kasutuselevõtmine oluliselt vähenenud. Nende asemel on hakatud kasutama osoonikihile ohutuid, kuid väga kõrge globaalset soojenemist põhjustava potentsiaaliga fluorosüsivesinikke (HFC) Kehtivad õigusaktid Osooni valdkonda korraldab välisõhu kaitse seadus (vastu võetud 5.05.2004). aastal ning Vabariigi Valitsuse määrused ,,Osoonikihti kahandavatele ainetele esitatavad nõuded" ja 2008. aastal jõustunud ,,Osoonikihti kahandavate ainetega seotud toimingutele esitatavad nõuded ning seadmes sisalduvate osoonikihti kahandavate ainete või fluoreeritud kasvuhoonegaaside kogusest aruandmise kord ja aruande vormid". Eesti saavutused Üks olilisemaid saavutusi on, et osoonikihti kahandavate ainete kasutamine Eestis on 98% ulatuses lõpetatud. On moodustatud osoonikihti kahandavate ainete kasutamise, kogumise ja korraldamisega tegelevad asutused ning kord ja on kehtestatud pädevusnõuded osoonikihti kahandavaid aineid
Üldsus tunneb neid kokkuleppeid Montreali ja Kyto protokolli nime all. Graafik 3Hõrenenud osoonikiht Euroopa kohal 14 14 http://www.horisont.ee/node/1851 Osoonikihi kaitse Erinevad riigid on läbi viinud paljusid erinevaid kokkuleppeid, et säästa osooni kihti edasist hõrenemest ja aidata selle taastumist. Osoonikihi ühise kaitsmise meetmed näeb ette 1985. aastal sõlmitud ÜRO osoonikihi kaitsmise Viini konventsioon ja selle juurde kuuluv 1987. aastal sõlmitud osoonikihti kahandavate ainete Montreali protokoll, millega on liitunud 195 riiki (Eesti ühines nii Viini konventsiooniga kui ka Montreali protokolliga 1996. aastal). Montreali protokoll on üks tulemuslikumaid ülemaailmseid keskkonnalepinguid ilma selles loetletud abinõude rakendamiseta väheneks Maad kaitsev osoonikiht aastaks 2050 poole võrra. See tooks kaasa miljoneid nahavähi ja silmakae lisahaigestumisi.15 Paljud osoonikihti kahandavad ained on kogu maailmas juba suures osas kasutuselt kõrvaldatud.
Osoonikihti kahandavad ained sisaldavad kas kloori (Cl) või broomi (Br). Need ained on lenduvad ja väga stabiilsed, mis tähendab seda, et nad jõuavad stratosfääri, kus asub ka osoonikiht. Neil on suur osoonimolekulide lõhustamise võime, mida määratletakse osoonikihi kahandamise potentsiaalina(ODP).Ühikuks loeti CFC-11 (keemiline ühend CCl3F) osoonikihi kahandamise potentsiaal,millega võrreldes enamik teisi CFCsid on mõnevõrra vähem kahjulikud. Tuleb aga öelda, et osoonikihti kahandavate ainete kahjulikkus avaldub lisaks veel nn kasvuhooneefekti süvendamises. Osoonikihi säilimise võitlus,rahvusvahelised lepped Kümnete riikide valitsused ühendasid oma jõud mures osoonikihi saatuse pärast, võttes 1985. aastal vastu Osoonikihi kaitsmise Viini konventsiooni. Juba kahe aasta pärast 16. septembril 1987 võtsid konventsioonile alla kirjutanud riigid vastu Osoonikihti kahandavate ainete Montreali protokolli. Eesti ühines Viini konventsiooni ja Montreali protokolliga 1996
meditsiinipreparaatide, värvide ja lakkide valmistamisel; puhastuslahustina nt metalli, arvutidiskettide ja rõivaste puhastusel; tulekustutites jne (Jürgens i.a). Osoonikihi hõrenemist põhjustavad eelkõige kloororgaanilised (CFC) ühendid ehk freoonid (Parts i.a). Osoonikihi kaitsmine on riikide ühine eesmärk. Osoonikihi ühise kaitsmise meetmed näeb ette 1985. aastal sõlmitud ÜRO osoonikihi kaitsmise Viini konventsioon ja selle juurde kuuluv 1987. aastal sõlmitud osoonikihti kahandavate ainete Montreali protokoll, millega on liitunud 195 riiki (Eesti ühines nii Viini konventsiooniga kui ka Montreali protokolliga 1996. aastal). Montreali protokoll on üks tulemuslikumaid ülemaailmseid keskkonnalepinguid ilma selles loetletud abinõude rakendamiseta väheneks Maad kaitsev osoonikiht aastaks 2050 poole võrra. See tooks kaasa miljoneid nahavähi ja silmakae lisahaigestumisi. Paljud osoonikihti kahandavad ained on kogu maailmas juba suures osas kasutuselt kõrvaldatud.
tulemused jäänud normi piiresse.Eestis mõjutab olukorda kõige rohkem Narva elektrijaam. Osooniaukude tekkepõhjused: Õhku paisatud aerosoolid Freoonid Liiga kõrgel lendavad lennukid Tagajärjed: Silmakae teke Naha kiire vananemine Pikaajaline intensiivse UV-kiirguse käes viibimine võib põhjustada nahavähki. Montreali protokoll 16. septembril 1987 võtsid konventsiooni allakirjutanud riigid vastu osoonikihti kahandavate ainete Montreali protokolli. Eesti ühines Montreali protokolliga 1996. aastal. Montreali protokoll jõustus Eesti suhtes 15.01.1997. Vastavalt Montreali protokolli sätetele peab iga Montreali protokolli osapool kindlustama täieliku kontrolli osoonikihti kahandavate ainete tootmise, kasutamise, impordi ja ekspordi üle. Montreali protokolli jõustumisest alates on riigid hakanud vähendama kahjulike ainete võimalikku sattumist õhku. Kasutatud kirjandus: http://et.wikipedia
külmikute ning külmutussüsteemide, õhukonditsioneeride, tulekustutusseadmete, keemiliste puhastusvahendite kasutamisel. Freoonide osatähtsust kasvuhooneefekti põhjustamisel hinnatakse globaalse kliimamuutuse tasandil 10%-le. Samal ajal kui nende heitkogused on väiksed, on nende kasvuhooneefekti põhjustav potentsiaal mitme suurusjärgu võrra suurem kui süsinikdioksiidil. Montreali protokoll (edaspidi MP) on rahvusvaheline õigusakt, mis sisaldab endas osoonikihti kahandavate ainete nn "kontrollitavate ainete", sealhulgas ka freooni tootmise ja kasutamise vähendamise või lõpetamise tähtaegu ning reguleerib kontrollitavate ainete kauplemist erinevate riikide vahel. MP ja selle hilisemate paranduste lõppeesmärk on osoonikihti kahandavate ainete ja neid aineid sisaldavate toodete tootmise ja kasutamise täielik lõpetamine kogu maailmas. Samas ei ole freoonide kasutamise kohene lõpetamine tehnilistel ega majanduslikel kaalutlustel
Osoonikihti hävitav broom aga satub atmosfääri näiteks taimekaitsevahenditest. Kuid osoonile ohtlikke ühendeid leidub veel tulekustutussüsteemides, keemilise puhastuse vedelikes, kahjuritõrje vahendites jt kemikaalides. Kuidas saab osoonikihti kaitsta? Ainult ühiselt. 1985. aastal ühendasid kümnete riikide valitsused oma jõud ja võtsid vastu osoonikihi kaitsmise Viini konventsiooni. Kahe aasta pärast (1987) võtsid konventsioonile allkirja andnud riigid vastu osoonikihti kahandavate ainete Montreali protokolli. Eesti ühines konventsiooni ja protokolliga 1996. aastal, kokku on protokolliga ühinenud 191 riiki. Montreali protokoll on rahvusvaheline õigusakt, mille eesmärk on osoonikihti kahandavate ainete tootmise ja kasutamise täielik lõpetamine kogu maailmas. Selleni ei jõuta kohe, vaid etappide kaupa. Osoonikihti kahjustavate ainete järkjärguline käibelt kõrvaldamine on osutunud üheks edukamaks rahvusvaheliste lepetega korraldatud ettevõtmiseks
ning tegutses aastatel 1980–1991. Praegu on käigus Vilsandi (alates 1989. a) ja Lahemaa (alates 1985. a) automaatjaamad. Seirejaamade kaardi leiad siit. Osoonikihi kaitsmise Viini konventsioon Erinevate riikide valitsused ühendasid oma jõud mures osoonikihi saatuse nimel, võttes 1985. aastal vastu osoonikihi kaitsmise Viini konventsiooni. Eesti ühines konventsiooniga 1996. aastal. Osoonikihti kahandavate ainete Montreali protokoll Juba kahe aasta pärast, 16. septembril 1987, võtsid konventsiooni allkirjastanud riigid vastu osoonikihti kahandavate ainete Montreali protokolli. Eesti ühines protokolliga 1996. aastal ning see jõustus Eesti suhtes 15.01.1997. Montreali protokoll (edaspidi ka MP) on rahvusvaheline õigusakt, mis sisaldab endas osoonikihti kahandavate ainete nn “kontrollitavate ainete” tootmise ja kasutamise vähendamise
Teiste hulgas mõjutavad kiirgused ka viirusi ja nende aktiivsust. UV-B kiirgus käitub viiruste aktiivsust pärssivalt ning neid mutanteerivalt, mistõttu kujunevad ilmastikuga kohanenud viirused, sealhulgas epideemiat põhjustavad gripiviirused (Veismann, Eerme, 2011). 3.1. Montreali protokoll Tänu Antarktika kohale tekkiva osooniaugu avastamisega asuti tegutsema osoonikihi kaitseks. 1987. aastal sõlmiti Montrealis protokoll osoonikihti kahandavate ainete kohta. Reguleeritavate ainete hulka kuuluvad klorofluorosüsinikud (CFC-d), muud täielikult halogeenitud klorofluorosüsinikud, haloonid, tetrakloorsüsinik, trikloroetaan, metüülbromiid, HCFC-d, HBFC-d ning bromokloroetaan (Eesti Keskkonna..., 2012). Protokolliga on sätestatud nimetatud ainete jaoks tootmise ja tarbimise vähendamise ning lõpetamise tähtajad. Peamiseks eesmärgiks on kontrollitavate ainete lõplik kõrvaldamine. Protokolli kohaselt peab
2,5% osoonist Osoonikiht Hapnikumolekulid Elu väljumine veest maismaale Iseloomulik ainult planeedile Maa Paikneb 1050 kilomeetri kõrgusel stratosfääris Kõige peenem atmosfääris asuvatest filtritest Osoonikihi hõrenemine Põhjuseks eelkõige atmosfääri paisatud saasteained Osooniauk Antarktika kohal Ultraviolettkiirgus Freoonid Mida on Eestis osoonikihi kaitseks tehtud? Kõrvaldada tööstustest ja kodumajapidamistest osoonikihti kahandavad tehisained Osoonikihti kahandavate ainete kasutamine Eestis on 98% ulatuses lõpetatud On kehtestatud pädevusnõuded osoonikihti kahandavaid aineid sisaldavate seadmetega tegelevatele mehaanikutele ning tehnikutele Osoonikihi hõrenemisega kaasnevad probleemid Taimede keemilise koostise muutumine ja kasvu peatumine Planktoni paljunemise häirimine Nahavähk Kasutatud allikad http://www.seit.ee/agenda21/SA/s22stev.html#osoon http://www.envir.ee/1101324 http://www.envir.ee/1031 http://www.scribd
kahjustada põldusid ja paljusid väga erinevates valdkondades kasutatavaid materjale (ehitusmaterjale, värvaineid, pakendeid, jm.). 4. OOSONIKIHI HÕRENEMISE PEATAMINE Ainult ühiselt. 1985. aastal ühendasid kümnete riikide valitsused oma jõud ja võtsid vastu osoonikihi kaitsmise Viini konventsiooni. Kahe aasta pärast (1987) võtsid konventsioonile allkirja andnud riigid vastu osoonikihti kahandavate ainete Montreali protokolli. Montreali protokoll on rahvusvaheline õigusakt, mille eesmärk on osoonikihti kahandavate ainete tootmise ja kasutamise täielik lõpetamine kogu maailmas. Selleni ei jõuta kohe, vaid etappide kaupa. Osoonikihti kahjustavate ainete järk-järguline käibelt kõrvaldamine on osutunud üheks edukamaks rahvusvaheliste lepetega korraldatud ettevõtmiseks. Ilma protokollita oleks osoonikihi kahanemine 2050. aastaks ulatunud 5070%-ni
kontsentratsioon stratosfääris jõuab „normaalsele” tasemele käesoleva sajandi keskel, kui kõik montreali protokolliga ning selle parandusega ühinenud riigid täidavad oma kohustusi OKA-de järkjärgulise kasutuselt kõrvaldamise tähtaegade osas. Montreali protokoll Maailma edukamaid keskkonnaalaseid kokkuleppeid. Vastavalt (MP) sätetele peab iga protokolli osapool kindlustama täieliku kontrolli osoonikihti kahandavate ainete (OKA-de) tootmise, kasutamise, impordi ja ekspordi üle. Kasutatud materjal: http://www.klab.ee/o3/osoonikiht/olukor d-maailmas/ http://et.wikipedia.org/wiki/Esileht Tänan kuulamast!
ained (OKA-d) kahjustavad osoonikihti • Antarktika osooniauk • Arktika osoonikihi kaitsmine • 1985. aastal Osoonikihi kaitsmise Viini konventsioon • Montreali protokoll • Eesti Vabariik on ühinenud kõigi nimetatud Montreali protokolli parandustega nõuded Rahvusvaheliste lepete mõju kloori- ja broomiühendite sisaldusele atmosfääris Osoonikihi tulevik • Oosoonikihi taastumine ei toimu samades tingimustes kui algas tema õhenemine • Osoonikihti kahandavate ainete eluiga küünib paarisaja aastani • Selle sajandi keskpaigaks (2050) võib osoonihulk taastuda eelmise sajandi 80. aastate tasemeni • Eksperdid kinnitavad, et osoonikiht Antarktika kohal on taastumas • Antarktika osooniauk peaks kaduma 2060. ja 2075. aasta vahel Kasutatud kirjandus • Keskonnaministeerium http:// www.envir.ee/et/osoon-ja-osoonikiht http://www.envir.ee/et/osoon-kaitseb-korvetava-paikese-eest • Eesti Keskonnauuringute Keskus http
LAEVA PRÜGIST Merre heitmiseks on keelatud: Plastik ning tooted sellest, plastiku tuhk jm Lähemal kui 25 miili kaldast ujuma jääv rimu Lähemal kui 12 miili kaldast toidujäätmed, paber klaas jm Läänemerel lähemal kui 12 miili kaldast toidujäätmed Merre mitteheidetava prügi vastuvõtt kaldal VI LISA ÕHU REOSTUMISE VÄLTIMINE LAEVADELT Väävel kütuses ja (SOx) heitgaasides Lämmastikoksiid (NOx) heitgaasides Osoonikihti kahandavate ainete kasutamine Jäätmete põletamine laeval Lasti aurude emissioon Laevakütuse kvaliteet jm
kõrvaldamine Merre heitmiseks on keelatud · plastik ja tooted sellest, plastiku tuhk jm · lähemal kui 25 miili kaldast ujuma jääv rimu · lähemal kui 12 miili kaldast toidujäätmed, paber, klaas jm · Läänemerel lähemal kui 12 miili kaldast - toidujäätmed · Merre mitteheidetava prügi vastuvõtt kaldal Õhu reostumise vältimine laevadelt · väävel kütuses ja (SOx) heitgaasides · lämmastikoksiidid (NOx) heitgaasides · osoonikihti kahandavate ainete kasutamine haloonid 1211, 1301 ja 2402 · jäätmete põletamine laeval · lasti aurude emissioon · laevakütuse kvaliteet jm
osoonikihi kõrgusele. Üheks suuremaks ohuks osoonikihile peetakse nn freoone. Freoonid on orgaanilised ühendid, mis sisaldavad süsinikku ja fluori. 1. jaanuarist 2015 on igasugune halogeenitud klorofluorosüsivesinikkude lisamine seadmetesse keelatud. Mida on Eestis osoonikihi kaitseks tehtud? ,,Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030" seab eesmärgiks kõrvaldada tööstusest kui ka kodumajapidamistest osoonikihti kahandavad tehisained. · osoonikihti kahandavate ainete kasutamine Eestis on 98% ulatuses lõpetatud. · on kehtestatud pädevusnõuded osoonikihti kahandavaid aineid sisaldavate seadmetega tegelevatele mehaanikutele ning tehnikutele. Osoonikihi hõrenemisega kaasnevad probleemid Läbi hõrenenud osoonikihi tungiv ultraviolettkiirgus võib suuresti mõjutada elu Maal: muuta taimede keemilist koostist ja pidurdada nende kasvu. Antarktikat ümbritsevas ookeanis hõljuv plankton on mereloomadele tähtsaks toiduks
Neid ühendeid kasutatakse palju: konditsioneerides, vahutekitajatena, polüuretaani tootmisel, lahustitena, värvide ja lakkide valmistamisel, puhastuslahustina, tulekustutites ja veel paljuski muus. Tööstustes ja ettevõtetes on freoonide kasutuselevõtmine oluliselt vähenenud. Nende asemel on hakatud kasutama osoonikihile ohutuid fluorosüsivesinikke (HFC). Osooni valdkonda korraldab välisõhu kaitse seadus ning Vabariigi Valitsuse määrused. Tänu sellele on osoonikihti kahandavate ainete kasutamine Eestis 98% ulatuses lõpetatud. Teine inimesi otseselt mõjutav ja probleeme tekitav ainete segu on DDT, mis tuli kasutusele Teise maailmasõja ajal. See on valge kristalne aine, mis vees peaaegu ei lahustu. DDT on olnud laialdaselt kasutusel pestitsiidina ehk kahjurite hävitajana. Esialgu peeti seda ainet inimestele ja loomadele ohutuks, kuid üsna pea avastati selle tegelik mõju. Selle ohtlikkus hakkas ilmnema hulgikasutuses
Näiteks CFC-12 püsib atmosfääris 102 aastat ja haloonid kuni 85 aastat. Igasugune osoonikihi kahjustamine toob kaasa UV-B kiirguse hulga suurenemise ja negatiivse mõju, isegi kui muud tegurid jäävad samaks. Kiirguse hulka võib piirata troposfääris asuv osoon ning ka aerosoolid ja pilved. Viimastel aastakümnetel on kahjuliku kiirguse Maani jõudmist vähendanud õhusaaste, kuid kui pingutus puhastada meie atmosfäär heitgaasidest kannab vilja, see kaitse kaob. Osoonikihti kahandavate ainete tootmise ja kasutamise lõpetamiseks ning järkjärguliseks kasutuselt kõrvaldamiseks on maailma riigid ühinenud Montreali protokolli alla. Eksperdid kinnitavad, et osoonikiht Antarktika kohal on taastumas, kuigi aeglasemalt kui loodetud. Osooniaukude teke jätkub veel mitukümmend aastat.
organismides, sest liiga suur UV- kiirgus hakkab muutma rakkude keemilist koostist ja pidurdab nende kasvu. Hukutavalt mõjub osoonikihi hävimine ka mügarbakteritele ja merede pinnakihis elavatele planktonitele ning vähendab seega oluliselt vee ökosüsteemi bioproduktsiooni. Tänapäeval on arenenud riikides keskonna säästmiseks välja toodud erinevaid lahendusi, mis on leidnud ka rakendust. Näiteks on moodustatud osoonikihti kahandavate ainete kasutamise, tootmise ja kogumisega seotud asutused ja kord, millega seoses peavad riigid vähendama CFC-ühendite tootmist. Samuti vähendati CFC-ühendite kasutamist kosmeetika ja aerosooltoodetes ning ka külmutuskappides asendati freoonid butaani ja propaaniga. Ka transpordis vähendatakse kahjulike ainete paiskumist õhku ning vähendati lennukite arvu ja kõrgust. Selle kõige eest vstutab Montréali protokoll, mis loodi 1987. aastal ja on sisuliselt
2010 6,85 miljardit, Maa taluvusvõime? Lahendused: Riigi tasand: nt Hiina ühe lapse poliitika 1979, Rahvusvaheline tasand: ennetus, (naiste) ligipääs haridusele, suremuse vähendamine. Osoonikihi hõrenemine - Osoonikiht 10-50 km kõrgusel maapinnast, UV kiirguse takistamine, Stabiilne kiht, v.a. reaktsioonid freoonidega , Muutused on aeglased! Montreali protokoll on rahvusvaheline õigusakt, mis sisaldab endas osoonikihti kahandavate ainete nn "kontrollitavate ainete" tootmise ja kasutamise vähendamise või lõpetamise tähtaegu ning reguleerib kontrollitavate ainete kauplemist erinevate riikide vahel. MP ja selle hilisemate paranduste lõppeesmärk on osoonikihti kahandavate ainete ja neid aineid sisaldavate toodete tootmise ja kasutamise täielik lõpetamine kogu maailmas. Kliimamuutused - Külmemad perioodid vaheldunud soojematega, jääajad, Suurim
· KK jätkusuutlikuse hindamine · Ülemaailmne partnerlus arengu nimel Johannesburgis toimus 2002 aastal ÜRO säästva arengu Rio+10 arengukonverents, kus riikide ja regioonide esitatud tegevusaruannete alusel võeti kokku kümne aasta jooksul säästva arengu vallas saavutatu ning määratleti edasised tegevused. 1985 aastal võeti vastu Viini konvensioon ehk osoonikihi kaitsmise konvensioon. Montreali protokoll 1987 a. On rahvusvaheline õigusakt, mis sisaldab osoonikihti kahandavate ainete tootmise ja kasutamise vähendamise või lõpetamise tähtaegu ning reguleerib ainete kauplemist riikide vahel. MP ja selle hilisemate paranduste lõppeesmärk on osoonikihti kahandavate ainete ja neid aineid sisaldavate toodete tootmise ja kasutamise täielik lõpetamine kogu maailmas. KK-õiguse peamised allikad: Rahvusvaheline tasand (3): Rahvusvahelised kokkulepped, konvensioonid, EL õigus, rahvus- vaheliselt tunnustatud KK-õiguse põhimõtted.
DU), mis sel ajal vastas Põhja-Euroopa kohal laiunud õhenemisele ning oli kogu ulatuses jälgitav kaugseiresatelliidilt ERS-2 aparatuuriga GOME (Global Ozone Monitoring Experiment). 7. Osoonikihi kaitsmine Eestis ja probleemid Eestis tegelevad igapäevase osoonikihi kaitsega keskkonnaministeerium, ITK kliima- ja osoonibüroo ja Eesti keskkonnauuringute Keskuse osooniüksus. 1994-1998 aastal töötati välja Osoonikihti kahandavate ainetevjärkjärgulise käibelt kõrvaldamise riiklikku program. Programmi kogumaksumus moodustas 13 miljonit krooni. 6. juulil 2002 kiitis Valitsus heaks Montreali protokolli, mille Riigikogu ratifitseeris need 23.okt.2002. aastal. Iga Montreali protokolli osapool peab kindlustama täieliku kontrolli osoonikihti kahandavate ainete tootmise, kasutamise, impordi ja ekspordi üle. Üheks põhiliseks probleemiks on haloonid. Haloone sisaldavad tuletõrjesüsteemid ja
Neid ühendeid kasutatakse palju: konditsioneerides, vahutekitajatena, polüuretaani tootmisel, lahustitena, värvide ja lakkide valmistamisel, puhastuslahustina, tulekustutites ja veel paljuski muus. Tööstustes ja ettevõtetes on freoonide kasutuselevõtmine oluliselt vähenenud. Nende asemel on hakatud kasutama osoonikihile ohutuid fluorosüsivesinikke (HFC). Osooni valdkonda korraldab välisõhu kaitse seadus ning Vabariigi Valitsuse määrused. Tänu sellele on osoonikihti kahandavate ainete kasutamine Eestis 98% ulatuses lõpetatud. Pestitsiidid on bioloogiliselt aktiivsed ained, mida kasutatakse majandusele kahjulike elusorganismide, ka haigusetekitajate hävitamiskes. Pestitsiidide hulka kuuluvad ka paljud halogeeniühendid. Nimetame neist kahte. Heksaklorotsükloheksaan e. heksakloraan e. lindaan ja DDT ehk diklorodifenüültrikloroetaan. Pestitsiididel on tavaliselt hulk erinevaid tehnilisi ja kaubanduslikke nimetusi, mis tihti ei kajasta nende keemilist olemust.
transpordis vähendada kahjulike ühendite emissiooni. Autodel kasutada hübriidtehnoloogiat ja minna üle teistele energiaallikatele. Üritadataastada osoonikihti Rahvusvahelised lepped Montreali protokoll Jõustus 01.01.1989 Kohustab võitlema osoonikihi hõrenemise ja osoonile kahjulike ainete leviku vastu. Rahvusvahelised keskkonna- alased kokkulepped Osoonikihi kaitsmise Viini konventsioon (sõlmitud 22. märtsil 1985) Osoonikihti kahandavate ainete Montreali protokoll (sõlmiti 16. septembril 1987) Mõlema leppega ühines Eesti 1996. aastal Kasutatud materjalid http://www.va.ttu.ee/~erkie/osoon/osoonileht1.htm http://www.agenda21.ee/Juhend/kooliagenda.htm http://www.klab.ee/Osoonibyroo/O3kaitse.htm http://upload.wikimedia.org/wikipedia/et/thumb/5/5 http://www.un.org/UN50/Photos/un50-074.gif http://pilt.ee/i/t/7/17/07908177bff336.jpg
immuunsüsteem nõrgeneb, mille tagajärjel sagenevad nakkushaigused. Osoon on ohtlik isegi väikestes kogustes, põhjustades haigusi nagu krooniline bronhiit või astma. Suuremad kogused põhjustavad kopsukahjustusi juba ühe päevaga. [11] 1.7 Osoonikihi kaitse Osoonikihi kaitsmiseks sõlmiti 1985. aastal Viini konventsioon, mille juurde kuulub 1987. aastal sõlmitud Montreali protokoll.[12] Montreali protokoll on rahvusvaheline õigusakt, mille eesmärk on osoonikihti kahandavate ainete tootmise ja kasutamise täielik lõpetamine kogu maailmas. Selleni ei jõuta kohe, vaid etappide kaupa. Inimesed ise saavad lihtsalt osoonikihi jaoks ning ka enda jaoks head teha väga lihtsal moel. Peaksid kasutama vaid “osoonisõbralikke” tooteid. Vanad külmkapid tuleb viia ettenähtud elektroonikaromude kogumispaika. [10] 1.8 Freoonide kasutus Freoonid on madala molekulmassiga alkaanide, enamasti metaani või etaani fluoro- kloroderivaadid
käesoleva määrusega ettenähtud tegevustessekaasatud töötajate ja ettevõtjate koolitamist ning sertifitseerimist. Mõisted Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid: 1) fluoritud kasvuhoonegaasid fluorosüsivesinikud (HFC), perfluorosüsivesinikud (PFC) ja väävelheksafluoriid (SF6), nagu on loetletud I lisas, ning neid aineid sisaldavad valmistised, kuid välja arvatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. juuni 2000. aasta osoonikihti kahandavate ainetekohta (1) alusel kontrollitavad ained; 2) fluorosüsivesinik orgaaniline ühend, mis koosneb süsinikust, vesinikust ja fluorist ning mille molekulis on maksimaalselt kuus süsiniku aatomit; 3) perfluorosüsivesinik orgaaniline ühend, mis koosneb ainult süsinikust ja fluorist ning mille molekulis on maksimaalselt kuus süsiniku aatomit; 4) globaalset soojenemist põhjustav potentsiaal fluoritud kasvuhoonegaasi mõju kliimasoojenemisele võrrelduna süsinikdioksiidi
standardid/regulatsioonid. Kergemini rakendatavad (ei näe otseselt hinda), lock-in efekt (ehk ei otsita uusi lahendusi või tehnoloogiaid), on ühiskonnale kallis Etteantud standardid- tehnoloogiapõhised (katalüsaatorid autodel) ja sooritusepõhised (ühtsed heitme standardid, aga ettevõte saab valida ise viisi, kuidas mingit nõuet täita/saavutada). OTSENE KONTROLL Nt: osoonikihti kahandavate ainete keelustamine, hõõglampide keelustamine • Turupõhised meetmed (kedagi motiveeritakse rahaga, maksude või toetustega): kauplemissüsteemid, keskkonnamaksud, subsiidiumid (makstakse peale). Ühiskonnale odavam (staatiline efektiivsus- võrdleme sama efektiga meetmete hinda ajahetkes, dünaamiline efektiivsus- pidevalt tahetakse odavamat meedet otsida). nt: keskkonnamaksud/-tasud, kaubeldavad saasteload, toetused
Ülemaailmasete keskkonnaküsimustega tegelemine on ka ELi enda huvides. Mereelupaikade seisundi halvenemine maakera vastaspoolel mõjub ka meie toiduvalikut. Naftareoustus ELi vetes võib tulla tankeritelt, mille kodusadam on väljaspool Euroopa Liitu. Seepärast osaleb EL aktiivselt rahvusvaheliste keskkonnalepingute üle peetavatel läbirääkimistel. Mõned neist on hästi tuntud, näiteks Kyoto protokoll kasvuhoonegaaside heitmete kohta ja Montreali protokoll osoonikihti kahandavate ainete kohta. Mitmed teised lepingud on keskkonnaseisundi parandamise seisukohalt sama olulised. Muu hulgas hõlmavad need lepingud õhusaastet, bioloogilist mitmekesisust, kauplemist ohustatud liikide, ohtlike kemikaalide ja geneetiliselt muundatud organismidega, jäätmevedu, kõrbestumist, katastroofe, vooluveekogude majandamist ja avalikkuse juurdepääsu keskkonnateabele. Euroopa Liit tegeleb nende probleemidega, kehtestades rangeid keskkonnastandardeid ja
Lisaks süsinikdioksiidi heidetele on autotranspordil suur osa õhusaastes. Hoolimata sellest, et autotootjad on suutnud energiatõhusate autode tootmisega saasteainete hulka oluliselt vähendada, suureneb autode hulk teedel järjepidevalt, mille tulemusena on autotransport jätkuvalt suureks saasteallikaks õhus. Osoonikihi ühise kaitsmise meetmed näeb ette 1985. aastal sõlmitud ÜRO osoonikihi kaitsmise Viini konventsioon ja selle juurde kuuluv 1987. aastal sõlmitud osoonikihti kahandavate ainete Montreali protokoll, millega on liitunud 195 riiki (Eesti ühines nii Viini konventsiooniga kui ka Montreali protokolliga 1996. aastal). Montreali protokoll on üks tulemuslikumaid ülemaailmseid keskkonnalepinguid ilma selles loetletud abinõude rakendamiseta väheneks Maad kaitsev osoonikiht aastaks 2050 poole võrra. See tooks kaasa miljoneid nahavähi ja silmakae lisahaigestumisi. Paljud osoonikihti kahandavad ained on kogu maailmas juba suures osas kasutuselt kõrvaldatud
Külmutusagensside mõju kliima soojenemisele hinnatakse globaalse soojendamispotentsiaaliga (GWP Global Warming Potential), kus aluseks on võetud CO2, mille GWP = 1. 12/11/10 MSJ 0120 Soojuspumbad 30 Külmutusagensside keskkonnaohtlikkus 12/11/10 MSJ 0120 Soojuspumbad 31 Külmutusagensside keskkonnaohtlikkus 1987 aastal võeti vastu Montreali protokolli, mis sisaldab osoonikihti kahandavate ainete (CFC-gaasid, eelkõige R11 ja R12) ehk nn. ,,kontrollitavate" ainete tootmise ja kasutamise vähendamise või lõpetamise tähtaegu ning reguleerib kontrollitavate ainete riikidevahelist kaubandust. 1. jaanuar 1996 CFC-ühendite tootmine keeld 1. jaanuar 2004 Kõigi pärast 31. detsembrit 2003 valmistatud HCFC- sid sisaldavate toodete kasutamise keeld 1. jaanuar 2010 Tehasepuhtusega HCFC kasutamise keeld olemas-
lõppakti asjaomaste sätete mitmepoolsel kohaldamisel, võttes arvesse Euroopa julgeoleku- ja koostöönõupidamise lõppakti keskkonnakaitset käsitlevat peatükki, milles kutsutakse tegema koostööd, et kontrollida õhu saastamist, sealhulgas õhusaaste kauglevi ja selle tagajärgi ning töötada välja õhusaasteainete (esialgu vääveldioksiidi ja edaspidi võimaluse korral ka teiste saasteainete) kauglevi seire ja hindamise ulatuslik programm, Osoonikihti kahandavate ainete Montreali protokoll- kohustusest võtta tarvitusele kohased abinõud kaitsmaks inimese tervist ja looduskeskkonda kahjulike mõjude eest, mis tulenevad osoonikihi muutumisest või selliseid muutumisi põhjustavast või põhjustada võivast inimtegevusest, Kliimamuutuste raamkonventsioon (k.a Kyoto protokoll)- hustada energiakasutust riigi vastavates majandusharudes; ii) rahvusvaheliste keskkonnakokkulepetega endale võetud kohustusi arvestades kaitsta ja
_ Ohtlike jäätmete kompostimine: Ag-Bag kompostimistehnoloogia- toimub ühekordselt kasutavates kompostimiskottides. Kottkompostimine on paindlik, efektiivne ja keskkonnasõbralik. _ Lahustite taasväärtustamine- ehk lahusti eraldamine destilleerimise teel erinevatest lahustit sisaldavatest jäätmetest. Freoonide eemaldamine ja puhastamine kasutuselt kõrvaldatud külmikutest freoonide eemaldamine, puhastamine ja taaskasutusse suunamine eesmärgiga vähendada osoonikihti kahandavate saasteainete hulka. _ Õlifiltrite ja teiste jäätmete purustamine õlifiltrite erinevate koostisosade üksteisest eraldamine purustamise teel eesmärgiga lihtsustada nende edasist käitlemist. Eesti: Põlevkivi kaevandamine: 15 mlj. Tonni aastas · lahtine kaevandamine karjäärides · maa-alused põlevkivikaevandused · tahkete jäätmete ladestamine(aheraine) · kaevandusveed (pH 3 ÷ 5, SO42-) põlevkivi 43% orgaanline ja 57% mineraalosa.
EM: riikidevahelise vabatahtlikkusel põhineva koostöö arendamine osoonikihi kaitsmiseks inimtegevusest põhjustatud muutuste eest. Koostöö põhisuunad: teaduslik uurimine ja seire; seadusandlik ja teaduslik-tehniline koostöö; info vahetamine jm. Montreali protokoll - PõhiEM: on riikidevaheline koostöö, vähendamaks osoonikihti kahjustavate ainete heitmeid välisõhku ning lõppeesmärgiks nende kasutamisest loobumine üldse. Eestis: Osoonikihti kahandavate ainete järkjärgulise käibelt kõrvaldamise riiklik programm (1999): eesmärgiks lõpetada kõikide ainete kasutamine aastaks 2015. Riiklikku programmi kuuluvad projektid: institutsioonide tugevdamine; külmainete kogumine ja taasväärtustamine; külmamajandustehnikute õpetajate väljaõpe. Genfi konventsioon: Piiriülese õhusaaste konventsioon. Konventsioon käsitleb erinevate saasteainete õhku heite piiramist
kompostimistehnoloogia- toimub puhastamine kasutuselt kõrvaldatud ühekordselt kasutavates külmikutest freoonide eemaldamine, kompostimiskottides. Kottkompostimine puhastamine ja taaskasutusse suunamine on paindlik, efektiivne ja eesmärgiga vähendada osoonikihti keskkonnasõbralik. kahandavate saasteainete hulka. Lahustite taasväärtustamine- ehk Õlifiltrite ja teiste jäätmete lahusti eraldamine destilleerimise teel purustamine õlifiltrite erinevate erinevatest lahustit sisaldavatest koostisosade üksteisest eraldamine jäätmetest. purustamise teel eesmärgiga lihtsustada nende edasist käitlemist.
osoonisisaldus on 20-26 km kõrgusel. Osoonikihi tähtsus seisneb selles, et ta neelab Päikeselt tulevat lühilainelist ultraviolettkiirgust ja infrapunast kiirgus, olles seega kasvuhoonegaas. Iga ultraviolettkiirguse maapinnale jõudev lisahulk kahjustab kõike elavat. UV-B ja UV-C spektriosad on kahjulikud, UV-A spektriosa vajalik D-vitamiini sünteesiks organismis. Tähtsamad osoonikihi kaitsmisega seotud lepped: · Osoonikihi kaitsmise Viini konventsioon 1985 · Osoonikihti kahandavate ainete Montreali protokoll 1987 (hilisemad parandused 1990, 1992, 1997, 1999). Montreali protokolliga oli 1. mai 2007 seisuga ühinenud 191 riiki. Osooni tekkimine O3 + hn = O2 + O O2 + hn = O + O O + O3 = O2 + O2 l < 242.6 nm OH + O3 = HO2 + O2 O2 + O + M = O3 * + M HO2 + O3 = OH + 2O2
arvu 45%-ne kasv 20 aasta jooksul. Ka Eesti on võtnud endale kohustuse kaitsta õhku. Riigikogu võttis 11.09.96 vastu otsuse, mille kohaselt Eesti ühineb rahvusvahelise osoonikihi kaitsmise konventsiooni ja protokolliga. Otsust toetas 58 riigikogu liiget. Vastu ja erapooletuid ei olnud. Lepingud ei too Eestile kaasa varalisi kohustusi. Samas annab konventsiooniga ühinemine Eestile võimaluse taotleda rahvusvahelistest allikatest sihtotstarbelist finantseerimist osoonikihti kahandavate ainete kõ rvaldamiseks tööstusest, põllumajandusest ja transpordist. 4.3. Freoonide asendamine ja vältimine tööstuses Laial kasutusel olevatest heade tarbimisomadustega freoonidest loobumine ei saa nüüdistsivilisatsioonile olema kerge. Nende tootmise lõpetamisele oli ja on suur hulk vastaseid. Siiski on paljud parfümeeria ja keemiakompaniid saanud aru olukorra tõsidusest. Ka seal kus aerosoole veel lubatakse väldivad mõnedki parfümeeriafirmad neid oma toodetes
konkurentsist tulenevad edukusenõuded, säästvaarengu põhimõtted ja Eesti traditsiooniliste väärtuste säilitamise. Ühendab omavahel Eesti kultuuriruumi elujõulisuse, inimeste heaolu kasvu, sotsiaalse sidususe ühiskonnas ja ökoloogilise tasakaalu. Suunaks on Eesti kui teadmusühiskond. Lepingud ja nende eesmärgid. 66 Montreali protokoll- osoonikihti kahandavate ainete protokoll, Eesti on liitunud. Rio konventsioon- eesmärkideks on bioloogilise mitmekesisuse kaitse ning säästev kasutamine. ÜRO kliimamuutuse konventsioon- eesmärgiks saavutada inimtekkeliste kasvuhoonegaaside kontsentratsiooni stabiliseerumine atmosfääris sellisel tasemel, mis hoiaks ära kliima soojenemise. Eesti liitunud. Genfi üldleping- eesmärgiks on piirata õhku saastavate ainete paiskamist atmosfääri.
annaabi.ee 
