TOITUDE KUUMTÖÖTLEMISKAOD: Toit Kao % supid 5-10 pajaroad 15 vormiroad 10-15 hautatud lihatoidud 20 lihatoidud ilma kastmeta 20 kalatoidud kastmes 15 kalatoidud ilma kastmeta 15-20 ahjukana 20 LIHA KÜLMTÖÖTLEMINE: Lihaliik Eemaldatavad osad Kao % veisepraad luu, rasv, kõõlused 35 veiselaba luu, rasv, kõõlused 40 veiseselja esiosa luu, rasv, ...
........................................ c) Tsink + soolhape .........Zn + 2HCl — ZnCl2 + H2........................................................................... 3. Milline on lilla lakmuse värv happelises keskkonnas ? (1 p) ..........Lilla lakmuse värv happelises keskkonnas on punane............................. 4. Arvuta ränihappe molaarmass (3 p) .......M(H2SiO3) = 1 * 2 + 28 + 16 * 3 = 78 g/mol................................................... 5. Kui palju kaalub 2 mooli ränihapet ? (2 p) .........m(2H2SiO3) = 78 g/mol * 2 = 156 g V: 2 mooli ränihapet kaalub 156 g..............................................................
Prantsusmaa mitteametlikud sümbolid Eiffeli torn on Pariisi tuntuim ehitis ja populaarseim turismiatraktsioon. Torn on saanud oma nime kogu projekti juhtinud ettevõtja Gustave Eiffeli järgi, arhitekt oli Stephen Sauvestre. Torn on 324 meetrit kõrge ja kaalub 7300 tonni. Eiffeli torn oli 40 aastat maailma kõrgeim ehitis (18891930). Prantsusmaa vein Prantsuse veinid on eeskujuks kogu ülejäänud veinimaailmale. Seal asuvad maailmakuulsad veinimõisad Kõige populaarseim vein - Bozole Baguett Pikk, peenike Prantsusmaa pagaritoode, on pehme seespool. Baguetti pikkus 65cm Baguetti laius 3-4 cm Kaal 250 grammi Juust Prantsusmaal on umbes 400 juustuliiki
Eksami tegemiseks on aega 1hr. TEEMA: HARRASTUSVÕIMLEMISE 3 TASEME EKSAM AKROBAATIKA SUUNITLUSEGA. 1.Milline järgnevatest lühenditest on Rahvusvaheline Võimlemisliit? · UEG · IFAAG · FIG 2.Kunas loodi EEVL? ...1934 3. Mis lihas kontraheerub, kui tõsta sirge jalg taha? ...Tuharalihas 4. Mis lihas kontraheerub, kui kõhuli olles tõsta rindkere üles? ...Selja sirutajalihas 5.Lihas kaalub · rohkem kui rasv · sama plaju kui rasv · vähem kui rasv 6.Kumerselgsus on ...küfoos 7.Kuna ei tohi sooritada jõuharjutusi? · Soojendus · peaosa · lõpetav osa 8.Harjutuse kirjeldamine ...alustamine jalgadest, kere, käed, pea 9.Millest painduvus ei sõlltu? ...kehakaalust 10.Taha kätelringi sooritades on pea ... · rinnal · otse · kuklas 11. Tirelringi kõrvale sooritades, milline järgnevatest kehaosadest ei mõjuta soorituse
Metsloomad Metsloomad on loomad, kes elavad metsas ning neile iseloomulikuks jooneks on see, et metsloomad elavad vabalt, hoolitsevad ise oma toidu ja järglaste eest ning kaitsevad end. Kõik metsloomad kuuluvad imetajate hulka. Eesti metsloomad Pruunkaru kaalub kuni 750 kg pikkus 2,5 m karvastik tumepruun segatoiduline pesa tuulemurrus või puujuure all poegi 2-3 magab talveund Eesti metsloomad Rebane kaalub 6- 10 kg pikkus 60- 90 cm, saba 40-60 cm selg punakaspruun, kõht valge kiskja pesa urus, koopas, puuõõnsuses pesas 4-6 kutsikat Eesti metsloomad Hunt kaalub 32- 50 kg pikkus 105- 160 cm hallikas kiskja eelistab avamaastikku pesa puujuuure all, tormimurrus, koopas hundipaaril 5- 6 kutsikat Eesti metsloomad Metskits kaalub 20- 37 kg pikkus 100- 135 cm karv talvel hall, suvel roostepruun
9. nädal Loote sõrmed ja varbad on eristatavad. Pea moodustab peaaegu poole loote suurusest. 10. nädal Võrreldes 7. nädalaga on loote kaal kahekordistunud. Kujunema hakkavad loote sõrme- ja varbaküüned. 11. nädal Loote munandid või munasarjad on moodustunud. Loode suudab avada suud ning keel on täielikult väljaarenenud. Välised suguelundid on näha. 12. nädal Lootel on juba silmalaud. Loode liigub emakas ringi, ilma et rase seda tunnetaks. Loode kaalub umbes 25 grammi ning tema jala pikkus on 1 sentimeeter. Loode võib neelata väikestes kogustes lootevedelikku. 13. nädal Loode on nüüdseks täielikult moodustunud. Tal on olemas kõik luud. 14. nädal Lootel on juuksed. Ta liigutab oma pead, käsi ja jalgu. Jalad on kätest pikemad. 15. nädal Kui lapsel on tumedate juuste geenid, siis hakkavad need praegu tootma tumedat pigmenti. Laps teeb rinnaga üksikuid hingamisliigutusi. Väikeaju ja selgroog on moodustunud. 16. nädal
aastal sõja tõttu nii et torni viimane ehk seitsmes korrus valmis alles 1372. aastal.1990. aastail tehti mitmeid renoveerimistöid, et parandada ajajooksul tekkinud ilmastikukahjustusi ning muuta torn vastupidavamaks. Samuti on õnnestunud remonttööde kõigus torni mõned sentimeetrid tõsta. Tornis on kokku seitse kella, iga heliredeli noodi jaoks üks . Igal kellal on oma nimi. Esimene kell nimega L´Assunta on valatud Giovanni Pietro Orlandi poolt, aastal 1654.aastal. See kell kaalub 3620 kg Teine kell nimega II Crocifisso on valatud 1572. aastal Vincenzo Possenti poolt. See kell kaalub 2462 kg. Kolmas kell nimega San Ranier on valatud 1719-1721.aastatel Giovanni Andrea Moreni poolt . See kell kaalub 1448 kg. Neljas kell nimega La Terza on valatud 1473. aastal ja see kaalub 300 kg. Viies kell nimega La Pasquereccia on valatud 1262 Lotteringo poolt. See kell kaalub 1014 kg. Kuues kell nimega II Vespruccio on valatud 1501. aastal Nicola di Jacopo poolt. See kell
UNIKIVI Tootevalikus on 2 tüüpi unikive: 60 mm ning 80 mm paksused. Esimesed sobivad eelkõige kõnniteede sillutamiseks, sõiduteedel ja ekstreemsemates tingimustes soovitame kasutada 80 mm paksuseid kive Sillutiskive turustatakse kiletatult 1x1,2 m suurustel puitalustel, Ühel alusel on 60 mm paksuseid unikive 405 tk (10,25 m2). Täisaluse kaal on 1,35 t. Halli kivi hind 0,18EURi ja värviline 0,22EURi. 80 mm paksusi kive on alusel 315 tk (8 m2), alusetäis kive kaalub 1,43 t. Hall kivi 0,22EURi ja värviline 0,29EURi. Sillutiskive kasutatakse teede, platside, tänavate jne. sillutamiseks. 60 mm paksusega kivide puhul on maksimaalne teljekoormus 10 t. Pigmentide kasutamine tootmisprotsessis võimaldab kliendil valida sobivaima pakutavate värvitoonide vahel. Sillutuskivid asetatakse soovitud mustri järgi tihendatud killustikalusega liivapadjale. Korralik killustikalus on kvaliteetse betoonsillutise saamiseks äärmiselt oluline, selle vajalik
ligikaudu viis millimeetrit ja tema süda hakkab lööma. [1, lk 31] 7. nädal Lootel on eirstatavad juba käed, jalad ja nägu. Tema nahk on tundlik ja tal tekib võime tajuda puudutust. [1, lk31] 8. nädal Lapsel on moodustunud kõik peamised siseorganid. Süda lööb korrapäraselt ja seda võib näha ka 4 ultrauuringul. Moodustunud on esimesed veresooned ja tööd alustanud vereringe. Loode on umbes nelja sentimeetri pikkune ja kaalub 15 grammi. [1, lk 31-32] Naise 2. raseduskuu ehk 5.-8. rasedusnädal Naine võib tunda end uniselt, võib esineda iiveldus ja oksendamine. Kuna hormoonide toimel aeglustub raseduse ajal soolestiku töö, võib vaevata kõhukinnisus. Alates 8.lapseootuse nädalast võib naine tunda ebaregulaarseid emaka kokkutõmbeid, mida nimetatakse Braxton Hicksi kokkutõmmeteks: emakas pinguldub ja seejärel pehmeneb taas. Neid kutsuvad esile liikumine, kõhukinnisus, väsimus ja seksuaalvahekord
munandid või munasarjad. Osad luud hakkavad tugevnema. Kuna sõrmed on eraldunud, suudab loode varsti käsi rusikasse pigistada. Beebi liigutab aktiivselt käsi ja jalgu, mida rohkem ta areneb, seda aktiivsemaks muutub. Pea on veel suur, aga selle kasv hakkab aeglustuma. Areneb haistmis ja maitsmismeel, mistõttu tunneb ta varsti esimest korda maitset. 12 raseduse nädal: Loode on ligi 8 sentimeetrit pikk ning kaalub umbes 20 grammi. Kopsud arenevad ning toimuvad esimesed primitiivsed hingamisliigutused nn lootehingamine. Beebil on tekkinud imemis ja neelamisrefleks. Arenevad närvirakud, mistõttu on loode võimeline mingil määral valu tundma. Nägu on tuntavalt inimnäo moodi. Igemete sees arenevad piimahammaste alged. 13 raseduse nädal: Beebi näeb üha rohkem inimese moodi välja. Pea ei ole enam nii suur .Lootel on olemas kõik luud ja lihased.
munasarjad. Osad luud hakkavad tugevnema. Kuna sõrmed on eraldunud, suudab loode varsti käsi rusikasse pigistada. Beebi liigutab aktiivselt käsi ja jalgu. Pea on veel suur, aga selle kasv hakkab aeglustuma. Areneb haistmis- ja maitsmismeel, mistõttu tunneb ta varsti esimest korda maitset. Kõige olulisem arenguetapp on nüüdseks läbi, ees seisab kiire kasvamise ja küpsemise periood kuni sünnituseni. Kaheteistkümnes rasedusnädal Loode on ligi 8 sentimeetrit pikk ning kaalub umbes 20 grammi. Ta ujub emakas ringi ilma, et ema seda tunneks. Kopsud arenevad ning toimuvad esimesed primitiivsed hingamisliigutused nn lootehingamine. Beebil on tekkinud imemis- ja neelamisrefleks. Arenevad närvirakud, mistõttu on loode võimeline mingil määral valu tundma. Nägu on tuntavalt inimnäo moodi. Igemete sees arenevad piimahammaste alged. Kolmeteistkümnes rasedusnädal Loode näeb üha rohkem inimese moodi välja. Lootel on olemas kõik luud ja lihased.
organite alged. Embrüonaalperioodi jooksul muutub loote välimus täielikult. Rakkude massist muutub ta äratuntavaks inimalgeks. Selle aja jooksul formeeruvad peaaegu kõik organid ja kehaosad. 18. ja 28. päeva vahel arenev närvisüsteem hakkab juhtima teiste organite arengut 3. elunädala jooksul hakkavad arenema veresooned ja magu. 21. elupäeval hakkab lööma südamealge. 4.elunädala lõpul tekivad luude, lihaste ja sidekoe alged. Loode on nüüd 5-10 mm pikk ja kaalub 0,1-0,2 grammi. Oma välimuselt ei erine inimloode sellel ajal peaaegu üldse sea- või elevandilootest. Kuna aju ja südame töö on vajalik teiste organite arenguks, kasvab nüüd ülakeha kiiremini kui alakeha. 5. elunädalal on loote aju tunduvalt suurem teistest organitest. Tekib ajukoor- liigutuste aktiivsuse ja intellekti juhtija. Moodustuvad rindkere ja kõht, kopsud, käte ja jalgade alged. Silmad on juba näha, silmalaud peavad aga veel arenema. Loode on nüüd 11-14 mm pikkune. 5
300 miljonit, ejakulatsiooni ajal tuleb spermatosoide 3-4ml. Sain teada, millised arengumuutused toimuvad lootega lunaarkuude lõikes, mis on ka minu jaoks kõige keerulisem osa embrüoloogia loengust. *I lunaarkuu 18.-28. päeval hakkab arenema närvisüsteem, mis hakkab juhtima teiste organite tegevust. 3. rasedusnädalal hakkab arenema veresooned ja magu. 21.-22 päeval hakkab tööle algeline süda. Sellel rasedusnädalal on loode 2,5 mm pikk ja kaalub alla 1g. Alguse on saanud enamiku elundkondade väljakujunemine. 4.nädala lõpus tekivad luud, lihased ning sidekoe alged. Loode on 4mm pikk, kaalub umbes 0,1-0,2g. *II lunaarkuul kujunevad kõikide organite alged. Aju on kõikidest teistest organitest kõige suurem, ajukoore tekkimine. Pea piirkonnas olevatest lohukestest arenevad hiljem silmad, kõrvad. Moodustuvad rindkere-, kopsude-, kõhu-, käte ja jalgade alged. 5.nädalal areneb torujast südamest 4-kambriline süda
Koostanud: Ulvi Paju PRUUNKARU KARU ON EESTI SUURIM KISKJA. 160...250 CM PIKK. KAALUB KUNI 250 KG. KARUL ON HEA KUULMINE JA ÜSNA HALB NÄGEMINE. TA OSKAB HÄSTI UJUDA. MESIKÄPP KARUD LIIGUVAD ROHKEM PÄTS PIMEDAS KUI PÄEVALGES. OTT PRUUNKARU JAANUARIS SÜNNIVAD NEIL POJAD, TAVALISELT 1 - 2, VAHEST KA ROHKEM. TALVEL MAGAVAD KARUD TALVEUND. ON SEGATOIDULISED, SÖÖVAD PUTUKAID, MARJU, RAIPEID, ARMASTAVAD METT. TEMA AINSAKS VAENLASEKS PRUUNKARU POJAD ON INIMENE. HALLJÄNES ELAB PÕLDUDEL JA
Koostanud: Ulvi Paju PRUUNKARU KARU ON EESTI SUURIM KISKJA. 160...250 CM PIKK. KAALUB KUNI 250 KG. KARUL ON HEA KUULMINE JA ÜSNA HALB NÄGEMINE. TA OSKAB HÄSTI UJUDA. MESIKÄPP KARUD LIIGUVAD ROHKEM PÄTS PIMEDAS KUI PÄEVALGES. OTT PRUUNKARU JAANUARIS SÜNNIVAD NEIL POJAD, TAVALISELT 1 - 2, VAHEST KA ROHKEM. TALVEL MAGAVAD KARUD TALVEUND. ON SEGATOIDULISED, SÖÖVAD PUTUKAID, MARJU, RAIPEID, ARMASTAVAD METT. TEMA AINSAKS VAENLASEKS PRUUNKARU POJAD ON INIMENE. HALLJÄNES ELAB PÕLDUDEL JA
MOOL. 1. Mool on a) massiühik b) ruumalaühik c) ainehulga ühik 2. Ühes moolis on a) 6,02x1025 aineosakest b) 6,02x1023 aineosakest c) 3,01x 1023 aineosakest 3. Molaarmassi ühik on a) Mol/g b) mol c) g/dm3 d) g/mol 4. Mitu mooli on 100 grammi CH4? 5. Mitu raua aatomit on 50 moolis rauas? 6. Kui palju kaalub 30 millimooli lämmastikku (N2)? 7. Aineosakeste arvu ühes moolis kutsutakse a) Avokaado arv b) Avogadro arv c) Amadeuse arv 8. Mitu raua aatomit on 5 kilomoolis rauas? 9. Mitu mooli on 200 grammi CaCO3 ? 10. Mitu mooli on 1,2 04 x 1025 hõbeda aatomit? 11. Molaarmass on aine ühe mooli mass a) kilogrammides b) grammides c) aatommassiühikutes 12. Leia 3 mooli alumiiniumi mass 13. Mitu mooli on 3,01x1024 hapniku molekuli?
Kuuendal nädalal saavad oma kuju neerud, maks, kopsud. Nüüd on loode üle viie millimeetri pikk. Ta pea ja keha on peaaegu ühesuurused. Süda lööb 140-150 lööki minutis. Rasvkoe voldid pea juures arenevad lapse lõualuudeks, põskedeks ning lõuaks. Kahest lohust pea külgedel arenevad kõrvad, kühmud näos annavad märku silmade ja nina arengust. Loode on marja suurune. 7.-9. nädal Hakkavad arenema käed ja jalad. Kuna kondid on paigas, hakkab keha massi koguma ning kaalub ligi 15 grammi, kasvab päevas 1 millimeeter. Loode toodab uriini. Moodustunud on peamised siseorganid. Varbad ning sõrmed eristuvad üksteisest. Loode sarnaneb kujult lapsega. Loode imeb pöialt, oskab neelata lootevett ning ennast liigutada. Tunneb õrnasid puudutusi. Häälepaelad hakkavad arenema. 10.-13. nädal Loote luud ja kõhred saavad vormingu, põlved ning pahkluud arenevad. Poisslaps toodab testosterooni. Hakkavad kasvama küüned, tekivad sõrmejäljed. Nina ja
Loomaaedades elab rohkem amuuri tiigreid kui looduses. Neid on ka Tallinna Loomaaias. Amuuri tiigrid on kõikjal looduskaitse all. Suurus Amuuri tiiger on tiigrite seas kõige suurem ning on üldse suurim kaslane, suurem ka lõvist. Ta pole küll massi poolest suurim kiskja, sest jääb alla jääkarule, ent kui mõõta pikkust ninaotsast sabaotsani, siis on amuuri tiiger ka suurim kiskja. Tiigrist suurem on liger, lõvi ja tiigri hübriid. Isasloom kaalub kuni 300 kilo. Vanasti väideti nende suuruseks kuni 350 kilo; need põhinesid jahimeeste juttudel. Emasloom kaalub märgatavalt vähem. Keskmiselt kaalub emasloom 160 kg ja isasloom 225 kg. Vangistuses on loomad sageli raskemad kui vabas looduses. Loomaaias on raskeim tiiger kaalunud 423 kg (lõvi 366 kg). Saba pikkus kuni 100 cm ja kõrgus 105 110 cm. Pikkus on isastel 2,7 3,5 meetrit ja emasted on väiksemad. Söök
Protsentlesanded lahendustega 23. Manangiin on sulam, mis sisaldab 85% vaske. Mitu kilogrammi vaske on a) 50 kg; b) 12 kg; c) 180 kg manangiinis? Lahendus: a) 50 kg-s manangiinis on vaske 85% ehk 85% x 100% 50 kg - - b) 12 kg-s manangiinis on vaske 85% ehk 85% y 100% 12 kg - - c) 180 kg-s manangiinis on vaske 85% ehk 85% z 100% 180 kg - - 24. Inimese peaaju mass moodustab umbes 2% inimese keha massist. Kui raske vib olla inimese peaaju, kui inimene kaalub a) 40 kg; b) 65 kg; c) 80 kg; d) 140 kg? Lahendus: a) Inimese peaaju mass moodustab umbes 2% inimese keha massist. Kui inimene kaalub 40 kg, siis tema aju kaalub 2% x 100% 40 kg - - b) Kui inimene kaalub 65 kg, siis tema aju kaalub 2% y 100% 65 kg - - c) Kui inimene kaalub 80 kg, siis tema aju kaalub 2% z 100% 80 kg - - d) Kui inimene kaalub 140 kg, siis tema aju kaalub 2% q 100% 140 kg - - 25. Peedla soo pindala on 55 km2, sellest on raba 18%. Mitme km2 ulatuses on raba? Lahendus:
1. Mäel 6 püüavad kala. Mitu konnapoega püüavad on 72 5 kala? inimes sellist 36 : 3 = 12 2 x 12 = 24 t. telliski Vastus: 24 konnapoega päevitasid rannas ja Suusat vide 12 konnapoega. püüdsid kala 5 arvust. 3 7 ab Tort kaalub 800 g. Kui palju kaaluvad ja 6 Mitme 16 16 kõikid võrra sellest tordist? Kui palju kaalub ülejäänud osa? est Potsat 7 Kui palju kaaluvad 2 torti ja tordist? Kui palju inimes aja 8 test, ületas kaalub 4 2 tordist
Emu Välimus Emu on 1,5–1,9 m kõrge ja kaalub kuni 45–55 kg. Emu meenutab väliselt nandut, kuid on suurem. Tal on kohev pruunikashall sulestik, mis meenutab villa, ja kolmevarbalised tugevad jalad nagu teistelgi kaasuarlastel. Pea ja kael on mustad. Nokk on erinevalt kaasuari nokast lamenenud. Pea on sulgedega kaetud. Paljunemine Isalind ehitab maa peale okstest, rohust ja puukortest pesa. Ühte pessa muneb kuni 3 emaslindu,igaüks 5-15 muna.Üks muna kaalub 800 grami. Poegade eest hoolitseb ja haub isaslind
lõppes 1653 · Seda ehitas 20 000 inimest · Ta on 73 m kõrgune Pisa torn · Asub Itaalias · Seda hakati ehitama 1173a ,9.augustil · See torn sai 1319a valmis · Torni kõrgus tema kõige madalamast kohast on 55,86 meetrit ning kõrgeimast kohast 56,70 meetrit · Kokku on tornis 296 trepiastet. Eiffeli torn · Asub Pariis,Prantsusmaal · Seda hakati 1887a ehitamaja see sai 1889a valmis. · Torn on 324 meetrit kõrge. · Kaalub 7300 tonni. · Avati 31,märtsil 1889. Berliini müür · Asub Berliin,Saksamaa · Müür oli 13km pikk · Läbipääs Berliini müürist avati kõigile 9. novembril 1989a. Big Ben Asub Inglismaal Selle kõrgus on 96,3 meetrit. Tornikell kaalub 16,3 tonni.
ÕENDUSLUGU Praktikatöö kliinilise õenduse toimingutes. Meessoost patsient. 56. aastat vana, kaalub 65 kg ning on 185 cm pikk. KMI 19, Suitsetab paki sigarette päevas. Alkoholi ei tarbi. Ravimitest, mida tema praegune raviarst pole määranud, võtab Trentaali ning Imovani. Saabus osakonda plaanilise haigena, kaebusteks jala tuimus ja valud rahuolekus. Patsiendile tehti vasaku jala reiearterite trombendarterektoomia ning reiearterite veenilapi plastika. Eelnevaid operatsioone pole olnud
.. 5 3. Lapse motoorne, kognitiivne, sotsiaalne ja emotsionaalne areng ................................................... 6 4. Kokkuvõttev hinnang lapse arengule ja igapäevaeluga toimetulekule, objektiivse läbivaatuse leiule ja sellest tulenevalt lapse tervislikule seisundile ........................................................................... 7 2 1. ÕENDUSANAMNEES Laps on kolme aastane, kaalub 18 kg ja on 102 cm pikk ning on meessoost. 1) Turvaline keskkond: Poisslaps kasvab koos oma mõlema vanematega ja veedab võrdselt aega nii ema kui ka isaga oma majas. Laps on kolinud kuid ei mäleta seda hästi, mis näitab seda, et tagatud on turvalisus. Seda näitab ka, et laps on õnnelik ja räägib positiivselt kodust. Samuti puutub kokku paljude inimestega, kuna perekonnas ja sugulastel on lapsi palju ja samas eas
Kookospalmide suurimad tootjad on Indoneesia, Filipiinid, India, Brasiilia ja Sri Lanka. Algseks kodumaaks peetakse Polüneesia saari, mis asuvad Vaikse ookeani keskosas. Suurused, arvud Kookospalm on kuni 30 m kõrgune puu, millel on võimsad sulgjad lehed. Tüve läbimõõt võib isegi olla 60 cm. Ladvas kasvab kuni 40 lehte (umbes kolme aasta vanused lehed langevad maha). Leht on 5 meetri pikkune, ligikaudu 2 meetri laiune ja kaalub 10-15 kg, kookospähkel kaalub kuni 8 kg. Seega on palmi vilus päris ohtlik magada. Kasutamine Kookospähkel on kookospalmi kõige väärtuslikum osa- vilja õõnsuses on vedelik, mida kutsutakse kookospiimaks, kääritanud kookospiima kasutatakse veinide, likööride ja kookosäädika valmistamiseks. Maas suurte pundardena kasvavad narmasjuured, mis koosnevad peenikestest
jalad Hingamiselundid Õhukotid Kopsud Kehatemperatuuri seos südame ehitusega Neljaosaline süda Arteriaalne ja venoosne veri on eraldatud Kaks koda Seedeelundkonna ehituse seos toitumisega Soolestik on keskmise pikkusega Seedeelundkond on kerge ehitusega Järglastega seotud faktid 40-80 muna aastas Haudumine kestab 42 päeva Munemisperiood on kevadest-sügiseni Kõige suurem muna kaalub 1,5-1,7 kg Jaanalinnu tibu kaalub koorudes u. 1 kg ja on 20-30 cm kõrgune Paljunemine Täiskasvanud isalind saab suguküpseks 3-4 aastasel, emalind aga kuus kuud varem Paaritus aeg algab märtsis-aprillis ning kestab kuni septembrini, paaritus aja pikkus sõltub toidust, ilmastukust ja tervislikust seisundist Liigid Sinikaelsed Mustakaelsed Hallikaelsed Punasekaelsed Toitumine Eelistab taimset toitu loomsele toidule
Filipiinidel ja Lõuna-Ameerikas Aastatoodang suurim Brasiilias BANAANI AJALUGU Banaanitaimi kultiveeritakse 7000-10 000 a Sõna banana pärineb volofi keelest Araabia keeles banan sõrm Jules Verne'i "80 päevaga ümber maailma,, Banaanide laiem tarbimine algas 19. sajandi teisel poolel BANAAN LOODUSES Üks maailma suurimaid rohttaimi Lehelabad ~ 0,5 m laiad, kuni 4 m pikad Kuni 6 m kõrge 2 m kõrge õisik Kobar kaalub kuni 30 kg, seal on 100-300 vilja Metsikute banaanide vili kaalub 30-80 gr BANAANITAIM SORDIARETUS DESSERTBANAAN EHK PUUVILJABANAAN 1. Hapuka maitsega, magusa ja mahlaka lihaga 2. Süüakse pärast vilja kesta (banaanikoore) eraldamist 3. Maailmaturu üks tähtsamaid kaubaartikleid 4. Väike osa läheb kuivatamiseks, jahu tegemiseks või helveste valmistamiseks. JAHUBANAAN EHK KEEDUBANAAN 1. Väga tärkliserikkad 2. Peaaegu 40% süsivesikuid 3
Olümpiamängudel võistlevad ainult mehed.Esmakordselt oli kavas 1900 Pariisis.Naistele oli näidisalaks Pekingi OM-l Praegune meeste maailmarekord on püstitatud Saif Saaeed Shaheen Katar poolt kelle ajaks oli 7.53,63. Eesti rekord on 8.29,6 ja selle püstitas Ilmar Ruus. Praegune naiste maailmarekord on püstitatud Gulnara Galkina-Samitova poolt kelle ajaks oli 8.58,81 Teatejooksud: · Teatejooksudes kasutatakse teatepulka, mis on 28-30 cm pikk, läbimõõduga 12-13 cm ja kaalub vähemalt 50 g · Olümpiamängudel on kavas 1.4 x 100 m 2.4 x 400 m · Muudel võistlustel võisteldakse väga erinevate distantsidega teatejooksudes 4x100m teatejooks: Praegune meeste maailmarekord on püstitatud Jamaika koondise poolt kelle ajaks oli 37.10. Eesti rekord on 39.69 ja selle püstitasid (A.Golberg, M.Laht, M.Vihmann, E.Nool). Praegune naiste maailmarekord on püstitatud Saksamaa koondise poolt kelle ajaks oli 41.37. Eesti rekord on 45.54 ja selle püstitasid (K
Ulukibioloogia Kanalised Laanepüü ja nurmkana elab metsas. Kaalub kusagil 0,5 kg. Eelistab segametsa kuuse alusmetsaga, mis sisaldaks tingimata leppa, haaba, kaske. Ei ütle ära ka lodumetsast. Noorena tarbivad loomset toitu, täiskasvanuks üle minnes lähevad üle taimsele toidule. Väga palju süüakse sipelgaid taimsest toidust. Monogaamne. Pesitsevad mõlemad maapinnal. Pesa puu otsa ei tee. Sooline sekundaarne dimorfism vähe arenenud. Laanepüül isastel väike tutt kukla peal. Nurmkanal rinna peal tumedam laik. Laanepüü pesakonnas kuskil 6-7 muna
· Sinikaelsed · Punakaelsed · Hallikaelsed · Mustakaelsed Paaritumine · Jaanalindude paaritusaeg algab märtsis-aprillis ning kestab kuni septembrini · Pikkus sõltub toiduvalikust, linnu tervislikust seisundist ja ilmast · Ühe isalinnu kohta võib olla 3-4 emalindu Paljunemine · 40-80 muna aastas · Haudumine 42 päeva · Kõige intensiivsem munemisperiood on kevadest sügiseni · Kõige suurem muna, kaalub umbes 1,5-1,7 kg · Jaanalinnu tibu kaalub koorudes u. 1 kg ja on 20-30 cm kõrgune Toitumine · Jaanalinnud on taimetoidulised, eelkõige rohusööjad · Hästi sobivad ristik ja lutshernes · Nad vajavad sobiva suurusega kive seedimise abistamiseks Emalind, isalind · Isalinnu sulestik on must, saba ja tiivaotsad on valged · Emalinnud on kasvult väiksemad ja sulestik on ühtlaselt hall · Täiskasvanud isalind saavutab suguküpsuse
Ja 7 % tärliklist. Kuivatatult sisaldavadl üle 50% suhkrut Jahubanaanid 3538%süsivesikuid. Väga tärklise rikkad. ..sordid Kiubanaanid e. Kanepbanaani ( musa textilis), kasvatatakse manillkanepi saamiseks. Saadud manillakanepist tehakse väga vastupidavaid köisi, nööre ja kotte. Banaan on maailma suurimaid rohttaimi Lehed on umbes 0,5 m laiad ja 4m pikad. Varred on 2030 cm, ja kultuursortidel 24 (6) m. Ühe puu kobaras on 100300 vilja. Kobar kaalub 30kg. Roots on käsivarre jämedune. Banaani vili metsikute banaanide vili kaalub ligi 3080g ja sisaldab rohkem kui sada kõvakestalist seemet. Kulutuurbabaanide viljad on suuremad, kuid ei sisalda seemneid. Banaani taime õis.. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level
null,siis pärast välaastumist liugleb paat vastassuunas minema. Astumisel hakkab inimene liikuma,s.t.omandab teatud impulsi. Kui süsteem on suletud(kinnitusnöör puudub),peab süsteemi koguimpulss endiselt nulliks jääma. Nii saabki paat vastassuunalise impulsi Näiteid:Keha impulls ehk liikumishulk on keha massi ja kiiruse korrutis p=mv Kui nüüd omavahel põrkavad kokku kiiresti sõitev auto (120km/h) ja raske veoauto(kiirus 70km/h),Kui sõiduauto kaalub 1t ja rekka 9t siis on arvutus järgmine Sõiduauto impulss=120km/h * 1000kg=12000 Veoauto impulls = 70km/h * 9000kg=630000 Veoauto sõidab küll aeglaselt,aga tema mass on kordi suurem ja kui toimuks kokkupõrge jääks kindlaks kaotajaks sõiduauto,millest ei jääks arvatavasti suurt midagi järgi,Peale õnnetust on võimalik sedasi vaadata,kui kiiresti sõidukid liikusid...Et sõiduauto impulss oleks veoauto omaga võrdne(juhul kui kaal on 1t) peaks sõiduauto liikuma 630km/h,mis
Peacekeeper on MIRV-tüüpi rakett (mitu iseseisvat eraldijuhitavat raketti). Selle sees peitub kuni 10 Avco MK-21 lõhkepeaga raketti, millest igaühe hävitusjõud on 300 Kilotonni (võrdluseks Little Boy raketi, mis heideti Hiroshimale, hävitusjõud vaid 13- 18Kt). Seega on Peacekeeperi kombineeritud hävitusjõud 3000 Kt ehk 3 Mt. Little Boy oli loomulikult ka kaalult palju väiksem - vaid 4038 kg(mis võimaldas seda kukutada lennukilt), Peacekeeper aga kaalub tervelt 96,75t ! Taktikaline rakett on rakett, mis rändab väiksemaid vahemaid, kui strateegiline rakett ning on tavaliselt ka väiksema hävitusjõuga. Taktikalisi rakette kasutatakse sõjategevuses väiksemate ohtude elimineerimiseks nagu erinevad väikebaasid või punkrid lahinguväljal, väiksema lennuaja tõttu on need loodud just sellistele dünaamilistele (liikuvatele) sihtmärkidele. Samuti ei kasutata nende jaoks enamasti laskeplatvorme, sobivad kandeveokid jms
Sinitihane (Cyanistes (Parus) caeruleus) pesitseb sageli leht- ja segametsades. Paiga lind kuid vahest harva lendab sügisel edelasse. Sinitihane näeb välja nagu rasvatihane, kuid on temast oluliselt väiksem. Kollakas kõht ja hallikas laik keset rinda. Pealagi ning tiiva ja sabasuled on sinitihasel sinakad. Sinitihast võib märgata sageli okste peal selg allapoole rippumas. Pikkust on sinitihasel 10,5 - 12 cm ning tiibade siruulatus 17,5 - 20 cm ja kaalub ta umbes täpselt 10 - 13 g. Elab ta keskmiselt 3 aastat ning tema arvukus Eestis on 100 000 - 150 000 paari. TUTT-TIHANE Tutt-tihane (Lophopbanes (Parus) cristatus) pesitseb nagu musttihanegi okasmetsades, aga tema eelistab vanemat sambla- ja samblikurohket kuusikaut ja kivist männikut. Tutt-tihane on oma nime saanud ära silma paistva musta-valge kirju tuti pärast. Tutt-tihase isas- ja emaslind on vägagi sarnased. Eestis võib tutt-tihast
nim. akondriitideks Ehk sideriidid Raud (7694%), nikkel (523)%, koobalt ~1% Iseloomulik omapärane kristalliline struktuur (ilmneb lihvitud pinna söövitamisel lahjendatud happega) Leitud kõige enam Widmanstätteni struktuur Segameteoriidid ehk pallasiidid Ligikaudu võrdses koguses nikkelrauda ja silikaatseid mineraale Foto: Pallase raud, Venemaal leitud 1749.a. Hoba raudmeteoriit. Suurim teadaolev meteoriit. Kaalub ~60 t. Leiti Namiibiast Allan Hills 81001 ehk Marsi meteoriit. Tõestas elu võimalikku eksisteerimist Marsil. Cape York. Kaalub 58,2 t. Leiti Gröönimaalt. Foto: Hoba meteoriit. 1967. Vredeforti kraater. LõunaAafrikas. Diameeter 300km. Meteoriit oli ~10 km. Siljani kraater. Suurim Euroopas. Asub Rootsis. Diameeter 52km. Kaali kraater. Eestis suurim. Diameeter 110m. Sügavus 16m. Kraatri ümber 3...7 meetrine vall. Vredeforti kraater
põhjas. Pingviinid on kohanenud elama vees. Pingviinide sulestik on kontrastne tume ja valge, ja nende tiivad on kujunenud lestadeks. Selline värvus aitab neil vee all kiiresti peituda ja taustaga kokku sulanduda. Pingviinid toituvad kaladest, kalmaaridest ja muust püütud saagist. Nad veedavad umbes pool elu maal ja pool ookeanis. Suurim elav liik on keiserpingviin (Aptenodytes forsteri): keskmine täiskasvanu on umbes 1,1 m pikk ja kaalub 35 kg või rohkem. Väikseim pingviini liik on väike sinine pingviin (Eudyptula minor). Pikkus umbes 40 cm ja kaalub 1 kg. (https://en.wikipedia.org/wiki/Penguin) Kuningpingviinid sukelduvad sageli saagi püüdmiseks sügavale, umbes 45 meetristesse sügavustesse. Suurim teada olev sukeldumissügavus on 250 meetrit. Sukeldumiseks kasutavad nad oma ujujalgu ja tüüriks saba. Pingviinid pesitsevad kolooniatena. Koloonias võib olla kuni miljon isendit. Pesa on harilikult kas
ILVES Ilves ehk harilik ilves on kaslaste sugukonna ilvese perekonda kuuluv looma liik .Euraasia ilves on ilvestest kõige suurem. Eriti suured ilvesed elavad IdaSiberis. Ilves kaalub kuni 30 kg. Täiskasvanud isane euraasia ilves kaalub keskmiselt 21 kg, emane 18 kg. Ilves on kuni 110 cm pikk. Mida põhja pool ilves elab, seda suuremaks ta kasvab. Näiteks Lapimaa ilvesed on Eesti ilvestest suuremad. Erinevus on eriti märgatav talvel, kui ilvestel on seljas talvekasukas. Ilvese õlakõrgus on 6075 cm. Saba on lühike: 1523, maksimaalselt 31 cm. Saba pikkus on ilvesele eluliselt tähtis. Võibolla takistaks pikk saba ilvesel jäneste jahtimist, sest jänesed nagu ahmidki ületavad kõrgeid hangesid paremini
kõrg- ja selle sektori taga osas madalseisus. Loomulikult laseb sportlane vasarast lahti ringi ees osas. Kõrval kaitseb pealtvaajataid ja teisi sportlasi kaitsevõrk. Olulisemateks teguriteks , et teha pikk vise, on õige nurga saavutamine (maapinnast kuni 45 kraadi) ja palli kiirus peab olema võimalikult suur. Treenimises on igapäevane lihastega töötamine väga oluline. Pikem paus võib maksimaalset võimekust vähendada. Meeste vasar kaalub natukene üle 7 kilogrammi. Selle pikkuseks koos kõigi osadega on 121,5 cm. Naiste vasar kaalub 4 kilogrammi ja pikkuseks on 119,5 cm. Eestis praegu on selle alaga tegelevaid naisi rohkem kui mehi. See tingib ka olukorra, kus naiste tulemused on paremad. Kuid meestevasaraheide on olümpiamängudel alates 1900. aastast, naiste oma oli esimest korda alles 2000 aasta OM-del Sydney's. Meeste rekordit hoiab Yuriy Sedykh, kelle viske pikkuseks Saksamaal 1986. aastal oli 86,74 meetrit
Põhjuse jälile saades tegid kergejõustikujuhid sellele uuendusele lõpu ning annulleerisid tulemused. Tänapäeva odaviske reeglid on järgmised. Odaviske hoo võtmiseks on 30-36,5m pikkune rada. Esiosas on tugev ja terav metalli ots, vars on tavaliselt valmistatud üleni metallist või muust materjalist mis selle jaoks sobiks. Käepideme asend on selline, et oda raskuskese asub selle all. Oda varre suurem läbimõõt on käepideme kohal. Meeste oda kaalub 800g ja selle pikkus on tavaliselt 260-270cm. Naise oda aga kaalub 600g ja pikkus on 220-230cm. Et saada paremat viskehaaret, võib sportlane kasutada vastavat määret, kuid ainult käel.
Metskassil sünnivad umbes 2-4 poega, kes kaaluvad umbes 40 grammi. Metskassi vaenlased on ilvesed, koerad, hundid jne. Metskass on väljasuremisohus, ja sellepärast on hakatud neid loomaedades paljundama. (http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/kaslased.htm) 3.3 Ilves Ilvese nägu on sarnane kassi näoga, aga tal on kõrvad tutiga ja põskedel on habe, ta on iseenesest mõistetavalt suurem kui kass. Tal on lühike saba. Ta on umbes 1 meetri pikkune. Ta kaalub mitukümmend kilogrammi. Ilves on ainuke metsik kaslane, kes Eestis elutseb. Ta elutseb ka Skandinaavias ja Põhja-Ameerikas. Tal on pikad jalad, suured käpad ja soe kasukas, mis kaitseb teda külma eest. Ilves elab ükskõik millised metsas, peaasi oleks see, et süüa ja kaitset saaks. Ta sööb jäneseid ja metskitsi. Ilves sünnitab 2-3 poega ja ta ei karda vett. (http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/kaslased.htm) 3.4 Puuma Puuma näeb välja natuke nagu lõvi
Hommikune iiveldus, Väsimus, Rinnad suurenevad Embrüo vaarikasuurune tal arenevad ajurakud, süda juba lööb, varbad ja sõrmed arenevad lahku 3.kuu Emal võib esineda uimasus, gaasid, väsimus Loode ploomisuurune, kuu lõpus greibisuurune Tal arenevad suguelundid, luud, hambad Loode toodab hormoone, uriini, seedemahlu, valgeid vereliblesid 4.kuu Kasvavad juuksed ja sooline erinevus on märgatav Loode 2025 cm pikk Kaalub 200g või rohkem Rasedus hakkab välja paistma 5.kuu Loode on umbes 30 cm pikkune Ema hakkab tundma lapse liigutusi 6.kuu Hakkavad töötama rasuja higinäärmed Nahka kaitseb lootevetest spetsiaalse vedelikuga ehk "verniksik" Sündides enneaegsena 6. kuul võib ta veel ellu jääda kui hoolitsetakse õigesti 4.6.kuu 7.kuu Peaajus jätkub närvirakkude moodustumine Rasvkude moodustab beebi kehakaalust ligi 3 protsenti
· Ehitamist alustati · 19. sajandil lisati 1163 kuningas Louis kirikule 90 m kõrgune VII valitsemise ajal nelitistorn. kunagise Jupiteri · Kirik pühendati templi kohale. Mõistuse ja Ülima · Nurgakivi pani paavst Olendi kultusele, seda Aleksander III. kasutati ka lihtsalt · Valmis 1345 aastal panipaigana. · Tööd kestsid ligi 200 aastat. Jumalaema katedraal Katedraali sissepääs ·Püha Michael kaalub hingi, kuradit häirib, et kaal on võrdne. Jumalaema katedraalist #2 · Jumalaema kirik Pariisis on parim näide gooti stiilist. · Kesklöövi võlvide kõrgus on ligikaudu 32 meetrit. ·Tähtsal koha olid klaasimaalid ehk vitraazid-need kujundati eri värvi klaasitükkidest, mida ühendasid tinaribad, mis langesid kokku kujutiste piirjoontega. ·Puitkonstruktsioon koosneb 1300 tammepuust, mis moodustab 21 hektarit metsa. Katedraal seest Jumalaema katedraali orel
KAS MUNA ON VÄRSKE? -Kui mina vajub veepõhja, siis on värske. - Keedetud muna keerleb, keetmata ei keerle. - Seismisel munarebu liigub muna sees MUNADE SUURUS -Väike muna S (väiksem kui 53g) -Keskmine M (53-63g) -Suur L (63-73g) - Ülisuured XL...XXL (üle 73g) Mune turustatakse karpides, restidel, kastides. Tallinna Teeninduskoolis: -Arvestuste aluseks keskmine muna M, kaaluga 63g -Hinnakujunduses on alati Bruto ühikuks tk ja Neto ühikuks g -Ilma kooreta muna kaalub 57g - Munavalge kaalub 38g -Munarebu kaalub 19g Märgistus -Munale kantakse farmi number, mis koosneb tähtede ja numbrite kombinatsioonist. -Esimene nr. Tähistab lindude pidamisviisi ehk munade tootmisviisi - 0 mahekasvatusnõuete kohaselt peetavate kanade munade -1 vabalt peetavate kanade munad - 3 puuris peetavate kanade munad -Sellele numbrile järgneb riigi kood EE ning farmihoone registreeerimisnumber. Näiteks: 2EE12345 Lisaväärtusega munad
Naise suguelundid Sisesuguelundid koosnevad paaris munasarjast ja munajuhast, emakast ja tupest. Munasari Kujult ploomikivi. Mõõtmed 4x2x1cm. Kaalub 5g. Kinnitub vaagnaõõne külg seinale ja emaka tagumisele seinale. Munasarjas valmivad munarakud,mis munasarjast siirduvad munajuha kaudu emakasse. Munasarja nääpsud ehk folliikulid Jagunevad kolmeks: Esmased munasarja nääpsud ehk primaarsed folliikulid. Teisesed munasarja nääpsud ehk sekundaarsed folliikulid. Tertsiaal folliikul ehk põisnääps. Põisnääps 6mm, kasvab kuni 2cm läbimõõduga nääpsuks. Nääps lõhkeb ja munarakk paisatakse koos
rakurühmad, mis on organite alged. Rakkude massist tekib üsna kiiresti äratuntavalt inimese moodi olend. 18.-28. päeval hakkab moodustuma närvisüsteem ja see hakkab juhtima teiste organite tegevust. 3. nädalal hakkavad arenema veresooned ja magu, 21. elupäeval hakkab tööle süda. 4. nädalal tekivad luude ja lihaste alged. Laps on nüüd ~5-10 mm pikk ja kaalub alla 1 grammi, sarnanedes üsnagi loomalootega. Kuna aju ja südame töö on vajalik teiste organite arenguks, areneb ülemine kehapool kiiremini. 5. nädalal moodustuvad kopsud, käte ja jalgade algmed. 7. nädalaks tekivad suguorganite algmed. Laps hakkab liigutama kuigi ema veel ei tunne seda. 8. nädalaks on tal olemas kõik organid ja teda nimetatakse nüüd looteks.
ülesannetega rakurühmad, mis on organite alged. Rakkude massist tekib üsna kiiresti äratuntavalt inimese moodi olend. · 18.-28. päeval hakkab moodustuma närvisüsteem ja see hakkab juhtima teiste organite tegevust. · 3. nädalal hakkavad arenema veresooned ja magu, 21. elupäeval hakkab tööle süda. · 4. nädalal tekivad luude ja lihaste alged. Laps on nüüd ~5-10 mm pikk ja kaalub alla 1 grammi, sarnanedes üsnagi loomalootega. Kuna aju ja südame töö on vajalik teiste organite arenguks, areneb ülemine kehapool kiiremini. · 5. nädalal moodustuvad kopsud, käte ja jalgade algmed. · 7. nädalaks tekivad suguorganite algmed. · 8. nädalaks on tal olemas kõik organid ja teda nimetatakse nüüd looteks. Varsti pärast pesastumist hakkab kujunema platsenta. Selle kaudu saab loode ema verest
Piirdenärvisüsteemi moodustavad närvid, mis ühendavad peaaju ja seljaaju kõigi keha piirkondadega. Kesknärvisüsteem juhib kogu organismi tegevust. Peaaju juhib inimorganismi Kesknärvisüsteemi põhiosaks on koljus paiknev peaaju, mis juhib ja kontrollib kogu organismi talitlust. Peaaju juhib inimorganismi Peaaju koosneb miljarditest närvirakkudest, mis moodustavad ajus erineva ülesandega piirkondi ja keskusi. Inimese peaaju kaalub umbes 1,3-1,4 kilogrammi. Närvirakke pärast sündimist juurde ei moodustu ja inimese vananedes närvirakkude arv väheneb. Kesknärvisüsteemis saab eristada hallainet ja valgeainet. Üldse lähtub peaajus 12 paari peaaju närve. Suur aju on kõige suurem peaaju osa Suuraju nagu nimetuski reedab, on kõige suurem ja arenenum peaaju osa. Ta moodustab umbes 70% peaaju mahust. Suuraju on jaotatud vasakuks ja paremaks
Pruunkaru (Ursus arctos) Karu on õigusega kutsutud meie metsade kuningaks. Ta on siinseist kiskjaist kõige kogukam. Täiskasvanud karu kaalub keskmiselt 100-200 kg. Jämedaid küüniseid kasutab karu toidu haaramiseks, kaevamiseks, ronimiseks ja poegade kaitsmiseks. Tema käpad on suured, laiad ja jõulised.Kiskja on ta ainult osaliselt. Liha kuulub tema toidu hulka ainult kevaditi ja sügiseti. Pruunkaru sööb peaaegu kõike, nii esimesi võrseid, sügisesi vilju, liha kui ka mett. Suve esimesel poolel on ta peamiseks toiduks noored lopsakad rohttaimed, suve teisel poolel ja sügisel metsamarjad, pähklid, tammetõrud
EESTI METSLOOMI Referaat REBANE : Euraasia ja PõhjaAafrika parasvöötme koerlane. Rebase keha on kuni 85cm ja saba kuni 50cm pikk, ta kaalub kuni 9kg. Eestis on rebane tavaline loom. Elupaigaks eelistab ta väikesi kultuurmaastikus asuvaid metsi. Ta kraabib endale uru või kohendab sobivaks mõne mahajäetud mägraurustiku. Jahile läheb rebane pimedikus, ta toitub peamiselt närilistest, kuid murrab ka teisi väikesi loomi. Rebane on taiplik, tal on erakordselt hea kuulmine ja haistmine : näit. hiire piiksumist kuuleb ta 300m kauguselt ja lummepeitunud tedreparve haistab 40m kauguselt
annaabi.ee 
