suurusest). 2. Firmad toodavad ühesugust toodangut, mistõttu on tarbijal ükskõik, missuguselt müüjalt ta kaupa ostab. Kui mõni müüja üritab kaupa müüa kõrgema hinnaga, siis seda väga ei osteta. 3. Turul puuduvad sisenemisbarjäärid ehk miski ei takista firmasid turule tulemast või sealt lahkumast. 4.Puudub kontroll hinna üle. Iseloomulik on, et hind on nii madal kui võimalik. Hinna tõus ja suure kasumi saamise võimalu meelitab ligi uusi pakkujaid ja kahjumite tekkimine sunnib olemasolevaid pakkujaid turult lahkuma. Monopolistlik konkurents – e/v pakuvad sarnaseid, kuid mitte täpselt ühesuguseid tooteid. Tunnused 1. Palju müüjaid tiheda konkurentsiga turul. Tooteid eristatakse vastavalt erinevate turgude vajadusele. 2. Diferentseeritud toodang – tooted on sarnased, kuid väikeste erinevustega ja mitte üksteist täielikult asendavad. Asenduskaupade olemasolu piirab hinna kujundamist. 3. Uutel firmadel on turule suhteliselt kerge pääseda.
Kui tuleb veel uusi pakkujaid, siis ostjate pärast konkureerides hind hakkab jälle alanema. Uusi pakkujaid tuleb seni, kuni on võimalik kasumit teenida. Samuti ei saada ka pikaajaliselt kahjumit, sest kohe peale hinna langemist nii madalale, et ettevõtted hakkavad teenima kahjumit, loobub osa ettevõttetest tootmisest. Teine iseloomulik joon on, et hind on nii madal kui võimalik, kuna hinna tõus ja suur kasum meelitab uusi pakkujaid ja kahjumite tekkimine sunnib osasid ettevõtteid lahkuma. Täieliku turu olemusele on kõige lähedasem rahvusvaheline valuutaturg. Seal on osalejate arv ja kauplemise maht väga suur ja kaup on samuti ühetaoline. Monopol on turuvorm, kus on üks müüja ja teenus või ressurss, millele ei ole asenduskaupu ning turule sisenemiseks on barjäärid. Sisenemise barjäärid on juriidilised või lihtsalt takistused, mis kaitsevad ettevõtjat uute konkurentide eest.
käibekapitali juhtimist, vaadates seoseseid firma varade ja kohustuste komponentide vahel. Käibekapitali eesmärgiks on luua tingimused ja eeldused ettevõtte jooksvaks tegevuseks. Puhaskäibekapital iseloomustab investeeringuid käibekapitali. Puhta käibekapitali suurus võimaldab hinnata likviidsete varade reservi, mis on kasutatav rahaliste sissetulekute ja väljaminekute tasakaalustamiseks kriisi korral, samuti ka võimalike kahjumite katmiseks, mis võivad tekkida väiksema likviidsusastmega käibevarade konverteerimisel rahaks 200 200 8 9 1,3 0,4 · KÄIBEVARA OSATÄHTSUS VARADES: Mida kõrgem on puhaskäibekapitali suhe varadesse, seda kõrgem on ettevõtte maksevõime tase 4. KAPITALI STRUKTUURI SUHTARVUD 200 2009 8 0,9 0,9 · Võlakordaja: Finantsanalüüs
* näitajat nimetatakse ka: töökapital Puhaskäibekapital ei ole küll suhtarv vaid rahaline suurus, aga likviiduse kohta saab hinnangu anda alles siis, kui on analüüsitud käibekapitali juhtimist, vaa vahel. Käibekapitali eesmärgiks on luua tingimused ja eeldused ettevõtte jooksvaks tegevuseks. Puhaskäibekapital iseloomustab investeeringuid käibekapi varade reservi, mis on kasutatav rahaliste sissetulekute ja väljaminekute tasakaalustamiseks kriisi korral, samuti ka võimalike kahjumite katmiseks, mis või konverteerimisel rahaks Käibekapitali osatähtsus varadest Mida kõrgem on puhaskäibekapitali suhe varadesse, seda kõrgem on ettevõtte maksevõime tase EFEKTIIVSUSE SUHTARVUD (ACTIVITY RATIOS) Efektiivsussuhtarvud näitavad kui tõhusalt on firma kasutanud oma varasid läbimüügi suurendamisel. Teisisõnu käibekordajad näitavad millised varad teen võimalik võtta tarvitusele meetmeid, et varasid tootlikumalt rakendada või neist hoopis loobuda.
Täieliku konkurentsiga turul olev ettevõte peab tegema kolm järgnevat otsust: a) Kas jääda tööstusharusse püsima või lahkuda sellest? b) Kui jääda, siis kas toota või olla ajutiselt suletud? c) Kui toota siis millises mahus? [1] Kuna täieliku konkurentsiga turule on iseloomulik, et hind on kaubal või teenusel võimalikult madal, millest tulenevalt hinna tõus ning suure kasumi teenimise võimalus meelitab uusi pakkujaid turule tulemiseks ning kahjumite tekkimine olemasolevatele pakkujatele tähendab see paratamatult turult lahkumist. Täielik konkurents on laialt levinud põllumajanduses kui ka kalanduses. 3.2. Monopol Monopol on turuvorm, kus tegutseb üks müüja, teenuse osutaja või ressurss, millele ei ole lähedasi asenduskaupu ning täiendavalt on turule sisenemine takistatud. Ettevõte ei allu turuhinnale ning määrab selle ise. [2] Turule sisenemine võib olla takistatud järgnevate põhjuste tõttu: litsentsi või
November X Detsember Z Finantsvõimendus Futuuri teine oluline omadus on võime pakkuda finantsvõimendust. Futuuri ostes ei pea ostja maksma mitte kogu lepingu eest (nafta puhul (QM) oleks see 93 dollarit*500 = 46 500 dollarit) ja isegi mitte osaliselt, vaid kliendi kontol peab olema piisav tagatis võimalike kahjumite katmiseks. Tagatis on enamasti 2-10%, üksikutel juhtudel 10-25% futuurilepingu väärtusest. See tähendab, et näiteks naftafutuuri ostes peab kliendi kontol olema hetkel vähemalt 3200 dollarit. Kui suur täpselt peab olema tagatis, selle määrab ära börs, millel futuuri kaubeldakse. Tagatist võib suurendada ka konkreetne maaklerfirma. Kui turul valitseb närviline olukord ning langused või tõusud
tarkvaraga või internetiühendusega peaks tekkima probleem, võib avatud tehingute muutmine, sulgemine või uute positsioonide avamine osutuda võimatuks. Teatud riskid tulenevad ka otseselt turgudest. Intressimäära risk tuleneb kaubeldavate valuutade riikide intressimääradest. Krediidirisk tuleneb ühe osapoole maksevõimetusest (näiteks pankroti korral). Riigipoolne risk võib tekkida kui valitsus sekkub valuutaturgudesse. Kauplemise puhul on kõige olulisem kasutada kahjumite piiramiseks stop-loss tehinguid. Kaupleja peab enne positsiooni avamist määratlema, kui palju on ta valmis iga konkreetse tehingu korral kaotust vastu võtma ja seadma vastavad stopp-loss tasemed. 7. Lingid www.dailyfx.com www.actionforex.com http://en.wikipedia.org/wiki/Foreign_exchange_market 8. Fundamentaalanalüüs Fundamentaalanalüüs Forexi turul on riikide majandusolukordade põhjal kauplemisotsuste efektiivsemaks muutmine
riikide valuutada 50%'se devalveerimise korral. Optsiooniportfelle hinnatakse enamusel juhtudel ainult stressitestidega 9. Riski maandamise meetodid Lepingu teise osapoole analüüsimine Riski diversifitseerimine Avatud riskipositsiooni limiteerimine Riskipreemiate kasutamine pangatoodete hinnastamisel Reservide moodustamine oodatavate kahjumite katmiseks Mitteoodatavate kahjude katmine panga omakapitaliga Aktiva-passiva struktuursete proportsioonide muutmine Riskikindlustus läbi riski kompenseeriva positsiooni võtmise Kindlustusfirmaga kindlustuslepingu sõlmimine Riskivarade müük lk. 293-296; 300-310 6. Intressimäärariski põhjused Intressimäärariski võib põhjustada nii üldine intressimäärade muutumine kui ka
muude laenureeglite kehtestamine ja täitmine. •Vastaspoole krediidivõime hindamine. •Riskilisa kehtestamine laenuintressi kalkuleerimisel. •laenude tagasimaksmise tagamine korrektselt vormistatud dokumentidega, asjaõiguslike ja võlaõiguslikke tagatistega, sh pantidega, garantiidega •laenude, laenusaajate ja laenuportfelli jälgimine, ümberhinda-mine ning laenukahjumite katteks provisjonide moodustamine. •probleemlaenudega tegelemine •Omakapitali suurendamine ootamatute kahjumite katteks •laenude väärtpaberistumine •Riskikindlustus krediididerivatiivide abil nagu krediidiriski vahe-tustehingud, krediidiriski vahetus tehingut sisaldavad võlakirjad rahaliselt kaetud ulatuses, kogutulu vahetustehingud Likviidsusriski maandamismeetodid: •Kõigi oluliste likviidsusnäitajate jaoks limiitide kehtestamine. •Aktivate ja passivate põhjal tekkivate rahavoogude kooskõlasta-mine tähtaegade ja mahtude suhtes.
40. Riski maandamise meetodid Riski votmisel puutakse end tema negatiivsete tagajargede vastu kindlustada ehk riski katta. Tahtsamateks riski maandamismeetoditeks on: •• lepingu teise osapoole analuusimine; •• riski diversifitseerimine; •• avatud riskipositsiooni limiteerimine; •• riskipreemiate kasutamine pangatoodete hinnastamisel; •• reservide moodustamine oodatavate kahjumite katmiseks; •• mitteoodatavate kahjude katmine panga omakapitaliga; •• aktiva-passiva struktuursete proportsioonide muutmine, sh bilansilise portfelli immuniseerimine ning rahavoogude valuutastruktuuri kooskolastamine; •• riskikindlustus labi riski kompenseeriva positsiooni votmise ehk peamiselt bilansivaliste tuletisinstrumentide abil (hedge); •• kindlustusfirmaga kindlustuslepingu solmimine (insurance); •• riskivarade muuk jt. 40. Intressimäärariski põhjused
Ettevõtte investeerib põhivaradesse eesmärgiga teenida põhivarade kasutamisega (põhivaradega toodetud toodete müügiga) tehtud investeering tagasi. Bilansi passivas kajastatakse ettevõtte kohustused ja omakapital. Kohustused liigendatakse lühi- ja pikaajalisteks ( kriteeriumiks maksetähtaeg üks aasta ). Omakapital tekib ettevõtte asutamisel ja on sel hetkel võrdne omanike poolt tehtud sissemaksetega. Ettevõtte tegutsemisel omakapital suureneb või väheneb tekkinud kasumite - kahjumite võrra. 6 Muutused bilansis majandusoperatsioonide tulemusel: · Muutus varade sees (aktivas) bilansimaht ei muutu · Muutus kohustuste sees või kohustuste ja omakapitali vahel (passivas) bilansimaht ei muutu · Saadakse varasid väljastpoolt bilansimaht suureneb · Kaetakse kohustusi bilansimaht väheneb Kontod ja kahekordne kirjendamine
muu koondkasumi või kahjumi ning nendeks on (SME IFRS 5.4): (a) välismaise äriüksuse finantsnäitajate ümberarvestamisel tema arvestusvaluutast esitusvaluutasse tekkinud vahed (RTJ 1 paragrahv 91); (b) muud kasumid ja kahjumid, mille kajastamist Raamatupidamise Toimkonna juhendid ei reguleeri, kuid mis vastavalt SME IFRSile või IFRSile kajastatakse koondkasumiaruandes (näiteks rahavoogude riskimaandamisinstrumentide ümberhindlusel tekkinud kasumite ja kahjumite efektiivne osa vastavalt SME IFRS peatükile 12 või standardile IAS 39). 32. Koondkasumiaruandes esitatakse perioodi koondkasum, mis koosneb kasumiaruandes kajastatud aruandeperioodi kasumist/kahjumist ning käesoleva juhendi paragrahvis 31 loetletud muudest koondkasumi ja kahjumi osadest. Perioodi koondkasum väljendab ettevõtte omakapitali muutust, mis ei ole tingitud tehingutest omanikega. 33. Koondkasumiaruanne esitatakse kasumiaruande järel eraldi aruandena. Näide
Nendest näitajatest võib järeldada, et tegemist on väga maksejõulise ettevõttega. 3.5 Puhas käibekapital Puhas käibekapital määrab ära aktivate hulga, mida finantseeritakse pikaajalistest allikatest ja mis ei nõua lähiajal makseid. Puhta käibekapitali suurus võimaldab hinnata likviidsete varade reservi, mis on kasutatav rahaliste sissetulekute ja väljaminekute tasakaalustamiseks kriisi korral, samuti ka võimalike kahjumite katmiseks, mis võivad tekkida väiksema likviidsusastmega käibevarade konverteerimisel rahaks. Puhas käibekapital pole suhtarv, vaid rahaline suurus. Mida suurem on antud näitaja, seda maksevõimelisema ettevõttega on tegu. Lisaks peaks puhas käibekapital olema positiivne. · 2009. aasta puhas käibekapital: · 2010. aasta puhas käibekapital: · 2011. aasta puhas käibekapital: · 2012. aasta puhas käibekapital:
bioloogilised varad bilansis; valmis- ja lõpetamata toodangu varude jääkide muutus kasumiaruandes = valmis- ja lõpetamata toodangu muutusega bilansis. (Vooro, 2011, lk 32) Teoreetilise analüüsi põhjal tegi autor järelduse, et bioloogiliste varade pideva muutumise tõttu on tähtis nende muutuste õige ja õiglane kajastamine finantsaruannetes. Bioloogiliste varade väärtuste muutuste ümberhindamise tulemused kajastatakse aruandeaasta kasumite/kahjumite koosseisus kasumiaruandes. 1.4.3 Bioloogiliste varade kajastamine aastaaruande lisades Iga bioloogilise vara kogumi või põllumajandusliku toodangu kogumi kohta avalikustatakse õiglase väärtuse leidmisel rakendatud meetodid ja olulised õiglase väärtuse leidmist mõjutanud eeldused (Vilu, et al., 2007, lk 180) Olulisemaid aspekte bioloogiliste varadega seonduva info avalikustamisel aastaaruande lisades on
pikaajalistest allikatest ja mis ei nõua lähiajal makseid. Puhaskäibekapital polegi suhtarv vaid rahaline suurus ja sellest tulenevalt ei ole ta firma suurust ja tegevusmahtu arvestamata otsehinnanguteks kohane vaid teda tuleb vaadata seoses firma teiste varade ja kohustustega. Puhta käibekapitali suurus võimaldab hinnata likviidsete varade reservi , mis on kasutatav rahaliste sissetulekute ja väljaminekute tasakaalustamiseks kriisi korral, samuti ka võimalike kahjumite katmiseks, mis võivad tekkida väiksema likviidsusastmega käibevarade konverteerimisel rahaks. Selline kahjum võib tekkida näiteks tulenevalt halbadest võlgadest debitoorses võlgnevuses või laovarude turuväärtuse kahanemisest turukonjunktuurimuutuste tõttu. Lühiajalise võlgnevuse kattekordaja = käibevarad / lühiajalised kohustused Kui see näitaja on madal, siis võib ettevõttel tekkida makseraskusi. Samas liiga kõrge
vähenevad ·kasumi vähenemine- kulude kasv sõltumatul põhjusel ega ole seotud konkreetse väärt- ·fikseeritud tulumääraga väärtpaberid ·(-) ebatõen. ·kahjumite kasv tagastamata võlgadelt ·lisakulude kasv; Laekuvad nõuded ja laenud; 2)Finantstulu väärtpaberi- paberiga; 2)mittesüst. ehk kontrollitavad riskid, mis on tingitud ebapiisavast ohutuse tagamisest ja on seotud 3)info debitoorsete võlgnevuste kohta: ·deb. keskmise test- tekib väärtpaberite ostmisets, hoidmisest ja müü- konkreetsete VP liikidega. Mittesüst. riskid: perioodi ja mahu suurenemine ·deb
Seega, vaatamata võimalusele teenida lühiajaliselt suuri kasumeid, tagab vaba juurdepääs turule nende kasumite vähenemise pikaajaliselt. Samuti ei saada sellisel turul ka pikaajaliselt kahjumit, sest kohe kui hind langeb nii madalale, et ettevõtted hakkavad saama kahjumit, loobub osa ettevõtetest tootmisest. Täieliku konkurentsiga turule on iseloomulik veel see, et hind on nii madal kui võimalik. Hinna tõus ja suure kasumi saamise võimalus meelitab ligi uusi pakkujaid ja kahjumite tekkimine sunnib olemasolevaid pakkujaid turult lahkuma. Kartulikasvatajast talumehele tähendab see seda, et kui kartuli hind turul hakkab tõusma siis järgmisel aastal leidub juba oluliselt rohkem talumehi kes otsustavad kartulit kasvatada. Kui aga kõik talumehed otsustavad kartulikasvatamisega tegelema hakata, on järgmisel aastal saak nii suur, et keegi ei jõua seda ära süüa. Nüüd tahavad kõik kartulikasvatajad oma kartulitest iga hinna eest lahti saada ja
GM vähenemine dokkimisel uus GM = GM - ( - DISV ) × KM / tasakiilus laeva puhul ja uus GM = GM - MTC × t × KM / X F × trimmiga laeva puhul Kaptenivalem GM C = ( 0,7 B / TR ) , kus TR on laevaperiood. 2 JUHTNÖÖRID LAEVA PÜSTUVUSE KORRALDAMISEKS Guidelines on the Management of Ship's Stability (SLF 43/9 15.05.2000) Sissejuhatus Juhtnöörid on välja töötatud ebaõigest laeva püstuvuse käsitlusest tingitud õnnetuste ja kahjumite vähendamiseks ja suunatud mereadministratsioonidele, laevakompaniidele ning laevajuhtidele. On üldtunnustatud, et laeva konstruktiivsed püstuvusnäitajad peavad vastama IMO sellekohaste konventsioonide nõuetele ja vigastamata laeva püstuvuse koodeksi (res.749) seisukohtadele. Sellegipoolest on vaja laevajuhtide erilist hoolt ja tähelepanu püstuvuse jälgimiseks lastioperatsioonide käigus, ülesõitudel ja hädaolukordades.
dividendidelt ja intressidelt vajalikud maksud makstud saaks. See hooldusteenus on pankadele tulus kuna seda valdkonda on raske automatiseerida. Hooldusteenuste hulka kuulub ka investeeringute raamatupidamine ning tulususe mõõtmine, mille raames valmistab pank invesorile ette investeerimisotuste tegemiseks vajaliku info. 17.11.05 RISKID PANGANDUSES Risk on ebakindlus kasumite ja kahjumite esinemise osas ehk kaotamise võimalus majandusüritusest. Põhilised riskid panganduses 1. Kvantitatiivsed riskid - krediidirisk - valuutarisk - intressirisk - likviidsusrisk 40 2. Kvalitatiivsed riskid - personalirisk - tehniliste süsteemidega seotud riskid. Krediidirisk Komplektsselt võib laenuriski iseloomustada laenusaaja äri- ja finantsriski ning
Käibekapitali seisundist sõltub suurel määral ettevõte võime täita oma kohustusi, laiendada tegevust ning vastutada võlgnevuste eest. ASi Even aasta puhas käibekapital on igal vaadeldaval aastal langenud ja 2005. aastal on näitaja negatiivne, mis tähendab, et ettevõtte likviidsed varad ei kata ära lühiajalisi kohustusi ja seega puudub sularaha reserv. Pikaajaliselt püsiva negatiivse käibekapitali korral võib analüüsitaval ettevõttel esineda raskusi kahjumite katmisel, mis võivad tekkida väiksema likviidsusastmega käibevarade konverteerimisel rahaks (näiteks ebatõenäoliselt laekuvad arved debitoorses võlgnevuses). Samuti puudub likviidsete varade reserv, mis on vajalik rahavoogude kriisi korral rahaliste sissetulekute ja väljaminekute tasa- kaalustamiseks. Kuigi analüüsitava ettevõtte käibevarad on aasta-aastalt suurenenud, kui 2003. aastal olid need 7 598 130 krooni, siis 2005. aasta lõpuks 10 160 176 krooni, on ka lühiajalised
Sellised kasumid ja kahjumid moodustavad muu koondkasumi või kahjumi ning nendeks on: 1) välismaise äriüksuse finantsnäitajate ümberarvestamisel tema arvestusvaluutast esitus- valuutasse tekkinud vahed; 2) muud kasumid ja kahjumid, mille kajastamist Raamatupidamise Toimkonna juhendid ei reguleeri, kuid mis vastavalt SME IFRSile või IFRSile kajastatakse koondkasumiaruandes (näiteks rahavoogude riskimaandamisinstrumentide ümberhindlusel tekkinud kasumite ja kahjumite efektiivne osa) (RTJ 2 § 31). Koondkasumiaruandes esitatakse perioodi koondkasum, mis koosneb kasumiaruandes kajastatud aruandeperioodi kasumist/kahjumist ning muudest koondkasumi ja kahjumi osadest. Perioodi koondkasum väljendab ettevõtte omakapitali muutust, mis ei ole tingitud tehingutest omanikega. Koondkasumiaruanne esitatakse kasumiaruande järel eraldi aruandena (RTJ 2 § 32). Koondkasumiaruande koostamise nõue tuleneb rahvusvahelistest finantsaruandluse standarditest (IFRS)
Seega, vaatamata võimalusele teenida lühiajaliselt suuri kasumeid, tagab vaba juurdepääs turule nende kasumite vähenemise pikaajaliselt. Samuti ei saada sellisel turul ka pikaajaliselt kahjumit, sest kohe kui hind langeb nii madalale, et ettevõtted hakkavad saama kahjumit, loobub osa ettevõtetest tootmisest. Täieliku konkurentsiga turule on iseloomulik veel see, et hind on nii madal kui võimalik. Hinna tõus ja suure kasumi saamise võimalus meelitab ligi uusi pakkujaid ja kahjumite tekkimine sunnib olemasolevaid pakkujaid turult lahkuma. Kartulikasvatajast talumehele tähendab see seda, et kui kartuli hind turul hakkab tõusma siis järgmisel aastal leidub juba oluliselt rohkem talumehi kes otsustavad kartulit kasvatada. Kui aga kõik talumehed otsustavad kartulikasvatamisega tegelema hakata, on järgmisel aastal saak nii suur, et keegi ei jõua seda ära süüa. Nüüd tahavad kõik
jaanuaril 2000, kuid võttes arvesse kinnisvaraturu hetkeseisu, tuleks võimaldada kinnisvara müügist või vahetusest saadud kahjumi tasaarvestamist kinnisvara müügist saadud kasumiga jooksval aastal või tulevikus nagu see on väärtpaberite puhul. Nendele, kes kardavad, et see toob kaasa lisasoodustused läbikukkunud kinnisvaraspekulantide, võib öelda, et suuremad tegijad tegutsevad nagunii äriühingute kaudu. Samas aitaks kinnisvara müügist saadud kahjumite tulevikus arvestamine veidikenegi leevendada nende perede olukorda, kes praegusel majanduslanguse ajal on sunnitud müüma ostuhinnast odavamalt oma elukoha või investeeringuks soetatud kinnisvara. Mis on planeeritava muudatuse mõju ettevõtluskeskkonnale? Ühest küljest on see vastus OECD soovitustele kinnisvaraturu mahajahutamiseks. Seda eesmärki see eelnõu ilmselt ka täidab, sest elukohta ei tasu vahetada tihedamini kui kahe aasta järel. Omaette küsimus on, kas jahtunud
Määramatus on kvalitatiivne ja mittemõõdetav. A. Piisavalt selge tulevik C. Tuleviku piirkond D. Tõeline ebakindlus Joonis 5. Ebakindluse neli taset. 71 B. Alternatiivne tulevik ? 12 3 Majanduspoliitikas arvestatakse otsustamisel riski mõistega siis, kui otsustaja saab keskkonna tingimustele vastavusse seada nende esinemise tõenäosuse. Kui otsustaja seda teha ei saa, siis esineb määramatus. Riski juhtimise teoorias defineeritakse riski ebakindlusena kasumite ja kahjumite esinemise suhtes. Riski võib põhimõtteliselt defineerida kui tulude varieeruvust, st projekti tulevased tulud võivad olla planeeritust väiksemad (isegi negatiivsed, st hoopis kahjum) või ületada oodatava tulu. Riskiga toimetulemiseks on võimalik tegevuse riskiastme hindamine ja riski poolt orga- nisatsioonile avaldatava mõju arvestamine. Majanduskeskkonnas tuleb pidevalt võtta otsuseid vastu piiratud informatsiooni (ja mis veel
annaabi.ee 
