Kuressaare ametikool Väikelaevade ehitus Materjali õpetus Juhan Viirna KADAKAS Referaat Juhendaja: Andres Saart Kuressaare 2011 1 Sisukord lk 2. Sisukord lk 3. Sissejuhatus lk 3. Kadakast üldiselt lk 3. Puidu kirjeldus lk 4. Kadaka omadused lk 4. Kadaka kasutusalad läbi aegade lk 6. Kokkuvõte lk 7. Kasutatud kirjandus 2 Sissejuhatus Kadakas on visaduse ja sitkuse sümbol. Ta on põhjamaade küpress. Heleroheline okaspõõsas selle kuulsast sugukonnast. Lagedal paesel pinnal, kus teised puud ei leia juurtele toetuspinda, kasvab kadakas reipalt. Ta ei karda põuda, suvepäikese lõõmas, ei talvel karmi pakast.
Värvuselt on nad hallikas- või helerohelised. Okastest ja noortest võrsetest saadaval kadakaõlil on tugev antiseptiline toime. Tüvi Kadaka koor on hallikaspruun, kestendav. Noored võrsed on punakaspruunid. Oksi on väga palju, nad paiknevad rõhtsalt või püstiselt. Puit Puit on lõhnav, tihe, sitke, mädanemiskindel, tavaliselt pehme ja kergesti töödeldav, sellest tehakse mööblit, luksus- ja tarbeesemeid, meeneid, taraposte ja muud. Virgiinia kadakast (Juniperus virginiana) ja mõnest teisest liigist saadakse parimat pliiatsipuitu. Juurestik Kadaka juurestik on paikneb maapinna lähedal, mükoriisaga (seenjuur). Paljunemine Paljunevad peamiselt suguliselt seemnetega. Võib paljundada ka vegetatiivselt pistikutega (nii paljundatakse erinevaid vorme). Kasvukoht Kadakad esinevad põõsarindes või alumises puurindes. Leidub paljudes kooslustes, vaid salu-, laane-, lammimetsas, madal- ja siirdesoos võib teda harva kohata. Kasvab kuivast
Fifth level ,,Õnnetäht", ,,Balti täht", ,,Kuusrist" Keraamilised kruusid, taldrikud Eesti rahvusmustrite ja vaatamisväärsustega Viltmütsid Click to edit Master text styles Linased riided ja linikud Second level Dolomiidist esemed Third level Kadakast esemed Fourth level Sepistatud nagid, numbrid, naelad Fifth level Merevaik Muhu sussid Eesti lipud, lipuvärvides paelad, prossid Pihlakast ehted Etno kotid, sokid Mida soovitame turistil Eestist kaasa osta
eesnäär mehädade kor ral. Neil on s öögiisu tekitav toime, soodustavad ur iinier itust. Haiguste ärahoidmiseks soovitatakse rahvameditsiinis iga p äev süüa mõni mar ikäbi. KADAKAPUIT Puit on peenetoimeline ja elastne, raske ja tihe, puit on omapärase meeldiva l õhnaga. Kadakapuitu ei taha koi ega m ädanda mädanik. Puit sisaldab pisikuid h ävitavaid aineid, seep ärast valmistati kadakast kulpe, piimal ähkreid, õllekappasid ja muid toidunõusid. Hea oli ka see, et kadaka puit ei andnud toidule mingit kõrvalmaitset. TUNTUIMAD KADAKAD praeguseks kuivanud Taressaare kadakas Viljandimaal(vanim) Raplamaal Metskülas Lokuta talu lähedal põllul (jämedaim) Kernu kadakas Kernus(olemas legend)
kasutamise ja eestlaste sõjanduse kohta pakuvad ka tolleaegsed kirjalikud allikad, eelkõige Henriku Liivimaa kroonika. Relvastus Eesti sõdalase käsutuses olid 12.-13. sajandi vahetusel nii kaug- kui ka lähivõitluse relvad, nii ründe- kui ka teatud kaitserelvastus. Lahingus kasutatava relvastuse määras ära, kas sõdalane oli jala või ratsa. Jalamehe kaugvõitlusrelvadeks olid vibu, nooled ja viskeodad. Vibu kanti rännakul üle õla, nooli tupes hoides. Vibukaar valmistati enamasti kadakast, kuid valmistada võidi ka mitmest puuliigist kokku liimitud vibusid, kuid selliseid ei ole seni leitud. Ka noolevarred valmistati kadakast, samal ajal kui nooleotsad olid sepistatud rauast. Orgaanilisest materjalist valmistati nooletupp, kuid kahjuks ei ole neid tänaseni säilinud. Laske- ja heiteriistadest peaks mainima lingu. Ling oli valmistatud nahast ja nööridest, ning sellega sai visata väiksemaid kive kaugemale ja kõvemini. Tähtsal kohal oli oda
vabakujulised hekid. Hekid kalmistutel. · Eestis kujundatakse kahte tüüpi kalmistuid · aedkalmistud · metsakalmistud · Suured metsakalmistud asuvad Tallinnas ja Pärnus, mujal on peamiselt aedkalmistud. · Metsakalmistul on esikoht puudel. · Aedkalmistul on põhiliseks haljastusmaterjaliks muru, lilled ja ilupõõsad, puid on vähe. · Väga sageli tahetakse hauaplatsile piirdeid. · Korrapäraseid hekke võiks rajada elupuust, kadakast, pukspuust, tuhkpuust, ligustrist ja magedast sõstrast. · Vabakujulisi kääbushekke võib moodustada nt kanarbikust, okaspuu kääbusvormidest. · Varem kasutati metallpiirdeid, tänapäeval rajatakse enam paekivipiirdeid ja betoonrante. · Levinud on ka taimedest piirded. · Metsakalmistud peaksid olema looduslähedase kujundusega, kus hauapiirdeid on vähe, need on madalad või puuduvad hoopis. Aitähh et vaatasite. J
See leid lubab arvata, et oda külge võidi kinnitada ka mingi tähis või lipp. Lipp kui väeosa tähis ei olnud tundmatu ka Eestis. Esimeste relvade hulka kuuluvad ka vibu ja nool. Vibunööriks tarvitati loomasoolt, nooleotsaks - teravat kivikildu või konti. Selliseid relvi on leitud mitmelt poolt eelajaloolise inimese koopast. Vibu kanti rännakul üle õla, nooli tupes hoides. Vibukaar 5 valmistati enamasti kadakast, kuid valmistada võidi ka mitmest puuliigist kokku liimitud vibusid, kuid selliseid ei ole seni leitud. Ka noolevarred valmistati kadakast, samal ajal kui nooleotsad olid sepistatud rauast. Orgaanilisest materjalist valmistati nooletupp, kuid kahjuks ei ole neid tänaseni säilinud. Laske- ja heiteriistadest peaks mainima lingu. Ling oli valmistatud nahast ja nööridest, ning sellega sai visata väiksemaid kive kaugemale ja kõvemini. On leitud luust noole- ja odaotsi.
Looduslikud rohumaad õhematel 5 ts ha-1 Tüsedamatel 11-12 ts ha-1 Boniteet Leostunud mulla puistu boniteet 60 hp, koreserikkamatel ja kergema lõimisega 40-45 hp. Koreserikka rähkmulla boniteet on õhematel muldadel umbes 25 hp, tüsedamatel umbes 50 hp sõltuvalt ka korese- ja huumussisaldusest. Kastikuloo kasvukohatüübi puistute boniteet on III- IV. Põllumassiivi metsastamine Koreserikka rähkmulla puurindesse tekib mänd, kuusk ja arukask. Põõsarinne tõenäoliselt sarapuust, kadakast, kuslapuust ja türnpuust. Kujunevad kastikuloo kasvukohatüübi puistud. Võib metsastada, kuid metsad tuuleõnad, kuivas karbonaatses keskkonnas haigestuvad kergesti. Sanitaar- ja hooldusraided on olulised, et vältida haigestumist ja putukate rüüstet. Leostunud ja leetjate muldadega alale tekivad metsastumise korral algul lehtpuud hiljem domineerivad kuusk, vähem mänd ja arukask. Alusmets hõre kuni keskmise tihedusega. Need
ülekaalus on heletaiga. Tasasematel aladel on sealsed heletaigametsad tugevasti soostunud, sest igikelts ei lase veel pinnasesse imbuda. Väga omapärased on Põhja-Ameerikas Vaikse ookeani rannikualadel kasvavad okasmetsad. Seal on kliima ookeani naabruse ja mägede mõju tõttu tugevasti mereline. Tänu rohketele sademetele ja soojale talvele on need metsad hästi tihedad ja võimsad. Rannikumetsad koosnevad peamiselt kuuse ja nulu ameerika liikidest, ebatsuugast ja puukujulisest kadakast, mida Ameerikas kutsutakse punaseks seedriks. Mets on tihe ja kõrge, alusmets rohkete põõsastega, kuid ilma rohttaimestikuta. Allpool tulevad pildid Ameerika mandril kasvavatest okaspuudest, mida meil harva näha õnnestub. Puukujulise kadaka e. punase seedri oks. Merelisema kliima tõttu on puude kasv ka lopsakam.
seemnealgmed. Neid kaitsevad kattesoomused, mis osal liikidest taandarenevad. Seemnealgmes on munarakk, millest pärast viljastumist areneb seeme. Sobivates tingimustes kasvab seemnest uus taim. 5 2. HARILIK KADAKAS Üks Eestis kasvavatest ja just Saaremaad iseloomustav paljasseemnepuu on kadakas. Paljud inimesed pole sellise puuga varem kokkupuutunud. Kadakast saab nii vibu, kui ka pärgi teha. Ta on ka ravim taim. Ta aitab tõvede vastu ning on väga raviva toimega. Eeterlikud õlid ja suhkrud annavad kadakale lõhna. Ning ka suitsusaunas on temas väga hea toime, sest tekkiv suits on väga hea toimega. Et vältida haigestumist on ikka vanarahvas öelnud, et söö päevas üks kadakamari ja see hoiab tervena. Marikäbisi saab ka varuks koguda, sest need säilivad kuivatatult hästi. Aga
Oletatavasti kõrgus linnuse väravate kohal ka palkidest kaitsetorn. Linnuse õuel asus hulk väiksemaid köetavaid hooneid ning üks massiivne tsitadelliks peetav ehitis. Üks leitud kaev asus linnuse jalamil ja teine õues. . Arheoloogidele oli kaev tähtis aga teisel põhjusel siit saadi vaid harukordadel leitavaid muinsusesemeid. Kaevu avamisel ilmnesid kaks kuusepakust hitsmeatra, puust vakake, niinekiududest kahekeermeline köiejupp, kadakast ja tammest odavarsi, poolik kadakane vibu jms. Nimetatud esemed on hoiul Ajaloo Instituudis. Lõhavere (Leole) linnus asus tänasest Lõhavere asulast 2 km ida pool. Leole puhul on tegemist ainsa muinaslinnusega, mis on seostatav konkreetse ajaloolise isikuga. Selleks oli Põhja-Sakala vanem Lembitu, kes langes 21. septembril 1217 Madisepäeva lahingus. Kaarma maalinn on linnamägi Saare maakonnas Kaarma vallas Kaarma külas, kirikust kirdes.
Leivanõu peal hoiti kaant ja paljudes peredes ka selle tarvis kootud riiet. Leivanõud ei pestud, peenema leiva tegemisel kaabiti nõu puhtaks. Leivanõud hoiti kuivas kohas, et see hallitama ei läheks. Leibade silumine enne ahjupanekut leivaastjale asetatud leivalabidal Kui ahi oli küdenud, tõmmati puust roobiga söed ahjust välja ahjusuu ees olevasse leesse, koldesse ehk tuhkahauda, seejärel pühiti ahjupõrand ahjuluuaga puhtaks. Mandril kasutati kasest, Saaremaal ja Muhus kadakast, Pöidel ka hanepajust, kuuse- ja männiokstest ahjuluudasid, talvel kasutati kõikjal ahju puhastamiseks vihtasid. Enne leibade ahju panekut vajutati neisse mitmesuguseid märke, sh maagilisi (rist, viiskand, peremärk). Õige leivaahju kuumus peaks olema kogu küpsemise aja ühtlaselt 250 kraadi. Vanasti kontrolliti ahju kuumust näiteks visates jahu ahjupõrandale - kui see kõrbes, oli ahi veel liiga tuline. Leivad pandi ahju puidust leivalabidaga ja need küpsesid seal umbes 2-3 tundi
oma väärtuse. · Luhaniitude linnud: rohunepp, tikutaja, suurkoovitaja, kõrkja-roolind, sookiur, rukkirääk Rannikuniidud: · Rohumaad, mis paiknevad rannikul ja jäävad merevee mõjualasse, kus lained ja kõrgvesi on muutnud mullad soolaseks. · Sõltuvalt pinnamoest levib taimkate seal vöönditena. · Rannikuniidud on kujunenud mereranniku kerkimisel või karjatamisel. · Puu- ja põõsarinna enamasti puudub. · Puu- ja põõsarinne: harv, koosneb kadakast ja kibuvitsast. · Rohurinne: pilliroog, randaster, merihumur, rand-seahernes, randristik, hanijalg, soolikarohi, kukesaba · Heas seisus rannaniidule on iseloomiluk mosaiik loomade poolt madalmuruseks pügatud taimkattest, üksikutest kõrgematest rohututtidest ning mudaseks trambitud lohkudest. · Selline struktuur teeb rannaniidust tähtsa pesitsus- ja rändepeatuste ala mitmetele ranniku- ja avamaastiku lindudele.
Esiteks, viha liigutamine paneb sauna lae all oleva kuuma õhu liikuma ja eemaldab keha ümbritseva madalama temperatuuriga õhukihi. Sedasi pääseb kuum niiske õhk naha ligidale ja kutsub esile rohke higistamise. Teiseks, vihalöögid eemaldavad nahapinnale kogunenud higi ja mustuse. Kolmandaks, vihtlemisel on kerge masseeriv toime. Kõige levinumaks saunavihaks on kaseviht ning seda oma meeldiva aroomi tõttu. Vihtasid tehakse ka tammest, lepast, kadakast, nõgesest, mustasõstrast ja eukalüptist. Vihad erinevad üksteisest ka oma mõju poolest. Näiteks kaseviht avab poorid ja valmistab ette higistamiseks, tammeviht aga suleb poorid ning kadakaviht ergutab vereringet. Meie toidupoodides on müügil ka külmutatud kase- ja eukalüptivihad. Enne kasutamist tuleb neid umbes pool tundi leiges vees leotada ning ongi olemas igaks saunaskäiguks värske viht. Eestis leiutatud kunstvihtasid on kolme erineva tugevusega: pehme, keskmine ja tugev
Kadakamarjad tekitavad närbadel söögiisu ja on head köha vastu. Hollandlaste leiutatud kadakamarjaviina ehk dsinni, mille inglased on täiuslikkuseni arendanud, tuntakse nüüd terves maailmas. Saartel on kadakas muude puude nappuses olnud alati pliidipuu. Kadaka jämedamatest tüvedest on valmistatud tarbeesemeid: kadakased puunõud olid hinnatud, sest ei andnud toidule kõrvalmaitset; sitkest kadakapuust sai ja saab häid poste ja teibaid karjatarasse. Veinimaadel toetasid vanasti just kadakast postid viinamarjavääte ja valmivat marjasaaki. Meeldiva välimuse ja lõhnaga kadakapuu on tänini väga hinnatud meenematerjal. Kadakased kuumaalused on olemas vist küll igas eesti kodus. Kadastikud kui loodusväärtused. Vahel mõistavad mingi nähtuse, ka lookadastike väärtust paremini need, kel neid priipäralt võtta pole. Nii ongi meie kadastike säilitamise ja kaitse korraldamisel abi loota Euroopa Liidu looduskaitseprogrammist Natura 2000, kus peale
Kui tainas enam käte külge ei jäänud, raputati sellele jahu peale ning nõu kaeti kaane ja riietega soojalt kinni. Järgmisel päeval, kui tainas oli hästi kerkinud, lisati sellele ülejäänud jahu, sool ja köömned ning sõtkuti kiiresti, kuni sile ühtlane taigen nõu ja käte küljest lahti lõi. Leivaahi köeti kuusepuudega ühtlaselt kuumaks (250-300°C) ning ahjupõrand pühiti sütest ja tuhast puhtaks. Mandril kasutati kasest, Saaremaal ja Muhus kadakast, Pöides ka hanepajust, kuuse- ja männiokstest ahjuluudasid, talvel kasutati kõikjal ahju puhastamiseks vihtasid. Kui ahi oli puhas, prooviti kuumust. Selleks visati peoga jahu ahju põrandale. Kui jahu põles kärinaga mustaks, oli vara leiba ahju panna. Vajaduse korral jahutati ahju selle külgedele ja põrandale märja vihaga vett pritsides. Kui ahju visatud jahu põles pikkamööda, oli ahi parajalt kuum.
aeglaselt. Sobivad hästi puhkemetsadeks, ent ei talu tallamist ja on tuleohtlikud. Palumetsad on nime saanud Lõuna-Eesti paludest seoses kunagiste metsapõlengutega (palanu mõts) ja iseloomuliku taime pohla ehk paluka järgi. Palumetsad kasvavad reljeefi kõrgematel osadel liivadele kujunenud leedemuldadel. Suviti kuivab muld enamasti läbi. Puurindes domineerib mänd, vähem leidub kuuske või kaske. Põõsarinne puudub või koosneb hõredast paakspuust, pihlakast ja kadakast. Rohurindes domineerib pohl (pohla kasvukohatüüp) või mustikas (mustika kasvukohatüüp), hõredalt veel palu-härghein, võnkvars, karvane piiphein, leseleht, kattekold jt., häiludes sageli tihedalt kilpjalga. Samblarinne on tihe ja pidev, domineerivad palusammal, laanik ja kaksikhambad. Laanemetsad moodustavad niiskus- ja toitetingimustelt keskse rühma. Jagatakse kaheks tüübiks: liigivaesed (jänesekapsa) ja liigirikkad (sinilille).
lained ja kõrgvesi on muutnud mullad soolasteks. Ranniku kõrgemates osades on taimestik liigirikkam. Rannikuniidud on kujunenud kas mereranniku kerkimisel või karjatamisel. Levik: Sõltuvalt pinnamoest ja maapinna kõrgusest levib taimkate kõrgemates osades on taimestik liigirikkam. Suurimad ja esinduslikumad rannikuniidud asuvad Matsalu looduskaitsealal. Taimestik: puu- ja põõsarinne esineb harva koosnedes harilikust kadakast, kibuvitsast. rohurinne on sõltuvalt vööndist erineva liigirikkusega. Seal võib kasvada ka pilliroog Linnustik: Punajalg-tilder Populaarsed on partlased ja hanelised Soostunud niidud- esinevad nõgudes või madalatel tasandikel. Nad on üleminekukooslusteks aruniitude ja madalsoode vahel – seal kasvab mõlemaile kooslustele iseloomulike taimi. On tekkinud peamiselt aruniitude soostumisel või soostunud metsadest. Nende pindala on tunduvalt vähenenud
tüsedusest ja liigse niiskusperioodi kestusest.)(Seda tüüpi metsade kooslus sõltub mullakihi tüseduasest ja peene tekstuuriga mullakihist, liigniiske perioodi kestvusest. The stands are mostly sparse pine forests belonging to the quality class IV ...V. Puistud on enamasti hõredad männimetsad, kuuludes boniteediklassi IV..V. The undergrowth consists of juniper, mountain currant, guelder rose, alder buckthorn, sporadically also shrubby cinquefoil. Alusmets koosneb kadakast, magesõstrast, harilikust lodjapuust, harilikust paakspuust, kohati ka maranapuhmastest. The ground vegetation is very varied, the most frequent species being: blue moor grass, glaucous sledge, tufted hair grass, tormentil.the mosses can be found mainly on microelevations. Alustaimestik on väga mitmekesine, kõige levinumad liigid on lubikas, kollane tarn, pööristarn, luht-kastevars, tedremaran. Samblaid võib leida peamiselt väikestel kühmudel.
Sobivad hästi puhkemetsadeks, ent ei talu tallamist ja on tuleohtlikud. Palumetsad on nime saanud Lõuna-Eesti paludest seoses kunagiste metsapõlengutega ja iseloomuliku taime pohla ehk paluka järgi. Palumetsad kasvavad reljeefi kõrgematel osadel liivadele kujunenud leedemuldadel. Suviti kuivab muld enamasti läbi. Puurindes domineerib mänd, vähem leidub kuuske või kaske. Põõsarinne puudub või koosneb hõredast paakspuust, pihlakast ja kadakast. Rohurindes domineerib pohl (pohla kkt) või mustikas (mustika kkt), hõredalt veel palu-härghein, võnkvars, karvane piiphein, leseleht, kattekold jt., häiludes sageli tihedalt kilpjalga. Samblarinne on tihe ja pidev, domineerivad palusammal, laanik ja kaksikhambad. Laanemetsad moodustavad niiskus- ja toitetingimustelt keskse rühma. Jagatakse kaheks tüübiks: liigivaesed (jänesekapsa) ja liigirikkad (sinilille). Puurindes domineerib tavaliselt kuusk, kuid
metsastuvad väga aeglaselt. Sobivad hästi puhkemetsadeks, ent ei talu tallamist ja on tuleohtlikud. Palumetsad on nime saanud Lõuna-Eesti paludest seoses kunagiste metsapõlengutega (palanumõts) ja iseloomuliku taime pohla ehk palukajärgi. Palumetsad kasvavad reljeefi kõrgematel osadel liivadele kujunenud leede muldadel. Suviti kuivab muld enamasti läbi. Puurindes domineerib mänd, vähem leidub kuuske või kaske. Põõsarinne puudub või koosneb hõredast paakspuust, pihlakast ja kadakast. Rohurindes domineerib pohl (pohlakasvukohatüüp) või mustikas(mustika kasvukohatüüp), hõredalt veel palu- härghein, võnkvars, karvanepiiphein, leseleht, kattekoldjt., häiludes sageli tihedalt kilpjalga. Samblarinneon tihe ja pidev, domineerivad palusammal, laanik ja kaksikhambad. Laanemetsad moodustavad niiskus-ja toitetingimustelt keskse rühma. Jagatakse kaheks tüübiks: liigivaesed (jänesekapsa) ja liigirikkad(sinilille)
poore sulgemata. Puidu tekstuur jääb paistma. Leeliselahus, vaha ja õli viimistlevad ja kaitsevad mööblieset. Keskkonnasõbralike ainete kasutamine hoiab nii inimest kui ka loodust, kõigele lisaks säilivad ka puidu loomulikud omadused. Puidu lõhn Allpool on toodud mõnede lõhnavate puiduliikide kirjeldused: Vaigulõhn on enamusel männiliikidel. Meeldivalt magusa lõhnaga on palisander. Omapärane aromaatne lõhn on kadakal. Vanasti soovitati kadakast valmistatud plaate kasutada riidekappides, et ära hoida koisid. Erinevatel seedriliikidel on tugev aromaatne lõhn. Seedrile küllaltki lähedane lõhn on lehtpuul tsedrelal (Kuuba-seeder või "sigarikarbipuu"), millest tehakse suhkrukaste ja kõrgema sordi sigarite karpe. Arvatakse, et selle puiduliigi lõhn tõstab tubaka aroomi. Ka küpressil ja elupuul (Thuja occidentalis) on hea lõhn. Hapukas lõhn on nulu puidul. Parkaine (tanniini) lõhn on guajakipuul (Guaiacum officinale).
korduva pügamise teel väga madalmuruseks. Kuni rohtu on võimalik valida, jäetakse vähem maitsvad taimed puutumata. Lääne-Eesti ja saarte pehmetes ilmastikutingimustes saab vastupidavat ja vähenõudlikku eesti hobust karjatada peaaegu aasta läbi. Eesti hobune sööb lisaks rohule meelsasti ka puude-põõsaste lehti ja peenemaid oksi, nooremat pilliroogu, kadakavõrseid jms., hoides selteel ära nende koosluste võsastumist ja roostumist. Okstest (sh. kuusest ja kadakast) toituvad hobused eriti talvisel ajal. Eesti hobused söövad meelsasti ka vana, eelmisel aastal niitmata või karjatamata jäänud rohu kulu. Ka see asjaolu on oluline hobuste kasutamisel pool-looduslike koosluste hooldamisel. Hobused söövad kulu ja kõrge rohu seest välja kivid, mahalangenud tüved, oksad, mis võimaldab maapinda hiljemaks niitmiseks ette valmistada. Ka on selle järgselt inimesel võimalik paremini tihnikutest läbi
Ranniku kõrgemates osades on taimestik liigirikkam. Rannikuniidud on kujunenud kas mereranniku kerkimisel või karjatamisel. -Eestis esineb saartel ja laidudel ning mandri rannikualal. Rannikuniitude pindala on viimastel aastakümnetel kiiresti vähenenud (loomade karjatamine on jäänud väheseks) -suurimad ja esinduslikumad rannikuniidud asuvad Matsalu looduskaitsealal -puu- ja põõsarinne esineb harva, koosnedes harilikust kadakast, kibuvitsast. -rohurinne on sõltuvalt vööndist erineva liigirikkusega. Seal võib kasvada pilliroog, randaster, merihumur, rand-seahernes, liiv-vareskaer, rand-orashein, punane aruhein, hanijalg, pajuvaak, tuderluga, randristik, suur robirohi, harilik hiirehernes, soolikarohi, harilik nõiahammas, hobumadar, aasnelk, kukesaba. -kaitsealuseid liike: niidu-asparhernes Soostunud niidud -esinevad nõgudes või madalatel tasandikel. Nad on üleminekukooslusteks aruniitude ja
Juniperus chinensis L. hiina kadakas Võrsetipud rippuvad. Lehed kahesugused. Okkakujulised lehed on püstised, 3-kaupa männastes, 0,8...1,2 cm pikad, pealt keskelt rohelised ja kahe sinakasvalge õhulõheribaga. Vanematel taimedel on lehed soomusjad, kitsasrombjad, vastakuti, tihedalt ligihoiduvad, ainult tipp väljapoole pöördunud, kuni 0,15 cm pikad, tömbid, rohelised, serv heledam, seljal sissevajutatud nääre. Eristamistunnusteks virgiinia ja sabiina kadakast on kolmekaupa asuvad okkad, väljapoole pöördunud soomuse tipp ja okaste hõõrumisel eralduv omapärane ebameeldiv lõhn. © Ivar Sibul 2007 2012. DENDROLOOGIA ÜLDKURSUS - OKASPUUD 46 Pärineb Ida-Aasiast (Hiinast, Mongooliast, Jaapanist), kasvab kodumaal kuni 20 m kõrguse puuna, kultuuris aga tavaliselt kuni 10 m kõrguse puuna või põõsana. Juniperus chinensis 'Pfitzeriana' laipüramiidja või hiljem pikkade laiuvate
Mulla happesus ülahorisondis üle 5,0. Puistutest domineerivad madalaboniteedilised sookaasikud IV-Va bon, mille koosseisus võib esineda mänd, samuti männikud, soodsama veereziimiga aladel kask, kuusk, sanglepp. Okaspuupuistute tootlikkus on väga madal - 110 kuni 160 tm ha-l. Puistute olukorda saab parandada kuivendamisega. Pärast kuivendamist võib boniteet ulatuda III. Alusmets hõre koosnedes h. paakspuust, pajuliikidest, h. kadakast, h. pihlakast jt. liikidest. Alustaimestikus domineerivad kõrrelised (kastikud, tarnad), h. pilliroog (Phragmites australis). Kõrrelistest on levinumad h. sinihelmikas, jäneskastik, sookastik, lubikas, luht-kastevars, tarnadest sõrm- , tupp-, hirss- (Carex panicea), raud- (C. davalliana), ääris- (C. hostiana) ja harilik tarn (C. nigra). Mätastel kasvavad h. mustikas ja h. pohl, esimene eriti kuusepuistute korral. Samblarinne on üsna katkendlik, peamiselt
põõsastena kasvab seal kadakat ja kibuvitsa. Eestis võib rannikuniite kohata saartel ja laidudel ning mandri rannikualadel. Kui rannaniitudel loomi ei karjatata, hakkab seal vohama pilliroog ning niidukooslus hävib. Rannaniitude pindala on seetõttu viimastel aastakümnetel kiiresti vähenenud. Suurimad ja esinduslikumad rannaniidud asuvad Matsalu looduskaitsealal. Puu- ja põõsarinne on harv koosnedes harilikust kadakast, kibuvitsast. Rohurinne on sõltuvalt vööndist erineva liigirikkusega. Seal võib kasvada pilliroog, randaster, merihumur, rand-seahernes, liiv-vareskaer, rand- orashein, punane aruhein, hanijalg, pajuvaak, tuderluga, randristik, suur robirohi, harilik hiirehernes, soolikarohi, harilik nõiahammas, hobumadar, aasnelk, kukesaba. Soostunud niidud esinevad nõgudes või madalatel tasandikel. Nad on
annaabi.ee 
