..................................................................... 6 10. Arreteerimine ja surm ......................................................................... 6 11. Isiklikku ......................................................................................... 7 12. Kirjandus ........................................................................................ 7 13. Karl Einbundi valitsus ........................................................................ 8 14. Kaarel Eenpalu valitsus ....................................................................... 8 15. Teenetemärgid .................................................................................. 8 2 Sissejuhatus Kaarel Eenpalu (kuni 22. veebruarini 1935 Karl Einbund; 28. mai 1888 Tartumaa, Vesneri vald, Palu talu 27. või 28. jaanuar 1942 Venemaa, Kirovi oblast, Vjatka vangilaager (Vjatlag)) oli Eesti poliitik ja jurist, riigivanem 19
tegemistest ning jälgides järjepidevalt repertuaariteatrite etendusi. 1932. aastal hakkas Ird tööle poolkutselises Pärnu Töölisteatris kunstnik-dekoraatori ja näitlejana, peagi proovis kätt ka juba lavastajana. 1933. aastal lavastas enda dramatiseeritud Eduard Vilde "Mahtra sõda (Vilde)". Pärnu perioodil tekkis Irdil lähem suhe tulevase naise Leida Rosenblattiga (kunstnikunimega Epp Kaidu). 1934. aastal avati Tartu Draamateatri Seltsi Teatrikunsti Stuudio. Leida ja Kaarel otsustasid koos Tartusse õppima asuda. Peagi tekkisid Irdil seal maailmavaatelised probleemid õppejõududega. 1936. aastal visati Ird Tartu Draamateatri stuudiost välja, mis jäigi tal lõpetamata. 1937. aastal avati Tartu Töölisteater ning Ird alustas koos teiste stuudiolastega seal tööd. 1939.aastal sai ta teatri kunstiliseks juhiks. Sellel ametikohal ei saanud ta aga jätkata kuigi kaua, sest peagi suleti teater seoses poliitiliste intriigidega ja
Kaarel Eenpalu Kaarel Eenpalu oli: · 19271932 Haridusliidu esimees · 19281933 Rahvusvaheliste Parlamentide Uniooni Eesti grupi esimees · 19301932 Noorte kotkaste peavanem · 19301935 Eesti-Poola ühingu esimees · 1932 Põllutöökoja esimees · 19241940 Kaitseliidu Vanematekogu abiesimees. Teda peetakse Eesti Politsei rajajaks. Ta kujundas uue, autoritaarse sisepoliitilise kursi. Eenpalu agaral osavõtul algatati nimede eestistamine, kodude kaunistamise hoogtöö,
1. PILET Randade uurimise metoodika. Välitööd: rannas, vee all, laevalt. Seire Statsionaarsed Mudelid, basseinid. Randade evolutsiooni mõjutavad peamised tegurid. Globaalsed, regionaalsed, kohalikud. Globaalsed - tugevad tormipurustused on eeskätt tingitud nihetest kogu maailma kliimas. *Viimastel aastakümnetel on täheldatud tugevate tormide esinemissageduse mitmekordistumist. *Purustavalt tugevad tormid järgnevad teineteisele sellise sagedusega, et randade looduslik seisund ei jõua loomulikul teel enam taastuda. *Ranniku kui tervikliku süsteemi looduslik tasakaal on paigast ära. *Tugevate tormide esinemissageduse suurenemine võib olla märk nn "kasvuhoone nähtuse" algusest ja on seotud viimaste aastate kliima üldise soojenemisega. *Soojade perioodide esinemine on paljude l...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL MEHAANIKATEADUSKOND MASINAEHITUSE INSTITUUT TOOTMISTEHNIKA ÕPPETOOL TOOTMISTEHNIKA ALUSED I Töö nimetus: Võlli puki tootmistehnoloogia Juhendaja: K.Pääsuke Töö teostamise kuupäev: 4. DETS. 2012 Üliõpilased: Rühm 112592 MATB 32 112849 MATB 33 112441 MATB 32 Töö eesmärk Antud detaili tehnoloogia protsesside valik. Antud detail valmistatakse järgnevalt (üks võimalustest): PAIGUTUS 1 Tooriku mõõtmed 160X160X60 Toorik kinnitatakse rakise abil arvjuhtimisega freespinki, tööriistaks 10mm sõrmfrees (vajalik lõike...
docstxt/136172177692.txt
docstxt/136172525039.txt
Essee "Diplomitöö analüüs" Minu essee eesmärk on analüüsida minuga valitud diplomitööd. Diplomitöö analüüs on teemal ,,Tarbijate valikukriteeriumid nutitelefonide ostmisel", mille autor on Tallinna Tehnikaülikooli rahvusvahelise majanduse ja ärikorralduse õppiv üliõpilane Kaarel Kosk. Lõputöö eesmärgiks autor seadis, kui oluliseks peavad tarbijad nutitelefoni valikul ostuotsuse langetamisel seadme erinevaid füüsilisi parameetreid ja milliseid toiminguid kõige enam nutitelefoniga igapäevaselt teostatakse. Üliõpilase töö omab praktilist väärtust ja on kindlasti osaliselt kasutatav õppematerjalina. Autori teema valik on väga hästi selgitatud sissejuhatuses. Teema on teoreetiline, seega annab probleemide selgitamist, võrdlemist või edasiarendamist
9. Pearu naine - tundis Pearu iseloomu juba ammu, läks ikka talle naiseks, sest parem on olla hädaga perenaine kui hädaga saunik, kui hädast niikuinii ei pääse; vähemalt sai jõukaks perenaiseks, kel omakorda orje käsutada ja hulk loomi toimetada. Lüheldane matsakas keha ja sääred nagu sambad. "Mis naine see on, kes ei jaksa ise oma mehe peksugi välja kannatada!" Kange eit, ei jäta jonni. Räägib poegadele, et Mari pole Liisi ja Mareti pärisema. 10. Kaarel - Tagapere sulane, jäi vaid Vargamäe Andresele rammukatsumises alla. Ei anna kergesti alla, kui asi puudutab võitmist, jõulist pealejäämist. Pidi joonud olema, et armuavaldusi öelda (nt Maiele). Tugevamaid mehi. Läks välismaale oma tolleajastu "American dreami" täitma. Ei olnudki vist Maiesse teab mis väga armunud. 11. Kingu Priidu - tasane mees, eelistas pilli mängimist rammukatsumisele. Oli Liisi pulmas pillimeheks. 12. Eespere tüdruk Mai - Matsakamaid naisi
A.H.Tammsaare ,,Jutustusi ja novelle'' Vanad ja noored A.H.Tammsaare novell jutustab neljast inimesest ning nendevahelistest probleemidest. Igal probleemil on alati kaks poolt, nõnda on ka siin: noored - Tiina ja ta mees Kaarel on üks pool ning vanad - Kadaka peremees Juhan Tare ja ta naine Mari, keda nimetatakse teoses Kadaka eideks, teine pool. Probleemiks on läbisaamine noorte ja vanade vahel ning aina süvenevad tülid. Asi algas sellega, et Juhani ja Mari tütar Tiina sai lõpuks mehele. Nimelt oli Tiina juba üpris vana tol ajal ei olnud kombeks nii hilja mehele minna. Meheks oli Kaarel, kes töötas Kadaka peremehe käe all sulasena.
Joonas tahaks ujuma minna aga vesi on järves veel külm. Klass oli tühi sest lapsed olid õues jooksmas. Harril on hallid aga Hannesel on sinised silmad. Isa teab et emale meeldivad kollased roosid. Liis ja Pille elavad linnas aga mina elan maal. Ahti ja Anna annavad koerale piima sest tema kõht on tühi. Kevad on jälle käes. Päike paistab ja jää sulab. Lapsed jooksevad hüppavad ja mängivad õues. Ära tee sündsusetut nalja. Rein ja Kaarel kes olid vennad, sõitsid kord rongiga. Noorem vend Rein vaatas tihti aknast välja ja imestas kuidas puud ja telefonipostid mööda kihutasid. Vanem vend hoiatas nooremat et see aknast välja ei vaataks sest muidu kaob müts ära. Rein vahtis aga ikka ja pistis pea läbi lahtise akna välja. Kaarel tahtis teda hirmutada tõmbas tal mütsi peast peitis selle selja taha ja hüüdis: "Müts läks!" Rein hakkas nutma sest ema oli talle selle alles eile ostnud. Kaarel lohutas nooremat venda: "Pole
Anni palus, et ema ei räägiks pojale, et neiu siin käinud ja samas paluks Jaanilt, et see enam kõrtsis purjutamas ei käiks.Kui Jaan hommikul ärkas, tahtis ta raha tagasi viia. Aga ei teadnud , kust Kaarlit enne neljapäeva leida. Ja pealegi nägi ta, kui raske oli emal raha käest anda isegi siis, kui Kai sai teada raha päritolu. Pühapäeval rühkis Jaan taas kirikusse, et pattu kahetseda. Peale kirikut läks poodi perele kolme rubla eest süüa ostma, kui kohtas Kaarlit. Kaarel kutsus ta muidugi kõrtsi. Neile sattusid peale aga Virgu Mari, Andres ja Anni. Jaan kahetses, et teda nähti koos sellise pätiga nagu seda on Kaarel, iseäranis tundis ta häbi Anni ees. Öösel saabus talle külaline - Anni. Jaan rääkis, mismoodi lood on. Anni palus, et ta saadaks kellegi teise neljapäeval raha viima, aga Jaani arust poleks see õige. Ja nii lepitigi kokku, et Jaan viib neljapäeval raha tagasi ja ei kohtu Kaarli ega Jukuga enam, sest neil halb kuulsus on
saunast välja. Vedas tal, kuna järgmine päev tulid ametnikud sauna läbi otsima, just nimelt selleks, et varastatud kraami leida. Peagi sattus Jaan uuesti Kaarli ja Jukuga kokku, kõrtsis võeti kärakat ning jällegi pakuti Jaanile teenistust. Kuna Jaan oli purjus, hakkas ta vaikselt sulama. Teel koju otsustas Jaan kirikusse minna, seal jäi ta magama ning tema viinahaisud levisid üle saali. Kuuldused sellest levisid kulutulena. Ühel ööl tulid Jaani juurde Kaarel ja Juku, kaasas varastatud kraam. Jaan oli nõus seda kraami varjama. Kõik lapsed jäid haigeks, ning Liisu suri. Peagi jõudis avalikkuse ette suur rööv: viidi ära 500 rubla ja 300 rubla väärtuses kaupa. Esmased süüdlased oli Jaan, Kaarel ja Juhan. Anni valetunnistus päästis esialgu Jaani vangistusest. Hiljem saadi Anni valetunnistusest ja Jaani osalusest kauba varjamises teada, ning mõlemad vangistati. Kõiki ootas ees sõit Siberisse. Anni ja Jaan abiellusid.
Kuna Jaanil sai hing täis, läks ta linna ühte kõrtsi, kus ta kohtus Kahi-Kaarliga ning veel ühe linnamehega. Nad võtsid ühed joogid ning lõpuks asus Jaan teele. Kodus oli ema tema pärast mures. Ka Anni tuli Jaani vaatama ning tõi perenaisele värsket liha ja võid. Järgmisel ööl tuli Kahi-Kaarel jälle ning temaga oli kaasas seesama linnamees. Neil oli see täis varastatud kraami, mille Jaani lauta toimetasid. Jaan ei saanud seetõttu öösiti magadagi. Kui Kaarel uuesti tuli ütlen Jaan, et ta oma vara minema viiks, et tihti teda nähtud siia käimas. Kaarel viis oma vara ära. Nüüd sai ka Jaan rahulikumalt magada. Uuel nädalal otsis Jaan raha, kust vähegi võimalik oleks. Ta kohtus taas Kahi- Kaarliga, kes pakkus talle müümist teisel pool alevikku. Järgmisel päeval asus Jaan teele. Ta sõitis ööd ja päevad kuni kohale jõudis. Laadal müüs ta hobuse koos reega ära ning sai 50 rubla
KITZBERG TUULTE PÖÖRISES Sündmused Jaani isa päästab mõisapreili elu Jaani isa saab loa Soosaarele elama kolida Jaani isa ehitab sinna koos vennaga kaks talu Mõisniku vahetudes pannakse talud müüki ja nad lähevad uutele omanikele Jaani isa jääb naise ja pojaga oma endisesse tallu sulaseks Sulase poeg Jaan ja peretütar Leena armuvad noortena Jaan läheb rändama, et talu tagasiostmiseks raha teenida Leena kihlub naabertalu perepoja Kaarliga ALGSÜNDMUS - Jaan tuleb tallu tagasi ja hakkab seal sulaseks Leena peatab Jaani lähenemiskatse Leena uurib Jaani sulasetöö motiivide kohta Jaan loobub viimasel hetkel end Leenale avamast Kaarel lükkab pulmi töö nimel edasi Leena palub Jaanil avameelne olla Jaan räägib tõe talu kohta ja avaldab talle armastust Leena tõrjub Jaani eemale Jaani ema Anu annab tollele ...
August Mälk ,,Taeva palge all" 1937 Olustikuromaan, rannatriloogia. Tegelased: Jüri Tuisk endine Maia laevakapten Kustas Tuisk koer Sulli suri Ameerikas oldud aja jooksul Kaarel Tuisk Lui Tuisk Juta Tuisk õppis kodumajanduse koolis Viia Kaarli naine; lapsed Heino ja tüdruk; tugev, kaalukas naine Rannavälja Hilde Kustase noorpõlvearmastus, abielus Veere Alleksiga kellega tal ka kaheaastane laps Tursa Simmu rannapops, õllemeister Võrke talu omad Peeter, Leena, Villem ( uppus, kui käisid 4kesi hülgejahil), tütar Linda elab
Juhaniga"(2008) Tunnustused 1977 Ants Lauteri nimeline näitlejapreemia. 1978 Ants Lauteri nimeline näitlejapreemia. 1980 Eesti NSV teeneline kunstnik. 1983 Juhan Smuuli nimeline kirjanduse aastapreemia. 1985 Juhan Liivi luuleauhind. Perekond Isa: Paul Viiding- kirjanik, kriitik ja tõlkija Ema: Linda Viiding- tõlkija ja literaat 3 õde: Reet, Anni, Mari Õepojad: Kaarel ja Indrek Tarand ning Jaagup ja Juhan Kreem, kes esitavad laule ka Juhan Viidingu oma- aegseid laule CD-l "No tere Juhan!". Tütar: Elo Viiding- Eesti luuletaja.
kitumist kritiseerimata jtta . Pidi ta kik ju ele nina alla hruma ja Jaani mnitama . Hommikul rkas Jaan ahastade ja eelneva htu meelde tuletas , tabas teda ahastus . Esimene reaktsioon oli raha tagasi viia . aga ta ei teadnud , kust Kaarlit enne neljapeva leida ja ngi , kui raske oli emal raha kest anda isegi siis , kui sai teada raha pritolu . Phapeval lks Jaan taas kirikusse , et pattu kahetseda . Peale kirikut lks ta poodi perele laenatud kolme rubla eest sa ostma ning kohtas Kaarlit . Kaarel kutsus teda krtsi ning kuigi Jaan oleks tahtnud keelduda ei oleks ta seda teha saanud , kuna oli Kaarli ees vlglane . Neile sattus peale Virgu Mari , Andres ja Anni . Jaan kahetses , et teda nhti koos sellise pttiga nagu seda on Kaarel , eriti tundis ta hbi Anni ees . Aga mis tehtud see tehtud . Ta lks masendunult koju . sel saabus talle klaline - Anni . Jaan rkis , kuidas lood on . Anni palus ,et sa saadaks kellegi teise neljapeval raha viima , aga Jaani arust pole see ige . Lepiti kokku , et
Kristiina Kass Koostasid:Moonika Haili Sigrid Tigane Sandra Aruste KELA Kristiina Kass 14.mai 1970 Tartu 1988 Tallinna Kunstigümnaasium (tollane 24. keskkool) kunstiklass Helsingi Ülikool Ema lastekirjanik Asta Kass ja isa humorist Kalju Kass Kristiina Nokelainen-soome lastekirjanik 1999 esimene lastelugu,Hyvinkään Sanomat - "Pönttösten perheen joulukuusi" Illustraator ja tõlk Arvukalt ilmunud jutte ajakirjades Inspiratsioon Tema kaks last on talle suureks inspiratsiooniks "Mida ulakamad nad on ja mida rohkem pahandusi teevad, seda huvitavamaid jutte ma kirjutan. See ongi mu ainuke lohutus. Tegelikult ma muidugi tahaksin, et nad oleksid kukupaid, aga kahjuks see alati nii ei ole." Tunnustus Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemia 2010 ("Nõianeiu nöbinina") lastejuttude võistlusel ,,Minu esimene raamat" 1.koht 2005 ("Samueli võlupadi") Nu...
Hr Kaarel Säre Teie AS Kuusik Aia 77 Meie 05.02.2009 nr 3-7/19 002575 TARTU Koostööpakkumine Austatud Kaarel Säre Tutvusime Teie poolt pakutavate toodete ja teenustega messil ,, Mets 2008". Oleme huvitatud pakutavate teenuste tarnetähtaegadest ja masketingimustest ning sooviksime lähemalt tutvuda toodetavate kaubaartiklitega. Lugupidamisega Ants Puus Müügijuht Kalju Lapsik 555 6565 Asu 9 Tel. 605 5066 a/a 125224541 151525 TALLINN Faks 605 5065 Swedbank Reg
Vaatan Marti, oma väikevenda, ja tunnen südames suurt hellust. Sihitise juurde kuuluvas omastavas käändes lisand eraldatakse komaga mõlemalt poolt. Ta oli Pontu, oma suure sõbra, tähelepanuta jätnud. Koma on ka sidesõnade ja, ning, ega, või, nii...kui ka ees komaga eraldatava lisandi järel. Nägin rahvahulgas Annit, oma sõbrannat, ja Mukit, tema suurt koera. Komaga ei eraldata eeslisandit, olevas käändes järellisandit, kui-lisandit. Minu sõber Kaarel on julge mees. Kaarel minu sõbrana laenab mulle alati raha. Kaarel kui minu sõber saab selle raha alati ka tagasi. Mõttekriipsu võib kasutada rõhtatud järellisandi esiletõstmiseks. Luigest – kaunist linnust – oli kunstnik maalinud mitu pilti. Muud – kiilud, põimud. Varsti tuleb ta – tean seda kindlasti – ja vabandab sinu ees. Mihkel esineb südilt – see on nüüd küll midagi uut – ega karda kedagi.
Sisepoliitika (1934-1940) 9 klass Riigipööre 1934 EV teine autoritaarne põhiseadus 12.03.1934 sõjaväeliste riigipööre Üldriiklik kaiseseisukord J. Laidoner kaitsevägede ülemjuhatajaks Vaikiv ajastu 1934. riiklik propagandatalitus 1935 erakondade ja poliitilised ühingud keelati. Parlamentaarne demokraatia autoritaarne valitsuskord K. Päts, J. Laidoner, Kaarel Eenpalu. Kodaniku- ja poliitilised õigused kitsendatud. 1935 Isamaliit Reformid ja kampaaniad Ulatuslikud reformide programmid Rahvustervik Kutskojad Propagandakamaaniad Nimede eestistamine Pehme diktaktuur. 1.01.1938 kolmas EV põhiseadus. Riigipea president Kahekojaline riigikogu K. Päts presidendiks 1938 amnestiaseadus. Konstatin Päts Johannes Laidoner Kaarel Eenpalu Kasutatud allikad 9 klassi ajaloo õpik Eesti ajalugu gümnaasiumile Google pildigalerii
AKT 24. september 2012 nr 2 12/ 6 KINNITAN (allkiri) Jõgeva Tiit Sukk Juhataja 25. 09.2012 Üleandmise-vastuvõtmise akt Lähtudes Kaarel Asi ja Mikk Pusksis vahel 19. september 2012.a sõlmitud lepingust nr 2 -12 /6 üleandja Kaarel Asi annab üle ja vastuvõtja Mikk Pusksis võtab vastu lepingu alusel tehtud töö. Töö vastuvõtmisel loevad pooled lepingus sätestatud töö (-d) nõuetekohaselt täidetuks ja kinnitavad, et ei oma üleandmise-vastuvõtmise hetkel lepingu täitmisega seoses vastastikuseid pretensioone. Akt on allkirjastatud kahes eksemplaris, millest üks jääb tellijale ja teine töövõtjale. Tellija Töövõtja
küürakas ja väga tark. Ta ei olnud selline nagu ülejäänud külaelanikud ehk tema ei varastanud eriti tihti. Rehepapp oli lesk ja tema ainus kaaslane oli vana kratt Joosep, kes oli talle väga ustav. · Vana kratt Joosep: Rehepapi ustav teener ja kaaslane, kelle mees oli leidnud kraavist mädanemas. Sander ravis Joosepi terveks ja sellest päevast peale on kratt olnud Sandrile nii ustav, et ei plaani isegi mehe tapmist. · Koera Kaarel: Mees, kes sai võitu halltõvest, kuid selleks pidi ta hakkama joodikuks. Iga jumala päeva veetis Kaarel kõrtsis viina kõrist alla libistades. · Koera Kaarli sulane Jaan: Tema rumalast eksimusest saab raamat alguse ning hiljem lõppeb raamat samuti tema tegevuste käigus. Raamatu alguses sööb ta seepi ning peaaegu sureb. Raamatu lõpus tulistab ta kiriku ukse pihta armuleivaga ja saab üleloomuliku väe osaliseks
Andres Tarand lõpetas Tallinna Reaalkooli 1958.aastal (73. lend). Ta kuulub praegu Sotsiaaldemokraatlikku Erakonda. Andres lõpetas 1963. aastal Tartu Ülikooli klimatoloogia erialal. Andres Tarandil on kaks poega: Indrek ja Kaarel Tarand. Ta pojad on ka tuntud Eesti inimesed. Indrek on pragune Europarlamendi saadik ja Kaarel on ajakirjanik. Andres Tarandi Politiiline karjäär: * 1990-1992 aastatel Eesti Vabariigi Ülemnõukogu liige
Kilter läheb aga järgmine päev tuulispasana, ehk hingena Reinu juurde, aga Liina leiab Kilteri keha ja keerab jalad üles poole, et ta ei leiaks koduteed. Kiltri pere viib tema keha koju, aga Kilter sureb. Kaarel saadab sulase Jaani Rehepapi juurde, et teada saada kuidas haigustest hoiduda, Rehepapp käsib viina juua kuna haigustele viina hais ei meeldi. Jaan läheb kõrtsi ja ostab viina aga ei julge tagasi minna ja jääb koera kuuti magama. Kaarel läheb hommikul ise körtsi Jaani otsima.Kui Jaan ärkab kuuleb peremehe häält kõrtsist ning ei julge sinna minna ja läheb selle asemel marti Imbi ja Ärniga jooksma aga teda ei võeta kampa. Kiltri lesk jagab poegadega viimast vara, kui tuppa tormab kodukäia ja nõuab liha, seda ta ei saa ja läheb lauta hobust sõõma aga selle peale saab ta peksa ja põgeneb metsa rebenenud lõuaga. Järgmine päev tuleb mõisapreili, kes naerab Luise vanamoelist kleiti, aga Hans armub preilisse. Hans
Tallina Südalinna Kool Brittany Krijer Desiree Kontserti Ülevaade Tallinn 2017 Osatäitjad: Isikud kes kujundasid ajalugu: Bernadine Eugenie Desiree Clary - Getter Jaani Jean Baptiste Bernadotte - Bert Pringi Oskar I - Kaarel Orumägi Oskar noorukina - Joonas Segaert Oskar lapsena - Ralf Oliver Purje Napoleon Bonaparte e Napoleon - Artur Rassmann Josephine de Beuharnais - Janika Sillamaa Letizia Bonaparte - Reet Paavel Marie-Louise de Hasburg - Karoliina Lepik Muud Clary`d: Madam Clary - Merike Tammik Julie Clary - Hille Savi Etienne Clary - Franck Reisner Suzanne Clary - Karita-Liis Grassmann Teenijaskond: Marie - Anete Salu Fernand - Andre Luurmann La Flotte - Johanna Kits Yvette - Laura Kohava
Taeva palge all August Mälk Romaan algab sellega, kui Tuisu Jüri oma pojale Kustasele linna bussi vastu tuleb. Kustas on viimased 6 aastat merel olnud ja otsustas nüüd koju tulla. Koduteel juba üsna küla lähedal tuleb neile vastu Hilde. Hilde ja Kustase vahel oli kogu aeg midagi olnud ning nüüd oli ta esimene inimene, keda Kustas kodukülas nägi. Tervitasid üksteist ja lubasid veel kohtuda. Lõpuks jõudsid Kustas ja Jüri Tuisu tallu. Seal tervitasid Kustast pisarsilmil ema, vend Kaarel, Kaarli naine Viia (suure kondiga tugev naine) ja nende kolmeaastane poeg Heino. Kustas päris noorima venna Lui kohta, see oli läinud laeva peale raha teenima. Kustas küsis kohe isa käest, miks tema enam laeva peal ei ole, kuid isa ainult ühmas midagi vastu, sest ta ei tahtnud esialgu tunnistada, et talle olevat laevakapteni kohale asendaja leitud ja sedagi sai ta teada küla pealt. Kaarlilt sai Kustas teada, et isal on mõte oma paat ehitada. Õhtul mängis Kustas
Ja pealegi nägi ta, kui raske oli emal raha käest anda isegi siis, kui Kai sai teada raha päritolu. Pühapäeval rühkis Jaan taas kirikusse, et pattu kahetseda. Peale kirikut läks poodi perele laenatud kolme rubla eest süüa ostma, kui kohtas Kaarlit. See kutsus muidugi kõrtsi ja kuigi Jaan tahtnuks keelduda, ta ei saanud, sest oli ta ju Kaarli ees võlglane. Neile sattusid peale aga Virgu Mari, Andres ja Anni. Jaan kahetses, et teda nähti koos sellise pätiga nagu seda on Kaarel, iseäranis tundis ta häbi Anni ees. Aga mis tehtud, see tehtud. Jaan läks masendunult koju. Öösel saabus talle külaline - Anni. Jaan rääkis, mismoodi lood on. Anni palus, et ta saadaks kellegi teise neljapäeval raha viima, aga Jaani arust poleks see õige. Ja nii lepitigi kokku, et Jaan viib neljapäeval raha tagasi ja ei kohtu Kaarli ega Jukuga enam, sest neil halb kuulsus on. Neljapäeval võttis aga Kaarel Jaanilt vastu vaid rubla, jättes ülejäänud tulevikuks
11.1994 mees 9.11.1964 37411030216 Riho Kuusk 5.07.1998 mees 3.11.1974 47507042222 Ene Kuusik 11.09.2003 naine 4.07.1975 47607110222 Anu Tammeorg 1.08.1995 naine 11.07.1976 47408080218 Viivi Vaher 11.06.1996 naine 8.08.1974 36711070216 Mart Puu 7.08.1999 mees 7.11.1967 36807080316 Kaarel Pajupuu 11.12.2008 mees 8.07.1968 37305230217 Taavi Kaseorg 12.12.1993 mees 23.05.1973 47212110218 Maie Vahtrapuu 1.03.1993 naine 11.12.1972 36201180219 Rein Kirss 5.08.1993 mees 18.01.1962 36705270312 Rein Ploomipuu 3.04.2007 mees 27.05.1967 36701170217 Kaido Mets 11.11.1993 mees 17.01.1967
arreteerima. Aprillis toimuma pidanud valimised lükati edasi, tühistati vapside tulemused kohalikel valimistel, riigiametites viidi läbi puhastus. Parlament saadeti suvevaheajale ning seadusandlus läks riigivanem Pätsi kätte. Päts põhjendas oma tegevust vapside väidetavate mässuplaanidega ja eesti rahva vaimuhaigusega, mistõttu oli vaja poliitilisi õigusi piirata. 1934.a. suvel sai peaministri asetäitjaks ja siseministriks Pätsi oluline toetaja Karl Einbund (eestistatult Kaarel Eenpalu). Kui oktoobri algul julges puhkuselt naasnud Riigikogu valitsust kritiseerida, lõpetati selle tegevus ja saadikutel ei lubatud enam kokku tulla (parlament seati nn vaikivasse olekusse). 1934.a. lõpul järgnesid uued sammud demokraatia lämmatamisel: piirati sõnavabadust ja allutati opositsioonilised ajalehed valitsuse kontrollile. Õige pea laienes kontroll ka teistele elualadele, kontrolli teostas Riiklik Propaganda Talitus. Muu hulgas viis see
Rehepapp Andrus Kivirähk Raamat "Rehepapp" räägib vanade eestlaste uskumustest ning kommetest, mis panevad nii naerma, kui ka mõtlema. Rehepapp, keda kutsuti rehe-Sandriks, oli küla kõige targem mees. Ta andis alatasa teistele külaelanikele nõu ning mõtles pidevalt välja uusi nippe, kuidas vanapaganat, tõvesid ja kolle ülekavaldada. Rehepapp elas üksikut elu koos oma kratiga, kelle nimi oli Joosep. Tollel ajal oli varastamist väga palju. Rööviti peamiselt mõisa, kuid ka enda naabreid ning sõpru. Selleks, et kõige selle näppamisega hakkama saada, tõttasid rahvale appi kratid. Kratte sai vanapaganalt kolme vere tilga eest osta, kuid see oleks tähendanud oma hine põrgusse müümist. Rehepapp mõtles välja viisi, kuidas kohutavast verevandest pääseda. Nimelt ohverdas ta oma vere asemel kolm tilka sõstramahla. Nii sai ta oma m...
ühistardiga sõidus võimalus soovi korral oma võistlussuuski vahetada vastavas boksis. Võistlustel osales 589 sportlast 61 riigist. Eesti sportlastest osalesid Libereci maailmameistrivõistlutel murdmaasuusatamises Tatjana Mannima, Laura Rohtla, Triin Ojaste, Kaija Udras, Kaili Sirge, Kaspar Kokk, Peeter Kümmel, Jaak Mae, Priit Narusk, Aivar Rehemaa, Anti Saarepuu, Andrus Veerpalu, Algo Kärp, Timo Simonlatser. Kahevõistluses osalesid Kail Piho, Kaarel Nurmsalu, Aldo Leetoja, Karl-August Tiirmaa ja Tanel Levkoi. Suusahüpetest võttis osa Illimar Pärna. Kõige edukamateks osutusid MM-il norrakad, kes võitsid kokku 12 medalit 5 kulda, 4 hõbedat ja 3 pronksi. Silma paistsid ka Saksamaa üheksa, Soome kaheksa ning USA kuue medaliga. Eesti sai, tänu Andrus Veerpalule, suusatamise maailmameistrivõistlustelt Liberecist ühe, kuldse, medali.
Jüri Maripuu 16.02.66 36602164126 Jüri Jüri Kilter 16.07.60 36007167049 Jüri Jüri Aidarov 29.11.82 38211299730 Jüri Jüri Kuhi 16.07.63 36307166543 Jüri Jüri Karjust 05.02.64 36402052040 Jüri Jüri Kulmar 27.02.68 36802273641 Jüri Jüri Sillmann 24.11.84 38411241089 Jüri Jüri Loendus 10 Kaarel Laidvee 18.01.86 38601185376 Kaarel Kaarel Treumann 14.11.74 37411149463 Kaarel Kaarel Niitsoo 14.06.65 36506144426 Kaarel Kaarel Kimmari 21.11.57 35711211903 Kaarel Kaarel Übi 03.08.60 36008033904 Kaarel Kaarel Meronen 17.09.68 36809179704 Kaarel Kaarel Roosimägi 29.06.89 38906291935 Kaarel Kaarel Savest 04.08.73 37308049754 Kaarel Kaarel Öpik 04.05.77 37705046342 Kaarel Kaarel Tosso 29.06.73 37306291845 Kaarel
Kõrtsis oli palju joojaid ja nende seas suuri märatsejaid, ühed neist olid Kõverkael-Juku ja Kohi-Kaarel, esimene oli pikk ja kõhn, teine lühike kuid lihastes ja tugev. Kohi- Kaarlil oli kõigiga tegemist ja tema naljad harva läksid täppi, Juku naeris poisi iga teise sõna peale, mis pärast Kaarli naljad aina julgemaks, jõhkramaks ja nilbemaks muutusid. Jaan teadis mõlemat meest, nad olid Lehtsoo valla vabadikkude pojad. Teati ka seda, et nad vahest öösiti varastamas käisid. Kaarel jõi terve klaasitäe õlut ühe lonksuga ära ja läks ahju äärde kolme pobuli juurde nendega tüli norima. Pool nalja ja pool kurjaga karjus ta, et mehed ostaksid kõrtsmiku käest midagi, muidu laseb ta nad välja visata. Juku naeris selle üle peaaegu kõrvuni avatud suuga. Siis tundis Kaarel Jaani ära, ja kutsus nad enda lauda, tegi neile õlut ja viina välja. Alguses ei tahtnud Jaan üldse minna, aga janu oli suur ja ta jõi kolm klaasitäit õlut korraga ära
aastal lõpetas ta Tartu Ülikooli Tallinnas. klimatoloogina ja töötas aastail 1965 Tema isa oli Helmut Tarand, kes oli 1968 ning 19701990 Eesti Teaduste eesti loodusteadlane, filoloog ja Akadeemia luuletaja. Tallinna botaanikaaias, aastail 1978 Tema naiseks on Mari Tarand ning ta 1982 oli ta botaanikaaia asedirektor ja on eesti raadioajakirjanik. 19881990 Tema poegadeks on Indrek ja Kaarel direktor. Tarand. Andres Tarand kirjutas 1980. aastal Kaarel Tarand on ajakirjanik ja Indrek nn Neljakümne kirjale. Laulva Tarand on Eesti ja Euroopa Liidu revolutsiooni aastatel astus. Tarand poliitik, riigiametnik, diplomaat, aktiivselt poliitikasse ajaloolane ja saatejuht. Tööalane karjäär On Eesti poliitik. 19941995 Peaminister. Oli Eesti peaminister aastatel 19951999 VIII Riigikogu liige.
väärilist järeltulijat, sest tema enda parimad aastad on ammu möödas. Ta katsub oma poegadest aru saada ning neid aidata, kuid see ei tule tal kuigi hästi välja. Pojad ei jaksa vanamehe torinat kuulata, mis siis et kodukoht on suures osas just Mats Aniluige enda kätega ehitatud ning keegi ei saaks paremini töötegemisel nõu anda kui nende isa. Üsna teose algul sureb Mats vanadussurma. Kaarel Aniluik oli vanim poeg peres. Erivenalt teistest vendadest õppis ta Tartus juurat, samal ajal kui teised koduaias tööd rügasid, ning kulutas isa saadetud raha. Kaarel oli teistsugune kui muud maainimesed, tal ei olnud tööde peale kätt ning see, et vanim vendadest ülikoolis pidutses ning ringi liiderdas ilma vaeva nägemata tekitab Jüris kadedust ning masendust. Kuigi Kaarel oli Aniluikede pere vanim poeg ei pärinud ta talu, vaid hoopis
Lasnamäe Üldgümnaasium Referaat Artur Alliksaar Henri Muldre XII klass Tallinn 2012 Sissejuhatus: 1)Fakte eluloost 2)Loomingu üldiseloomustus 3)Luulekogu analüüs/parimad luuletused 4)Portree 5)Kasutatud kirjandus 1) Artur Alliksaar (kuni 1936 Artur Alnek; 15. aprill 1923 Tartu 12. august 1966 Tartu) oli eesti luuletaja, näitekirjanik ja tõlkija. Ta õppis Hugo Treffneri Gümnaasiumis ning seejärel aastatel 1941- 1942 Tartu Ülikoolis õigusteadust. Peale sõda varjas poeet end Läänemaal metsavennana koos kahe luuletajaist sõbraga Rein Sepa ja Otniell Jürissaarega. 1941 astus vabatahtlikuna Eesti 182.~julgestusgruppi. 19431944 teenis ta Relva-SSis. Aastast 19441949 töötas Artur Alliksaar ENSV Raudteevalitsuses. 1949. aastal süüdistati teda ametiseisundi kuritarvitamises ning ta arreteeriti. Sellele järgnesid vangistusaastad ja asumiselesaatmine Siberi...
põlvkonnast. Käsitletakse seitsme Soome armees teeninud eesti vabatahtliku nii nimetatud soomepoisi sõjaaegseid ja -järgseid lugusid. Teoses käsitletakse Teise maailmasõja ajal ja sellele järgnenuid aastaid. Neid mehi sidus ühine eesmärk- taastada Eesti iseseisvus, veelgi enam, et abiks olid lubanud tulla ka USA ja Suurbritannia, kes kahjuks aga oma sõna ei pidanud. Nendeks meesteks olid Raul Kuutma, Kaarel Karimäe, Hugo Tartu, Endel Kruus, Edmund Ranniko, Heino Mikiver ja Ahto Talvi. Esimsese peatükis räägiti Raul Kuutmast. Raul Kuutma on sündinud 3. augustil 1924 Virumaal Palmse vallas. Ta lõpetas 1939. aastal Sagadi algkooli, 1939-1942 õppis Rakvere keskkoolis, kust siirdus Tallinna Tehnikumi. 1943-1944 teenis vabatahtlikuna Soome kaitsejõududes, oli väljaõppel Porokyläs, Taavettis ja Jalakalas, tõrjelahingutes Karjala kannasel, Viiburi lahel ja Vuoksil
Ennetamaks vapside võimuletulekut teostasid Päts ja Laidoner 12.märtsil 1934 sõjaväelise riigipöörde, kuulutades välja üleriigilise kaitseseisukorra. Riigikogu enam kokku ei kutsutud, see asendati autoritaarse diktaktuuriga. Järgnevat ajajärku eesti ajaloos nimetatakse Vaikivaks ajastuks. Muutusi ühiskonda tõi riiklik kontroll kõikvõimalike elualade üle. Eestis kehtestati range tsensuur. Valitsuse tegevust hakkas juhtima Kaarel Eenpalu, nende tegevuse kritiseerimine oli keelatud. Suleti Maaleht ning Postimees allutati valitsuse kontrollile. Järelikult oli Eesti Vabariigis kehtestatud Pätsi diktaktuur, kus hakati kontrollima ajakirjandust ja suruti maha igasugune Pätsi vastane opositsioon. Märtsis 1935 keelustati erakondade tegevus. Ainsaks legaalseks parteiks sai Pätsi toestuseks loodud tsentraalne Isamaaliit. Avaliku tegevuse võimalused olid peaaegu olematud
Rehepapp Andres Kivirähk 1) Koera Kaarel küsis rehepappilt aka Sandrilt nõu, et mida teha oma seepi söönud sulase Jaaniga. 2) Räägu Reinu tütar Liina vahetas oma hõbeprossi Luisega parunessi tagant varastaud surikleidi vastu. Õhtul pärisid hingedepäeva puhul küll tulnud hinged selle kadumise kohta ja tüdruk valetas. 3) Aidamees Oskari kratt oli mässama hakanud, nii et mees käskis tal leivast redel ehitada ja pani hiljem põlema
2000. aastate menukaimaks Eesti kirjanikuks. Raamat on tõlgitud soome, norra, ungari, läti ja vene keelde. Rehepapp ehk November Teoses elab ühel määrdunud maal kummaline segu rahvast, kes usub ja loodab ikka paremat, kuigi neid ümbritseb aasta läbi üks lõputu november. Halb keskkond oli seda rahvast küll muserdanud, aga ometi suutsid nad uskuda, loota ja parematel päevadel isegi armastada. Tegelased Raamatus põhitegelasteks olid: Rehepapp ja tema kratt Joosep, Koera Kaarel ning tema sulane Jaan, Kupja- Hans, aidamees Oskar, Räägu Rein, Liina, Luise, Imbi ja Ärni, Moosel, Muna Ott, Timofei ja toapoiss Ints. Romaani tegelasteks olid lisaks inimestele ka erinevad mütoloogilised olendid: Vanapagan, Katk, Halltõbi, kratid, tondid ja libahundid. Kokkuvõte Raamat ,,Rehepapp ehk November" on väga huvitav ning naljakas teos. Andrus Kivirähk on oma mõtted romaani väga korrekselt kirja pannud.
Teose sisukokkuvõte August Mälgu raamat ``Taeva palge all`` algab peategelase Kustase kojujõudmisest. Kustas on kuus aastat olnud Ameerika merelaevadel tööl ning nüüd viis tee tema tagasi oma sünnikohta Saaremaale Sõrve poolsaarele. Kodus ootavad Kustast pereisa Jüri, ema Mari, vennad Lui ja Kaarel, õde Juta, Kaarli naine Viia ning Viia poeg heino. Nad kõik elavad ühes talus ning on Kustase tagasituleku üle rõõmsad. Peagi on kodustega jutud räägitud ning elu läheb nagu varemgi edasi. Mehed käivad saunas ning peagi on külas ka pidu. Kustas on Ameerikast toonud uue uhke pilli bajaani ning seepärast on Kustas nüüd ka alati ootadud pillimees. Peol märkab Kustas oma endist tüdrukut Hildet, kuid peagi saab Kustas teada, et Hilde on läinud selle ajaga mehele
Saksa okupatsiooni ajal jätkas Vanemuine tegevust, teatri külastatavus oli kõrge. Oluliseks sündmuseks oli Eduard Tubina balleti "Kratt" esiklavastus 1943. 1944 - suur osa trupist lahkus kodumaalt, teatrisse tuli palju uusi näitlejaid. Vanemuise teatrihoone süttis lahingute käigus ja hävis täielikult. Teater kolis Tartu Saksa Teatrisse (praegune Vanemuise teatri väike maja). 1944-1948 - juhtis teatrit Kaarel Ird. 1950-1953 - oli teatrijuhiks Aleksander Poljakov. Uus riigivõim püüdis likvideerida Vanemuise teatri muusikaosa, peaaegu täielikult lagunes balletitrupp. 1953-1955 - juhtis teatrit Ants Lauter. Vanemuine hakkas jälle mängima olulist rolli Eesti kultuurielus. 1956. aastal naases peale sundpausi teatri direktori-peanäitejuhi kohale Kaarel Ird, kelle juhtimisel tegutsevas teatris esietendus arvukalt eesti algupäraseid näidendeid, oopereid, ballette. 1956
või ühiselt tehtav tegevus, mis on vabatahtlik ja meeldiv, köitev tegevuse kui sellisena, mitte aga loodetava tasu või hüvitise pärast. Rekreatsioonile iseloomulik tunnus ei ole mitte ainult tegevuses, vaid tegutseja enda arusaamas, miks see tegevus ette võetakse seega mõtteviisis. Klassika ja uuendused ,,Kas tipptasandile jõudmine algab harrastusest või mõjutab tippsport hobi valimist," küsib Tallinna ülikooli professor Kaarel Zilmer retooriliselt. Ning vastab ise, et mõlemad võimalused on reaalsed. Vaatleme neid eraldi. Kui on harrastajaid, tehakse ka võistlusi, kui on võistlusi, lihvitakse tehnikat ning saavutatakse seeläbi paremaid tulemusi. Ja vastupidi kui Veerpalu tõi kulla, leidus korraga paljudes eestlastes annus suusalembust, Veerpalu triumf innustas ka neid suuskadele asuma. Tõsi, mõlemad teesid on suhtelised: tuhandeid kettaheitjaid Eesti koolides ilmselt ei kasva ...
Tuuline rand . Räägib saaremaa kaluritest. alus oli vana väsinud loomuga Külasoo Reedik, kellele õpetajahärra läks patulunastust tegema. Vana ja väeti aga torises vastu, et tema ei ole oma elus patune olnud. Tahetakse talu käest ära võtta. Õpetaja härra oli väga pahane, kui kuna Kaarel, kes muidu lorilaure kirjutas, tegi kirikule loo, mida müüdi 5 rubla tükk. Tõnul tuleb mõte ehitada laev, aga üksi ei tahtnud seda teha, tahtis kambakesti. Uus laeva meistriks sai vanaõue Mihkel. Laeva nimeks sai ,, Kaugatoma ,, . Peagi algas pihta retk, meeskond aeti kokku, laeva kapteniks oli Tõnu. Laevaga anti kaasa ka kaupa, nagu näiteks kuivi halge millega veel äri sai ajada. Laevaga reisisid Tallinnasse hooajatööle minevad puutöömehed ja tosin tüdrukut, kes tööd
seega nõukogude kultuuri vaenlasteks oli oht muutuda eelkõige iseseisvusajal tegutsenud teatriinimestel. Võimud nõudsid neilt varasema loomingu mahasalgamist ja ümberhindamist ning oma loomingus järjekindlat kinnipidamist sotsialistlikust realismist. Sellega kaasnesid loomeliitudest väljaheitmised, vallandamised ja arreteerimised. EK(b)P KK VIII pleenumile järgnenud ideoloogilise klaperjahi käigus sattus põlu alla mitmeid teatriinimesi (Ants Lauter, Priit Põldroos, Kaarel Ird, Leo Kalmet, Mari Möldre, Ruut Tarmo jt). Nõukogude ühiskond tugines salatsemisel ja paranoial, inimeste küünilisel ärakasutamisel, moraalsel korruptsioonil, tarbetul vägivallal ning pettekujutelmal pidevast potentsiaalsest reetmisest. Nõukogude korra eesmärgiks oli inimeste harjumuste ning käitumise muutmine programmeeritavaks, individuaalsuse tasalülitamine. Kontrollimatust massist pidi saama
2. Nooremal vennal kulub koolitulekuks aega 16 minutit, vanem vend tuleb sama maa 10 minutiga. Kui kiiresti jõuavad vennad kooli koos tulles? 3. Kaks ema ja kaks tütart ostsid poest 3 jäätist nii, et igaüks sai ühe jäätise. Kuidas on see võimalik? 4. Pane lapsed pikkuse järgi ritta, alusta kõige pikemast. Karl-Martin näeb alati üle teiste. Lennarti ja Kätrini vahel peab olema üks laps. Berit on Lennartist lühem. Kaarel ja Kätrin on kõrvuti. Kaarel on Beritist pikem. 5. Artur ja Gregor läksid kooli. Teel kohtasid nad 7 poissi ja 3 tüdrukut. Mitu poissi läks kooli? 6. Millised numbrid on siin peidus? ELIN ISIV UKUS ESTIES SITEES MOLK SAKK KÜS 7. Kolm sõpra läksid koos koolist koju. Igaüks üksi läks koju tavaliselt 15 minutiga. Kui palju kulus neil aega koos minnes? 8. Kumb on raskem, kas kilogramm rauda või kilogramm udusulgi? 9. Ühes peres on 3 venda. Neil igaühel on üks õde
Aprillis toimuma pidanud valimised lükati edasi, tühistati vapside tulemused kohalikel valimistel, riigiametites viidi läbi puhastus. Parlament saadeti suvevaheajale ning seadusandlus läks riigivanem Pätsi kätte. Päts põhjendas oma tegevust vapside väidetavate mässuplaanidega ja eesti rahva vaimuhaigusega, mistõttu oli vaja poliitilisi õigusi piirata. 1934.a. suvel sai peaministri asetäitjaks ja siseministriks Pätsi oluline toetaja Karl Einbund (eestistatult Kaarel Eenpalu). Kui oktoobri algul julges puhkuselt naasnud Riigikogu valitsust kritiseerida, lõpetati selle tegevus ja saadikutel ei lubatud enam kokku tulla (parlament seati nn vaikivasse olekusse). 1934.a. lõpul järgnesid uued sammud demokraatia lämmatamisel: piirati sõnavabadust ja allutati opositsioonilised ajalehed valitsuse kontrollile. Õige pea laienes kontroll ka teistele elualadele, kontrolli teostas Riiklik Propaganda Talitus.
Läikiv Kapsas Pärnu mnt 75 Telefon 53 787 535 arvelduskonto 121110987654321 12345 Tallinn Faks 6753421 SEB E-post [email protected] Registrikood 987654321 internet www.lkapsas.ee
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
