Välisõhk on üks keskkonna elutähtsatest komponentidest. Elame suurema osa oma elust välisõhku hingates. Välisõhust oleneb ka see, missugust õhku me hingame kodus. Tube saab ju tuulutada ainult värske ja puhta välisõhuga. Veelgi laiemas plaanis oleneb välisõhust, õigemini saasteainetest, mida ta sisaldab, elu eksistents. Mida see tähendab, missuguseid probleeme kaasa toob? Välisõhuna peame silmas eelkõige maapinnalähedast õhukihti. Rahvusvahelisel tasandil on kokku lepitud, et kõik välisõhuproovid võetakse kuni 2 meetri kõrguselt maapinnast. See võimaldab saadud tulemusi omavahel võrrelda. Samas määratakse osoonikihi paksust õhusambas, mille kõrgust mõõdetakse kümnete kilomeetritega. Missugused tegurid mõjutavad ikkagi välisõhu kvaliteeti? Nende tegurite hulka kuuluvad: * mitmesugused keemilised ühendid * müra * tolm * ioniseeriv kiirgus, st kiirgus, mis mõjub elavatele kudedele * mitteioniseeriv kiirgus nagu ultraviolettkiirgus * elek...
kultuurides ju tehakse niimoodi • V-kujuline latv, puu lõhenemine • Füsioloogiline mõju – aeglane näljasurm; toitainete sünteesiaparaat ehk puu „köök“ eemaldatakse, juurte ja võra tasakaal rikutud, juured jäävad nälga ja seega enam ei liigu vajalikus koguses vees lahustunud mineraalaineid võrasse. Enam ei toimi puu kui liivakella süsteem. • Patoloogiline mõju – tekitatakse suured haavad, puidu pikikiudu mööda liiguvad kahjustajad kiiresti kogu puud mööda laiali, seejuures ka juurtesse. • Esteetiline – tekivad nn luudpuud, mis ei näe enam liigile iseloomulikud välja. Ebaloomulikud üleminekud jämedatelt tüügastel peenikestele okstele, kuivanud tüükad. Eriti koledad näevad tüügastatud puud välja raagus olekus ja seda aega on meie kliimas pikalt. Sellised puud ei pruugi saavutada enam oma eluea jooksul liigile omast võra. MILLEGA TEGU? LATVAMINE Lõikamisel hetkel olnud puu läbimõõdu
kahjustuste õigeaegne avastamine ning vajaduse korral sobivate tõrjevõtete õigeaegne rakendamine. · Hilinenud tõrjeabinõud on kasutud, ebaõige keemiline tõrje aga lausa kahjulik. · Seaduse järgi on pandud metsaomanikule kohustus oma metsal silm peal hoida. · Metsaomanik peab jälgima oma metsade tervislikku seisundit ning tagama, et see ei halveneks. · Metsakaitse eesmärgiks on vältida ja/või vähendada majandusliku kahju tekkimist. Biootilised kahjustajad · Seened · Putukad · Metsloomad Abiootilised kahjustajad · Torm · Tulekahjud · Teised ilmastikunähtused Metsa ohustavad peamised ilmastikunähtused · Põud · Tuul ja torm · Lumi ja jäide · Külm · Päikesepõletus · Pikne Halva tervisliku seisundi tõttu lageraiesse arvatud puistud Kahjustuse liik 2013 2014 2015 2016 Metsatulekahjud 244 4969 1084 1627
Tomatisordid: Suureviljalised tomatid on 810 seemnekambriga lihatomatid ehk pihvitomatid, mis on lamedama kujuga ja sageli ribilised. Keskmise suurusega nn normaaltomatid on enamasti 23 seemnekambriga siledapinnalsed ja kerajad. Väikeseviljalised kirsstomatid ehk kokteilitomatid on 2 seemnekambriga, ümarad ja siledad. Maitselt enamasti magusad. Veel on olemas näiteks kollased ploomisuurused "Viinamarjatomatid". Maitselt magusad. Olulised tomatite kahjustajad on seenhaigused tomati-pruunmädanik ja tomati- ruugehallitus, tomati-varrepõletik. Kahjuritest on levinuimad kasvuhoonekarilane ja öölased. Öölased on putukate sugukond liblikaliste seltsis. See on väga suur sugukond, selles on kokku umbes 25000 liiki. Enamikul liikidel on valmikutel paks keha ja kitsad tiivad ning nad on öise aktiivsusega. Et tomat sisaldab ohtralt vett, annab ta vähe kaloreid: 100 g tomatit sisaldab vaid paarkümmend kcal
sajandi alguseski vähe. Tomat on väga valgusnõudlik. Eestis piirab tomatikasvatust avamaal soojaperioodi (ööpäeva keskmise temperatuuriga üle +15°) lühike kestus. Varajste ja keskvalmivate tomatisortide kasvuperioodi pikkus tõusmetest esimeste viljade valmimiseni on 90-120 päeva. Eestis tuleb vaid harva ette aastaid, kus tomati kasvuks soodsate päevade hulk on üle 80; sageli on neid aga alla 40. Kasvusoodsat perioodi lühendavad veelgi öökülmad. Olulised tomatite kahjustajad on seenhaigused: tomati-pruunmädanik, tomati- ruugehallitus ja tomati-varrepõletik. Kahjuritest on levinuimad kasvuhoonekarilane ja öölased. Tomatil süüakse vilju. Need kasvavad rohelise vare otsas.Tomati viljad on punased, kui nad on valmis. Neid on ka kollaseid. Toored tomatid on rohelised. RETSEPT Kogus: 6-le Aeg: ettevalmistuseks 10 minutit + küpsetamiseks 20 minutit.
Umbrohi Kilemults Mulla katmine õlgedega (pärast õitsemist) Saepurumults Spetsiaalne äke Äestada koheselt umbrohu tekkel Istutamise järgselt äestada pea iga nädal Toiteained Väetamiseks on sobivaim kompost. Eelnenud kultuuri väetati tahke sõnnikuga- piisavalt toiteaineid Põlluharimine Rohi niidetakse -> kasut. multsina Niita sageli (teod) Piisavalt niiskust kuni õitsemise alguseni ja viljade moodustamise ajal Õitsemisel ei kasteta 20-30 l/m2 Taime kahjustajad Kõige ohtlikumad seenhaigused Närbumistõbi Viirushaigused Haige taim eemaldada Levinumad kahjurid:punane kedriklest, maasikalest, maasika õielõikaja, maasikalehemardikas, maasika närbuss, harilik vahustaja ja teod Esinemist kahandab külvikord ja terve istutusmaterjali valik Soovitatavalt peetakse ühte maasikapõldu kaks kuni neli koristusaastat. Kahjurid Maasikalestad Kahjustavad noori lehti Lehed muutuvad pruunikaks Leherootsud
manustan põllule NPK 11-9-20 väetist 722 kg/ha ja Patenkali väetist 253 kg/ha • Kasvuperioodil väetada Monterra 13-0-0 väetisega 111 kg/ha • https://www.youtube.com/watch?v=GJiO2PkK82I Taimekaitsetööd • Kahjustajatest tuleb tõrjuda punast kedriklesta, lehetäisid, karilasi, ripslasi, jahukastet, ebajahukastet, antraknoosi, valgemädanikku, närbumistõbe ja hahkhallitust. Veel võivad kurke kahjustada nälkjad ja teod. Taimekaitse tabel Tõrje Kahjustajad Preparaadid Ooteaeg aeg Enne Antraknoos, ebajahukaste, Previcur Energy 14 päeva istutust jahukaste, kuivlaiksus, kulunorm 2,5 l/ha tõusmepõletik ja kõik kahjurid. Idulehte Kurgi antraknoos, kurgi askohütoos, Neem-Azal Neem-Azal’il de kurgi jahukaste, kurgi ebajahukaste, kulunorm 1,5-3l/ha puudub, faasis kurgi kuivlaiksus ja tõusmepõletik. ja 3 päeva pärast Aliette 3
Valmivad alates juuli 2. dekaadist. Hea laua- ja töötlemismari, sobib ka sügavkülmutamiseks. Viljad taluvad hästi transporti ega lagune osaviljadeks. Varred on kõrged, veidi väljapoole kaarduvate latvadega. Asendusvõrse võnklik, läikiva roosa koorega. Ogad väikesed, violetsed, võrse ülemises osas puuduvad. Lehed nõrgalt renjad. Asendusoks võnklik, suurte leherootsu jäänustega. Koor läikiv, punakaspruun. Pungad ümarkoonilised, oksa lähedale hoiduvad. FENOLOOGIA JA OHTLIKUD KAHJUSTAJAD Vaarikas on väga vastuvõtlik haigustele. Kui taimedele ei ole loodud neile omaseid kasvutingimusi, siis on vaarikate kasvatamine seotud suurte riskidega. Otseste kadude tõttu hävib suur hulk viljadest. Maailmas on vaarikal teada 22 seen-, 1 mükoplasma-,2 bakter- ja üle 20 viirushaiguse. Agrotehniliste võtete eesmärk on luua kultuurtaimedele soodsad kasvuolud, mis muudavad nad vähem vastuvõtlikemaks taimekahjustajatest. Tabel 4. Vaarikataime areng ja kahjustajad
Tipp-punga teke Sept/3 Aug/3 Sept/3 Talvekindlus Sõltub sordist Hea Sõltub sordist Sobiv lõimis raskem keskmine kergem Niiskusenõudlus suur keskmine väike Sobiv pH 6,0-6,5 5,5-6,0 Üle 5,5 Ohtlikud kahjustajad Kahjurid: Pahklest – musta sõstra pungades Lehevaablased – söövad karusmarja ja punase sõstra lehti Marjavaablane – musta sõstra marjades Nõvakoi – punase sõstra pungades Oksa-pahksääsk – musta sõstra okste koore all Klaastiib – punase sõstra säsis Haigused: Jahukaste – musta sõstra ja karusmarja viljadel ning lehtedel Antraknoos e
· Kliimamuutused · Nõudlus 2-kordistub 20 aastaga Säästev põllumajandus Säästev põllumajandus on põllumajandustootmine, mis kindlustab pikaajalise tootlikkuse, millega ei kaasne olulist kahjulikku keskkonnamõju ja mis tagab maaomanikele ning tööjõule teiste majandussektoritega võrreldes samaväärse elukvaliteedi. Sinna alla kuulub maheviljelus. See põhineb tasakaalustatud toitaineringel ning kohalike taastuvate ressursside kasutamisel. Kahjustajad hoitakse kontrolli all mehaaniliste võtetega, eri kultuuride kasvatamisega külvikorras ja kahjurite looduslike vaenlaste soodustamisega. Nii soodustab mahetootmine ka looduslikku mitmekesisust põllumajandusmaastikus. Maheloomakasvatuses on tähtis loomade heaolu (nt vabapidamine), sellega tagatakse nende hea tervis. Loomi söödetakse mahesöödaga. Samuti ka inimeste. Mahepõllumajandus on keskkonnasäästlikum kui tavapõllumajandus. Väiksem on
20 2.10RAHVAUSUNDIS................................................................................................. 21 2.11MESIPUUD........................................................................................................ 21 2.12SEENHAIGUSED................................................................................................. 22 2.13KAHJURPUTUKAD................................................................................................ 23 2.14MUUD KAHJUSTAJAD............................................................................................ 23 2.15NIMI................................................................................................................ 23 2.15.1Eesti pärisnimed.....................................................................................24 2.16SÜMBOOLIKA..................................................................................................... 24 2.17MÄNNI ENERGIA.......
Redisel on terav maitse, mille talle annavad eeterlike õlide hulka kuuluvad sinepiõlid. Rahvameditsiinis on redisest pressitud mahla kasutatud hingamisteede põletike, seedekulgla talitluse ergutamiseks, neeru- ja sapihaiguste korral. Tomat Tomatiks nimetatakse ka tomati vilja. Tomati viljad on ümmargused, lapikud või piklikud siledad või ribilised; peamiselt punased, harvemini ka kollased, roosad, violetsed või isegi valged. Tomat on väga valgusnõudlik. Olulised tomatite kahjustajad on seenhaigused tomati- pruunmädanik ja tomati-ruugehallitus, tomati-varrepõletik. Kahjuritest on levinuimad kasvuhoonekarilane ja öölased. Keskmiselt sisaldavad küpsed tomatid vett 94%, süsivesikuid 2,9%, valku 0,8%, rasva 0,4%, kiudaineid 0,8%, mineraalaineid 0,6%.Et tomat sisaldab ohtralt vett, annab ta vähe kaloreid: 100 g tomatit sisaldab vaid paarkümmend kcal. Peamiseks energaiaallikaks on tomatis suhkrud (glükoos ja fruktoos) ja orgaanilised happed (sidrunhape, õunhape)
Mineraalelementidest on tomatis palju kaaliumi ja vähe naatriumi. Tomati rohelised osad sisaldavad mitmeid mürgiseid alkaloide, millest tuntumad on solaniin ja tomatiin. Kahjurid ja haigused Kahjuritest on levinuimad kasvuhoonekarilane ja öölased. Kasvuhoonekarilane- on väike (1,52 mm) jahukate tiibadega koiliblikat meenutav putukas. Kahjur imeb taimemahla lehtede alumisel küljel, valmikud toimetavad tipmistel lehtedel, vastsed veidi madalamal. Peamised kahjustajad on vastsed. Taime vähemalgi liigutamisel tõusevad valmikud lendu, kuid laskuvad kiiresti tagasi lehtedele. Levikut soodustab soe kuiv õhk. Karilase meelistaimed on tomat, kurk, salat, fuksia, gerbera, pelargoon, jõulutäht ja priimula, kuid ta võib toituda ka umbrohtudel. Taimelehtede pinnale ilmuvad ähmased kollakad täpid ja laigukesed. Kui kahjureid on palju, muutuvad lehed varsti üleni kollaseks.
Samuti ei ole ka erodeeritud mullad sobilikud. Deluviaalmullad sobivad. Parasniisked mullad on kõige sobilikumad, kuna veereziim on taimedele optimaalne. Muldade kasutussobivuse määravad: erodeerituse aste, veevaru, pH, niiskuse tase, huumusesisaldus, lähtekivimi liik, lõimis, kuivendatus. 4. Põllumajandusliku tootmise suurimad riskid muldade omadustele ning võtted nende riskide vähendamiseks ning vältimiseks: mullakaitsepoliitika, muldade seire, peamised muldade kahjustajad (erosioon, deflatsioon, orgaanilise aine kadu, muldade saastumine, muldade tallamine,üleujutused, maalihked, ehitusdegradatsioon) ja nende vähendamine ning vältimine) Mullakaitse: Maade hävimisel on esikohal liigkarjatamine, metsa taandumine, põllumajandus, muu kulumine, ja tööstus. Et taimed saaksid elada, peab, muld, kui tamidele toitekeskkond tagama nende varustatuse toiteelementide, vee ja hapnikuga. Tähtis on ka pH ja soolsus.
värused, paljud oksa alaliigid ja puidu ehituse rikked. Soodsates tingimustes on puit vastupidav materjal, ebasoodsates aga kerkesti häviv tooraine. Kahjustusi saab ära hoida kui ollakse teadlik, millistes bioloogilistes ja klimaatilistes oluses need tekivad. Puidu koostisosad lühustuvad lihtsamateks orgaanilisteks ühenditeks, mis on toitaineks paljudele seentele ja putukatele. Puidu bioloogilised kahjustajad on bakterid, seened ja putukad. 3 1. Puidu rikked Oksad Oksad on bioloogiliselt paratamatuteks puiduriketeks. Kõrgekvaliteediliste metsamaterjalide kogus oleneb peamiselt puidus esinevate okste rohkusest ja iseloomust. Puidu kvaliteedile avaldavad kõige rohkem mõju kokkukasvamata oksad ( väljalangev küvaoks)ja kõige vähem kokkukasvanud oksad (terved ja värvunud oksad). Oksad rikuvad puidu ehituse ühtsust. Oksad
mugul ei läheks koorituna mustaks. · Krõpsukarul mugula suurus 40-65mm. Kuivainesisaldus 21-25%. · Liigitatakse kasvuaja pikkuse järgi. · Mugulakuju järgi ümarad, piklikud, ovaalsed. · Kartuli kasvatamiseks sobivad tasased ja mitte madalad põllud. · Kartulit tuleb äestada · Kartuli normaalne ph 6. · Eelidantamine- idud tulevad enne kartulimahapanekut. ei tohiks olla üle 1cm. · Eelidaldamine toob saagi alguse ettepoole ja kuskil 25% rohkem saaki. Kartuli kahjurid/kahjustajad Kartuli mardikas, lehetäid, kidu uss Kartuli lehe mädanik, varre põletik, kuiv ja märg laiksus.
majoraanihekiga meelitab tolmeldavaid putukaid ligi, kuid kahjuritele nad ei meeldi Head naabrid · Kasvata porgandeid kapsaste ja tomatite läheduses 15 · Kõrvitsalised sobivad hästi ubade ja maisiga · Oad armastavad kasvada kartuli ja kapsa kõrval · Sibulad ja kapsad mood. hea koosluse Kahjustajad · Hahkhallitus maasikaistanduses aitab seda probleemi leevendada põhumults või saame haigust tõrjuda puutuhaga, mida raputame taimedele varakevadel (kindlasti ka õitsemise ajal) · Jahukaste nakatab sõstra ja karusmarjapõõsaid aitab varakevadel taimele puistatud puutuhk või enne pungade puhkemist kuuma vee sokk · kapsaliblika- ja kärbse vastu aitab rohelise seebi või tomatilehe leotis ja peiulilled
3) taimedele optimaalsete kasvu- ja arengutingimuste loomine, 4) taimekasvatusvõtetega kahjustajate arvukuse piiramine, 5) taimekahjustajate seire, 6) puhiste kasutamine seemnete külvieelsel töötlemisel, 7) tootmissuunale ja mullastikutingimustele vastav ning taimekahjustajate leviku piiramist arvestav oskuslik viljavaheldus. Külvikord peab olema selline, et sellele järgneksid erinevad kultuurid, millel on erinev toitainete tarbimine mullast, erinevad haigused ja kahjustajad. Erinevad kultuurid võimaldavad kasutada erinevatel aastatel erinevaid tõrjevõtteid. Samas pärsivad erinevad kultuurid umbrohtude kasvu erinevalt. 4 3. Agrotehnilised võtted Umbrohutõrje peamiseks aluseks on teaduslikult põhjendatud külvikord ja mullaharimine ning umbrohuseemnetest vaba külvise ja sõnniku kasutamine, samuti umbrohukollete hävitamine põllumajanduslikult mittekasutatavatel maadel (kraavikaldad, teepeenrad, postide ümbrused jne).
Eesmärk on EL-is vastuvõtta mullakaitsedirektiiv, millega pannakse paika liikmesriikide kohutstused pinnase kaitse osas. Muldade seire- Eestis on teostatud alates 1983ndast aastast seireid saastunud aladel ja alates 2001 a.st ka põllumajandus kasutuses olevatelt aladelt.2002 toimu 7 seire. EL astumisega muutus kohustuslikuks: 2001, 2008 ja 2013 põllumuldade tallatuse seire, taimekaitsevahendite jääkide määramine ja raskmetallid. Peamised muldade kahjustajad: Erosioon- mullaoskaeste ärakanne tuule või veega. Esineb 3 kraadistel kallakutel. Eestis om vee-erosiooniohtilk 40 000 ha maad, millest 41% on kasutusel põllumaana. Deflatsioon- mullaosakeste ärakanne tuule tõttu. Eestis on üle 104 000 ha maad tuuleerosiooniohtlikud, millest 17 põllumassiivid. Erosiooni põhjused: valed mullaharimisviisid, ekstreemsport, ehitus- ja kaevetääd, turism, karjatamaine, mulla tallamine, üleujutused ja
olema haigusevaba, sertifitseeritud, peab sobima kohalikesse tingimustesse. Tuleks valida haigluskindlamaid sorte kasvatamiseks. Teine väga tähtis ennetav meetod on külvikord. See loob optimaalse kasvu- ja arengutingimused, hoiab kontrolli all nii haiguste, kahjurite kui ka umbrohtude arvukuse, säilitab mulla viljakuse ja struktuuri. Külvikord peab olema selline, et sellele järgneksid erinevad kultuurid, millel on erinev toitainete tarbimine mullast, erinevad haigused ja kahjustajad. Kolmas tähtis ennetav tõrjevõte on mulla harimine. Kui õigesti mulda harida siis suudab hoida kahjurid kontrolli all, samuti umbrohtude vohamist. Õige harimine parandab mulla mikrobioloogilst aktiivsust. Samas ei tohiks ka üle harida ning valed harimisvõttes on kindlasti pigem kahjulikud kui kasulikud. Veel kasutatakse ennetamiseks näiteks leegitamist. Selle põhimõte seisneb selles, et
370mg. Mükoosid e seenhaigused. krobeline, vähivastu aitab. Must pässik- Mükotoksiinid: 1)amanitiin-kärbseseentes hümenofiilset moodustist ei ole (kasel)- ja teistes lehikulaadsetes seentes. steriilne vorm viljakehad. Eenduvad 2)Büromütriin- kottseentes. 3) Silotsüriin- viljakehad on: muguljas, kabjakujuline, narkootiline toime 4)falloidiin. Metsa konsooljas, teravnurkne, nürinurkne, kahjustajad ning nende poolt tekitatud küüsjas, neerjad, lehvikjas. Kinnitub: kahjustuste vahekord väljendatuna tsentraalselt või külgmiselt. Viljakehade tarbepuidu kadudena: haigused 40% ja ülakülg: a) ainult horisontaalsete lõhedega ja putukad 19%, tuli, ilmastik, loomad.Puittu b) lõhed nii horisontaal kui vertikaalsuunas. lagundavad seened: Aeroobsetes Viljakehade ülakülg on: karvane, sile,
hukkunud puistute pindalast. Kahjustustest on endiselt olulisel kohal ulukikahjustused. Vähenenud on küll põdrakahjustused keskealistes kuusikutes, kuid aeg-ajalt põhjustavad metsakultuuridele, eriti kuusekultuuridele, tõsist kahju metskitsed. Laialt levinud juure- ja tüvemädanikest tingitud kahju on suur, kuid selle tegeliku ulatuse kohta ülevaade puudub. Kogu metsaressursist on erinevate kahjustajate poolt mõjutatud 403 000 ha. Suurimad kahjustajad pindala järgi on sõralised - 221 000 ha, haavataelik - 55 100 ha, torm 36 900 ha ja juurepess - 31 600 ha. Metsatulekahjude esinemissagedust arvestades jagunevad Eesti metsad suure, keskmise ja väikese tuleohuga aladeks. Enim levinud metsatulekahjude tekke põhjustaja on inimene, kes on hooletu tule tegemisel ja suitsetamisel, kulupõletamisel jms. Metsatulekahjude ärahoidmiseks on otstarbekaim metsamajandusvõtete rakendamine ja puistute kujundamine vähem tuleohtlikeks.
Seega võivad nad kokkupuutes nahaga olla ärritava ja kergelt söövitava toimega. 15 4. Puitu kaitsevahendid Puidukaitse eesmärgiks on rakendada abinõusid, mis kaitseksid puitu selle kvaliteeti kahjustavate tegurite eest. Peamine puidukaitse abinõu on puidu õige hooldus, mis algab puu langetamisest ja peab kestma vastava puittoote kogu ekspluatatsiooni-aja (elukaar!). Puidu kahjustajad, mis värvivad või hävitavad puidukudesid, sõltuvad vajalike toitainete olemasolust: niiskusest, hapnikust ning temperatuurist +5 ja +30°C vahel. Kui mõni nimeta- tud teguritest puudub, ei saa seened areneda. Korralik kuivatamine kaitseb puitu kõige enam seenkahjustuste eest. Mõndadel puiduliikidel on resistentsemad omadused mädanike vastu kui teistel. Vastupidavusklass Arvestatud vastupidavus Puuliiid (Aastates) mullas
toitumistingimused ja vähendab kahjurite levikut ( Mullaharimine künd ja sügavkobestus hävitavad mullas talvituvaid organisme, viib umbrohuseemned sügavamale, kus need ei idane. Äestamine nõrgestab taimi, kobestamine aktiivistab mulla mikroorganismide elutegevust, muudab niiskustingimusi, kõrre koorimine hävitab mullas olevaid kahjurite vastseid, hävitab tärganud orase, kus muidu talvituksid kahjustajad, hävitab umbrohtu · Multsimine mõjutab organismide arengutingimusi. Orgaaniline mults (rohi, põhk, kompost) suurendab org aine varu mullas, takistab umbrohu kasvamist, takistavad teatud kahjustajate tungimist taimejuurteni elusmults (Paber- ja kilemults) reguleerivad mulla niiskusesisaldust, vähendab umbrohtumust, barjäär kahjuritele VÕIB (kile) luua kahjustajale (nt lestad) paremaid tingimusi · Külvi- ja istutusaja valik
üldiselt lühiealisemad kui noorelt aeglasekasvulised. Esimesed nakatuvad kergesti tüvemädanikke põhjustavate seeneliikidega. Kuid sellel reeglil on ka erandeid, sest nooruses kiiresti kasvavad, aga mädanemisele hästi vastupidava puiduga liigid (näiteks lehised, harilik mänd jt) on pika ja ülipika elueaga. Liigi bioloogilist eluiga mõjutavad mitmed elukeskkonnast tulenevad tegurid, nagu näiteks kasvuruumi suurus, puude asukoht, piirkonnas esinevad haigused ja kahjustajad, mehhaanilised vigastused tüvel ja juurtel jne. Eriti teravalt lühendavad puude ja põõsaste iga ebasoodsad olud linnades (õhusaaste, mulla tihenemine, tänavate soolatamine jne). Eluea pikkuse järgi võib puittaimed jaotada järgnevalt: I Väga pikaealised (puude vanus > 500 a; põõsaste vanus > 100 a) (igimänd, hiidsekvoia, harilik jugapuu, harilik kadakas, harilik ebatsuuga, kaukaasia ja euroopa nulg, siberi seedermänd, kanada tsuuga, harilik mänd jt) © Ivar Sibul 2007 2012.
annaabi.ee 
