Hambad on väga olulised inimese välimusele. Katkine või puuduv esihammas mõjub ebaesteetiliselt kui ka inimese subjektiivsele enesetundele. Hammaste olemasolu on tähtis õige hambumuse säilitamiseks. Näiteks osa purihammaste puudumine võib põhjustada alalõualuu vale asendi ja sellest tulenevalt haiguslikke muudatusi ja valulikkust lõualiigeses ja mälumislihastes. Inimesel on looduse poolt kaasa antud kaks hambakomplekti: piimahambad ja jäävhambad, millest kirjeldan ka oma referaadis. Peale hammaste kirjutan ka nende lõikumisest. 1. PIIMAHAMBAD Inimese kõige esimesed hambad on piimahambad. Need on väikesed, vormilt ümarad, madalamad, töntsakamad ja piimjas-sinaka värvivarjundiga. Lapsel on 20 piimahammast, neist 4 lõike-, 2 silma- ja 4 purihammast nii üla- kui ka alalõuas. Piimahambad on vajalikud toidu peenestamiseks ning lõualuude kasvamisel säilitades ruumi jäävhammastele.
Hammaste pesemine 612 aastastel lastel on periood, mil neil on suus nii piima kui jäävhambad. · Pese hambaid 2 korda päevas Esimene jäävhammas lõikub, kui laps hommikul ja õhtul; on 57 aastane. · Korralikuks hammaste puhastamiseks
juurde võtma fluoritablette?) HAMMASTE VAHETUMINE • esimesed lõikuvad suhu 5-8 kuusel lapsel (piimahambaid kokku 20); • esimesed jäävhambad tulevad 4-5 aastaselt; TERVED JA PUHTAD • jäävhambad kulutavad piimahammastejuuri ja HAMBAARSTI KÜLASTAMINE need kukuvad ära (mitte tirida!); Hammaste eest ei ole võimalik korralikult hoolitseda • 12-13 a. peaks suus olema 32 hammast; ilma regulaarse hambaarsti kontrollita. • normaalselt peaks suhu tulema täiskasvanul 36
sääreluu- sõrmeluud kannaluu- LIHASED lihased VERERINGE süda veresooned •veenid •arterid HINGAMINE nina hingetoru kopsud SEEDIMINE suu söögitoru maks magu sooled pärak HAMBAD •piimahambad •lõikehambad •jäävhambad •silmahambad •purihambad AJU peaaju seljaaju Ajust lähevad keha igasse paika närvid. INIMESE SÜND loode nabanöör lootevesi KUIDAS OLLA TERVE ? •Söö tervislikult ! •Liigu palju värskes õhus ! •Karasta end ! •Puhka korralikult ! •Hoidu kahjulikest ainetest ja harjumustest ! •Ole alati rõõmsameelne ja positiivse ellusuhtumisega !
Kurgukitusus(isthmus faucium) See on suuõõne tagumine osa, üleminek neelu. Kurgkitsust piiravad: Ülalt – pehmesuulagi; alt – keelejuur; külgedelt – kurgukaared. Kurgukaared: Eespool – suulae-keele kaar, tagapool – suulae-neelu kaar. Kaarte sees on samanimelised lihased. Kurgukaarte vahel on mandliurge(sinus tonsillaris), kus paikneb suulaemandel ( ka kurgumandel) (tonsilla palatina). 2. Hambad(dentes, ordtens): Jäävhambad(dentes permanentes): Kokku 32, igas suuveerandis 8: -2 lõikehammast(dens incivus) -1 silmahammas(dens caninus) -2 eespurihammast(dens permolaris) -3 purihammast(dens molaris) Piimahambad(dentes decidui): Kokku 20, igas suuveerandis5: -2 lõikehammast, -1 silmahammas -2 purihammast(eespurihambaid pole). Hamba osad: a) (Hamba)kroon(corona dentis) Krooni kujud: lõikehammas – peitel; silmahammas – teravik+lõikeservad;
SEEDEELUNDKONNA ül. on toidu seedimine. I Seedimine suus · toidu purustamine/mälumine => hambad · toidu segamine => keel · maitsmine · suuõõnes algab ühe toitaine(suhkrute) seedimine => on vaja E=amülaas(süljes, alus. kk.) Hambad kinnituvad hambasompudesse, välja ulatub igemest hambakroon. Piimahambad(20) vahetuvad 12. aluaastaks Jäävhambad(32): lõike-, silma- ja purihambad II Neel (10-13 cm pikk, lehtrikujuline) viimane tahtele alluv liigutus · neelu taga kilpkõhr, mis suleb neelamisel hingetoru => toit liigub söögitorru III Söögitoru( 25-30 cm pikk) · juhib toidu makku IV Magu · mao sisemine on kaetud limaskestaga=> lima(kaitse happe eest), maonõre(happeline) pH=1-2 => algab toidus olevate valkude seedimine, on vaja E=pepsiin(lagundab valke, happel. kk, kehato) · toidu segamine/soojendamine
mürgid (alkohol, tubakas, nikotiin, narkootikum), haigustekitajad (viirus), ravimid, ema laps: hapnik, vesi, toitained, antikehad, hormoonid, mürgid, haigustekitajad, ravimid, laps ema: süsihappegaas, jääkained, vesi, hormoonid, 1) imikuiga 0-1 kiire kasv, kõndimine, paraneb liigutuste kooskõlastamine, hambad, 2) lapseiga 2-13/15 vaimne ja füüsiline areng, iseloom, väljakujunenud inimene, jäävhambad, lugemine, kirjutamine, refleksid, 3) murdeiga 13- 17/18/21 suguküpsus, kiire kasv, eneseteadvuse ja iseseisvuse kasv, mehe või naise tunnused, 4) noorikuiga 17-18 T, 21-22P lakkab kasvamine, vastutustunne, organism areneb välja vaimselt ja füüsiliselt, 5) küpsusiga 22-60 vaimsed võimed max, 6) elatanu ja vanuriiga 60- 75... kehaline ja vaimne taandareng, aeglustub ainevahetud, meeled nõrgenevad, 7) surm
Laps annab emale: jääkained, süsihappegaas,hormoonid, vesi. Abort raseduse katkemine, Eestis ~12 nädalani. Pereplaneerimine: 1) kondoom 90% 2)Hormoontabletid 80% 3)Spiraal 70% 4) Füsioloogiline meetod 50% 5) Katkestatud suguühe 20% ELUETAPID : 0-1a imikuiga : kaal kasvab kiirelt, ajuareng sõnades ja kõnnakus, õrn nahk, nutmine, tähtsaimaks ema 1-12a lapseiga : mängimine, sotsialiseerumine, lasteaed, kool, õppimine, jäävhambad 12-18a murdeiga : teised sugutunnused, tujukus, sõbrad, probleemid, kiire kasv 18-21a noorukiiga : kasv peatub, valikud 21-...a täiskasvanuiga : (21-36a varane küpsus : töö, lapsed, pere.36-60a hiline küpsus : karjäär, keskeakriis.60-75a elatanuiga : pension, tervise halvenemine.75-90a vanuriiga.90-...a raugaiga) Surm 1) Kliiniline 5-6min, võimalik elustada, keha lõtv 2)Bioloogiline ei saa elustada, keha kange ja külm, koolnulaigud
Initiation- tõuge, aje 17. Odontogenesis- hamba areng 18. Counterpart- teisik, dublikaat 19. Confront- vastu astuma 20. Bone marrow- luuüdi 21. Imperative- kohustus 22. Taciturn- sõnaaher 23. Give rise to- põhjustama 24. Differentiate- eristuma, diferentseerima 25. Odontoblasts- rakud, mis sünteesivad dentiini 26. Enamel- hambaemail 27. Erupt- vallanduma 28. Formation- kujunemine, moodustumine 29. Innervation- närvirakkudega varustamine 30. Extracellular- rakuväline 31. Permanent teeth- jäävhambad 32. Scaffold- tellingud, telling 33. Abrasion- hõõrumisjälg, kulumine 34. Implantation- siirdamine 35. Wisdom teeth- tarkusehambadf 36. Germ- eos, alge 37. Progenitor- eelkäija, rajaja 38. Contribute- kaasa aitama, soodustama 39. Primordium- organi, rakulise struktuuri või koe kõige varajasem arenguprotsess 40. Immunosuppressive- immuunreaktsiooni pärssiv 41. Exfoliate- koorima 42. Shed- välja langema 43. Denote- teatavaks tegema 44. Deciduous teeth- piimahambad 45
18)maks-maks toodab sappi,mis koguneb põietaolisesse sapipõide, maks kaalub 1,5kg ja maks paikneb mao kõrval, paremal pool ülakõhus. 19)kõhunääre-Kõhunääre paikneb mao alumise osa taga ja on 10-15 cm pikkune. Kõhunääre eritab ööpäevas kuni1,5 m nõret. Kõhunääre on oluline 1) neutraliseerib toidumassi peensooles 2) sisaldab ensüüme, mis lõhustavad kõikki toitaineid 20)insuliin- on diapeetikute haigus II VÕRDLE 1) Ensüümid / vitamiinid 2)Piimahambad / jäävhambad 3)taimsed / loomsed toiduained 4)makrotoitained / mikrotoitained III NIMETA 1)Loomseid ja taimseid toiduaineid Loomsed- Liha ,kala, munad,piim jne) Taimsed- Teravili, puuviljad, taimeõli jne. 2)Mikrotoitained ja makrotoitained Mikrotoitained-Vitamiinid ja mineraale. Makrotoitained-vett, valke, süsivesikuid ja toidurasvu. 3)Veeslahustuvad ja rasvlahustuvad vitamiinid Veeslahustavad vitamiinid: närvisüsteem B x B(1).... B(12) 2) immuunsus C- askorbiirhape
spordialal on see lihas eriti oluline? Niude-nimmelihas: a) suur nimmelihas ja niudelihas; b) 1. algab viimaselt rinna lülilt ja kõikidelt nimmelülidelt ning lülivaheketastelt; 2. algab niudeluu augult; c) nn sprinterlihas 11. Hambad: a) loetle, millist tüüpi hambaid esineb täiskasvanul (4), märgi iga tüübi juurde palju neid tavaliselt on; b) kuidas nimetatakse väikelaste hambaid ja kui palju neid on? Hambad: a) jäävhambad (32) - lõikehammas (8) silmahammas (4) eespurihammas (8) purihammas (12); b) piimahambad (20) - lõikehammas (8) silmahammas (4) purihammas (8); eespurihambaid pole. 12. Peensool: a) nimeta osad (3); b) nimeta suured näärmed, mille juhad avanevad peensoolde (2) Peensool: a) 1. kaksteistsõrmiksool e duodeenum, 2. tühisool e jejunum, 3. niudesool e ilenum; b) kõhunäärmejuha ja ühissapijuha 13. Nimeta kõik elundid, mille kaudu õhk liigub väliskeskkonnast kopsualveoolideni
Jämedaid küüniseid kasutab karu toidu haaramiseks, kaevamiseks, ronimiseks ja poegade kaitsmiseks. Nagu kõigil karulastel, on pruunkarul raske, massiivne pea esileulatuva koonuga. Kõrvad on eemalseisvad ja ümarad, silmad väga väikesed. Kukal on lühem kui jääkarul. Poegadel on kaela ümber valge krae, mis vahetevahel on säilinud ka vanaloomadel. Tal on võimsad lõuad arenenud hammastega. Hambad on tal nürid nagu kõigil, kes söövad nii taimset kui ka loomset toitu. Jäävhambad koosnevad 42 hambast. ülalõual on kummalgi kolm lõikehammast, üks silmahammas, neli eespurihammast ja kaks purihammast; alalõua hammastik erineb selle poolest, et purihambaid on kolm. Nagu paljudel kiskjalistel, on neil suurenenud silmahambad. Karu kehatemperatuur ei lange iial 29 plusspügalast allapoole. Ta on võimeline vajaduse korral hiilima täiesti hääletult või arendama joostes suurt kiirust. Inimest märgates paneb ta kiiresti plehku. Vaid väikeste
esileulatuva koonuga. Võrreldes sageli sama värvi baribaliga on laup märgatavalt kõrgem ja koon nõgusalt võlvitud. Kõrvad on eemalseisvad ja ümarad, silmad väga väikesed. Kukal on lühem kui jääkarul.Poegadel on kaela ümber valge krae, mis vahetevahel on säilinud ka vanaloomadel. Tal on võimsad lõuad arenenud hammastega.Hambad on tal nürid nagu kõigil, kes söövad nii taimset kui ka loomset toitu. Jäävhambad koosnevad 42 hambast. ülalõual on kummalgi kolm lõikehammast, üks silmahammas, neli eespurihammast ja kaks purihammast; alalõua hammastik erineb selle poolest, et purihambaid on kolm. Nagu paljudel kiskjalistel, on neil suurenenud silmahambad. Purihammastel on taimetoidulistele omased laiad, lamedad kroonid. Nagu kõigil kiskjalistel, on pruunkaru seedeelundkond lihtsa ehitusega. Magu on ühe valendikuga. Pimesool puudub. Sool on 710 m pikkune,
sarnaneb väliselt inimesega; 6) emaka lihaseliste kokkutõmmetega algab sünnitus. 4.Idulase ja loote staadium; erinevused. 5.Inimese sünnijärgse arengu etapid, kliiniline ja bioloogiline surm. 0-1a imikuiga: kaal kasvab kiirelt, ajuareng sõnades ja kõnnakus, õrn nahk, nutmine, tähtsaimaks ema, tekkivad hambad, lihased tugevnevad. 1-12a lapseiga: mängimine, lasteaed, kool, õppimine, jäävhambad, jätkub kiire kehaline ja vaimne areng õpib liikuma, kõnelema, lugema, kirjutama, arvutama. 12-18a murdeiga: teised sugutunnused, tujukus, sõbrad, probleemid, kiire kasv. 18-21a noorukiiga: jätkub kehaline areng (aeglustub), lõpuks on organism vaimselt ja kehaliselt välja kujunenud, arenetakse täiskasvanuks. 21-...a täiskasvanuiga : 21 60a küpsusiga: organismi kujunenud, rohkem ei muutu; võimed arenevad maksimumini; lõpuks hakkavad võimed aeglaselt taandarenema.
paljudel hambaharjadel on selle jaoks eraldi väike keelekaabits. Laps ise võiks ka ise endal hambaid pesta, et temas tekiks harjumus seda protseduuri teostada. Lapse hambad peaks lapsevanem seejärel üle harjama, kui laps on ise hambaid pesnud. Lapse hambaid peaks lapsevanemad üle pesema kuni 6-7 aastaseks saamiseni, kuna lapse käe motoorne areng ei ole veel piisavalt välja arenenud. Umbes kuue aastaselt lõikuvad lapsel esimesed jäävhambad. Need hambad on esimesed purihambad ning lõikuvad piimahammaste rea lõppu. Kuna piimahammast eest ära ei tule, jääb see suursündmus tihti peres märkamata. Halva suuhügieeni korralkahjustub juba varakult ka selle jäävhamba pind. Eesti lastel on esimesed purihambad kaariese poolt kahjustunud enne 4 täisealiseks saamist 80-90% juhtudest.
Laps annab emale: jääkained, süsihappegaas,hormoonid, vesi. Abort raseduse katkemine, Eestis ~12 nädalani. Pereplaneerimine: 1) kondoom 90% 2)Hormoontabletid 80% 3)Spiraal 70% 4) Füsioloogiline meetod 50% 5) Katkestatud suguühe 20% ELUETAPID : 0-1a imikuiga : kaal kasvab kiirelt, ajuareng sõnades ja kõnnakus, õrn nahk, nutmine, tähtsaimaks ema 1-12a lapseiga : mängimine, sotsialiseerumine, lasteaed, kool, õppimine, jäävhambad 12-18a murdeiga : teised sugutunnused, tujukus, sõbrad, probleemid, kiire kasv 18-21a noorukiiga : kasv peatub, valikud 21-...a täiskasvanuiga : (21-36a varane küpsus : töö, lapsed, pere.36-60a hiline küpsus : karjäär, keskeakriis.60-75a elatanuiga : pension, tervise halvenemine.75-90a vanuriiga.90-...a raugaiga) Surm 1) Kliiniline 5-6min, võimalik elustada, keha lõtv 2)Bioloogiline ei saa elustada, keha kange ja külm, koolnulaigud. Kasutatud kirjandus: http://www
näiteks lamantiin, vaal või delfiin. Imetajate toitumisviis on liigiti väga erinev: nad võivad olla karnivoorid (söövad liha nagu lõvi või hunt), herbivoorid (toituvad taimedest nagu antiloobid), kalatoidulised (nagu delfiin), putuktoidulised (nagu sipelgaõgija), räipesööjad (hüaan), omnivoorid (söövad enam-vähem kõike nagu siga või inimene), või koguni hamatofaagid (imevad verd nagu hiid vampiir). Imetajatel on harilikult kaks järjestikust hambumust- piimahambad ja jäävhambad. Jäävhambaid on piimahammastega võrreldes mõnevõrra rohkem. Hambumus on väga tähtis, sest see on üks imetajate klassifikatsiooni põhialuseid. Mõnel imetajal polegi hambaid, või on neid väga vähe see on napihambuliste rühm, kuhu kuuluvad sipelgaõgija, vööloom ja laiskloom. (Genevieve Warnau ,,Kohtumine loomadega") Sissejuhatus Need kiiresti ujuvad veeimetajad kuuluvad vaalaliste seltsi, hammasvaalaliste alamseltsi ja delfiinlaste sugukonda
2 kõrvasüljenääret väliskõrva ees all mälurlihas peal, avaneb suuõõnde teise ülemise tagapurihamba kohal Sülje ülesanded: soodustab seedimist soodustab rääkimist antibakteriaalne toime omab suuõõne pesemisfunktsiooni 73. Hammaste arv, liigid Inimesel on kaks hammaste vahetust piima- ja jäävhambad. Piimahambaid on inimesel 20: 2 lõikehammast; 1 silmahammas; (eespurihambad puuduvad) 2 tagapurihammast. Jäävhambaid on aga 32: 2 lõikehammast; 1 silmahammas; 2 eespurihammast 3 tagapurihammast 74. Hamba ehitus Hambal on kroon, kael ja juur. Kroon ulatub igemest kõrgemale, kael on kaetud igemega ja juur on igemes
lagundatakse süsivesikuid süljes asuvate ensüümidega, sülje kleepuva toime tõttu moodustub peenestatud toidust toidukämp mis siis neelataksegi alla. 4) Mis ülesanded on keelel? - Keel osaleb toidu maitse hindamises, toidumassi liigutamises ja süljega segamises ning kõnelemises. 5) Nimeta erinevad hambatüübid ja nende arv ühes lõualuu pooles. - Piimahambad (kokku 20, all ja ülal seega 10 ning ühes veerandis 5) ja jäävhambad (kokku 32, all 16 ja ülal 16 ning ühes veerandis 8). 6) Nimeta 3 peamist süljenääret. - Kõrvalsüljenääre, lõuaalune süljenääre ja keelealune süljenääre. 7) Milliste õõntega on ühenduses neel? - Ninaõõnega, keskkõrve (trummi-) õõnega ja suuõõnega. 8) Kus võib söögitorus takerduda allaneelatud toit või võõrkeha? - Allaneelatud võõrkeha võib takerduda söögitoru ahenemiste piirkonnas. Nendeks
välimine serooskest Kõhukelme, rasvikud: Kõhukelme on serooskest, mis vooderdab kõhuõõne seinu ja läheb üle siseelunditele on kaetud mesoteeliga. Rasvik on kahest kõhukelme lestmest koosneb moodustis, mille vahel on tavaliselt hulgaliselt rasvkudet. Väikerasvik asub maksa ja mao vahel, suur rasvik saab alguse mao suurelt kõverikult ja moodustub neljast omavahel kokkukasvanud kõhukelme lestmest. 55. Hammaste arv, liigid: (Joonis 11) Inimesel on kaks hammaste vahetust piima- ja jäävhambad. Piimahambaid on inimesel 20: 2 lõikehammast; 1 silmahammas; 2 purihammast. Jäävhambaid on aga 32: 2 lõikehammast; 1 silmahammas; 2+3 purihammast (ees- ja tagapurihambad) 56. Hamba ehitus: (Joonis 11) Hammas koosneb juurekanalist, hambaõõnest, mida täidab säsi, kus sees on närvid ja veresooned, dentiinist, hambaemailist ja hamba kroonist. 57. Suured süljenäärmed ja sülje ülesanded organismis: (Joonis 11)
72. Suured süljenäärmed, nende asend, avamine suuõõnde(Joonis 11) · 2 Kõrvasüljenääre-väliskõrva ees all mälulihase peal. Avaneb suuõõnde teise purihamba kohal. · 2 Lõuaalunesuljenääre-alalõuanurga kohal.Avaneb suu põhjas keelealusele lihakesele. · 2 Keelealune süljenääre-paikneb suu põhjas. Avaneb suu põhjas keelealusele lihakesele. 73.Hammaste arv, liigid: (Joonis 76) Inimesel on kaks hammaste vahetust piima- ja jäävhambad. Piimahambaid on inimesel 20 : (2 lõikehammast; 1 silmahammas; 2 purihammast) Jäävhambaid on aga 32 (2 lõikehammast;1 silmahammas;2eespurihammast,3tagapurihammast) 74. Hamba ehitus: (Joonis 77) Hammaste nähtavat osa nimet krooniks ja igeme sees olevat osa kaelaks. Hamba juured on igeme sees, hambaõõnes on säsi närvid ja veresooned, mis juureosas kitseneb juurekanaliks. Hambad koosnevad dentiinist (sisemine) ja emailist (välimine). 75
72. Suured süljenäärmed, nende asend, avamine suuõõnde(Joonis 11) 2 Kõrvasüljenääre-väliskõrva ees all mälulihase peal. Avaneb suuõõnde teise purihamba kohal. 2 Lõuaalunesuljenääre-alalõuanurga kohal.Avaneb suu põhjas keelealusele lihakesele. 2 Keelealune süljenääre-paikneb suu põhjas. Avaneb suu põhjas keelealusele lihakesele. 73.Hammaste arv, liigid: (Joonis 76) Inimesel on kaks hammaste vahetust – piima- ja jäävhambad. Piimahambaid on inimesel 20 : (2 lõikehammast; 1 silmahammas; 2 purihammast) Jäävhambaid on aga 32 (2 lõikehammast;1 silmahammas;2eespurihammast,3tagapurihammast) 74. Hamba ehitus: (Joonis 77) Hammaste nähtavat osa nimet krooniks ja igeme sees olevat osa kaelaks. Hamba juured on igeme sees, hambaõõnes on säsi – närvid ja veresooned, mis juureosas kitseneb juurekanaliks. Hambad koosnevad dentiinist (sisemine) ja emailist (välimine). 75
Tallinn Siseelundid 54. Seedekanali osad: Suuõõs Neel Söögitoru Magu Peensool Jämesool Kõverkäärsool Pärasool Pärak 55. Hammaste arv, liigid: (Joonis 11) Inimesel on kaks hammaste vahetust piima- ja jäävhambad. Piimahambaid on inimesel 20: 2 lõikehammast; 1 silmahammas; 2 purihammast. Jäävhambaid on aga 32: 2 lõikehammast; 1 silmahammas; 2+3 purihammast (ees- ja tagapurihambad) 56. Hamba ehitus: (Joonis 11) Hammas koosneb juurekanalist, hambaõõnest, mida täidab säsi, kus sees on närvid ja veresooned, dentiinist, hambaemailist ja hamba kroonist. 57. Suured süljenäärmed ja sülje ülesanded organismis: (Joonis 11)
- juurt ühendavad alveooli seinaga radiaalsed ja tangentsiaalsed kollageenikiudude kimbud desmodontium HAMBAD DENTES - Hamba hoideaparaadi (parodontium) desmodont, alveooli sein, tsement ja - piima- ja jäävhambad ige Jäävhambad - Hammaste oklusioon - hambumus - ühe kaarepoolel 8 hammast: - Artikulatsioon ehk dünaamiline oklusioon dens incisivus (2) toidu läbilõikamiseks üksikhambad teevad koostööd kahe vastashambaga ehk antagonistiga
Lõtvunud suulaepuri selili magamisel põhjustab norskamist. Suupõhi (fundus oris) tema aluseks on suupõhja lihased. Suupõhjas asub ka vaba lihaseline elund keel e.lingua. Suupõhi on vaba ainult eesmises ja külgmises osas, tagapool on ta liitunud keelejuurega. Suupõhja limaskest moodustab keskjoonel keelekida ( frenulum linguae). HAMBAD dentes Hambad moodustavad ülemise ja alumise hammaskaare. Inimesel on kaks hammastust e. dentitsiooni- piimahambad ja jäävhambad. Hambumus on ülemise ja alumise hammaskaare suhe nende sulgseisu korral nii, et ülemine hammaskaar on poole ellipsi kujuline, alumine aga meenutab poolt parabooli. Seetõttu normaalse hambumuse korral ülemised hambad ületavad alumisi umbes 1/3 ulatuses. Jäävhambad, ühel kaarepoolel on neid 8, seega kokku 32 2 lõikehammast, dens incisivus -toidu läbilõikamiseks 1 silmahammas, dens caninus -haaramiseks(murdmiseks)
(caruncula sublingualis) ja keelealune kurd (plica sublingualis). Kurgukitsus (isthmus faucium) See on suuõõne tagumine osa, üleminek neelu. Kurgukitsust piiravad: ülalt – pehmesuulagi; alt – keelejuur; külgedelt – kurgukaared. Kurgukaared: eespool – suulae-keele kaar, tagapool – suulae-neelu kaar. Kaarte sees on samanimelised lihased. Kurgukaarte vahel on mandliurge (sinus tonsillaris), kus paikneb suulaemandel (ka kurgumandel) (tonsilla palatina). Hambad (dentes, odontes) A)Jäävhambad (dentes permanentes) : Kokku 32, igas suuveerandis 8: -2 lõikehammast (dens incisivus) -1 silmahammas (dens caninus) -2 eespurihammast (dens premolaris) -3 purihammast (dens molaris) B) Piimahambad (dentes decidui): Kokku 20, igas suuveerandis 5: 2 lõikehammast, 1 silmahammas ja 2 purihammast; eespurihambaid pole. Hamba osad: a)(Hamba) kroon (corona dentis) Krooni kujud: lõikehammas – peitel; silmahammas – teravik+lõikeservad; eespurihammas – lõikeserv
Jämesool- intestinum crassum Pärasool-rectum Suured seedenäärmed: · Maks- hepar toodab sappi · Kõhunääre pencreas peancrease nõre Peristaltika-soole lainelised lihaskontraktsioonid, mille abil liigub edasi soole sisu, mis segatakse seedemahlaga. Resorptsioon- imendumine, kasutatakse seedimiseiseloomustamiseks Eliminatsioon- e. Eritamine, eelmaldamine töödeldud toit, mi ei seegi ega imendu=väljaa Dentitsioon piimahambad ja jäävhambad Defektsioon- roojamine Toitaine on toidus leiduvad ained( SV , valk , rasv) Toiduaine- toit, mida inimene sööb. Suuõõne osad: · Suuesik- vestibulum oris · Pärissuuõõs- cavum oris proprium Nende vahel on piiriks .............................. Hambad-dentes. Jäävhambaid 32, piimahambaid 20. · Lõikehammas- dens incisivus · Silmahammas- dens caninus · Eespurihammas- dentes praemolares · Purihammas dentes molares
soole seina ja satub verre- ja lümfikapillaaridesse Elminatsioon Protsess kus töödeldud toit, mis ei seedi ega imendu ekskreteerikase roojana (uriinina) Defekatsioon Roojamine 4. Suuõõne osad Suuesik VESTIBULUM ORIS Pärissuuõõs CAVUM ORIS PROPRIUM Piiriks nende osade vahel hambad 5. Hambad DENTES Jäävhambad Ühel kaarepoolel on neid 8. Seega kokku 32 Piimahambad Arvult 20 6. Hammaste tüübid 2 lõikehammast DENS INCISIVUS toidu läbilõikamiseks 1 silmahammas DENS CANINUS toidu murdmiseks 2 eespurihammast DENTES PRAEMOLARES tükeldamiseks 3 purihammast DENTES MOLARES mälumiseks 7. Keele funktsioonid LINGUA Kõne, imemine, toidu segamine, mälumine, neelamine, maitsetundlikkus 8
Asendi, ehituse ja funktsiooni alusel eristatakse lõikehambad, kihvhambad, eespurihambad, purihambad. Lõikehammaste ülesandeks on toidu haaramine, sellest kinnihoidmine, toidu tükeldamine. Kihvhambaid kasutab loom enesekaitseks ja ründamiseks. Asetsevad lõikehammastest tagapool. Eespurihammaste ja purihammaste ülesandeks on toidu peenestmaine Samuti eristatakse piimahambaid, mis ilmuvad vahetult enne sündi või peatselt selle järel. Nad on väiksemad ja neid on vähem. Nad on ajutised. Jäävhambad ilmuvad piimahammaste asemel 18. Hambavalem Hambavalem annab ülevaate üksiku looma hammaste liigi, asendi ja arvu kohta. Hambavalemisse kantakse tavaliselt sümmeetria tõttu üks pool hammastikust. Hammaste arv märgitakse valemis numbriga ja hambaliik ladinakeelse nimetuse algustähega: I-lõikehambad, C-kihvad, P-eespurihambad, M-purihambad. Ülemiste hammaste arv märgitakse joone peale, alumiste arv joone alla. Piimahammaste
3.elukuul silmitseb kõike oma ümber. * Kuulmine kahel esimesel päeval ei kuule eriti, kuna sisekõrvas on vedelik. (see imendub tasapisi). Hiljem kuulmine terav. * Käelisus jälgida milline käsi on aktiivsem! See näitab kas tegemist parema või vasakukäelise inimesega. * Hambad ilmuvad tavaliselt 7. kuul (see pole reegel!) Hambakroonid hakkavad moodustuma looteeas neist ainetest Mida ema saab toidust. Oluline süüa Ca, P, D ja C vitamiini. Jäävhambad hakkavad kujunema mõned kuud peale sündimist. Vajalik piimast saadav Ca, P jt. Roomamine 6-7 elukuul Seismine 7-9 kuul toe najal, 9-12 kuul iseseisvalt. Käimine esimese eluaasta lõpul või hiljem. 37 Surm Elutegevuse pöördumatu lakkamine Surma tüübid
avaneb suuõõnde teise ülemise tagapurihamba kohal Lõuaalune süljenääre-asub alalõua nurga kohal avaneb suu põhjas keelealusele lihakesele Keelealune süljenääre-asub suu põhjas avaneb suu põhjas keelealusele lihakesele 73. Hammaste arv,liigid Piimahambad-20 hammast(8 lõikehammast+4 silmahammast+8 tagapurihammast)212 Jäävhambad-32 hammast(8 lõikehammast+4 silmahammast+8eespurihammast+12 tagapurihammast)2123 Liigid- lõikehambad,silmahambad,eespurihambad ja tagapurihambad 74. Hamba ehitus Hammas: kroon- igemest kõrgemal Kael- kaetud igemega Juur- asub lõualuude hambasompudes Juuretipul on mulk,mis viib hambajuurekanalisse-läheb üle kroonis asuvasse hambaõõnde Kanalis ja õõnes asub pehme kude- säsi e pulp(sidekude, närvid, veresooned)
avaneb suuõõnde teise ülemise tagapurihamba kohal Lõuaalune süljenääre-asub alalõua nurga kohal avaneb suu põhjas keelealusele lihakesele Keelealune süljenääre-asub suu põhjas avaneb suu põhjas keelealusele lihakesele 73. Hammaste arv,liigid Piimahambad-20 hammast(8 lõikehammast+4 silmahammast+8 tagapurihammast)212 Jäävhambad-32 hammast(8 lõikehammast+4 silmahammast+8eespurihammast+12 tagapurihammast)2123 Liigid- lõikehambad,silmahambad,eespurihambad ja tagapurihambad 74. Hamba ehitus Hammas: kroon- igemest kõrgemal Kael- kaetud igemega Juur- asub lõualuude hambasompudes Juuretipul on mulk,mis viib hambajuurekanalisse-läheb üle kroonis asuvasse hambaõõnde Kanalis ja õõnes asub pehme kude- säsi e pulp(sidekude, närvid, veresooned)
siiski säilitatakse ruumilisus ◦ 8. eluaasta (tihti ka varem, kui kujutatavale objektile puudub vastav sümbol) - visuaalne realism - laps üritab objekti edasi anda võimalikult tõetruult autism - puudulik suhtlemine ja keelekasutus, fantaasiamängude puudumine, tihti andekad joonistajad, sest ei lihtsusta reaalsust sümboliteks oskab loendada Kooliiga (keskmine lapseiga (7-12) oluliseks muutuvad eakaaslased tekivad esimesed jäävhambad Luria ja Võgotski - saab aru keerulistest juhenditest, reguleerib käitumist keele abil kujuneb metatunnetus - teadmine oma võimetest, nt metamälu ehk teadmine mälu piiratusest annab idee, et tuleks kasutada kordamist asjade meelde jätmiseks Piaget -konkreetsete operatsioonide staadium ◦ reeglitel põhinevad mängud, nt nipsumäng ◦ tänu mängudele tekivad arusaamad ühiskonna moraalist ja võimalusest reegleid muuta
1. põselihas M.BUCCINATOR 2. suusõõrlihas M.ORBICULARIS ORIS a vab ja sulgeb suu. Jt. HAMBAD DENTES (hammas DENS) HammastusDENTITSIOON Hammastef unktsioon: toidupala peenestamine - mida peenestatum toit, seda paremini tulevad seedefermendid toime toitainete lammutamisega, imendumiseks sobivate ühenditeni. ● Inimesel on kaks dentitsiooni: piimahambad ja jäävhambad ● Moodustavad ülemise ja alumise hambakaare ● HAMBUMUS - ülemise ja alumise hammaskaare suhe - normaalne hambumus: ülemised hambad ületavad alumisi ⅓ ulatuses. Jäävhambaid - ühel kaarepoolel 8, kokku 32 1) lõikehambad INSISIIVID 2 (ph 2) DENTES INCISIVE toidu läbilõikamiseks 2) silmahammas KANIIN 1 (ph1) DENS CANINUS toidu haaramiseks/murdmiseks
mesenüümi) ning järgnevalt hargnevateks piimanäärme juhadeks, mis sisenevad rasvapadjandisse ja rinnanibuks Hamba areng Ameloblastid (epiteeli päritolu) produtseerivad hamba emaili Odontoblastid (mesenhümaalset päritolu) produtseerivad dentiini Kellukese staadiumis epiteeli rakud annavad aluse emaili moodustuvatele rakkudele ameloblastidele ja hambanäsa NH rakud odontoblastidele (sekreteerivad dentiini) Samad staadiumid teevad läbi ka jäävhambad Mesenhümaalsed rakud toodavad ka hambatsementi Enamus imetajatel esinevad piimahambad ja jäävhambad. Mõlemad alustavad arenemist ennem sündi Täiskasvanul inimesel nt dental lamina laguneb ja regeneratsioon/taastus võimatu Närilistel ja elevantidel kasvavad hambad kogu elu; alligaatoritel osaliselt dental lamina säilinud, seega regeneratsioon võimalik 43 73
annaabi.ee 
