kontrollplaadile, mis on kaetud õhukese värvikihiga, ning kergelt vajutades liigutatakse detaili plaadil mitmes suunas. Kaabitsetava pinna väljaulatuvad osad kattuvad värvilaikudega, neid kohti tulebki kaabitseda. Ühe kaabitsa käiguga eemaldatakse 0,005...0,07 mm paksune metallikiht. Suuremal survel (eelnev kaabitsemine) küündib laastu paksus 0,01...0,03 mm. Varu kaabitsemiseks sõltub kaabitsetava pinna mõõtudest ja ulatub 0,03...0,4 mm. Kaabitsad jagatakse terviklikeks ja koostatavateks. Lõikeosa kuju järgi lamedateks, kolmekandilisteks ja kujukaabitsateks. Kontrollriistadeks kasutatakse kontrollplaate; joonlaudu; pindu, mis liituvad sisenurkadeks, kontrollitakse nurkjoonlauaga, jne. Silindriliste ja kooniliste pindade kaabitsemise kvaliteeti kontrollitakse sageli koos kaasdetailiga, näiteks kontrollitakse liuglaagri kaabitsemise kvaliteeti võlli abil.
Suuskade hooldus Vajalik inventar suuskade ettevalmistamiseks on: suusapukid; triikraud, soojaõhupuhur määrde soojendamiseks; teras- ja kapronharjad, kaabitsad, kork; parafiinid ja määrded; määrde eemaldamise vedelik; liivapaber klassikasuusa pidamisala karestamiseks. Klassikasuusa ettevalmistamine: esmalt puhastada suusapõhi vanast pidamismäärdest (metallkaabitsaga); pidamisala lõplikuks puhastamiseks kasutada spetsiaalses vedelikus (pidamismäärde eemaldusvedelik) niisutatud lappi; enne järgmist parafiini panekut puhastada suusad harjates või kasutada sooja
d Lõunast ülemjooksult – soome- (lät,lee jne) Euroopast ugrilased, Läänemere soomlased Tööriistad Kivikirves, Savinõud, paremini Vene kirved (algul sõja siis töö), kõõbitsad, töödeldud tööriistad, nöörkeraamika kaabitsad, kõblas, osatakse uuritsad, paat, kududa, tehakse riideid odad, vibud, õngekonksud Elatusalad Jaht, kalapüük, Küttimine, kalapüük, Põlluharimine, karjakasvatus, korilus korilust hakkab kõrvale kudumine, küttimine, kalandus, tõrjuma põlluharimine korilus kaotab oma tähtsuse
ettevalmistamine suletud uste taga. Igapäevase suusatamise jaoks on määrimine lihtne, sest määrded on poes kättesaadavad ja lihtsasti kasutatavad. Täpse määrimisalase õpetuse leiab kirjandusest. III kooliastme lõpuks peaksid õpilased ise oskama oma suusad suusatundideks ja vabal ajal suusatamiseks ette valmistada. Vajalik inventar suuskade ettevalmistamiseks on: suusapukid; triikraud, soojaõhupuhur määrde soojendamiseks; teras- ja kapronharjad, kaabitsad, kork; parafiinid ja määrded; määrde eemaldamise vedelik; liivapaber klassikasuusa pidamisala karestamiseks. 5. Soovitusi Väga määrdunud suusa libisemispindu tuleb puhastada spetsiaalse puhastusvedelikuga, mida kasutatakse pidamismäärde eemaldamiseks. Kui parafiini sulatamisel eraldub suitsu, on triikraud liiga tuline. Kui suusad ei pea ja annavad tagasi, tuleb lisada pidamismäärete kihte või kanda määret pikemalt suusaninade poole või siis lisada soojemat pidamismääret.
Vahustamiseks sobivad ümarapõhjalised kausid (munavalgele plastikust kausse ei soovitata). Libisemise vältimiseks põhja all kummirõngas. Roostevabast terasest kausid sobivad hästi kuumade roogade valmistamiseks ja säilitamiseks. Plastikust kausid sobivad taignate valmistamiseks, segamiseks ja säilitamiseks. Melamiin (plastiku liik) ei sobi mikrolaineahjus kasutamiseks. Portselankausid sobivad roogade serveerimiseks ja ahjuroogade valmistamiseks. Eeltöötlusvahendid. Kaabitsad ehk noolijad Sobivad erinevate toiduainete ja valmisroogade nõust kättesaamiseks, et kaod oleksid väiksed ja nõusid lihtsam pesta. Heal töövahendil on kaabitsa osa suur ning painduvast materjalist, ots piisavalt suur nõu põhja puhastamiseks; vars puust, metallist või plastmassist, vähemalt 15 cm pikk. Kaabitsaid valmistatakse plastikust, silikoonist või kunstkummist. Kunstkummist kaabitsad
• Uisustiili suusasaapad on kõrgemad, mis toetavad ka hüppeliigest • On olemas ka saapad, millega sobib sõita mõlemat stiili (kombisaapad) Suuskade määrimine Suuskade määrimisel tuleb arvestada järgmisega • Millises tehnikas suusatate • Kui pikka maad korraga suusatate • Millisel rajal sõidate • Kas osalete võistlustel • Kehakaal • Ilm Suusahooldus vahendid • Suusapukid • Triikraud, soojaõhupuhur • Teras- ja kapronharjad • Kaabitsad (sikkel) • Määrde eemaldamis vedelik • Liivapaber • Määrded Klassikasuusal pidamisala määramine Paberitest • Seisa suuskadega kõval pinnal • Lase abilisel liigutada paberileht suusa alla • Märkida mõlemas suunas paberi liikumise ala • Ala, kus paberileht liigub(suusa keskosa) on ala, kuhu käib pidamismääre • Alad, kuhu paberileht ei liigu, sinna käib libisemismääre Suusamäärded Parafiin • Libisemismääre • Erinevad värvid vastavad erinevale
MDF jne materjalide nagu näiteks PVC, ABS, akrüüli, melamiini, puidu, vineeri ja muu sellisega puitmaterjali katmata äärte katmiseks. § Servapealistusmasin lihtsutab, kiirendab ja teeb töö puhtamalt ära kui käsitsi. Servapealistusmasina osad § Konveier § Kiire eelfreesimis saag § Liimimisseade § Giljotiinid § Suruk § Kiired alumised lõikemootorid § Kiired ülemised lõikemootorid § Ümarad kaabitsad § Poleerijad § Kuumaõhupüstol Kuna servapealistusmasinaid on erinevaid võivad nad koosneda erinetavatest komponentidest Servapealistusmasina servapealistus etapid Servapealistusmasina servapealistus etapid ick to1edit Master text styles 2 3 Second level Third level Fourth level Fifth level 4 5 6
Akna restaureerimine Vajalikud tööriistad ja vahendid: o Marker o Pesuvahend o Kaabitsad o Kuumaõhupuhur o Näpitsad, kruvikeerajad o Peitel, höövel, saag o Puiduklotsid, puiduliim, pitskruvid (kui on vaja teha puiduparandusi) o Lihvpaber, lihvklots o Linaõlikitt, tihvtid, haamer, kitinuga o Kruntvärv, värv, pintsel o Tolmumask, prillid Tööetapid akna restaureerimisel 1. Ettevalmistustööd: pesemine, märkimine, suluste, klaaside, värvi eemaldamine 2. Puidutööd: puiduparandused, lihvimine 3. Viimistlustööd: kruntimine, kittimine, värvimine 4
(Kulu et al., 2010) Noolutus seisneb terase kuumutamises temperatuurini alates 200 °C, seisutamises sellel (vähemalt tunni) ja jahutamises (tavaliselt õhus). Selline noolutus sobib eriti tööriistaterastele, millelt nõutakse suurt kõvadust. Noolutus tõstab märgatavalt terase sitkust. Sõltuvalt kuumutustemperatuurist jagatakse noolutus järgmiselt: • Madalnoolutus, kuumutustemperatuur 200 - 250ºC. Niimoodi noolutatakse detaile s.h. tööriistu, mis ei tööta löögile (viilid, kaabitsad, hõõritsad). • Kesknoolutus temp 300 ...350ºC niimoodi noolutatakse detaile s.h. tööriistu, mis töötavad löögilistele koormustele ja detaile, mis töötavad kulumisele. • Kõrgnoolutus temp 450 - 650ºC. Niimoodi noolutatakse detaile, mis töötavad liitpingete olukorras. Lõõmutusviisid, nende kasutusalad ja eesmärk Lõõmutamine on niisugune termotöötlemise viis, kus terast kuumutatakse üle faasimuutuse temperatuuri järgneva aeglase jahutamisega, tavaliselt koos ahjuga
pottide ja pannide jaoks. PUIDUST KAHVEL – Sobib eriti hästi raskete toiduainete, kastmete, suppide jms segamiseks, nt roux’-ga tihendamiseks. Kahvliharud peavad olema piisavalt pikad ja ümara disainiga, et puhastamine oleks lihtsam. KAUSID – Erinevaid kausse kasutatakse näiteks toiduainete segamiseks, vahustamiseks ja säilitamiseks. Erineva kuju, mahu ja servakõrgusega, roostevabast terasest, portselanist/keraamikast või plastmassist. KAABITSAD EHK NOOLIJAD – Sobivad erinevate toiduainete ja valmisroogade nõust kättesaamiseks, et kaod oleksid väikesed ja nõusid lihtsam pesta. Heal töövahendil on kaabitsa osa suur ning painduvast materjalist, ots piisavalt suur nõu põhja puhastamiseks, vars puust, metallist või plastmassist, vähemalt 15 cm pikk. VORMID – Kasutatakse ahjus küpsetamiseks, on erineva suuruse ja kujuga, ka lahti käivad
väävli ja fosfori sisaldust.Väävel soodustab punarabedust,fosfor aga sinirabedust.Kvaliteetseid tähistatakse y7,y8,y9,y10,y11,y12,y13.kõrgekvaliteetseid y7A ,A tuleb lõppu.Arv materjali märgis näitab süsiniku sisaldust kümnendik protsentides.Süsinik tööriistateraste kuumuskindlus on 250 350 kraadi.y7,y8,y7A, y8A neist tehakse meislid vasarad kärnid tornid.y9,y10,y11,y9A,y10A,y11A. Puidutööriistad höövli terad, freesid, saelehed, sirkel.y12,y12A,y13,y13A viilid kaabitsad ziletiterad tõmbesilmad Lekeerterased Lekeerterasteks nim niisugust terast millesse on lisatud teatav % lekeerivaid elemente nagu kroomi, niklit, mangaani jne.Lekeerivate elementide tähtsus ja nende teraste omadustele: X kroom suurendab terase tugevust läbikarastatavust ja korrosioonikindlust. H nikkel suurendab terase sitkust tugevust ja korrosioonikindlust. K koobalt suurendab materjali magneetilisi omadusi terase tugevust ning muudab terase peenestruktuurilisust
Ristlõike kuju poolest jagunevad viilid: lameviilid, nelikantviilid, kolmkantviilid, ümarviilid, poolümarviilid, saagviilid jne. viilid valmistatakse süsinik-tööriistaterasest Y13A ja Y12A, samuti ka kiirlõiketerasest P6M5 (nõelviilid). Rasplid erinevad viilidest raide poolest. Neid kasutatakse pehmete metallide jämetöötlemiseks, aga ka puidu ja luu viimistlemiseks. Viilid ja kaabitsad joon. 62 Kaabitsad (joon. 62b) kujutavad viili taolisi lõikeriistu, millel on hoolikalt teritatud lõikeservad. Konstruktsioonilt jagunevad kaabitsad terviklikeks ja koostatavateks; tööpinna kujult - lame-, kolmkant- ja profiilkaabitsateks. Kaabitsad valmistatakse samast materjalist mis viilidki. Seega võib kulunud viile, millede tahud on korralikult teritatud, kasutada kaabitsana. Sageli kasutatavad tööriistad lukksepatöös on kruvitsad (kruvikeeraja) ja mutrivõtmed
- liigume näoga liikumise suunas ja teeme s- liigutusi Moppi ei pöörata liikumise ajal ringi, kogu lahtine mustus jääb mopi ette. 2. variant - põrand jääb märg: liigume seljaga liikumise suunas ja veame moppi enda järel. Teeme s- liigutusi ja kogume lahtise mustuse endapoolse mopi serva ette. e) Klaasipuhastusvahendid jagunevad: - klaasimopid - klaasikuivatajad - kaabitsad f) Põrandakuivatajad ehk põrandakummid - siledate kõvakatteliste pindade pühkimiseks ja kuivatamiseks. lihtne ja ökonoomne. Töövahend haakub hästi pinnaga ja ei tõsta tolmu õhku. võimalik pühkida seinu ja lagesid. kasutatakse põrandakuivatajaid põrandatelt vee kogumiseks ja põrandate kuivatamiseks g) Harjad - vanim Tolmuharjad. Kuivpühkimisharjad jagunevad:
kausse ei soovitata). Libisemise vältimiseks põhja all kummirõngas. Roostevabast terasest kausid sobivad hästi kuumade roogade valmistamiseks ja säilitamiseks. Plastikust kausid sobivad taignate valmistamiseks, segamiseks ja säilitamiseks. Melamiin (plastiku liik) ei sobi mikrolaineahjus kasutamiseks. Portselankausid sobivad roogade serveerimiseks ja ahjuroogade valmistamiseks. 15 23. Kaabitsad ehk noolijad - Sobivad erinevate toiduainete ja valmisroogade nõust kättesaamiseks, et kaod oleksid väiksed ja nõusid lihtsam pesta. Heal töövahendil on kaabitsa osa suur ning painduvast materjalist, ots piisavalt suur nõu põhja puhastamiseks; vars puust, metallist või plastmassist, vähemalt 15 cm pikk. Kaabitsaid valmistatakse plastikust, silikoonist või kunstkummist. Kunstkummist kaabitsad tuleb pesta kohe pärast kasutamist, sest toidus leiduvad rasvad muudavad kummi hapraks.
AKENDE RESTAUREERIMINE Praktika aruanne Õpperühm Juhendaja: Tallinn 2012 1. VAJALIKUD TÖÖRIISTAD · Marker · Pesuvahend · Kaabitsad · Kuumaõhupuhur · Näpitsad, kruvikeerajad · Peitel, höövel, saag · Puiduklotsid, puiduliim, · pitskruvid (kui on vaja teha puiduparandusi) · Lihvpaber, lihvklots · Linaõlikitt, tihvtid, haamer,kitinuga · Kruntvärv, värv, pintsel · Tolmumask, prillid Pilt 1. Tööriistad Pilt 2. Tööriistad Pilt 3. Tööriistad Pilt 4. Tööriistad 2. TÖÖ ETAPID
· Kinnitusklambrid · Kinnituspoldid (mitmesugused) · Alused · Prismad · Kaugusepiirajad 8 TÖÖRIISTAD METALLIDE LÕIKETÖÖTLEMISEL · Lõikeriistad - lõiketerad, spiraalpuurid, tsentripuurid, freesid, keermelõikurid, keermepuurid, hõõritsad, avardid, abrasiivlõikeriistad jms. Käsilõikeriistad: meislid, kärnid, tornid, viilid, saed, kaabitsad jms. · Mõõteriistad - joonlaud, nihik, kruvik, keermekammid, kaliibrid (sise ja välis), nurgikud, rismus, nihikrismus, vesi- lood, etalonid, profilomeetrid jms. · Abitööriistad - tsentrid (pöörlevad ja mittepöörlevad), mitmesugused võtmed, kruvikeerajad, vasarad, harjad. 9 TREITERADE OSAD JA GEOMEETRIA OTSATERA
Kui seda kiirelt jahutada, siis saadakse nn pindkarastus. Niimoodi karastatud pind on väga kulumiskindel ja detail töötab hästi painel ja väändel. Noolutamine - järgneb karastamisele, selleks et anda karastatud detailile tugevus. Detail kuumutatakse sobiva temperatuurini ja jahutatakse õhu käes. Sõltuvalt kuumutus temperatuurist jagatakse noolutus järgmiselt. Madalnoolutus, kuumutustemperatuur on 250C. Niimoodi noolutatakse tööriistu, mis ei tööta löögile (viilid, kaabitsad, hõõritsad). Keskmine noolutus temp on 300 ...350C ja niimoodi noolutatakse tööriistu, mis töötavad löögilistele koormustele ja detaile, mis töötavad kulumisele. Kõrgenoolutus temp on 450C. Niimoodi noolutatakse detaile, mis töötavad liitpingete olukorras. Vanandamine. See on protsess, mille juures metastabiilne struktuur läheb üle stabiilseks. Seda võib teha kahel viisil: loomulikul viisil lasta materjalil seista 1,5...2.a, või kunstlikul viisil, kus peale karastamist
Kui seda kiirelt jahutada, siis saadakse nn pindkarastus. Niimoodi karastatud pind on väga kulumiskindel ja detail töötab hästi painel ja väändel. Noolutamine. Noolutamine järgneb karastamisele, selleks et anda karastatud detailile tugevus. Detail kuumutatakse sobiva temperatuurini ja jahutatakse õhu käes. Sõltuvalt kuumutus temperatuurist jagatakse noolutus järgmiselt. Madalnoolutus, kuumutustemperatuur on 250C. Niimoodi noolutatakse tööriistu, mis ei tööta löögile (viilid, kaabitsad, hõõritsad). Keskmine noolutus temp on 300 ...350C ja niimoodi noolutatakse tööriistu, mis töötavad löögilistele koormustele ja detaile, mis töötavad kulumisele. Kõrgenoolutus temp on 450C. Niimoodi noolutatakse detaile, mis töötavad liitpingete olukorras. Tsementeerimine. See on metalli pinnakihi rikastamist süsinikuga. Selleks paigutatakse detailid teraskasti tsementeerimispulbrisse. Tsementeerimispulber koosneb söest ja kondijahust millesse on lisatud Na ja Ba karbonaati
nõuded: vastavalt otstarbe järgi 7 pilet 13. Mineraalpindade värvimine välistingimustes.- krohv, Tehnoloogiline järjekord: Kontrollida värvitavate aluspindade seisukorda Tee vajalikud parandused Lahtine krohv, betoon tuleb taastada Puhastada harjaga Soolad eraldada terasharjaga Eemalda õliplekid Kruntida Värvida 2 korda Töökoha põhimõtted: Töövahendid: terasharjad, harjad, kaabitsad, pintslid, rullid, Materjalid: liiv, krundid, värvid, segud, Kaitsevahendid: 8 pilet 14. Pahtlite liigid ja omadused Vuugipahtel, viimistluspahtel, pritspahtel, niiskuskindel pahtel, puidupahtel, välistööde pahtlid- hea nakkevõimega ja veeauru läbilaskvusega Kasutus: seinad, laed Säilitus: kuivas, jahedas, aluse peal Nõuded: vaata pakendilt Kulunorm: vaata pakendilt 15
Väävel soodustab punarabedust,fosfor aga sinirabedust.Kvaliteetseid tähistatakse y7,y8,y9,y10,y11,y12,y13.kõrgekvaliteetseid y7A ,A tuleb lõppu.Arv materjali märgis näitab süsiniku sisaldust kümnendik protsentides.Süsinik tööriistateraste kuumuskindlus on 250 350 kraadi.y7,y8,y7A, y8A neist tehakse meislid vasarad kärnid tornid.y9,y10,y11,y9A,y10A,y11A. Puidutööriistad höövli terad, freesid, saelehed, sirkel.y12,y12A,y13,y13A viilid kaabitsad ziletiterad tõmbesilmad Lekeerterased Lekeerterasteks nim niisugust terast millesse on lisatud teatav % lekeerivaid elemente nagu kroomi, niklit, mangaani jne.Lekeerivate elementide tähtsus ja nende teraste omadustele: X kroom suurendab terase tugevust läbikarastatavust ja korrosioonikindlust. H nikkel suurendab terase sitkust tugevust ja korrosioonikindlust. K koobalt suurendab materjali magneetilisi omadusi terase tugevust ning muudab terase peenestruktuurilisust
trampimist. Edasi avastati juba, et igasugu puutükid, kivid (löökpillide eelkäijad), sarved, merikarbid, õõnsad pillirood (puhkpillide eelkäijad) jne annavad erinevaid kõlasid. Kõik mis kätte puutus ja heli tekitas sobis kasutada. Heliallikatena võidi 2 kasutada ka muuks tarbeks valmistatud riistu vibu (keelpillide eelkäija), kaabitsad. Edasi hakati valmistama juba eri liiki instrumente. Loodusrahvaste muusika on näiliselt lihtne: 1-häälne, meloodiad on lihtsad, sageli korduvad, väga suur roll on rütmil. Ometi ei ole korrektne nimetada seesugust musitseerimist või kultuuri ,,algeliseks", nagu ülal toodud eesti entsüklopeedia tsitaadis. Sõna ,,algeline" sisaldab endas hinnangut ja on selgelt taolist kultuuri alavääristav. Tänapäeva maailmas peaks olema juba elementaarseks saanud, et euroopalik kultuur ja
Mõnikord tuleb õhuke viimistluskiht lihvides kõige paremini maha. Kraapimine Kraapimiseks on vaja erinevaid kaabitsaid, jäiku pahtlilabidaid. Mõned laki- ja värvikihid tulevad kõige paremini kaabitsaga maha kraapides, kuid tuleb olla ettevaatlik, sest näiteks puidu pinda on lihtne kahjustada. Suurim oht on kaabitsa nurgaga terav kriips puidu sisse tõmmata. Selle vältimiseks võib kaabitsa nurgad luisuga kumeraks lükata. Töötamiseks sobivad nii vahetatavate teradega, kui ka kaabitsad, mida peab luisuga ise teritama. Kaabitsaga tuleb töötada ainult piki puidusüüd! Kasutades jäika pahtlilabidat peab jälgima, et kaabitsat puitu sisse ei lükkaks. Liivaprits Liivapritsi all mõeldakse mitmesuguste pindade puhastamist suruõhujoas liiva abil. Liivapritsi töörõhku saab reguleerida ning tööks saab kasutada erineva fraktsiooniga liiva, mis annab võimaluse paindlikult erinevatele detailidele ja vajadustele läheneda. Liivapritsiga saab
Nähtavuse tagamiseks seob uhman käele, millega annab signaale kollase lindi või hoiab käes kollast kepikest. Tööde läheduses on keelatud viibida isikuil, kes selle tööga seotud pole. Vintsimees ei tohi troppida raskusi juhuslikel inimestel, tõsta raskusi, mis ületavad tõsteseadme lubatud määra, tõsta inimesi, tõsta sururõhu v gaasiballoone, mis ei ole paigutatud vastavatesse konteineritesse. 2. Värvimisel kasutatavad instrumendid Töövahenditks on spetsiaalsd kaabitsad, haamrid, terasharjad, lihvimiskettad pinna puhastamiseks ning pulverisaator, rull, pintsel värvimiseks. Pulverisaator kulutab rohkem värvi ja ei hardu värvitavle pinnale nii kõvasti kui pintsliga värvides, eeliseks on suur tootlikus. Rulliga värvimisel on värvi kulu suurem ja värvi pind ei tule sile, kuid töö edeneb kiiresti ja rullile saab panna pika varre. Temaga saab mugavalt kailt laeva korpuse parandusi teha. Kõige kvaliteetsema värvi kihi jätab pitsliga värvimine.
Kui rooste koha puhastamisel tekkis järskude servadega auk või pragu, tuleb see niiskuskindla pahtliga täita ja peale pahtli kuivamist lihvida veekindla peene liivapaberiga. Kui auk ei ole väga sügav lihvitakse augu ääred liivapaberiga laugeks ja krundidakse. Kohad, mis on pidevalt niisked, tuleb kruntida kaks korda ja kindlasti pintsliga. Krunditud pinnad tuleb täielikult lasta kuivada. Töövahenditks on spetsiaalsd kaabitsad, haamrid, terasharjad, lihvimiskettad pinna puhastamiseks ning pulverisaator, rull, pintsel värvimiseks. Pulverisaator kulutab rohkem värvi ja ei hardu värvitavle pinnale nii kõvasti kui pintsliga värvides, eeliseks on suur tootlikus. Rulliga värvimisel on värvi kulu suurem ja värvi pind ei tule sile, kuid töö edeneb kiiresti ja rullile saab panna pika varre. Temaga saab mugavalt kailt laeva korpuse parandusi teha. Kõige kvaliteetsema värvi kihi jätab pitsliga värvimine
sisaldust. Väävel soodustab punarabedust, fosfor aga sinirabedust. Kvaliteetseid tähistatakse C7,C,C9,C10,C11,C12,C13.kõrgekvaliteetseid C7A ,A tuleb lõppu. Arv materjali märgis näitab süsiniku sisaldust kümnendik protsentides. Süsinik tööriistateraste kuumuskindlus on 250 350ºC. C7,C8,C7A, C8A neist tehakse meislid vasarad kärnid tornid. C9,C10,C11,C9A,C10A,C11A puidutööriistad höövli terad, freesid, saelehed, sirkel.C12,C12A,C13,C13A viilid ,kaabitsad, ziletiterad ,tõmbesilmad. Legeeritud terased. Legeeritud terasteks nim niisugust teraseid, milledesse on lisatud peale süsiniku, räni, väävli ja fosfori lisatud veel teatav % legeerivaid elemente nagu kroomi, niklit, mangaani jne. Eristatakse madalalt legeeritud (lisandeid kuni 3%) , keskmiselt legeeritud (lisandeid 3...5%) ja kõrgelt legeeritud (lisandeid üle 5,5%) teraseid. Legeerivate elementide tähtsus nende teraste omadustele:
sisaldust. Väävel soodustab punarabedust, fosfor aga sinirabedust. Kvaliteetseid tähistatakse C7,C,C9,C10,C11,C12,C13.kõrgekvaliteetseid C7A ,A tuleb lõppu. Arv materjali märgis näitab süsiniku sisaldust kümnendik protsentides. Süsinik tööriistateraste kuumuskindlus on 250 350ºC. C7,C8,C7A, C8A neist tehakse meislid vasarad kärnid tornid. C9,C10,C11,C9A,C10A,C11A puidutööriistad höövli terad, freesid, saelehed, sirkel.C12,C12A,C13,C13A viilid ,kaabitsad, ziletiterad ,tõmbesilmad. Legeeritud terased. Legeeritud terasteks nim niisugust teraseid, milledesse on lisatud peale süsiniku, räni, väävli ja fosfori lisatud veel teatav % legeerivaid elemente nagu kroomi, niklit, mangaani jne. Eristatakse madalalt legeeritud (lisandeid kuni 3%) , keskmiselt legeeritud (lisandeid 3...5%) ja kõrgelt legeeritud (lisandeid üle 5,5%) teraseid. Legeerivate elementide tähtsus nende teraste omadustele:
Parameetrid: U=1030V ja 400600A/m2. Lagunemispinge - pinge, mille juures algab elektrolüüs, ülepinge - pinge, mille juures elektrolüüs lõpeb, on võrdne lagunemispinge ja süst moodust GE emj vahega. Metalli pinna puhastamine: 1)üldine puhastamine: a)soolade eraldamine vee või auruga; b)õlide ja rasvade eraldamine - kasut leeliste (NaOH) lahust, leotamist vesiemulsioonides või hapete lahustes; 2)rooste eraldamine: a)leekpuhastus; b)liivapritsiga või veejoaga; c)mehhaaniline (kaabitsad, terasharjad); d)töötlemine hapetega (kasut vedelaid happeid või happeid pastaga). Leekpuhastusel pinna temp tõstetakse 150°C, kasut vanade ja paksude värvikihtide eemaldamiseks. Pinna ettevalmistamine värvimiseks: 1)fosfatiseenmine; 2)kromatiseerimine; 3)pinna katmine kaitsevärviga. 45. Molaarmass molaarmass M on ühe mooli mass grammides (g/mol). Võrdub arvuliselt aine molekulmassiga (või aatommassiga). Ntx: vee molaarmass M(H2O)=18 g/l. Hüdrofiilsed pinnad
moodustunud galvaanielemendi e.m.j. vahe (=Elag E galv.el.)-e.m.j elektromotoorjõud. Enne katmist puhastada Jagatakse: 1)Üldine puhastamine a) eraldamine sooladest :pesemine vee või auruga; õlide ja rasvade eraldamine: kasutatakse leeliste (NaOH) lahust või hapete lahustega; 2) Rooste eraldamine :a) leekpuhastusega 150 C juures kasutatakse vanade ja paksude värvikihtide eraldamiseks, b) liivapritsiga või veejoaga, c)mehaaniliselt kaabitsaga (terashari, kaabitsad) d)hapetega töödeldes (pastad või happed) ; 3) Pinna ettevalmistamine värvimiseks: a)Fosfaatimist, b)kromaatimine: pinnale moodustatakse kromaadikiht. 41). Molaarmass molaarmass M on ühe mooli mass grammides (g/mol). Võrdub arvuliselt aine molekulmassiga (või aatommassiga). Ntx: vee molaarmass M(H2O)=18 g/l. Hüdrofiilsed pinnad (ained) märguvad paremini veega kui süsivesinikega. Vee ja aine vastasmõju suur
Lagunemispinge - pinge, mille juures algab elektrolüüs, ülepinge - pinge, mille juures elektrolüüs lõpeb, on võrdne lagunemispinge ja süst moodust GE emj vahega. Metalli pinna puhastamine: 1)üldine puhastamine: a)soolade eraldamine vee või auruga; b)õlide ja rasvade eraldamine - kasut leeliste (NaOH) lahust, leotamist vesiemulsioonides või hapete lahustes; 2)rooste eraldamine: a)leekpuhastus; b)liivapritsiga või veejoaga; c)mehhaaniline (kaabitsad, terasharjad); d)töötlemine hapetega (kasut vedelaid happeid või happeid pastaga). Leekpuhastusel pinna temp tõstetakse 150°C, kasut vanade ja paksude värvikihtide eemaldamiseks. Pinna ettevalmistamine värvimiseks: 1)fosfatiseenmine; 2)kromatiseerimine; 3)pinna katmine kaitsevärviga. 40. Molaarmassi mõiste, sisu, mõõtühik. Kuidas määratakse molaarmassi. Hüdrofoobsed ja hüdrofiilsed pinnad. Märgamine. Ioonvahetajad...
Lagunemispinge ja süsteemis moodustunud galvaanielemendi elektromotoorjõu vahe = Elag-Egalv-el. Metalli pinna puhastamine: 1) üldine puhastamine: a) soolade eraldamine vee või auruga; b) õlide ja rasvade eraldamine - kasutatakse leeliste (NaOH) lahust, leotamist vesiemulsioonides või hapete lahustes; 2) rooste eraldamine: a) leekpuhastus - pinna temperatuur tõstetakse 150°C, kasutatakse vanade ja paksude värvikihtide eemaldamiseks b) liivapritsiga või veejoaga; c) mehhaaniline (kaabitsad, terasharjad); d) töötlemine hapetega (kasut vedelaid happeid või happeid pastaga). Pinna ettevalmistamine värvimiseks: 1) fosfatiseerimine? Fosfaatimine - pinnale kantakse vabasid fosfaadimolekule 2) kromatiseerimine; 3) pinna katmine kaitsevärviga. Aktiveerimine ainele energia juurde andmine. Sellega võib, aga alati ei pruugi toimuda reaktsiooni. Aktiveeritakse kuumutamisega, ultravioletkiirusega või mehaaniliselt. 48. Molaarmassi mõiste sisu, mõõtühik
elektromotoorjõudude vahe (= Elag-EGE). Metalli pinna puhastamine: 1) üldine puhastamine: a)soolade eraldamine vee või auruga; b)õlide ja rasvade eraldamine - kasutatakse leeliste (NaOH) lahust, leotamist vesiemulsioonides või hapete lahustes; 2) rooste eraldamine: a)leekpuhastus - pinna temp tõstetakse 150°C, kasutatakse vanade ja paksude värvikihtide eemaldamiseks; b)liivapritsiga või veejoaga; c) mehhaaniline (kaabitsad, terasharjad); d) töötlemine hapetega (kasutatakse vedelaid happeid või happeid pastaga); 3) pinna ettevalmistamine värvimiseks: a) fosfaatimine; b) kromaatimine pinnale moodustatakse kromaadikiht. Üldiselt: enne katte pealekandmist puhastatakse esemed mehaaniliselt, keemiliselt ja elektrokeemiliselt. Kaetavad pinnad peavad olema siledad, kriimudeta. Rasvasele pinnale metallkate ei teki! Elektrokeemilisel töötlemisel eralduvad pinnalt rasvad kõige paremini. Keemilisel töötlemisel
m.j. vahe (=Elag E galv.el.) - e.m.j (elektromotoorjõud). Enne katmist puhastada. Jagatakse: 1)Üldine puhastamine a) eraldamine sooladest: pesemine vee või auruga; õlide ja rasvade eraldamine: kasutatakse leeliste (NaOH) lahust või hapete lahustega; 2) Rooste eraldamine: a) leekpuhastusega 150*C juures kasutatakse vanade ja paksude värvikihtide eraldamiseks, b) liivapritsiga või veejoaga, c)mehaaniliselt kaabitsaga (terashari, kaabitsad) d)hapetega töödeldes (pastad või happed); 3) Pinna ettevalmistamine värvimiseks: a)Fosfaatimine, b)kromaatimine: pinnale moodustatakse kromaadikiht. Sama jutt teisest kohast, vbla arusaadavam (kõiki asju selles pole, eelmine jutt ka läbi lugeda): Galvaaniline katmine toimub elektrivälja keskkonnas. Detail paigutatakse elektrolüüdi vanni. Detail on katood ja vann või lisaelektrood on anood. Elektrolüüdiks on sadestatava metalli soolad
elektromotoorjõu vahe = Elag-Egalv-el. Enne katmist puhastada. Metalli pinna puhastamine: 1) üldine puhastamine: soolade eraldamine vee või auruga; õlide ja rasvade eraldamine - kasutatakse leeliste (NaOH) lahust, leotamist vesiemulsioonides või hapete lahustes; 2) rooste eraldamine: a) leekpuhastus - pinna temperatuur tõstetakse 150°C, kasutatakse vanade ja paksude värvikihtide eemaldamiseks; b) liivapritsiga või veejoaga; c) mehhaaniline (kaabitsad, terasharjad); d) töötlemine hapetega (kasut vedelaid happeid või happeid pastaga). Pinna ettevalmistamine värvimiseks: 1) fosfatiseerimine? Fosfaatimine - pinnale kantakse vabasid fosfaadimolekule; 2) kromatiseerimine; 3) pinna katmine kaitsevärviga. Aktiveerimine ainele energia juurde andmine. Sellega võib, aga alati ei pruugi toimuda reaktsiooni. Aktiveeritakse kuumutamisega, ultravioletkiirusega või mehaaniliselt. 49. Molaarmassi mõiste sisu, mõõtühik