, Nafta Nafta ehk maaõli, täpsemini toornafta, on musta värvi viskoosne vedelik. Ta on kujunenud organismide lagunemisel tekkinud orgaanilistest ainetest, mis aja jooksul on ladestunud ja paksu settekihiga kattunud. Bakterite, kõrge temperatuuri ja suure rõhu toimel on ta muundunud kergesti sütivateks keemilisteks ühenditeks- süsivesinikeks(need koosnevad peamiselt vesinikust ja süsinikust). Suure kütteväärtuse tõttu kasutatakse naftat energiaallikana. Kui nafta on maapõuest kätte saadud, eraldatakse naftatöötlemistehases toornaftast erinevad koponendid ehk fraktsioonid, mida seejärel puhastatakse. Niimoodi saadakse bensiini, petrooleumi, diislikütust, määrdeõlisid ja masuuti, mis on hädavajalikud tööstusettevõtete töö ja sõidukite liikumise tagamiseks. Nafta koosneb põhiliselt süsinikust (82...87%), vesinikust (12...15%), väävlist (1,5%), lämmastikust (0,5%) ning hapnikust
1.Põlevkivi on kerogeeni sisaldav peenkihiline musta või pruuni värvi settekivim. Põlevkivi koosneb 30-35% orgaanilisest ainest, mis on üks maailma parimaid ja mitmesugustest mineraalidest. Orgaaniline aine koosneb enamasti vetikate või bakterite jäänustest moodustunud kerogeenist. Põlevkivi kütteväärtus on vähemalt 4,911,3 MJ/kg. Põlevkivi on maavarana laialt levinud, kuid jäädes kütteväärtuse ja muude omaduste poolest naftale ja kivisöele alla, mitte nii laialt kasutatud. Põlevkivi kasutatakse fossiilse kütuse ning keemiatööstuse toorainena. Põlevaine utmisel saadakse rohkesti õli. Põlevkivist saab toota maagaasi, mõningaid väävliühendeid ja teekattebituumenit. Põlevkivi, mille spetsiifiline nimetus on kukersiit, on Eesti tähtsaim maavara. Lisaks kukersiidile on Eesti maapõues ka graptoliitargilliiti, mis on samuti põlevkivi.
Põlevkivi Janek Jõgiste Põlevkivi Põlevkivi on kerogeeni sisaldav peenkihiline musta või pruuni värvi settekivim. Põlevkivi koosneb mittetäielikult lagunenud orgaanilisest ainest ja mitmesugustest mineraalidest. Põlevkivi on maavarana laialt levinud, kuid jäädes kütteväärtuse ja muude omaduste poolest naftale ja kivisöele alla. Suured põlevkivi varud on näiteks USA- l, Austraalial ja Venemaal. Kasutamine Põlevkivi kasutatakse fossiilse kütuse ning keemiatööstuse toorainena. Põlevaine utmisel saadakse rohkesti õli. Põlevkivist saab toota maagaasi, mõningaid väävliühendeid ja teekattebituumenit. Põlevkivi Eestis Põlevkivi, mille spetsiifiline nimetus on kukersiit, on Eesti tähtsaim maavara.
Praktiline töö aines KÜTUSED JA PÕLEMISTEOORIA Töö nr. 9 TAHKEKÜTUSE JA VEDELKÜTUSE KÜTTEVÄÄRTUSE MÄÄRAMINE Üliõpilased: Matrikli nr.-d: Rühm: MASB-41 Õppejõud: Heli Lootus Töö tehtud: Esitatud: Arvestatud: Skeem Töö eesmärk: Määrata kütuse kütteväärtus kalorimeetrilises pommis ning tutvuda ülemise ja alumise kütteväärtuse arvutamise metoodikaga. Tööks vajalikud vahendid: 1)kalorimeeter B-O8MA 2)analüütilised kaalud 3)press kütuse brikettimiseks 4)hapnikuballoon Katseseadme skeem ja tööpõhimõtte kirjeldus: Tahke ja vedelkütuse kütteväärtus määratakse laboratoorselt kalorimeetris. Meetod põhineb teatud kütuse hulga põletamisel ümbritsevast keskkonnast soojuslikult isoleeritud süsteemis, mille soojussisalduse kasvu järgi määratakse kütuse põlemisel vabanenud soojushulk.
KONTROLLTÖÖ NR1 Teema: Naftasaadusd 1. Nimeta kütuse liigid agregaatoleku järgi - igast vähemalt 2 näidet. 2. Kuidas toodetakse naftast vedelkütuseid ja õlisid? Kaks meetodit. 3. Nimeta naftast eralduvad fraktsioonid. 4. Nimeta autobensiinidele esitatavad nõuded. 5. Nimeta diislikütuse liigid. 6. Reasta kütused kütteväärtuse järgi: · küttepuu · maagaas · autobensiin · diislikütus · kivisüsi · vesinik 7. Nimeta autol kasutatavad õlid. 8. Nimeta autol kasutatavad muud vedelikud. 9. Millest toodetakse biodiislit? 10. Nimeta gaasikütuse eelised ja puudused.
Osasid meie olulisemaid maavarasid, sealhulgas ka Eesti rahvuskivi paekivi erimeid, on külastajal võimalik lähemalt uurida. Põlevkivi on kerogeeni sisaldav peenkihiline musta või pruuni värvi settekivim. Põlevkivi koosneb mittetäielikult lagunenud orgaanilisest ainest ning mitmesugustest mineraalidest. Orgaaniline aines koosneb enamasti vetikate või bakterite jäänustest moodustunud kerogeenist. Põlevkivi on maavarana laialt levinud, kuid jäädes kütteväärtuse ja muude omaduste poolest naftale ja kivisöele alla, mitte nii laialt kasutatud. Suured põlevkivi varud on näiteks USA-l, Austraalial, Kanadal, Brasiilial ja Venemaal. Põlevkivi kasutatakse fossiilse kütuse ning keemiatööstuse toorainena. Põlevkivi, mille spetsiifilisem nimetus on kukersiit, on Eesti tähtsaim maavara. Lisaks kukersiidile on Eesti maapõues ka graptoliitargilliiti, mis on samuti põlevkivi. Seda Eestis hetkel ei kaevandata
Temperatuuri muut ∆𝑡 = 𝑡2 − 𝑡1 = 87,38 − 26,69 = 60,69 𝐾 Kasuteguri leidmiseks tuleb jagada tegelikust temperatuuritõusust arvutatud soojenemise energia puiduga katlasse asetatud energiaga. Arvutame vajamineva energia hulga 𝑄𝑡𝑒𝑔𝑒𝑙𝑖𝑘 = 𝑐𝑣 ∙ 𝑚𝑣 ∙ ∆𝑡 + 𝑐𝑡 ∙ 𝑚𝑡 ∙ ∆𝑡 = 4,19 ∙ 208 ∙ 60,69 + 0,465 ∙ 410 ∙ 60,69 = 64,46 𝑀𝐽 Leiame kütteväärtuse 𝑄𝑘ü𝑡𝑒 = (18900 − 214 ∙ 𝜑 − 189 ∙ 𝐴𝑡 ) ∙ 𝑚𝑝 = (18900 − 214 ∙ 20 − 189 ∙ 0,7) ∙ 7,26 = 105,2 𝑀𝐽, millest, 18900 𝑘𝐽 – näitab puidu kütteväärtust, 𝐴𝑡 – näitab puidu tuhasisaldust, mis lepa puhul on 0,7%. 1 6.06.2016 Osalejad: Energiakasutus: Aleksei Heinsaar, Johan Praats, Raido Konts Tootmistehnika: Kullar Vreiman, Mario Kütt Seega saame leida katla kasuteguri
Nt = Np · (100- At -Wt)/100 = 0,6 · (100—0,4-20)/100 = 0,4776% Kontrolli mõttes liidetakse tarbimisaine koostise protsendid, mis peab andma terviku. Wt + At + Ct + Ht + Ot + Nt = 20% + 0,4% + 40,198% + 4,8556% + 34,0688 + 0,4776% = 100% Seega on tarbimisaine koostis 20 % niiskusega puidule tuvastatud ja saab jätkata sellele tuginevate arvutustega. 2. Kütuse alumise kütteväärtuse arvutuslik määramine tugineb tarbimisaine elementaarkoostisele. Eelmainitud kirjandusallika [1, lk. 28] valem (2.12). Tänu tüvepuidu põlevaine koostise muutumatusele saab kasutada lihtsustatud valemit (2.13) Qat = 18900 - 214 · Wt – 189 · At = 18900 – 214 · 20 – 189 · 0,4 = 14544,4 MJ/kg. 3. Kütuse põlemiseks vajalik teoreetiline õhuvajadus leitakse raamatu „Soojustehnika aluskursus“ [2, lk. 424] valemist (10-16)
26. TAHKED KÜTUSED Tahked kütused on kivisüsi, pruunsüsi, põlevkivi ja turvas. Kivisüsi on neist ainus, millega kaubeldakse maailmaturul. Seda kasutatakse elektrijaamades ja katlamajades, koksisöena metallurgias ja keemiatööstuse toorainena. Kuigi söe osatähtsus maailma energiabilansis on pidevalt vähenenud, jääb see suurte varude tõttu ilmselt veel pikaks ajaks arvestatavaks kütuseliigiks. Samas saastab söe põletamine õhku. Turvas, põlevkivi ja pruunsüsi on madala kütteväärtuse tõttu enamasti kohalikud kütused, mida ei tasu kaugele vedada. Suurim söetootja on Hiina, kelle varud võimaldaksid kaevandamist tunduvalt laiendada. Valdav osa toodangust jääb siseturule, kuid viimasel ajal on kasvanud ka eksport, eelkõige Jaapanisse, kelle enda söevarud on ammendunud. Vanimate söekaevanduspiirkondade Euroopa ja Põhja-Ameerika söekaevandamise paigutuses leidub mitmeid sarnasusi. Mõlemas piirkonnas eristub üks vana, lõppevate
Eesti maavarad Koostaja:Liis Kaljuvee Paikuse Põhikool 9a Põlevkivi on kollakas kuni must peenekihiline settekivim.Põlevkivi ehk kukersiit, on Eesti tähtsaim maavara.Põlevkivi koosneb mittetäielikult lagunenud orgaanilisest ainest ning mitmesugustest mineraalidest. Orgaaniline aines koosneb enamasti vetikate või bakterite jäänustest.Põlevkivi on maavarana laialt levinud, kuid jäädes kütteväärtuse ja muude omaduste poolest naftale ja kivisöele alla, mitte nii laialt kasutatud. Suured põlevkivi varud on näiteks USA-l, Austraalial, Kanadal, Brasiilial ja Venamaal.Erinevalt naftast on põlevkivi jaotunud ühtlaselt.Põlevkivi kasutatakse fossiilse kütuse ning keemiatööstuse toorainena. Sinisavi on Eesti maapõues paiknev sinakasrohelise värvusega savikiht.Tekkelt on sinisavi mereline. Savikihi paksus on küllaltki ühtlaselt 60...70 meetrit. Sinisavi
alati tumedam, kui lubjakivi Kukersiit Kukersiit on Ordoviitsiumi madalmeres kuhjunud orgaaniline sete, olemuselt tüüpiline settekivim. Koosneb umbes 50% ulatuses põlevast fossiliseerunud orgaanilisest ainest ja savi- ning lubiaine lisandist. Orgaanilist ainet (kerogeeni) on temas 15-70%. Tihti näeb põlevkivis väljasurnud organismide kivistisi Põlevkivi kui maavara Põlevkivi on maavarana laialt levinud, kuid jäädes kütteväärtuse ja muude omaduste poolest naftale ja kivisöele alla. Suured põlevkivi varud on näiteks Eestil, USA-l, Austraalial, Kanadal, Brasiilial ja Venemaal. Kasutamine Põlevkivi kasutatakse fossiilkütuse ja keemiatööstuse toorainena. Põlevaine utmisel saadakse rohkesti õli. Põlevkivist saab toota maagaasi, mõningaid väävliühendeid Ajalugu Pole teada, kes ja kuidas avastas Eestis põlevkivi;
Tänu põlevkivile on meil üldse toas valgus, soojus ja elekter.Eesti on ainuke riik maailmas, kus põlevkivi madala kütteväärtusega fossiilset kütust arvestatavas koguses kasutatakse.Eesti on aga ainuke riik maailmas, kus põlevkivi madala kütteväärtusega fossiilset kütust arvestatavas koguses kasutatakse.Iga aasta laienevad kaevandused ja karjäärid 3-5km2 võrra. Põlevkivi on maavarana laialt levinud, kuid jäädes kütteväärtuse ja muude omaduste poolest naftale ja kivisöele alla, (mitte nii laialt kasutatud). Suured põlevkivi varud on näiteks USA-l, Austraalial, Kanadal, Brasiilial ja Venemaal.Põlevkivi kasutatakse fossiilse kütuse ning keemiatööstuse toorainena.Põlevkivi, mille spetsiifilisem nimetus on kukersiit, on Eesti tähtsaim maavara. Eesti põlevkivivarud kuuluvad riigi omandisse ja asuvad üleriigilise tähtsusega Eesti maardlas
tegutsevad Estonia kaevandus ja Viru kaevandus Ida-Virumaal.Kohtla-Nõmmel on Kohtla Kaevanduspark-muuseum. Põlevkivi kaevandus Põlevkivi on kerogeeni sisaldav peenkihiline musta või pruuni värvi settekivim. Põlevkivi koosneb mittetäielikult lagunenud orgaanilisest ainest (kuni 70% ulatuses) ja mitmesugustest mineraalidest. Orgaaniline aines koosneb enamasti vetikate või bakterite jäänustest moodustunud kerogeenist. Põlevkivi on maavarana laialt levinud, kuid jäädes kütteväärtuse ja muude omaduste poolest naftale ja kivisöele alla, mitte nii laialt kasutatud. Suured põlevkivi varud on näiteks Eestil, USA-l, Austraalial, Kanadal, Brasiilial ja Venemaal. Kasutamine Põlevkivi kasutatakse fossiilse kütuse ning keemiatööstuse toorainena. Põlevaine utmisel saadakse rohkesti õli. Põlevkivist saab toota maagaasi, mõningaid väävliühendeid ja teekattebituumenit. Põlevkivi kütteväärtus on vähemalt 4,911,3 MJ/kg (12002700 kcal/kg).
Põlevkivi Põlevkivi Põlevkivi on kerogeenisisaldav peenkihiline musta või pruuni värvi settekivim. Põlevkivi koosneb mittetäielikult lagunenud orgaanilisest ainest ning mitmesugustest mineraalidest. Orgaaniline aines koosneb enamasti vetikate või bakterite jäänustest moodustunud kerogeenist. Põlevkivi on maavarana laialt levinud, kuid jäädes kütteväärtuse ja muude omaduste poolest naftale ja kivisöele alla, mitte nii laialt kasutatud. Suured põlevkivi varud on näiteks USA-l, Austraalial, Kanadal, Brasiilial ja Venemaal. Põlevkivi kasutatakse fossiilse kütuse ning keemiatööstuse toorainena. Põlevkivi, mille spetsiifilisem nimetus on kukersiit, on Eesti tähtsaim maavara. AS Eesti Põlevkivi AS Eesti Põlevkivi aastane põlevkivitoodang ulatub 14 miljoni tonnini ning käive ligi kahe miljardi kroonini. Kokku töötab
· Rängalt mõjub alkohol pärilikkusele, mille otseseks tagajärjeks on nõrgamõistuslikud lapsed Alkoholide kasutamine · Metanooli kasutatakse tööstuses lahustina, jäätumisvastase vedelikuna · Metanoolist toodetakse lõhna- ja värvaineid, ravimeid, mürkkemikaale · Etüleenglükool kasutatakse antifriisi ja pidurivedeliku koostises · Etanooli kasutatakse termomeetrites, sest külmumistemperatuur on 112 oC Alkoholide kasutamine · Kõrge kütteväärtuse tõttu kasutatakse etanooli kütusena reaktiivmootorites, sisepõlemismootorites · Glütserooli kasutatakse kosmeetikapreparaatides, emailvärvide valmistamisel, toiduainetööstustes, jookide magustamiseks jm Kasutatud kirjandus · http://www.tlu.ee/~kertm/G%FCmnaasiumi%20%F5ppematerjalid/ORGAANILINE%20KEEMIA.pd · http://www.crjg.vil.ee/materjalid/oppematerjalid/keemia/orgaanika/Alkoholid.rtf · http://www.kooli.ee/files/c8d7f096.doc · http://www
Põhjaveest toitunud hästikõdunenud madalsooturvast kasutatakse peamiselt kütteturbana, vähem väetisturbana. See moodusta 85% üldvarudest. Sademeteveest toitunud vähekõdunenud kõrgsoo- ehk rabaturvast kasutatakse põllumajanduses alusturbana, vähem aiandusturbana. Moodustab 15% varude üldhulgast. Peaaegu kõdunemata rabaturvas, (Sangla soo) Toodetud kuivturvas ja sellest valmistatud brikett on üks paremaid kütuseliike nii vähese tuhasuse, kõrge kütteväärtuse kui ka keskkonnaohtlike ainete madala sisaldusega.Turvas maavarana on lihtsast energeetikatoormest siiski mitmepalgelisem. Suurt osa sellest kasutatakse väetise- või aiandusturbana - komposti koostisosana, kasvustimulaatorina, muldade struktuuri parandajana. Suurt tulu saadakse aiandusturba ekspordist. Kasutusviise võiks leida teisigi - meditsiinis, kosmeetikas, keemiatööstuses. Skeem 1. Üleriigilise tähtsusega turbamaardlad (EGK andmetel 2002) 2000
20,9 -12,0 F1 qA = 0,38% F2 qA = 0,31% F3 qA = 0,15% F4 qA = 0,29% Põlemisprotsessi liigõhutegur 21 = (3.3) 21 - O2 21 = 21 -12,0 F1 = 2,33 F2 = 1,98 F3 = 2,06 F4 = 2,12 Arvutuslik kasutegur, arvutatuna ülemise kütteväärtuse järgi = 100% - q A (+ K f , kuiT A T0 ) % (3.4) = 100% - 0,38 + 9,6 = 109,22% F1 = 109,22% F2 = 107,29% F3 = 105,15% F4 = 99,71% CO sisaldus põlemisgaasis, taandatuna hapnikusisaldusele 0% COõhuvaba = CO (3.5) COõhuvaba = 131 2,33 = 305,23 ppm F1 COõv = 305,23ppm F2 COõv = 140,58ppm F3 COõv = 78,28ppm F4 COõv = 296,80ppm
Tänu sellele tekib arvukaid aherainemägesid. Põlevkivi Eestis Eestis leiduvat põlevkivi kukersiiti kihtide paksusega umbes kolm meetrit, on kõige rohkem Kohtla-Järve ümbruses. Kukersiit on maailmas parim põlevkiviliik, kõrge orgaanilise aine sisalduse ja sellest tulenevalt suure õlisaagise (2025%) poolest. Lisaks kukersiidile on Eesti maapõues ka graptoliitargilliiti, mis on samuti põlevkivi. Seda Eestis ei kaevandata , väikse kütteväärtuse tõttu. Levikualad Eestis Suurima paksusega põlevkivikihid levivad Rakvere ja Narva vahelisele alale ja jätkuvad veel Narva jõe ja Peipsi järve taha Leningradi oblastisse. Kaevandamiseks ebapiisava paksusega, kuid äratuntavad on tootsad kihid veel Tallinnast läände jääval alal, ida suunas ulatuvad aga mõnikümmend kilomeetrit Narvast Peterburi poole. Lõunasse saab kihte jälgida Juuru- Järva-Jaani- Mustvee jooneni. Peale Kirde-Eesti
4. Valemid (4 versiooni) Summaarne, graafiline, lihtsustatud, klassikaline. Tasapinnaline näitab, millised aatomid ja milliste sidemetega on omavahel seotud. Ruumiline annab ettekujutuse molekuli ruumilisest ehitusest. Graafiline kujutis näitab süsinikahela projektsioonist tasandile. 5. Graafikute koostamine ja järelduste tegemine (Nt lineaarne sõltuvus) 6. Individuaalne ja keskmine o.a. 7. Kütteväärtuse hindamine, põlemisvõrrandid. Alkaanide põlemine hapniku reageerimine ainega, mille tulemusel eraldub soojus ja valgus. Kuidas hinnata aine kütteväärtust? On vaja leida selle aine o.a. muutus, kasutades keskmisi o.a.-id. 2,5 C5H12 -> IVCO2 2 2/7 C7H16
(enamasti biotiiti), amfiboole ja muid mineraale Eestis leidub graniiti aluskorras ja rändkividena. Ligi 80% Eesti rändkividest on granitoidse koostisega. Eesti aluskord koosneb enamasti siiski mitte graniidist, vaid põhiliselt gneisist ja muudest moondekivimeist Põlevkivi Põlevkivi on kerogeeni sisaldav peenkihiline musta või pruuni värvi settekivim Põlevkivi on maavarana laialt levinud, kuid jäädes kütteväärtuse ja muude omaduste poolest naftale ja kivisöele alla, mitte nii laialt kasutatud. Suured põlevkivi varud on näiteks USAl, Austraalial, Kanadal, Brasiilial ja Venemaal Põlevkivi kasutatakse fossiilse kütuse ning keemiatööstuse toorainena. Põlevaine utmisel saadakse rohkesti õli. Põlevkivist saab toota maagaasi, mõningaid väävliühendeid ja teekattebituumenit Põlevkivi leiukaart Liivakivi
Alternatiivid Eesti energeetikas Põlevkivi on maavarana laialt levinud, kuid jääb kütteväärtuse ja muude omaduste poolest naftale ja kivisöele alla ning ei ole seetõttu nii laialt kasutatud. Eestis alustati põlevkivi tööstuslikku kaevandamist 1916. aastal. Kaevandamise hiilgeaeg jäi 1980. aastatesse. Sellest ajast saadik on põlevkivi tootmismahud vähenenud, hind on aga tõusnud kordades. Seesuguse fossiilse kütuse kaevandamine ja kasutamine Eesti peamise energiaallikana on kaotamas oma praktilisust. Põlevkivi ei ole jätkusuutlik ega efektiivne. Eestil on vaja alternatiivi.
ETANOOLI KASUTUSALAD: Alkohoolsed joogid Hea lahusti (lahustab rasvu, vaike, bensiini, aga ka näiteks joodi) Värvi- ja lakitööstus Parfümeeriatööstus ( odekolonnid, lõhnaõlid) Indikaatorlahused ( fenoolftaleiin) Ravimid ( tinktuurid, eeter) Sünteetiline kautsuk (kummitööstus) Lõhkeained (suitsuta püssirohi) Meditsiin ( antiseptiline toime, desinfitseerimisvahendid) Keemiline süntees (dietüüleeter, kloroform, etaanhape, estrid jt) Piiritustermomeetrid Kütus (kõrge kütteväärtuse tõttu kasutatakse reaktiivmootorites, rakettides, sisepõlemismootorite kütuste koostisosa, kuna tõstab mootori võimsust) Konserveerimisvahendid ETANOOLI BIOTOIME: EI OLE ÜHTEGI RAKKU EGA ORGANIT, MIDA ALKOHOL EI KAHJUSTAKS. Seega on etanooli mõju organismile pigem kahjulik. Organismi sattunud alkoholid oksüdeeritakse maksas leiduva ensüümi (alkoholdehüdrogenaas) toimel väga mürgisteks aldehüüdideks ja sealt edasi
Ainuüksi Euroopas on selliseid jaamu üle 400, meie lähiriikidest on see enim kasutatud näiteks Rootsis, Taanis ja samuti Soomes, kuhu plaanitakse kuni kümmet jaama. Jäätmete masspõletusjaamades läheb katlasse meie igapäevane olmeprügi ja jääb ära kallis jäätmete sorteerimise protsess, tagades kokkuvõttes soodsaima taaskasutuse. Teiste tehnoloogiliste lahenduste, näiteks jäätmekütust kasutava jaama puhul tuleb enne põletamist prügi suuremal või vähemal määral kütteväärtuse tõstmise ja varieeruvuse vähendamiseks töödelda. See tähendab lisakulusid ja ülejääkide tõttu kokkuvõttes vähem taaskasutust. Prügikütust on võimalik ka soodsamalt importida, mis ei vähenda aga Eestis kuhjuva prügi probleemi. 3 4
Struktuurilt koosneb grafiit tasandilistest lehtedest, millel süsiniku aatomid paiknevad korrapäraste kuusnurkadena. Lehtedevaheline side on nõrk, seetõttu on grafiit pehme (kõvadus Mohsi skaalal 12). Tema tihedus on 2,092,23 g/cm³. Grafiit juhib voolu läbi tasandite. Kihtide vahel on juhtivus halb. Erinevalt teemandist, mis elektrit ei juhi, on grafiit poolmetall ja seda saab kasutada näiteks kaarlambi elektroodides. Grafiiti võib käsitleda söe kõige väärtuslikuma vormina kütteväärtuse poolest, see on napilt suurem kui antratsiidil ja sellepärast nimetatakse grafiiti ka metaantratsiidiks. Sellegipoolest ei kasutata grafiiti harilikult kütusena, sest grafiiti on raske süüdata. Kuumutamisel reageerib grafiit õhuhapniku ja mõne muu ainega. Inertses keskkonnas sublimeerub grafiit temperatuuril 3800 °C. Grafiit on kihilise ehitusega aine. Samas kihis on aatomite kaugus üksteisest 0,142 nm, kihtide kaugus üksteisest on 0,335 nm
referaat Koostaja: Margit Liiva 2015 Sissejuhatus Põlevkivi on kerogeeni sisaldav peenkihiline musta või pruuni värvi settekivim. Põlevkivi koosneb mittetäielikult lagunenud orgaanilisest ainest (kuni 70% ulatuses) ja mitmesugustest mineraalidest. Orgaaniline aines koosneb enamasti vetikate või bakterite jäänustest moodustunud kerogeenist. Põlevkivi on maavarana laialt levinud, kuid jäädes kütteväärtuse ja muude omaduste poolest naftale ja kivisöele alla, mitte nii laialt kasutatud. Suured põlevkivi varud on näiteks Eestil, USA-l, Austraalial, Kanadal, Brasiilial ja Venemaal. Põlevkivi kasutatakse fossiilkütuse ja keemiatööstuse toorainena. Põlevaine utmisel saadakse rohkesti õli. Põlevkivist saab toota maagaasi, mõningaid väävliühendeid ja teekattebituumenit. Põlevkiviressursid
Põlevkivi Põlevkivi on kerogeeni sisaldav peenkihiline musta või pruuni värvi settekivim. Põlevkivi koosneb mittetäielikult lagunenud orgaanilisest ainest ning mitmesugustest mineraalidest. Orgaaniline aines koosneb enamasti vetikate või bakterite jäänustest moodustunud kerogeenist. Põlevkivi on maavarana laialt levinud, kuid jäädes kütteväärtuse ja muude omaduste poolest naftale ja kivisöele alla, mitte nii laialt kasutatud. Suured põlevkivi varud on näiteks USA-l, Austraalial, Kanadal, Brasiilial ja Venemaal.Põlevkivi kasutatakse fossiilse kütuse ning keemiatööstuse toorainena.Põlevkivi, mille spetsiifilisem nimetus on kukersiit, on Eesti tähtsaim maavara. Põlevkivi kaevandamine Põlevkivi kaevandatakse Ida-Virumaal Eesti põlevkivimaardla osas, mis ulatub
Rumm- Suhkruroost Tequilla - Siniagaavi mahlast Calvados - Õunamahlast Slivovits - Ploomidest etc. Mongolid ajavad ka piimast puskarit Kasutamine Metanooli: keemiatööstuses tootmise lähteaine. lõhna- ja värvaineid, ravimeid, mürkkemikaale. Metanool on lahustite koostisosaks. Mõnedes kohtades kasutatakse metanooli automootorite kütusena Etaanooli Kasutatakse termomeetrites, sest külmumistemperatuur on 112 oC. Kõrge kütteväärtuse tõttu kasutatakse kütusena reaktiivmootorites, sisepõlemismootorites Meditsiinis Biokütusena Alkoholi mõju organismile Etanooli mõju organismile on keerukas. Ensüümide toimel oksüdeerub etanool organismis mitmesugusteks ühenditeks ning lõpuks süsihappegaasiks ja veeks. Alkoholi toime avaldub organismis koheselt, veres leidub 4-5 minuti pärast. Peamine osa imendub verre peensoolest. Kõige suurem on alkoholi sisaldus veres umbes 1 tund pärast etanooli sissevõtmist
keskkonnastrateegia tegevuskavale energeetikasektoris. Riigikogu poolt 1998. a. veebruaris kinnitatud kütuse- ja energiamajanduse pikaajaline riiklik arengukava on dokument, milles prognoositakse energeetika arengut peamiselt aastani 2005 ja käsitletakse põhimõttelisi arengusuundi kuni aastani 2018. Võtmeküsimus on põlevkivi kaevandamise ja kasutamise areng. Kuna põlevkivi kaevandamise kulud suurenevad põlevkivilasundite sügavuse kasvu, kütteväärtuse languse, transpordi ja tehnilise taseme hoidmiseks vajalike investeeringute, lõhketööde ja tööjõu kallinemise ning keskkonna- ja ressursimaksude kasvu tõttu, siis prognoositakse arengukavas põlevkivi kasutamise aeglast vähenemist. Kuigi põlevkivi osatähtsus energiabilansis hakkab langema ka seoses uute efektiivsete põletustehnoloogiate kasutamise ja energiajaamade rajamisega, võimaldab see kodumaine kütus koos turba ja puiduga tagada elektritootmise sõltumatust impordist ning
· Värvi- ja lakitööstus · Parfümeeriatööstus (odekolonnid, lõhnaõlid) · Ravimid (tinktuurid, eeter) · Indikaatorlahused (fenoolftaleiin) · Sünteetiline kautsuk (kummitööstus) · Lõhkeained (suitsuta püssirohi) · Keemiline süntees (dietüüleeter, kloroform, etaanhape, estrid jt) · Meditsiin (antiseptiline toime, desinfitseerimisvahendid) · Piiritustermomeetrid · Kütus (kõrge kütteväärtuse tõttu kasutatakse reaktiivmootorites, rakettides, sisepõlemismootorite kütuste koostisosa, kuna tõstab mootori võimsust) · Konserveerimisvahendid ETANOOLI SAAMINE 1) Viinamarjade, puuviljade ja teiste suhkruid sisaldavate lahuste või tärklist sisaldavate produktide kääritamisel. Käärimisprotsess toimub pärmseente mõjul, mida leidub alati õhus, puuviljades, marjades, pinnases, vees, mistõttu on suhkruid sisaldavate vedelike alkoholkäärimine looduses väga levinud
· Etanool on hea lahusti, lahustab hästi orgaanilisi ühendeid (rasvu, vaike, bensiini jm.), kuid ka mõningaid anorgaanilisi aineid (joodi). Etanool · Etanool on hea sünteeside lähteaine (kummi tootmise, aga ka ravimite, värv- ja lõhnaainete valmistamisel ning alkohoolsete jookide koostisosa, meditsiinis konservandina ja antiseptilise vahendina). Etanool · Kasutatakse termomeetrites, sest külmumistemperatuur on 112 oC. Kõrge kütteväärtuse tõttu kasutatakse kütusena reaktiivmootorites, sisepõlemismootorites. · Etanooli mõju organismile on keerukas. Ensüümide toimel oksüdeerub etanool organismis mitmesugusteks ühenditeks ning lõpuks süsihappegaasiks ja veeks. Etanool · Alkoholi toime avaldub organismis koheselt, veres leidub 4-5 minuti pärast. Peamine osa imendub verre peensoolest. Kõige suurem on alkoholi sisaldus veres umbes 1 tund pärast etanooli sissevõtmist.
Põlevkivi kasutatakse fossiilse kütuse ning keemiatööstuse. Põlevaine utmisel saadakse rohkesti õli. Põlevkivist saab toota maagaasi, mõningaid väävliühendeid ja teekattebituumenit. Põlevkivi kütteväärtus on vähemalt 4,911,3 MJ/kg (12002700 kcal/kg). Põlevkivi, mille spetsiifiline nimetus on kukersiit, on Eesti tähtsaim maavara. Lisaks kukersiidile on Eesti maapõues ka graptoliittargilliiti, mis on samuti põlevkivi. Seda Eestis ei kaevandata ja väikse kütteväärtuse tõttu pole teda põleva maavarana kunagi kaevandatud. Küll on aga graptoliitargilliiti lühikest aega (1949-1952)vandatud selle uraanisisalduse pärast. Põlevkivi Eestis Märkimisväärsed põlevkivivarud asetsevad Eestis, mistõttu on riik maailmas juhtival kohal kaevandamise ja sellest elektri tootmise osas. Ulatuslik kaevandamine algas 1918 aastal.Põlevkivi toodang lahtises kaevanduses
· Värvi- ja lakitööstus · Parfümeeriatööstus ( odekolonnid, lõhnaõlid) · Ravimid ( tinktuurid, eeter) · Indikaatorlahused ( fenoolftaleiin) · Sünteetiline kautsuk (kummitööstus) · Lõhkeained (suitsuta püssirohi) · Keemiline süntees (dietüüleeter, kloroform, etaanhape, estrid jt) · Meditsiin ( antiseptiline toime, desinfitseerimisvahendid) · Piiritustermomeetrid · Kütus (kõrge kütteväärtuse tõttu kasutatakse reaktiivmootorites, rakettides, sisepõlemismootorite kütuste koostisosa, kuna tõstab mootori võimsust) · Konserveerimisvahendid Etanooli sisaldav aknapesuvedelik Toime inimorganismile Etanool põhjustab joovet, suuremate koguste sissevõtmisel, aga teadvuse kaotust ja mürgistust. Etanoolist võib tekkida sõltuvus - alkoholism Organismi sattunud alkoholid oksüdeeritakse maksas leiduva ensüümi
5. Millal tekib põlemisel leek ? Leek tekib gaaside või aurude põlemise tagajärjel. 6. Millistest osadest koosneb leek ? Koosneb 3 osast: alumisest, keskmisest ja välimisest osast. 7. Miks mõne materjali põlemisel eraldub tahma ? Tahm eraldub siis kui kütuses on liiga palju C-ühendeid. 8. Mida näitab kütteväärtus ja millest see oleneb ? Kui palju soojusenergiat annab kindel kogus kütust täielikul põlemisel. 9. Millised kütuse komponendid muudavad kütteväärtuse väiksemaks ? Küttev. madaldavad vesi ja mineraalained 10. Mis vahe on toiduainetel ja toitainetel ? Toit valmistatakse toiduainetest(teraviljast- jahu, leib, sai). Toiduained koosnevad toitainetest(kartul koosneb sahhariitidest) 11. Mida näitab toiteväärtus ? Soojushulka mille saab toidust täielikul põlemisel organism. 12. Millistes toiduainetes on palju sahhariide ja mille jaoks on sahhariidid organismile vajalikud ? Sahhariidid on peamised energiaallikad organismidel
ja küllastumata süsivesinike, vesiniku, hapniku, vesiniksulfiidi ja gaasbensiini. Generaatorigaasi kütteväärtus on madal. Varem kasutati põlevkivi gaasistamiseks (majapidamisgaasi tootmisel) koksiahjude eeskujul ehitamiseks kamberahje, kus suurem osa põlevkiviõlist lagunes. Kamberahjugaas erineb generaatorigaasist suurema põlevkomponentide sisalduse ja kütteväärtuse poolest. Kamberahjudes põlevkivi töödeldes tekkib mitmesuguseid kõrvalsaadusi, nt. palju aromaatseid ühendeid sisaldav kamberahjutõrv ja gaasbensiin. Põlevkivi termilisel töötlemisel tekkivast utteveest eraldatakse väärtuslike keemiatooraineid, kahealuselisi fenoole. PÕLEVKIVITOOTED
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Mehaanikateaduskond Soojustehnika instituut Praktiline töö aines KÜTUSED JA PÕLEMISTEOORIA Töö nr. 8 GAASKÜTUSE KÜTTEVÄÄRTUSE MÄÄRAMINE Üliõpilased: Matrikli nr.-d: Rühm: MASB-41 Õppejõud: Heli Lootus Töö tehtud: Esitatud: Arvestatud: Töö eesmärk Määrata majapidamisgaasi ülemine ja alumine kütteväärtus Junkersi kalorimeetri abil. Võrrelda saadud tulemusi käsiraamatus toodud andmetega. Tööks vajalikud vahendid 1) Junkersi kalorimeeter (komplekt); 2) Tehnilised kaalud; 3) Ämber; Katseseadme tööpõhimõtte kirjeldus Gaasi kütteväärtus on soojushulk, mis eraldub 1 normaalkuupmeetri gaaskütuse täielikul põlemisel. Teatud aja jooksul põletatakse kalorimeetris V1 m3 gaaskütust. Samal ajal voolab läbi kalorimeetri vett W kg, mis soojeneb temp.-ilt ts t...
leiukohti. Kolmandik varudest on Lähis-Idas, Põhja- ja Lõuna Ameerikas, Okeaanias, Euroopas, Aasias ja Aafrikas. Gaasivarusid on hinnatud umbes 150 triljonile kuupmeetrile, millest kolmandik on venemaal. · ???? 2. Kütuste analüüsid, kütuste koostis. · Tahkete kütuste omaduste määramiskeks kasutatakse kahte tüüpi analüüse: tehnilist analüüsi ja elementaaranalüüsi. Tehnilise analüüsi tulemusena saame teada kütuse niiskusesisalduse, tuhasuse ja kütteväärtuse. Elementaaranalüüsi tulemusena määratakse kütuse põlevaine süsinike, vesiniku, hapniku, lämmastiku ja väävli sisaldus. · Kütus koosneb põlev- ja mineraalosast ning niiskusest. Kujul nagu kütus saabub tarbijale nim. tarbimiskütuseks, niiskuseta on kütuse kuivaine, niiskuseta ja kütuse tuhavaba osa nim. põlevaineks, niiskuse, tuha ja püriitse väävlivaba kütust nim. orgaaniliseks aineks. 3. Kütuste põlevaine.
Esiteks siis looduslik gaas ja vedelgaas. Kõige esimene sisepõlemismootor töötaski valgustusgaasiga. Tänapäeval on nn gaasiautod ülituntud, kuid nende võimsus on väiksem ja pole tehniliselt mugavad. Alkoholid. Metanool ja etanool on hästi valmistatavad taastuvatest toorainetest. Etanooli kasutamine on tehniliselt lihtsam. Enamasti saadakse etanooli ja bensiini mitmesuguses vahekorras. Taimeõlid. Kõige loodustandvam diislikütuse asendaja on rapsiõli. Kütteväärtuse ja tsetaaniarvu poolest jääb ta natuke alla. Rapsiõli kasutamise takistuseks on kõrge paksenemistemperatuur ja suur viskoossus. Nafta hinna jätkuva tõusu korral tulevad alternatiivkütused kindlasti päevakorda, samuti mootorikütuste tootmine kivisöest või põlevkivist. Praegu ei ole see aga majanduslikult tasuv. Heleri Pira, 11 klass
poole: Looduslik gaas ja vedelgaas kõige esimene sisepõlemismootos töötas valgustusgaasil. Tänapäeval on gaasiautod üldtuntud kuid nende võimsus on väiksem ja tehniliselt pole kasutamine mugav. Alkoholid Metanool ja etanool on hästi valmistatavad taastuvatest toorainetest. Etanooli kasutamine on lihtsam, kõige rohkem kasutatakse Brasiilias. Taimeõlid kõige lootustandvam diislikütuse asendaja on rapsiõli. Kütteväärtuse ja tsetaaniarvu poolest jääb see vaid veidi alla diislikütusele. Kasutamise takistuseks on suur viskoossus ja kõrge paksenemistemperatuur. 4
majapidamistes. Suurimad tootjad on Venemaa ja USA. 1 TAHKED KÜTUSED Kivisüsi, pruunsüsi, põlevkivi ja turvas. Kivisüsi on ainus, millega kaubeldakse maailmaturul. Seda kasutatakse elektrijaamades ja katlamajades, koksisöena metallurgias ja keemiatööstuse toorainena. Osatähtsus on langenud. Söe põletamine saastab õhku. Turvas, põlevkivi ja pruunsüsi on madala kütteväärtuse tõttu enamasti kohalikud kütused, mida ei tasu kaugele vedada. Suurim söetootja on Hiina. Euroopas on peamised tootjad Ukraina, Saksamaa ja Poola. Põhja-Ameerika halvenenud kaevamistingimustes on kaevandamine kallis. Üha enam toodetakse sütt USA ja Kanada lääneosas, kus on kõrgekvaliteediline süsi. Kivi- ja pruunsöe kaevandamine on kasvanud Austraalias. Arvestatavad söekaevajad on ka India, LAV ja Venemaa. Eesti energiamajandus toetub suuresti kohalikule põlevkivile
botaanilist koostist ja lagunemisastet kogu läbilõike ulatusese. Kännususe uurimiseks rajatakse proovipunktide juurde prooviplatsid arvestusega 2 platsi 100 ha kohta, kuid vähemalt 3 platsi uuringuala kohta. Kännususe prooviplatsi suurus on 100×1 m või 50×2 m, sellel tehakse 100 määrangut kogu turbalasundi läbilõike ulatuses. Laboratoorsete tööde hulka kuulub turba üldtehniline analüüs (botaaniline koostis, tuhasus, happesus, lagunemisaste protsentides ja looduslik niiskus), kütteväärtuse ja raskemetallide ning radioaktiivsete elementide (Cd, Cr, Pb, Ni Hg, Th, U, Sr) sisalduse määramine. Laboratooriumis määratava protsentuaalse lagunemisatme ja väliolukorras kasutatava von Posti skaala omavaheline seos on järgmine: humifikatsiooniklassile H1 vastab lagunemisaste kuni 10%, H2 - 11-15%, H3 - 16-25%, H4 - 26-30%, H5 - 31-35%, H6 - 36-40%, H7 - 41-45%, H8 - 46-50%, H9 - 51-55%, H10 - üle 55%. Kaasnevate
lisandeid, nagu lämmastiku ja väävli ühendeid. Suur väävlisisaldus (põlevkivis, kivisöes, mõnedes naftades) toob kaasa suure keskkonnasaaste nende põlemisel. Kõrged saastmemaksud vähendavad selliste kütuste kasutamise tulukust. Kütuste iselioomustamisel on tähtsaim tema kütteväärtus. See näitab, kui palju energiat saadakse kütuse ühiku (kg, tonni, m³) põletamisel. Kütteväärtust alandavad mittepõlevad lisandid. Kütteväärtuse määrab samuti kütuse orgaanilise aine redutseerituse aste. Kõige vääruslikum kütus on maagaas, mis koosneb peamiselt metaanist, veidi vähem väärtuslik on nafta ja veel vähem kivisüsi. Nafta ja maagaas on kogu maailma energiamajanduse ja samuti keemiatööstuse aluseks. 2. Nafta ja maailm Naftaga kaasnevad looduslikud materjalid on bituumen ja asfalt. Nafta tootmine müügiks sai alguse 1850-ndail Venemaal, Rumeenias ja USA-s. Eekõige toodeti lambiõli
· Värvi- ja lakitööstus · Parfümeeriatööstus ( odekolonnid, lõhnaõlid) · Ravimid ( tinktuurid, eeter) · Indikaatorlahused ( fenoolftaleiin) · Sünteetiline kautsuk (kummitööstus) · Lõhkeained (suitsuta püssirohi) · Keemiline süntees (dietüüleeter, kloroform, etaanhape, estrid jt) · Meditsiin ( antiseptiline toime, desinfitseerimisvahendid) · Piiritustermomeetrid · Kütus (kõrge kütteväärtuse tõttu kasutatakse reaktiivmootorites, rakettides, sisepõlemismootorite kütuste koostisosa, kuna tõstab mootori võimsust) · Konserveerimisvahendid ETANOOLI BIOTOIME Ei ole ühtegi rakku ega organit, mida alkohol ei kahjustaks!!! Seega on etanooli mõju organismile hukatuslik!!! Organismi sattunud alkoholid oksüdeeritakse maksas leiduva ensüümi (alkoholdehüdrogenaas) toimel
lubjakivi, ehitusliiva ja turvast. Suurim tööandja on IdaVirumaal põlevkivikaevandus, kus töötab kokku 3400 töölist . Eesti Põlevkivi aastane põlevkivitoodang ulatub 14 miljoni tonnini ning käive ligi kahe miljardi kroonini. 2 IdaVirumaa maakonnakaart(vikipeedia) Põlevkivi Põlevkivi on kerogeeni sisaldav peenkihiline musta või pruuni värvi settekivim. Põlevkivi on maavarana laialt levinud, kuid jääb kütteväärtuse ja muude omaduste poolest nafta ja kivisöele alla. Suured põlevkivi varud on näiteks USAs, Austraalias, Kanadas, Brasiilias ja Venemaal. Põlevkivi, mille spetsiifilisem nimetus on kukersiit, on Eesti tähtsaim maavara. Põlevkivi(google) Põlevkivi kaevandamine Põlevkivi kaevandatakse IdaVirumaal Eesti põlevkivimaardla osas, mis ulatub Kiviõlist Narva jõeni ja põhjast lõunasse Jõhvist VäikePungerjani. Põlevkivikihindi sügavus maapinnast
Siin on näidanud jäätmeteke (sh kogutud), jäätmete taaskasutamine, jäätmed, mis on ladestatud prügilasse protsentides. Joonis 2. Jäätmebilanss 2005-2008 a. Joonisest on näha, et olmejäätmete taaskasutamine alates 2005 kuni 2007 aastani kasvab, kuid 2008 aastal taaskasutamine vähendab. Siiski on tendents taaskasutamise kasvamiseks. Jäätmete põletamine. Erinevate kütuste kütteväärtuste võrdlus ( Joonis 3) Joonis 3. Kütteväärtuse võrdlus. Tahkete olmejäätmete põletamine on efektiivne viis vähendamaks jäätmete kogust, prügilate arvu ja ka nn ruumipuudust prügilates. Jäätmete põletamine on kaasajal kõige keskkonnasõbralikum viis jäätmete töötlemiseks ja erinevate "haigustekitajate" hävitamiseks ning kontrolli all hoidmiseks. Jäätmetest saadud energia tootmisprotsessi tulemuseks on jäätmete efektiivne "stabiliseerimine". Sama protsess vähendab ja jäätmete mõju keskkonnale.
Näiteks suureneb süsihappegaasi hulk atmosfääris, mis omakorda tugevdab Maa atmosfääri kasvuhooneefekti. Teiseks on varude vähenemine. 2.1. Fossiilkütused Eestis enim kasutatud maavara on põlevkivi, millest enamik riigi energeetikast sellel põhineb. Antud settekivim on pruuni või musta värvi ja kihiline. Põlevkivi, nimetatakse ka kukersiidiks, on miljonite aastate jooksul merepõhja settinud taimede- ja loomade kivistunud jäänused, mis sisaldavad orgaanilist ainet. Kütteväärtuse ja teiste omaduste poolest jääb põlevkivi küllaltki laialt levinud maavarana naftale ja kivisöele alla, sest see sisaldab palju mittepõlevat mineraalosa. Tänu sellele ei ole seda väga palju kasutusel. Põlevkivist saab toota maagaasi, teekatteks vajalikku segu ja väävliühendeid, mida kasutatakse akudes. 80% maailmas kasutatavast põlevikivist on kaevandatud Eestis, mis on arvuliselt umbes 1 miljard tonni.
naftavarude vähenedes uuesti hakata rõhku pöörama kivisöele. Enimkasutatav valdkond, kus kivisütt kasutatakse on tööstus ja soojuse saamine, ka elektrienergia tootmises on kivisüsi tuumajõu suur konkurent. Põlevkivi on korogeeni sisaldav peenkihiline musta või pruuni värvi settekivim. See koosneb mittetäielikult lagunenud orgaanilisest ainest ja mitmesugustest mineraalidest. See on maavarana laialt levinud, kuid jäädes kütteväärtuse ja muude omaduste poolest naftale ja kivisöele alla, mitte nii laialt kasutatud. Suured põlevkivi varud on näiteks USA-l, Austraalial, Kanadal, Brasiilial ja Venemaal. Põlevkivi kasutatakse fosiilse kütuse ning keemiatööstuse toorainena. Põlevaine utmisel saadakse rohkesi õli. Põlevkivist saab toota maagaasi, mõningaid väävliühendeid ja teekattebituumenit. Turvas on mittetäielikult lagunenud taimejäänustest koosnev konsolideerumata sete. Inimese jaoks on turvas oluline maavara
Puitkütuse tarbi- misaine alumine kütteväärtus sõltub ainult niiskusest ja tuhasusest ning selle ar- vutamiseks kasutatakse valemit: Qa = 18900 214Wt 189At, kus 18900 puitkütuse kuivaine alumine kütteväärtus on kõigil puuliikidel peaaegu sama, J/kg, Wt tarbimisaine niiskus, %, At tarbimisaine tuhasus, %. Puitkütuse tarbimisaine koosneb ballastainest (niiskus + tuhk) ja põlevainest. P uidu niiskuse ja kütteväärtuse vaheline sõltuvus Tabel 4. Puidu kütteväärtuse sõltuvus tarbimisaine niiskusest ja tuhasusest Kütteväärtus Qa , kWh/kg, Niiskus, vastavalt tarbimisaine tuhasusele At, % Wt, % 1 2 3 4 5 25 3,79 3,75 3,71 3,67 3,63
Soojusläbikanne tasapinnalises seinas. Soojusläbikanne- soojus …=100% . levib järjestikku konvektsiooni ja kiirguse teel seinapinnale, Kütuse kütteväärtus. See on soojushulk, mis eraldub 1kg läbib soojustjuhtiva seina ja väljub teise keskonda. tahke- ja vedel või 1norm kuupmeetri gaaskütuse täiel Soojusvoog soojusläbikande korral: q=t1-t2/(1/1+/+1/2), põlemisel. Vahet tehakse ülemise ja alumise kütteväärtuse [W/m2]. q=t/Rt. q=kt, k-soojus-läbikandetegur sõltub vahel. Alumine kütteväärtus on ülemisest kütteväärtusest soojusjuhtivust mõjutavatest teguritest ja soojusläbikandest. väiksem põlemisproduktides oleva veeauru kondenseerumissoojuse võrra. Praktikas leiab kasutust 18. Soojusvahetid. Soojusvahetiks nim. seadet, mis on peamiselt alumine kütteväärtus
keemiliselt, näiteks veevaba vasksulfaadiga. Etanool on hea lahusti, lahustab hästi orgaanilisi ühendeid (rasvu, vaike, bensiini jm.), kuid ka mõningaid anorgaanilisi aineid (joodi). Etanool on hea sünteeside lähteaine (kummi tootmise, aga ka ravimite, värv- ja lõhnaainete valmistamisel ning alkohoolsete jookide koostisosa, meditsiinis konservandina ja antiseptilise vahendina). Kasutatakse termomeetrites, sest külmumistemperatuur on 112 oC. Kõrge kütteväärtuse tõttu kasutatakse kütusena reaktiivmootorites, sisepõlemismootorites. Etanooli mõju organismile on keerukas. Ensüümide toimel oksüdeerub etanool organismis mitmesugusteks ühenditeks ning lõpuks süsihappegaasiks ja veeks. Alkoholi toime avaldub organismis koheselt, veres leidub 4-5 minuti pärast. Peamine osa imendub verre peensoolest. Kõige suurem on alkoholi sisaldus veres umbes 1 tund pärast etanooli sissevõtmist. Koheselt algab organismis ka alkoholi lõhustumine
pruunsüsi, põlevkivi, turvas, uraanimaak. 17) Milliseid alternatiivseid energiallikaid kasutatakse Eestis? Too näiteid riikidest, kes kasutavad alternatiivseid energiaallikaid. Mida nad kasutavad? 18) Millised riigid toodavad ja tarbivad palju energiat? millised riigid toodavad palju aga tarbivad vähe energiat? 19) Millised riigid toodavad ja tarbivad vähe energiat? Millised riigid toodavad vähe aga tarbivad palju energiat? 20) Loetle tahked kütused neis sisalduva kütteväärtuse suurenemise järgi. · Puit · Turvas · Pruunsüsi · Kivisüsi · Antratsiit 21) Loetle kivisöe tööstuspiirkondi Euroopas - Ruhri bassein Saksamaal, Manchester Inglismaal, Donbass Venemaal ja Ukrainas. 22) Kuidas on kivisöe varud jaotunud regioonide kaupa? Kõige rohkem on Põhja- Ameerikas, Euroopas, Venemaal, vähem leidub Aasias, Austraalias ja Aafrikas. Kõige vähem on sütt Lõuna-Ameerikas. Millistel riikidel on suuremad varud? USA, Venemaa, Hiina,
annaabi.ee 
