Kuidas on riigid ja elanikud näidanud viimaste suursündmuste ajal solidaarsust? Hea ülevaate tänapäeva solidaarsusest saab hiljuti juhtunud Pariisi terrorirünnakust ning ühe Pariisis elava eestlanna meediaartiklist, kus ta räägib, et inimestel tekkis kohe ühismeelsus. Eestlanna Maarja Saue ütles meediale järgmist: „Inimestes tekkis kohe solidaarsus, ja nii on seda tänagi tunda, ehkki me kõik oleme šokis ega suuda toimunut uskuda. Ent inimesed reageerivad armastuse ja kaastundega. Vaata või Facebooki profiilipilte, kuhu on tekkinud Eiffeli torni kujutised“. Minu arvates ei ole sotsiaalmeedias profiilipiltide muutmine Prantsusmaa lipuks või Eiffeli torniks mõttekas, sest keda see ikka aitab? Kaasmaalased, kes oma helendavate ekraanidega püüavad „maailma paremaks muuta“, võiksid peale profiilipiltide muutmise, ka reaalses elus aidata, näiteks annetades abivajajatele.
saava valemi ,,Zarahustra" kus ta toob esile selle inimliigi, kes näeb reaalsust, sest ainult nii võib inimene ,, suureks saada". Ta lahkab lahti küsimuse, milleks on välja mõeldud ,, jumal". Selleks avab ta minu arvates inimloomuse põhielemendid, mida on peetud kristliku moraali pahedeks, mida inimene peaks nö. jumalasõna järgi ohjeldama, kuid saab ka teisiti. Ta õpetab läbi enda, kuidas võidelda inimesel vimmaga, sõjakusega, ründamistahtega, instinktidega, kaastundega, üksildusega. Kõik mis ta kirja on pannud, on minu arvates väga loogiline ja tabav, kuid kahjuks ei ole muutunud ega muutu sellest kogu inimkonna arusaam elamisest ega elust. On paljusid ühiskondi, kus tunnistatkse ainult hinge ja vaimu, ja tõsi ta on, selliseid ühiskondi valitsevadki preestrid ja kõrged vaimulikud. Mulle väga meeldis see, kuidas Nietzsche läbi enda haiguse jõuab uuele tasandile
teose. Raamatu pikkus (olgu öeldud, et lehekülgede arv), sisu ning teemaarendus köitsid mind juba esimestel lugemis minutitel. Raske oli seda romaani käest ära panna. Raamatu alguses sain aru juba selle aja viletsusest. Paljud inimesed olid näljas, kõhud valutasid ning ka haigused ei puudunud. Kõik üritasid kuskilt kasvõi natukene hamba alla saada ja midagi koju lastele ning naisele viia. Äärmisel juhul võeti ka rikkamatelt laenu. Seda romaani on raske mitte kaastundega lugeda, sest väga täpselt ning detailselt on vaesust kirjeldatud, kuidas inimestel polnud terveid riideid, mida selga panna, kuidas külm põue tungis ning külmavärinad kehale tekkisid, samal ajal, kui mina siin soojas toas saan tänaseid mugavusi lubada. Seda raamatut lugedes tundsin ma kurbust, valu ning viletsust. Raske oli aru saada, kuidas kunagi üldse niimoodi elatud saadi. Pidevalt peatusin ning jäin mõtlema, kui tänulik pean mina oma elu üle olema
· ADOLPH von MENZEL - Saksa kunstnik - lõi hulga teoseid Friedrich Suure ajastust nii graafikas kui ka maalis - ühena esimestest kujutas suurlinna kihavat elu ,,Rauavalutehas" · VASSILI SURIKOV - ajaloo sündmuste maalimine - säilitas oma maalides elutõe - ,,Bojaaritar Morozova" ,,Lumelinna vallutamine" · ILIJA REPIN - maalid Venemaa ajaloost kui ka kaasajast (kaastundega vene lihtrahva raskest elust) - ,,Zaporoozlased kirjutavad kirja" ,,Burklaid Volgal" · Rootsi realistidest kuulsaim Anders Zorn, kes maalis lopsakas voolavas laadis portreid ja rahvatüüpe. · Norras ning Soomes ostus realistlik kunst suureks toeks iseseisvusliikumisele. · Soome realismi suurkuju oli Albert Edelfelt, kes maalis nii Pariisi motiive kui ka kodumaised soome rahvatüüpe. · Johann Köler (Eesti) · Impressionism
Realism autori ja teksti vaheline piir lähevad nt tegelase mõtetesse vm. Tähtis joon on see oma aja poliitiliste ja sotsiaalsete asjade tähtsustamine ja kujutamine. Balsak väga madalale ei lange. Lõpuks jõuab sekkuva õi tendents(jutustav) kirjandudde ,,onu tommi onnike" prantslaste taotlsed on objektivistlikus Flaubertil on jälestus tunda. Flauberti madame bovary kirjeldas kõike väga ebaromantiliselt väga õel raamat läbipõimunud empaatia või kaastundega. Flaubert vihkas demokraatlikku kodanlikkust. Flaubert läks kõlbmatuse pärast kohtualla. Tolstoi anna karenina realismi kõige kõrgemad saavutused tulevad venekirjandusest. Ülestõusmine on raha eest kirjutatud. Inglise realismis thomas Hardy 19.saj lõpus suur skandaal , loobus mõneks ajaks kirjutamisest TH. Fontane saksa kirjutaja ka abielu pettus. Tõe sarnasus, tõe lähedus, mitte tõde ise. Realistlik romaan reeglina on püüdnud sellised
õnnepäevadest. ... Mulle on mälestused nagu suvel kogutud vitamiinid, millest ma nüüd pika ja lõputu talve pean elama." · ,,Me kadestame ju sageli teisi sellepärast, et neil on sama palju kui meilgi, kuigi nad seda pole ära teeninud." · ,,Inimesi ärritab, kui ma näiliselt olen oma saatusega leppinud, ja kui ma näitan rõõmsat nägu ja isegi naeran, võtavad nad seda nagu isiklikku solvamist." · ,,Nad tulevad oma kaastundega, ja kui nad näevad, et seda ei võeta tänuga vastu, on nad loomulikult solvunud. See on peaaegu sama piinlik, nagu oleksid nad tulnud pärjaga ja leidnud, et kallis kadunu ei olegi veel surnud." · ,,Kui tunnistaja väidab, et ta mingit kadedust ei tunne, on see täiesti ebaloomuliku hingelise seisundi tunnuseks." Sixten APLUS/nälg
Quasimodo on jumalaema kiriku kellamees, kelle prototüübiks oli Madridi aadlikooli küürakas ja inetu treener. Ta on meeldejääv, huvitav ja iselaadne tegelane, kelles Esmeraldaga võrreldes näib kõik kontrastne. Ta äratab jubedust väliselt ning ka hing selles kehas on kuri ja tige. Quasimodo ei ole aga sünnipäraselt selline niisuguseks on teinud ta olud ja ümbrus. Ta otsib endale kaaslasi ja kiindumusesemeid eluta maailmast. Claude Frollo on paheline isiksus. Teda kujutab Hugo kaastundega, millel ei puudu teatud negatiivne alatoon. Jutustuses jääb kõlama Claude Frollo moto:" Kui ei saa mina teda, ei pea teda keegi saama." Tema abil näitab Hugo teose üht tähtsaimat konflikti askeetliku ellusuhtumise ja lihaliku kire võitlust inimeses. Samas pole Claude Frollo läbinisti negatiivne tegelane: ta on sünge, kuri, armutu ja tihti arg, kuid need pole talle iseloomulikud omadused, vaid on tekkinud hiljem kirgede tulemusel, mille vastu ei ole enam võimelised võitlema tema
Ühena esimestest kujutas ta oma kaasaja suurlinna kihavat elu ja tööstusettevõtet ,,Rauavalutehas". Tema maalid olid suures osas pruunikates toonides, nt ,,Kunstniku õde küünlaga". V. SURIKOV ajaloosündmused, nt ,,Bojaaritar Morozova" I. REPIN ajaloo- ja kaasajateemad, kus on kaastundega kujutatud vene lihtrahva rasket elu, nt ,,Burlakid Volgal" A. ZORN kuulsaim Rootsi realist, maalis lopsakas voolavas laadis portreid ja rahvatüüpe, nt ,,Jaaniöö tants". Realism aitas kaasa rahvusliku eneseteadvuse tõusule, kuna õigustas oma rahva ajaloo ja looduse kujutamist. A
aedade, kogeb samu tundeid, taaselustab fantaasiaid. See, kes järgneb talle lapsepõlvemaailma ei kohta ühtki takistust. Uksed avanevad, sest midagi ei ole varjata. Tegelikult tuleks sellega piirduda, tema elulooline kirjeldus peaks lõppema seal, kus lõpeb lapsepõlv. Täiskasvanu rollis olemine tekitas temas melanhooliat, mis aastatega järjest süvenes. Tunded, mis teda sütitasid olid koguaeg seotud lapsepõlvega: looduselamustega, raamatutega, vanematearmastusega, sõprusega, kaastundega, ootamatu mängulustiga. Kirjanik ise sageli ja selgesti kuulutas, et ta kunagi ei tahtnudki kirjutada täiskasvanud lugejale, kuna ainult lapsed loovad imesid. Tema poolt loodud kirjanduse lähtepunktiks on alati olnud see laps, kes ta kunagi oli, kes koguaeg temas edasi elab. Mõistagi ei tähenda see, nagu ei pööraks ta üldse tähelepanu oma kogemustele täiskasvanuna. Rahutus, mure ja ärritus, mida tal on tulnud täiskasvanuna kogeda,
Caligula ihukaitsja. Üks liige sellest uuest siseringist oli imperaatori naine Caesonia, kes oli talle tütre sünnitanud ja kellesse ta oli armunud sügavalt.12 12 A. Winterling, lk 63-131. Roomasse tagasi saabumine Caligula saabus uuesti Roomasse pärast aastast äraolekut oma 28ndal sünnipäeval 31. augustil ja ta võeti vastu tormilise kiiduavaldusega. On teada üks juhtum 40. aasta sügisel, kus Caligula reageeris mitte julmuse, vaid kaastundega. See puudutas ühte vabakslastud naist, Quintiliat ja tema armukest Pomponiust, keda süüdistati maiestases. Quintiliat piinati nii julmalt, et hiljem oli ta täiesti moonutatud, aga ta ei öelnud ei seda, et Pomponius oli süütu, ega ka seda, et ta ei olnud. Caligulale avaldas see käitumine niivõrd muljet, et ta vabastas Pomponiuse ja andis Quintiliale kingituseks 800,000 sestertsi. Ka kolmas vandenõu plaaniti Caligula vastu, aga ka see oli täpselt sama ebaedukas nagu eelmised kaks
protesti kodanliku korra vastu. Võitnud tagasi usu endasse ja loonud minimaalsed võimalused oma ilukirjanduslikuks loominguks, leiab minategelane ajutise ulualuse kuskil Lõuna-Eesti alevikus kehvikute perekonnas. Alles siin näeb kirjanik tõelist viletsust ja trööstitut virelemist. Siitpeale saab selle ja järgneva romaani keskseks tegelaseks gümnaasiumiharidusega Irma Piiroja. Irma on tugeva karakteriga, Rohu sümpaatsemaid tegelaskujusid; tema eluvõitlus on kujutatud siira kaastundega, irma elutee paneb lugejat uskuma, et otsustav võitlus on saabumas. Hoobiga näkku purustab Irma senised alandavad sidemed jõhkra ärimehe Krivomanniga. Algavad tööta haritlasneiu rasked tööotsingud. Ent ta saab minategelaselt kaasa võitlustahte: ,,Õigus peab võitma. Kõik need, kes teevad ülekohut, peavad saama karistuse." Romaani ,,Võitluse teel" (1933) algul kohtame Irmat talvistel hädaabi mullatöödel. Järgnevad Irma uued töötsingud ja uued töökohad
asustamata.Kõige kaunim koht oli terass, kust pääses ka adjuntatuuri tööruumidesse. Hoolimata ilust, ei meeldinud Traudlile Berghofi õhkkond. Teda koheldi küll nagu külalisi, kuid keegi polnud seal iseenda peremees, vaid teenijad. Eraelu peaaegu, et ei olnudki. Mõne päeva pärast rikastas pilti trobikond daame. Proua Herta Schneider, oli Eva Brauni kunagine kooliõde ja oli kõikjal kaasas. Eva Braun suhtus füüreri toitudesse põlgliku kaastundega. Üldiselt üritas füürer lihasööjate isu rikkuda. Sääraste üritustega oldi juba nii harjutud, kuid tavaliselt ühe ohvri leidis ta ikka.Lõunasöök kestis harilikult tund aega. Siis tuli füüreril jalutuskäik, kus proua Braun teda saatis. Kaasas fotoaparaat või filmikaamera. Hitler tahtis pildile jääda silmatorkamatult ja loomulikult. Peale jalutuskäiku joodi tassike kohvi või musta teed. Hitler ise armastas õunakoore- või köömneteed ja sinna juurde õunakooki
kulutaks üldse enam võitlevaid sõnu. Ma olen soomustatud, Lilli! Mind katab nõiasärk, mille küljest tagasi põrkab iga kuul, mis minu nõrgemate pidemete pihta oli sihitud. Teine vägevam võim on sinu oma minu pealt lahti lunastanud sa näed üsna uut inimest enese ees, inimest, kes elab kaugel sealpool senist elu. Ma usun nüüd, et abielud taevas liidetakse maa peal ainult konkubinaadid. Lilli (astub äkitselt Leo kõrvale, võtab tema käe ja vaatab talle õrna kaastundega otsa). Minu vaene mees! EDUARD VILDE 18651933
Peal võiks olla firma logo. Jõulukaardil peaks olema ettevõtte juhi allkiri. Kaastundekiri Saadetakse kaastunde või osavõtu märgiks kohe pärast surmateate saamist (faks ega telefonikõne ei ole heaks tavaks). Trükitud kaart ei ole hea. Üldiselt kirjutatakse käsitsi: pöördumine ja lõputervitus. Tekst tuleb koostada delikaatselt ja peab väljendama kirjutaja isiklikku kurbust. Liialt paatoslikud fraasid on liigsed (pigem platoonilisus). Lõputervitus: siira kaastundega. Memo Ettevõtte sisene kiri, mille eesmärk on sama kiri edastada mitmele inimesele või dokumenteerida olulist faktilist informatsiooni (nt milles kokku lepiti). Tekst võimalikult lühike ja konkreetne. · Kellele memo on · Teema ehk pealkiri · Kuupäev Kutse vastuvõtule/üritusele Tähtpäevade puhul, austuse väljendamiseks, uute koostööpartnerite saamiseks. Kui võtta kutse vastu, tuleb ka ise teha millalgi vastu kutse. Vastuvõtt:
Budistide arvates toimub loomine ja hävimine igal hetkel. Pidev muutumine tähendab ka seda, et asju saab paremaks muuta. Maailma parandamist tuleb aga alustada enese muutmisest. INIMESE SUHE LOODUSEGA Budism näeb maailma tervikuna. Hoolimata suurtest erinevustest budistlike traditsioonide vahel, tunnistavad kõik, et kõik elavad olendid kogevad kõige tähtsamaid seisundeid sündi, vanadust, kannatust ja surma. Budism suhtub armastuse ja kaastundega nii loomadesse, inimestesse kui taimedesse ja maasse üldse. Budistid püüavad elada loodusega kooskõlas, kuigi budistlikes tekstides pole kuigi palju keskkonnaga seotud mõtteid kirja pandud. Selle põhjuseks on aga, et Buddha eluajal ja mitmeid sajandeid peale tema surma elati selles kultuuris palju suuremas harmoonias keskkonnaga, kui praegu ette kujutada osatakse. Inimesed tundsid väga tugevat sidet loodusega. Seda illustreerib ka Buddha elu, kus kõik märkimisväärsed sündmused
murest. Dostojevski teosed on murede ja kannatuste maailm. Dostojevski kannatuslugu avaldub kõige ilmsemalt tema loomingus. Oma teostes näitab ta inimesi nende egoismis ja võimujanus, aga ka inimese armastust ja hingesuurust. Materiaalne maailm on nagu kõrvalnähtus. Kõik Dostojevski kurjategijad kahetsevad ja kannatavad, kahtlevad, piinlevad, loo lõppedes tegelaste tee alles algab. Dostojevski looming on hingestatud lõpmatu kaastundega inimese vastu, tal on valus ja kahju inimeslikest kannatusist. Ta on ise tutvunud nendega vanglates ja sunnitööl olles. Ainetöö eesmärgiks oli välja selgitada millise sihiga eksperimenteerib Dostojevski inimhingega. Vastuseks leian, et Dostojevski otsib elusaladust ja see peitub tema arvates inimestes. Kirjanikuna on Dostojevski suur mõtleja ja filosoof, tormav ja jõuline. Ta kannab teenitult vaimusangari nime maailma teiste suurmeeste hulgas. Ta teosed on kõik samalaadsed: palju
iseendaks jääda ja kõrgematele tasanditele areneda. Kristlus. Nietzsche nimetas ennast anti-kristuseks. Ta väitis, et ristiusk surub inimest maha, tekitab orjaliku inimese, nõudes inimese alandlikkust. Tekib orjalik suhtumine ümbritsevasse maailma. Nietzsche meelest Jeesuse õpetus oli alguseks kõigile teistele halbadele asjadele: demokraatia, sotsialism, naiste emantsipatsioon. Ristiusu poolt propageeritud alandlikkuse tagajärjeks demokraatias on liialdamine eneseohverdamise ja kaastundega. Demokraatia -- üksikisikud surutakse masside poolt maha: see on halb võimutahtele. Demokraatia olevat ninade lugemise maania. Nietzsche pidas üliinimesteks (loe üleinimesteks) kunstiinimesi (Göethe, Shakespeare, alguses ka Wagnerit jt). Üliinimene (loe üleinimene) on loov, vaimne isiksus. Kõik ülejäänud on hall mass. Üliinimeselt (loe üleinimeselt) eeldas Nietzsche enesekasvatust ja enesevalitsust. Kuid ainult üksikud on suutelised laiskusest vaimse tööga välja tõusma,
ta kaastundliku kristliku armastuse. Lugu läheb nõnda: Marie oli põlu küla kogukond (ka ema) eest, kui langenud sensuaalsuse (ta oli võrgutas ja ülekohtu poolt rändkaupmehe). Myshkin üksi võttis halastas õnnetu tüdruk ja tehtud jõupingutusi, et taastada küla laste armastust ja austust teda. Ajal tüdrukud suri, oli ta ümbritsetud piiritu armastus lastele. Lugu Marie tähtsat idee kaastunne romaan. Samuti mängib rolli mõõdupuu võrdlus romaan: Will Myshkin kaastundega päästa Nastasya, teise ohvri ja kannataja võrgutamise, alates tema hävitava uhkuse ja apaatia? Enne lahkumist Myshkin lühidalt kirjeldab, mis omadused ta näeb igas Yepanchin tüdrukute näod. Tema võrdlus Aglaya ilu koos Nastasya on prelüüdi kaks naiste rivaalitsemine hiljem romaan. Ganya saagi Myshkin kui ta lahkub, ja palub teda saata Aglaya saladus teadmiseks. Ganya on huvitatud raha: kui heaks Aglaya oleks
Jeruusalemma varemetel" saab ta kõrgema hinde ning sellega võetakse ta ka kunstiakadeemiasse vastu. Vassili Surikov - ,,Bojaaritar Morozova" vanausuline bojaaritar saadetakse kindluskloostrisse. ,,Lumelinna vallutamine" vana rahvamäng, mida korraldati vastlate ajal Siberi kasakakülades, oli Surikovile lapsepõlvest hästi meelde jäänud, maali teostamiseks pidi paluma, et mäng lavastataks. Tema loomingus enamasti ajalooteema. Kaastundega kujutab vene lihtrahva rasket elu heaks näiteks teos ,,Burlakid Volgal". 1880ndatel, pärast tutvumist prantsuse kunsti ja vabaõhumaali põhimõtetega, algas tõus skandinaaviamaade kunstis. Rootsi realistidest kuulsaim Anders Zorn, kes maalis lopsakas voolavas laadis portreid ja rahvatüüpe. ,,Jaaniöö tants". Norras ja Soomes osutus realistlik kunst suureks toeks iseseisvumisliikumisele. Soome realismi suurkuju oli Albert Edelfelt,
kurbust. 57 Lidia Feklistova Kaastundekirja näidis Pr Anu Tamm AS Kodu töötaja Tartus, 18. septembril 2008.a Austatud proua Tamm Teade teie abikaasa härra Tamm surmas puudutas meid sügavalt. Avaldan sügavat kaastunnet selle raske kaotuse puhul. Oleme sel kurval hetkel Teiega. Sügava kaastundega (allkiri) Juhatuse esimees 58 Lidia Feklistova 6.4.11 Kutse vastuvõtule Äri pidamisel on olemas ka pidulikumad momendid teile saadetakse kutset ettevõte tähtpäeva tähistamiseks, suhete arendamiseks, austuse väljendamiseks jne. Telefoni või faksi teel reeglina kutseid ei edastata. Kutse võib olla käsitsi kirjutatud või täielikult/osaliselt trükitud.
paremini tema leiutise jaoks, nad on aastaid seal olnud ja Hiie ei tunne teda piinava isa surmas kaastunnet ega sümpaatiat. "Mulle tundub, et ma alles täna sain aru, kuidas tuleb elada."(lk244) vanaisa eneskindlus ja oskused tulevad rohkem Leemetis välja koos sõjahingega vanaisa kes on näinud ja kogenud palju lähedal. " Ma tahan mädaneda sealsamas, kus ma kärvan. Sa ju näed, et ma olen sellega juba preagu algust teinud, ja sina ära tunne vahele oma hea südame ning kaastundega." Pulmaks valmistudes Hiies tuleb Meeme Leemeti juurde js kõnetab teda joogipoolise ainel, soovitades tugevalt veini. "Mets oli tühi, me ei pidanud arvestama kellegi arvamusega...Me tahtsime Hiiega elada omamoodi, vabalt, täpselt nii nagu meile meeldib, nii nagu on hea." (lk264) Leeme on nõus võõramaalaste veini jooma kuna ega siin ensk kedagi ega midagi ei ole mis neid selle puhul halvustaks. " ...vahtides lähenevat raudmeest mingi isesuguse mõnuga, mida ma olin
ohverdusega, mis temast sündinud... 966 ,,Pärispatuta Jumalaema, igavene Neitsi Maarja, olles jõudnud oma maise elu lõppu, võeti ihu ja hingega taevasesse kirkusse ja ülendati Issanda poolt Kuningannaks kõikide asjade üle, et sa võiks olla veel täielikumalt ühtinud oma Pojaga...". ,,Sünnitades sa säilitad oma neitsilikkuse...Sa eostasid elava Jumala ja sinu palved vabastavad meie hinged surmast." 968 ,,Täiesti erakordsel viisil ta tegi kaasa oma kuulekuse, usu, lootuse ja kaastundega Päästja üleloomulikku hingede taastamise tööd. Selle tõttu on ta meile ema." 125 969 ,,Minnes taevasse, ta ei pannud kõrvale selle päästva töö, vaid tema mitmekordne sekkumine jätkub, et tuua meile igavese lunastuse and... Seetõttu palvetab kirik tema poole ka tiitlitega Eestkostja, Abistaja, Heategija ja Vahendaja. Roosipärg ja Maarja palved
„Vabandage, rahvas (...). Need inimesed on ilmselgelt masinaga hädas (...). Seal on veel mitu ohke saatel, tajutaks seda vaevalt pelga meeldetuletusena! masinat. Tänan.“ Ma osutasin oma käega. Nad liikusid eemale, kulme kortsutades ja turt- sudes, mõned ohates – ning mitmed kaastundega. Ma arvan, et nad pidasid mind Londoni Kasutades mitteverbaalset märguannet esimest korda, tuleb seostada märguanne selle tähen- Metroo töötajaks. Ma pole seda – ma olen õpetaja ja ma tahtsin oma „Kiivi-nõbusid“ toetada. dusega, edastades koos nii mitteverbaalse märguande kui ka sõnalise meeldetuletuse/juhise. Ma ütlesin vanaldasele paarile: „Päevast – need masinad pole just lihtsad?“ Nad näisid tundvat kergendust, pingelangust.
juhtideks on nö. ,,poolpsühhopaadid", kes põhjustavad lausa riigi ulatuses inimestele palju kannatusi. Näiteks on nendeks sellised diktaatorlikud riigid nagu Birma ja Põhja-Korea. Ka koolivägivalla puhkudel tuleb esile selliseid iseloomujooni, kuid peale selle ka tuntakse naudingut enda agressiivse tegevuse üle. Tuntakse kiusamisest ,,mõnu" ja seda on teadusuuringutes tuvasta- tud. Näiteks ühes USA-s korraldatud uuringus selgus, et empaatia ja kaastundega seotud ajupiirkonnad ei aktiveeru ( või aktiveeruvad väga vähesel määral ) just psühhopaatidel, kui nad näevad teiste inimeste kannatusi. Psühhopaatidel on häirunud ka emotsioonide töötlemise ja otsuste tegemisega seotud ajupiirkondade aktiivsused. Empaatia asemel tunnevad psühhopaadid sageli hoopis mõnu ja lõbu. Empaatia tunne tekib siis, kui psühhopaatidel endal tekib või endale ette kujutab valu tunnet.
juhtideks on nö. „poolpsühhopaadid“, kes põhjustavad lausa riigi ulatuses inimestele palju kannatusi. Näiteks on nendeks sellised diktaatorlikud riigid nagu Birma ja Põhja-Korea. Ka koolivägivalla puhkudel tuleb esile selliseid iseloomujooni, kuid peale selle ka tuntakse naudingut enda agressiivse tegevuse üle. Tuntakse kiusamisest „mõnu“ ja seda on teadusuuringutes tuvasta- tud. Näiteks ühes USA-s korraldatud uuringus selgus, et empaatia ja kaastundega seotud ajupiirkonnad ei aktiveeru ( või aktiveeruvad väga vähesel määral ) just psühhopaatidel, kui nad näevad teiste inimeste kannatusi. Psühhopaatidel on häirunud ka emotsioonide töötlemise ja otsuste tegemisega seotud ajupiirkondade aktiivsused. Empaatia asemel tunnevad psühhopaadid sageli hoopis mõnu ja lõbu. Empaatia tunne tekib siis, kui psühhopaatidel endal tekib või endale ette kujutab valu tunnet.
annaabi.ee 
