
Väikeste, oma küla ühismajandite loomine oli vähem valulisem, sest saadi abi ja toetust. Aga 1950 hakati neid hävitama. Tagajärg: talupojad läksid linna. Inimestel kadus tööind ja põllumajandus käis alla. Põldude viljakus, kariloomade arv ja tervaviljasaagid langesid. Üliindustrialiseerimine- NSVL majanduse eesmärgiks oli rasketööstuse eelisarendamine. Eesti NSVs pandi põhirõhk põlevkivi-, masina- ja kergetööstusele. 1945 võttis Kaitsekomitee vastu otsuse, mille alusel hakati Virumaa põlevkivipiirkonnas laiendama põlevkivitööstust. Eesti NSV muudeti Leningradi tagamaaks- Virumaa põlevkivibassein pidi gaasiga varustama Leningradi ja tootma mootorikütust Balti sõjalaevastikule. 1948 valmis Kohtla-Järvel maailma esimene põlevkivigaasitehas. Põlevkivirajoonis rajati uusi kaevandusi ja asulaid. Keskused Sillamäe ja Kohtla-Järve said linnaõigused. Sillamäele rajati salajane sõjatehes, kus
1936-1938. viidi tema korraldusel ja initsiatiivil läbi nn. suurpuhastus ehk tsistka, mille käigus kõrvaldati lõplikult võimu juurest vanade revolutsionääride kaader. 23.08.1939 sõlmiti tema nõusolekul Molotov-Ribbentropi pakt, millega Saksamaa ja Nõukogude Liit jagasid Ida-Euroopa oma huvipiirkondadeks. 1940 lasi ta korraldada oma kauaaegse oponendi Lev Trotski mõrvamise Mehhikos. 1941 nimetati Stalin NSVL Rahvakomissaride Nõukogu esimeheks 30.06.1941 nimetati Riikliku Kaitsekomitee esimeheks 10.07.1941 sai Stalinist NSVL relvajõudude ülemjuhataja, ta nimetati ka NSVL kaitse rahvakomissariks 1942 andis välja käskkirja nr. 227, mis käskis kohapeal maha lasta kõik sõdurid, kes taganevad või hülgavad oma positsiooni ilma ülema loata. Tuleb siiski mainida, et taolised karmid meetmed aitasid Nõukogude Liidul lõpptulemusena sõja võita. 1943 tegi ta ulatuslike muudatusi, saates laiali Kominterni. 25.09.1949 toimus Nõukogude Liidus esimene aatompommi katsetus
venelaste kallal toime pandud kohutavatest repressioonidest, muutunud vene rahva teadvuses tõeliseks müütiliseks isa-kujuks. Seda tunnistab ka Stalini matustega Moskvas kaasnenud tohutu rahvatunglus, kus tallati surnuks rohkem inimesi kui Nikolai II kroonimispidustustel Hodõnkal. Stalini surma järel läks võim Lavrenti Beria kätte. Teise maailmasõja ajal tõusis Beria nõukogude võimuhierarhia ladvikusse, temast sai Riikliku Kaitsekomitee liige, sõjatööstuse juht ning lõpuks ka nõukogude tummapommi loomise eest vastutaja, sõja järel jäi Beria oma julgeolekujuhi tööst ilma, kui jäi üheks tähtsamaks võtmeisikuks NSV Liidus. Beria alustas uuendusi, olles aru saanud, et riik on majanduslikult kurnatud ja rahvusvaheliselt isoleeritud. Astuti samme pinge lõdvendamiseks lääneriikidega, liberaliseeriti senist tsentraliseeritud juhtimist ning anti rohkem õigusi liiduvabariikidele. Beria errteeriti ja lasti maha juunis
ja Vesilennukite sadama - rajatised hävisid täielikult. Sadamatehase basseini Vanasadamas kas ei jõutud või ei peetud vajalikuks mineerida ning seal jäi terveks ka sadamasild, kus praegu on vanal aurulaeval seadnud end sisse restoran “Admiral”. Taastamistööd võtsid aega oma paarkümmend aastat. Põhjamuuli kaunistanud arhitektuuriansamblit – tuletorni ja sadamasuu tuld võib aga tänapäeval näha vaid vanadelt fotodelt. 3.detsembril üllitas Riiklik Kaitsekomitee määruse “Punalipulise Balti Mere Laevastiku Tallinna ja Riia merekaitsealade ning mereväebaaside taastamisest ja ehitamisest”. Selle määruse järgi tuli eraldada Tallinna sadamas piirkond mereväebaasi ehituseks. 3.1. Sõjapurustuste taastustööd ja Tallinna sadama ülesehitamine 1946.aastal hakati Praeguse Paldiski lõunasadama kohale ehitama lainemurdjat, mille ehitus kestis peaaegu viis aastat. Umbes selles paigas hoiti sajandi alguses keisrivõimu ajal
Nikolai II kroonimispidustustel Hodõnkal. Venelaste jaoks on Stalin tänapäevani vastuoluline ajalooline isik, kellel on jätkuvalt palju poolehoidjaid (4). 12 3.4 Võimuvõitlus NSV Liidus pärast Stalini surma Stalini surma järel läks võim Lavrenti Beria kätte. Teise maailmasõja ajal tõusis Beria Nõukogude võimuhierarhia ladvikusse, temast sai Riikliku Kaitsekomitee liige, sõjatööstuse juht ning lõpuks ka nõukogude tuumapommi loomise eest vastutaja, sõja järel jäi Beria oma julgeolekujuhi tööst ilma, kuid jäi üheks tähtsamaks võtmeisikuks NSV Liidus. Beria alustas uuendusi, olles aru saanud, et riik on majanduslikult kurnatud ja rahvusvaheliselt isoleeritud. Astuti samme pinge lõdvendamiseks lääneriikidega, liberaliseeriti senist tsentraliseeritud juhtimist ning anti rohkem õigusi liiduvabariikidele
vajadusel olema valmis andma oma elu nende eest. 9. oktoobril 1942 sai diviis lahingulipu. 10. veebruar 1942 anti luba ka teise diviisi formeerimiseks , mis sai nimeks 249. Eesti Laskurdiviis nin 8 samal kuul ka anti käsk kolmanda diviisi asutamiseks, selleks sai 1. Üksik Eesti Tagavara Laskurpolk. Mais külastas Diviisi Riikliku Kaitsekomitee komisjon, mis hindas väljaõpet ja poliitilist meelsust, üksus sa hindeks mitterahuldav, eelkõike olid vajaka jäämised poliitilises väljaõppes, kuigi sõjalise poole pealt o kõik parimas korras. Need kolm väeosa olidki eelduseks Punaarmee Eesti rahvuskorpuse asutamiseks. 1942 aasta septembri lõpu loodigi 8. Eesti Laskurkorpus. 1942.aasta lõpus oli 7. eesti laskurdiviisis 10.052 sõdurit ja ohvitseri. (http://korpus.rindele ht.ee/2/0/0.html)
aasta lõpuks jõudis kollektiviseerimine Eesti NSV-s põhijoontes lõpule. Selleks ajaks oli kolhoosides üle 95% talumajapidamistest. Majandussüsteemi lammutamisele aitas kaasa ka industraliseerimine. NSV Liidu majanduse nurgakiviks oli aastakümneid olnud rasketööstuse eelisarendamine. Analoogset majanduspoliitikat hakati ellu viima ka sõjajärgses Eesti NSV-s. kusjuures selle ,,põhitandriteks" kujunesid põlevkivi-, masina-ja kergetööstus. 1945. aasta juunis võttis NSV Liidu Kaitsekomitee vastu määruse, mille alusel hakati Virumaa põlevkivipiirkonnas suurejooneliselt laiendama põlevkivitööstust. ,,Sillamäel rajati uraani rikastamise vabrik, millest hakati valmistama aatompomme. Seetõttu oli Sillamäe kinnine linn." Masina- ja metallitööstuses laiendati ja taastati esialgu vanu ettvõtteid, mis hakkasid välja laskma peaasjalikult üleliiduliselt vajalikku toodangut. Eesti NSV tööstus hakkas tootma
aasta mais võttis ÜK(b)P Keskkomitee vastu direktiivse otsuse kolhooside loomiseks kõigis kolmes Balti liiduvabariigis. Alustati üleliiduliste määruste alusel nn kulakute väljaselgitamist. Kulakuteks peeti talupoegi, kes olid kasutanud palgatööjõudu ja/või omasid põllutöömasinaid. Neile pandi peale kõrge põllumajandusmaks, mida hiljem ka suurendati. Kiirendatud industrialiseerimine Eesti NSV oli põhirühk põlevkivi-, masina- ja kergetööstusel. 1945.aastal võttis NSV Liidu Kaitsekomitee vastu määruse, mille alusel hakati Virumaa põlevkivipiirkonnas suurejooneliselt laiendama põlevkivitööstust. Virumaa põlevkivibassein pidi gaasiga varustama Leningradi ning tootma mootorikütust Balti sõjalaevastiku tarbeks. Masina- ja metallitööstuses laiendati ning taastati vanu ettevõtteid, mis hakkasid välja laskma peaasjalikult üleliiduliselt vajalikku toodangut. Kiiresti arenes ka raske- ja kergetööstus. Oli ka laialdane ehitustegevus, mis omakorda paisutas
Punaarmeel oli Balti riikides Looderinde (ülem marssal Kliment Vorosilov). · 25. juunil liitus Soome Saksamaa võitlusega ja algas Soome-Nõukogude Liidu vaheline Jätkusõda. · 3. juulil 1941 kuulutas Jossif Stalin raadiokõnes välja põletatud maa taktika, mille kohaselt tuli vaenlasele jäetaval alal hävitada kõik ressursid. Eestis jäi see ülesanne hävituspataljonidele. · 11. juulil 1941 moodustati Tallinnas Eesti NSV vabariiklik kaitsekomitee, kuhu kuulusid Vladimir Botskarjov, Nikolai Karotamm, Karl Säre, Boris Kumm ja Johannes Lauristin. · Pärast Riia vabastamist 1. juulil liikus Saksa 18. armee kiiresti edasi ja ületas 7. juulil laia rindena Eesti lõunapiiri. · Lätis asunud Nõukogude 8. armee (kindralmajor Ljubovtsevi juhtimisel) riismed taandusid kahe Saksa armeekorpuse ees ja jäid peatuma Pärnu-Emajõe joonel. · 3
Saadre] Aromaatika AS on täielikult kõik Eesti 1945. aastal alustati tollase orienteerunud välisturule. põlevkivikaevandused. Tänu 1993. aasta lõpus Kiviterist NSVL Riikliku Kaitsekomitee eraldunud Nitrofert AS töötleb Veetakse sisse naftatöötlemise arenenud tööstusele, otsuse kohaselt uue jääksaadusi, millest benseeni ja esmajoones tekstiili- ja maagaasi, millest toodetakse
otsustas Nõukogu luua lepingu rakendamiseks tsiviil- ja sõjaline raamistik. Nõukogu otsustas kokku tulla kord aastas ja vajadusel sagedamini. Kui mis tahes liikmesriik tundis, et tema territoriaalne terviklikkus, poliitiline sõltumatus või julgeolek oli ohus ning apelleeris lepingu artiklitele 4 ja 5, mis näevad ette liitlaste talle appi tulemise, võis Nõukogu loomulikult kohe kokku tulla. Nõukogu lõi ministrite tasemel kaks organit - kaitsekomitee ning kaitserahandus- ja -majanduskomitee ning hulga muid alalisi organeid, sealhulgas sõjalise komitee, mis koosneb liikmesriikide staabiülematest. Aasta pärast alliansi sündi selgus, et välisministrite harvadest kohtumistest ei piisa asutatud tsiviil- ja sõjaliste organite kontrollimiseks ja järelevalveks. Seepärast asutati tsiviilorgan nimega Asenõukogu (ingl. k. Council Deputies) täitmaks nõukogu direktiive ja kooskõlastamaks oma allorganite tööd. 1951
välisminister, otsustas Nõukogu luua lepingu rakendamiseks tsiviil- ja sõjaline raamistik. Nõukogu otsustas kokku tulla kord aastas ja vajadusel sagedamini. Kui mis tahes liikmesriik tundis, et tema territoriaalne terviklikkus, poliitiline sõltumatus või julgeolek oli ohus ning apelleeris lepingu artiklitele 4 ja 5, mis näevad ette liitlaste talle appi tulemise, võis Nõukogu loomulikult kohe kokku tulla. Nõukogu lõi ministrite tasemel kaks organit - kaitsekomitee ning kaitserahandus- ja -majanduskomitee ning hulga muid alalisi organeid, sealhulgas sõjalise komitee, mis koosneb liikmesriikide staabiülematest. Aasta pärast alliansi sündi selgus, et välisministrite harvadest kohtumistest ei piisa asutatud tsiviil- ja sõjaliste organite kontrollimiseks ja järelevalveks. Seepärast asutati tsiviilorgan nimega Asenõukogu (ingl. k. Council Deputies) täitmaks nõukogu direktiive ja kooskõlastamaks oma allorganite tööd. 1951
Vähem kui kuu peale küüditamist oli kõikidest Eesti taludest 64% kolhoosides. Inimestel kadus tööind ja põllumajandus käis alla. 1950. aastal hakatigi väikekolhoose massiliselt ühendama ja juhtivkaadrit välja vahetama. Kõik olud ja muud nüansid kiirendasid veelgi kolhoosikorra allakäiku. NSV Liidu majanduse nurgakiviks oli rasketööstuse eelisarendamine. Eesti NSV-s pandi põhirõhk põlevkivi-, masina- ja kergetööstusele. 1945. aasta juunis võttis NSV Liidu Kaitsekomitee vastu määruse, mille alusel sai Virumaa põlevkivipiirkonnaks ja seal hakati arendama põlevkivitööstust. Eesti NSV muudeti Leningradi majanduslikuks tagamaaks. Põlevkivirajoonis rajati järjest uusi kaevandusi ja asulaid. Piirkonna keskused Kohtla-Järve ja Sillamäe said endale linnaõigused. Sillamäele asusid elama vöörtöölised peredega. Sillamäest sai kinnine linn, kuhu võõrastel asja ei olnud. Masina- ja metallitööstuses laiendati ning taastati esialgu vanu ettevõtteid
2) Kollektiviseerimine 1947-1951 - 1947.a. ÜK(b)P KK määrus kolhooside loomisest Balti liiduvabariikides - määrus kulakute väljaselgitamisest - 1949.a. ööl vastu 25. märtsi küüditamine - 1949.a. aasta lõpuks 65% 1951 95% taludest kolhoosides Tööstus ekstensiivareng ja tööstuse forsseeritud arendamine, sundindustrialiseerimine. Väiketööstus likvideeritud 1947.aastaks - põlevkivikaevanduste ja elektrijaamade laiendamine NSVL Kaitsekomitee määrusega (40% ENSV kõigist kapitaalmahutustest sinna) - 1948.a. Kohtla-Järve põlevkivigaasitehas, 1952 KJ-Tallinn põlevkivigaasijuhe - Sillamäele salajane sõjatehas uraani tootmine - masina-ja metallitööstus NSVL sõjatööstuskompleksi kuuluvad Tallinna Dvigatel, Narva Baltijets - ehitustegevus saabuvatele võõrtöölistele korterite ehitamiseks Rahvuspoliitika - võõrtööliste sissevool, massiline migratsioon
tegid ehitus- ja metsatöid 8. EESTI LASKURKORPUS ehk 8. Eesti Tallinna laskurkorpus oli Punaarmee rahvuslik väekoondis, mis asutati 25. augustil 1942. Korpus koosnes 7. Eesti Laskurdiviisist, 249. Eesti Laskurdiviisist ja 1. Üksikust Eesti Tagavara Laskurpolgust ning mitte-eestlastest komplekteeritud Punaarmee 9. Diviisist. Punaarmee 8. Eesti Laskurkorpuse formeerimise aluseks oli 25. septembril 1942 antud NSV Liidu Riikliku Kaitsekomitee (GKO) käskkiri Uurali Sõjaväeringkonnas Eesti Laskurkorpuse moodustamiseks. Korpus osales lahinguis 125 päeva, neist Velikije Lukis 39, Eesti vallutamisel 69 ja 17 päeva Kuramaal. IDAPATALJONID Saksa sõjaväe eriüksused Teises maailmasõjas, moodustati peamiselt okupeeritud alade elanikest. Eestis formeeriti 1943 658., 659. ja 660. idapataljon. Üksuste tegevus lõpetati 1943. aasta kevadel.
Pärast sõda suunati Eestis ligi 40% investeeringuid põlevkivitööstusesse, 20% kulutati sõjatööstusele. Eestisse rajati suuri ettevõtteid, mille eesmärk oli varustada Leningradi ja teisi NSV Liidu alasid. Toodang läks suuresosas üleliidulisele turule. Tooraine ja tööjõud toodi suures osas sisse mujalt NSV Liidust. Enamik neist asus elama tööstuspiirkondadesse Ida-Eestis, aga ka Tallinnasse. 1945. aasta juunis võttis NSV Liidu Kaitsekomitee vastu määruse, mille alusel sai Virumaa põlevkivipiirkonnaks ja seal hakati arendama põlevkivitööstust. Eesti NSV muudeti Leningradi majanduslikuks tagamaaks. Põlevkivirajoonis rajati järjest uusi kaevandusi ja asulaid. Piirkonna keskused Kohtla-Järve ja Sillamäe said endale linnaõigused. Sillamäele asusid elama vöörtöölised peredega. Sillamäest sai kinnine linn, kuhu võõrastel asja ei olnud.
aastal ja purustati sõjajärgsel perioodil, kui NSV võimuga kaasnes stalinlik majanduspoliitika. Selle majanduspoliitika tunnusjoonteks olid forsseeritud industrialiseerimine, sundkollektiviseerimine (kolhoseerimine) ning jäiga riikliku plaanimajanduse juurutamine pea kõikidel elualadel. *Rasketööstusele analoogset majanduspoliitikat hakati ellu viima ka sõjajärgses ENSVs, kus selle põhitandriteks kujunesid põlevkivi-, masina- ja kergetööstus. *1945 võttis NSVL Kaitsekomitee vastu määruse, mille kohaselt hakati Virumaa põlevkivipiirkonnas laiendama põlevkivitööstust. *ENSV muudeti Leningradi majanduslikuks tagamaaks: Virumaa põlevkivibassein pidi gaasiga varustama Leningradi ning tootma mootorikütust Balti sõjalaevastiku tarbeks. 1948 valmiski Kohtla-Järvel maailma esimene põlevkivigaasitehas. *Põlevkivirajoonis rajati uusi kaevandusi ja asulaid. Sillamäele oli rajatud salajane sõjatehas.
maabumisega Norras ja tahavad peatada maagi transportimist Rootsis Saksamaale, kirjutatakse alla Moskva rahule (12.03.40') . NL saab Karjala ja Hanko rendile. 41-42 sõda Venemaal. 18.12.1940 allkirjastab Hitler Barbarossa. 22.06.1941 tungib Saksamaa kallale ilma sõda kuulutamata. Sõtta astuvad Rumeenia, Itaalia, Slovakkia, Ungari. Soome alustab Jätkusõda. Kaitseabinõud. Sisepoliitilised: Stalin kuulutab välja Suure Isamaasõja ja moodustatakse Riiklik Kaitsekomitee (Kõigi jõudude mobiliseerimine ja põletatud maa taktika. Partisaniliikumise organiseerimine). Välispoliitikas: neutraliteedileping Jaapaniga välistab kahe rinde ohu. 41' Nõuk- Briti liit Saksamaa vastu. Sõja käik: 1. etapp kuni aug 41' – rinde põhjalõigus murtakse läbi kaitse Peipsi ja Ilmjärve vahel, kesk- ja lõunaosas jõuavad saksa väed Minski. Ka Dneprini ja Murmanskini. 2.etapp – kuni dets 41' – Pärast Kiievi lahingut hõivatakse Donetski bassein ja Krimmi ps
rasketööstusele. Tollase NL pol juhtkonna üheks esmaseks sihiks oli kiirkorras likvideerida USA aatompommi monopol. Aatompommi välja töötamine Läänes oli alanud juba 1930ndatel, uuringutega tegeleti üsna intensiivselt. Mingil viisil hakkas küsimusega tegelema ka NL, kuid Stalin ei pidanud seda eriti perspektiivseks. Ka sõja ajal küsimus ei kadunud kuhugi, 1942 loodi eraldi riikliku kaitsekomitee poolt komisjon, taastati aatompommi alased uurimistööd, loodi laboratoorium nr II, mida hakkas juhtima Ivan Kurtšatov, kellest saab üks võtmefiguure NL aatompommi loomisel, korralikku rahalist ja intellektuaalset tuge projekt valitsuse poolt esialgu ei saanud. Intensiivsemalt tegeleti küsimusega USA-s, ameeriklaste tegutsemine lõppes tulemuslikult ning 1945 aug oli neil võimalik juba produkti praktikas kasutada Nagasakis ja Hiroshimas. See, et
annaabi.ee 
