Jõhvi linn IR.kursus Gregor Kustav Köster Sisukord 1. Jõhvi linna üldiseloomustus...........................................................................................3 2. Jõhvi linna geograafiline ehitus ja pinnavormid............................................................5 3. Jõhvi linn Ida-Virumaal. Ortofoto...................................................................................5 4. Jõhvi linna põhikaart......................................................................................................6 5. Jõhvi ajaloolistel kaartidel..............................................................................................7 6. Jõhvi maanteedekaart....................................................................................................9 7. Jõhvi Looduskaitsealad. Ortofoto...........................................................................
Villu Mikk PS 2.rühm Villu Mikk 1 Üldandmed Ida-Virumaa maakonnakeskus Pindala 7,6km² 13023 elanikku 50 km idapiirist Asub kirde-Eesti lavamaal On ehitatud soo peale Linna sümboliks on siil Villu Mikk 2 Ajalugu Linna nimed läbi aegade: Gevi, Jewe, Jõhvi Jõhvi kirikukihelkond moodustati umbes 1250. aastal Kirikukihelkond pani aluse linna rajamisele Peakirikuks oli praegune Jõhvi Mihkli kirik (vanasti Jõhvi Kindluskirik) 15. juulil 1917. aastal sai Jõhvi aleviõiguse 19. aprillil 1938 sai Jõhvist linn Jõhvi on nüüdseks 72-aastane Villu Mikk 3 Pilte Jõhvist Jõhvi kontserdimaja
Referaat Ida-Virumaa Jõhvi vald Jõhvi linn on Eesti kirdepoolseima maakonna (Ida-Virumaa) keskus, mida riigi idapiirist lahutab vaid 50 kilomeetrit. Jõhvi asub kahe rahvusvahelise maantee, Tallinn - Narva ja Jõhvi - Tartu - Valga ristumiskohal. Linna läbib Tallinn - Narva raudtee, mida mööda kulgeb enamik Eesti raudteevedudest. Soodsast asukohast tingitult on Jõhvi kujunenud Ida-Virumaa kaubandus- ja finantskeskuseks, mida iseloomustab hea infrastruktuur. Ettevõtluskliimat soodustab asjaolu, et enamik riiklikke regionaalseid keskasutusi paikneb Jõhvis või selle lähikonnas. Ettevõtlikule inimesele pakub kiirestiarenev Jõhvi parimaid võimalusi eneseteostuseks. Rahvuslik koosseis(Rahvastikuregistri seisuga 01.01.2011) 1. Eestlane 4094 2
JÕHVI Mare-Elle Fjodorova Jõhvi nime pärimus · Jõhvi nime on seletatud mitmeti. Rahvasuus on levinud arvamus, et see tuleneb sõnast "jõhvikas", millel aga puudub keeleteaduslik alus. · 1930ndatel aastatel pakkus koduuurija H. Kurba tähenduseks "jõevesi" (om.k. "jõevee"), kuna sellist nime olevat kandnud Jõhvi keskel asuv allikas, millest sai alguse üks Pühajõe lisajõgesid. Soome keeleteadlane L. Kettunen pakkus seletuseks "jõhv", mis seni kõige enam tunnustust leidnud. Võimalik on veel tulenemine rahvausundiga seotud jõhvussist. Ka jõhv oli muinasajal maagilise tähendusega ja see sobib hästi antud paiga oletatava religioosse tähendusega. Nii jõhvi kui jõhvussi tähistas vanasti üks ja seesama sõna -jovi (või jõvi). Veel eelmisel sajandil
Kust Jõhvi oma nime sai. · Jõhvi nime on seletatud mitmeti. Rahvasuus on levinud arvamus, et see tuleneb sõnast "jõhvikas", millel aga puudub keeleteaduslik alus. 1930ndatel aastatel pakkus koduuurija H. Kurba tähenduseks "jõevesi" (om.k. "jõevee"), kuna sellist nime olevat kandnud Jõhvi keskel asuv allikas, millest sai alguse üks Pühajõe lisajõgesid. Soome keeleteadlane L. Kettunen pakkus seletuseks "jõhv", mis seni kõige enam tunnustust leidnud. Võimalik on veel tulenemine rahvausundiga seotud jõhvussist. Ka jõhv oli muinasajal maagilise tähendusega ja see sobib hästi antud paiga oletatava religioosse tähendusega. Nii jõhvi kui jõhvussi tähistas vanasti üks ja seesama sõna -jovi (või jõvi).
Theaters of Estonia Jõhvi Theater Jõhvi Concert H all, situated in a small town Jõhvi near N arva, is the youngest, yet the most modern theater in Estonia. With it's large multi-functional transforming scene and stunning unusual architecture it became an important art and cultural center not only of Ida Virumaa, but of the whole Estonia in a very short time. The colourful history of Jõhvi Concert H all dates back to the year 1491, when Jõhvi M anor with its historicist features stood on the spot of the modern Jõhvi Concert H ouse. The manor buildings were surrounded by a spacious park, which can be found next to the concert house even today, reminding us of the former glory of the manor. In cooperation with the Estonian M inistry of Culture and Jõhvi Government the Jõhvi Theater was built in 2004 and first opened its doors on the 8th of October 2005 under the management of Aivar M äethe Director of Estonian Concert
Mõiste Jõhvi oma valitsus: Jõhvi Vald vastavalt põhiseaduse Eesti Vabariigi demokraatlikult loodud omavalitsusel on õigus ja võime seaduste alusel ise korraldada ja juhtida kohalikku elu , lähtudes õigustatud vajadustest ja elanikude huvidest. Enesejuhtimise teostatakse demokraatlikult loodud esindaja organite ja asutuste abil, samuti kohaliku elu arvamusküsitlused või üleriigilist algatust. Suhted Jõhvi Vallavalitsuse ja õigusasutustega: (1)Suhete aluseks omavalitsuse ja Jõhvi valla organitega on seadused ja lepingud mille on volitatud riigi-ja kohaliku omavalitsuse asutused Jõhvi vallas . ( 2 ) Organisatsiooni omavalitsusorganid ei tohi delegeerida Jõhvi valla poolt neile usaldatud ülesanded ja pädevus ning vahendid nende rakendamiseks ettenähtud riiklikule asutustele. ( 3 ) Koosolekul on õigus esitada Vabariigi Valitsusele ettepanekuid või muudatusi seadustes ja teistes õigusaktides .
Minu kodulinnas on vaja kohe alustada tutvimisest Jõhvi peamistest vaatamisväärsustest, et jõuda sukelduda minu kodulinnas valitsevasse unustamatusse atmosfääri. Selle külaskäigu vältel saate hulga uute muljete ja üllatuste võrra rikkamaks. Olen veendunud, et hakkate seda linna kindlasti armastama! Jõhvi on Kohtla-Järve tööstuslinnastusse kuuluv, kuid formaalselt sellest sõltumatu väikelinn Eesti idaosas. Jõhvi ja ümbruskonna linnad on üks muinasasula regioone. Vaatamata sellele, et see paikneb üsna väikesel maa-alal, on piirkonna ajalugu koos selle linnade tööstust, kaubandust, kultuuri ja usku iseloomustavate muuseumide, mõisate, kirikute ja teemakeskuste kaudu üsna laialdaselt esitletud. Kahtlemata leiab külastamiseks äärmiselt huvitavaid ja meeldejäävaid kohti ka Jõhvi ümbrusest: Püha Mihkli luterlik kirik – linna vaim hoone; Issanda Ristimise kirik
......................................................................... 22 Lisa 2. Tehingute üldine summa........................................................................23 Lisa 3. Keskmine m2 hind..................................................................................24 Lisa 4. Kinnisvaraportraal www.kv.ee ning Maaameti kinnisvarastatistika erinevus m2 põhiselt......................................................................................... 25 Lisa 5. Jõhvi korterite ost-müük standardhälve.................................................26 Lisa 6. Rahvastiku arv Narvas, Jõhvi vallas ning linnas perioodil 01.01.2012 – 05.06.2015........................................................................................................ 27 Lisa 7. Kinnisvaraportaali www.kv.ee väljavõte müügis olevate korterite kohta 28 1 SISSEJUHATUS
Linnuse täpsem kuju ei ole teada ja selle välja selgitamine vajab täiendavaid uuringuid. Arvatavasti oli tegu ringmüüriga ümbritsetud suurema linnusega. Vasall-linnusest on säilinud ainult madal küngas, mille servast mõnes kohas paljanduvad müürisäilmed. Linnuse asukoht on kantud arhitektuurimälestisena kultuurmälestiste riiklikku registrisse nr. 13866 (Jõhvi kirik vallikraaviga 14.-16. sajand ning arvele võetud 13.01.1988 aadressil Ida-Virumaa, Jõhvi vald, Jõhvi linn, Rakvere mnt. 6b). Linnuse asukohta ümbritseb muinsuskaitse piiranguvöönd. Härrastemaja Mõisa härrastemaja pärineb 18. sajandi teisest poolest, ümbehitatuna 19. sajandi teisel poolel hoonealune pind 655,6 m2. Hoone on ühekorruseline murdkelpkatusega kiviehitis, mille fassaadipindu ilmestavad kaaraknad ning nendevahelised liseenid. Hoone siseruumid on täielikult ümberehitatud ja kõik ajastupärased sisearhitektuuri elemendid hävinud
Viljandi Rakvere Sillamäe Kuressaare Võru Valga Jõhvi Haapsalu Keila Paide Elanike arv tiheduse graafik Tallinn Tartu Narva Pärnu
Üldandmed: · Infokampaania ,,Ei Narkole" · 05.09.11-12.12.11 · Jõhvi linn · Projekti teostajad: Taust e. vajalikkuse põhjendus: Projekti teema ,,Ei Narkole " leidis aset, sest statistika näitab, et narkomaania on jätkuvalt aktuaalne ühiskondlik probleem ja seda just eriti Ida-Virumaa piirkonnas. Lähtuvalt projekti koostajate elukohast (Jõhvi), oleme otsustanud just siin selle projekti läbi viia. Kuna me ise elame siinkandis, siis näeme me ka ise selle probleemi olemasolu ning tahame selle jaoks midagi ära teha.
Jõhvi Gümnaasium Kerdu-Katty Pärss 11.c Jõhvi Gümnaasiumi noorte suhe narkootikumidega Õpilasuurimus Juhendaja: Maie Marks Jõhvi 2017 Annotatsioon Jõhvi Gümnaasium Töö pealkiri: Jõhvi Gümnaasiumi noorte suhe narkootikumidega Töö kaitsmise kuu ja Lehekülgede arv töös: 23 lk, millest teksti: 14lk, aasta: tabeleid: 5tk, lisasid: 7 tk, Märts 2017 jooniseid: 2tk kasutatud allikaid: 13 tk Referaat Õpilaste huvi narkootikumide vastu sõltub suuresti nende sõpradest ja keskkonnast kus nad viibivad. Paljude suhe narkootikumidega sõltub sellest mis seltskonnas nad viibivad.
JÕHVI LINNAPARGI Jõhvi linnapark koosneb kahest erinevailmelisest osast: põhjapoolne osa on ajalooliselt olnud kunagine mõisapark ja seal kasvavad valdavalt suured põlispuud, lõunapoolne osa on looduslikult uuenenud nooremate kuni keskealiste puudega ala. Pargi allee algab Jõhvi linnapargi loodeosast ja suundub kagu-loode suunaliselt Jõhvi kesklinna. Ajalooliselt on antud allee kuulunud Jõhvi mõisa ansamblisse ja olnud ühendusteeks mõisa peahoone ja kiriku vahel ja ühtlasi suundunud suurele maanteele. Praegu on ta killustatud erinevateks osadeks. Allee võib tinglikult jagada kolmeks sektsiooniks, esimene osa algab kontserdimaja juurest parklast ja lõppeb alleed risti läbiva sõidutee juures, teine osa algab peale sõiduteed ja lõpeb alleed risti läbiva raudtee juures, kolmas osa asub teisel pool raudteed ja lõppeb Jõhvi linna keskväljakuga
-1 Jõhvi Gümnaasium OÜ V-Mix Tantsukool Äriplaan Koostaja: Villu Mikk 11a Õpetaja: Tea Alljärv Jõhvi 2009 SISUKORD 1 SISUKORD.......................................................................................................................... 2 I. ETTEVÕTTEST...............................................................................................................3 II. ÄRIIDEE JA EESMÄRGID..............................................
Kus lõpeb Tartust välja võites linn? · Valige 3 maanteed järgnevate seast: Tallinna, Valga, Võru, Räpina, Võru- Põlva, Jõgeva, Jõhvi, Viljandi. Valitud: Tallinna, Võru ja Jõhvi maanteed. 1. Fikseerige ,,maa" või erinevate ,,maade" alguskohad külade ja mingite objektide lõikes. 1) Tallinna maantee "maa" alguskohaks oleks Vorbuse või Rahinge küla. 2) Võru maantee "maa" alguskohaks oleks Tõrvandi alevik 3) Jõhvi maantee "maa" alguskohaks oleks Lemmatsi küla 2. Põhjendage määratlusi. Valisin just need kohad alguskohtadeks, sest kuigi need ei ole Tartu linnast väga kaugel on need siiski külad või alevikud mitte linnad ja külad või alevikud on tavaliselt kirjeldatud kui "maakohad". Kuigi Vorbuse ja Rahinge küla ei ole just maantee ääres nagu on Tõrvandi alev ja Lemmatsi küla, otsustasin siiski valida need alguskohaks kuna
sõiduvahendi eest hoolitseda ning seega on ka suurenenud nõudlus sellist teenust pakkuvate firmade vastu. Klientidele tuleb pakkuda kiiret ja korralikku teenust, selleks on kindlasti vaja korralikke seadmeid ning kvaliteetset teenindust. Jõhvi ja Kohtla-Järve piirkonnas on kokku vaid paar automaatpesulat ja seetõttu on ka ootejärjekorrad pesulates tihti väga pikad. Sellest ka idee automaatpesula loomiseks. Leidsin, et kõige sobivamaks asukohaks oleks pesula rajamine Jõhvi Rakvere tänavale, kuna see jääb linna sõites teeäärde ja sissesõit on mugav. Pesula on avatud kõik päevad nädalas. Tööle on vaja kahte klienditeenindajat, kelle ülesanneteks on klientidega suhtlemine, pesuseadmete juhtimine arvutil ehk pesurežiimi määramine ja üldine korrashoid. Ettevõtte loomiseks on vaja ehitada hoone, soetada vajalik pesuseade. Hoone kogu pindala on 70,3m². Millest pesuruum on 43,7m², pumbajaam 6,6m² ning klienditeenindaja ruum 16m²
07:30 Sillamäe Narva karjäär 08:00 08:30 Narva karjäär Sillamäe 09:00 09:00 Sillamäe Narva karjäär 09:30 09:50 Narva karjäär Sillamäe 10:20 14:20 Sillamäe Narva karjäär 14:50 16:30 Narva karjäär Sillamäe 17:00 05:50 Iidla Jõhvi Narva karjäär 06:50 09:20 Narva karjäär Jõhvi Iidla 10:20 07:00 Iidla Jõhvi Narva karjäär 08:00 16:30 Narva karjäär Jõhvi Iidla 17:30 13:50 Iidla Jõhvi Narva karjäär 14:50 16:40 Narva karjäär Jõhvi Iidla 17:40 19:00 Iidla Jõhvi Narva karjäär 20:00
Jõhvi Gümnaasium PURTON Äriplaan Koostaja: Martin Venela Õpetaja: Tea Alljärv Jõhvi 2009 1 SISUKORD SISUKORD.........................................................................................................................2 I. ETTEVÕTTEST ..............................................................................................................3 II.ÄRIIDEE JA EESMÄRGID............................................................................................3 III.ÄRIPLAAN................................................................................
OÜ MAASIKAS AS Eesti Post Jaama tn 7 11200 VILJANDI 12.10.2007 nr 1.2-1/300 VOLIKIRI OÜ MAASIKAS, asukohaga Aiamaa 5, Jõhvi, tegutsedes oma seadusliku esindaja juhataja Mari Maasikas isikus, volitab KIRSIKA KIRSS´i (isikukood 47210203333) võtma vastu OÜ Maasikas nimele tulnud saadetisi ja panderolle. Volikiri kehtib 1 aasta. Allkirja näidis..................... Allkiri ja pitsat Mari Maasikas Juhataja ____________________________________________________________________________ Aiamaa 5 Telefon 337 8992 Arvelduskonto
90 60 40 88 20 0 86 Jõhvi vald Kiviõli linn Aseri vald Iisaku vald Illuka vald
KORDAMINE Eesti Vabariigis on 15 maakonda. Igal maakonnal on oma vapp ja lipp. Meie elame Ida-Virumaa maakonnas. See on meie maakonna vapp ja lipp . Meie maakonna keskus on Jõhvi. Jõhvi vapp on selline - , aga lipp on selline - . Meie kool asub Kohtla-Järvel. Kohtla-Järve on üsna suur linn. Kohtla-Järvel on oma vapp ja lipp . KÜSIMUSED 1. Mitu maakonda on Eestis? 2. Mis maakonnas sina elad? 2. Mitu linna on meie maakonnas? 2. Mis on meie maakonna keskus? 3.Mis linnas sa elad? 4.Mis linnas asub Tammiku Põhikool? 5. Nimeta meie maakonna naabermaakonnad. 6. Nimeta Eesti Vabariigi
juunil 1946. aastal sai põlevkivibasseini tähtsaim asula linna staatuse. Sellest hetkest on geograafilistel kaartidel Kohtla-Järve linn. Kohtla-Järve, linn Kirde-Eestis Ida-Viru maakonnas, Eesti põlevkivikeskus. Kohtla-Järvel on konstaablijaoskond, päästekomando. Paikneb tasasel Viru lavamaal põlevkivimaardlal (Kukruse lademe põhjaosas), linnaosade vahele jäävail viljakail aladel on põllud, niiskemates piirkondades metsad, niidud ja sood. Ahtme linnaosani ulatuvad kaitsealused Jõhvi linna park ja allee (41 ha) ning Tammiku puiestee (2,6 ha). Linnast põhjas paikneb Saka-Ontika paekallas (Ontika maastikukaitseala), kagus Kurtna järvestik (Kurtna maastikukaitseala) ja lõunas Jõhvi kõrgustik. Viivikonnast ja Sirgalast lõunas asuvad endiste Viivikonna, Sirgala ja Narva karjääri (nende liitmisel 1999 moodustati AS Eesti Põlevkivi Narva karjäär) alad, millest osa on rekultiveeritud ja osa kasutusel karjäärina. Linnamaastikku ilmestavad
3. Tegevus ja paiknemine kuni 1940 Pärast Tartu rahu sõlmimist koondati 4. rügement Narva-Jõesuusse ja viidi sealt Kadrinasse. Rügement tõmmati kokku kaadripataljoniks, kes asus valvama randa Narva-Jõesuust Loksani. 12.07.1921 liideti see 1. rügemendiga 4. pataljoniks, asukohaks sai Narva. 1. aprillil 1924 viidi 4. pataljon sama numbri all 5. rügemendi koosseisu. Kogu selle aja vältel oli endisel 4. rügemendil alles ka Jõhvi üksus. Seoses üldise sõjaväereformiga 1. oktoobril 1928 taastati väeosa 4. üksiku jalaväepataljonina ja paigutati Jõhvi, mis jäigi väeosa koduks. 28. oktoobril 1928 andis Narva linn 4. pataljonile lipu, olles Vabadussõjas Narva peamine kaitsja 1940. aasta juunis likvideeriti väeosa Nõukogude Liidu okupatsiooniga. 4. Taasloomine ja paiknemiskohad Pärast Eesti taasiseseisvumist otsustas Vabariigi Valitsus 22. mai 1992.
Ida- Virumaa on Eesti kõige linnastunum maakond. Maakonna pindala on 3 364,05 km2, moodustades 7,4 % riigi pindalast. Maakonna keskuseks on Jõhvi, mis asub Tallinnast 165 km kaugusel. Maakonnas tegutseb 49 üldhariduskooli, 61 koolieelset lasteasutust ja kolm kutseõppeasutust. Koolides õpib kokku umbes 15000 õpilast. Ida-Viru maakonna lipp koosneb kahest värvist, ülemine värv on valge ja alumine roheline
62:13=4,769 Vastus: õpilase I veerandi aritmeetiline keskmine on 4,769. 2. 4+5+5+5+5+4+5+5+5+5+5+5+5=63 63:13=4,846 Vastus: õpilase II veerandi aritmeetiline keskmine on 4,846. 3. 4,846-4,769=0,077 Vastus: õpilase II veerandi aritmeetiline keskmine muutunud paremaks 0,077 võrra. 1 veerandi keskmine 2 veerandi keskmine Joonis 1. Jõhvi Gümnaasiumi 5a klassi õpilase I ja II veerandi keskmised
VABADUSSÕDA Andre Erik 9.Klass 2014 VABADUSSÕJA ALGUS Vabadussõda algas 1918. aasta 28. novembril, kui Punaarmee ründas Narvat. Punaarmee ründab edasi ning kiirelt vallutab Narva, Jõhvi, Rakvere, Võru, Valga ja Tartu. VASTUPEALETUNG 7. jaanuar aastal 1919 läks 1. veebruar Rahvavägi üle vastutungile. Lisavägede Vabastati: abil sai Eesti Tapa pind Kunda vaenuvägedest Rakvere puhastatud Jõhvi Appi tulid Soome
IDA-VIRUMAA Ida-Viru maakond • Pindala: 3364 km2 • Elanikke: 149 483 • Maakonnalinn: Jõhvi • Omavalitsuslikud linnad: Kiviõli, Kohtla-Järve, Narva, Narva-Jõesuu, Sillamäe Loodus • IDA-VIRU MAAKOND PAIKNEB MAASTIKULIKE LIIGESTUSE JÄRGI NELJAS MAASTIKURAJOONIS: SOOME LAHE RANNIKUMADALIK, VIRU LAVAMAA, ALUTAGUSE MADALIK JA PEIPSI RANNIKUMADALIK. • PINNAMOOD: ÜSNA TASANE • KOLMEST KÜLJEST ÜMBRITSEB IDA-VIRU MAAKONDA VESI: PÕHJAST SOOME LAHT, LÕUNAST PEIPSI JÄRV JA IDAST NARVA JÕGI. Vaatamisväärsused ● AIDU VEESPORDIKESKUS SA
OMA EKSPRESS Intervjuu Tamaraga! Kuidas paintballi mängitakse? Spordihoone esmavaade! Uus e-kool hea/halb? Kapp vs garderoob! Kuidas tervist hoida?! KERLI mis see on? Aprillinaljad Koolitants Müsteerium Jõhvi Gümnaasiumi Spordihoone Meie koolilehe 3 reporterit külastasid 24-dal märtsil koos meie direktorihärraga peatselt valmivat spordihoonet. Vaatepilt osutus päris lahedaks, suur spordihaal, millesse tuleb suur korvpalliväljak, 3 harjutussaali, saunad, jõusaal ja isegi kohvik. Meile tehti hoones väike ringkäik ja saime küsida ka paar küsimust ehitise kohta. Paar fakti:
Mainori Kõrgkool Maie Kiik Jõhvi Õppekeskus Juhtumisituatsiooni analüüs 1.Sissejuhatus Tegemist on kohvikuga, mis asub kultuuriasutuses. Kohvikus töötab üks noor naine, kes on põhikohal ülenjäänud kuus tüdrukut on need, keda kutsutakse siis kui on tegemist mingi suurema üritusega või siis, kui põhikohaga olev neiu ei saa üksi lihtsalt hakkama. Ainult põhikohaga töötaval neiul on erialane haridus, teistel puudub. Kõikide tüdrukute
raamatukogu olukord väga hea , aga raamatute laenutamise poolest minuarust mitte. Laenutamine käib meie raamatukogus nii et sa võtad raamatu ja su nimi pannakse kirja , aga tähtaega millal sa tagasi pead tooma pole. Seega võib mõni laps võtta raamatu ja seda terve aasta käes hoida ,sest kool küsib raamatud tagasi alles aasta lõpus. Raamatukogus toimub iga kevade ka uute lasteraamatute näitus seal saab neid vaatamas käia ja soovi korral ka laenutada. Kevadel käib ka Jõhvi Keskraamatukogu töötaja enamustele klassidele nende vanuse grupile vastavaid uusi raamatuid tutvustamas. Meie kooli ja Jõhvi Keskraamatukogul on väga hea koostöö, sest kui sa oled laenutanud raamatu Keskraamatukogust on sul võimalik raamat tagastada kooliraamatukokku. Seega on meie kooliraamatukogu olukord hea, sest kõigel on alati arenguruumi.
VÄLILAAGER Kell 8.15 me sõitsime Jõhvi bataljonisse, kus meile anti välja sõduri riided ja mud varustus, et sõita edasi metsa. Kui me tulime Jõhvisse meid jagati kolmeks rühmaks jai gas rühmas oli veel 3 jagu. Kui me tulime Jõhvist metsa esimene, mida me tegime oli telgi ehitamine. Pärast seda meile räägiti kuidas peab käituda metsades, näiti südurite žestid ja veel kuidas peab õigesti maskeerida. Umbes kell 18:00 meil oli õhtusöök. Veel sellel päeval meile õppisime kuidas toimub ringkaitse. Õpetati; et
vähemal määral põlevkiviõli tootmiseks Põlevkivi kaevandatakse Eestis nii allmaakaevandustes kui lahtistes karjäärides. Kukersiit e põlevkivi kaevandamine Majad mis asuvad kaevanduse läheduses muutuvad ohtlikuks(mõranevad) Peale maavarade kätte saamist augud jäetakse lahtisena. (kinni kaevamine on lisatöö ja kulukas) http://www.youtube.com/watch?v=dJtnOaSB2Z0 Kamber kaevandamine Viru kaevandus asub Jõhvi linnast ja Kohtla-Järve linna Uus-Ahtme linnaosast veidi lõuna pool, Jõhvi-Tartu maantee ääres Selles 1965. a. rajatud kaevanduses toodetakse põlevkivi. Kamberkaevandamise meetodil. Kordamis küsimused Mis on kukersiit ? Milleks kasutatakse liiva? Kruusa? Dolomiiti? Mis aastal kaevati Eestis esimene puurkaev? Mis ohud tekivad kaevandamisega? Kasutatud allikas Wikipeedia http://www.ut.ee/BGGM/maavara/index.html Õpik 1. pilt: http://www.kriisis
Kokkuvõte Juhindudes EV Võlaõigusseaduse § palun kohustuse täitmist võlgniku (Jüri Palmi) poolt (VÕS § 2 lg 1), kuna võlgnik ehk kostja Jüri Palm on jätnud pikemat aega võla tasumata. Arvestades asjaolu, et hagiavalduse rahuldamise korral võib kohtuotsuse täitmine osutuda võimatuks rahaliste vahendite puudumise tõttu, leiab hageja, et on otstarbekas ja mõistlik hagi tagamiseks arestida kostja vara: korterit aadressiga Kaare 27-11, Jõhvi, ning autot Nissan Almera GTT 989. Arvestades eeltoodut ja juhindudes VÕS § 2 lg 1 ja TsMS paragrahvidest 3 lg 1 ja 162 lg 1 ning paragrahvidest 377 ja 378 lg 1 p 2, P A L U N: 1. Mõista kostjalt Jüri Palm välja võlg 22100.- krooni (1412.47 EUR) Milvi Palm kasuks. 2. Mõista kostjalt välja hageja kasuks hageja poolt tasutud riigilõiv 70 EUR ja hageja poolt kantud õigusabikulud. Õigusabikulude kohta esitame dokumendid kohtuistungil. 3
instance, circuit courts are courts of appeal and the supreme court, situated in Tartu, is the court of the highest instance The Supreme Court is also the constitutional review court. In the structure of four country courts(Harju, Pärnu, Tartu and Viru) operate courthouses in every country seat(in Ida- Virumaa and Harjumaa there are three courthouses)In the structure of two administrative courts(in Tallinn and Tartu) there are four courthouses: in Tallinn, Tartu, Jõhvi and Pärnu. Three circuit courts are situated in Tallinn, Tartu and Jõhvi. The supreme court The Supreme Court is the court of the highest instance, which shall review decisions by way of cassation proceedings, that means the parties to the proceedings shall have the right to appeal to the Supreme Court against decisions of courts of appeal. A matter is accepted for proceedings by the Supreme Court if the statements presented in the appeal allow an opinion that
mõisamaad koos sellel elavate pärisorjade-talupoegadega. Vallad kaasaegses tähenduses tekkisid Eestimaal seoses pärisorjuse kaotamisega 1816. aastal. Sellest alates oli vald mõisale alluv talurahva seisuslik territoriaalne haldusüksus. Valla volikogu koosseisu valiti 2/3 liikmeist peremeeste hulgast ja 1/3 sulaste seast. Valla eesotsas oli valla talitaja. Baltimaade vallaseadusega 1866. aastast kaotati mõisa haldus võim valla üle. 1892. aasta 13. jaanuari "Olevikus" on teade, et Jõhvi ringkonnas on ühendatud"...Voka, Ontika, Peite, Toila, Konju, Vaivinu ja Pühajõgi Voka vallaks...". 12. aprillil 1917 asendati seisuslikud vallavolikogud demokraatlikult valitud nõukogudega ja vallad hakkasid haldama ka mõisamaid. 1926. aastal võeti taas käsutusele volikogu nimetus. l. aprillist 1939 alates kuulus Voka vald Jõhvi valla koosseisu. Päite ja Vaivina läksid Vaivara valla alla. 1945. aastal loodi külanõukogud ja vallad kaotati 1950. aasta sügisel
Pereraadio Hiiumaa, Kõnnu (Lääne-Eesti) Mania Eraõiguslik Eesti keel Juturaadio Kohalik: Tallinn (Põhja-Eesti) Marta Eraõiguslik Eesti keel Juturaadio Kohalik: Põlva (Lõuna-Eesti) Nõmme Eraõiguslik Eesti keel Muusikaraadi Kohalik: Tallinn (Põhja-Eesti) o Narodnoe Eraõiguslik Vene keel Muusikaraadi Paikkondlik (Tallinn, Jõhvi, Radio o Narva) Noorteraadio Eraõiguslik Eesti keel Muusikaraadi Üleriigiline(*) o Päikeseraadio Eraõiguslik Eesti keel Juturaadio Kohalik: Pärnu (Lääne-Eesti) Paldiski Eraõiguslik Eesti keel Juturaadio Kohalik: Paldiski (Põhja-Eesti) Power hit Eraõiguslik Eesti keel Muusikaraadi Üleriigiline (Tallinn, Tartu,
Narva Eesti Gümnaasium K- 11.klass Kontserdiarvustus Referaat muusikaõpetuses Juhendaja: -- Narva 2012 22.märtsil 2012.aastal kell 17.00 Jõhvi muusikakoolis toimus õpilaste korraldatud kontsert kus osalesid kõik vabatahtlikud. Enamus esitajad olid Jõhvi muusikakooli õpilased, kuid leidus ka julgeid publikust kes oma ülesandega hästi hakkama olid saanud ja esitasid ühe või mitu lugu. Esitused olid erinevad, oli laulmist , muusika instrumentide mängimist ja isegi väikeste bändide esituses valikulist muusikat. Kokku esinejaid oli 12 , kelle vanus varieerus 10st-16ni. Nooremad õpilased esitasid traditsioonselt kuulsate muusikute palasid ,kuid teismelised kippusid kuulsate
settekivimid- liivakivi, lubjakivi moondekivimid- gneiss, marmor Maavarad mere-ja järvemuda- saaremaa, hiiumaa, värska, haapsalu. Ravi eesmärk turvas- üle eesti. Väetamiseks, kütteks liiv, kruus- kirde-eesti, lääne-eesti, pärnumaa. Teede ehitus devoni savi- põlva lähedal Joosu karjäär. Keraamilised plaadid devoni liiv- pusa liiv. Klaasi valmistamine lubjakivi, dolomiit- põhja ja lääne eesti lubjakivide avamusalad. Ehitus põlevkivi- viru lavamaa põjaosas kukruse ja jõhvi vahemikus. Elektri tootmine fosforiit- maardu, rakvere maardla. Väetis sinisavi- põhja ja kesk eesti. Keraamika tehases Maa-alune kaevandamine eelised: rohkem maavarasid, maapeal pole tolmu ja müra on väiksem, maapind säilib, kaitseb halbade ilmastiku tingimuste eest. puudused: kokkuvarisemise oht, kallim, põhjavee reostus, halb mõju tervisele, vähe ruumi, võtab kauem aega, põhjavee vähenemine Karjääriviisiline
sisukord ja lisad). Tiitellehele numbrit ei Alignment: Æ Center Æ trükita. Show number on first page Æ linnuke ära Æ · Leheküljenumbrid paigutatakse lehe alumisse serva keskele Æ OK 3 Lisa 1: Tiitelleht Jõhvi Gümnaasium Kirjalike õpilastööde vormistamise reeglid Referaat Jaana Lind 7. d klass Õpetaja Heli Kopter Jõhvi 2003 Lisa 2: Sisukord SISUKORD SISSEJUHATUS ........................................................................................... 4 1. ESIMESE PEATÜKI PEALKIRI (suurte tähtedega) .................................. 5 1
Jõhvi Gümnaasium Jõhvi Gümnaasiumi noorte arvamus alaealiste abordi tegemise kohta Uurimistöö Kadriliis Rääsk, Kerli Hindo 11a Juhendaja: Erika Prave Jõhvi 2010 SISUKORD 1. Sissejuhatus........................................................................... 3 2. Teoreetiline taust..................................................................... 4 3. Empiirilised alused................................................................... 5 3.1 Spetsialisti hinnang abordi tegemisele noorte hulgas.................................5-6 3.2 Jõhvi Gümnaasiumi noorte arvamused abordi kohta.................................6-8 4. Kokkuvõte..........
Lõuna- Eestit lõikab vallitaoline kõrgem aluskorra osa, mis on umbes 300 meetri sügavusel. Hiiumaal on aluskord kohati ainult 15-20 meetri sügavusel: tegemist on astrobleemiga, mis tekkis meteoriidiplahvatuse tagajärjel. Lõuna-Eesti aluskorra kivimid on tugevamini moondunud kui Põhja-Eesti aluskorrakivimid. Ilmselt on Lõuna-Eesti aluskorrakivimid moondunud kilomeetreid sügavamal ja tektooniliste liikumiste käigus hiljem kõrgemale tõusnud. Jõhvi ümbruse aluskorrakivimeid sisaldub rauamaaki. See põhjustab Jõhvi magnetilise anomaaila, mis tekitab probleeme näiteks kompassi kasutamisel. Pealiskord koosneb settekivimite kihtidest, mis on kihistunud aluskorra peale. See kiht tekkis umbes 60 miljonit aastat tagasi. Sel ajal Eestit katnud veekogudes settis hulgaliselt settematerjali, millest miljonite aastate jooksul moodustusid settekivimid. Peamiselt on Eestis
Sloveenia Jõhvi Gümnaasium Tanel Vähk 10 a Pealinn Ljubljana Pindala 20 273 km² Rahvaarv 2 011 614 (09.2006) Rahvastiku tihedus 95,5 in/km² Riigikeel sloveeni Riigikord parlamentaarne vabariik President Danilo Türk Riigihümn Zdravljica Iseseisvus 25. Juuni 1991 Ajavöönd Kesk-Euroopa aeg Geograafiline asend Sloveenia on riik,mis asubKesk-Euroopa lõunaosas Aadria mere kirderannikul. Maa põhiosa jääb Ida-Alpide piirkonda. Sloveenia piirneb Itaaliaga läänes, Austriaga põhjas, Ungariga kirdes ning Horvaatiaga lõunas ja idas. Jõhvi asub muide autoga sõites Ljubljanast 2134 km kaugusel. Ljubljana .....on Sloveenia pealinn ning samuti ka kõige suurema pindalaga linn selles riigis (275.0 km2 ). Inimesi on Ljubljanas ligikaudu 270 000. Ljubljanat peetakse kultuuri-, teadus-, majandus-, poli...
11 - - - - 1938 - 7,62 ² - 10 051 (32% ) - - -: RE Eesti Põlevkivi Viru Elektrivõrgud TÜ Jõhvi Piim Viru Joogid AS . 2 . . - . , . 1895 https://www.youtube.com/watch?v=8wAz_BbvbuY&t=55s !
11 - - - - 1938 - 7,62 ² - 10 051 (32% ) - - -: RE Eesti Põlevkivi Viru Elektrivõrgud TÜ Jõhvi Piim Viru Joogid AS . 2 . . - . , . 1895 https://www.youtube.com/watch?v=8wAz_BbvbuY&t=55s !
ning meessoost täiskasvanud süüdimõistetud. Vangla koosseisus on 596,85 ameti- ja abiteenistuskohta, sealhulgas 371,3 vanglaametniku ametikohta.3 Tartu vangla asub Tartus ja on kinnine kambervangla. Vanglakohtade arv on 938, kus paiknevad mees- ja naissoost täiskasvanud vahistatud ning meessoost täiskasvanud süüdimõistetud. Vangla koosseisus on 448,3 teenistuskohta, sealhulgas 264 vanglaametniku ametikohta.4 Viru vangla asub Ida-Virumaal Jõhvi linnas ja on kinnine kambervangla koos avavanglaosakonnaga. Vanglakohtade arv on 1100, kus paiknevad mees- ja naissoost täiskasvanud vahistatud ning meessoost täiskasvanud ja alaealised süüdimõistetud. Vangla kooseisus on 457,25 teenistuskohta, sealhulgas 283 vanglaametniku ametikohta.5 3 Tallinna vangla. http://www.vangla.ee/41383 4 Tartu vangla. http://www.vangla.ee/41384 5 Viru vangla. http://www.vangla.ee/41385 5 2
Jõhvi Gümnaasium 10.a Toomas Tint Nigeeria referaat Juhendaja: Ene Sokman Jõhvi 2011 1. Nigeerias elab 155,215,573 inimest 2011 a andmete järgi. Nigeeria on keskmise suurusega riik. Umbes sama palju inimesi elab: Bangladeshis ,Venemaal ja Pakistan 2. Nigeerias on rahvastiku keskmine tihedus ruutkilomeetri kohta 163,85 inimest, umbes samasuguse arvuga rigid on: Tongo, Kosova, Uganda Nigeeria on Aafrika suhtes väga tihedalt asustatud.Kõige tihedamini on asustatud ookeani äärsed alad ja Põhja-Nigeeria. 50 % rahvastiku elab linnades. 3.
Jõhvi Gümnaasium LIIBANON Referaat Koostaja: Klass: Juhendaja: Jõhvi 2011 · Liibanonis on 4 143 101 elanikku. Maailma mastaabis on Liibanon väikeriik. Sarnased riigid, kus elab enam-vähem sama palju inimesi on Uus-Meremaa, Moldova, Horvaatia ja Kongo Vabariik. · Rahvastiku keskmine tihedus riigis on 392,68 inimest/km². Riigid, kus on Liibanonile sarnane rahvastiku keskmine tihedus on India ja Rwanda. · Rahvastik paikneb enamasti veekogude ligiduses, sest seal on soodsad tingimused vilja- ja karjakasvatuseks
Jõhvi Gümnaasim Signe Viiksaar 11. A klass MAGNEESIUM Referaat Juhendaja Kristelle Kaarmaa Jõhvi 2018 SISSEJUHATUS Magneesium on keemiline element järjenumbriga 12. Tema asukoht on kolmandas perioodis. Tema elektronkonfiguratsioon on [Ne]3s2. Magneesiumi ioonil Mg2+ on sama elektronkon- figuratsioon nagu neoonil, sest kaks 3s-elektroni on ioonil puudu. Tal on kolm stabiilset isotoopi massiarvudega 24, 25 ja 26. Suhteline aatommass on 24,305. Magneesium on s-element ning asub teise rühma peaalarühmas. Omadustelt on magneesium metall
Jõhvi Gümnaasium Jaanipäev Referaat Koostaja: Kristjan Jegorov Juhendaja: Kadri Kivirand Jõhvi 2013 Sisukord Sissejuhatus Jaanipäev 24. juunil ja jõululaupäev 24. detsembril on eestlaste kaks kõige tähtsamat ja vanemat kalendritähtpäeva. Need mõlemad on aastaringi pöördepunktid, mis asetsevad n.ö. teineteise vastas. Jõuludest hakkab päev pikemaks minema ja jaanipäevast jälle lühemaks minema. Meie esivanematel siin põhjamaal, kus pimedat aega oli rohkem kui valget, olid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
