TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledž Ettevõtlusosakond Sanna Vahter AÜTH1 KALLISTA OMA TÖÖKAASLASI Kokkuvõte Juhendaja: Liina Puusepp Pärnu 2014 Sisukord Sisukord......................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS.........................................................................................................................3 Tähelepanelikkus. Üksteise kohtlemine...............................................................................
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledž Ettevõtlusosakond ... AÜTH1 KALLISTA OMA TÖÖKAASLASI Kokkuvõte Juhendaja: .. Pärnu 2015 Sissejuhatus Lugesin läbi juhtimisalase Jack Mitchell’i raamatu „Kallista oma kliente“. Jack Mitchell on tuntud ning eduka rõivakaupluse juht Connecticutis. Juhtimisalase kogemusega oskab autor välja tuua olulisemad tõed edukast juhtimisest. Raamat räägib sellest, kuidas saavutada firmale edu just sisekeskkonna kaudu ehk selle töötajate kaudu. Autor
Planeetide kaaslased Sissejuhatus Planeedi kaaslane ehk igapäevaslt kuu all mõeldakse planeedi looduslikku kaaslast. Meie Päikesesüsteemis on kuud kuuel planeedil. Kaaslased puuduvad ainult kahel kõige Päikese poolsematel planeetidel- Merkuuril ja Veenusel. Mitmetel planeetidel on kaaslasi aga hulganisti. Näiteks Jupiter (suurim planeet Päikesesüsteemis) omab tervelt 63 kaaslast ning Saturn 61 kuud . Meie siin kohal anname ülevaate ainult kõige eriskummalistemast ja huvitavamatest planeetide kaaslastest. Planeet Maa kaaslane LUNA Meile kõige tuttavam ja kõige lähem kuu on Luna. Nimetus tuleneb ladina keelest, kus Luna tähendab Kuud. Tema keskmine kaugus Maast on 384 400 km.Ta on ainuke looduslik kaaslane, mis tiirleb ümber Maa. Maa on ainuke planeet meie
1) Miks tähed taevas vilguvad? Valgus murdub kui läbib erinevate optiliste omadustega keskkondade piiri. Atmosfääri soojad õhuvoolud vahelduvad külmematega ning igat sellist muutust muudab valgus suunda. 2) Võrdle vennidiagrammil planeete. MERKUUR MAA *Pole kaaslasi *Pöörlevad ümber oma *On atmosfäär *Orbiit on seespool Maa kujuteldava telje *On 4 aastaaega orbiiti *Tiirlevad ümber päikese *On (voolav) vesi *Mäed ja astangud *Koosnevad peamiselt *Gaasiline õhkkond *On maalt vaadeldavad kivimeist ja metallidest *Helesinine planeet muutuvad faasid *On suhteliselt suure *Üks kaaslane (kuu)
1) Miks tähed taevas vilguvad? Valgus murdub kui läbib erinevate optiliste omadustega keskkondade piiri. Atmosfääri soojad õhuvoolud vahelduvad külmematega ning igat sellist muutust muudab valgus suunda. 2) Võrdle vennidiagrammil planeete. MERKUUR MAA *Pole kaaslasi *Pöörlevad ümber oma *On atmosfäär *Orbiit on seespool Maa kujuteldava telje *On 4 aastaaega orbiiti *Tiirlevad ümber päikese *On (voolav) vesi *Mäed ja astangud *Koosnevad peamiselt *Gaasiline õhkkond *On maalt vaadeldavad kivimeist ja metallidest *Helesinine planeet muutuvad faasid *On suhteliselt suure *Üks kaaslane (kuu)
Eesti +2GMT Kalendrid: Gregoriuse kalender (varasemas õigekirjas gregooriuse kalender) ehk uus kalender on paavst Gregorius XIII poolt 1582. aastal kehtestatud täpsustatud ajaarvamissüsteem, mis on praegugi kasutusel Eestis MAA RÜHMA PLANEETIDE ÜLDISELOOMUSTUS: Maa-tüüpi e. Kiviplaneedid: Merkuur, Veenus, Maa, Marss Koosnevad peamiselt kivimitest ja metallidest, on suure tihedusega, tahke pind, pöörlevad aeglaselt, pole rõngaid, vähe kaaslasi. VEENUS JA MARSS TÄPSEMALT: Marss väike, orbiit maa omast piklikum, pöörlemisperiood 3% ja telje kalle 4% maa omast erinev. Fantastiline kokkusattumus. Veenus möötmetelt sarnane maale, kaetud tiheda pilvekihiga, pöörleb aeglaselt (tiirlemisele vastassuunas) HIIDPLANEEDID E. JUPITERI-TÜÜPI E. GAASPLANEEDID: Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun. Koosnevad peamiselt vesinikust ja heeliumist, on väikese tihedusega, pöörlevad kiiresti, paks
vesinikust (70%) ja heeliumist (27%) (protsendid massi järgi), vähe leidub metaani, ammoniaaki, etaani, atsetüleeni, fosfiini ja veeauru.Temperatuur atmosfääris -140 °C . Aastaajad ning elu võimalikkus puuduvad. Tuuled, mille kiirused ulatuvad 650 km/h. Planeedi triibuline välimus on tingitud langeva gaasi tumedatest vöönditest ja heledatest tõusva gaasi tsoonidest, mis kohtudes põhjustavad torme. . Tugev magnetväli ja tugev kiirgusvöönd. Looduslikke kaaslasi 16 Jupiter Jupiter Saturn Saturni atmosfääri peamisteks koostisosadeks on vesinik (~96%) ja väiksemal määral ka heelium (~3%). Esindatud on ka metaan (~0.4%), ammoniaak (~0.01%), etaan (0.0007%) atsetüleen ja fosfiin.Temperatuur atmosfääris 180 °C. Saturn'i sisemus on sarnane Jupiteri omale koosnedes kivisest tuumast, vedela metallilise vesiniku kihist ja molekulaarse vesiniku kihist. Samuti on olemas erinevaid jääsid. Aastaajad vahelduvad.
650km väiksem. (Maa) Marss-neljas planeet päikesest, pinnatemperatuur on +25kuni -125kraadi. Kõik need planeedid on suure tihedusega ja suhteliselt väikesed. Neil on väike kaaslaste arv ja aeglane pöörlemine. Need neli planeeti moodustavad Maa rühma. 2.Nimeta ja iseloomusta hiidplaneete (paiknemine, suurus võrreldes maaga, pinna temperatuur ja kaaslased üldiselt) Jupiter-päikesest kauguselt viies planeet ja päikesesüsteemi suurim planeet, kaaslasi 79 Saturn-päikesesüsteemi suuruselt teine planeet,maast 9x suurem, kaaslasi 62, temperatuur 11 700kraadi Uraan-pinnatemperatuur -197kraadi, kaaslasi 27 Neptuun-mass on Maa omast 17korda suurem, kaaslasi 14 3.Kui suur on parsek ja üks valgusaasta? Parsek 1 pc = 3,08572 × 1016 Valgusaasta 1pc= 3,26ly 3 × 1013 4.Tähe sünd Tähtede vahelises ruumis liiguvad gaasi ja tolmu pilved massiga u (
EHITUS: keskmes on rauast tuum, selle peal mantliks nimetatav silikaatidest ja oksiididest koosnev paks kiht ning kõige peal õhuke koor, mis koosneb samuti silikaatidest ja oksiididest Maa sarnased Hiidplaneedid planeedid Väike mass, väiksed Suur mass, suured mõõtmed kuid suur mõõtmed kuid väike tihedus. tihedus. Päikesele lähedal Päikesest väga kaugel Vähe kaaslasi Palju kaaslasi Kõrgem temperatuur Väga madal temperatuur Merkuur See on päikesele lähim ja neljast Maa-tüüpi planeedist väikseim Merkuur teeb ühe täistiiru ümber Päikese 88 Maa ööpäevaga Merkuuri pind sarnaneb Kuu omaga: seal leidub teravate piirjoontega kraatreid ja mäeahelikke Väga hõreda atmosfääri pärast kõigub temperatuur
Maast) • Kaaslased: Phobos, Deimos Marss • http:// www.blastr.com/2015-2-2/scientists-believe-2011-meteorite-co Marsi pind • http://en.wikipedia.org/wiki/File:Rocky_Mars_Surface.jpeg Marsi kaaslased Phobos ja Deimos • http://www.virumaa.ee/2008/04/ve-phobos-marsi-kaaslane / Jupiter • Viies planeet Päikesest • Kõige suurem planeet • Tiirlemissagedus 4332,59 Maa ööpäeva • Mass 1,8986×1027 kg (317,8 Maad) • Diameeter 140 600 km (11 Maad) • Kaaslasi 67 Jupiter • http://www.celestiamotherlode.net/catalog/jupiter.php Saturn • Kuues planeet Päikesest • Suuruselt teine planeet • Mass 5,6846 * 1026 kg (95 Maad) • Diameeter 120 600 km (9,4 Maad) • Tiirlemissagedus 29,5 Maa aastat • Kaaslasi vähemalt 60 Saturn • http ://et.wikipedia.org/wiki/Saturn#/media/File:Saturn_from_Cassini_O rbiter_(2004-10-06). Uraan • Seitsmes planeet Päikesest • Tiirlemissagedus 84,323 Maa aastat
päikesest km 150 miljoni Päikesest korda ( Päikesele kilomeetri 1,5 korda kaugemal kui kõige lähem kaugusel. kaugemal Maa. planeet ) kui Maa. Ei ole Veenusel ei ole Kuu Omab Teadaolevalt Kaaslane on Omab viite 8 kaaslast kaaslasi looduslikke kaaslasi 16 kaaslast Titaan kaaslast Kaaslased kaaslasi, vaid ainult ( 2 tk ) tehiskaaslased. Magnetväli Üsna Virmalised; Tal on rõngad; Suur ilus Teatakse11 Rõngad,
Mitu planeeti on universumis ja mitu kuud neil on? Iseseisevtöö Tauno Tikko K-2 Olustvere TMK 12.01.2011 Planeedid ja nende kuud. Merkuur Merkuuril ei ole kaaslasi ega kuid . Tal puuduvad need. Veenus - Veenusel ei ole looduslikke kaaslasi, vaid ainult tehiskaaslased. Maa Maal on ainult 1 kuu mis taevakehale peale paistab. Marss Marsil on 2 kuud ( Phobos Kreeka keeles , hirm ) ja ( Deimos Kreeka keeles , ahastus ) . Jupiter Jupiteril on 63 kuud neist neli suuremat on Io , Europa , Ganymedese ja Callisto . Saturn Saturnil on 18 kuud , kaugemast lähemale : Phoebe , Iabetus , Hyperion , Titan , Rhea , Helena , Dione , Kalypso , Telesto , Tethys , Enceladus , Mimas , Janus , Epimetheus , Pandora , Prometheus ,
Puudub tahke pind, vaadeldav vaid pilvkatte välispind Sisemuses asub tõenäoliselt vedelas olekus mineraalidest ja gaasidest tuum. Jupiter Ta on Päikesesüsteemi kõige suurem planeet Asub Päikesest umbes 5 korda kaugemal kui Maa Teleskoobis on näha heledad ja tumedad pilvevööndid, mis tiirlevad ümber planeedi eri kiirusega Magnetväli on jupiteril 20 korda tugevam kui Maal Kaaslasi on Jupiteril 67 Suur Punane Laik Jupiter Saturn Ta on kuues planeet Päikesest ning suuruselt teine Planeet näib hele-kollane atmosfääri ülemistes kihtides asuvate ammoniaagi kristallide tõttu Saturnil võib tuul puhuda kiirusega 1800 km/h Silmapaistev ringide süsteem Kaaslasi vähemalt 60 Saturn Uraan Päikesesüsteemi seitsmes planeet Tema raadius on Päikesesüsteemi planeetide seas
Maa teekonna suhtes Päikesevarjutus-leiab aset siis,kui kuu satub tiireldes ümber maa,maa ja päikesega ühele joonele ning varjab päikesevalgust Kuuvarjutus-leab aset siis,kui maa on päikese ja kuu vahel ning maa vari langeb kuule Uurimismeetodid-vaatlus,vaatlus teleskoobiga(lääts-,peegel-,raadio teleskoop)kosmosesondid(tehiskaaslased),inimesed kosmoses Maarühm-Merkuur,Veenus,Maa,Marss(1.nende mõõtmed,massid ja tihedused on võrreldavad 2.pöörelvad aeglaselt 3.vähe kaaslasi v puuduvad 4.tahke pind) Hiidplaneedid-Jupiter,Saturn,Uraan,Neptuun(1.suur mass ja mõõtmed 2.väike tihedus 3.palju kaaslasi 4.kõigil rõngad ja rõngastesüsteem 5. tihe, läbipaistmatu atmosfäär 6.pöörlevad kiiresti) Asteroidid e. väikeplaneedid - tiirlevad Marsi ja Jupiteri orbiitide vahel - tekkisid kunagi seal tiirlenud planeedi purunemisel (Vesta, Ceres) Komeet - väga hõre taevakeha, milles võib eristada udust ümmargust pead, sellest helendavat tuuma ja pikka helendavat
Maa läbimõõdust. Kosmoseaparaatide abil tehtud värvifotodelt on avastatud ka mitu väikest punast laiku ning keeriseid. Magnetväli on Jupiteril 20 korda tugevam kui Maal. Planeedi võimsad kiirgusvööndid küünivad pinnast 8 miljoni km kauguseni. Detsembris 1995 jõudis Jupiteri juurde USA automaatjaam "Galileo", mis enne hiidplaneedi tehiskaaslaseks muutumist saatis planeedi atmosfääri sondi. Kahe aasta jooksul peab see uurima nii Jupiteri ennast kui ka mitmeid tema kaaslasi.1610. aasta jaanuaris Galileo avastatud Jupiteri suured kuud näitasid, et ka mõni teine planeet peale Maa võib omada kaaslasi. See oli tähtis tõend Kopernikuse maailmasüsteemi kasuks. Oli ju tolle ajani Kuu ainus teadaolev planeedikaaslane. Jupiteril on 2006. aasta sügiseks teada 63 kuud. Neli suuremat lo, Europa, Ganymedese ja Galisto. Jupiter koosneb umbes 90% vesinikust ja 10% heeliumist metaani, vee, ammoniaagi ja kivimi lisandiga. Planeet on märgatavalt lapik, sest kiire
Uraan: 27 (Titania) Neptuun: 13 (Triton) Pluto: 3 (Charon) Kaaslaste arv: Maa: 1 (Kuu) Marss: 2 (Phobos) Jupiter: 63 (Ganymedes) Saturn: 62 (Titan) Uraan: 27 (Titania) Neptuun: 13 (Triton) Pluto: 3 (Charon) Merkuuril ja Veenusel kaaslased puuduvad. Nimetuste andmine Planeetide nimed tulevad Vanarooma jumalate järgi. Nende kaaslased saavad nimed Vana- Kreeka/Vana-Rooma mütoloogia tegelaste, Jumalate või William Shakespeare'i näidendite tegelaste järgi. Kaaslasi, mille pöörlemissuund on sama, mis nende planeedil, nimet. samasuunalisteks/regulaarseteks. Enamus suurtest kaaslastest on regulaarsed (v.a Triton). Kaaslasi, mille pöörlemissuund on vastasuunaline nende planeedi omale, nimet. vastassuunalisteks/ebaregulaarseteks. Enamus väikestest kaaslastest on ebaregulaarsed. Regulaarsed kuud on alati oma planeedi poole sama poolega ehk kinnitunud. ( Hyperion, Saturni kuu on ainus erand) Ebaregulaarsed kuud ei kinnitu. Maa kaaslane - Kuu
maapealsete vaatluste või kosmoseaparaatide abil on avastatud rõngad ka Jupiteril, Uraanil ja Neptuunil. Alates 1990ndatest aastatest on ka teiste tähtede ümbert planeete avastatud. Suurem osa neist nn. eksoplaneetidest on oma omadustelt massilt ja läbimõõdult Jupiteri sarnased või isegi suuremad, seega võiks neid samuti liigitada hiidplaneetideks kuid senini ei ole seda veel tehtud. Jupiteri kaaslased Peale 2006. aastat ei ole jupiteril leitud uusi kaaslasi, ning selle aasta seisuga on tal 63 kuud. Jupiteri kuud saab jagada neljaks grupiks kuid kõige paremini on tutntud esimesed kaks gruppi neli sisemist pisikuud(Ananke, Carme, Pasiphae ja Sinope) ja Galilei kuud (Io, Europa, Ganymedese ja Callisto) tiirlevad planeedi ekvaatori tasandil peaaegu ringikujulistel orbiitidel, kuid omavahel vastasuunas. Midagi huvitavat... Jupiteril on veel kaaslasi, korrapäratu kujuga kaljurahnud, nende orbiidid on
Planeedid liiguvad ümber Päikese mööda ringjoont ehk orbiiti. Sellist liikumist nimetatakse tiirlemiseks Samal ajal pöörlevad planeedid ka ümber oma kujuteldava telje Tähed kiirgavad pidevalt valgust: nad on valgusallikad. Planeedid ise ei helenda, vaid peegeldavad valgust. VIDEO https://www.youtube.com/watch?v=5c_lL6I3OaA 0.15 sek 0,35 sek Merkuur Päikesele kõige lähem planeet Päikesesüsteemi väikseim planeet Mercuriuse järgi saanud nime Pole kaaslasi Veenus Päikesest 2. planeet Umbes sama suur kui Maa Nime saanud armastuse- ja ilujumalanna Veenuse järgi Veenus paistab kõige heledama ja ilusama taevakehana Veenusel pole kaaslasi Maa Päikesest 3. planeet Kaaslaseks on Kuu Ainuke teadaolev planeet, kus leidub elu Marss Päikesest 4. planeet Nime saanud sõjajumal Marsi järgi Vett pole, avastatud pinnevorme, mida
6. Mille poolest erineb Pluuto teistest planeetidest? Esiteks on Pluuto orbiit palju piklikum kui ülejäänud planeetidel. Tema orbiit on nii piklik, et oma Päikesele lähima punkti (periheeli) ümbruses on ta Neptuunist lähemal. Kokkupõrget pole siiski karta, sest Pluuto orbiit on tugevalt kaldu (17°). Teiseks, võrreldes teiste planeetidega on Pluuto väga väike planeet ning on võrreldav suuremate asteroididega. 7. Millistel planeetidel ei ole kaaslasi ning millistel on kõige rohkem? Kaaslasi ei ole Veenusel ja Merkuuril. Kõige rohkem on kaaslasi Saturnil(üle 60 kaaslase) ja Jupiteril(63 kaaslast). 8. Merkuuri lühikirjeldus (atmosfäär, pinnamood, temperatuur.) Merkuuri pind on väga sarnane Kuu pinnaga, sealgi on "merede" sarnaseid tumedaid tasandikke ja palju kraatermägesid. Omapäraseks pinnavormiks Merkuuril on kuni 2 km kõrgused ja sadade kilomeetrite pikkused astangud. Magnetvälja olemasolu ning planeedi
Ärge jätke mind üksinda! Üksindusel on nii häid ja halbu külgi. Paljud inimesed vajavad vahel üksindust, kuid samas mõni ei suuda eksisteeridagi kui ta ümbruses ei ole koguaeg kaaslasi. Lapsed ja vanurid on isikud, kes ei taha olla üksinda. Ühtedel alles elu algab, kuid teistel hakkab lõppema. Nemad vajavad kõige rohkem lähedust. Eakad on väga õnnelikud, kui saavad koos olla oma laste või lastelastega. Kuid kahjuks ei mõtle paljud järeltulijad piisavalt oma vanemate peale ning kipuvad neid ära unustama. Minu arvates tuleks vanuritele nii palju tähelepanu pöörata kui võimalik, et nad saaksid aru, et ka nende elu oli täisväärtuslikult elatud.
3) Kosmoselennud 4) Igasuguse aparatuuriga:sodid, kulgurid jne. 6.Eesti astronoomiale panid aluse Whilhem Struve, Jaan Eenasto, Peep Kalv. 7.Ajavööndid saavad alguse nullmeridiaanist,Greenvichis(on 24 h) ja Eesti asub ajavööndis +2. 8.Kuupäev saab alguse idast Vaiksest ookeanist, Beringi väinast. 9.Maarühma planeedid on Merkuur, Veenus, Mars j Maa. Nende üldiseloomustus on : Nende mõõtmed, massid ja tihedused on võrreldavad; Neil on vähe kaaslasi või need puuduvad üldse; Neil on tahke pind; Nad pöörlevad suhteliselt aeglaselt. 10.Hiidplaneedid on Jupiter, Saturn, Uraan ja Neptuun. Nende üldiseloomustus on : Nende ümber on tihe atmosfäär; Nad pöörlevad aeglaselt vööndite kaupa; Neil on palju kaaslasi; Kõigil on rõngad ümber; Neil on suur mass, suured mõõtmed ja väike tihedus. 11.Päike annab Maale: 1) Valgust 2) Öö ja päeva vaheldumise 3) Ilmastiku muutused 4) Magnettormid
Enamik neist on väga väikesed: 34 on diameetrilt väiksemad kui 10 km ja veel 13 väiksemad kui 50 km. Saturni ööpäev kestab 10 tundi 32 minutit 15 sekundit, täistiiruks ümber Päikese kulub 29,5 Maa aastat. Rõngaste osakesed koosnevad jääst, mis on segatud metaani ja ammoniaagiga. Osakeste suurus kõigub mikromeetrist kilomeetrini. Merkuur on Päikesesüsteemi kõige väiksem planeet. Ta on Maa kaaslasest Kuust pisut suurem. Merkuuril ei ole kaaslasi. Merkuur on Päikesesüsteemi tumedaim planeet Merkuur koosneb umbes 6070% ulatuses metallidest ja 30% ulatuses silikaatidest . Veenus on Maaga peaaegu ühesuurune ning meile lähim planeet. Veenuse kollakasvalged pilved kihutavad pöörlemisele vastassuunas (idast läände) kiirusega 350 km/h, Omal ajal arvati, et Veenus peab olema väga Maa moodi. Veenusel ei ole looduslikke kaaslasi, vaid ainult tehiskaaslased. Maa on Päikesesüsteemi kolmas planeet Päikese poolt
Maa sarnased planeedid ehk kiviplaneedid - Merkuur, Veenus, Maa ja Marss. Jupiteri tüüpi ehk gaasiplaneedid - Jupiter, Saturn, Uraan ja Neptuun. Kiviplaneedid Nimi - samasugune kaljune pind nagu Maal. Maad, Veenust ja Marssi ümbritseb oluline atmosfäär, samas Merkuuril see puudub. Kiviplaneedid koosnevad peamiselt kivimeist ja metallidest. Nad on suhteliselt suure tihedusega, neil on tahke pind, nad pöörlevad aeglaselt neil pole rõngaid ja neil on vähe kaaslasi. Gaasiplaneedid Nime saanud samasuguse gaasilise õhkkonna järgi, mis ümbritseb ka Jupiteri. Nad koosnevad peamiselt vesinikust ja heeliumist, on väikese tihedusega, pöörlevad kiiresti, neid ümbritseb paks atmosfäär, ei ole tahket pinda, neil on rõngad ja palju kaaslasi. Veel Päikesesüsteemi planeetide liigitusi Päikesesüsteemi planeete saab liigitada järgmiselt: Avastamise ajaloo Suuruse Kauguse järgi Päikesest Asendi järgi Maa orbiidi suhtes.
Planeetide pöörlemistelg võib olla orbiidi tasandi suhtes kaldu. (Pluuto orbiit on sarnasem komeetide kui planeetide omale; teiseks on ta palju väiksem.) 6. Mille poolest erineb Pluuto teistest planeetidest? Võrreldes teistega on Pluuto väiksem. Pluutol on ebaharilik orbiit (piklik). Teistega võrreldes tugevasti kaldu olev orbiit. Pluuto kaldenurk Maa ja kõigi teiste planeetide orbiitdega tasandi suhtes on 17 kraadi. 7. Millestel planeetidel ei ole kaaslasi? Millistel on kõige rohkem? Jupiter - vähemalt 63 kaaslast. Nendest 47 diameeter on väiksem kui 10km. Saturn - täpne arv pole teada (palju). 2007. aastal identifitseeritud 60 kaaslast pluss 3 kinnitamata. Nendest 52 on pandud nimed. Paljud nendest on väga väikesed: 60-st 34 on väiksema kuni 10km diameetriga. 13 väiksema kui 50 km diameeter. Uraan - teadaolevalt 27 kaaslast. Neptuun - teadaolevalt 13 kaaslast. Marss - 2 kaaslast. Merkuur - pole kaaslasi. Veenus - pole kaaslasi. 8
1655. aastal pakkus Christiaan Huygens välja, et Saturn on ümbritsetud rõngaga. 1675. aastal avastas Giovanni Cassini Saturni rõngas lõhe. 1837.aastal avastas Johann Encke veel teisegi lõhe. Mis on ikkagi need rõngad? Alguses arvat, et nad on tahked Pierre Laplace tõestas, et see pole nii. Sofia Kovalenskaja tõestas, et rõngad ei aa olla tahked ega vedelad. Arvutuste järgi ei saa lähemal kui 2,44 planeedi raadiust tekkida suuri kaaslasi. Rõngad on just selles vahemikus, seega rõngad on arvatavasti kuude matejal. Satuni kaaslased. Saturni kaaslasi oli 1997 aasta seisuga 18. Kaaslased on saanud oma nimed Kreeka mütoloogiast, v.a. Janus. Titanus. Tiataan Hyperioni poeg, päikesejumal Heliose sünonüüm, titaan, midagi võimsat. Avastati 1655.aastal C.Huygens Kõige suurem kuu pärast Ganymedest 1,9 korda raskem kui Kuu, suurem kui Merkuur Kuu tuum koosneb kividest, Pool on vesi ja jää Ekvaatori pilvedes -180°C
Kaetud kogu ulatuses läbipaistmatu pilvekihiga. Kaugus Päikesest on 108,200,000 km. Kaaslased puuduvad. Pind on suhteliselt sarnane Maaga. Leidub tuhandeid vulkaane. Leitud on tardkivimeid nagu Maalgi (graniit, basalt). Pinnatemperatuur on 480o C. Aastaaegade vaheldumine puudub. Elu võimalikkus puudb. Maa mass on 5.9736×1024 kg, tihedus 5,515 g/cm3. Atmosfäär koosneb 77% lämmastikust ning 21% hapnikust, lisaks süsihappegaas ja veeaur. Kaugus Päikesest on 149,600,000 km. Kaaslasi on Maal üks Kuu. Pind on ligikaudu 71% ulatuses kaetud ookeanite ning 29% ulatuses maismaaga, toimub pidev suurte maakoore plokkide (nn. laamad) liikumine, mille käigus tekivad ja kaovad mäeahelikud, toimuvad maavärinad ja purskavad vulkaanid. Keskmine temperatuur on 14° C. Aastaaegu on neli (talv, kevad, suvi, sügis). Maal on elu võimalik. Marsi mass on 6.42e23 kg (üks kümnendik Maa massist). Tihedus on 3,97 g/cm3. Atmosfäär on väga hõre, koosneb põhiliselt
Komeetide ehituses eristatakse tuuma, pead ja saba. Tahket tuuma ümbritseb komeedi pea, sellest tekib Päikese valgusrõhu toimel komeedi saba. Komeetidel on sageli kaks (või rohkem) saba. Saba moodustub Päikese läheduses aurustumise tõttu. Ioonsaba on suunatud alati Päikesest eemale ja koosneb laetud osakestest, mida päikesetuul komeedist eemale puhub. Tuum koosneb tolmust ja tahketest gaasidest. Kaaslasi väikekehadel ei ole. Suuruselt teine planeet on gaashiid Saturn, mille moodustab põhiliselt vesinik. Tema väline pind ei ole tahke, vaid kujutab endast ammoniaagi-, vee- ja metaanipilvede kogumeid, mille teevad värviliseks fosfor ja mõned teised elemendid. Satrni rõngad on kõige ulatuslikumad ja tähelepanuväärsem. Lai, kuid õhuke süsteem on jagatud mitmetesse laiadesse rõngastesse, kuid igaüks koosneb tuhandetest kitsastest eraldi rõngastest. Iga rõngakese moodustavad
Uraani raadius on 24500km (3, 8 Maa raadiust); mass: 8, 6 * 10 22 tonni (14, 5 Maa massi). Planeet tiirleb ümber Päikese üsna ringikujulisel orbiidil, kaugus Päikesest on tal 2, 8 miljardit kilomeetrit (19, 2 a.ü.), tiirlemisperiood 84 aastat. Uraan nagu Veenuski pöörleb vastupidiselt tiirlemise suunale, ümber oma telje teeb ta pöörde umbes 16 tunniga. Uraani ekvaatori kalle orbiidi tasandiga on 82°. Uraani kaaslasi on praegu teada 15. On tõenäoline, et seal on veel mitmeid pisikesi kaaslasi rõngaste sees. Kuude nimed on: Cordelia, Ophelia, Bianca, Cressida, Desdemona, Juliet, Portia, Rosalind, Belinda, Puck, Miranda, Ariel, Umbriel, Titania. Nad moodustavad kaks erinevat klassi: 10 väikest väga tumedat sisemist kuud, mis avastati Voyager 2 poolt ja 5 suurt välimist kuud. Neil kõigil on peaaegu ringikujuline orbiit Uraani ekvaatori tasapinnal (ja järelikult suure nurgaga ekliptika tasandi suunas)
Päikesesüsteemi planeetidest on Saturn kõige lapikum (diameetrite suhe 10:9), mis on mõistetav, kuna väiksem tihedus tähendab ka nõrgemat raskusjõudu. Pilvevöödid on sarnased Jupiteri omadele, kuid väikese heleduskontrasti tõttu raskesti märgatavad. Millal vaadelda Jupiteri ja Saturni? Kosmoseaparaatide abiga on mõõdetud Saturni magnetvälja (on väga tugev, ehkki umbes 10 korda nõrgem, kui Jupiteril) ning põhjalikult uuritud rõngaste struktuuri ning kaaslasi. Planeedi enda kohta on endiselt vähe andmeid; nende täiendamine on plaanis aastatel 2002- 2006 (kosmosesond Cassini). Matemaatilised mudelid näitavad, et planeedil peab olema tahke tuum, mõnevõrra suurem kui Jupiteril. Saturni heleda rõnga laius on 65000 km ja ta koosneb kolmest osast (väljaspoolt lugedes A, B ja tuhm C-rõngas). A- ja B-rõnga vahel on hästi kontrastne tume vööt -- Cassini pilu; ka A-rõnga välisservas on tühemik (Encke pilu).
Kallisto Europa Io JUPITER Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level SATURN Suuruselt teine meie Päikesesüsteemis Nimetatud Rooma põllutöö- ja viljakasvujumala Saturnuse järgi Tiirlemisperiood 29,5 aastat, pöörlemisperiood 10h 32min 15 s Kaaslasi vähemalt 60 Ehitus: tuum (raud, nikkel ja silikaatne kivim ümbritsetuna metallilise vesinikuga),vahekiht (vedel heelium ja vesinik, ümbritseb väline gaasikiht) Näib hele-kollane atmosfääris asuvate ammoniaagi kristallide tõttu Magnetväli 1/20 Jupiteri magnetväljast Ammoniaagiudu, ammoniaagijää pilved, vee ja jää pilved Puhuvad tuuled kiirusega 1800 km/h (suurem kui Jupiteril, väiksem kui Neptuunil)
jäänud opman karistuseta. Loo õige versioon jõudis tänu Miinale ja mõisateenijatele ning Juliette Marcahandile, kel oli noore paruni peale suur mõju, lõpuks siiski noore paruni kõrvu. Päärna osa Mahtra sõjas oli üpris suur, sest ta oli kaaslastele tugevaks vaimseks ja füüsiliseks toeks. Ta oli sõjas käinud meestest üks tugevamaid, kuid mitte kõige julmemaid. Algul, kui veel konflikti tekkinud ei olnud, püüdis ta veidi liialt nokastanud kaaslasi lollusi tegemast tagasi hoida. Esiti ta vaid hoiatas mehi mitte soldateid puutumast, kuid pidi neid hiljem ka jõuga tagasi hoidma. Kui purjus talupojad juba soldatitele väga välja kannatamatult ja kiuslikult kallale kippusid ning soldatid pealetükkijate pihta tule avasid ja esimesed mehed langesid läks Päärna veri surnud kaaslasi nähes keema. Ta oli üks agaramaid ja osavamaid kaikaga võitlejaid, ent õnnekombel pääses ta sellest siiski eluga ja isegi suuremate vigastusteta
Mass mõõdeti kosmoseaparaadi Mariner 10 trajektoori häirituse järgi lähedastel möödumistel planeedist 1974 ja 1975. Raskusjõud Merkuuri ekvaatoril on 2,78 m/s² (2,57 korda väiksem kui Maa ekvaatoril). Et raskusjõud on palju suurem kui Kuul, siis väljapaisatud materjal jõuab 65%-ni sellest kaugusest mis Kuul. Raskuskiirendus on 3,71 m/s² (0,38 raskuskiirendusest Maal). Paokiirus (planeedi gravitatsiooniväljast lahkumiseks vajalik kiirus) on 4,25 km/s (0,38 paokiirusest Maal). Kaaslasi ei ole Merkuuril ei ole kaaslasi. Vaadeldavus Kuigi kauguse ja näiva suuruse poolest on Merkuur võrreldav Marsiga, on ta läheduse tõttu Päikesele Maalt palju raskemini vaadeldav. Merkuuri on võimalik vaadelda aastas kahel või kolmel perioodil lühikest aega kas heledas koidu- või ehataevas madalal silmapiiri kohal. Eestis on ta jälgitav ainult kevadise ja sügisese pööripäeva paiku, mil hämarik on lühike. Ta on nähtav tavalise pikksilmaga ning ka palja silmaga
piksejumal. Ei usu, et antiikkreeklased seda teadsid, kuid Jupiter on tõesti suurim planeet Päikesesüsteemis. Kui Jupiteri oleks uuritud ainult teleskoopide abil, siis oleks temast praeguseks kaunis vähe teada. Jupiteri vahetut uurimist alustasid esimestena USA automaatjaamad projektist "Pioneer". 1995.a. detsembris jõudis Jupiteri juurde USA automaatjaam "Galileo", mis uuris nii Jupiteri ennast kui ka mitmeid tema kaaslasi. PILVKATE Keemilise koostise järgi sarnaneb Jupiter rohkem tähtedega: tema atmosfäär ja arvatavasti ka sisemus koosneb peamiselt vesinikust ja heeliumist. See on koostiselt väga lähedane algsele Päikese udukogule, millest moodustus terve Päikesesüsteem. Jupiterist olekski võinud saada täht, kuid selleks oleks ta pidanud olema veel 7-8 korda massiivsem. Tähed tekivad hõreda gaasi kokkutõmbumisel, kui vabaneb niipalju soojust, et aine sisemuses saavad alata termotuumareaktsioonid
Päikesesüsteem koosneb ühest tähest Päikesest, kuudest, planeetidest, asteroididest, meteoriitidest, komeetidest ja meteooridest. 2.Loetlege 8 suurt planeeti. Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan ja Neptuun. 3.Millised planeedid kuuluvad Maa rühma? Millised on selle rühma tunnused? Maa rühma kuuluvad Merkuur, Veenus, Maa ja Marss. Selle rühma planeedid on mõõtmetelt väikesed, suure tihedusega, tahke pinnaga, kõrgema pinna temperatuuriga ja neil on vähe kaaslasi. 4.Millised planeedid kuuluvad hiidplaneetide (Jupiteri) rühma? Millised on selle rühma tunnused? Hiidplaneetide e Jupiteri rühma kuuluvad Jupiter, Saturn, Uraan ja Neptuun. Selle rühma planeedid on mõõtmetelt suured, väikese tihedusega (e hõredad), gaasilised, madalama pinna temperatuuriga, neil on palju kaaslasi ja rõngaste süsteem. 5.Mille poolest erineb Pluuto teistest planeetidest? Pluuto on piklik ja ülejäänud planeetidega võrreldes on tugevasti
ümbritsetud õhukese ja tasase rõngaga, mis ei puutu teda kuskil ja on planeedi pöörlemistasapinna suhtes kaldu. Rõngaste koostis ja olemus on valmistanud peamurdmist paljudele teadlastele ja sünnitanud arvukalt erinevaid teooriaid ja hüpoteese. Teaduse arenedes ja võimsamate teleskoopide kasutusele võtmisel selgus, et planeedil on rõngaid mitu ja arvati, et need koosnevad väikestest tahketest osadest. Arvutuste järgi ei saa lähemal kui 2,44 planeedi raadiust suuri kaaslasi tekkida ning kui kosmilises mõttes suured kehad sinna satuvad, siis need peaksid raskusjõu tõttu purunema. Saturni rõngad asuvad just sellises kauguses ning teadlased arvavad, et aine, millest muidu oleksid tekkinud kuud jäi rõngastesse. Rõngaste täpne olemus selguski alles esimeste tehiskaaslaste möödumisel Saturnist. 1973. aasta aprillis startis "Pioneer-11", mis jõudis Saturni ühe välimise rõngani 1. septembril 1979. aastal. Automaatjaam tegi palju huvitavaid
NEPTUUN Sisukord Sissejuhatus Avastamine Kaaslased Voyager 2 Rõngad Kasutatud kirjandus Sissejuhatus Diameeter: 49 532 km (ekvatoriaalne) Mass: 1,0243×1026 kg Atmosfääri temperatuur: 214°C Tuul puhub kuni 2000km/h Avastamine 23. septembril 1846 Urbain Le Verrier John Couch Adams Kaaslased Kaaslasi on Neptuunil kaks: Triton Nereis Kaks tumedat laiku 25. augustil 1989 Tegemist on hiiglaslike atmosfäärikeeristega, mis toovad esile sügavamatest kihtidest pärinevaid, teistsuguse keemilise koostisega ja teist värvi pilvi. Rõngad Neptuunil on 2 rõngast: 53 000 km tsentrist 63 000 km tsentrist Kasutatud kirjandus: http://et.wikipedia.org/wiki/Uraan_(planeet) http://et.wikipedia.org/wiki/Neptuun
Käesolevas töös antakse ülevaade planeedist Saturn, mis on Jupiteri järel suuruselt ja massilt Päikesüsteemi planeetide hulgas teine taevakeha. Jämedalt ümardades on Saturni kaugus Maast miljard kilomeetrit. Maast on Saturn 9,4 korda suurem ning umbes 95 korda massiivsem. Tihedus on Saturnil eriti väike: kogutihedus on vaid 0,7 vee tihedusest. See tähendab, et ka Saturni puhul näeme tema ulatusliku, väga sügavale ulatuva atmosfääri välisosa. Kuigi Saturnil on väga palju kaaslasi, pakub teleskoobis kõige rohkem silmailu tema kuulus rõngas. Tegelikult koosneb rõngas mitmest üksteise sees olevast rõngast, mis omakorda koosnevad lugematust hulgast Saturni pisikestest, nummerdamata kaaslastest. Ka teistel hiidplaneetidel, sh Jupiteril, on rõngad, kuid märksa vähem silmapaistvad (Puss, 2014). Töös on kasutatud internetimaterjale interaktiivsest astronoomiaõpikust Kosmoloogia, teadusportaalidest Forte ja Novaator, ajakirjast Horisont ning ajalehest Sirp
kasutada valjuhääldajat. Vahendid Lubatud on võistelda jalgrattaga, millel peab olema traditsiooniline kuju. Jalgratta pikkus ei tohi ületada 185 cm, laius 50 cm, kaal 6,8 kg ning rattad peavad olema ühesuguse läbimõõduga vahemikus 55-70 cm (sh kumm). Juhtraud ei tohi asetseda sadulast kõrgemal. Reeglid Klaasnõude kasutamine joomisel on võistluste ajal keelatud. Võistkonnast maha jäänud ja pööret mitteläbinud rattur aga ei tohi kaaslasi abistada. Kui ta seda teeb, kõrvaldatakse kogu võistkond. Meeste ühepäevasõidu pikkus 250-280 km. Naiste ühepäevasõidu pikkus on 120-140 km. Astana Pro Team Team Sky AITÄH KUULAMAST !
Miks on oluline tähtaegadest kinni pidada? Tähtaegadest kinnipidamine õpetab vastutust ja annab õpilasele sihi saavutada midagi kindlaks ajaks. Vastutustunne on väga oluline mitte ainult koolis tähtaegadest kinni pidamises, vaid üleüldse elus. Seda peaks juba varakult harjutama, kuna nii jääb harjumus sisse ja tulevikus on see kindlasti veel olulisem kui koolis. Kui teatud tähtaegadest kinni ei pea, siis veame alt nii ennast kui ka kaaslasi. Samuti on pärast endal lihtsam, kui asjad õigeaegselt ära teha ja kindlasti on koormus palju väiksem. Tihtipeale tähtaegadest mitte kinni pidades võime endas pettuda ning hiljem ka seda kahetseda. Enamasti pean ma tähtaegadest kinni, kuna nagu juba mainitud, siis endal on hiljem lihtsam, kui asjad saavad õigetel aegadel tehtud. Kokkuvõttes võib minu meelest tähtaegadest kinnipidamist panna võrduma ka järjepidavusega.
silmused purskuvad Päikese pinnalt välja, tekitades laike ehk "päikeseplekke" Merkuur Merkuur on Päikesele kõige lähem ning kõige väiksem Päikesesüsteemi planeet. Ta asub Päikesele umbes 3 korda lähemal kui Maa. Merkuur teeb tiiru ümber päikese 88 Maa ööpäeva jooksul. Merkuuri läbimõõt ekvaatori tasandil on 4879,4 km (38,252% Maa läbimõõdust). Planeedi pindala on 75 miljonit ruutkilomeetrit. Merkuur on kollast või tumehalli värvi. Kaaslasi tal pole. raadius: 2420 km (0, 38 Maa raadiust); mass: 3, 3* 1020 t (0, 055 Maa massi); keskmine tihedus: 5, 44 g/ cm3 (0, 96 Maa tihedust); raskuskiirendus: 3, 6 m/ s2 (0, 37 Maa raskuskiirendust); paokiirus: 4, 2 km/s (0, 38 Maa paokiirust) (2) Veenus Veenus on teine planeet Päikesest ja suuruselt kuues meie Päikesesüsteemis. Veenuse orbiit on kõige ringikujulisem Päikesesüsteemi planeetide hulgast, ekstsentrilisusega vähem kui 1%.
lastega, aga hoiab oma lelud endale. Vahel jäljendusmänge (kodu, ema ja isa), õpib eelistab oma soost lapsi. vähem kiitlema, sest talle on tähtis · Võib-olla on tal üks väga hea sõber ja ehk teistele meeldida. Vahel mängib kestab see sõprus juba kauem, aga üldiselt rahvarohkes ruumis meelsasti üksinda. on sõprussuhted muutlikud. Lasteaias · Õhutab teiste laste soorolliga valib pigem kaaslasi kui tegevusi: ühineb kooskõlalist käitumist. Tüdrukud meelsasti sõbra tegevusega. räägivad poistest sageli halvustaval moel. 4 5aastane · Mängib meelsasti teiste lastega kujutlus- ja · Mõistab, et on alati olnud, on nüüd ja rollimänge, naerab ja vestleb nendega. tulevikus samast soost, aga võib ikka
Võimalikud konfiguratsioonid siseplaneetidel on: ülemine ühendus, alumine ühendus ja suurim eemaldumus. Välisplaneetidel on ühendus ja vastasseis. Ülemise ühenduse korral on siseplaneet Päikese taga ning ei ole nähtav. Alumise üheduse korral asub siseplaneet Maa ja Päikese vahel ning on Maa poole valgustatud küljega. 13. Iseloomusta Maa tüüpi planeete. Maa-tüüpi planeedid on Merkuur Veenus Maa Marss. Need on väikesed, tahked planeedid, millel on vähe kaaslasi või pole neid üldse. Atmosfäär on suhteliselt hõre või puudub. Planeedi tuum on rauast või niklist. 14. Iseloomusta hiidplaneete. Hiidplaneetide kategooriasse käivad Jupiter Saturn Uraan, Neptuun. Hiidplaneedid on Maa- tüüpi planeetidest kümneid kordi suurema massiga. Paks ja tihe atmosfäär koosneb tolmust, jääst ja kivitükkidest. Nendel planeetidel on palju kaaslasi. 15. Selgita kuu faaside vaheldumist.
2 kaaslast(Phobos ja Deimos) Hiidplaneedid Pärast marssi tuleb palju tühja maad ja siis suurte planeetide piirkond. Esimene on Jupiter. Jupiter on suurem kui ülejäänud planeedid kokku. Heleduselt jääb Veenuse järele(Veenus kõige heledam). Tihedus tunduvalt väiksem kui maal. Vesiniku ja Heeliumi suur osakaal. Jupiteri suured kuud(Io, Europa, Ganymedes, Callisto). Jupiteri atmosfääris palju vesiniku. Jupiter kiirgab infrapuna. Jupiteril ka rõngad. Magnetväli tugev. Enamik kaaslasi ekvaatori tasandil. Jupiter pöörleb kiiresti. Saturn, teine. Sarnane jupiteriga aga pisut väiksem. Kaalub 30% jupiterist. Saturnil hästi nähtavad rõngad. Saturn on kõige lapikum. Ekvaatorist ja pooluselt tõmmatud diameetrid suhtuvad 10:9. Magnetväli on olemas. Suuri kaaslasi 10 pluss 8 väiksemat keha.(Suuremad kaaslased Rhea, Titan, Japetus). Enamik kaaslasi ekvaatori tasandil. Uraan. Palja silmaga nähtav aga raskesti. Uraanil rõngad. Suuri kaaslasi viis. Kõik ekvaatori tasandil
Keskmine tihedus on 5,43 g/cm3 Merkuur koosneb umbes 60-70% ulatuses metallidest ja 30% ulatuses silikaatidest Magnetvälja tugevus Merkuuri ekvaatoril on umbes 300nT Merkuuril on kõige ekstsentrilisem orbiit 1. Koor, mis on umbes 100-300 km paks. 2. Kate, umbes 60km paks. 3. Südamik, umbes 3600 km (raadius 1800 km). · Merkuuri südamikus on kõige rohkem rauda võrreldes teiste Päikesesüsteemi kehadega. Merkuuril ei ole kaaslasi. Merkuur on kõige lähim planeet Päikesele. Merkuur on planeetide suuruste poolest kaheksas. Merkuur on Päikesesüsteemi tumedaim planeet. Merkuur on kollast võ tumehalli värvi. Merkuur on nime saanud vanarooma kaubanduse, reiside ja varguse jumalalt Mercuriusest. http://et.wikipedia.org/wiki/Merkuur http://opik.obs.ee/osa2/ptk02/box02.html TÄNAN!
Second level Third level Fourth level Fifth level Merkuur Merkuur on Päikesele lähim ja neljast Maa-tüüpi planeedist väikseim (samuti kakõige väiksem Päikesesüsteemi planeet) Merkuur on ilma atmosfäärita ja meenutab välimuselt Kuud Pind on väga sarnane Kuu pinnaga Merkuuril ei ole kaaslasi Maalt on Merkuuri väga halb vaadelda Merkuur asub Päikesele lähedal ja jääb Maast suhteliselt kaugele Eestis näeb Merkuuri vaid siis, kui tema suurim eemaldumine Päikesest langeb kevadisele või sügisesele pööripäevale Siis on hämarik suhteliselt lühiajaline ja taevas jõuab enne Merkuuri loojumist piisavalt pimeneda Teleskoobis pasitab Merkuur tillukese sirbina, mingeid pinnadetaile seal näha ei õnnestu Kosmosest on Merkuuri pildistatud vaid ühe
ketta kujuline. Peaaegu kogu aine on koondunud ühte tasandisse. Vaid komeetide orbiidid ulatuvad põhitasandist üles- ja allapoole. Päikesesüsteemi planeedid jagunevad kahte selgelt eristatavasse rühma: Maa- sarnased ja hiidplaneedid. Maasarnased planeedid Merkuur, Veenus, Maa ja Marss on väikesed tahked taevakehad. Kaaslasi on neil vähe või neid polegi ja hiidplaneetidega võrreldes on nende atmosfäär õhuke. Hiidplaneedid Jupiter, Saturn, Uraan ja Neptuun asuvad päikesest kaugemal. Nende mass on kümneid kordi suurem kui Maa tüüpi planeetide mass. Hiidplaneetide paksu atmosfääri alumised tihedamad kihid on vedeliku taolises olekus. Kõigil hiid planeetidel on rohkesti kuid ja neid ümbritsevad rõngad. Kaugeim planeet pluuto ei kuulu kumbagi rühma. Käsitleme teda koos
Hiidplaneedid on suure massiga planeedid päikesesüsteemis ja neid on neli- Uraan, Saturn, Neptuun ja Jupiter. Hiidplaneedid koosnevad üldiselt jääst ja erinevatest gaasidest, kuna neil pole tahket pinda. Neil on arvukalt kaaslasi ja rõngaid. Uraan Uraan on avastatud Saksa päritoluga amatöörastronaudi poolt. Välimuselt on Uraan hõbevalge. Saturn Saturni puhul hakkavad esmalt silma tema rõngad. Need on tekkinud miljardeid aastaid tagasi. Saturn on kuues planeet. Tal on vähemalt 60 kuud, millest enamik on väga väikesed. Ta on meie päikesesüsteemi planeetidest kõige lapikum. Saturn on värvuselt kollakas. Neptuun Neptuun on järjekorras kaheksas planeet
Merkuuri vähim kaugus Päikesest: 46 000 000 km (0,31 Maa suurimast kaugusest Päikesest) Merkuuri vähim kaugus Maast: 82 000 000 km Merkuuri suurim kaugus Maast: 217 000 000 km Orbiidi pikkus: 360 000 000 km (0,38 Maa orbiidi pikkust) Mõõtmed Merkuuri läbimõõt ekvaatori tasandil on 4879,4 km Lapikus puudub Planeedi pindala on 75 miljonit ruutkilomeetrit Mass on 18 korda väiksem Maa massist Huvitavaid fakte Merkuuril pole kaaslasi Temperatuuri kõikumine ülisuur minimaalne 90°K (-173°C; enne koitu) ja maksimaalne 700°K (427°C ) Merkuuri magnetväli Maa omast 100 korda nõrgem
Maa vähimast kaugusest Päikesest) • Merkuuri vähim kaugus Päikesest: 46 000 000 km (0,31 Maa suurimast kaugusest Päikesest) • Merkuuri vähim kaugus Maast: 82 000 000 km • Merkuuri suurim kaugus Maast: 217 000 000 km • Orbiidi pikkus: 360 000 000 km (0,38 Maa orbiidi pikkust) Mõõtmed • Merkuuri läbimõõt ekvaatori tasandil on 4879,4 km • Planeedi pindala on 75 miljonit ruutkilomeetrit • Mass on 18 korda väiksem Maa massist Huvitavaid fakte • Merkuuril pole kaaslasi • Temperatuuri kõikumine ülisuur – minimaalne 90°K (- 173°C; enne koitu) ja maksimaalne 700°K (427°C ) • Merkuuri magnetväli Maa omast 100 korda nõrgem Värvus • Merkuur on kollast või tumehalli värvi. • Merkuur on Päikesesüsteemi tumedaim planeet. Pildid
Lähima kaaslase Io pind on aktiivne, sealsete vulkaanide purskeid seostatakse lähedalasuva suure Jupiteri poolt esile kutsutud deformatsioonidega. Järgmise, Euroopa pind on seevastu sile ja detailidevaene (oletatakse, et see kujutab endast külmunud ookeani). Sama arvatakse ka välimiste kaaslaste Ganymedese ja Callisto kohta, kuid nende ,,jääkoor`` on paksem ja seetõttu on temas näha ka meteoriidikraatreid. Kosmosejaamad ,,Voyage`` pildistasid möödalennul nii Jupiteri kui selle kaaslasi 12. Milline on Jupiteri atmosfäär? Jupiteri atmosfäärist moodustab 86% vesinik. Ülejäänust on enamus heelium, keemilisi ühendeid nagu ammoniaak ja metaan on alla protsendi. Sama koostisega on tõenäoliselt ka ülejäänud osa planeedist. Jupiter kiirgab intensiivset infrapunast kiirgust, tema sisemuses toimub küllalt intensiivne energiatoodang. 13. Saturni välisilme? Saturn on üsna sarnane Jupiteriga, kuid pisut väiksem: läbimõõt 83%, tihedus 52% Jupiteri omast.
annaabi.ee 
