EESTLASTE VANAD JÕULUKOMBED Jekaterina Kudenko KUKKB13 Rahvakalender Jõulud on ühed tähtsamad rahvakalendripühad ka tänapäeval. Nad tähistavad talvist üleminekut lühenevatelt päevadelt päikese uuele võidule. Jõulude vastandiks on jaanipäev, mis on täpselt pool aastat varem kui jõulud. Jõulu nimi Eesti keelne sõna jõulud tuleneb jul (vana inglise nimetus yule). Vanasti kutsuti Eestis jõulusid ka talviste-, talvsi, taliste ja talsipühadeks Jõuluaja tähtpäevad Toomapäev (21. detsember) Jõululaupäev (24. detsember) Jõulupühad (25.– 27. detsember) Tabanipäev (26. detsember) Vana-aasta (31. detsember) Uusaasta (1. jaanuar) Kolmekuningapäev (6. jaanuar) Toomapäev Jõulude algus Talus suurpuhastus Tehti jõulukroonid ning l...
Jõulud eesti rahvakalendris KRISTINA GREBENJUK RP174 Jõulud Jõulud (Lõuna-Eestis ka: talvistepüha) olid Eesti rahvakalendris aasta tähtsaimad pühad. Traditsioonid Maja ehtimine Rikkalikud piduroad Jõulukuusk Kingitused Jõuluvana, päkapikud Jõululaulud Jõulukuusk Jõulupuu on jõulude ajal ehetega ilustatud puu, Eestis valdavalt kuusk (jõulukuusk). Jõuluvana Jõuluvana ehk jõulumees on tegelaskuju uuemast jõulukombestikust, jõulukinkide tooja. Jõulutoidud Piparkoogid Mandariinid Verivorstid Hapukapsas Kõrvitsasalat Jõuluturg Jõuluturg on jõulude tähistamisega seotud tänavaturg, mis toimub tavaliselt nelja advendinädala ajal. Aitäh tähelepanu eest!
Tavade muutmine ühiskonnas. Eestis on säilinud mitmed tavad ja kombed. Traditsioonide püsimine aitab ellu jääda. Nendes on rahvakultuur, mida austades ja järgides, püsime ka ise edukalt elus. Aga nagu muutub Eesti ühiskond, muutuvad ka traditsioonid. Millised traditsioonid on jäänud püsima ja milliseid uuendusi on tehtud Eesti ühiskonnas? Eestis tähistatakse palju erinevaid tähtpäevi, näiteks: vastlapäev, sõbrapäev, jõulud, kadri - ja mardipäev. Viimased pühad on aastatega tähistamis viise muutunud. Eestlaste jaoks on kadri- ja mardipäev olnud traditsioonirikas, näiteks pügati sel päeval lambaid ning oodati karjaõnne. Tavaliselt mindi eelneval päeval e. kadri- või mardilaupäeval maskeerituna laulu ja pillimängu saatel küla peale. Uste taga küsiti tervituslaulu saatel luba tuppa tulekuks. Luba saadud, tervitati pererahvast, esitati mõistatusi, lauldi ja visati vilja. Kui annid kätte saadud, lauldi tänulaulu ja minnes hüvast...
1 TALLINNA ÜLIKOOL Kunstide Instituut Tööõpetuse osakond Jekaterina Kudenko KUKKB13 EESTLASTE VANAD JÕULUKOMBED Essee Juhendaja: Tiia Artla Tallinn 2013 2 Sisukord TALLINNA ÜLIKOOL.......................................................................................................1 Sisukord...................................................................................................................................2 Sissejuhatus.............................................................................................................................3 Eestlaste vanad jõulukombed................................
Jõulud eesti rahvakalendris Eesti rahvakalendris olid jõulud tähtsaimateks (1) ...... . Jõulud olid pühad päevad, mil üks ajastaeg (2) ...... lõppemas ja uus algamas. Maa pööras ennast valguse, soojuse, (3) ...... ja elu poole. Jõuludeks koristati ja ehiti kogu majapidamine ning (4) ...... aasta rikkalikumad piduroad. Et pühade ajal ei tohtinud tööd (5) ......, tuli kõigi ettevalmistustega varakult hakkama saada. Suurem osa ettevalmistustest tehti 21. detsembril. Tõusti varavalges, (6) ....... teha valmis jõuluvorstid ja panna käima jõuluõlu. Mõnel pool küll ei peetud seda päeva õlleteoks sobivaks. Oma õlu pidi olema igas peres ning seda pidi jätkuma jõulude (7) ...... . Eluruumid koristati ja puhastati ülima hoolega ja nüüd ei tohtinud (8) ....... pühkida enne, kui jõulud läbi vastasel korral kardeti, et ka õnn saab (9) ..... välja pühitud. Kui maja korras, toodi sisse jõuluõled ja see tähistas ...
Andresepäev Mailis Laud EV212 Andresepäev · Andresepäev on 30.november · Andresepäev on Andrease mälestuspäev. · Eesti kalendri tähtpäev. ( Meil ei tähistata) · Andresepäeva tähistatakse Sotimaa, Rumeenia, Kreeka, Venemaa, Ukrainas on Andreas ku Kaitsepühak. · LääneEuroopas, Venemaal, Valgevenes ja Ukrainas pöörduti püha Andrease poole abielu ja laste saamise asjus. · Andrease rist pidi kaitsma välgu eest. · Tema nime kannavad Äksi, Sangaste ja Pilistvere kirik. Eesti rahvakombed! · Andresepäeval käidi sandis nagu ka mardi, ja kadripäeval. · Andresepäeval käisid mehed tahmaste või maskeeritud nägudega · Eestis ennustati Andresepäeval armsamat tulemas. · Et armsamat unes näha, kasutati laulusõnu: "Eos, Meos, püha Andres, näita mulle mu südame armukest! " · Voodi ette puistati : viljateri või linaseemneid, Söödi soolast Jäeti pestud nägu kuivatamata Pandi vastassoo rõivisse padja alla asetati poo...
TARTU MART REINIKU GÜMNAASIUM JÕULUD Referaat Tartu 2008 SISUKORD Mis on jõulupüha? lk 3 Pühade ajalugu Jõulud välismaal Jõulud Austraalias Jõulud Ameerikas Jõulud Inglismaal lk 4 Eestlaste jõulud Tähendus lk 5 Kombestik Jõulutoidud lk 6 Maagilised toimingud Meelelahutus Uusaastakombestik lk 7 Kasutatud kirjandus lk 8 2 Mis on jõulupüha? Jõulud on 21.-27. detsembril tähistatav püha. Ühtede jaoks on see talvine pööripäev, teiste ...
Eestlaste jõulud Kristluse-eelsed jõulud Otseseid andmeid selle kohta, kuidas meie esivanemad muinasajal jõule pidasid, ei ole. Rahvaluuleteadlased ja ka maausulised on püüdnud seda rekonstrueerida, jättes uuematest ja kristlike tavade poolt mõjutatud jõulutraditsioonidest välja kõik kristlusemõjulised elemendid. Alljärgnev kirjeldus on küllalt üldistav, jättes kõrvale geograafilised eripärad ja erinevad ajaloolised kihistused. Eesti rahvakalendris olid jõulud tähtsaimateks pühadeks. Maarahvas nimetas talvist pööripüha mitmeti: jõulud, joulud, talsipühiq, talvistepühiq, talvistepühä, (tal(l)iste-, talsi-, tals(s)e-, talliss(e)-, talsspühi) ja vorstipühad. Sõna jõul on eesti keelde arvatavasti laenatud muinasskandinaavia keelest tuhatkond aastat tagasi. "Talistepüha" oli levinum nimetus Lõuna-Eestis. Jõulud algasid maarahval pööripäevaga ning lõppesid mõni päev peale uusaastat. Maausuliste väitel on muistne uusaasta 25. detsember (esi...
Järva-Jaani Gümnaasium Pühad 2016. aastal Referaat Koostas: Siim Sander 8. Klass Järva-Jaani Gümnaasium 2016 Sisukord 1. Jaanipäev 2. Jõulud 3. Näärid 4. Jüripäev 5. Allikad Jaanipäev Jaanipäev on iidne suvepüha, aasta tähtsam püha. Jaanilaupäeval oli maal ja ka linnas veel hiljuti tavaks käia saunas ja tingimata külastada surnuaial omaste haudasid. Õhtul süüdati jaanituli, aasta kõige olulisem tuli. Jaanituld tehakse tänagi, see tava on üsna vähe muutunud viimase saja aastaga. Kui, siis ehk seevõrra, et sajandi eest oli jaanituli sagedasti paik, kuhu koguneti igas vanuses pereliikmetega ühiselt lõbutsema. Tänapäeval kohtuvad rohkem ühevanused sõbrad. Paljud rahvad seostasid jaanituld algselt päikesepüha ja -kultusega. See kehtib ka eestlaste kohta. Jaanilõkkeks koguti aegsasti puid ja muud põletusmaterjali. Veel 20...
Eesti rahvakalendris olid jõulud tähtsaimateks pühadeks. Jõulud olid pühad päevad, mil üks aastaeg oli lõppemas ja uus algamas. Maa pööras ennast valguse, soojuse, toidu ja elu poole. Sellest, mida inimene jõuluajal tegi, arvati sõltuvat tema ja ta majapidamise hea käekäik järgmisel aastal.Suurem osa ettevalmistustest tehti 21. detsembril. Tõusti varavalges, et teha valmis jõuluvorstid ja panna käima jõuluõlu. Mõnel pool küll ei peetud seda päeva õlleteoks sobivaks. Oma õlu pidi olema igas peres ning seda pidi jätkuma jõulude lõpuni. Eluruumid koristati ja puhastati ülima hoolega ja nüüd ei tohtinud põrandat pühkida enne, kui jõulud läbi vastasel korral kardeti, et ka õnn saab majast välja pühitud. Koju oodati surnud omaste hingi ning neilgi usuti olevat elavate õnnele suur mõju. Jõuludeks koristati ja ehiti kogu majapidamine ning valmistati aasta rikkalikumad piduroad. Et pühade ajal ei tohtinud tööd teha, tuli kõigi ettevalmistusteg...
Arutlus Tai inimesed on reeglina sõbralikud ja tolerantsed. Nad näevad iga päev sadu turiste, kes nende traditsioone ei tea ning kombeid ei mõista. Seniks on taimaalased mõistvad, kuniks turistid aktsepteerivad ja respekteerivad nende religiooni ja kuninglikku perekonda. Taimaal keerleb elu budismi ümber ning 95% elanikkonnast on budistid. Igal pool võib silmata templeid ning enamus kohalikke meesterahvaid peavad osa oma noorusest veetma mungana. Budistlikus Tais pole jõulud pühad. On tavalised tööpäevad, isegi välismaa noori õpetavad ülikoolid panevad eksamid 25. detsembrile. Ka looduse ja kliima poolest ei saaks arugi, et jõulud Eesti mõistes on ukse ees. Minu kui eestlase jaoks peaks jõule veetma ühise laua ääres aega veetes, praadi süües ja kingitusi vahetades. Kindlasti peaks kinke välja teenima mingi laulu, luuletuse või paiga. Tai kultuuris on pea kõige püham kehaosa ja sell...
Jõulud vanasti Jõulud olid algselt pööripäevapühad. See oli aeg, mil valgus sai pimeduse üle võidu. Võib arvata, et jõulud on seotud päikesekultusega. Pööripäevapüha on olnud pea- aegu kõikidel rahvastel ja on väga iidne. Vanasti arvati, et just pöördelisel ajal võib muu- tuda inimese käekäik kuni järgmise pööripäevani, ning sellega olid seotud ka uskumused ning kultused. Vanasti olid jõulud rahulikumad. Pered tulid kokku, söödi verivorsti, räägiti jõulu- jutte...Pühadel oli mõte, tuum, mida praegu paljude inimeste arvates kahjuks ei ole.On tunne, nagu oleks meisse sisendatud, et jõulude eel peab mööda poode ringi tormama ja kinke ostma. Pühade tähendus kaob, sest see ei väljendu kindlasti mitte ainult kingitustes. Muidugi on kinkide tegemine ilus, ostubuum selle juures aga mitte. Kaupmehed ongi põhi- lised "hulluse" algatajad. Nad leiutavad igasuguseid nippe, kuidas inimesi kauplustesse...
Jõulud meil ja mujal Jõulud Austraalias on tavaliselt väga palavad. Ei ole haruldane, kui jõululaupäeval on sooja ligi 30 kraadi. Traditsiooniline jõulueine sisaldab kalkunit singiga ja sealiha, samuti hakkliha pirukad.. Magustoiduks on ploomipuding, kuhu on peidetud pisike kullatükk, mis toob leidjale õnne. Erinevalt Eestist peetakse jõululõuna tavaliselt keskpäeval rannas või minnakse koos perega piknikule. Tuppa tuuakse Jõulupõõsas,mis on pisike punaste õitega taim. Jõuluvana aga saabub surfilauaga. Hiinas tähistavad jõule ainult kristlased. Nad kaunistavad puid erinevate värviliste kujukeste ja laternatega ning lilledega. Neil on kombeks riputada üles musliin, mille Vana Jõulumees peaks täitma kingituste ja maiustustega. Aga mittekristlastel on kombeks korraldada Kevade Festivali, kus tänatakse esivanemaid. Indias kaunistatakse kuuskede asemel hoopiski banaani- või mangop...
Tänapäeva Jõulud! Oli õhtu ja sõime perega õhtust, vanaema magas ja ema ütles: ,,mine magama!". Ma läksin kuid unes tuli jõuluvana minu juurde ja ütles: ,,Mine küsi vanaema käest millised on tänapäeva jõulud ja tule räägi siis mulle ka ,mul oleks vaja teada kas vanaaja kombeid ikka austatakse. Ma ärkasin üles ja läksin vanaema juurde ja äratasin ta vaikselt üles. Vanaema tõusis püsti ja küsis: ,,Kas mingi mure on?" . Ma vastasin ,,Ei vanaema ma tahan teada tänapäeva jõuludest millised need välja näevad ja kuidas neid tänapäeval peetakse?" .Vanaema tõusis püsti ja hakkas rääkima ,,Tänapäevaks on inimesed unustanud väga palju vanu jõuludega seotud traditsioone. Tähtsuse alla seatakse hoopis teistsugused asjad. Pigem tähtsustatakse materiaalseid asju, mitte kauneid kombeid, millele rõhuti varasemal ajal. Mida siis tänapäeva inimeste jaoks jõulud üldse tähendavad? Enamasti tähendab see seda, et kiirete töögraafi...
EESTI TRADITSIOONID Eestis on palju traditsioone, palju peetakse, aga palju ka ei peeta. Eestis ei peata traditsioone palju, sest inimesed ei pea vajalikuks. JÕULUD ● Jõule peetakse terve detsembri kuu. ● Jõulude ajal käib päkapikk,kes paneb sussi sisse kommi. ● Jõulud laulpäev on alati 24. detsember MUNADEPÜHA ● Munadepühade aeg on liikuv püha ● Jänku peidab korvi ära ja lapsed otsivad üles ● Munadepühade ajal värvitakse munasi ja kinkitakse neid JAANIPÄEV ● Jaanipäeval tehakse lõket ● Mängitakse õues ja ollakse kaua üleval ● Jaaniöö on kõige pikem öö MARDIPÄEV ● Jaanipäeval tehakse ennast meheks ● Käitakse majast- majja ja saatakse kommi KADRIPÄEV ● Kadripäeval riitutakse naiseks ● Küsitakse tital ...
Jõulukontsert Käisin 22.detsembril 2013 kell 19.00 Tartu Vanemuise kontserdimajas vaatamas jõulukontserdit, kus esinesid Hanna-Liina Võsa, Jarek Kasar ehk Chalice ja ETV lastekoor. Esitati tuntumaid jõululaule ja enda kirjutatud laule. Kontsert toimus kahe vaatusena ja kestis umbes 2 tundi. Kõik oli väga rahulik ja jõulumeeleolu tuli kindlasti peale. Esitati mitmeid traditsioonilisi jõululaule ja kuulsin ka tuntumaid eesti laule. Hanna-Liina on üks Eesti hinnatumaid artiste. Ta on esinenud näiteks lavastustes ,,Helisev muusika" ja ,,Ooperifantoom". Ta osales ka paroodiasaates ,,Su nägu kõlab tuttavalt". Enne kontserdeid rääkis ta nii:"Minu jaoks on jõulud olnud vägagi traditsioonilised nii kaua kui ma mäletan. Olen õnnelik, et selles muutuvas maailmas ja minu enese muutumises, on õks hetks aastast, mis on alati jäänud sama soojaks ja tuttavaks. Sel aastal saavad aga jõulud ja jõulukontserdid olem...
Võrumaa Kutsehariduskeskus LEELO TUNGAL Referaat Sisukord 2 Sissejuhatus Leelo Tungalt tuntakse kui Eesti luuletajannat, tuntud lastekirjanikku ja tõlkijat. Ta sündis 22. juunil 1947 aastal, Tallinnas Ruila kooliõpetajate perekonnas. Ta abiellus helilooja Raimo Kangroga ning nende peres kasvab kolm tütart. Tungla hariduskäik algas 8- klassilises koolis ja jätkus Tallinna 42. keskkoolis. Lõpetas Tartu Riikliku Ülikooli 1972. aastal eesti keele filoloogia erialal. Vaatamata tema kõrgharidusele on töötanud ta väga paljudes eri kohtades, alustas oma töökäiku Ruila 8.-kl kooli eesti keele õpetajana, pürgides aina kõrgemale, töötas ta ka Tallinna 36. Keskoolis eesti keele õpetajana. Töötanud on ajakirjade "Täheke" , "Pioneer" , "Eesti Maa" ja "Hea laps" toimetajana, 1981- 1984 oli Tungal Eesti Riikliku Nukuteatri juhataja. Tuntuks saanud on ta oma vabakutselise kirjaniku tööga. Alates 1979. aprillist kuulu...
Aste põhikool Tähtpäevad Eestis ja USA-s Referaat Koostaja: Liisa Leppik Juhendaja: Virge Lember Aste 2009 Sisukord SISSEJUHATUS........................................................................................................... 2 1. KEVADISED TÄHTPÄEVAD.....................................................................................3 1.1 Kevadised tähtpäevad Ameerikas....................................................................... 3 1.2 Kevadised tähtpäevad Eestis.............................................................................. 4 1.3. Eesti ja Ameerika ühised kevadised tähtpäevad ..............................................5 2. SUVISED TÄHTPÄEVAD..........................................................................................6 2.1. Suvised tähtpäevad USA-s............................
Eestlaste traditsioonid on hääbumas Eestlaste üheks tähtsamaks ülesandeks on oma maa rahvuskultuuri kaitsmine, säilitamine ja arendamine. Väga suurt rolli mängivad siin traditsioonid, mis aitavad meil ellu jääda: kui austame ja järgime neid, püsime ka ise. Paljudes maailma riikides on traditsioonidel inimeste seas tähtis roll, neid järgitakse ning seda peetakse oluliseks. Eestlaste traditsioonid on aga kahjuks hääbumas. On kurb tõdeda, et Eesti pole sügavalt juurdunud traditsioonidega riik. Me peame igal aastal jaanipäeva ja värvime mune, kutsume jõulude ajal jõuluvana külla ning jookseme katri ja marti, ise teadmata, miks tegelikult jaanipäeva peetakse, mida kujutab endast munadepühad, miks joostakse marti ja katri. Kõige rohkem neist pühadest on tuntud jõulud ja jaanipäev. Me kõik teame, et jõulud on seotud Kristuse sünniga, kuid põhjust, miks peetakse jaanipäeva ei tea paljud inimesed. Oleme unustanud paljude tähtpäevade tegeliku täh...
Hendrik Aarna Kodutöö MTÜ Perede ja Laste Nõuandekeskus On 2007. aastal loodud teenuste, koolitus- ja kompetentsikeskus, mis aitab oma tegevustega kaasa lastega perede ning kohalikes omavalitsustes laste ja peredega töötavate spetsialistide toetamisele. Eesmärk – Eesmärgiks on lastekaitsealase ja peresid toetavate tegevuse edendamisele kaasa aitamine. Senine tegevus - osutanud teenuseid (nõustamine, perekonnapsühhoteraapia, kunstiteraapia, lepitus) , korraldanud koolitusi (sotsiaal- ja lastekaitsetöötajad, õpetajad, sotsiaalvaldkonnas teenuste osutajad, psühholoogid) , kirjastanud teemakohaseid trükiseid, teevad koostööd vabaühenduste, riigi ja omavalitsusorganitega, võtavad osa koos nendega koostatud ühisprojektidest ja programmidest, korraldavad arenduspäevi ja üritusi lähtudes tegevuse eesmärkidest, teostavad koostöös avalikõiguslike juriidiliste isikut...
Traditsioonid Jõulud on Hispaanias väga pühalikud. Ametlikult algavad jõulud Hispaanias 8. detsembril. Seda päeva tähistatakse igal aastal suure gooti katedraali ees, mis asub Sevillas. Tseremooniat kutsutakse los Seises mis tähendab tõlkes kuue inimese tantsu mida tantsitakse Neitsi Maarja auks. Nimest hoolimata tantsib seda tantsu 10 kostümeeritud poissi. Tants koosneb mitmestest täpsetest liigutustest ja zestidest. Kuid tõeline märk jõulude algusest on Hispaania rahvusvaheline loterii mis toimub 22.detsembril. El Gordo lot...
Referaat Jõulude usuline taust Kristlik maailm tähistab jõule Jeesus Kristuse sünnipäeva pidustustena. Jõulude traditsioon aga on vanem kui kristlus ja ühendab endas tänapäeval rahvalikke ja religioosseid jooni. Tuhandeid aastaid tähistasid põhjaeuroopa rahvad jõulude ajal talvist pööripäeva ja päikese taassündi valguse ja soojuse andjana. Sõna jõulud on vanaskandinaavia päritolu, sel ei ole midagi ühist kristlusega. Kõigepealt arvati, et sõna jul tuleneb Julius Caesari nimest. Hiljem on pakutud pärinemist sõnast hjul, mis tähistas ratast, sest arvati, et päikeseratas hakkab jõuluaegsest pööripäevast peale teist teed käima. Ehkki, sõna tegelik päritolu ei ole selge on jul olnud kindlalt skandinaavlaste talviste pühade nimi, mitte jumaluse nimi. Paganate eeskujul loodi pühade kalender, paar sajandit hiljem ka ajaarvamine, kus ei valitsenud enam pag...
Traditsioonide ja uute tavade suhe tänapäeva muutlikus ühiskonnas Aastasadu tagasi, kui vaba ja suveräänne Eesti Vabariik oli meie eelkäijatele vaid helesinine unistus, elasid me vanavanemad, nende lapsed ja mitu põlvkonda lapselapsigi kindlate tavade ja normide järgi. Iga pere järgis kindlalt juba ammu paika loksunud ja end õigustanud plaane pea kõikjal: põllumajanduses, karjakasvatuses, religioonis, pühade tähistamisel, rituaalide läbiviimisel kui ka igapäevases pereelus. Suure mõra, mis tänaseni aina süveneb, lõi sellesse vankumatusse rütmi 20. sajandi lõpp. Siis hakkas vastiseseisvunud Eesti arenema nii tööstuse- kui tehnikavallas lääneriikidele omase kiirusega ning levisid ka uuenduslikud mõtted ja proovima hakati üha enneolematuid asju. Maailma vahest kõige enam pühitsetud tähtpäev on jõulud ning ka Maarjamaa rahval käivad selle perioodiga ühes kindlad tavad. Hoolimata ajast ja riigireziimist, olgu jõulud või näär...
Anni Larin 10b Geograafia 2011 Kristluse levik Kristlus Kristlus ehk ristiusk on monoteistlik usund, mille keskmeks on Jeesus Kristuse elu ja õpetused. Kristlased usuvad, et Jeesus on Jumala poeg. Kristlased käsitlevad Uue Testamendi raamatuid kui üleskirjutisi Jeesuse kuulutatud rõõmusõnumist. Kristlus on valitsevaks religiooniks Euroopas, Ameerikas, Lõuna-Aafrikas, Filipiinidel ja Okeaanias. Kristlus kasvab jõudsalt ka Aasias, eriti Hiinas ja Lõuna-Koreas Kristluse ajalugu Kristlus oli algselt judaismi usulahk, ning käsitleb seega pühakirjana ka juutide Tanahi raamatuid, mida kutsutakse kristluses Vanaks Testamendiks. 1054 aastal jagunes kristlus kaheks: 1) Lääne katoliiklik kirik. Keskusega Roomas. 2) Ida ortodoksne kirik. Keskuseks oli algul Konstantinoopol ja hiljem sai selleks Moskva. Lääne katoliiklik kirik. Vatikan Ida ortodoksne kirik. Moskva Katoliiklus ...
Nimi kuningas Louis Üheksas, Arnod, paavst Kesiganes Kolmas, Vanapagan Usk luteri usk, budist, islami maad Väljaanded ,,Minu Kodu" ,,Mina ja Kodu" Teos ,,Kaunis kodu" ,,Sõda ja rahu" Ajaloosündmus Esimene maailmasõda, külm sõda, holokaust, ärkamisaeg, laulev revolutsioon, muiste vabadusvõitlus, esimene üldlaulupidu Üritused suveoluümpiamängud, õllesummer, laulupidu, üritus ,,Teeme ära"(nimi) Tähtpäevad reede, Eesti Vabariigi aastapäev, vabariigi aastapäev, jüripäev, jõulud Muu Saalomoni tarkus, saalomonlik tarkus, Eesti Meeste Korvpalliliiga, Tamula järv, ,,Valge klaar", Kiigemetsa põhikool
Birgit Õigemeel Anastasia Laanet 6.A klass Birgit Õigemeel (sündinud 24. septembril 1988) on eesti laulja, saatesarja "Eesti otsib superstaari" esimese hooaja võitja.2014. aastal Eesti Muusikaauhindade jagamisel võitis ta parima naisartisti auhinna 22 septembril 2007 Itaalias Montopoli di Sabinas 34. korda toimunud kultuurifestivalil "L'Olivo d'Oro" sai Birgit ainsa välismaalasena. Kuldse Oliivioksa auhinna. Auhinnagalal esitas Birgit kolm laulu, neist ühe eesti keeles Birgit Õigemeel on valmis saanud uue looga "Kingitus", mille muusika on kirjutanud tema elukaaslane ja poja isa Indre Sarrap ning sõnad Silvia Soro. "Jõulud ei ole enam kaugel, mõelgem selle peale, mis tegelikult sel kiirel jõuluajal kõige olulisem on," kirjutas Birgit oma uue loo tutvustuseks fännidele BIRGIT ÕIGEMEEL "Lendame valguskiirusel" https://www.youtube.com/watch? v=_StRi_I5LNE
RAHVAKALENDRI TÄHTPÄEVAD MIHKLIPÄEV, 29. SEPTEMBER Suvehooaja lõpp ning talviste tegevuste algus. Töölepingute lõppemise aeg, mistõttu peeti pidusid. ,,Igal oinal oma ,,mihklipäev"- kombeks oli tappa lammas või oinas, et mihklipäeva tähistada maitsva praega. Veel pruuliti õlut, küpsetati uudseleiba, mõnel pool tehti karjamaale lõket. Väga vana tähtpäev, millest ristiusust võeti üle vaid peaingel Miikaeli nimi (Mihkel). HINGEDEPÄEV, 2. NOVEMBER Päris talv pole veel alanud, ollakse parema meelega kodus. Valmistutakse pikaks talveks. Muinasjuttude, muistendite jutustamise aeg. Rohkem kui muidu peeti meeles lahkunud esivanemaid, usuti, et hing tuleb koju vaatama, kuidas nende töid jätkatakse. Hinged ei tähendanud midagi halba või hirmuäratavat, aga et mitte neid pahandada, tuli hinged väärikalt vastu võtta. Õhtul köeti sauna ja köeti laud. Oldi tavalisest vaiksemad ja tõsisemad. Tänapäeval süüdatakse küünal ja käiakse surn...
Andrus Kivirähk 1.Millal ja kus A.kivirähk sündis? V: 17. augustil 1970 Tallinnas. 2.Pane kirja kivirähki haridustee (koolid,mida õppis) ja milliseid ameteid ta pidanud on? V: A.Kivirähk õppis Tartu Ülikoolis ajakirjandust. Ta töötab Eesti Päevalehes, on kirjanik, kuulub Eesti Üliõpilaste Seltsi, ja on Eesti Kirjanike Liidu liige. 3. 5 kuulsamat teost?V: "Ivan Orava mälestused, ehk, Minevik kui helesinised mäed","Rehepapp","Vargamäe vanad ja noored","Mees, kes teadis ussisõnu","Kaka ja kevad" 4.Rahva oma kaitse Mart juurega 5.eesti draamateatris, "Rehepapp", "Jalutuskäik vikerkaarel", "Kevadine Luts", "Uus jõuluvana", "Aabitsa kukk" 6. "Lepatriinude jõulud","Leiutajateküla Lotte","Tom ja Fluffy" 7. 2006: parim lastekirjanik (teos "Limpa ja mereröövlid") 2008: parim lastekirjanik (teos "Leiutajateküla Lotte") 2010: parim lastekirjanik (teos "Kaka ja kevad") 8.Ivan orav 9.näidendite kirjutamine 10. ta kirjutab sinna lu...
Eesti rahva suurkujud- Andrus Kivirähk Sisukord: Andrus Kivirähki elust üldiselt Teosed Meedias Miks on Andrus Kivirähk suurkuju? Perest ja muud infot Kasutatud kirjandus Andrus Kivirähki elust üldiselt Andrus Kivirähk sündis 17. augustil, aastal 1970. Ta on tuntud eesti kirjanik, nii täiskasvanute, kui ka laste seas. Ta õppis Tartu Ülikoolis ajakirjandust. Tal on kolm last ja naine. Hetkel töötab ta Eesti Päevalehes. Ta on lavastanud näidendeid ja olnud stsenarist filmis ,,Lepatriinude jõulud". Andrus Kivirähk on saanud palju kultuuripreemiaid, näiteks Lutsu huumoripreemia ning parima lastekirjaniku preemia. Aastast 1996 on Kivirähk olnud kirjanike liidu liige. Andrus Kivirähk alustas humoristlike juttudega ehk humoreskidega 15 aastaselt. Kuulsaks sai ta 1990. aastate algul, Ivan Orava lugudega Pühapäevalehes. Ta tõstis eesti kirjanduse uuele tasemele. Ta tõi eesti kirjandusse täiesti uue huumori. Tema uus absurdne huumor lükkas ...
„Minu jõulukontsert“ 27. detsembril käisin Tartu Peetri kirikus kuulamas Tanja Mihhailova ja Mikk Saare „Meie jõulud“ kontserdit. Kontserdi valisin sellepärast, et olen igal aastal käinud kuskil kontserdil jõulude ajal ja ka seekord ei saanud seda traditsiooni vahele jätta. Kuna Viljandi kontsert oli välja müüdud, pidin sõitma Tartusse, mis juhtus ka eelmine aasta samal ajal. Jõulukontserdite seast tundus just see kontsert väga ilus ja hea tulevat. Kontserdil esines solistidena Eesti poplaulja ja näitleja Tanja Mihhailova ja tema elukaaslasest tuntud laulja Mikk Saar, neid saatis tuntud pianist ja helilooja Mihkel Mattisen ja Timo Vendt saksofonil ja viiulil. Mulle meeldis esitatud lugudest kõige rohkem „Sind ootan ikka veel“ mille autoriteks on Tanja, Mikk Saar, Timo Vendt ja Sean Pollock. Kaunid eestikeelsed sõnad kirjutas laulule Owe Petersell. See laul esitati duetina ainult klaveri saatel. See laul jäi ...
Minu jõulud Jõulutunne hakkab mul tekkima siis, kui tavakohaselt käime detsembris Niguliste kirikus mõnel jõulumuusika kontserdil. Vanasti oli minu jaoks see kontserdil käimine üsna igavaks ürituseks. Nüüd aga meeldib mulle orelimuusika väga, mõnus on ka, et selline peretava meil olemas on. Sellest kontserdist saab alguse jõulude ootamine ja jõulumeeleolu! Päris ettevalmistused hakkavad meie peres tavaliselt jõuludeks paar päeva enne jõululaupäeva, mil me ehime tuppa toodud kuuske, koristame ja kaunistame tube. Enamik sugulasi elab meil Soomes, kuid Jõuludeks kõik tulevad Tallinnasse ja me koguneme vanaema juurde. Tavaliselt tuleb kõigepealt kohale minu onu pere. Ma ootan alati nende saabumise päeva, sest siis tuleb ka minu onutütar Jaana. Ta on kül minust seitse aastat vanem, aga me veedame koos aega väga lõbusalt ja sisukalt. Sel aastal käisime me uisutamas, vanalinnas jalutamas, külastasime ka jõu...
Andrus Kivirähk! ! Andrus Kivirähk on sündinud Tallinnas, lõpetanud Tallinna 32. keskkooli 1988 ja Tartu ülikooli ajakirjanduse erialal 1993. Ta töötab Eesti Päevalehe arvamuslehekülje toimetajana. Igal laupäeval ilmub temalt nädala sündmusi analüüsiv arvamusartikkel. Kivirähk on avaldanud palju lühiproosat, humoreske, följetone ja paroodiaid nii ajakirjanduses kui ka kogumikena, näiteks "Ivan Orava mälestused", "Vargamäe vanad ja noored". Kivirähk on kirjutanud ka romaane, näidendeid, lasteraamatuid, filmi- ja telestsenaariume, tegutsenud publitsisti ja arvustajana. On joonisfilmide "Tom ja Fluffy", "Lotte reis lõunamaale", "Lepatriinude jõulud" ja "Leiutajateküla Lotte" kaasstenarist. Lastele on ta kirjutanud hulga raamatuid. Peale Lotte-lugude on temalt ilmunud veel lastejuttude kogumik "Kaka ja kevad", lood "Sirli, Siim ja saladused" ning "kaelkirjak". Kõige tu...
Leelo Tungal referaat koostaja: Lea-Liis Vitsberg Juurikaru Põhikool 9.klass 2009 -1- Sisukord: Elulugu........................................................................................................................................3 Looming......................................................................................................................................3 Ilmunud lasteluuleraamatud:...................................................................................................4 Proosaraamatud:......................................................................................................................4 Lastenäidendid ja muusikalilibretod:...................................................................................... 5 Ilmunud luulekogud:.......................................................
Suur ja väike algustäht Nimi vs nimetus Nimi kellelegi või millelegi on antud nimi Nimi on suure algustähega: Toomas, Eesti, Pärnu, Postimees, Ümera lahing, Nokia, Jupiter, Kaljukitse tähtkuju jne. Nimi võib koosneda ka mitmest osast: Eesti Ekspress, Simple Session Kui nime ees on püsiv täiend, siis on see ka suure tähega: Põhja-Eesti, Julka- Jüri Erandid Kui kohanimed (nt Eesti) viitavad rahvusele või keelele, siis väikse tähega: eesti keel, eesti kultuur, eesti kirjanik Nimetus üldnimi ehk tähistab mingite olendite, esemete, nähtuste vm. liiki/tüüpi. Nimetus on väikse algustähega: Kunderi tänav, Tartu maantee, Pärnu jõgi, Peipsi järv, Tere piim, II maailmasõda, ajaleht Sirp Taime- ja loomanimetued: karikakar, rakvere raibe, jaapani enelas. Kuud ja nädalapäevad Pühad ja tähtpäevad: jõulud, jüripäev Üritused: olümpiamängud, üldlaulupidu Ametinimetused: professo...
Andrus Kivirähk Koostaja: Rühm: A. Kivirähk Andrus Kivirähk on sündinud 17.august 1970.aastal ja on eestikirjanik. Õppis Tartu ülikoolis ajakirjandust Töötab hetkel Eesti Päevalehes,kus suur osa tema tekste on esmaavaldatud. Andrusel on naine ja kolm last Andrus Kivirähk sai kuulsaks 1990.aastate algul,Ivan Orava lugudega Pühapäevalehes. Ta tõstis eesti kirjanduse uuele tasemele. Ta tõi eesti kirjandusse täiesti uue huumori. Tema esimesed lood ilmusid kirjanike leksikoni andmetel 1984.aastal Ta on tuntud eestikirjanik,nii täiskasvanute,kui ka laste seas. Ta on lavastanud näidendeid ja olnud senarist filmis Lepatriinude jõulud. Elulised situatsioonid segunevad tema näidendeis viidetega fantaasiamaailma ning muutuvad seeläbi ilmnenud äärmuslikus igapäevarealismis üdini koomilisteks ja lausa sürreaalseteks, kuid jää...
EESTI RAHVAKALENDER 4a TTG JAANUAR. Kolmekuningapäev, 6. jaanuar. Idakirik seostas kolmekuningapäevaga üht keskset episoodi Uuest Testamendist: nimelt olevat Ristija Johannes ristinud täiskasvanud Jeesuse just sellel kuupäeval. Tavaliselt viidi jõulu- ja näärikuused just sel päeval toast välja, linnades koguti nad kokku ja viidi metsa. Euroopas oli tavaks sel päeval jõulukuused pidulikult põletada ja viimastel kümnenditel on suuremates Eesti linnadeski nii tehtud. Läbi aegade on kolmekuningapäev olnud oluline lastele neil oli ju õigus jõuluehted ära korjata ning jõuluõunad ja -maiustused kuuse küljest ära süüa. Taliharjapäev ehk kanutipäev 14 jaanuar. Taliharjapäev alustab kalendripühade rida, mida on peetud talveharjaks (paavlipäev, tõnisepäev, küünlapäev) ja mille kohta arvati, et see päev murrab talve selgroo. Taliharjapäeval peab pool loomatoitu alles olema ning sellest päevast liigub aeg kevade suunas. V...
Andrus Kivirähk Tutvustus Sündis 17. augustil 1970 Õppis Tartu Ülikoolis ajakirjandust 1996 Eesti Kirjanikkude Liidu liige Töötab Eesti Päevalehes Tal on vend Juhan, kes on sotsioloog Ta on abielus kultuuriajakirjaniku Ilona Martsoniga, kellega tal on 3 last. Raamatud: romaanid ja kogumikud · Kaelkirjak · Õlle kõrvale · Kalevipoeg · Pagari piparkook · Liblikas · Sirli, Siim ja saladused · Rahva oma kaitse · Rehepapp, ehk, November · Papagoide päevad Lavastatud näidendid · Vanamehed seitsmendalt (lavastatud Nukuteatris 1992) · Sibulad ja sokolaad (lavastatud Noorsooteatris 1993, VAT Teatris 1999) · Jalutuskäik vikerkaarel (lavastatud Eesti Draamateatris 1994) · Rikka õelusel ei ole piire (lavastatud Nukuteatris 1995) · Suur lahing Petuulia linna all (lavastatud Raadioteatris 1996) · Atentaat Caesarile (lavastatud...
Sõnar Sõnar on rakendus, mis aitab kiiresti leida sobiva reegli, kui tekib kahtlus, kas kasutada suurt või väikest algustähte, panna koma või mitte, kirjutada kokku või lahku. Sõnar on koostatud nii, et selle kasutamine ei eelda grammatikaterminite tundmist. Tulemuse leidmiseks tuleb vastata lihtsatele valikvastustega küsimustele, mille juures on abiks erinevad keelenäited. Peamenüüs on valik erinevaid alateemasid. Loetellu kuuluvad: algustäht, kokkukirjutamine, kirjavahemärgid, sarnased sõnad, nimede ja numbrite kirjutamine, lühendamine ja ametikirjade kirjutamine. Sõnari tõhusaks kasutamiseks tuleks seda enne lähemalt õppida. Kui vajutada peamenüüs Algustähe ikooni peale, siis avaneb valik: · Koht/ehitis/paikkond ( Toome kirik, Narva jõgi) · Teos/väljaanne ( ,,Kõrboja peremees", Õhtuleht ) · Sündmus (jõulud ) · Asutus/organisatsioon ( TTÜ, Pärnu Linnavalitsus ) · Seotud riigi või ...
Stress Muudatused Olulised muutused elus on seotud kõrgenenud emotsionaalse stressiga. Stress, see iseäralik pingeseisund, mis energiavarude koondamisega paratamatult kaasneb Isiklikus elus toimuvad muutused Kuidas nii meeldiv aeg nagu jõulud võib stressi tekitada? Ühele muudab pühad nukrast üksiolekut. Teistele toob jõulud kaasa hulga seiklusid. Kolmas ei suuda kuidagi otsustada, kellele millist kingitust teha, neljas ootab pühadelt midagi tõeliselt erilist ning on pettunud, kui nende kätte jõudes mitte midagi olulist ei toimugi. Kui mingile ajalõigule kuhjub liialt palju ulatuslikku kohanemist nõudvaid muutusi, võib stress ületada taluvuse piiri ja ohustada tervist. Suured muutused toovad endaga paratamatult kaasa ebakindluse, teadmatuse ja hirmu. Siis on tark elada üks päev korraga ja kaalukate otsuste langetamine võimaluse korral edasi lükata. Segipaisatuse ja teadmatuse t...
Henno Käo Elukäik Henno Käo on lõpetanud Kahtla kooli. Ta on 6ppinud Tartu Kunstikoolis ja Eesti Riiklikus Kunstiinsituudis. Kunstnikuna on Henno Käo enim tuntud raamatute illustraatorina, ta on loonud ka pastell- ja akvarellmaale ning kujundanud eksliibriseid. Henno Käo on Peoleo uks asutajatest! Tunnustused 1992 Nukitsa konkurss III koht ("Oliüks", 1989) 1994 Nukitsa konkurss I koht ("Tondijutud", 1993) 1994 AS Bürootarvete ja Kultuurilehe eriauhind ("Väike Kahvatu Kummitus", 1994) 1998 Nukitsa konkurss III koht ("Olematu saar?", 1997) 1999 "Miku-Manni oma raamat" konkurss ("Kusagil mujal", 2000) 2001 Valgetähe medaliklassi teenetemärk 2002 Nukitsa konkurss I koht ("Kusagil mujal", 2002) 2002 Karl Eduard Söödi lasteluule aastaauhind (luulekogu "Hinge korter", 2001) Teosed Suure Kivi lood Eesti Raamat, 1985 Kui mind üldse olemas ei oleks Eesti Raamat, 1986, Avita 1999 Oliüks Eesti Raamat 1989 Kuningas, kuninga kass ja teised Kupar 1...
Kaali Kool Heiki Ernits Referaat Juhendaja : Vika Viss Koostaja:Toomas Mitt Kaali 2014 Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Raamatud mida on illustreerinud 3. Filmialane tegevus Heiki Ernits on sündinud 24.märtsil 1953.a Tallinnas.Ta on filmilavastaja ja karikaturist.Hariduselt on ta joonistamise ja tööõpetuse õpetaja. Aastal 1978 läks ta tööle ,,Tallinnfilmi'' joonisfilmi osakonda. Tal on olnud raamatute kujundaja, korraldanud mitmeid autori näitusi ning illustreerinud erinevaid väljaandeid. Paljud tema illustratsioonidega raamatud on saanud üle Eesti kuulsaks ja armastatuks. Ta on illustreerinud: ,,Lotte olümpiaraamatu'' , ,,Lepatriinude jõulud'' , ,,Leiutaajateküla Lotte'' , ,,Ott otsib karuoblikat'' , ,,Nõianeiu Nõbinina''. Ernitsa ja Janno Põldma laste joonisseriaali "Tom ja Fluffy" esimese kuue osa esilinastus toimus 1996. aasta lõpus 2007. aasta mais val...
Suur ja väike algustäht Ülevaade 8.-9.klassile NIMI võib olla · kohal ja ehitisel: Väike Munamägi, torn Pikk Hermann · riigil ja osariigil: Rootsi Kuningriik, Texase osariik · isikul ja olendil: Agatha Christie, Julk-Jüri, orkaan Camille · perioodikaväljandel: ajakiri Imeline Teadus, Eesti Ekspress · suhtlusportaalil: Facebook, Twitter · autasul: Murtud Rukkilille märk, Juhan Liivi luuleauhind · tootel/kaubal: assortii Must Roos, juust Atleet · üritusel: Valge Daami muusikapäevad, infomess Teeviit · sõidukil: laev Silja Europa, auto Opel Vectra · ansamblil: Kuldne Trio, Asutused, ettevõtted, organistasioonid, ühendused · läbiv suurtäht · väiketäht ametlikkuse rõhutamine mitteametlikus olukorras nt dokumentides nt ajaleheartiklis Rõngu Keskkool Elva gümnaasiumis Haridus- ja a...
Rahvakalendri tähtpäevad 1. Millist värvi riideid kadrisandid kannavad? Mustad Punased Valged Rohelised 2. "Päev tähistas Jeesuse Kristuse surnust ülestõusmist"- mis tähtpäev see on? Jõulud Lihavõtted Vastlapäev Jaanipäev 3. ...... märkis eesti rahvakalendris kevade ja kevadtööde algust. Jüripäev Jaanipäev Patrikupäev Alekseipäev 4. Mida tähistatakse Volbripäeval? Kõigi nõidade ja maagia päeva Uus aasta Perepäev Eesti loomade kaitsepäev 5. Peale seajalgade, soolaubade ja ....... on vastlapäeva eritoit vastlakuklid Vastlakukkide pärmihelbeid Hernesupi Pannkookide 6. Jõuluajal meestel oli keelatud teha .... tööt. Puulõhkumise Kalapõõdmise Jahtimise 7. Jõuluõhtul tuli süüa : 9 kuni 12 korda või panna lauale vas...
Lõimumisprojekt „IGAL ASJAL OMA AEG “. Igal asjal oma aeg Üks lasteaia eesmärkidest on eesti kultuuri integratsioon. Lõimumine on pikaajaline ja pidev tööd nõudev protsess, mis nõuab tolerantset suhtlemist vestlejate vahel ja kohanemist kohaliku maa keele, põhiväärtuste ja kommete omandamisel. Igal asjal oma aeg Miks me seda hakkasime tegema? Eesti keele õpetaja viib tegelusi läbi kaks korda nädalas. Tegevus on mänguline. Mängud, laulud, ringmängud Õpitava materjali paneme üles rühma stendile. Sõnavara suurendamine Partner sundimatu vestluseks Lust ja hea tuju Igal asjal oma aeg Projekti põhieesmärk On loodud head suhted kaaslaste ja täiskasvanute vahel väljaspool lasteaiakeskkonda. Töö käigus tutvustada linna rajamist, rahvakombeid. Laps laiendab ja süvendab teadmisi eesti kultuuri kohta. Laps julgeb suhelda eesti keeles. Igal asjal oma aeg Mida me tegime: ...
Eesti rahvakalender · Eesti rahvakalender eestlaste pärimuslik ajaarvestuse ja tähtpäevade süsteem. Aja jooksul muutunud ja erinevatest allikatest mõjutusi saanud (ristiusust, slaavi kultuurist). · Muistsest kalendrist on üsna vähe teada, sest kalendri teateid hakati kirja panema alles 19. sajandist. · Rahvakalendri kohta on vanemaid kirjapanekuid kroonikates ja reisikirjades. Väga paljud seisukohad on oletuslikud. Eesti rahvakalendri vanimaks kihistuseks on aastaaegade ja loodusnähtuste rütmilisus. · Uuema kihistusena kirikukalendri pühad. Paljud neist andrid muistsetele tähtpäevadele uue nime, aga on säilinud rahvapärimusest ristiusu eelne kombestik. RAHVAKALENDRI VANIM KIHISTUS on oletatud, et põhines peamiselt kuukalendril. Aega arvestati kuu loomisest kuni järgmise kuu loomiseni. · Pühitseti suurte tööde algust ja lõppu ja suuremaid looduse üleminekuid. · ...
Läbiv suurtäht 1. Inimeste nimed 2. Iseloomustava täiendiga kaksiknimed 3. Hüüdnimed,väljamõeldud olendite nimed, kujundlikud nimed 4. Loomade nimed 5. Kohtade, pinnavormide, ehitiste, taevakehade nimed 6. Riiginimed 7. Asutuste, ettevõtete, firmade, organisatsioonide, ühenduste nimed 8. Tootenimed 9. Sõidukinimed 10. Perioodiliste väljannete nimed 11. Ajaloosündmuste nimed (ps! Mitte ajaloosündmused) 12. Ürituste nimed 13. Autasude nimed Julk-Jüri, Kaasiku Jüri, Vanapagan, Igavene Juut Ahasveros, Vana Toomas, Ristija Johannes, Miki-Hiir, Suur Munamägi, Väike Vanker, Kolm Õde, Vana Maailm, Eesti Pank, Eesti Lasteorganisatsioon, ,,Eesti Päevaleht", Suur Pauk, Valge Daami päevad, Maarjamaa Rist, Lõuna-Eesti, Põhja-Jäämeri, Antiik-Rooma, Koot ja Reha, Tuhande Samba saal, Taani Kuninga aed, Metsik Lääs, Läbiv väiketäht 1. pöördumissõnad, ameti- ja aunimetused, tiitlid. 2. Isikunimest tulnud sõnad. 3. Isikute ümberütlevad nimetused. 3. Loo...
Rahvuspüha, mis on puhkepäev: · 24. veebruar iseseisvuspäev, Eesti Vabariigi aastapäev Riigipühad ja puhkepäevad aastal 2014 on: · 1. jaanuar uusaasta · 24. veebruar - iseseisvuspäev, Eesti Vabariigi aastapäev · 18. aprill suur reede · 20. aprill ülestõusmispühade 1. püha · 1. mai kevadpüha · 8. juuni nelipühade 1. püha · 23. juuni võidupüha · 24. juuni jaanipäev · 20. august taasiseseisvumispäev · 24. detsember jõululaupäev · 25. detsember esimene jõulupüha · 26. detsember teine jõulupüha. Riiklikud tähtpäevad aastal 2014 · 6. jaanuar kolmekuningapäev · 2. veebruar Tartu rahulepingu aastapäev · 14. märts emakeelepäev · 11. mai, maikuu teine pühapäev emadepäev (2015. aastal 10. mai) · 4. juuni Eesti lipu päev · 14. juuni leinapäev · 23. august kommunismi ja natsismi ohvrite mälestuspäev · 14. september, septembrikuu teine püha...
Eesti rahvustoidud Koostanud: Rauno Venig Juhendaja: Elle Möller Pärnumaa Kutsehariduskeskus Eestlase söömisharjumused on paljustki mõjutatud kliimast Sügistalvine pimedus ja pakane toovad lauale hapukapsad ja ahjupraed, süldi ja verivorsti, paksud supid ja pajaroad. Suviti saab eestlane poolenisti söönuks päikesesest, ülejäänud kõhupoole täidavad kõik kerge ja värske. On palju toite, mida mujal ei leidu hapendatud rukkileib hapukapsas sea- või vasikalihast ja -jalgadest keedetud, vürtsidega maitsestatud sült 12 erineva vürtsiga valmistatud kuulus Tallinna kilu mulgikapsas Talupoja laual oli Argipäeviti Suurtel pühadel ka leib või kruubipuder liha keedukartul munapuder kohupiim soolasilk jahurokk Jookidest linnusekali meekali ehk mõdu kasemahl pühadeks pru...
Inimesed tarbijana Elame maailmas, kus päevastpäeva puutume kokku tarbimise ning pakkumisega. See on moodsa ühiskonna lahutamatu osa. Tarbija staatus käib meiega kõikjal kaasas, iseasi, kui palju me seda ise tähele paneme. Liikudes ringi kaubanduskeskustes on tarbimine lihtsasti märgatav. Hoolimata faktist, et on majanduslikult keerulised ajad terves maailmas on kauplused puupüsti inimesi täis. Alles olid jõulud ehk aeg, mil tervet planeeti valdas ostu ja tarbimishullus. Kuigi täna on jõulud möödas, ei ole külastajate arv poodides sugugi vähenenud, sest nüüd meelitatakse inimesi allahinnatud kaupadega. Korraldatakse kampaaniaid, teiste seas niinimetatud ,,ostuöö", ,,hullud päevad" jne. Inimesed lähevadki poodi, sest avaliku arvamuse survel ning tarbimishulluses ei näe nad, kuidas neid ära kasutatakse. Kõige hullem asja juures on veel see, et tarbimine on tänapäeva ühiskonnas moes ja s...
Kaljo Kiisk sündis 3. detsembril 1925. aastal Voka vallas Vaivina külas. 1944. aastal teenis ta Relva-SSi koosseisus ja võttis õhutõrjekahuri meeskonnas osa Sinimägede lahingust. 1946. aastal lõpetas Rakvere 1. keskkooli. 1953. aastal lõpetas ta Moskva teatri- ja kinokunstiinstituudi eesti stuudio. Pärast seda oli Kiisk Tallinna Draamateatri näitleja ja aastatel 1955-1990 Tallinnfilmi lavastaja. Aastatel 1962-1987 oli Kiisk Eesti Kinoliidu juhatuse esimene sekretär. Aastal 1980 sai Kiisk ENSV teeneliseks rahvakunstikuks. Aastatel 1980-1990 oli ta Eesti NSV Ülemnõukogu saadik, 1985 aastast ühtlasi Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi liige, aastatel 1989-1991 NSV Liidu rahvasaadik. 1995. ja 1999. aastal valiti Kiisk Eesti Vabariigi Riigikogu liikmeks, kus ta esindas Eesti Reformierakonda. 2003. aastal Riigikogust lahkudes oli ta vanim Riigikogu liige läbi aegade. Lavastajana · "Juunikuu päevad" (koos Viktor Neveziniga; 1957) · ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
