B.Franklin-Ameer. Ühendriikide leidur(piksevarras), riigimees, ajakirjanik H.Grotius-kirjutas raamatu diplomaatia alusel Richelieu-FRA riigiteadlane P.R.Rubens-Hollandi maalikuntsnik K.Linne-liikide süsteemi rajaja(taimed, loomad) O.Cromwell-juhtis ratsaväge Inglise kodusõjas T.Hobbes-inglise ajaloolane, filosoof ja matemaatik J.Krizanic-valgustustegelane Venemaal G.W.Leibniz-saksa filosoof, matem, füüsik J.Mazarin-FRA peaminister G.Potjomkin-Katariina2 salajane kaasvalitseja Joseph 2 esimene Hasburgi-Latringi soost GER-Rooma keiser J.Madison-USA põhiseaduse looja H.Cavendish inglise füüsik, matem, keemik, vesiniku avastaja F.Bacon-inglise filosoof, riigimees Friedrich 2-preisimaa kunn, kuni surmani, 18 saj D.Diderot-FRA entsüklopedist J.Skytte-???????????????????????? G.Washington-Ameer Ühendriikide essa persident(1789-1797) G.Galilei-ITA astronoom, filosoof, füssa Rembrandt-Euroop. Tuntumaid maalikunstnikke A
ajalooline isik, vaid tema nimi tähistas hoopis Jumalate Jumalat ehk päikest. 6 Cheopsi ehk Hufu suur püramiid. KLEOPATRA || Kleopatra || oli Egiptuse viimane valitseja aastatel 5430 eKr. Ta on ilmselt Ptolemaioste dünastia tuntuim liige. Kleopatra oli Ptolemaios || tütar. Aastatel 5551 eKr oli ta isa kaasvalitseja. Hiljem ta abiellus Marcus Antoniusega, aga too kui too Octavianuselt lüüa sai, tegi Kleopatra enesetapu. 7 Kleopatra VII joonistatud portree. MÕNEDE TEISTE VAARAODE LÜHITUTVUSTUS MenesMenes oli Egiptuse esimene vaarao. Ta ühendas ÜlemEgiptuse ja AlamEgiptuse üheks riigiks. Ramses| oli VanaEgiptuse 19. dünastia esimene vaarao. Ta valitses umbes 12931291 eKr.
Seega oli valitsejal ka kõrgeim vaimulik võim. Selle poolest erines Bütsantsi siseelu Lääne-Euroopas kujunenud olukorrast, kus kirikuvõim (Rooma paavst) oli ilmalikust võimust (erinevate riikide valitsejad) sõltumatu. Bütsantsis oli ka senat, mis andis keisrile nõu. Senatisse kuulusid mõned ülikud ja senati liikmed määras ametisse keiser. Alguses säilis Bütsantsis Roomas alguse saanud troonijärglussüsteem keiser valis endale järglase ja tegi temast oma kaasvalitseja. Umbes 11. sajandil sai aga alguse abielule ja sugulussidemetele tuginev troonijärglussüsteem. Kuna Konstantinoopoli igapäevaelus etendas hipodroom suurt tähtsust, jagunes selle elanikkond hipodroomiparteidesse (neid nimetati ka tsirkuseparteideks). Rahvas jagunes hipodroomi parteidesse vastavalt sellele, mis värvi kaarikuvõistkonda toetati. Bütsantsi ajaloo üks kuulsamaid valitsejaid on olnud basileus (keiser) Justinianus I (valitses 527 565)
Seega oli valitsejal ka kõrgeim vaimulik võim. Selle poolest erines Bütsantsi siseelu Lääne-Euroopas kujunenud olukorrast, kus kirikuvõim (Rooma paavst) oli ilmalikust võimust (erinevate riikide valitsejad) sõltumatu. Bütsantsis oli ka senat, mis andis keisrile nõu. Senatisse kuulusid mõned ülikud ja senati liikmed määras ametisse keiser. Alguses säilis Bütsantsis Roomas alguse saanud troonijärglussüsteem keiser valis endale järglase ja tegi temast oma kaasvalitseja. Umbes 11. sajandil sai aga alguse abielule ja sugulussidemetele tuginev troonijärglussüsteem. Kuna Konstantinoopoli igapäevaelus etendas hipodroom suurt tähtsust, jagunes selle elanikkond hipodroomiparteidesse (neid nimetati ka tsirkuseparteideks). Rahvas jagunes hipodroomi parteidesse vastavalt sellele, mis värvi kaarikuvõistkonda toetati. Bütsantsi ajaloo üks kuulsamaid valitsejaid on olnud basileus (keiser) Justinianus I (valitses 527 565)
Kindlalt ei ole teada, kes oli Kleopatra ema, kuid arvatakse, et ta olevat Kleopatra V Tryphaena. Kleopatra oli Ptolemaios XIII ja Ptolemaios XIV õde-abikaasa. Lisaks vendadele oli tal ka õde Arsinoe IV. Kleopatra oli hellenistliku Egiptuse viimane valitseja aastatel 5130 eKr. Lisaks oma ilule oli ta ka väga arukas ja intelligentne inimene, ta oli kõrgelt haritud, oskas rääkida erinevaid keeli ning oli ka väga hea manipulaator. Aastatel 55-51 eKr oli ta oma isa kaasvalitseja. Kui tema isa Ptolemaios XII suri, võttis 18-aastane Kleopatra ja tema vend, 10-aastane Ptolemaios XIII, riigi juhtimise üle. Ptolemaioste traditsiooni kohaselt nad ka abiellusid. Kuid kuna Ptolemaios XIII oli alaealine, määrati asevalitsejaks ehk regendiks Potheinos, kes oli tuntud intriigide sepitseja. Potheinos ässitas kuninga oma õe vastu üles ning nende vahel tekkis tüli, millest kolme aasta pärast puhkes Egiptuses Kleopatra-vastane kodusõda. Kleopatra oli sunnitud põgenema
Vana-Rooma kombe kohaselt pidid keisri ametisse nimetama armee, senat ja rahvas. Et turvaliselt võimul püsida, pidi keiser rahva meeleolusid arvestama. Lisaks tuli ette palju õukondlaste vandenõusid ja sõjaväe mässe. Paljud keisrid kukutati võimult, kas tapeti või aeti pagendusse, vahel neid seejuures ka vigastati, näiteks torgati pimedaks. Pikka aega polnud Bütsantsi keisrivõim päritav. Tegelikkuses määras keiser ise enale järeltulija, kes oli ühtlasi tema kaasvalitseja. Uue keisri kroonis Bütsantsi kirikupea Konstantinoopoli patriah. Keisrivõimu pärandamine isalt pojale muutus tavaliseks alles Bütsantsi langusajastul XI sajantist alates. Keisrile allusid mitmesuguseid riigielu valdkondi korraldavad ametkonnad. Kõrgemad ametnikud määras keiser enemasti aristrokraatide hulgast. Bütsantsi sõjaväe tuumiku moodustas antiikaja lõpul palgaarmee, mis alates VII sajandist põhjalikult ümber korraldati
kasvas üles Amarnas, tõenäoliselt Põhjapalees. Hulk tema hauast leitud asju on jäänukid Ahet-Atoni õukonna elust, esmajoones Atoni ketas, mis kaitseb teda ja ta noort kaasat Anhesenpaatonit tema kullaga kaunistatud trooni seljatoe reljeefil. Ehnatoni valitsemisaja lõpul said õukonna tähtsamad liikmed, eriti Eje ja Horemheb, tõenäoliselt aru, et asjad ei saa samamoodi jätkuda. Semenhkara, Ehnatoni vend (või poeg) ja kaasvalitseja, pidi jõudma samale järeldusele, sest ta lahkus Ahet-Atonist ja kolis tagasi vanasse pealinna Memphisesse, kus ta enne oma surma ja Teebasse matmist võis olla ühenduses Amoni preesterkonna tagandatud liikmetega. Varsti pärast Ehnatoni surma krooniti Tutanhaton (siis kandis ta seda nime) Memphises vaaraoks. Troonile asudes oli ta umbes 9-aastane ning noorel valitsejal oli jäänud vaid üks lähedane naissoost sugulane ta arvatav ema Kiia, kasuema Nofretete ja
Bütsantsi väe. Suur osa Väike-Aasiast langes türklaste võimu alla. Ristisõjad tõid Bütsantsile veel enam kahju, Lääne-Euroopa väed vallutasid Konstantinoopoli, Bütsants langes frankide võimu alla. Bütsantsi keiser oli piiramatu võimuga, eksisteeris ka senat. Ta oli sõjaväe kõrgeim juht. Keisrit võis näha vaid pidulikel üritustel. Keisri nimetasid ametisse senat, armee ja rahvas. Keiser määras endale ise järeltulija, kes oli ühtlasi kaasvalitseja. Keisrile allusid ametkonnad, kehtis kindel hierarhia. Kõrgemad ametnikud aristrokraatide hulgast. Tähtsaimad linnas Jeruusalemm, Aleksandria, Antiookia, Konstantinoopol. Justinianuse valitsemisajal püüti taastada muistset impeeriumi hiilgust. 395 jaotati Rooma kaheks: Lääne- ja Ida-Rooma. 1453 Bütsantsi riik lagunes (türklased vallutasid Konstantinoopoli ja tegid riigile lõpu). Muhamed hakkas 40 aastaselt nägema nägemusi, hakkas kuulutama usku ainujumalasse Allahisse
Järgmine tähtis sündmus tema elus toimus paari aasta pärast, kui suri Saksa-Rooma keiser. Maria Theresia sõlmis tema pojaga lepingu, mille kohaselt loobus ta Baierist nõudes endale vastutasuks Baieri kuurhäält Frankfurdi keisrivalmimistel. Sel moel kindlustas ta Franz Stephani häälteenamuse ja tema lemmiksoov aidata abikaasal keisriks saada polnud enam vaid unelm. 13. septembril 1745 läkski keisritroon taas Habsburgide dünastiale. Kuigi paberitel oli kirjas, et Franz Stephan on kaasvalitseja, oli ta siiski pigem valitsejanna abikaasa, kuna ta ei osanud end maksma panna. Maria Theresia olevat isegi meest paika pannud ,,andes mõista, et ta ei topiks oma nina asjadesse, millest ta midagi aru ei saa". Ka pereasjades oli võim eelkõige naise käes. Kõige tähtsamad otsused langetas tema. Täit usaldust pälvis Franz Stephan vaid finantsasjades, kuna ta oli neis väga andekas. Kuna mees ei saanud osaleda poliitikas, muutus ta elu küllaltki sisutuks. Seepärast otsis ta
jaanuaril 49 eKr Rubicot ületades kodusõda, mille ta võitis ja kuulutas ennast eluaegseks Rooma diktaatoriks. Rahulolematud senaatorid mõrvasid Caesari märtsi iidide ajal 44 eKr. 4. Esiteks. Millise filmiga on tegu (aeg, näiteleja, pealkiri, filmi valmimise aasta)? Teiseks. Millise ajaloolise tegelasega on tegu (aeg, riik, tegevus)? ’’Cleopatra’’ 1963, mille peategelane oli Elizabeth Taylor. Kleopatra oli Ptolemaios XII tütar ning ta oli oma isa kaasvalitseja aastatel 55-51 eKr. Hiljem ta abiellus Marcus Antoniusega, aga kui too Octavianuselt lüüa sai, siis tegid Kleopatra ja Marcus enesetapu. Arvatakse, et enesetapp sooritati tänu mürgisele ussile, kes neid mõlemaid nõelas. 5. Kes ja millal lubas Rooma imeepriumis ristiusu. Mida olulist ta veel tegi? Constantinus legaliseeris 313. aastal ristiusu, mis muutus kiiresti valitsevaks usundiks. Ta rajas Konstantinoopoli linna 6. Selgita ja lisa pildid kõigile.
Sisse tunginud slaavlased kasutasid slaavi keelt. Valitsemine Riigi eesotsas oli piiramatu võimuga keiser, keisrile nõu andis senat. Keiser oli Kristuse asemik maa peale, ta oli sõjaväe kõrgeim juht, riigikohtunik, ülim seadusandja. Keisri nimetasid ametisse armee, senat ja rahvas. Pikka aega polnud keisrivõim päritav, aga tegelikkuses määras keiser endale ise järeltulija, kes oli ühtlasi kaasvalitseja. Keisrile allusid riigielu korraldavad ametkonnad. Justinianus I Püüti eduka vallutuspoliitika abil taastada Rooma impeeriumi muistset valitsusaeg hiilgust. 527-565 7.-11. sajand Bütsantsi ründasid mitmed sissetungijad, bulgaarid ja araablased. Araablastele kaotati Vahemere idaannik, Egiptus, Küpros ja Kreeta. Väike-Aasias suudeti oma võim siiski säilitada. Kreeta
· Rahulolematud senaatorid mõrvasid Caesari märtsi iidide ajal 44 eKr. 4. Esiteks. Millise filmiga on tegu (aeg, näiteleja, pealkiri, filmi valmimise aasta)? Teiseks. Millise ajaloolise tegelasega on tegu (aeg, riik, tegevus)? Tegemist on filmiga ,,Cleopatra"(1963) mille peategelane oli Elizabeth Taylor. Kleopatra oli hellenistliku Egiptuse viimane valitseja aastatel 51 eKr 30 eKr. Kleopatra oli Ptolemaios XII tütar ning ta oli oma isa kaasvalitseja aastatel 55-51 eKr. Hiljem Kleopatra abiellus Marcus Antoniusega, aga kui too Octavianuselt lüüa sai, siis tegid Kleopatra ja Marcus enesetapu. Arvatakse, et enesetapp sooritati tänu mürgisele ussile, kes neid mõlemaid nõelas. 5. Kes ja millal lubas Rooma imeepriumis ristiusu. Mida olulist ta veel tegi? Constantinus legaliseeris 313. aastal ristiusu, mis muutus kiiresti valitsevaks usundiks. Rajas Konstantinoopoli linna. 6. Selgita ja lisa pildid kõigile.
Hadrianuse vall-Rooma keisri ehitatud müür Inglismaa ja sotimaa piiril inglaste kaitseks. Sõdurkeisrite aeg-võimule pääsesid ka madala päritoluga lihtsõdurina alustanud väepealikud, mitu tükki tuli neid korraga ja koguaeg puhkesid kodusõjad. 284. Tuli võimule keiser Diocletanius, kes suutis aastakümneid kestnud segaduse lõpetada. Tegi palju ümberkorraldusi. Muutusi jätkas Constantinus Suur: ta rajas uue pealinna Konstantinoopoli, kust ta hakkas ise valitsema, kaasvalitseja valitses endiselt Roomas. Sellega lõhenes Rooma impeerium sisuliselt kaheks: Lääne- Rooma keisririigiks(pealinn Rooma) ja Ida-Rooma keisririigiks ehk Bütsantsiks(pealinnn Konstantinoopol). Ta võttis vastu ristiusu ja tema ajal sai ristiusk lubatud usuks ning hiljem juba riigiusuks. 4. Sajandi teiseks pooleks oli Lääne- Rooma muutunud üsnagi haavatavaks ja just siis leidis aset rahvaste rändamine. Seni olid suutnud roomlased Lääne-Rooma idapiiride taga elanud germaanlasi tõrjuda. 5
Piiramatu võimuga valitseja oli Bütsantsis keiser. Tema kõrval oli aristokraatlik senat, kes võis keisrile ainult nõud anda. Keiser oli sõjaväe kõrgeim juht, riigi ülemkohtunik ja ülimseadusandja. Keisri valisid ametisse armee, senat ja rahvas. Et turvaliselt võimul püsida, pidikeise rahva meeleolusid arvestama. Pikka aega polnud keisrivõim päristav. Ktegelikkuses keiser määras ise endale järeltulija, kes oli ka tema kaasvalitseja. See pidi tagama uuele keisrile alamate ustavuse ja sujuva võimuletõusu peale eelmise valitseja surma. Uue keisri kroonis kirikupea ehk patriarh. Maa jagati sõjaväeringkondadeks ehk teemadeks, kus juhtivatele sõjaväepealikele(strateegidele) kuulus sõjaline kui ka tsiviilvõim. Sõjaväe põhiosa moodustasid maakaitseväelased ehk stratioodid. Nad said riigilt maatüki ja pidid seda harides end elatama ning relvastama. Enamik stratioote võitlesid ratsaväes. Sõjamehi
Tema ema, Maria Theresa, oli Austria hertsoginna, Ungari ja Boheemia kuninganna ja ühtlasi ka viimane Habsburgide soost pärinev monarh. Maria Antonia oli Maria Theresa 15. laps ja ta oli 16 lapsest ka kõige ilusam. Suhe Maria ja ta ema vahel ei olnud väga hea, kuna ta emal oli juba nii palju teisi lapsi, hülgas ta tihti Maria Antonia. Ta ei usaldanud enam vanemaid intelligentseid naisi. Maria Antonia isa oli Saksa-Rooma keiser, Toskaana suurhertsog, Austria kaasvalitseja ja Lorraine'i hertsog. Maria Antoniat kirjeldati kui väikest, aga tervet last. Maria Antoniat ja ta vanemat õde, Maria Carolinat , kasvatati koos, Maria Carolinast sai Marie usaldusisik. Maria Antoniale meeldis muusika, ta õppis klavessiini mängima, millega ta ka esines paljudele inimestele. Legend räägib, et kui Mozart lapsena kuningaperele esines, ja Mozartilt küsiti, mida ta tasuks tahab, ütles ta, et tahab vastutasuks vaid Maria Antonia kätt.
katoliku usku. James II (1685-1688) Inglise kuningas, püüdis taastada absolutistlikku korda ning katoliku usku. Soov anda usuvabadus nii katoliiklastele kui ka puritaanidele. Jagas kõik tähtsamad ametid riigis, kirikus ja armees katoliiklastele. Oranje Willem Hollandi valitseja , kes kirjutas alla dokumendile ,,Õiguste Deklaratsioon" ja sai sellega inglismaa valitsejaks. Oranje Mary James II tütar, Willemi abikaasa ja ta kaasvalitseja Inglise troonil. Karl XI Rootsi kuningas, kellel esimesena õnnestus 1680-ndatel aastatel siinne aadel Rootsi võimu alla painutada. Bengt Gottfried Forselius Õpetaja Eestis Roosi ajal . Oli pärit Harju-Madiselt kirikuõpetaja perest. Asutas 1684. aastal Tartus seminari köstrite ja koolmeistrite ettevalmistamiseks. Ignatsi Jaak Forseliuse õpilane. Karl XI jäi tema oskustega rahule ja ta sai kuldraha. Töötas hiljem köstri ja koolmeistrina.
kanda. o Rahvas jagunes hipodroomi parteidesse, vastavalt millist värvi kaarikuid toetati. Parteide konfliktid olid konfliktid ühiskonnakihtide vahel. Keisrivõim ei olnud siiski kindel, pidi arvestama sõjaväemässude, õukonna vandenõude, rahva meeleoludega. Mitmed keisrid kukutati võimult, kas tapeti, aeti pagulusse või vigastati. o Võim ei olnud verega päritav, keiser määras endale asemiku, kes oli eluajal tema kaasvalitseja. Uue keisri kroonis kirikupea Konstantinoopoli patriarh. Võimu hakati vere läbi pärandama 11 sajandil, riigi languse ajal. o Riiki korraldas keisri valitud aristokraatlik ametkond. Bütsants 'i sõjavägi oli alates 7 sajandist jaotatud strateegide juhitud teemadeks ehk ringkondadeks. Sõjaväe põhiline osa oli maakaitsevägi ehk stratioodid, kellele anti maatükk millega end elatada ja relvastada. TALUOPOJAD
vaaraode needus hakkas esmakordselt huvitama teadlasi terve rea ebatavaliste surmajuhtumite tõttu pärast tema hauakambri leidmist. Howard Carter ütleb noorena surnud vaarao kohta: "Ainus märkimisväärne asi tema elus oli see, et ta suri ja maeti maha." 1.1 Tutanhamoni valitsemisaeg Ehnatoni valitsemisaja lõpul said õukonna tähtsamad liikmed, eriti Eje ja Horemheb, tõenäoliselt aru, et asjad ei saa samamoodi jätkuda. Semenhakara, Ehnatoni vend ja kaasvalitseja, pidi jõudma samale järeldusele, sest ta lahkus Ahet-Atonist ja kolis tagasi vanasse pealinna Memphisesse, kus ta enne oma surma ja Teebasse matmist võis lla ühenduses Amoni preesterkonna tagandatud liikmetega. Varsti pärast Ehnatoni surma krooniti Tutanhamon Memphises vaaraoks. Troonile asudes oli ta umbes üheksa-aastane ning noorel valitsejal oli jäänud vaid üks lähedane naissoost sugulane ta arvatav ema Kia, kasuema Nofretete ja vanemad kasuõed olid kõik surnud.
Samas kõigi aegade tihedam läbikäimine Vm ja Lääne-Euroopa vahel. Ivan suri 1505, ta surm tõi kaasa olulise pärimisprobleemi. Probleem oli kestnud juba ta viimasel elukümnendil. Pärimisprobleem kujundas hiljem tugevalt Ivan Julma valitsemisaega, see aitas kaasa ka Julma valitsusaja julmusele. Ivan III oli olnud 2x abielus, I kord Tveri vürstinna Mariaga, käisid jutud, et see mürgitati, II Zoe Palilogosega. Ivanil Mariaga poeg Ivan (sünd. 1458), kellest sai 1470. aastatel isa kaasvalitseja, osales mitmetel sõjakäikudel. 1483 abiellus Ivan Moldova vürstitari Jelenaga, neil poeg Dmitri. 1490 jäi noorem Ivan ootamatult haigeks, talle loodi Veneziast arst Leo., arstimisest hoolimata suri, levis kuuldus, et mürgitati, tõenäoliselt alusetu. Surmas peeti kaasosaliseks arsti ja see hukati. Kes on Ivan Noore pärija? Isa Ivan III veel elus, noor Ivan olnud kaasvalitseja, poeg Dmitri. Vahepeal aga sündinud Ivani ja Sofia lapsed, s.h. vanem poeg Vassili
Leedu valitsejad üritasid soodustada kaupmeeste ja käsitööliste migratsiooni ning Gediminase ajal sai sellest selge poliitika. Tekkisid ka mitmed kaupmeeste ja käsitööliste asulad. Riigi tipus oli suurvürst, kes valitses monarhi ja autokraadina maad, mis nominaalselt oli tema oma. Suurvürst oli ka ülemkohtunik ja ilmselt ka ülempreester. Kohustuseks kaitsta maad ja sõlmida lepinguid. Valitses selge vürstide hierarhia. Diarhia probleem õige mitme valitseja puhul on näha kaasvalitseja olemasolu. Olulist osa mängis abielupoliitika. 1325 a andis Gediminas oma tütre mehele poola tulevale kuningale Kasimirile. Vytanis osav sõjamees ja diplomaat, saavutas edu Liivi orduga. 1298 a ühendas Vytenis jõud Riiaga, et võidelda ühiselt Liivi Ordu vastu saades isegi 15 a õiguse oma garnison Riia linna paigutada. Vytenis sekkus ka sõtta Poola trooni pärast. Ta lubas tegutseda ka katoliku munkadel riigis, kuigi ise oli pagan
ja rahvas (hipodroomil). Rahvas jagunes hipodroomi parteidesse, vastavalt sellelemillist kaarikuvõistkonda toetati. Parteide omavahelised kokkupõrked kajastasid ühtlasi konflikte eri ühiskonnakihtide vahel. Keiser pidi rahva meeleolusid arvestama. Paljud keisrid kukutati võimult , kas tapeti või aet ipagendusse. Suurt roll imängis ihukaitsevägi.Pikka aega ei olnud Bütsantsi keisrivõm päritav. Keiser määras ise endale järeltulija, kes oli ühtlasi tema kaasvalitseja. Uue keisri kroonis Bütsantsi kirikupea Konstantinoopoli patriarh. Seda tähistati võimu pärinemist Kristluselt. Keisrile alusid rigielu korraldavad ametkonnad. Neis kehtis kindel hierarhia ja tõus ametiredelil võttis palju aega. Kõrgemad ametnikud määras keiser enamasti aristrokraatide hulgast. Hea haridusega madalamatel meestel õnnestus ka teha karjäärui riigiametnikuna. c) Justinianus I Keiser Justinnianuse valitsusajal püüti Rooma impeeriumi muistset hiilgust taastada
Egiptuse muuseum, Berliin Ka senisest pealinnnast Teebast5 (Luxor-Karnak) loobuti. Umbes 300 km põhja poole rajati kõrbe uhiuus linn Akhetaton (Atoni silmapiir). Kolme-nelja aastaga kerkisid linna hiiglaslikud templid ja paleed, kogu riigi valitsemine koondus sinna. (Kas ei meenuta see teile, head lugejad, Peeter I rajatud uue pealinna, Peterburi saamislugu kolm tuhat aastat hiljem?) Kõik viitab sellele, et Nofretete omandas mehe kõrval väga suure võimu. Ta võis olla ka mehe kaasvalitseja. Templite seintel on kujutatud teda vaaraoga ühesuurusena, mis tähendab, et nad on võrdsed. Ühel reljeefil näeme naist üksinda, piik käes, välisvaenlast tõrjumas. Ehk tähendab see seda, et vaarao ise oli haige ja päriselt valitses riiki Nofretete? Aastal 1336 suri vaarao Ehnaton. Mis aga sai Nofretetest? Tutanhamon asus valitsema aastal 1333, kui ta oli 8-aastane. Kes aga valitses riiki Tutanhamoni sirgumise ajal? Kes oli regent 6? Ürikutes nimetatakse Smenhare nime.
ehk kirikupea. Seega oli valitsejal ka kõrgeim vaimulik võim. Selle poolest erines Bütsantsi siseelu Lääne-Euroopas kujunenud olukorrast, kus kirikuvõim (Rooma paavst) oli ilmalikust võimust (erinevate riikide valitsejad) sõltumatu. Bütsantsis oli ka senat, mis andis keisrile nõu. Senatisse kuulusid mõned ülikud ja senati liikmed määras ametisse keiser. Alguses säilis Bütsantsis Roomas alguse saanud troonijärglussüsteem – keiser valis endale järglase ja tegi temast oma kaasvalitseja. Umbes 11. sajandil sai aga alguse abielule ja sugulussidemetele tuginev troonijärglussüsteem. Kuna Konstantinoopoli igapäevaelus etendas hipodroom suurt tähtsust, jagunes selle elanikkond hipodroomiparteidesse (neid nimetati ka tsirkuseparteideks). Rahvas jagunes hipodroomi parteidesse vastavalt sellele, mis värvi kaarikuvõistkonda toetati. Bütsantsi ajaloo üks kuulsamaid valitsejaid on olnud basileus (keiser) Justinianus I (valitses 527 – 565)
ehk kirikupea. Seega oli valitsejal ka kõrgeim vaimulik võim. Selle poolest erines Bütsantsi siseelu Lääne-Euroopas kujunenud olukorrast, kus kirikuvõim (Rooma paavst) oli ilmalikust võimust (erinevate riikide valitsejad) sõltumatu. Bütsantsis oli ka senat, mis andis keisrile nõu. Senatisse kuulusid mõned ülikud ja senati liikmed määras ametisse keiser. Alguses säilis Bütsantsis Roomas alguse saanud troonijärglussüsteem keiser valis endale järglase ja tegi temast oma kaasvalitseja. Umbes 11. sajandil sai aga alguse abielule ja sugulussidemetele tuginev troonijärglussüsteem. Kuna Konstantinoopoli igapäevaelus etendas hipodroom suurt tähtsust, jagunes selle elanikkond hipodroomiparteidesse (neid nimetati ka tsirkuseparteideks). Rahvas jagunes hipodroomi parteidesse vastavalt sellele, mis värvi kaarikuvõistkonda toetati. Bütsantsi ajaloo üks kuulsamaid valitsejaid on olnud basileus (keiser) Justinianus I (valitses 527 565)
Paisutas LSV suureks. Enamiku vene aladest oli ta ühendanud Leeduga rahulikul teel - tänu tatarlaste hirmule, sest Leedu võim oli parem kui tatarlaste võim. Ta ühendas Leeduga Valge-Vene, Polotski vürstiriigi ja Ukraina alad. Suutis säilitada paganliku usku. Gediminas suri 1341. aastal lahingus ristirüütlitega. Algirdas ja Kestutis (1345-1377) - Gediminase pojad. Algirdas oli aastatel 1345- 1377 Leedu suurvürstiriigi valitseja, Kestutis oli kaasvalitseja. Kestutis valitses riigi lääneosas ja võitles Saksa ordu vastu. Algirdas valitses riigi idaosa ja sõdis lõunas tatarlastega. Algirdas lõi impeeriumi, mis ulatus Läänemerest Musta mereni (50 miili Moskvast). Üks Euroopa suurimaid riike. Püüdes takistada Moskva vürstiriigi tugevnemist toetades Tveri vürste ja korraldas 3 sõjakäiku Moskva vastu. 1370. aastal sai lüüa Saksa ordult. Aastal 1377 kui Algirdas suri sai Kestutis suurvürstiks.
kusjuures ei eristata juute ja kristlasi (esimene kristlaste tagakiusamine 64.a keiser Nero ajal). Domitianus, esimene keiser (81-96), kes nõudis enda kutsumist dominus et deus, jälitas nii stoikuid kui kristlasi. Olukord muutus 3. saj. Keiser Septimius Severus keelas 201.a. seadusega astumise risti- ja juudiusku. 3. saj. keskel keiser Deciuse ja Valerianuse ajal alanud tagakiusamine saavutas haripunkti keiser Diocletianuse ja tema kaasvalitseja Galeriuse ajal. Siin võib näha keisrivõimu püüdu kasutada teravnevast kriisist jagusaamiseks ja riikliku ühtsuse tagamiseks senist paganlikku riigikultust. Ideoloogiline ühtsus pidi teenima riigi ühtsust ning nendes tingimustes muutus ristiusk kahtlaseks. Ainujumala nõue muutis kristlased dominus et deus silmis vaenlaseks, sest jumalast keiser ei mahtunud enam pjedestaalile. 2. Kristlik kirik kui riigikirik 3.saj
sattusid mitteroomlaste kätte. Õigusteaduse jaoks tähendas hilisantiik mandumise ajastut. Vabariiki jõudis Rooma kahe sammuga-jumalate minemakihutamise ja pleebsite sõlmitud lepingutega.Vabariigi toomisel keisriajastusse- võimu stabiliseerimine Caesari ja selle kujundamist Augustuse poolt. Tee hilisantiiki- rajasid kaks meest Diocletianus ja Constantinus Suur. Diocletianus: korraldas riiki ümber. Riigi kindlustamiseks kutsus ta ametisse teise Augustuse kui riigikindluse kaasvalitseja. Riik jäi kestma.Tetrarhia tõi ühe põhjapaneva muutuse:riigi jagunemise 4 ossa, kus igaühes valitses üks augustus või tseesar. Neli valitsuspiirkonda jagati diötseerideks ja need omakorda provintsideks. Rooma ei olnud enam riigi poliitiline keskpunkt. Germaani väeosad kutsusid uueks keisriks Constatianuse. Ta lepitas Kristlased Roomaga. Bütstants ei olnud ikkagi Rooma. Idal ja Läänel oli erinev õigus ja religioonid. Rooma impeeriumi lagunemisest ekkis õhtumaa, ladina Euroopa
Komandörikohad sattusid mitteroomlaste kätte. Õigusteaduse jaoks tähendas hilisantiik mandumise ajastut. Vabariiki jõudis Rooma kahe sammuga-jumalate minemakihutamise ja pleebsite sõlmitud lepingutega.Vabariigi toomisel keisriajastusse- võimu stabiliseerimine Caesari ja selle kujundamist Augustuse poolt. Tee hilisantiiki-rajasid kaks meest Diocletianus ja Constantinus Suur. Diocletianus: korraldas riiki ümber. Riigi kindlustamiseks kutsus ta ametisse teise Augustuse kui riigikindluse kaasvalitseja. Riik jäi kestma.Tetrarhia tõi ühe põhjapaneva muutuse:riigi jagunemise 4 ossa, kus igaühes valitses üks augustus või tseesar. Neli valitsuspiirkonda jagati diötseerideks ja need omakorda provintsideks. Rooma ei olnud enam riigi poliitiline keskpunkt. Germaani väeosad kutsusid uueks keisriks Constatianuse. Ta lepitas Kristlased Roomaga. Bütstants ei olnud ikkagi Rooma. Idal ja Läänel oli erinev õigus ja religioonid. Rooma impeeriumi lagunemisest ekkis õhtumaa, ladina Euroopa
23.Ida-Rooma ehk Bütsants (395-1453) Basileus Bütsantsi keiser, talle kuulus kogu võim, võimu piirasid veidi riiginõukogu, senat, tsirkuseparteid e. deemosed, talle allus ka kirik käsutas kirikuvarasid, määras ametisse kõrgemad vaimulikud, kujundas kiriklikku ideoloogiat Legitiimsuse printsiip seaduslikul abielul põhinev võimupärimine, kinnistus Bütsantsis 11.saj. Komnenoste dünastia ajal (varem määras keiser ära, kes tema järeltulijaks saab, sellest sai tema kaasvalitseja) Nika ülestõus 532.a. Konstantinoopolis, selle surus maha keiser Justinianus I, laskis väepealikutel tappa hipodroomil üle 30 000 inimese; ülestõus toimus raske maksukoormuse pärast, ka ketserite, eriti monofüsiitide tagakiusamise pärast Kirikulõhe 1054.a. süvendas vastuolusid Lääne-Euroopaga, Rooma paavsti ja Konstantinoopoli patriarhi vastasseis ristiusustamise pärast; paavstid tahtsid oma võimu laiendada kreekakatoliku maades;
Asustus hakkas kasvama juurdetulnud meeste arvelt. Kutsutakse külla naaberhõim sabiinid ja nende naised. Sabiinitare oli vaja, et peret luua. Ilma perekonnata mees ei olnud pius, oli kindlasti vaja pere luua. Samad sabiinitarid astusid mõlema poole vahele, loodi rahu ja liit. Latiinid+sabiinid= quirites(romani). Romulus võeti pärast surma kohe taevasse. Nimi võib tulla sabiinide linna nimest Cures. Võib tulla sõnast covirites. Quirinus= Mars. Romulus võtab endale kaasvalitseja, sabiini Titus Tatius, kellel oli sümboolne võim. Elanikkonna suurenedes oli vaja neid organiseerida. Jagas elanikkonna kolme hõimu, sellest saab tribus- 10 curiae- kuuriat. Sai kergesti mobiliseerida sõtta. 1.Ramnes. Nime tähendus ei ole teada. 2.Tities. 3.Luceres- tõlgendatud kui etrkuske, etruski kodanikud. Numa Pompilius- hakkas jaotama elanikku, millel oli mingi militaarne tähtsus. Tema valis kuningaks senat. Idealiseeritud, tuntud oma pietas´e poolest
annaabi.ee 
