Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Raketid tänapäeva sõjarelvastuses (0)

1 Hindamata
Punktid

Raketid tänapäeva sõjarelvastuses
Raketid jagunevad erinevateks liikideks. Liigitatakse neid väga mitut moodi: juhitavad ja mittejuhitavad, ballistilised ja suundraketid (ingl. k. cruise missile), samuti liigitatakse neid kasutusvaldkonna järgi (õhk-maa jne) ning strateegilisteks ja taktikalisteks. Kõige raskem ongi tihti mõista nende sõnade tähendust. Siinkohal siis mõned sõnaseletused:
Strateegiline rakett on rakett, mis on enamasti suure hävitusjõuga ning kauge lennutrajektooriga. Strateegilisi rakette kasutatakse sõjategevuses suurte alade (linnade, sõjaväebaaside, lennuväljade) hävitamiseks. Levinuimateks strateegilisteks rakettideks loetakse just tuumarakette, mis suudavad kanda suuri tuumalõhkepeasid kasvõi teisele mandrile. Näideteks võiks tuua vene SS-25(pidil vasakul) ning USA „Peacekeeper" (eesti k. "Rahuhoidja" ; pildil paremal) raketid.
Vasakul vene SS-25, paremal USA „Peacekeeper"
Peacekeeper on MIRV-tüüpi rakett (mitu iseseisvat eraldijuhitavat raketti). Selle sees peitub kuni 10 Avco MK-21 lõhkepeaga raketti, millest igaühe hävitusjõud on 300 Kilotonni (võrdluseks Little Boy raketi, mis heideti Hiroshimale, hävitusjõud vaid 13-18Kt). Seega on Peacekeeperi kombineeritud hävitusjõud 3000 Kt ehk 3 Mt. Little Boy oli loomulikult ka kaalult palju väiksem - vaid 4038 kg(mis võimaldas seda kukutada lennukilt), Peacekeeper aga kaalub tervelt 96,75t !
Taktikaline rakett on rakett, mis rändab väiksemaid vahemaid, kui strateegiline rakett ning on tavaliselt ka väiksema hävitusjõuga. Taktikalisi rakette kasutatakse sõjategevuses väiksemate ohtude elimineerimiseks nagu erinevad väikebaasid või punkrid lahinguväljal, väiksema lennuaja tõttu on need loodud just sellistele dünaamilistele (liikuvatele) sihtmärkidele. Samuti ei kasutata nende jaoks enamasti laskeplatvorme, sobivad kandeveokid jms. Üks parimaid näiteid tänapäevastest taktikalistest rakettidest on vast SCUD rakett. Kasutati Iraagi sõjas Iraani vastu ning Operatsioonis „Kõrbetorm“ (ingl. k Desert Storm) Saudi- Araabia ja Iisraeli vastu. Kuna tegu on ballistiliste rakettidega, siis enamus lennuajast möödub ikkagi juhitamatus režiimis. Ballistiliste rakettide tähendust seletan hiljem. Pilt SCUD raketist, koos kandeveokiga:
SCUD-B koos laadimisautoga MAZ-543 – kogukaal ~37400 kg.
Kõik eelnevalt näidatud raketid on ballistilised raketid. Esimesed kaks (SS-25 ja „Peacekeeper“) on ICBM- tüüpi(mandritevahelised ballistilised raketid, ingl. k Intercontinental Ballistic Missiles), mis rändavad väga pikki vahemaid. SCUD on lühema lennuajaga ballistiline rakett. Termin ballistiline rakett tähendab iseenesest seda, et lõhkepea tõugatakse rakettide jõul õhku, kuid raketid saavad otsa ning sihtmärgi tabamine toimub vabalangemise teekonnaga. Enamus sellistest rakettidest tõugatakse tõukerakettide poolt kosmosesse, peale mida tõmbab gravitatsioon teda alla ning juhtimatu teekond sihtmärgini on eelnevalt väljaarvutatud. Ehk siis ballistilised raketid on poole oma lennuajast juhtimatus olekus ning lahkuvad atmosfäärist.
Suundraketid
Kui ballistiline rakett lahkub atmosfäärist, siis suundrakett jääb enamasti atmosfääri kogu lennuajaks. Teistmoodi poleks see võimalik, kuna suundrakettidel on tiivad, et neil oleks tõusujõudu ning juhitavam teekond. Kui ballistilisel raketil on teekonna juhtijateks põhiliselt tõukejõud ja gravitatsioon, siis suundrakettide tiibade poolt antud tõusujõud võimaldab teekonda muuta ning läheneda sihtmärgile erinevatest suundadest. Suundraketid on enamasti ka kogu lennuaja juhitavad ning tõukeraketid põlevad lõpuni sihtmärgiga kohtudes. Üks tuntumaid suundrakette tänapäeval on Tomahawk. Tomahawki kasutati USA poolt konfliktides Kosovos , Iraagis ja Afganistaanis. Esimene Tomahawk loodi aastal 1983, kuid kasutuses on nad tänaseni.
Pilt tänapäevasest Tomahawk raketist
Tomahawk kaalub 1440 kg, tema täispikkus (koos tõukeraketiga) on 6,25 m ning diameeter 0,52 m. Lõhkepea kaalub 450 kg, kui eelnevalt kasutati ka tuumalõhkepäid, siis nüüdseks on see jäetud strateegiliste sõjarelvade lepingute tõttu. Selline rakett liigub küll helikiirusest väiksemal kiirusel, kuid siiski üsna kiiresti – 880 km/h! Selle tiivaulatus on 2,67 m ja maksimaalne lennuteekond kaardil 2500 km. Kasutatakse ka torpeedodena.
Lõppsõnaks lisan veel, et nii suundrakettidele kui ballistilistele rakettidele võib lisada tuumalõhkepäid, seetõttu tasuks mõlemat raketitüüpi arvestada strateegiliste rakettidena.
Autor: Lauri Piisang
Kasutatud materjalid:
http://www.aerospaceweb.org
http://en.wikipedia.org/wiki/Tomahawk_missile
http://en.wikipedia.org/wiki/Subsonic
http://en.wikipedia.org/wiki/R-17_Elbrus
http://en.wikipedia.org/wiki/SS-18
http://en.wikipedia.org/wiki/SCUD
http://en.wikipedia.org/wiki/LGM-118_Peacekeeper
http://en.wikipedia.org/wiki/Little_Boy
http://en.wikipedia.org/wiki/Hiroshima#World_War_II_and_atomic_bombing
Raketid tänapäeva sõjarelvastuses #1 Raketid tänapäeva sõjarelvastuses #2 Raketid tänapäeva sõjarelvastuses #3 Raketid tänapäeva sõjarelvastuses #4
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-09-29 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 11 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor noskill Õppematerjali autor
Rakettide liigitus ning andmeid. Kaasas ka kõik kasutatud materjalide lingid.

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

Tuumarelvad
6
doc

Tuumarelvad

Nõukogude Liidus kattis tuumarelvade programmi täielik saladuskatte ning arendavad linnad kadusid aastateks kaardilt. 29 Augustil 1949 aastal katsetati Nõukogude Liidus esmakordselt tuumapommi. 1.4.Arendus Külma Sõja ajal Peale 2. maailmasõda oli maailma tuumarelvastus jagunenud Nõukogude Liidu ja Ameerika Ühendriikide vahel. Varajased tuumarelvad olid põhiliselt pommid. Hiljem arenesid välja tuumalõhkepeade raketid. Neid rakette kasutati ka sateliitidel nagu Sputnik. Populaarsed olid ka ICBM-id(Intercontinental Ballistic Missile). Aastal 1967 allkirjastasid 60 riiki Outer Space Treaty, mis keelas tuumarelvade toimetamise avakosmosesse. Aastal 1972 allkirjastasid Ameerika Ühendriigid ning Nõukogude Liit Anti-Ballistic Missile Treaty, mis piirab ballistiliste rakettide tootmist. 2.Ehitus 2.1 Tuumareaktsioon

Ajalugu
Tomahawk-rakett
20
pptx

Tomahawk-rakett

Tomahawk-raketi kasutamine operatsioon “Kõrbetorm”is Carol Jõesaar Klaarika Ilisson Lahesõda (1990-1991)  Konflikt Iraagi ja koalitsioonivägede vahel  Iraagi rahvusväeosad tungisid Kuveiti ja annekteerisid riigi  ÜRO käivitas operatsiooni “Kõrbekilp”  1991.aastal vabastasid USA ja tema liitlased Kuveidi operatsiooni “Kõrbetorm” käigus Konflikti algus  1990.aasta hommikul okupeerisid Iraagi rahvusväeosad Kuveidi  “Kõrbekilp”  ÜRO julgeoleku resolutsioonid 660 ja 662  17.jaanuar 1991- sõja algus Tomahawk rakett  Täppisrelv, mis tabab sihtmärke kirurgilise täpsusega  Võidukäik algas 1991.aasta Lahesõjast  1000 km ja 10-meetrine läbimõõduga objekti Sakslaste faud  Väike, sigarikujuline piloodita reaktiivlennuk  Tavamõistes pole rakett  Nimetatud ka lendavateks pommideks Tomaha

Ajalugu
Tuumarelvad
20
pdf

Tuumarelvad

Tuumarelvad Mis on tuumarelv? Tuumarelv on lõhkeseade, mille jõud tuleneb tuumareaktsioonidest. Tuumarelva peamised mõjutegurid on lööklaine, valguskiirgus ja radioaktiivne kiirgus. Tuumarelva liike Põhimõtteliselt on olemas kahte liiki tuumarelvi: oma energia põhiliselt tuumade lõhustumisest saavad relvad tuumade lõhustumist kasutavad relvad, mis saavad põhienergia tuumade ühinemisest Relvade kohaletoimetamine Esimesed tuumarelvad olid pommid nagu Nagasakile visatud "Fat Man" Selliseid pomme said kanda ainult raskepommitajad Relvade kohaletoimetamine Miniatuuriseerimis ajastuga vähenesid ka tuumalõhkepead, võimaldades neid paigaldada rakettidele Relvade kohaletoimetamine Tänu interkontinentaalsetele rakettidele on neid omavatel riikidel reaalne võimalus saata tuumalõhkepäid igasse maailma nurka Relvade kohaletoimetamine On olemas ka nn. kildtuumapomm

Füüsika
Referaat-Reaktiivliikumine
6
docx

Referaat: Reaktiivliikumine

konstantsel kõrgusel.) · Raketimootorid ja- kütus. Enamus rakette kasutab vedelat või tahket kütust. Sõna "kütus" ei tähenda aga siin lihtsalt kütust, nagu me oleme harjunud mõtlema, vaid see sisaldab nii "kütust" kui ka "oksüdeerijat", milleta kütus põleda ei saa. Lennukite reaktiivmootorid tõmbavad hapniku ümbritsevast õhust mootorisse. Kuid raketid peavad hapniku kaasa võtma, kuna kosmos pole õhku. Tahke raketikütus, mis on puudutamisel kuiv ja sisaldab juba oksüdeerijat. Tavaliselt on kütus segu vesinikuühendeist ja süsinikust, oksüdeerija valmistatakse hapnikuühendeist. Vedelkütust - gaasi, mis on jahutatud temperatuurini, mil ta muutub vedelaks, hoitakse eraldi mahuteis. Üks mahuti on kütuse, teine oksüdeerija jaoks. Vahetult enne mootorite käivitumist

Füüsika
Kuuba kriis
4
docx

Kuuba kriis

USA VLO ehk Varssavi Lepingu Organistasiooni sõjaväed kõrgendatud lahinguvalmidusse. Kuubal aga valitses reaalne tuumasõja oht. See oli kahe riigi vaheline suhete kõige pingelisem moment. Kummagi väed, koos tuumarelvadega olid valmis iga hetk sõjategevust alustama. USA president Kennedy ja NSV Liidu liider Hrutstsov vahetasid aga läkitusi ning see kas alustatakse sõjategevust või maailmas püsib rahu, oli kahe riigi otsustada. Kuid lõpuks 28.oktoorbril teatas NSVL, et võtab raketid maha ning vastutasuks lõpetas USA Kuuba blokeerimise. Tuumasõja oht oli selleks korraks möödas. Kuid siiski oli mõlema riigi nii USA kui ka NSVL eesmärgiks saada Kuuba. NSVL selleks, et rajada sinna oma raketibaasid ning USA sellepärast, et Castro oli seal riigistanud Ameerika firmad. Kriisi käik Kuid juba suvel 1962 tõi NSVL Kuubale oma tuumapeadega keskmaaraketid ning 15.okroobril märkas USA Kuuba kohal tehtud fotodelt, et Nõukogude sõjatehikud seavad

Ajalugu
Kosmoseraketid ja nende areng
22
docx

Kosmoseraketid ja nende areng

Kool Kosmose raketid ja nende areng Referaat Koostaja: Juhendaja: õpetaja Koht 2014 Sisukord 1. Sisukord 2 2. Sissejuhatus 3 3. Vedelkütusrakettide sünnilugu 4 4. Programm „Apollo“ 5 4.1 Saturn V 6 4.2 Ares V 8 5. NSV liidu kosmoseprogramm 9 5.1 Sputnik 1 9 5.2 NSV liidu loomad kosmoses 9 5.3 NSV liidu inimesed kosmoses 9 6. Kasutatud kirjandus 11 Sissejuhatus Kosmose võidujooks NSVL ja USA vahel sai alguse 4.oktoobril 1957 a. kui NSVL saatis esimese sateliidi „Sputnik“ kosmosesse. Mitte kaua pärast seda, 1957 a. novembris, saatis NSVL sateliidi „Sputnik 2“ Maa orbiidile, mille pardal oli koer Laika. 4 a. hiljem 12. aprillil 1961, lennutas NSVL kosmosesse esimes

Astronoomia ja astroloogia
Massihävitusrelvad ehk ABC tuumapommid
11
odt

Massihävitusrelvad ehk ABC tuumapommid

Gustav Adolfi Gümnaasium Referaat Massihävitusrelvad ehk ABC tuumapommid Koostas: Katariina Ingerma Klass: 9.b Juhendaja: Tiina Laanes Tallinn 2018 Sisukord Sissejuhatus 1. Tuumapommid 1.1 Termotuumapomm 1.2 Neutronipomm 2. Tuumakatsetused 3. Izdelie 202 4. Tähesõdade programm 5. Kokkuvõte 6. Kasutatud allikad 7. Lisad Sissejuhatus Minu referaat räägib massihävitusrelvadest ehk ABC tuumapommidest külmas sõjas. ABC relvad- atomic, biological, chemical (atoomiline, bioloogiline, keemiline). Aatompommi peetakse üheks võimsamaks leiutiseks inimkonna ajaloos. Esimene aatompomm plahvatas 16. juulil 1945 New Mexico põhjaosas (Pilguheit ajalukku ­ Manhattani projekt, 2013). Kahekümnendat sajandit võib täie õigusega

Ajalugu




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun