Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kleopatra (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

KLEOPATRA
Referaat
Sisukord
1. VARASEMAD AASTAD………………………………………………………….3
2. KLEOPATRA JA JULIUS CAESAR ……………………………………………...5
3. KLEOPATRA JA MARCUS ANTONIUS ………………………………………...7
4. SURM………………………………………………………………………………8
5. PÄRAND…………………………………………………………………………...9
KASUTATUD KIRJANDUS…………………………………………………….......10
1. Varasemad aastad
Kleopatra VII Thea Philopator, kes on maailmale tuntud kui lihtsalt Kleopatra, sündis 69.aastal eKr. Kleopatra isa oli Egiptuse vaarao Ptolemaios XII. Kindlalt ei ole teada, kes oli Kleopatra ema, kuid arvatakse, et ta olevat Kleopatra V Tryphaena. Kleopatra oli Ptolemaios XIII ja Ptolemaios XIV õde-abikaasa. Lisaks vendadele oli tal ka õde Arsinoe IV.
Kleopatra oli hellenistliku Egiptuse viimane valitseja aastatel 51–30 eKr. Lisaks oma ilule oli ta ka väga arukas ja intelligentne inimene, ta oli kõrgelt haritud, oskas rääkida erinevaid keeli ning oli ka väga hea manipulaator . Aastatel 55-51 eKr oli ta oma isa kaasvalitseja. Kui tema isa Ptolemaios XII suri, võttis 18-aastane Kleopatra ja tema vend, 10-aastane Ptolemaios XIII, riigi juhtimise üle. Ptolemaioste traditsiooni kohaselt nad ka abiellusid. Kuid kuna Ptolemaios XIII oli alaealine, määrati asevalitsejaks ehk regendiks Potheinos, kes oli tuntud intriigide sepitseja.
Potheinos ässitas kuninga oma õe vastu üles ning nende vahel tekkis tüli, millest kolme aasta pärast puhkes Egiptuses Kleopatra-vastane kodusõda. Kleopatra oli sunnitud põgenema Süüriasse, kus ta kutsus kokku armee . 48. aastal eKr läks ta tagasi Egiptusesse , et astuda vastu oma vennale Pelusiumis, Egiptuse idapiiril.
Samal ajal oli ka Rooma riigis kodusõda, kus Julius Caesar oli saavutanud võidu Pompeiuse üle. Viimane põgenes Egiptusesse. Egiptuse regent Potheinos teeskles, et soovib Pompeiust toetada, ja määras viimasele kohtumise, kus Pompeius tapeti .
Caesar jälitas Pompeiust Egiptusesse ning kui ta kohale jõudis, soovis regent temaga kohtuda. Ta pakkus Caesarile kingiks kandikule asetatud Pompeiuse pead. See tekitas Caesaris tülgastust.
3
4
2. Kleopatra ja Julius Caesar
Ka Kleopatral oli suurele väepealikule valmis mõeldud kingitus. Kui Caesar oli ühel õhtutunnil magama heitmas, teatati talle, et Egiptuse kuninganna palub tal vastu võtta väike kingitus. Tuppa toodi vaip, mille kaks teenrit Caesari silme ees lahti rullisid. Vaiba seest veeres välja napilt riietatud Kleopatra, kes oli siis 22-aastane. Selline oli Kleopatra ja Caesari esimene kohtumine .
Pärast nelja kuu pikkust sõda Caesari jõudude ja Ptolemaios XIII vahel, saabusid Rooma abiväed. Ptolemaios oli sunnitud Aleksandriast põgenema ning usutakse, et ta uppus Niiluse jõkke. Caesar taastas trooni Kleopatrale ja tema nooremale vennale Ptolemaios XIV-le (siis 13-aastane).
Kleopatra vallutas Caesari südame ning neil sündis poeg Ptolemaios Caesar, hüüdnimega Caesarion. Ema kuulutas pisipoja jumalkuningaks, Isise pojaks. Kuid Caesar ise ei tunnistanud kunagi, et poiss tema järeltulija oli. Kleopatra soovis, et too teeks poisist pärija, aga Caesar keeldus, valides tema asemel oma venna pojapoja Octaviani.
Aastatel 46-44 eKr elas Kleopatra koos Ptolemaios XIV ja Caesarioniga Caesari kutsel Rooma linnas. Ta võlus roomlasi sedavõrd, et moodi läks kõik egiptusepärane. Jäljendati Kleopatra riietust, soengut ja meiki.
Julius Caesar tapeti 44.aasta märtsis eKr. Kleopatral tuli mõelda oma julgeolekule ning ta põgenes Egiptusesse, et päästa nii enda kui ka oma poja Caesarioni elu.
Varsti pärast Egiptusesse saabumist, Ptolemaios XIV suri (väidetavalt mürgitati oma vanema õe poolt) ning kolmeaastane Caesarion nimetati, kui Ptolemaios XV-na, oma ema kaasvalitsejaks.
5
6
3. Kleopatra ja Marcus Antonius
Caesari surm põhjustas Roomas kodusõja Caesari pooldajate (Octavianus, Antonius) ja vastaste ( Brutus , Cassius) vahel. Peale jäid esimesed. Kodusõja ajal kutsus Antonius Kleopatrat läbirääkimistele. Kleopatra saabus oivalise laevaga . Seal võlus ta Antoniuse ära.
Kleopatra läks tagasi Egiptusesse ning talle järgnes ka Antonius, kes jättis maha oma naise ning lapsed. Nad veetsid 41-40 eKr talve Aleksandrias. Selleks ajaks, kui Kleopatra oli Antoniuse endale võitnud, oli ta tollele võrdväärne partner – nii voodis kui ka nõupidamistel, näiteks maksustamise , sõjalise väljaõppe või Rooma-Egiptuse diplomaatia küsimustes.
Kuninganna luksuslik elu meeldis Antoniusele. Sõdurina oli ta pidanud palju puudust kannatama . 40 eKr sünnitas Kleopatra Antoniusele kaksikud, Alexander Heliose (päike) ja Kleopatra Selene (kuu).
Nelja aasta pärast tuli Antonius jälle Aleksandriasse ning abiellus Kleopatrga. Antonius nimetati jumal Dionysos- Osirise maiseks kehastuseks ning Kleopatrast sai jumalatar Isis . Neil sündis veel ka poeg, Ptolemaius Philadelphus.
Mida aeg edasi, seda kirglikumalt Antonius Kleopatrat armastas. Kuid selle tõttu unustas ta Rooma. Roomas aga oldi tema peale vihased, sest selle asemel, et riigiasjadega tegeleda, pööras ta kogu oma tähelepanu vaid oma naisele ja lastele.
7
4. Surm
31 eKr ühendasid Marcus Antonius ja Kleopatra jõud, et alistada Octavianus. Toimus võimas Aktioni merelahing. Lahingus saatis edu kord üht, kord teist poolt, kui äkki mingil arusaamatul põhjusel (mõne allika kohaselt mäss, teiste järgi käskude valestimõistmine) tõmbus Antonius lahingust tagasi, purjetas avamerele Kleopatra laevadele järele ja saatis teda Egiptusesse.
Antoniust informeeriti vale infoga , talle öeldi, et Kleopatra on surnud. Kuuldes uudisest otsustas Antonius teha enesetapu ning torkas endale mõõga rindu . Kleopatra mõistis, et Egiptuse troon on talle ja ta lastele kadunud. Et mitte lasta ennast Octavianusel uhkes võidurongkäigus Rooma viia, otsustas ta pigem surra. Kindlalt pole teada, kas surma põhjuseks on mürkmao hammustus või mürgivõtmine. Ta suri 12. augustil aastal 30 eKr. Vastavalt Kleopatra soovile, maeti tema ja Antonius koos.
Aastal 30 eKr liideti Egiptus Rooma riigiga, Octavianusest sai peagi Rooma riigi esimene keiser Augustus.
8
5. Pärand
Pärast tema surma järgnenud sajandite jooksul, on Kleopatrast ja tema elust olnud võlutud ajaloolased, jutuvestjad ja kirjanikud . Kleopatra afäär Marcus Antoniusega oli inspiratsiooniks Shakespeare 'i näidendile „Antonius ja Kleopatra“. See näidend on tuntud, kui üks Shakespeare'i parimatest töödest. Hilisemas ajaloos on mängitud teda peaosas paljudes erinevates filmides . Paljud nendest filmidest keskenduvad tema ilule ja salakavalusele.
Pea kõige olulisem osa tema pärandist oli see, et ta seisis naiste õiguste eest. Kleopatra seisis, kui võimsa ja eduka naise sümbolina ajal, mil naised pidid olema alluvad oma meestele. Teda peetakse üheks kõige austatumaks ja lugupeetavamaks inimeseks läbi aegade, sõltumata tema soost.
9
Kasutatud kirjandus

10
Vasakule Paremale
Kleopatra #1 Kleopatra #2 Kleopatra #3 Kleopatra #4 Kleopatra #5 Kleopatra #6 Kleopatra #7 Kleopatra #8 Kleopatra #9 Kleopatra #10 Kleopatra #11 Kleopatra #12 Kleopatra #13
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 13 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2018-09-18 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 9 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor AnnaAbi Õppematerjali autor
Sisukord
1. VARASEMAD AASTAD………………………………………………………….3
2. KLEOPATRA JA JULIUS CAESAR……………………………………………...5
3. KLEOPATRA JA MARCUS ANTONIUS………………………………………...7
4. SURM………………………………………………………………………………8
5. PÄRAND…………………………………………………………………………...9
KASUTATUD KIRJANDUS…………………………………………………….......10

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

Antonius ja Kleopatra
45
pptx

Antonius ja Kleopatra

Makedoonia ülemvõimu Kreekas, vallutas hulga alasid, k.a Egiptuse; tema vallutustega sai alguse nn hellenismi ajajärk, kus kreeka kultuur levis nii Aasiasse kui Hellenistlik Egiptus Ptolemaios I valitsemisajal muudeti Egiptus hellenistlikuks* riigiks, mis tähendas seda, et riigikeeleks sai kreeka keel. Ptolemaiosed olid Egiptuses võimul üle 300 aasta; nende valitsusajal oli Egiptuse pealinn Aleksander Suure rajatud Aleksandria. Viimane Ptolemaioste soost valitseja oli Kleopatra VII. Kleopatra surm 30. a eKr tõi kaasa dünastia hääbumise. ____________________ * hellenism (sõnast 'helln' kreeklane) ­ kreekapärasus kreeklaste (makedoonlaste) poolt vallutatud aladel; kreeka kultuuri segunemine vallutatud maade kultuuriga Kleopatra* VII sündis 69. a eKr Aleksandrias, mis oli Ptolemaioste riigi pealinn. Ta oli kreeklanna, tema emakeel oli kreeka keel. Kleopatra isa oli Ptolemaios XII. __________

Ajalugu
Karismaatilised naised
27
odt

Karismaatilised naised

a kuulutas kreeklane Ptolemaios end Egiptuse kuningaks, pannes aluse Ptolemaioste dünastiale. Tema valitsemisajal muudeti Egiptus hellenistlikuks 1 riigiks, mis tähendas seda, et riigikeeleks sai kreeka keel. Ptolemaiosed olid Egiptuses võimul üle 300 aasta. Viimase Ptolemaioste soost valitseja Kleopatra VII surm 30. a eKr tõi kaasa dünastia hääbumise. Kleopatra2 VII sündis 69. a eKr Aleksandrias, mis oli Ptolemaioste riigi pealinn. Ta oli kreeklanna, tema emakeel oli kreeka keel. Kleopatra isa oli Ptolemaios XII. Kleopatral oli kaks venda: Ptolemaiois XIII ja Prolemaios XIV ja üks õde. Et võim oma perekonnast välja ei läheks, abiellusid Ptolemaiosed tihti omavahel. Nii tuli noorukesel Kleopatral abielluda esmalt ühe, hiljem teise vennaga. Vendadega Kleopatral lapsi ei olnud. Neiu sai juba väga noorelt abielust aru nii: see on poliitiline trikk, et võimule saada ja seal püsida. Ptolemaios XII suri 51. a eKr

Kunstiajalugu
Kleopatra
8
odt

Kleopatra

TALLINNA TEENINDUSKOOL Heitti Sammalpärg 021PK KLEOPATRA Referaat Juhendaja: Annely Kallo Tallinn 2010 Heitti Sammalpärg Kleopatra Sisukord SISSEJUHATUS..................................................................................................................................3 1. JUMALIK KLEOPATRA.......................................................................................................4 2. ANTONIUS, KLEOPATRA JA CAESAR......................................................................................5 2.1 Caesar ja Kleopatra ........................................................................................................................5 2.2 Marcus Antonius ja Kleopatra..................................................................................................

Ajalugu
PTOLEMAIOSTE EGIPTUS
6
docx

PTOLEMAIOSTE EGIPTUS

esimese mehe, sest too oli saanud Berenike II ema armukeseks).  221-203 e.Kr. Ptolemaios IV Philopator (Ptolemaios III ja Berenike II poeg; tema abikaasaks sai ta õde Arsinoe III).  203-181 e.Kr. Ptolemaios V Epiphanes (Ptolemaios IV ja Arsinoe III poeg; abiellus Süüria valitseja Antiochos III tütre Kleopatraga).  181-145 e.Kr. Ptolemaios VI Philometor (Ptolemaios V ja Kleopatra poeg; abiellus oma õe Kleopatra II-ga; tema ajal oli Süüria sissetung ja kodusõda1).  170-163 ja 145-116 e.Kr. Ptolemaios VIII Euergetes II (Ptolemaios V ja Kleopatra poeg; sõdis Süüria abil oma venna Ptolemaios VI vastu ja sai lõpuks lüüa; abiellus peale venna surma ta lese ja oma õe Kleopatra II-ga ning ilmselt tappis oma vennapoja 1 Selle tulemusel muutus Rooma ülimalt mõjukaks ja hakkas edaspidi sekkuma Egiptuse siseasjadesse.

Ajalugu
Kleopatra
2
docx

Kleopatra

Kleopatra Nimi Kleopatra on pärit Kreekast mis seal tähendas „kuulsa isa tütart“ Seda nime on antud edasi suguvõsas seitse põlve, alates Kleopatra I kes sündis umbes 204 ekr. Kleopatra VII oli hellenistliku Egiptuse viimane valitseja aastatel 51–30 eKr.Ta oli väga kena ja arukas inimene suutis seda väga hästi rakendada. Ta on ilmselt Ptolemaioste dünastia tuntuim liige. Kleopatra oli Ptolemaios XII tütar ning Ptolemaios XIII ja Ptolemaios XIV õde-abikaasa. Kui tema is Ptolemaios XII suri võttis Kleopatra ja tema vend Ptolemaios XII riigi juhtimise üle ja nad ka Egiptuse traditsiooni kohaselt ka abiellusid. Clepatra ja Ptolemaios läksid ühel hetkel tülli. Kuninganna vastu toimus ülestõus ja ta kukkus troonilt, Ptolemaios hakkas üksik valitsejaks. Hiljem üritas Cleopatra algatada mässu pelusiumi

Ajalugu
GAIUS JULIUS CAESAR
9
odt

GAIUS JULIUS CAESAR

Lühikese ajaga läks Rooma ja kogu Itaalia Caesari võimusesse. Pompeius, kes ei suutnud vastu seista, põgenes Kreekasse, kus kogus enesele sõjaväe. U. 48 a. e.Kr. Pompeiuse sõjavägi purustati ja ta ise põgenes Egiptusesse, kus ta tapeti Egiptuse kuninga käsul. Caesar siirdus samuti Egiptusesse. Aleksandrias toimus tollal võitlus surnud kuninga (ühe Ptolemaiose) laste vahel. Caesar segas end sellesse, asudes aleksandrialaste poolt pagendatud kuningatari Kleopatra poolele. Roomlaste segamine Egiptuse siseasjadesse ja nende väljapressimised kutsusid esile ülestõusu nende vastu. Caesar piirati kuningalossis ümber. Lossi piiramise aegu põles ära ka kuulus Aleksandria raamatukogu. Caesari seisund, kel oli esialgu vähe sõjamehi, oli erakordselt ohtlik. Alles pärast seda, kui Caesarile saabus Aasiast abivägesid, õnnestus tal ülestõus maha suruda. Pannud Egiptuse troonile Kleopatra, lahkus ta 47. a. kevadel Egiptusest.

Ajalugu
Gaius Julius Caesar
12
docx

Gaius Julius Caesar

Pompeius jäi oma armeest ilma ning põgenes Egiptusesse, lootes seal varjupaika leida, kuid teda koos kaaskonnaga ei lastud maale ning tapeti teel sadamasse otse paadis. Vaatamata sellele suundus Caesar Kreekast Egiptusesse edasi, et õiendada arved üle mere pagenud Pompeiuse väeriismetega. Egiptuses tuli tal lüüa ka Ptolemaios XII, kes valitses Egiptust koos õe Kleopatraga. Ptolemaiose tegi maatasa, kuid langes Kleopatra võlude võrku. Viimase mõjutusel purustas Caesar viie päevaga leppimatu Pontose kuninga Pharnakese. Pärast seda läkitas Caesar Rooma vähimagi võltstagasihoidlikkuseta lakoonilise ettekande järjekorsest Rooma relvade võidust: ,,Tulin, nägin, võitsin." Kodusõda oli Rooma vabariigis lõppenud, Pompeiuse pooldajad lõpetasid vastupanu ja 44.aastal kuulutas senat Caesari eluaegseks diktaatoriks. On näha, et väga paljudes lahingutes oli Caesari armee vähemuses, mitmel juhul tingimused

Õigus
Vanaaeg
19
docx

Vanaaeg

ilmne ja viis järgnvalt kodusõjale. 7. Kodusõda Caesari ja Pompeiuse vahel; Caesar tungis 49 eKr enda ustavate vägedega Itaaliasse ja vallandas sellega kodusõja. Kuna Pompeiuse väed olid väljamaal, siis põgenes suurema osa senatiga Kreekasse. Rooma ja riigikassa langesid Caesari kätte. C läks Hispaaniasse, et Pompeiuse tagalaväed hävitada. Seejärel tungis Kreekasse ja võitis seal Pompeiust, kes põgenes Egiptusesse, kus tapeti. Caesar läks Egiptusesse ja osales Ptolemaios XV ja Kleopatra võimuvõitluses. Kodusõda, C ja K varjusid Aleksandria kuningalossis, Museion läks põlema, raamatukogu hävis L lisavägedega kinnitas Kleopatra troonile. Ise läks Väike-Aasiasse lühikesele võidukale retkele. Caesari diktatuur. 47 eKr oli Roomas tagasi ning 45 a-ks oli võitnud kõiki Pompeiuse toetajaid ning kogu Rooma oli tema valitsuse all. Caecari ametid: korduvalt konsul, eluaegne tribuunivõim, tsensor, vägede ülemjuhataja ­ imperaator, pontifex maximus. 44

Vanaaeg




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun