Ülesanne: Koostada ette antud jadaloenduri loogikaskeem koos 7-segmendilis(t)e indikaatori(te)ga ning testida selle tööd Multisim tarkvaraga. Minu variandiks oli 64-nd pärijadaloendur. Töö käik: Tunnitöö põhjal oli loenduri koostamine suhteliselt lihtne. Loogikaskeem MultiSim tarkvaras näeb välja järgmine: Joonis 1.: 64-nd pärijadaloendur Järeldus: Trigerid valisin oma arvu järgi. 63 kahendkoodis on 1 1 1 1 1 12 , see tähendab, et 64 loendamise jaoks on tarvis kuute trigerit (nii palju kohti on arvul kahendkoodis). 7-segmendilistel indikaatoritel kuvatakse kuueteistkümnendkoodi väärtused 0-st 3F- ni. 3F-le vastab 6310. Ehk et loendamine toimub 010-6310, mis teebki 64 loendamist. Loenduri lähtestamine toimub, kui kõigi kuue trigeri väljundites on signaal 0, ehk loenduris on arv 6410 = 1 0 0 0 0 0 02
Sellise ühenduse korral, iga pulsi korral muutub trigeri väljund vastupidiseks. Väljundid on ühendatud seitsmesegmendilise ledindikaatoriga. Reset olukorra tingimused saame trigerite väljundist. Antud ülesandes pidi loendur lugema arvuni 11 (10112 , b16) ja reseti tegema väärtusel 12 (11002). Reseti tingimuste täitumist kontrollib AND element U7, millele on trigerite vastavad väljundid ühendatud. Kahendkoodis olevat arvu peab lugema vasakult paremale , seega: trigerite U1 ja U2 puhul peab kasutama inverteeritud väljundit ja trigerite U3 ja U4 puhul peab kasutama inverteerimata väljundit. AND elemendi väljund on viidud trigerite RESET sisendile, mis viib trigerid algolekusse. Trigerite arvu valisin reset väärtuse järgi. Reset tuleb teha väärtusel 12 (11002), see on nelja bitine arv, seega on vaja nelja trigerit ( üks triger = üks bitt).
Ülesanne: Analoog-digitaalmuunduri lugemine ja tulemuse väljastamine kahendkoodis Käik: Analoog/digitaalmuundurid (analoogsisendid) võimaldavad mõõta pinget 0-5 V. 8-bitise muunduri korral jagatakse mõõtepiirkond 255ks osaks ning mõõdetavale pingele vastav väärtus kirjutatakse mikrokontrolleri mälus olevasse registrisse. AD-muundur võimaldab sisendi pinge 0-5 V muundada kahendkoodi ning sealt edasi. Kui LED- lambid on ühenduses, võimaldab kuvada need vastavalt kahendkoodile . Programm kuvab AD-muundur väärtust seitsmesegmendilise indikaatoriga.
4001B või ei 4011B ning ei 4071B – 4073B Multiplexer Demultiplexer Dekooder Dekooder muundab sisendkoodi soovitud väljundkoodiks. Ta tunneb ära sisestatava kahendarvu ja annab signaali vastavasse väljundisse. Ülesanneteks on muundada kahendkoodis arv niisuguseks koodiks, millega saab aktiveerida nõutav mälupesa, juhtida number- või tähtindikaatorit, tunda ära mitmesuguseid kodeeritud signaale jne. Kuna dekoodri väljundisse ühendatavad seadmed on erinevad, siis kasutatakse nende juhtimiseks ka erinevaid dekoodreid. Dekoodril on nii mitu sisendit n, kui mitu kohta on sisendisse antaval kahendarvul. Maksimaalne väljundite arv võrdub kombinatsioonide arvuga 2n. Dekoodreid koostatakse peamiselt NING loogika elementidest.
takistus, seetõttu tekib hilistumist. Asünkroonne - ehk signali vastavasse väljundisse. suuremad mäluseadmed tavaliselt väljundisse pinge (U=IR), jadaülekanne, loenduri Dekoodri ülesandeks on dünaamilistest mälukiipidest. seetõttu DTL-i ei tarvitata. TTL puuduseks on signaalide muundada kahendkoodis arv Püsimälu kasut. programmide (Transistor Transistor Logic) - ülekandmisel tekkiv hilistumine, niisuguseks koodiks, millega ning andmete pikaajaliseks sama, mis DTL, aga 1) osa on mis suureneb koos loenduri saab aktiveerida nõutava säilitamiseks ja lugemiseks. samuti transistoritega. astmete arvuga
2) matemaatiliselt Vahe avaldis langeb kokku summa avaldisega. Ja kui joonistada skeem, siis teab, et see skeem on võimeline nii liitma kui ka lahutama. M= 0 ,toimub summeerimine "+" M= 1 ,toimub lahutamine "-" 7. DEKOODER. Dekooder on lülitus, mis on ette nähtud etteantud sisendkoodi muundamiseks soovitud väljundkoodiks. Ta tunneb ära sisestatava kahendarvu ja annab signali vastavasse väljundisse. Dekoodri ülesandeks on muundada kahendkoodis arv niisuguseks koodiks, millega saab aktiveerida nõutava mälupesa, juhtida number- või tähtindikaatorit, tunda ära mitmesuguseid kodeeritud signaale, muundada kahendkoodis antud arv kümnendsüsteemi arvuks jne. Üldjuhul on dekoodril nii mitu sisendit n, kui mitu kohta on sisendisse antaval kahendarvul. Maksimaalne väljundite arv võrdub kombinatsioonide arvuga 2n . Dekoodrid koostatakse peamiselt NING- elementidest.
Tarbijapakend-sisaldab enamasti mitmeid ühesuguseid ja/ või erinevaid hulgipakendeid. Markeeritakse vastavalt EAN 128 standardile. 43. Vöötkooditehnika kasutamine logistikas. Peamised vöötkoodi tüübid Vöötkoodi lugeja abil saab kaupa automaatselt tuvastada see on esemete, inimeste ja toimingute äratundmine tehniliste seadmete abil ja vastavate andmete edastamine automaatsesse admekogumissüsteemiVöötkood on moodus esitada sümboleid kahendkoodis, mida loetakse optiliste seadmetega, vöödkoodi kasutamisega säästetakse aega ja vähendatakse vigu andmete sisestamisel infosüsteemi.Enamlevinud on Code39-võimaldab esitada kõiki numbreid ja tähti,Koodi üks märk koosneb üheksast triibust-viiest mustast ja nende vahele jäävast neljast valgest triibust. Interleaved 2 of 5-saab esitada ianult numbreid. Lisaks andmemärkidele on koodis erinevad lähte ja lõpumärgid ning alg- ja lõppmargnaalid, EAN- kõige levinum tüüp maailmas
Kolmanda testülesande lahendamiseks kulus testitaval arvutil aega 20 sekundit, võrdlusarvutil 91 sekundit. Neljanda testülesande lahendamiseks kulus testitaval arvutil aega 56 sekundit, võrdlusarvutil 1,8 minutit. Milline oleks nende testide põhjal SPEC rating? V: 2,40 6.test Arvude esitusviisid 1) Kahendkoodi arv 11011100 on kümnendkoodis V:220 2) Heksakoodis arv A6F1 on kümnendkoodis V: 42737 3) Heksakoodis arv C3B1 on kümnendkoodis V: 50097 4) Kirjuta kümnendkoodis esitatud arv 209 kahendkoodis V: 11010001 5) Kirjuta kümnendkoodis esitatud arv 135 kahendkoodis V: 10000111 6) Leia arvu 11000001 ühe-täiend (1’s-complement) V: 00111110 7) Leia arvu 00111110 kahe-täiend (2’s-complement) V: 11000010 8) Leia arvu 00101001 kahe-täiend (2’s-complement) V: 11010111 9) Kirjuta positiivse arvu 001011100 negatiivne vaste märgi-ja-väärtuse (sign- and-magnitude) süsteemis. V: 101011100 10) Kirjuta kümnendkoodis esitatud arv 0,0625 kahendkoodis. V: 0,0001
Kolledzist Clifford E.Berry alustasid elktroonilise arvuti ehitamist. Sõja tõttu ei jõudnudki nad kunagi seda lõpetatud. Aastal 1939 lõpetas Atansoff oma väikse arvuti prototüübi ehitamise. Ta tahtis seda kasutada oma Atansoff-Berry-Computeri(ABC) peal, aga 1942 oli ta sunnitud sõja tõttu oma töö katkestama. Lõpetamata arvuti koosnes 300-st vaakum elektronlambist, et teostada arvutusi, mahuteist, et hoida kahendkoodis informatsiooni.Üks tähtis aspekt, mis eristas ABC-d vanadest mehhaanilistest liitmismasinatest , mis kasutasid otsest lugemist oli see, et ABC kasutas loogilisi operatsioone, et teostada liitmist ja lahutamist. 5 Teise maailmasõja käigus tegid teadlased mitmeid edusamme, et kergnedada arvutuste teostamist. J.Presper Eckert ja William Mauchley leiutasid ENIAC-i (Elecronic Numerical Integrator & Calculator)
kuidas mingit ülesannet täita. Programm, mille käske arvuti protsessor mõistab, on arvutikeeles ühtede ja nullide jada ja selle abil toimub ka suhtlus erinevate arvutikomponentide vahel. Iga üksik element selles nullide või ühtede ahelas on väikseim infoühik ehk bitt. Bittide jada moodustab binaarkoodi ehk kahendkoodi, mis on kogu arvutiteooria aluseks ja mille unepealt tundmine on igale IT spetsialistile oluline kirjaoskus. Konkreetsete sõnumite moodustamiseks on kahendkoodis kasutusel infoühik bait, mis omakorda koosneb kaheksast bitist. Baidi väärtus kümnendkoodis on vahemikus 0 kuni 255 ja ühe kahendkoodis esitatud baidi teisendamine kümnendkoodi on selgitatud allpooltoodud joonisel: Joonis 1-1. Bitipositsioonidele vastavad kahendastmed Igale biti positsioonile vastab kahendaste ja kui vastava positsiooni biti väärtus on üks siis liidetakse sellele vastav kahendaste teistele bittidele ja nii saadakse vastava baidi väärtus kümnendkoodis.
· TTTTT toote tunnus. Vöötkood · C kontrollnumber, mida saab arvutada kindla skeemi kohaselt ja mis näitab, kas uuritava kauba kood on õige ja registreeritud. EAN-8 koodi ülesehitus RRR TTTT C Lühikoodis puudub ettevõtte tunnus ja ka toote tunnus väljendatakse vähemate numbritega. Vöötkoodi olemus Oma olemuselt on vöötkood moodus esitada sümboleid kahendkoodis, mis on loetav optilise seadmega. Vöötkoodide kasutamine info esitamiseks annab mitmeid eeliseid, millest peamised on info sisestamise kiirus ning õigsus. Erinevate testidega on kindlaks tehtud, et inimene eksib info sisestamisel ühel juhul 300-st, vöötkoodilugeja aga ühel juhul kahe miljoni märgi lugemisest. Vöötkoodi lugemise õigsus on tagatud koodi ehitusega. Andmete sisestamise kiiruses saadav eelis sõltub suuresti sisestatavast info
protokolli IPv4. IPv6 peamiseks eesmärgiks on lahendada IP-aadresside defitsiidi probleem ning sellel on 8-rühmalised 128-bitised aadressid ja tugevam andmeturve. Kui praegu kasutusel oleva protokolli IPv4 maksimaalne IP aadresside arv on ca 4,3 miljardit, siis IPv6 puhul on see arv 3,4x1038, mis vastab 6,7x1017 ehk 100 triljonile aadressile maakera pinna iga mm2 kohta. Esimene IP paketi päise väli on 4-bitiline IP versiooni tähise kood, mis IPv4 puhul omab muidugi väärtust 4 (kahendkoodis 0100). IP aadresside klassid A klassi vahemikel saab muuta kõikide aadressiosade väärtusi, B klassil on muudetavad aadressi 3 viimast osa, C klassil 2 viimast osa D klassil ainult viimane osa. Aadressid, mis langevad vahemikku 224.0.0.0 kuni 254.0.0.0. Need on kas eksperimentaalsed või reserveeritud kasutamiseks tulevikus ning ei täpsusta ühtegi võrku. Võrgumask määrab, milline osa aadressist kasutatakse võrgu tähistamiseks ja milline osa hosti
Kolledzist Clifford E.Berry alustasid elktroonilise arvuti ehitamist. Sõja tõttu kahjuks ei jõudnudki nad kunagi seda lõpetatud. Aastal 1939 lõpetas Atansoff oma väikse arvuti prototüübi ehitamise. Ta tahtis seda kasutada om Atansoff-Berry-Computeri(ABC) peal aga 1942 oli ta sunnitud sõja tõttu oma töö katkestama. Lõpetamata arvuti koosnes 300-st vaakum elektronlambist, et teostada arvutusi, mahuteist et hoida kahendkoodis informatsiooni.Üks tähtis aspekt mis eristas ABC-d vanadest mehhaanilistest liitmismasinatest , mis kasutasid otsest lugemist oli see, et ABC kasutas loogilisi operatsioone et teostada liitmist ja lahutamist. Teise maailmasõja käigus tegid teadlased mitmeid edusamme et kergnedada arvutuste teostamist. J.Presper Eckert ja William Mauchley leiutasid ENIAC-i (Elecronic Numerical Integrator & Calculator). See oli 30 * 50 jala suuruse ruumi suurune ja kkalus 30 t. Arvutil oli
Kolledzist Clifford E.Berry alustasid elktroonilise arvuti ehitamist. Sõja tõttu kahjuks ei jõudnudki nad kunagi seda lõpetatud. Aastal 1939 lõpetas Atansoff oma väikse arvuti prototüübi ehitamise. Ta tahtis seda kasutada om Atansoff-Berry-Computeri(ABC) peal aga 1942 oli ta sunnitud sõja tõttu oma töö katkestama. Lõpetamata arvuti koosnes 300-st vaakum elektronlambist, et teostada arvutusi, mahuteist et hoida kahendkoodis informatsiooni.Üks tähtis aspekt mis eristas ABC-d vanadest mehhaanilistest liitmismasinatest , mis kasutasid otsest lugemist oli see, et ABC kasutas loogilisi operatsioone et teostada liitmist ja lahutamist. Teine maailmasõda Teise maailmasõja käigus tegid teadlased mitmeid edusamme et kergnedada arvutuste teostamist. J.Presper Eckert ja William Mauchley leiutasid ENIAC-i (Elecronic Numerical Integrator & Calculator). See oli 30 * 50 jala suuruse ruumi suurune ja kkalus 30 t
binaryhexconverter.com/binarytodecimalconverter Vastus: 149 b. Heksakoodis arv C8B0 on kümnendkoodis ■ http://www.binaryhexconverter.com/hextodecimalconverter Vastus: 51376 c. Heksakoodis arv A6F2 on kümnendkoodis ■ http://www.binaryhexconverter.com/hextodecimalconverter Vastus: 42738 d. Kirjuta kümnendkoodis esitatud arv 207 kahendkoodis ■ http://acc6.its.brooklyn.cuny.edu/~gurwitz/core5/nav2tool.html Vastus: 11001111 e. Kirjuta kümnendkoodis esitatud arv 131 kahendkoodis ■ http://acc6.its.brooklyn.cuny.edu/~gurwitz/core5/nav2tool.html Vaata, et eelmise tulemuse kindlasti ära kustutad enne, kui convertima hakkad! Vastus: 10000011 f
info sisestamine, info säilitamine, info teisendamine info väljastamine. Moodsa arvutus- ja infotöötlustehnika aluseks on kolm põhimõtet: ● Igasugune informatsioon esitatakse digitaalkujul: kvantitatiivsed suurused arvudena, ● muu info – tekst, piltkujutised jne. aga numbriliselt kodeerituna (eeskätt kahendkoodis); digitaalteabe töötlemiseks rakendatakse elektroonikat; ● infotöötlusprotsessi juhitakse automaatselt, varem koostatud programmi järgi. Andmete töötluseeskirjad e. algoritmid on esitatud käskude jadana, mida nimetatakse programmiks. ● Programm salvestatakse digitaalseadme mällu ja tema automaatne täitmine ongi digitaalarvuti töö aluseks. Digitaaltehnikas kasutatakse kahendsüsteemi nii iseseisva süsteemina kui ka teiste arvusüsteemide realiseerimise vahendina
State Kolledzist Clifford EBerry alustasid elktroonilise arvuti ehitamist. Sõja tõttu kahjuks ei jõudnudki nad kunagi seda lõpetatud. Aastal 1939 lõpetas Atansoff oma väikse arvuti prototüübi ehitamise. Ta tahtis seda kasutada oma Atansoff-Berry-Computeri (ABC) peal aga 1942 oli ta sunnitud sõja tõttu oma töö katkestama. Lõpetamata arvuti koosnes 300-st vaakum elektronlambist arvutuste teostamiseks ja mahuteist kahendkoodis informatsiooni hoidmiseks. Vanadest mehhaanilistest liitmismasinatest, mis kasutasid otsest lugemist, erines ABC neist selle poolest, et kasutas loogilisi operatsioone liitmise ja lahutamise teostamiseks. . Esimesed universaalsed programmjuhtimisega arvutid ehitati elektromagnetiliste releede baasil. Peagi leiti, et olemasolevate vahenditega arvutada on raske ja tülikas. 1938-47 ehitasid füüsik Howard H. Aiken [eikin] ja G. R. Stibitz USA-s ning K. Zuse (s.
Baseerimise ning indekseerimisega adresseerimine – nii indeksi- kui baasiregistrid Suhteline adresseerimine – käsukoodiga antakse nihe 5.LCD, LED, OLED ja plasma kuvarid. 6.Dekooder Dekooder - Lülitus, mis on ette nähtud etteantud sisendkoodi muundamiseks soovitud väljundkoodiks. Ta tunneb ära sisestatava kahendarvu ja annab signaali vastavasse väljundisse. Dekoodri ülesanneteks on muundada kahendkoodis arv niisuguseks koodiks, millega saab aktiveerida nõutava mälupesa, juhtida number- või tähtindikaatorit, tunda ära mitmesuguseid kodeeritud signaale jne. Kuna dekoodri väljundisse ühendatavad seadmed on erinevad, siis kasutatakse nende juhtimiseks ka erinevaid dekoodreid. Näiteks on indikaatoritest levinumad 7-segmendilised vedelkristall- ja valgusdioodindikaatorid ning 10 numbrilised huumlahendusindikaatorid. Seitsme segmendilise
leitakse samuti kui kümnend- ja kahendarvude puhul kohaväärtuste liitmisega. Levinumatest arvkoodidest ja arvusüsteemidest annab ülevaate tabel 1.1. Tehnikas kasutatakse laialt kahend-kümnendkoodi, mille mõistmiseks on vaja teada, et arvu kodeerimisel on kasutatud korraga kahend- ja kümnendkoodi positsioonilisi süsteeme, s. t 11 mitmekohaline arv on kodeeritud kümnendkoodis, kuid iga selle number esitatakse kahendkoodis. Kahend-kümnendkoodide korral rakendatakse mitmesuguse võtmega koode, lisaks tavalisele 8421 koodile näiteks ka 4221 või 2421 võtmega koode. Kahend-kümnendkoodiga 8421+3 saab lihtsustada kahend-kümnendarvude aritmeetika- tehteid. Koodi võti 8421+3 tähendab, et arvujada iga kümnendnumbri asemel kodeeritakse kahendkoodis 3 võrra suurem kümnendarv, näiteks arvu 5 asemel arv 8 või arvu 8 asemel 11. Saadakse neljakohalise kahendkoodi ülekanne järgmisele kohale vastavalt
õigele punktile aga mitte ka naabritele. Samas langeb osa elektron kurest ka maskile ja seega väheneb heledus 3. PILET 1. Dekooder Dekooder on lülitus, mis on ette nähtud etteantud sisendkoodi muundamiseks soovitud väljundkoodiks. Ta tunneb ära sisestatava kahendarvu ja annab signaali vastavasse väljundisse. Dekoodri ülesanneteks on muundada kahendkoodis arv niisuguseks koodiks, millega saab aktiveerida nõutava mälupesa, juhtida number- või tähtindikaatorit, tunda ära mitmesuguseid kodeeritud signaale jne. Kuna dekoodri väljundisse ühendatavad seadmed on erinevad, siis kasutatakse nende juhtimiseks ka erinevaid dekoodreid. Näiteks on indikaatoritest levinumad 7-segmendilised vedelkristall- ja valgusdioodindikaatorid ning 10 numbrilised huumlahendusindikaatorid. Seitsme segmendilise indikaatori
impulssasendianduriga. Vahe on modulatsiooniketta ehituses. Joonis 3.30 Fotoelektrilise koodasendianduri modulatsioonikettal on mitu kontsentrilist rada, mis koosnevad segmendikujulistest optiliselt läbipaistvatest ja mitteläbipaistvatest osadest. Kõige sisemisel rajal on kaks osa üks läbipaistev ja teine mitteläbipaistev, järgmisel rajal kaks läbipaistvat ja kaks mitteläbipaistvat osa jne. Seega on modulatsiooniketas kodeeritud 8421-kahendkoodis, kusjuures sisemine rada annab kahendkoodis esitatud arvu vanima järgu, kõige välimine aga noorima järgu. Modulatsiooniketas võib olla kodeeritud ka Gray koodis, mis on samuti kahendkood, kuid erineb 8421-koodist selle poolest, et kaks järjestikulist kahendkoodis arvu ei erine teineteisest rohkem kui ühe koha võrra. Gray koodi kasutamine tagab tavalise kahendkoodiga võrreldes anduri ja juhtimissüsteemi suurema töökindluse, sest koodi muutumisest tingitud loogika-
on võimalik ka värve scannida. CCD aluse all läbi ADC nihkeregister, mis saadab loetavad väärtused väljundporti. 42. Modem: MOdulator-DEModulator: AM, FM, Phase Modulation (üleminek = faasinihe) Konverteerib arvutist tuleva digitaalsignaali analoogkujule ning, vastupidi, võrgust tuleva analoogsignaali digitaalkujule. Kvantimise viga on ±0.5Q (kus Q on väikseim digitaalse muutusena kajastuv muutus analoogsignaalis). 43. Analoogliides: Digitaal-analoog konverter muudab kahendkoodis signaali pidevaks analoogsignaaliks. Paralleelkujul ülekantava signaali jaoks näiteks pingete summaator, mille abil saab määrata, kui mitu 'ühte' on antud signaalis. Või siis analoogimine, milles igas järgus paiknevale ühele antakse kindel pingenivoo (teistest suhteliselt erinev) ning pingete summeerimisega on võimalik määrata mistahes kood. Analoog-digitaal muundur: analoogsignaal lastakse läbi mitme erineva takistusega dioodi
arvuga (n). Väljundsignaal saab olla vaid astmeline pinge. Näide: Oletame, et n = 3, ja sisendile 4. suured voolud madalad pinged (nende järjest tulevad sellised kombinatsioonid: 000_001_011_111_100_101_010_j n e Kui eeldada, et alaldamiseks). Mähkida sekundaarmähis kahe igale kahendarvule vastab vastav arv "volte". Voolude summeerimine toimub "kaalude" järgi. traadiga korraga. Sekund-mähisel keskelt väljavõte. Voolude "kaalud" määrame kahendkoodis. Skeemilise lahenduse puudused: 1) raskused Diood üleval/all, alumine ühendatud ülemise ette. täppistakistitega väiksemate "kaalutegurite" puhul_ R/8 2) tugipingeallika pinge sõltub Tarbija ülemise mähise peal. Ud=0.9U2. koormusest. q1=0.67=1/m2-1, m-pulsatsioonide arv alaldatava
Valige üks või mitu: a. Mälu mahust b. Protsessori kiirusest c. Juhtimisprogrammi pikkusest d. Sisendsignaali ajafiltri häälestamisest Tagasiside Sinu vastus on õige. Õiged vastused on järgmised: Juhtimisprogrammi pikkusest , Protsessori kiirusest Küsimus 90 Õige Hindepunkte 1.00/1.00 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Mis on suurim kümnendarv, mida saab esitada kahendkoodis 8 bitiga Valige üks: a. 16 b. 255 c. 8 d. 256 Tagasiside Sinu vastus on õige. Õige vastus on: 255 Küsimus 91 Õige Hindepunkte 1.00/1.00 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Milline diagramm kirjeldab sisselülitusviivitusega taimerit? Valige üks: a. b. c. Tagasiside Sinu vastus on õige. Õige vastus on: Küsimus 92 Õige Hindepunkte 1.00/1
on võimalik ka värve scannida. CCD aluse all läbi ADC nihkeregister, mis saadab loetavad väärtused väljundporti. 42. Modem: MOdulator-DEModulator: AM, FM, Phase Modulation (üleminek = faasinihe) Konverteerib arvutist tuleva digitaalsignaali analoogkujule ning, vastupidi, võrgust tuleva analoogsignaali digitaalkujule. Kvantimise viga on ±0.5Q (kus Q on väikseim digitaalse muutusena kajastuv muutus analoogsignaalis). 43. Analoogliides: Digitaal-analoog konverter muudab kahendkoodis signaali pidevaks analoogsignaaliks. Paralleelkujul ülekantava signaali jaoks näiteks pingete summaator, mille abil saab määrata, kui mitu 'ühte' on antud signaalis. Või siis analoogimine, milles igas järgus paiknevale ühele antakse kindel pingenivoo (teistest suhteliselt erinev) ning pingete summeerimisega on võimalik määrata mistahes kood. Analoog-digitaal muundur: analoogsignaal lastakse läbi mitme erineva takistusega dioodi
Ajas muutuv signaal – nt rääkides muutub heli rõhk ajas. Ajas ja ruumis pidev signaal: Iga järgnev väärtus on eelmisest veidi erinev. Nt mikrofoni pinge. Diskreetsignaal on selline signaal, millele omistatakse väärtust ainult kindlail ajahetkeil. Diskreetsignaalidel on lõplik arv olekuid. Digitaalsignaal ehk arvsignaal on selline diskreetsignaal, mille kodeerimiseks kasutatakse arvkoodi. Väga levinud on informatsiooni kodeerimine kahendkoodis ehk binaarkoodis. Diskreetne aeg pidev signaal – igasugu eri väärtused, aga mõõdetakse ainult kindlatel ajahekedel, nt iga sekund. Analoog-digitaalmuundur. 3 Diskreetne väärtus pidev aeg – ainult konkreetsed väärtused lubatud, nt täisarvud, aga mõõdetakse igal hetkel. Diskreetne – nt iga sekund mõõdetakse üks väärtus, kusjuures ümardatakse täisarvuni.
koosneb paljudest erinevatest sagedustest. Demoduleerimine Signaali algkuju taastamine selle moduleeritud kujult. Analoog- ja digitaalsignaal Analoogsignaal on pidev signaal, millel on lõpmatu arv olekuid ning mida saab igal ajahetkel mõõta, varieerudes ajas oma maksimaalse ja minimaalse väärtuse vahel . Digitaalsignaal on selline diskreetsignaal, mille kodeerimiseks kasutatakse arvkoodi. Väga levinud on informatsiooni kodeerimine kahendkoodis. Digitaalsignaal on analoogsignaali esitus, millel on lõplik arv olekuid ning iga olek on võimalik esitada piiratud arvuga. Digitaalsignaalil on analoogsignaaliga võrreldes peaaegu alati erinevus. See mõõteviga sõltub arvu pikkusest (ehk arvkohtadest), mis on ette antud digitaalsignaali väljendamiseks. Elektromagnetlainete levimise sõltuvus lainepikkusest- Raadiolained on elektromagnetlained lainepikkusega üle 0,1 mm. Infravalgus- lainepikkus on suurem kui 760 nm
signaali ja müra suhe, millest lähtuvalt valitakse vajaliku operatsiooni täitmiseks sobiv muundur. DAM muundab abstraktse lõpliku täpsusega arvu füüsikaliseks suuruseks (pingeks). DAM-i keerukus on määratud sisendile tuleva bittide arvuga (n). Väljundsignaal saab olla vaid astmeline pinge. Selleks, et saada analoogsignaali, tuleb DAM-i väljundpinge lasta läbi siluva toimega filtri. Lihtsas DAM-is toimub voolude summeerimine „kaalude“ järgi. Voolude kaalud määratakse kahendkoodis. Pilet 8 1. KMOP loogika Komplementaarsete MOP transistoridega loogikalülitused. KMOP loogika kasutab kõrgendatud režiimis MOSFET-e transistoridena ja põhineb täiendavate MOP transistoride kasutamisel, et realiseerida loogikafunktsioone ilma, et elektrivoolu üldse tarvis oleks. 2. Elektrolüütkondensaator Elektrolüütkondensaatoris toimib dielektrikuna oksiidikiht, mis on elektrokeemiliselt formeeritud alumiiniumist või tantaalist elektroodile. Kondensaatori teise elektroodi
Suhtelise koodri väljund annab informatsiooni võlli liikumise kohta, mida saab edasi töödelda. Tüüpiliselt arvutatakse liikumise kiirus ja suund. Suhteline kooder ei võimalda peale toite kadumist võlli konkreetset asendit enam kindlaks teha. 69. Mis on dekooder? Dekooder on lülitus, mis on ette nähtud etteantud sisendkoodi muundamiseks soovitud väljundkoodiks. Ta tunneb ära sisestatava kahendarvu ja annab signaali vastavasseväljundisse. Dekoodri ülesanneteks on muundada kahendkoodis arv niisuguseks koodiks, millega saab aktiveerida nõutava mälupesa, juhtida number- või tähtindikaatorit, tunda ära mitmesuguseid kodeeritud signaale jne. Kuna dekoodri väljundisse ühendatavad seadmed on erinevad, siis kasutatakse nende juhtimiseks ka erinevaid dekoodreid. 70. Mis on multipleksor? Multipleksor : Multipleksor on andmeselektor. Mitmest andmesisendist (2 n) valitakse n juhtsisenditega välja üks, ning edastatakse see väljundisse
Kolledzist Clifford E.Berry alustasid elktroonilise arvuti ehitamist. Sõja tõttu kahjuks ei jõudnudki nad kunagi seda lõpetatud. Aastal 1939 lõpetas Atansoff oma väikse arvuti prototüübi ehitamise. Ta tahtis seda kasutada om Atansoff-Berry-Computeri(ABC) peal aga 1942 oli ta sunnitud sõja tõttu oma töö katkestama. Lõpetamata arvuti koosnes 300-st vaakum elektronlambist, et teostada arvutusi, mahuteist et hoida kahendkoodis informatsiooni.Üks tähtis aspekt mis eristas ABC-d vanadest mehhaanilistest liitmismasinatest , mis kasutasid otsest lugemist oli see, et ABC kasutas loogilisi operatsioone et teostada liitmist ja lahutamist. 6 Teise maailmasõja käigus tegid teadlased mitmeid edusamme et kergnedada arvutuste teostamist. J.Presper Eckert ja William Mauchley leiutasid ENIAC-i (Elecronic Numerical
aritmeetilisi (minimaalselt liitmine ja lahutamine) ning loogilisi tehteid (JA, VÕI, EITUS) ja nihutusoperatsioone (kahendarvu bitid nihutatakse oma senise positsiooni suhtes kas vasakule või paremale). · dekooder (Decoder) Dekooder on lülitus, mis on ette nähtud etteantud sisendkoodi muundamiseks soovitud väljundkoodiks. Ta tunneb ära sisestatava kahendarvu ja annab signali vastavasse väljundisse. Dekoodri ülesandeks on muundada kahendkoodis arv niisuguseks koodiks, millega saab aktiveerida nõutava mälupesa, juhtida number- või tähtindikaatorit, tunda ära mitmesuguseid kodeeritud signaale, muundada kahendkoodis antud arv kümnendsüsteemi arvuks jne. Üldjuhul on dekoodril nii mitu sisendit n, kui mitu kohta on sisendisse antaval kahendarvul. Maksimaalne väljundite arv võrdub kombinatsioonide arvuga 2 n . Dekoodrid koostatakse peamiselt NING- elementidest.
aritmeetilisi (minimaalselt liitmine ja lahutamine) ning loogilisi tehteid (JA, VÕI, EITUS) ja nihutusoperatsioone (kahendarvu bitid nihutatakse oma senise positsiooni suhtes kas vasakule või paremale). dekooder (Decoder) Dekooder on lülitus, mis on ette nähtud etteantud sisendkoodi muundamiseks soovitud väljundkoodiks. Ta tunneb ära sisestatava kahendarvu ja annab signali vastavasse väljundisse. Dekoodri ülesandeks on muundada kahendkoodis arv niisuguseks koodiks, millega saab aktiveerida nõutava mälupesa, juhtida number- või tähtindikaatorit, tunda ära mitmesuguseid kodeeritud signaale, muundada kahendkoodis antud arv kümnendsüsteemi arvuks jne. Üldjuhul on dekoodril nii mitu sisendit n, kui mitu kohta on sisendisse antaval kahendarvul. Maksimaalne väljundite arv võrdub kombinatsioonide arvuga 2n . Dekoodrid koostatakse peamiselt NING- elementidest.
Erinevalt LCD-st on iga ekraanivälja punkt valgusallikas, vaatenurk on lai ja kujundi kvaliteet väga hea. Ei sobi seisva kujundi näitamiseks ja kulutab väga palju energiat. III 1. Dekooder. Dekooder on lülitus, mis on ette nähtud etteantud sisendkoodi muundamiseks soovitud väljundkoodiks. Ta tunneb ära sisestatava kahendarvu ja annab signali vastavasse väljundisse. Dekoodri ülesandeks on muundada kahendkoodis arv niisuguseks koodiks, millega saab aktiveerida nõutava mälupesa, juhtida number- või tähtindikaatorit, tunda ära mitmesuguseid kodeeritud signaale, muundada kahendkoodis antud arv kümnendsüsteemi arvuks jne. Üldjuhul on dekoodril nii mitu sisendit n, kui mitu kohta on sisendisse antaval kahendarvul. Maksimaalne väljundite arv võrdub kombinatsioonide arvuga 2 n . Dekoodrid koostatakse peamiselt NING- elementidest. Suure sisendite arvu korral kasutatakse dekodeerimiseks nn
Mis seade võimaldab helistamist ja asukoha määramist? Nutitelefon Nutitelefoni OS ei ole GPS GPS seade võimaldab tuvastada asukohta satelliitide abil Kui palju info mahutab maksimaalselt 2-kihiline DVD plaat? 8,54 GB Välkmäluseade on nutitelefoni mälukaart Kuidas kantakse üle infosignaali? Elektromagnetlainete abil Kuidas saab võimalikuks mitme biti info ülekandmine faasimodulatsiooniga? Vastandades konkreetsele faasinihkele üle konkreetse numbrilise väärtuse kahendkoodis Miks on vaja, et BT seadmete võimsus oleks madal? Häirekindluse tõstmiseks Milline krüpteering on tõhusaim WiFi võrgu jaoks? AES Milline meetod aitab tõhusaimalt kaitsta WiFi võrku? WPA kasutamine RADIUS serveriga Milline standard ühildub IEEE 802.11g standardiga? IEEE 802.15.1 Mobiilseks andmesideks kasutatav protokoll on EDGE Milleks kasutatakse mobiilset IP'd? Mobiilse seadme uitühenduse võimaldamiseks Kuidas saab energiat positiivne RFID? Elektromagnetiliste lainete abil
töötab kiiremini kui jadaülekande korral. Kiire ülekandega summaatorid- nende puhul on rakendatud rööpülekannde põhimõtet kombineeritult koos jadaülekandega. Ülekanded on moodustatud kõigi kohtade jaoks korraga. 5. Dekooder Dekooder on lülitus, mis on ette nähtud etteantud sisendkoodi muundamiseks soovitud väljundkoodiks. Ta tunneb ära sisestatava kahendarvu ja annab signali vastavasse väljundisse. Dekoodri ülesandeks on muundada kahendkoodis arv niisuguseks koodiks, millega saab aktiveerida nõutava mälupesa, juhtida number- või tähtindikaatorit, tunda ära mitmesuguseid kodeeritud signaale, muundada kahendkoodis antud arv kümnendsüsteemi arvuks jne. Üldjuhul on dekoodril nii mitu sisendit n, kui mitu kohta on sisendisse antaval kahendarvul. Maksimaalne väljundite arv võrdub kombinatsioonide arvuga 2n . Dekoodrid koostatakse peamiselt NING- elementidest. Suure sisendite arvu korral kasutatakse dekodeerimiseks nn
Juhtsisendite arv sõltub väljundite arvust ja vastupidi. Vastavalt juhtsignaalile kommuteeritakse infosisendi signaal ühte väljundisse. Väljundite arv on 2n, kus n on juhtsisendite arv. 11 Koodrid, dekoodrid ja koodimuundurid Dekooder on lülitus, mis on ette nähtud etteantud sisendkoodi muundamiseks soovitud väljundkoodiks. Ta tunneb ära sisestatava kahendarvu ja annab siganaali vastavasse väljundisse. Dekoodri ülesanneteks on muundada kahendkoodis arv niisuguseks koodiks, millega saab aktiveerida nõutava mälupesa, juhtida number- või tähtindikaatorit, tunda ära mitmesuguseid kodeeritud signaale jne. Kuna dekoodri väljundisse ühendatavad seadmed on erinevad, siis kasutatakse nende juhtimiseks ka erinevaid dekoodreid. Näiteks on indikaatoritest levinumad 7-segmendilised vedelkristall- ja valgusdioodindikaatorid ning 10-numbrilised huumlahendusindikaatorid
1*21 + 0*20 = 2 10 A2( B ) = ai 2i i =0 1111100111 2 = 1*29 + 1*28 + 1*27 + 1*26 + 1*25 + 0*24 + 0*23 + 1*22 + 1*21 + 1*20 = 999 10 Toomas Ruuben. TTÜ Raadio ja sidetehnika 63 instituut. Digitaalarvuti toimimise üldpõhimõtted. Ülesanne Ülesanne Leida kahendkoodis arvu 101 0110 1 MSB LSB kümnendkoodis vaste Toomas Ruuben. TTÜ Raadio ja sidetehnika 64 instituut. 32 Digitaalarvuti toimimise üldpõhimõtted. Teisendused Üleminek kümnendsüsteemist kahendsüsteemi D B 25 10 = 11001 2 25/ 2 = 12, jääk 1, see bitt on LSB
Analoog ja digitaal info. Analoog liides (DAC,ADC). Analooginfo info kandja võib võtta ükskõik millisel ajahetkel oma rajaväärtuste puhul suvalise väärtuse. Nt-ks pinge 0 voldist +5 voldini: Digitaalinfo fikseeritud on ainult teatud hulk lubatud väärtusi mida võib info kandja omada oma rajaväärtuste vahel. Nt-ks lubatud pinge nivood 0, 3, 5V: DAC muudab kahendkoodis signaali pidevalt analoogisignaaliks. Paralleelkujul ülekantava signaali jaoks näiteks pinge summaator, mille abil määrata, kui mitu ,,ühte" on antud signaalis. Võis siis analoogimine, milles igas järgus paiknevale ühele antakse kindel pingenivoo (teistest suhteliselt erinev) ning pingete summeerimisega on võimalik määrata mistahes kood. ADC analoogsignaal lastakse läbi mitme erineva takistusega dioodi. Vastavalt sellele, kui mitu dioodi on jõudnud diskreetimisel
..15, siis liidetakse bittidele kahendarv 01102 = 610 ja tehakse ülekanne järgmisse rühma · negatiivse arvu teisendamisel BCD koodi esitatakse eraldi kümnendkohal märk ("-"), arv ise teisendatakse absoluutväärtuseks ja seejärel BCD koodi Veel BCD-kood (Binary Coded Decimal) on kood, kus arvu kodeerimiseks on kasutatud korraga kahend- ja kümnendkoodi. Mitmekohaline arv kodeeritakse kümnendkoodis, kuid selle iga number esitatakse kahendkoodis. Selleks vajatakse sümboleid 0,1,2,3,4,5,6,7,8 ja 9. Kümnendarvu iga järgu esitamiseks vajatakse seega 4 bitti. Tabel 4.5.1: Kümnend-, heksa-, binaar- ja BCD-kood D B H BCD D B H BCD 0 00 0 0000 14 1110 E 00010100 1 01 1 0001 15 1111 F 00010101 2 10 2 0010 16 10000 10 00010110
kaitstud. Ketas koosneb kolmest kihist: alumine ülitugev plastikkiht, mille pealispinnas on salvestusjälg (salvestusspiraal) keskmine õhuke, tavaliselt alumiiniumist metallkile kaitsev lakikiht, millele kantakse siidtrükis etikett Heli salvestamisel laserplaadile kantakse plaadile helisignaali lugemid tavaliselt iga 23 mikrosekundi tagant, niisiis sagedusega 44,1 kHz. Väärtus ise esitatakse 16 - bitises kahendkoodis; viimasel ajal kasutatakse helikvaliteedi tõstmiseks kuni 24 bitist koodi. Andmete salvestamisel esitatakse need kahendkoodis baitidena, nagu muudelgi andmekandjatel. Nagu eelpool märgitud, koosneb plaadi pinnal olev spiraalikujuline salvestusjälg lohkudest (pit) ning põhipinnast (land). Viimane tähistab algset loogilise nulli salvestist, üleminekud lohkudele aga - loogilisi ühtesid. Kuna kahte ühte pole võimalik
nad on sujuvate võngete pidevad signaalid. Lained vees, helid, valgus, elektromagnetism ja praktiliselt ka kõik muu, millega puutume kokku looduses, on analoogkujul. Samuti ka elektrivool. Kõige moodsamad elektroonikakomponendid on digitaalsed, mis tähendab, et kogu töödeldav informatsioon on esitatud numbrite abil. Digitaalelektroonika väljendab kõiki väärtuse muutusi diskreetsete sammude mitte sujuvate võngetega. Digitaalanaloog konverter muudab kahendkoodis signaali pidevaks analoogsignaaliks. Paralleelkujul ülekantava signaali jaoks näiteks pingete summaator, mille abil saab määrata, kui mitu 'ühte' on antud signaalis. Või siis analoogimine, milles igas järgus paiknevale ühele antakse kindel pingenivoo (teistest suhteliselt erinev) ning pingete summeerimisega on võimalik määrata mistahes kood. Analoogdigitaal muundur: analoogsignaal lastakse läbi mitme erineva takistusega dioodi.
Iseloomult on analooglained näiteks loodusnähtused: helid, valgus, elektromagnetism ja elektrivool. DIGITAALINFO info kandja võib omada vaid kindlalt fikseerituid väärtusi. D-info puhul vaadeldakse infokandja väärtusi ainult teatud ajahetkedel, st diskreetsetel ajahetkedel. Seetõttu pole tähtis vaadelda üleminekuid ühelt lubatud väärtuselt teisele. ANALOOGLIIDES DAC (Digital-to-Analog Converter) digitaal-analoog muundur muudab kahendkoodis signaali pidevaks analoogsignaaliks. Skeemil kujutades peamisteks komponentideks digitaalselt juhitavad lülitid. Kui vastavas registrijärgus on 1, siis lüliti kaudu läheb vastav pinge analoogsummaatori sisendisse. Mida rohkem on koodis 1-d, seda suurem arv pingeid läheb summaatorisse. Sinna jõudnud pingete liitmisel saadakse summaarne pinge. ADC (Analog-to-Digital Conventer) analood-digitaal muunduris lastakse analoogsignaal läbi mitme erineva takistusega dioodi
Näide: Oletame, et n = 3, ja sisendile järjest tulevad sellised kombinatsioonid: 000001011111100101010j n e Kui eeldada, et igale kahendarvule vastab vastav arv "volte" Selleks et saada analoogsignaali tuleb DAM-i väljundpinge lasta läbi siluva toimega filtri. Filter võib olla elektriline või näiteks elektro- mehhaniline (kõlarikast). Lihtsad DAM-d voolude summeerimisega. Voolude summeerimine toimub "kaalude" järgi. Voolude "kaalud" määrame kahendkoodis: 191 Sisendite järgi: R1 8 R1 K0 = - Z 0 ....K 3 = - Z3 R0 R0 Kus Z0, Z1, Z2, Z3 (0 või 1) R1 U välj = -U t (K 0 + K 1 + K 2 + K 3 ) = -U t (Z 0 + 2Z 1 + 4Z 2 + 8Z 3 ) R0 Skeemilise lahenduse puudused: 1) raskused täppistakistitega väiksemate "kaalutegurite" puhul R/8
programmide valmimist. PROGRAMMEERIMISKEELTE ÜLDINE JAOTUS Vaatleme programmeerimist pärast 1946. aastat, kui John von Neumann defineeris tänapäeva arvutite põhiprintsiibid. Esialgu oli arvutites programmeerimiseks ainult kahendkood. See tähendab seda, et kõik programmid tuli kirja panna 0-de ja 1-de jadana. Seejärel loodi assembler, mis kujutab endast lihtsat keelt asendamaks arvuti protsessori kahendkoodis kirjutatud käsud mnemoonikutega - lihtsate käske tähistavate tähekombinatsioonidega. Programmeerijate jaoks oli see suur samm edasi. 1950. aastatel loodi juba esimesed programmeerimiskeeled, mida tänapäevase mõiste järgi võib nimetada kõrgkeelteks ja need jagunesid mitmesse gruppi. Imperatiivsed ehk käskivad keeled Need on keeled, kus programmi põhiliseks elemendiks on käsk ehk instruktsioon. Imperatiivses
kiirendab uute programmide valmimist. Programmeerimiskeelte üldine jaotus Vaatleme programmeerimist pärast 1946. aastat, kui John von Neumann defineeris tänapäeva arvutite põhiprintsiibid. Esialgu oli arvutites programmeerimiseks ainult kahendkood. See tähendab seda, et kõik programmid tuli kirja panna 0-de ja 1-de jadana. Seejärel loodi assembler, mis kujutab endast lihtsat keelt asendamaks arvuti protsessori kahendkoodis kirjutatud käsud mnemoonikutega - lihtsate käske tähistavate 13 / 115 tähekombinatsioonidega. Programmeerijate jaoks oli see suur samm edasi. 1950. aastatel loodi juba esimesed programmeerimiskeeled, mida tänapäevase mõiste järgi võib nimetada kõrgkeelteks ja need jagunesid mitmesse gruppi. Imperatiivsed ehk käskivad keeled Need on keeled, kus programmi põhiliseks elemendiks on käsk ehk instruktsioon
annaabi.ee 
