Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Kadri-Silvia Rannamaa sisukokkuvõte". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
kadri, kadril, vanaemal, vanaemale, elsa, kadrit, süüd, jalakas, jääks, vanaemaga, kadunuks, õnnetu, kirjand, ajutiselt, varjus, haiglas, paranema, haiglaravi, sall, kaltsu, silvia, rannama, ?kadri, süžee, minategelane, elades, päeviku, leidmata, eneses, ?tsaar, saltaan, aegajalt, rõõmus, liigutuse, nutma, ostnud, sarap, olukordi, saladusLugemistest Kadri. 1.Kui vana oli Kadri? 2. Kellest sai Kadri parim sõbranna? 3. Kuidas sai direktor koolis teada, kes oli Kaldamäel juhtunud õnnetuse põhjustanud? 4. Miks oli Kadril küljes keldrihais? 5. Kus kohtusid tädi Elsa ja Kadri esmakordselt? 6. Miks ei lubanud vanaema Kadril küünlavalgel raamatut lugeda? 7. Miks oli "Tsaar Saltaanist" Kadri lemmikraamat? 8. Kuidas lõppes Kadrile esimene kord isa külastamine? 9. Miks avas Kadri vanaemale saadetud kirja? 10. Mida kinkis tädi Elsa Kadrile näärideks? 11. Miks ei olnud teose algul Kadrit võetud pioneeriks? 12. Miks sai Kadri oma 13. sünnipäeval vanaema käest pahandada? 13. Miks kahtlustati Kadrit Milka salli varguses? 14. Mis raamatut luges Kadri vanaemale ette? 15. Millist tädi Elsa poolt saadud nõuannet Kadri sageli meelde tuletas? 16. Mida pidas Urmas Kadri juures kõige ilusamaks? 17. Miks Kadril oli piinlik, kui tädi Elsa talle salli kaela sidus? 18
Jutustuse sündmustik algab minategelase Kadri Jalakase lebamisega haiglavoodis. Päeval, mil klass süüdistas teda alusetult varguses, on Kadri jäänud tänavat ületades auto alla. Loo süzee areneb 1950. aastate esimesel poolel. Minategelane elab koos oma vanaemaga Kadri Juhansoniga kasinalt keldrikorrusel. Tüdruku ema on palju aastaid tagasi surnud, nii et Kadri ei mäleta teda, ning isa Ülo Jalakas jäänud sõjakeerises teadmata kadunuks, elades ilmselt Rootsis. Perekonna kodu on sõjas hävinud. Esialgu ei ole Kadril sõpru, ta on õnnetu, vaene ja üksik. Sageli haletseb Kadri end oma päeviku veergudel, leidmata eneses väärtuslikke omadusi. Muutuse toob Kadri ellu samuti haiglaravile sattuv kirjanik Elsa Sarap. Tädi Elsa julgustamisel hakkab Kadri paljusid olukordi nägema optimistlikumalt, ta muutub enesekindlamaks.
KADRI JA KRISTIINA ERINEVUSED KRISTIINA KADRI Tegevus toimub 20. sajandi 1950. Teose tegevus toimub 21. sajandi aastate lõpus, nõukogude ajal. alguses. Kristiina ema on alkohoolik. Kadri ema suri, kui tüdruk oli alles väike Kristiina elab koos ema ja õega ning tema Kadril pole õdesid-vendi, elab koos ülesandeks on õe eest hoolitsemine. vanaemaga väikeses keldrikorteris. Kristiinal kõrval ei olnud algul Kadril oli usaldusisik tädi Elsa, kirjanik, täiskasvanut, kellele oma muresid kellele ta oma muresid usaldas. Tädi usaldada. Alles hiljem .....???? Triinu ema Elsa oli Kadrile ema eest. Ta õpetas talle Mõtle sellele punktile veel! lauakombeid, lugu pidama hügieenist ja
Iris Tagel 6.b „Kadri” S.Rannamaa Kolm olulisemat tegelast: Kadri- 14 aastane, prillidega, lokkis juukseline, viletsaid riideid kandev, natukene halvasti lõhnav tüdruk. Kadri välimus muutus raamatus, ta vabanes operatsiooni jooksul prillidest, saai korralikud riided selga ja halvast lõhnast ka lahti. Iseloomult oli ta sõbralik, tore ja abivalmis. Vanaema Kadri Juhanson- kadri vanaema, kortsuline ja kondine natukene küürus vanadaam. Iseloomult oli ta hooliv ja otsekohene, mõnikord ka pahur. Tädi Elsa- Ilus ja mõistev kirjanik Elsa Sarap, kes oli haiglasse sattunud ning Kadriga sõbrannaks hakanud. Kadri probleemid:
Kadri Silvia Rannamaa Selles teoses jutustab autor tüdrukust, kes elab koos oma vanaemaga. Ta on väga sageli õnnetu, sest tunneb, et on loodud ainult ebaõnnestumisteks. Kadri ei õpi hästi ning ei ole ühtegi ala, milles ta oleks hea. Tema klassikaaslased pilkavad kõike, mida vähegi võimalik: riideid, saavutusi jne. Kord aga saabus Kadri õuele õnn. See ei alanud just kõige paremini, kuid siiski...Tüdruk jäi auto alla, kui teda süüdistati ühe hooletu tüdruku Milka salli varastamises. Kadri ei arvanud, et keegi selle kadumises teda süüdlaseks võiks pidada. Nõnda jäi ta auto alla ning ta viidi jalavigastusega haiglasse. Seal oli tüdruk sunnitud valetama palatikaaslastele oma isast, sest haletsemine oli tema arust üks halvemaid asju. Ühel päeval viidi sinna
loodusobjektide nimetamisi: näiteks sumbkingustik, vaarastik, sulglohustik, joovik, küüvits, sugassõnajalg, soopihl.) Kirjeldatakse ka ühte meest, Madis Parvit, kes on ihne mees, kes tahtis aina laiendada oma mõisa piire, ümberkaudsed talud ja väiksemad kohakesed, isegi sood ja rabad said üksteisejärgi temale. Endale ehitas ta häärberi, kuid nähes kui kulukas see oli, jättis ehituse pooleli ja elas üksi seal ühes suuremas ruumis kägisevas voodis. Tal oli üks tütar Kadri, kes elas linnas, ta oli isaga tülis ega suhelnud temaga. Ühel sügisööl Madis tapeti linnas ja Kadri tuli maale elama. Kui alguses käis ta siin ringi kui daam peentes riietes, siis varsti oli ta juba lihtsates rõivastes kui lihtne inimene, kes pole linnaelu näinud. Ta oli suurt kasvu, kondine, laiapuusaline, paksujalgne, tal oli lai ja vormitu nina, suured lapselikud silmad. Külastanud ka kohalikku kirikukogukonda lubas ta elada lihtsat elu
Kõik ei läinud päris hästi ja kose alla tekkis järv, mis hakkas Küübi heinamaad üle ujutama. Kogu külarahvas sai pahaseks. Anne-Mari oli väga rõõmus, kuna Jairus ütles kurat. Külarahvas tahtis soo ja metsa ümber piirata. Nipernaadi ja Joona jooksid nii, et nad ei vaadanud enam kordagi tagasi. PÄEV TERIKESTE KÜLAS Madis Parvi oli ihne, tujukas ja lihtne mees. Edasi kirjeldati raamatus, milline oli Madise poolelijäänud hääber. Tal oli tütar Kadri, keda hakati peale Madise mõrva otsima. Varsti tuligi ta mõisa. Algul olui ta uhke ja peen. Ta lubas hakata põllunaiseks ning peale kirikuõpetaja juures käimist, viskas ta oma uhked riided nurka ning läks põldudele. Ta jätkas oma isa elu. Ta ei saanud ühtegi meest tühjade kätega ära lasta, kuid naisi ta põlgas. Tal hakkasid meestest 3
Kõik ei läinud päris hästi ja kose alla tekkis järv, mis hakkas Küübi heinamaad üle ujutama. Kogu külarahvas sai pahaseks. Anne-Mari oli väga rõõmus, kuna Jairus ütles kurat. Külarahvas tahtis soo ja metsa ümber piirata. Nipernaadi ja Joona jooksid nii, et nad ei vaadanud enam kordagi tagasi. PÄEV TERIKESTE KÜLAS Madis Parvi oli ihne, tujukas ja lihtne mees. Edasi kirjeldati raamatus, milline oli Madise poolelijäänud hääber. Tal oli tütar Kadri, keda hakati peale Madise mõrva otsima. Varsti tuligi ta mõisa. Algul olui ta uhke ja peen. Ta lubas hakata põllunaiseks ning peale kirikuõpetaja juures käimist, viskas ta oma uhked riided nurka ning läks põldudele. Ta jätkas oma isa elu. Ta ei saanud ühtegi meest tühjade kätega ära lasta, kuid naisi ta põlgas. Tal hakkasid meestest jalad värisema ja ta andis meestele maad ning ise sünnitas nende lapsi. Kui laps oli karjuse-ealine, viis ta selle kaevu juurde, pesi puhtaks,
Kõik ei läinud päris hästi ja kose alla tekkis järv, mis hakkas Küübi heinamaad üle ujutama. Kogu külarahvas sai pahaseks. Anne-Mari oli väga rõõmus, kuna Jairus ütles kurat. Külarahvas tahtis soo ja metsa ümber piirata. Nipernaadi ja Joona jooksid nii, et nad ei vaadanud enam kordagi tagasi. PÄEV TERIKESTE KÜLAS Madis Parvi oli ihne, tujukas ja lihtne mees. Edasi kirjeldati raamatus, milline oli Madise poolelijäänud hääber. Tal oli tütar Kadri, keda hakati peale Madise mõrva otsima. Varsti tuligi ta mõisa. Algul olui ta uhke ja peen. Ta lubas hakata põllunaiseks ning peale kirikuõpetaja juures käimist, viskas ta oma uhked riided nurka ning läks põldudele. Ta jätkas oma isa elu. Ta ei saanud ühtegi meest tühjade kätega ära lasta, kuid naisi ta põlgas. Tal hakkasid meestest jalad värisema ja ta andis meestele maad ning ise sünnitas nende lapsi. Kui laps oli karjuse-ealine, viis ta selle kaevu juurde, pesi puhtaks,
Kõik ei läinud päris hästi ja kose alla tekkis järv, mis hakkas Küübi heinamaad üle ujutama. Kogu külarahvas sai pahaseks. Anne-Mari oli väga rõõmus, kuna Jairus ütles kurat. Külarahvas tahtis soo ja metsa ümber piirata. Nipernaadi ja Joona jooksid nii, et nad ei vaadanud enam kordagi tagasi. PÄEV TERIKESTE KÜLAS Madis Parvi oli ihne, tujukas ja lihtne mees. Edasi kirjeldati raamatus, milline oli Madise poolelijäänud hääber. Tal oli tütar Kadri, keda hakati peale Madise mõrva otsima. Varsti tuligi ta mõisa. Algul olui ta uhke ja peen. Ta lubas hakata põllunaiseks ning peale kirikuõpetaja juures käimist, viskas ta oma uhked riided nurka ning läks põldudele. Ta jätkas oma isa elu. Ta ei saanud ühtegi meest tühjade kätega ära lasta, kuid naisi ta põlgas. Tal hakkasid meestest jalad värisema ja ta andis meestele maad ning ise sünnitas nende lapsi. Kui laps oli karjuse-ealine, viis ta selle kaevu juurde,
Kõik ei läinud päris hästi ja kose alla tekkis järv, mis hakkas Küübi heinamaad üle ujutama. Kogu külarahvas sai pahaseks. Anne-Mari oli väga rõõmus, kuna Jairus ütles kurat. Külarahvas tahtis soo ja metsa ümber piirata. Nipernaadi ja Joona jooksid nii, et nad ei vaadanud enam kordagi tagasi. PÄEV TERIKESTE KÜLAS Madis Parvi oli ihne, tujukas ja lihtne mees. Edasi kirjeldati raamatus, milline oli Madise poolelijäänud hääber. Tal oli tütar Kadri, keda hakati peale Madise mõrva otsima. Varsti tuligi ta mõisa. Algul olui ta uhke ja peen. Ta lubas hakata põllunaiseks ning peale kirikuõpetaja juures käimist, viskas ta oma uhked riided nurka ning läks põldudele. Ta jätkas oma isa elu. Ta ei saanud ühtegi meest tühjade kätega ära lasta, kuid naisi ta põlgas. Tal hakkasid meestest jalad värisema ja ta andis meestele maad ning ise sünnitas nende lapsi. Kui laps oli karjuse-ealine, viis ta selle kaevu juurde, pesi puhtaks, andis
Jairus oli väga muutunud, enam ei suitsetanud ega vandunud, ta muutus üdini jumalakartlikuks. Nipernaadi koos Joonasega teostasid oma tööd ja lasid Maarla soo dünamiidiga õhku. Sellest tuli suur pahandus. Küübi heinamaad oli üle ujutud allikaveest, mis lõhkesid soos. Rahvas oli väga vihane ja hakkasid Nipernaadit ja Joonast taga ajama. Neil õnnetus kiirelt põgeneda kordagi tagasi vaatamata. Päev Terikese külas Peale Madis Parve mõrva naases Kadri oma kadunud isa tallu. Kadri töötas mõisas väga usinalt, kerkisid uued hooned. Kadri sünnitas igal aastal uue põngerja ning iga aasta väheseid tema mõisa piirid. Kadri saatis iga lapse oma suunda, väike kompsuke,kirjake ja kümme hõbemünti andis kaasa. Kadri varandus kahanes ja hakkas kõrtsmikuks. Seal kohta ta Martin Vaiglaga. Kadri sünnitas neljateistkümnenda lapse, kelle nimeks sai Toomas Parv. Mõned korrad aastas,
Ei läinud nii nagu plaanitud oli. Jõge ei tekkinud, vaid kogu vesi kogunes Küübi põllule. Nad oli hävitanud seina, mille Küüp ise oli ladunud, et takistada vee voolamist tema maale. Küüp, Jairus, Anne-Mari ja ülejäänud rahvas asus Toomast ja Joonat taga ajama. Anne-Mari oli õnnelik, et Jairus oli jälle endine võttis püssi ja vandus. Toomas ja Joona põgenesid. Päev Terikeste külas. Terikeste külas elas Madis Parvi. Pärast tema surma tuli mõisa elama Kadri Parvi. Ta oli paljude meestega olnud. Et nad teda hästi mäletaksid, andis neile mõisa maid, kuhu nad ka elama asusid. Kadril oli 12 poega ja 2 tütart. Ta saatis kõik om lapsed karjaseikka jõudes isade juurde elama. Kadri otsustas oma 70. sünnipäeva teha koos oma kunagise mehe Meos Martini lapselapse ristimise ja oma lemmikpoja Toomas Parvi abiellumisega Maarja Meltsiga. Köstrit aga ei tulnud. Nipernaadi saabus koos Joonaga. Neid peeti köstriks ja tema abiliseks. Nipernaadi asus tema
eas. (Mate, 2019) Sõltuvus omakorda toob kaasa lühiajalise kergenduse, kuigi inimene võib teada, et see võib kahjustada tema tervist, ei suuda ta lõpetada. Inimesed kannatavad trauma tagajärgede käes ja põgenevad valu eest. Esimesena peaks küsima, et miks valu? Meie sotsiaaltöötajatena küsime, et miks sõltuvus? Näe inimest, mitte probleemi! Kadri juhtum https://www.err.ee/1132918/uus-tugigrupp-toetab-lapseeas-seksuaalselt-kuritarvitatud- taiskasvanuid 1. Miks Kadri endale haiget tahtis teha? Kadri juhtum on küll aastatetagune aga haavad ulatuvad siiani. Laste seksuaalne väärkohtlemine on küll statistika järgi langenud aga tegelikult võib selline langus olla tingitud registreerimise vähenemise tõttu, kuna 2020. aasta COVID-19 kriisi ajal olid väga paljud lapsed isolatsiooni tõttu kodus. 2020. aasta statistika näitab seda, et 77% seksuaalkuriteo toimepanijatest on olnud lapsele tuttavad isikud sh. 46% pereliige või sugulane nendest 41%
Kõik ei läinud päris hästi ja kose alla tekkis järv, mis hakkas Küübi heinamaad üle ujutama. Kogu külarahvas sai pahaseks. Anne-Mari oli väga rõõmus, kuna Jairus ütles kurat. Külarahvas tahtis soo ja metsa ümber piirata. Nipernaadi ja Joona jooksid nii, et nad ei vaadanud enam kordagi tagasi. PÄEV TERIKESTE KÜLAS Madis Parvi oli ihne, tujukas ja lihtne mees. Edasi kirjeldati raamatus, milline oli Madise poolelijäänud hääber. Tal oli tütar Kadri, keda hakati peale Madise mõrva otsima. Varsti tuligi ta mõisa. Algul olui ta uhke ja peen. Ta lubas hakata põllunaiseks ning peale kirikuõpetaja juures käimist, viskas ta oma uhked riided nurka ning läks põldudele. Ta jätkas oma isa elu. Ta ei saanud ühtegi meest tühjade kätega ära lasta, kuid naisi ta põlgas. Tal hakkasid meestest jalad värisema ja ta andis meestele maad ning ise sünnitas nende lapsi. Kui laps oli karjuse-
KAASSÕNAD ASESÕNAD nt all, üle, sees, ees 1) nimisõnaline (ma, sa, mis) 2) omadussõnaline (missugune, see, oma, iga) 3) arvsõnaline (mitu, kõik, kogu) nt mina, selline, kes KÄÄNDSÕNAD OMADUSSÕNA VÕRDED ALGVÕRRE väljendab lihtsalt mingit omadust: nt Kadri on ilus. KESKVÕRRE väljendab seda, et kellelgi on mingit omadust rohkem kui teis(t)el: nt Mari on ilusam kui Kadri. ÜLIVÕRRE näitab, et kellelgi on seda omadust kõigist rohkem: nt Mina on kõige ilusam (ilusaim). Algvõrre Keskvõrre Ülivõrre Põnev Põneva (omastav kääne) + m = põnevam Kõige põnevam e põnevaim
- moos kõrbes põhja, ema ja ka teised olid kurjad ja pettunud, sest 4kg suhkrut oli raisus, teises toas söödi koos suppi - vanaisa oli surnud, vanaema istutas hauale kevadel maikellukesi ja sõnajalgu - tüdruk kartis õhtuti oma nukku Manni, kes oli väga vana ja kulunud - ema pesi tütre jalad ja ta puges voodisse magama - perel oli kana Heroodes, kes oli kuri, aga kellelt saadi mune - ema ja vanaema läksid heina tegema, tütar jäi koju - nende hoovis palju lilli, sest vanaemale olid need uhkuseks - koduaias kasvatati lisaks erinevaid marju, köögivilju, olid mesitarud - tütar oli näinud, kuidas onu miskit ühes tühjas mesitarus teeb ja tahtis selle nüüd välja uurida, leidis paberi seest raske ja õhukese noatera, mis meenutas kergelt seatapupussi, mida veidi uuris ja siis sinna tagasi pani, sest see ei olevat tema asi - tütar sõi leiba ja viskas kanadele ka, meenutas kuidas kanu ja kukki sülle võtta saab, aga hetkel seda teha ei viitsinud
Hetkel töötab Jüri firmas Digi- Trade CD ja DVD plaatide paljundajana. Jüril on 2 poega. Esimene Anti, 26-aastane on masinaehituse insener , Tallinna Ülikooli magistrant. Teine laps Taavi, 23-aastane on Tallinna Tehnika Kõrgkooli üliõpilane. Helvi teine laps Jaanus sündis 16.detsember 1966 aasta. Ta on samuti lõpetanud Põltsamaa kooli ja Tartu Riikliku Ülikooli. Hetkel töötab Jaanus Riigimetsa Majandamise Keskuse finantsosakonna juhatajana. Jaanusel on üks laps, tütar Kadri Liis, kes on alles 5 aastane. Helvi kolmas laps Liina on sündinud 5.juulil 1968 aasta. Ta on lõpetanud Põltsamaa Keskkooli, kuid Tartu Pedagoogika Instituut jäi tal tervislikel põhjustel pooleli. Liina on hetkel mesindustalu perenaine Raplamaal Vigala vallas Rehe talus(Lisa 4 punkt 1). 14 8. Pensionäri elu Helvi on olnud pensionär 1992. aasta jaanuarist. Ta kuulub pensionäride ühendusse ,,Kuldne iga"
ei ole, et Mari ta laste ees hoolitseks. Arvati, et Krõõt sünnitab enne, kuid läks vastupidi ning seda enam kartis Krõõt oma tervise pärast. Maril sündis seekord tütar. Krõõdal sündis küll poeg, aga ta ise oli väga nõrk. Andres märkas nüüd , et ta oli alati loomade tervise eest paremini hoolt kandnud, kui oma naise. Ta palus Jumalat, et ta tema poja ja kõik tulevased lapsed tütardeks teeks, kui ainult Krõõt ellu jääks. Paraku tema palvetele ei vastatud ja Krõõt suri. Andres lasi Oru perenaisel laiba ära pesta ning kutsus kirstutegija. Öösel tegi Pearu koos sulastega tee siledaks, et naabrinaise teekond hauani ei oleks konarlik ja hüplev. Andres oli vihane, et ta ise selle peale polnud tulnud. Matustel rääkis Pearu kui hea perenaine Krõõt oli olnud ning kuidas ta sigu oma heleda häälega oli koju kutsunud. XVIII Mari kolis ajutiselt peremehe majja, et laste eest hoolt kanda
sõitsid mõisa või pöörasid sealt tagasi linna. No miss eal täna ometi on küsis üks tööline teiselt. Täna on ju preili pulmad vastati talle. Ah pulmad, kui ruttu preili saksamaalt peiu leidis ütles üks töötaja. Nii nad arutasid veel tükk aega pulmadest ja pulma külalistest. Varsti tulid kaks tõlda. Nende ees vilets hobune ja taga puust talu vanker. Mõne aja pärast tuli neile vastu veel üks vanker ja nad põrkusid tee pealt välja. Vankris olevad Jaan ja Kadri aga läksid mõisa poole jalgsi tagasi lõpuks nad jõudsidki kohale. Õu ja aed oli väga ilusasti kaunistatud. Pruut Hilde oli pika valge kleidiga ja rohelise pärjaga. Aga kui oli aeg alustada pulma registreerimisega sai Hilde kirja, milles oli kirjas et ta peigmees pidi ruttu rutulise talitluse pärast Riiga sõitma. Teenrite kära, sõidumürin ja hobuste hirnumine, mis pidulikku õue täitma hakkas äratas pingil istuva Aini oma unistustest üles. Ta uuris natuke ilma ja läks üles Hilda
Nipernaadi ja Joona hakkavad inimesi parvega üle jõe aitama. Anne- Mari tahab üle jõe linna Jairuse juurde minna; Joona läheb kaasa. Nipernaadi joodab Küübi täis, lubades talle välja teha. Küüp räägib Anne-Mari hobustevargusest ja Jairuse vangistusest. Joona ja Nipernaadi lasevad soo õhku, kuid ujutavad Küübi heinamaad üle. Küla vihastab. Nipernaadi ja Joona põgenevad. 5. PÄEV TERIKESTE KÜLAS. Madis Parvi tapetakse, tütar Kadri saab mõisnikuks. Kadril on varandusest ükskõik, naisi vihkab, aga mehi ning lapsi saada armastab. Kadri korraldab vahel kokkutulekuid, kus ta külaelanikega (sh oma laste ja meestega) kohtub. Toimub komplekspidu, kuhu on oodatud köster, keda ei paista tulevat: Nipernaadi ja Joona satuvad peopaika, teeseldes köstrit ja abilist. Nende vale tuleb ilmsiks. Kaklus. Kadri peab Joonat süütuks, aga Nipernaadi peab põgenema. 6. KAKS SVIDRILINDU-PAABUKEST
Nipernaadi ja Joona hakkavad inimesi parvega üle jõe aitama. Anne- Mari tahab üle jõe linna Jairuse juurde minna; Joona läheb kaasa. Nipernaadi joodab Küübi täis, lubades talle välja teha. Küüp räägib Anne-Mari hobustevargusest ja Jairuse vangistusest. Joona ja Nipernaadi lasevad soo õhku, kuid ujutavad Küübi heinamaad üle. Küla vihastab. Nipernaadi ja Joona põgenevad. 5. PÄEV TERIKESTE KÜLAS. Madis Parvi tapetakse, tütar Kadri saab mõisnikuks. Kadril on varandusest ükskõik, naisi vihkab, aga mehi ning lapsi saada armastab. Kadri korraldab vahel kokkutulekuid, kus ta külaelanikega (sh oma laste ja meestega) kohtub. Toimub komplekspidu, kuhu on oodatud köster, keda ei paista tulevat: Nipernaadi ja Joona satuvad peopaika, teeseldes köstrit ja abilist. Nende vale tuleb ilmsiks. Kaklus. Kadri peab Joonat süütuks, aga Nipernaadi peab põgenema. 6. KAKS SVIDRILINDU-PAABUKEST
Tuleb hiir ja ütleb, et vanamemm teeb sauna ja seejärel sööb tüdruku ära. Andku putru talle, siis aitab. Tüdruk teeb nii. Seejärel jääb hiir ketrama ja tüdruk jookseb vennaga minema. Hiir vastab memmele tüdruku eest. Kui lõpuks eit märkab , siis saadab haned-luiged otsima. Varjab neid piimajõgi ja kissell, tüdruk sööb ja tänab, varjab õunapuu, tüdruk sööb ja tänab ning lõpuks ka ahi. Haned-luiged ei leia neid. Pääsevad koju. Tiia Toomet, ,,VANA AJA LOOD" pildid. Kadri Ilves ,,Vanast ajast ja uuest ajast" Selgitab uue ja vana aja mõistet. Kui mina olin noor, siis oli see aeg uus. Kuid nüüd lastelasteaeg on uus ja see aeg kui mina noor olin, on vana. VANA AJA LASTEST. lugesid, joonistasid, olid toas, hoovis, vanaema süüa tegi, tegid pahandust ka, nimed VANA AJA VANAEMADEST.-ei käinud tööl, kandsid rätti, , kleidid, põlled, leivapoes, piimapoes jne, Singeri õmblusmasin, kudusid, jälgisid lapsi, määrisid valutavaid põlvi kampripiiritusega.
Indrek püüab kala. Indrek näitab Pearu tüdrukule Riiale linnupesa. Riia kass Milli sööb pojad ära. Riia ja Indrek venitavad Millit, Muska on Millist huvitatud. Indrek lubas risti teha, ei teinud. Milli põletati, kuna Muska kaevas teda pidevalt hauast välja. Liisi hääl oli nagu Krõõdal. Joosep pääses kroonuteenistusest. Liisi, Maret, Andres, Indrek, Ants ja Liine läksid kirikusse. Liinele meeldis suur kuusk kirikus. Tiiu ja Kadri jäid Mari ja Anresega koju. Pearu peni Valtu tuli Mäele ning Andres peksis ta läbi. Noor ja vana Andres katsusid jõudu. Mustlases oli vana tugevam, kingsepas sai vanem pähe. Kohus: Pearu väärt koer Valtu on nüüd kurt, pime ja karvutu. Võidab Andres, kuna tema alandlikkus ja usklikkus meeldis kohtunikele. Kõrtsis ütles Pearu, et Liisi magatab Joosepit. Pearu andis Joosepile valida, kas Oru või Liisi. Joosep tahab Liisit. Andres ütleb Liisile, et kui ta
ikkagi ülikõrgelt kinnimakstavad süüdistatavate või ohvrite kaitsjad, kusjuures riigiabi korras määratakse tippadvokaate (maksumaksja rahast) ka rasketes kuritegudes kahtlustatavate kaitsjateks (näiteks Assar Pauluse "rühmitusele"). Mida ohtlikum on elu, mida kõrgem kuritegevuse tase, seda kõrgemaid teenustasusid saavad küsida advokaadid ja ka turvafirmad. Kujutage ette, et kuritegevus praktiliselt puuduks advokaatidele jääks veel lepingute nõustamine jms, aga turvafirmad peaksid oma pillid kotti pakkima. Osa prokuröre ja kohtunikke peaksid leidma teise töö. Ajakirjanduses on ära toodud näide ka selle kohta, kuidas lapse surnuks sõitnu
minu kodu kõrval. Peale lasteaeda ma läksin Võru Kreutzwaldi Gümnaasiumi, kus õppisin esimese aasta ja seejärel läksin Pikakannu Põhikooli. Vanemaks saades tulin tagasi Võru Kreutzwaldi Gümnaasiumi. Tänu uurimistööle sain teada rohkem isa lapsepõlvest, vanaema lapsepõlvest ja minu kaugematest juurtest. Vanaema ja isa eluloost sain teada nendega intervjuusid tehes. Pildimaterjali sain vanaema pildialbumitest. Kui ma seda uurimustööd tegin, siis tekkis ka minu vanaemal oma juurte vastu rohkem huvi ja ta otsustas hakata uurima. Ma arvan, et minu isa ja vanaema on väga tänulikud, et ma seda tööd teen, sest niimoodi säilivad nende mälestused kauem kui nende eluiga. Lisaks sellele saavad ka kunagi tulevikus minu lapsed lugeda oma vanavana vanavanaisadest ja vanavana vanavanaemadest või isegi veel kaugemale. Ma tänan kõiki, kes aitasid mind selle töö valmistamisel: oma vanaema, isa, ema ja loomulikult juhendajat.
Kuna ka Kerttu enda elu on suhteliselt vaba ning ta saab teha seda, mida ise tahab, siis mõningal määral võib ta ennast seostada ka peategelase Marilyniga, kellel on tänu rikkale mehele palju aega just iseenda jaoks. Ennast kirjeldavates intervjuudes on Kerttu öelnud, et ta on televiisorisõltlane. See on ka Marilyni üheks sagedaseks tegevuseks. Teose kirjutamisega alustas Kerttu 2001. aasta detsembris, kuna temaga võttis ühendust K-Kirjastus, kes oli välja andnud Kadri Kõusaare "Ego" ning Kaur Kenderi raamatu "Check out". Nende ideeks oli saada oma autorite sekka kõik vähegi kõmulisemad Eesti autorid. Lepiti kokku, et aprilliks valmib midagi. Raha, mis honorariks pakuti, ei olnud kaugeltki väike. Sellest 15 000 sai autor isegi avansiks. Kodus lepingut lugedes hakkas Kerttu aga oma otsuses kahtlema: nimelt oli lepingus punkt, mis keelas tal avaldada pärast raamatu ilmumist poole aasta jooksul mõnda uut raamatut uus oleks vana
(Kahro 2000, lk 13-14) Varsti koliti isa juurde Keila-Joale Meremõisa mesilasse. Seal õppis Urmas loodust jälgima hulkus ringi, uuris pilvi, veetis koos kasuisaga lumiseid öid metsas lõkke ääres, kus nad koos puude langetamisest maha jäänud metsarisu põletasid. Urmas õppis seal ka suusatama ja jalgrattaga sõitma. Ühel vihmasel päeval tuli külla vanaema. Urmas pani ühe maas vedelevatest plekitükkidest räästa alla, nii et vihmapiisad sellele kukkusid, ning sõnas vanaemale: ,,Vanaema, kuula! Kuula, kui ilus muusika!" Samamoodi pööras ta vanaema tähelepanu kaunitele helidele ka hiljem, näiteks bussi oodates kivikesi vastu metalset peatuseposti visates, kui kord kostusid tumedamad, kord heledamad kõlksatused. (Ibid, lk 14-15, 22) Teises klassi Lohusalu algkoolis alustas Urmas klaveriõpingutega. Üldaineõpetaja Ene Kikajon mängis kord klaverit ning köitis sellega Urmase tähelepanu, kes tuli klaveri juurde, vajutas ühe
saab nüüd kohe kooki. Jänes põues- Peep mängis Mikuga majade ehitamist ja kui kukk kires, siis ehmatas ja jooksis tuppa. „Sellel poisil on küll jänes põues“, ütles vanaema. Triibulised püksid- „Ära aeda tooreid tikred sööma mine“ ütles vanaisa, „Muidu saad triibulised püksid“. Tikreid Peep ei tahtnud, aga triibulisi pükse tahtis küll... 13 Peep ajab vanaemale kärbseid pähe- Peep tahtis kogelmogelit ja mangus vanaema, et ta ei saa õue mängima ilma kogelmogelita minna ja vanaema ütles, et „Ära aja mulle kärbseid pähe“. Vanaisa veetakse ninapidi- Tallimees lubas vanaisale hobus, kuna oli vaja puid metsast koju vedada. Vanaema arvas, et tallimeest ei tasu uskuda, kuna „tema veab tihti inimesi ninapidi“Peebul oli kurb meel, sest tema tahtis kangesti näha, mismoodi see ninapidi vedamine käib.
Kadri Kivrand EKL-1kõ ,,Tervete laste hirmud" Gisela Eberlein Austria lastepsühhoterapeut G.Eberlein kirjeldab kooli- ja koduhirmusid. Eriti rasked on hirmud, mida põhjustavad kodused situatsioonid. Kui koolihirmu eest leiab laps (või loodab leida) kaitset kodust, siis koduse hirmu eest pole kuhugi põgeneda.
*Muumid ,,Väikesed trollid ja veeuputus” *Miki Hiir *Pipi Pikksukk ,,Pipi ajab kõik joonde ja teised lood.” Lasteraamatu analüüsi põhipunktid: 1. A. Pervik ,,Kunksmoor” Teema (millest raamat räägib?) Raamat räägib toredast, heasüdamlikust nõiast nimega Kunksmoor, kes elab keset merd tillukesel saarel, koos lindudega.Sügistormid tõstsid vahel maja õhku, aga kivid ja ankur hoidsid seda paigal.Kunksmoor päästab meremehe, kuna ta teab, et hiljem jääks südametunnistus teda piinama.Kunksmoor parandas ka meremehe luud. Hiljem tuli meremees tagasi, kuna endine kapten- kapten Trumm, väänas uisutades oma jala välja. Trumm lonkas, kuid jalad said ravitud. Trumm soovis osta Kunksmoorile midagi tänutäheks-ta ostis ilusa suure kübara, uue kleidi ning Kunksmoor tundis ennast nii kaunina, kaunis oli ta ka Trummi arvates. Koos mindi ka kohvikusse sööma. Ühel hetkel tundis Kunksmoor, et mingi õnnetus on lähenemas- lennuväljal
valvas poiss linnupesa juures, kui Riia jälle oma kassiga sinna tuli. Hiljem tahtis Indrek Milliga mängida ja Milli suri, kuna Riia ei lasknud temast lahti. Matsid teised suure kase alla, aga Muska kaevas ta sealt kaks korda välja. Nüüd ei jäänud muud üle, kui kass ära põletada. Riia kutsuti ka tule juurde, aga ta ei teadnud, et kass ka lõkkes on. Alles veidi aja pärast sai teada, kui Indrek linnupoegadest rääkis, siis ütles ka seda. XXXIV Mäele viimased lapsed sündisid Tiiu ja Kadri ning Orule Jüri. Joosep ei saanudki kroonusse. Andresel ja Pearul oli ikka kemplemist ja kohtu vahet käimist küllaga. Jõulude ajal läksid lapsed kirikusse kõige nooremad jäid vanematega koju, aga Liinel oli esimene kirikus käik ning uudistamist ikka jagus. Kirikust tagasi sõideti reega, millel oli Joosep pannud kellad külge, aga sellest ei tohtinud isa teada saada. (Naabrikoer) Valtu ronis Eespere tuppa jõuluõhtu ning sai Andreselt korralikku keretäie aga
haual käib, Andres tahaks näha peale nutmise ka naeratust oma naise näol - tehti palju tööd, sest see oli ainukene ajaviide, ainuke lohutaja - sulane Jaagup oli armunud Põlluotsa talutütresse Roosisse, ostis omale pilli ja mängib neiu pärast, neiu oli ilus, paljud poisid jooksid ta järele, Jaagup käis tema juures akna kaudu - Teistele poistele ei meeldinud, et Jaagup nende Roosi juures käis, kui Jaagup vahele jääks, peksaksid need ta läbi, kord olekski ta jäänud, kuid Roosi aitas Jaagupil põgeneda, teisel korral nii hästi ei läinud ja poisid peksid Jaagupi läbi nii, et teine vaid roomates koju sai, pererahvas põetas sulast - Jaagup magas tüdruku Miina voodis, kui teda põetati, hiljem puges ka Miina voodisse Jaagupi juurde, et soojem oleks, tollest ööst jäi Miina Jaagupist rasedaks - varem oli Jaagup kroonu eest põgenenud, end selle nimel näljutanud, kuid nüüd hakkas ta
annaabi.ee 
