Powerpoint esitlus banaanidest (0)

Lõik failist

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

13

wps

Maailma viljad

Mango vilju süüakse eeskätt värskelt, kusjuures vili lõigatakse pikuti või risti pooleks, eemaldatakse noa abil viljaluu ja süüakse mahlakat sisu lusika abil. Serveeritakse koos suhkru, vanilje ja vahukoorega. Kasutatakse puuviljasalatites, kompottide, marmelaadide, kookide ja tortide valmistamisel. 2 tunni jooksul pärast mango või selle konservide söömist ei ole soovitatav tarbida alkoholi ja juua piima-võib tekkida kõhuvalu Banaan Banaan ehk Musa on vana kultuurtaim ja troopikamaade üks tähtsamaid toidutaimi. Banaan kuulub banaaniliste sugukonda, kuhu kuulub veel 219 liiki. Banaani perekonna moodustavad umbes 60 liiki, mis kasvavad Vana Mandri troopikas. Kultuurbanaanid on saadud kahe liigi ristamisel. Kokku on aretatud umbes 200 sorti. Pole teada, kui kaugele tagasi ulatub banaanide kultiveerimine, kuid on teada, et banaane kultiveeriti vähemalt 300 aastat enne meie aja arvamist.

Bioloogia

12

docx

Banaan

Järvamaa Kutsehariduskeskus Laohoidja LH31 Referaat BANAAN Agnes Sääsk Juhendaja: Mare Teesalu Järvamaa 2014 SISSEJUHATUS Teemaks sain õpetajalt banaan. Järgnevalt uurin referaadis selle kasvu piirkonnast, ajaloost, keemilisest koostisest, toiteväärtusest ja ravim toimest. Referaadis on kirjas veel banaani kasutamine värskelt ning toodetena. 1. BANAANI KASVATAMINE, SAAMINE JA KASVATUS PIIRKONNAD Banaanid on pärit Kagu-Aasiast. Tänapäeval kasvatatakse neid ohtralt igal pool troopikas, näiteks Kariibi piirkonnas ja Kesk-Ameerikas, kus keskmine temperatuur on 27 °C ja aastane sademete hulk 198­249 cm. Banaane on u 400 sorti. Eurooplastele on kõige tuntum Cavendishi banaan. Banaanid ei ole hooajakaup. Küpseid banaane saab igal aastaajal.  2. AJALUGU

Bioloogia

26

docx

Puuviljad ja pähklid

Ta on väga värskendav toit kuuma kuiva ilmaga maades (nn kõnnumaa jook). Arbuusist valmistatakse ka keediseid, marmelaade, sukaade, nn arbuusimett jt tooteid. Säilitatakse ka soolatult. (Meensalu,L.; Roosvee,G. 1996:21-22) Banaan Banaan on üks maailma vanimaid kultuurtaimi ning pärineb Aasia troopilistelt ja subtroopilistelt aladelt. Himaalaja mägiplatood, Ees-India, Hiina ja Siiam on paljude banaani liikide ja alaliikide kodumaa. Euroopasse jõudsid banaanid alles 1885. aastal. Tänapäeval kasvatatakse banaane suurtel pindadel Lõuna- ja Kesk-Ameerikas ­ Brasiilias ja nn banaanivabariikides Costa Ricas, Ecuadoris, Guatemalas, Honduurases, Columbias ja Nicaraguas. Aafrikas on banaanikasvatus laialt levinud Elevandiluurannikul, Kamerunis, Somaalias; Aasias Filipiinidel, Tais ja Indias. Veel kasvatatakse rohkesti banaane Kanaari saartel. Eksootilistest viljadest on banaanid

Bioloogia

62

doc

Toiduained

KAUBAÕPE. TOIDUKAUBAD 1.ÜLDOSA 1.1. Toidukaupade omadused Toidukaubad on toit, mida ostetakse ja müüakse hulgi- või jaekaubanduses, toitlustusettevõtetes või eksporditakse või imporditakse. Toit ­ toiduained ja toiduainete segud ­ on mõeldud inimesele söögiks või joogiks töötlemata või töödeldud kujul. Toidukaupade kaubaõppe aineks on toidukaupade tarbimisomadused ning liigitamine ja sortiment. Toidukaupade tarbimisomadused jagunevad sensoorseteks, füüsilisteks, toitelisteks, funktsionaalseteks ja hügieenilisteks. Sensoorsed ehk organoleptilised omadused on määratletavad meeleorganite abil. Nendeks on maitse, lõhn, kuju, värvus, konsistents (kompimise teel määratletav omadus) jt.. Füüsilised omadused on elastsus, poorsus, lahustuvus, sulamis- ja tahkumistemperatuur jt.. Toitelised omadused tulenevad keemilisest koostisest, mis määravad ära toidu toiteväärtuse. Funktsionaalsed omadused on pakend, säilitamise- ja transpordi

Toitumisõpetus

73

doc

Dendroloogia

Dendroloogia eksamiks: 1. Perekondad nulg ja kuusk Perekond Nulg (Ábies Mill.). Abies ­ kreeka k. bios ­ elu ja aei ­ alati roheline. Nulud on igihaljad suured ühekojalised puud. Võra on koonusjas, oksad asetsevad männasjalt, ulatudes sageli maani. Tüve koor noores eas sile, tihti läätsekujuliste vaigumahutitega. Paljudel liikidel moodustub vanemas eas puude tüvele korp. Korp - puutüvedel esinev välimine surnud korkkoe kiht. Pungad on ümarad või munajad, mõnedel liikidel kaetud õhukese vaigukihiga. Okkad on lineaalsed (pikad, kitsad, paralleelsete servadega), allküljel varustatud valkjate õhulõheribadega. Okkad asetsevad võrsel kamjalt (nagu kammipiid), võra ülaosas, kus on piisavalt valgust aga radiaalselt (ringikujuliselt). Okka ristlõikes on näha kaks vaigukäiku. Okkatipp enamasti terav või pügaldunud (sisselõikega), okas lame. Okkad vahetuvad järk-järgult umbes 10 aasta jooksul. Õitsevad mais, seemned valmivad sama-aasta sügisek

Dendroloogia

48

docx

Dendroloogia eksami konspekt

1. Perekond nulg (Abies) ja kuusk (Picea) Picea ­ ühekojaline kõrge igihaljas okaspuu. Umbes 40 liiki põhja parasvöötmes (Kuusk on levinud Euraasias ja Põhja-Ameerikas peamiselt parasvöötmes ja arktilises kliimavöötmes) ­ nt harilik kuusk (Picea abies), torkav kuusk (Picea pungens), kanada kuusk (Picea glauca), must kuusk (Picea mariana), serbia kuusk (Picea omorika). · Võra enamasti koonusjas, harvem kuhikjas. · Võrsed vaolised ja piklikkühmulised. · Okkad spiraalselt paljad või lühikarvased, kinnituvad ühekaupa näsakestele nõelja, teritunud või tömpja tipuga. Õhulõhed kõigil neljal tahul või ainult allküljel. · Pungad koonilised vaiguta või vähese vaiguga. · Käbid esimesel paaril nädalal püstised, hiljem rippuvad, seemnesoomus ühtlase paksusega, kattesoomused varjatud, seemne lennutiiva alaosa ümbritseb seemet ühelt küljelt lusikataoliselt. · Puidu kasutusviisid: ehitus-, taara-, paberi- ja reso

Dendroloogia

Meedia

Kommentaarid (0)