Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Heiki Ernits (0)

1 Hindamata
Punktid
br />
Kaali Kool
Heiki Ernits
Referaat
Juhendaja : Vika Viss
Koostaja :Toomas Mitt
Kaali 2014
Sisukord
  • Sissejuhatus
  • Raamatud mida on illustreerinud
  • Filmialane tegevus
    Heiki Ernits on sündinud 24.märtsil 1953.a Tallinnas.Ta on filmilavastaja ja karikaturist.Hariduselt on ta joonistamise ja tööõpetuse õpetaja. Aastal 1978 läks ta tööle ,,Tallinnfilmi'' joonisfilmi osakonda . Tal on olnud raamatute kujundaja, korraldanud mitmeid autori näitusi ning illustreerinud erinevaid väljaandeid.
    Paljud tema illustratsioonidega raamatud on saanud üle Eesti kuulsaks ja armastatuks. Ta on illustreerinud: ,, Lotte olümpiaraamatu'' , ,,Lepatriinude jõulud '' , ,,Leiutaajateküla Lotte'' , ,,Ott otsib karuoblikat'' , ,, Nõianeiu Nõbinina''.
    Ernitsa ja Janno Põldma laste joonisseriaali "Tom ja Fluffy " esimese kuue osa esilinastus toimus 1996. aasta lõpus
    2007. aasta mais valmis Eestis filmikassett "Must lagi ", milles 7 eesti joonisfilmi tegijat oli ära animeerinud 7 eesti luuletust ja valmistanud kaheminutilise multifilmi. Iga filmitegija oli valinud erineva luuletaja teose. Heiki Ernits oli teinud multifilmi Arvi Siia luuletuse põhjal.
    Oktoobris 2007. aastal Riias toimunud filmifestivali Lielais Kristaps parimaks täispikaks animatsioonifilmiks tunnistati Heiki Ernitsa ja Janno Põldma teos "Leiutajateküla Lotte".
    Veebruaris 2009 oli Eesti Lastekirjanduse Keskuses Heiki Ernitsa joonistuste näitus .
    Heiki Ernits koos Janno Põldmaga on avaldanud muret, mis tuleneb nende filmide tasuta allatõmbamisest internetist ning väitnud, et seetõttu on nad kaotanud üle ühe miljoni eesti krooni tulu
    Kasutatud allikad
  • Wikipedia
  • miksike.ee
  • Vasakule Paremale
    Heiki Ernits #1 Heiki Ernits #2 Heiki Ernits #3 Heiki Ernits #4
    Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
    Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2015-05-20 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 4 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Kaalikool6 Õppematerjali autor
    Lühike konspekt Heiki Ernitsast, kunsti õpetus.

    Sarnased õppematerjalid

    Heiki Vilep ja uusim lastekirjandus
    74
    pdf

    Heiki Vilep ja uusim lastekirjandus

    ........................................ 9 1.4. Elektroonilise meedia võidukäik................................................................. 10 1.5. Kommertsialiseerumine .............................................................................. 11 1.6. Illustratsioon lasteraamatus......................................................................... 12 1.7. Uus tõus eesti lastekirjanduses.................................................................... 14 2. HEIKI VILEP LASTEKIRJANIKUNA............................................................. 17 2.1. Eluloost ....................................................................................................... 17 2.2. Heiki Vilepi kirjanduslik kujunemine......................................................... 18 2.3. Heiki Vilepi looming .................................................................................. 20 2.4. Heiki Vilepi vaated lastekirjandusele ...............

    Kirjandus
    Lugemispäevik
    134
    docx

    Lugemispäevik

    nimed segamini ja Jaan sai kaks autot, ning ei tahtnud ühest venna kasuks loobuda. Veel meeldis jutt sellest kuidas vennad otsustasid trükikoda mängida. Nad trükkisid lasteraamatuid, millele panid nimeks naljakaid ja tagurpidi nimesid. 19 Andrus Kivirähk Kaelkirjak Illustreerinud Heiki Ernits Kai on väike tüdruk, kelle parim sõber on üsna kummaline tegelane – nimelt kõhuuss. Ehkki kõhuussiga ei saa mängida, saab temaga juttu ajada ning igasuguseid naljakaid ja põnevaid asju välja mõelda. Saab rääkida makaronitontidest ja siirupit sülitavast lehmast ja imelikust elukast, kelle nimi on mouk. Igal juhul on kõhuussiga palju lõbusam kui pirtsaka Barbiega. Ja siis on Kail akna taga veel kaelkirjak – või on see siiski kraana

    Alusharidus
    12-klassi kirjanduse lõpueksami koolieksami piletite põhjalikud vastused
    112
    doc

    12. klassi kirjanduse lõpueksami/koolieksami piletite põhjalikud vastused

    Kirjanduse lõpueksam 2015 Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium Pilet 1 1. Kirjanduse põhiliigid – eepika, lüürika, dramaatika, ühe XX sajandi väliskirjanduse teose analüüs (näiteks suveraamat, aga võib ka muu) EEPIKA: (kreeka k epos – sõna, jutustus, laul) on jutustava kirjanduse põhiliik. Žanrid on: - antiikeeposed, kangelaslaulud - romaan – eepilise kirjanduse suurvorm, palju tegelasi, laiaulatuslik sündmustik. Romaanil on erinevaid alaliike: ajalooline (Kross), psühholoogiline (Hesse, Tammsaare), põnevus-, sõja-, ulme-, kriminaal-, armastus-, seiklus-, autobiograafiline, sümbolistlik romaan jne; - jutustus – kujutab romaaniga võrreldes väiksemat elunähtuste ringi, teose kangelase elu kujutatakse põhiliselt mingil ühel perioodil (Vilde, Bunin); - novell – eepilise kirjanduse väikevorm, tegelasi vähe, keskendutakse ühele tähtsamale sünd

    Kirjandus
    Kirjanduse lõppueksami materjalid
    62
    docx

    Kirjanduse lõppueksami materjalid

    KIRJANDUSE LÕPUEKSAM KLAARIKA LAUR Pilet 1 1. Kirjanduse põhiliigid ­ eepika, lüürika, dramaatika ILUKIRJANDUSE PÕHILIIGID Kultuuri varasemas arengujärgus eksisteerinud suulise rahvaluule asemele tuli kirjaoskuse levides ilukirjandus - kirjalik looming. Ilukirjanduse vastena kasutatakse eesti keeles ka terminit belletristika.Ilukirjanduse kolm põhiliiki on lüürika, eepika ja draama. Lüürika (kreeka lyra - keelpill, mille saatel kanti ette laule-luuletusi) peegeldab elu inimese elamuste, mõtete, tunnete kaudu, tema sisemaailma kaudu. Lüürika iseloomulikuks jooneks on värsivorm. Lüürika liigid: · ood - pidulik luuletus mingi sündmuse või ajaloolise isiku auks · eleegia - nukrasisuline luuletus · pastoraal ehk karjaselaul · epigramm - satiiriline luuletus Lüroeepiliste teoste puhul on lüüriline ja eepiline (ehk jutustav element) läbi põimunud, need teosed on

    Kirjandus
    Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu
    132
    doc

    Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu

    Ajalugu kui konstruktsioon Ajalootekstid ei ole midagi enesestmõistetavat ega ka objektiivset. Millest tuleneb väide, et ajalugu on konstruktsioon, kellegi poolt ülesehitatud käsitlusviis? Allpool on mõned mõtlemisainet pakkuvad märksõnad. 1. uurija distantseeritus, kogemuse erinevus 2. konteksti muutused, tõlgendamise küsimused; võimalikud seosed või üldistused, mille tegelik alus on küsitav, järgmise põlvkonna jaoks arusaamatu vms. 3. uurija mitmesugused huvid ajaloo käsitlemisel (nt sõjaajalugu, kaubandusajalugu, põllumajandusajalugu; nt klassipositsioon, võimuküsimused/propaganda, avalik või salajane okupatsioon / kolonialiseerimine ­ kuidas on kasulik ajalugu näidata, millest kasulik vaikida => kes tellib "muusika" ja kes maksab? St millegi õigustamine.) 4. objektiivse ja subjektiivse ajaloo ebamäärasus: subjektiivsete lugude (nt mälestuste) koondamine mingil kindlal teemal võib kokkuvõttes moodustada objektiivsema pildi kui nn objektiivne või tead

    Sotsiaalteadused
    Tiit Lauk humanitaar
    414
    pdf

    Tiit Lauk humanitaar

    TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 ƒ DOKTORIVÄITEKIRI Kaitsmine toimub 20. novembril 2008. aastal kell 10.00 Tallinna Ülikooli Kunstide Instituudi saalis, Lai 13, Tallinn, Eesti. Tallinn 2008 2 TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 Muusika osakond, Kunstide Instituut, Tallinna Ülikool, Tallinn, Eesti. Doktoriväitekiri on lubatud kaitsmisele filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks kultuuriajaloo alal 13. oktoobril 2008. aastal Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste doktorinõukogu poolt. Juhendajad: Ea Jansen, PhD Maris Kirme, kunstiteaduste kandidaat, TLÜ Kunstide Instituudi muusika osakonna dotsent Oponendid: Olavi Kasemaa, ajalookandidaat, EMTA puhkpilliosakonna professor

    Muusika ajalugu
    KIRJANDUSE LÕPUEKSAM kevad 2017
    82
    doc

    KIRJANDUSE LÕPUEKSAM kevad 2017

    PS KIRJANDUSE LÕPUEKSAM kevad 2017 Pilet 1 1. KIRJANDUSE PÕHILIIGID- EEPIKA, LÜÜRIKA, DRAMAATIKA LÜÜRIKA: (kreeka lyra- keelpill, mille saatel kanti ette laule-luuletusi) peegeldab elu inimese elamuste, mõtete, tunnete kaudu, tema sisemaailma kaudu. Lüürika iseloomulikuks jooneks on värsivorm. Värss=luulerida, stroof=salm. Lüürika liigid: ood - pidulik luuletus mingi sündmuse või ajaloolise isiku auks eleegia - nukrasisuline luuletus; pastoraal ehk karjaselaul epigramm - satiiriline luuletus sonett - Lüroeepiliste teoste puhul on lüüriline ja eepiline (ehk jutustav element) läbi põimunud, need teosed on ka pikemad, kui tavalised luuletused. Siia kuuluvad poeemid ja valmid EEPIKA: (kreeka sõnast epos - sõna, jutustus, laul) on jutustav kirjanduse põhiliik. Zanrid on järgmised: antiikeeposed, kangelaslaulud romaan - eepilise kirjanduse suurvorm , palju tegelasi, laiaulituslik sündmustik. Romaanil on erinevaid alaliike: ajalooline (Kross), ps

    Kirjandus
    Suuline exam
    69
    doc

    Suuline exam

    1. Kristjan Jaak Peterson (18011822) 18. sajandi lõpus toimunud Suure Prantsuse revolutsiooni mõjul oli muutumas kogu Euroopa vaimuilm ja ühiskond. Senine seisuslik ühiskonnakorraldus hakkas murenema, seisuse asemel tõusis 19. sajandi jooksul määravaks inimesi liitvaks kategooriaks rahvus. Kui K. J. Peterson sündis, oli saksa kirjanduse suurkujusid Johann Wolfgang Goethe saanud 52aastaseks, Venemaal hakkas oma esimesi lauseid ütlema poolteiseaastane Aleksander Puskin, hilisem sädelev poeet, ning Inglismaal omandas tulevane ,,romantismi deemon" ja ajastu kirjandusmoe kujundaja Georg Gordon Byron koolitarkust. Eestlase K. J. Petersoni luuletused aga nägid trükivalgust alles 20. sajandil, rohkem kui sada aastat pärast autori sündi, kui need ilmusid kirjandusliku rühmituse ,,NoorEesti" albumites ja ajakirjas. Enne Petersoni värsiloomingu avaldamist oli Gustav Suits kirjutanud selle kohta ülistava artikli peal

    Kirjandus




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun