Makedoonia ülemvõimu Kreekas, vallutas hulga alasid, k.a Egiptuse; tema vallutustega sai alguse nn hellenismi ajajärk, kus kreeka kultuur levis nii Aasiasse kui Hellenistlik Egiptus Ptolemaios I valitsemisajal muudeti Egiptus hellenistlikuks* riigiks, mis tähendas seda, et riigikeeleks sai kreeka keel. Ptolemaiosed olid Egiptuses võimul üle 300 aasta; nende valitsusajal oli Egiptuse pealinn Aleksander Suure rajatud Aleksandria. Viimane Ptolemaioste soost valitseja oli Kleopatra VII. Kleopatra surm 30. a eKr tõi kaasa dünastia hääbumise. ____________________ * hellenism (sõnast 'helln' kreeklane) kreekapärasus kreeklaste (makedoonlaste) poolt vallutatud aladel; kreeka kultuuri segunemine vallutatud maade kultuuriga Kleopatra* VII sündis 69. a eKr Aleksandrias, mis oli Ptolemaioste riigi pealinn. Ta oli kreeklanna, tema emakeel oli kreeka keel. Kleopatra isa oli Ptolemaios XII. __________
a kuulutas kreeklane Ptolemaios end Egiptuse kuningaks, pannes aluse Ptolemaioste dünastiale. Tema valitsemisajal muudeti Egiptus hellenistlikuks 1 riigiks, mis tähendas seda, et riigikeeleks sai kreeka keel. Ptolemaiosed olid Egiptuses võimul üle 300 aasta. Viimase Ptolemaioste soost valitseja Kleopatra VII surm 30. a eKr tõi kaasa dünastia hääbumise. Kleopatra2 VII sündis 69. a eKr Aleksandrias, mis oli Ptolemaioste riigi pealinn. Ta oli kreeklanna, tema emakeel oli kreeka keel. Kleopatra isa oli Ptolemaios XII. Kleopatral oli kaks venda: Ptolemaiois XIII ja Prolemaios XIV ja üks õde. Et võim oma perekonnast välja ei läheks, abiellusid Ptolemaiosed tihti omavahel. Nii tuli noorukesel Kleopatral abielluda esmalt ühe, hiljem teise vennaga. Vendadega Kleopatral lapsi ei olnud. Neiu sai juba väga noorelt abielust aru nii: see on poliitiline trikk, et võimule saada ja seal püsida. Ptolemaios XII suri 51. a eKr
TALLINNA TEENINDUSKOOL Heitti Sammalpärg 021PK KLEOPATRA Referaat Juhendaja: Annely Kallo Tallinn 2010 Heitti Sammalpärg Kleopatra Sisukord SISSEJUHATUS..................................................................................................................................3 1. JUMALIK KLEOPATRA.......................................................................................................4 2. ANTONIUS, KLEOPATRA JA CAESAR......................................................................................5 2.1 Caesar ja Kleopatra ........................................................................................................................5 2.2 Marcus Antonius ja Kleopatra..................................................................................................
esimese mehe, sest too oli saanud Berenike II ema armukeseks). 221-203 e.Kr. Ptolemaios IV Philopator (Ptolemaios III ja Berenike II poeg; tema abikaasaks sai ta õde Arsinoe III). 203-181 e.Kr. Ptolemaios V Epiphanes (Ptolemaios IV ja Arsinoe III poeg; abiellus Süüria valitseja Antiochos III tütre Kleopatraga). 181-145 e.Kr. Ptolemaios VI Philometor (Ptolemaios V ja Kleopatra poeg; abiellus oma õe Kleopatra II-ga; tema ajal oli Süüria sissetung ja kodusõda1). 170-163 ja 145-116 e.Kr. Ptolemaios VIII Euergetes II (Ptolemaios V ja Kleopatra poeg; sõdis Süüria abil oma venna Ptolemaios VI vastu ja sai lõpuks lüüa; abiellus peale venna surma ta lese ja oma õe Kleopatra II-ga ning ilmselt tappis oma vennapoja 1 Selle tulemusel muutus Rooma ülimalt mõjukaks ja hakkas edaspidi sekkuma Egiptuse siseasjadesse.
Kleopatra Nimi Kleopatra on pärit Kreekast mis seal tähendas „kuulsa isa tütart“ Seda nime on antud edasi suguvõsas seitse põlve, alates Kleopatra I kes sündis umbes 204 ekr. Kleopatra VII oli hellenistliku Egiptuse viimane valitseja aastatel 51–30 eKr.Ta oli väga kena ja arukas inimene suutis seda väga hästi rakendada. Ta on ilmselt Ptolemaioste dünastia tuntuim liige. Kleopatra oli Ptolemaios XII tütar ning Ptolemaios XIII ja Ptolemaios XIV õde-abikaasa. Kui tema is Ptolemaios XII suri võttis Kleopatra ja tema vend Ptolemaios XII riigi juhtimise üle ja nad ka Egiptuse traditsiooni kohaselt ka abiellusid. Clepatra ja Ptolemaios läksid ühel hetkel tülli. Kuninganna vastu toimus ülestõus ja ta kukkus troonilt, Ptolemaios hakkas üksik valitsejaks. Hiljem üritas Cleopatra algatada mässu pelusiumi
Lühikese ajaga läks Rooma ja kogu Itaalia Caesari võimusesse. Pompeius, kes ei suutnud vastu seista, põgenes Kreekasse, kus kogus enesele sõjaväe. U. 48 a. e.Kr. Pompeiuse sõjavägi purustati ja ta ise põgenes Egiptusesse, kus ta tapeti Egiptuse kuninga käsul. Caesar siirdus samuti Egiptusesse. Aleksandrias toimus tollal võitlus surnud kuninga (ühe Ptolemaiose) laste vahel. Caesar segas end sellesse, asudes aleksandrialaste poolt pagendatud kuningatari Kleopatra poolele. Roomlaste segamine Egiptuse siseasjadesse ja nende väljapressimised kutsusid esile ülestõusu nende vastu. Caesar piirati kuningalossis ümber. Lossi piiramise aegu põles ära ka kuulus Aleksandria raamatukogu. Caesari seisund, kel oli esialgu vähe sõjamehi, oli erakordselt ohtlik. Alles pärast seda, kui Caesarile saabus Aasiast abivägesid, õnnestus tal ülestõus maha suruda. Pannud Egiptuse troonile Kleopatra, lahkus ta 47. a. kevadel Egiptusest.
Pompeius jäi oma armeest ilma ning põgenes Egiptusesse, lootes seal varjupaika leida, kuid teda koos kaaskonnaga ei lastud maale ning tapeti teel sadamasse otse paadis. Vaatamata sellele suundus Caesar Kreekast Egiptusesse edasi, et õiendada arved üle mere pagenud Pompeiuse väeriismetega. Egiptuses tuli tal lüüa ka Ptolemaios XII, kes valitses Egiptust koos õe Kleopatraga. Ptolemaiose tegi maatasa, kuid langes Kleopatra võlude võrku. Viimase mõjutusel purustas Caesar viie päevaga leppimatu Pontose kuninga Pharnakese. Pärast seda läkitas Caesar Rooma vähimagi võltstagasihoidlikkuseta lakoonilise ettekande järjekorsest Rooma relvade võidust: ,,Tulin, nägin, võitsin." Kodusõda oli Rooma vabariigis lõppenud, Pompeiuse pooldajad lõpetasid vastupanu ja 44.aastal kuulutas senat Caesari eluaegseks diktaatoriks. On näha, et väga paljudes lahingutes oli Caesari armee vähemuses, mitmel juhul tingimused
ilmne ja viis järgnvalt kodusõjale. 7. Kodusõda Caesari ja Pompeiuse vahel; Caesar tungis 49 eKr enda ustavate vägedega Itaaliasse ja vallandas sellega kodusõja. Kuna Pompeiuse väed olid väljamaal, siis põgenes suurema osa senatiga Kreekasse. Rooma ja riigikassa langesid Caesari kätte. C läks Hispaaniasse, et Pompeiuse tagalaväed hävitada. Seejärel tungis Kreekasse ja võitis seal Pompeiust, kes põgenes Egiptusesse, kus tapeti. Caesar läks Egiptusesse ja osales Ptolemaios XV ja Kleopatra võimuvõitluses. Kodusõda, C ja K varjusid Aleksandria kuningalossis, Museion läks põlema, raamatukogu hävis L lisavägedega kinnitas Kleopatra troonile. Ise läks Väike-Aasiasse lühikesele võidukale retkele. Caesari diktatuur. 47 eKr oli Roomas tagasi ning 45 a-ks oli võitnud kõiki Pompeiuse toetajaid ning kogu Rooma oli tema valitsuse all. Caecari ametid: korduvalt konsul, eluaegne tribuunivõim, tsensor, vägede ülemjuhataja imperaator, pontifex maximus. 44
Kõik kommentaarid