Loodusteaduslik meetod Uurimusküsimus: Kas jää sulamisel tõuseb veetase klaasis? Hüpotees: Jää sulamisel veetase tõuseb. Katse: Täidan klaasi veega ning panen sisse jääkuubiku. Pärast jää sulamist vaatan kas veetase klaasis on tõusnud. Katsevahendid: klaas, jääkuubik, vesi Katsekäik: Veetase enne jääd: 120 ml Veetase koos jääga: 139 ml Veetase pärast jää sulamist: 139 ml Kinnitus: Veetase pärast jää sulamist ei muutunud. Järeldus: Minu hõpotees ei vastanud tõele. Veetase ei tõuse, sest jääkuubikut vette pannes tõuseb veetase jääkuubiku massi võrra ning jää sulamisel jääb veetase samaks.
). Igale sellisele siirete paarile vastab kindel siirdesoojuse absoluutväärtus. Kui mingi siirde korral mingi siirde soojus neeldub ( näiteks sulamine ) , siis vastupidise protsessi ( tahkestumine ) korral siirdesoojus vabaneb. Suvalisele faasisiirdele vastab antud aine korral temperatuuti mingi väärtus, mida nimetatakse siirdetemperatuuriks. Siirdetemperatuur sõltub rõhust. Näiteks normaalrõhul sulab jää ( või tahkestub vesi )temperatuuril 0 kraadi Celsiusel . Rõhul sada atmosfääri sulab jää aga temperatuuril -15 kraadi. Seejuures pole oluline, kuidas rõhku avaldatakse. See võib olla nii ümbritseva keskkonna rõhk kui ka mingi tahke keha poolt avaldatav rõhk. Uisk libiseb mõõda jääd tänu sellele, et jää ja uisu vahel tekib veekiht. Veekiht tekib põhiliselt tänu jää sulamisele uisu hõõrdumisel eraldunud soojuse tõttu. Kuid oma osa veekihi tekkimisel on ka
Tema rannik on ääristatud fjordidega, mis on 25 000 miili pikk peaaegu võrdne Maa ekvaatori ümbermõõduga. Gröönimaaa mandrijää on teine kõige suurem mandijää kogu maailmas, teda edastab ainult suur Antarktika manner. · Suurim tipp on Mount Gunnbjorn (3693m), mis asub Gröönimaa Ida rannikul. Teine kõrge tipp on Mont Forel (3360 m). · Gröönimaal on arvestuslikult 2 700 000 km³ jääd ja see moodustab 9 % kogu maakera magevee varudest. Jää moodustab 10% kogu maakera jääst. · Jää on oma raskusega vajutanud maapinda 800 meetri võrra allapoole, mistõttu maapind vajunud merepinnast 300 meetri võrra madalamale. · JÄÄ LIIKUMINE jää on pidevas liikumises, koguneva jää suur kaal sunnib jääd aeglaselt liikuma väljapoole mandrijääd. Lähenedes merele on jää tasapisi sunnitud liikuma läbi rannikumägede liustike kujul. Mõningad liustikud liiguvad väga kiiresti, umbkaudu 100 jalga päevas.
5.Loeng (9.märts 2009) EKSOGEENSED protsessid: Protsessid, mis on seotud maakoore ja Maa väliste sfääride vastastikuse mõjuga. Nt: kivimite murenemine; tuule, voolava vee ja jää geoloogiline tegevu; lainete tegevus rannikiul jne... 1. Kulutus, purustus (liustik) 2. Transport (tuule kanne) 3. Akumulatsioon, settimine Mida pikem transport seda peenem materjal, rohkem ümmardatud, paremini sorteeritud. Kujunevad setted: Liiv, kruus, liivasavi, saviliiv, mudad, turvas jne.. Diagenees- selle käigus kujunevad pehmetest pudedatest setetest settekivikid. Toimub osakeste liitumine, väheneb pooride maht, iseloomulik hapniku vajak. Mineraalide
tundides. Omal ajal oli väga levinud soojushulga ühikuks kalor (cal), mis defineeriti kui soojushulk, mis on vajalik ühe grammi vee soojendamiseks ühe kraadi võrra temperatuurivahemikus 19,5 20,5 0C. Kuna kalorit kasutatakse veel tänapäevalgi (eriti toiduainete toiteväärtuse andmisel), siis anname seose kalori ja dzauli vahel 1 cal = 4,187 J . Näidisülesanne 5. Kui palju soojust kulub 1 kg jää, mille algtemperatuur on - 5 0C, muutmiseks veeauruks temperatuuriga 110 0C ? Lahendus. Antud: t1 = - 5 0C Kõigepealt analüüsime, mis toimub jää muutmisel auruks, sest jää ja aur on kaks erinevat agregaatolekut, soojendamise käigus tekib t2 = 110 0C vahepeal veel kolmas agregaat olek vesi. Seetõttu toimub antud m = 1 kg soojendamise käigus kõigele lisaks kaks faasisiiret jää muutub veeks
Baaritöö ja baaritöö vahendid Shaker on kolmeosaline roostevabast terasest nõu mis koosneb jooginõust, sõelast ja korgist. Jooginõusse valatakse koostisosad ja jää . edasi tuleb jooki loksutada ja peale korgi äravõtmist valatakse kokteil läbi sõela klaasi.. läbi sõela sellepärast, et takistab jää sattumist klaasi. Kutselised baarmanid kasutavad bostoni shakerit.. mis koosneb kahest ühesuurusest osast millest üks on klaasist ja teine roostevabast terasest. Bostoni Shaker asendab nii segamisklaasi kui ka kolmeosalist shakerit. Bostoni shakeris puudub sõel. Segamisklaas- vajalik kokteilide segamiseks ja segamisklaasi maht on 75 cl.võiks olla klaasist , käepideme ja tilaga.. kokteilide segamiseks vajatakse 25 cm pikkust lusikat. tähtis see et ulatuks klaasi põhjani
Jää ja külmakõrbed . Arktika Antarktika Asend: Põhjapolaarjoonest põhjas, Lõunapolaarjoones lõunas, asub maailma 909 90* põhjaliust. Mandrit pole, on Põhja-Jäämeri. külmapoolusel, kuni -89,2 kraadi. Manner olemas. Vesi+manner = Maailmajagu. Kliima: karm, temperatuur alla 0 kraadi. Sama . Igilumi ja jää: lumi ja jää mis ei sula ära. Sama . Jää on 2-4 km paks. Jää on 2 meetrit . Gröönimaal on ka mandrijää. Polaaröö ja päev: 6 kuud kestab. Maa keerleb ümber oma telje ja tiirleb ümber Päikese . Tuul: on väga tugev( 70m/s) sest seal pole metsa. Sademete hulk väike 200 mm aastas . Temperatuur talvel: -50*, suvel rannikul 0* -70*, suvel -30* kuni -35* rannikul 0* Gröönimaal -10* Elavad: Jääkarud. , grööni hüljes. Loomastik Keiserpingviinid . Väga liigivaene
JÄÄ TEGEVUS Mõisted v Jää vee tahke olek v Liustikud - lume tihenemisel ja ümberkristalliseerumisel tekkinud jäämass, mis on moodustunud maismaal (vähemalt osaliselt), ei sula suvel täielikult ja liigub oma raskuse ja gravitatsioonijõu mõjul eemale akumulatsioonialast v Laviin lahtine murend, mis mööda nõlva allapoole liigub, suure hulga lume, jää, kivide, setete või nende segu äkiline gravitatsioonist põhjustatud liikumine Jää tegevuse tagajärjed pinnamoele Jahedas kliimas soodutab kivimite murenemist selle lõhesdesse kogunenud vee külmumine. Külmudes vee ruumala suureneb ja tekkinud jää surub tohutu jõuga lõhesid suuremaks. Kõrgel mägedes on kõikjal näha pragunenud kivirahne ja kiviklibu. pILDID Gröönimaa Üle 80% Gröönimaast on kaetud igijää ja igilumega, mille paksus on kuni 2300 meetrit.
* Miks linnud talvel jää peal istuvad, aga mitte lume peal? Külmimine *Paksu lume korral nad seal ei ole. *Külmumisel eraldub soojust, soojusülekanne toimub madalama temperatuuri suunas *Külmetamise käigus 1 g vette eraldub 70 kalorit soojust. Kõvade külmetamise korral jää pakseneb, toimub soojuse eraldumine, ja linnud soojendavad ennast jää peal. * Miks linnud talvel jää peal istuvad? *Pildid http://ppk.edu.ee:82/wp-content/uploads/2011 /01/Fyysika-meie-ymber.pdf https://him.1september.ru/2003/47/28.htm http://www.prosv.ru/ebooks/Gumaev_Fizika_9-1 0kl/5.html *Kasutatud kirjandus:
Seepärast on parem võtta katse jaoks ümmargune kolb, et õhk rõhuks võlvikujulisele pinnale. Kõige ohutum on taolist katset teha plekist petrooleumi või õlinõuga. Ajanud niisuguses nõus veidi vett keema, keerake kork kõvasti peale ja valage nõu üle külma veega. Otsekohe muljub välisõhu rõhk plekkpurgi lömmi, sest aur anumas tiheneb veeks. Plekkanum läheb välisõhu rõhumise tõttu mõlki, just nagu raske vasara löögist. Kuum jää On olemas imepärane asi kuum jää. Oleme harjunud mõtlema, et vesi ei saa tahkes olekus eksisteerida kõrgemal temperatuuril kui 0 C. Inglise füüsiku P.W.Bridgmani uurimised aga näitasid, et asi pole nii : väga suure rõhu all vesi tahkestub ka temperatuuril, mis on tublisti kõrgem kui 0 C. Bridgman näitas, et võib esineda mitut sorti jääd. See jää, mida ta nimetas jääks 5, tekib kohutaval rõhul 20600 atm ja jääb tahkeks kuni temperatuurini 76 C. Niisugune jää
Koostanud antoloogia "Eesti luule" (1967). "Paul Eerik Rummo luule tervikuna kujutab endast 20. sajandi teise poole eesti kirjandusilma üht murdepunkti ja uuema luuleklassika keset," on kirjutanud kirjandusteadlane Rein Veidemann. Puudel õitsevad leevkesed Paul-Eerik Rummo Puudel õitsevad leevikesed aknaklaasidel jää. Kellad käel, käivad inimesed, seisma kellad ei jää, ei jää kellad, ei inimesed. Ei me peatu, ei näe. Meie meeled on ikka keset minekut üle mäe. Puudel õitsevad leevikesed aknaklaasidel jää. Oh me tuhanded tähtsad teod, rabe, rabelev aeg. Lennukiteks maskeerunud teod.
alusel, vt http://creativecommons.org/licenses/by-sa/3.0/ee/ Vaike Rootsmaa foto Jökulsárlón´i liustikulaguunist Islandil Töödeldud http://www.lunapic.com/editor/ Liustikest üldiselt • Tänapäeval on liustikega kaetud ~10% maismaast – Antarktikas 12,5 milj km2, Gröönimaal 1,7 milj km2 – Liustikes peitub 2/3 maakera mageveevarudest • Minevikus toimunud mandrijäätumised on hõlmanud tunduvalt suuremaid alasid – Jäätumiste vaheajal oli jää ulatus tänapäevasele lähedane • Glatsioloogia on jääliustikke uuriv teadusharu – Glatsiaalgeomorfoloogia uurib pinnavorme, mida jää on tekitanud Liustike tekkepõhjused Liustike teke • Kui lumi kuhjub, alumised kihid tihenevad ja kristalliseeruvad algul sõmerlumeks ehk firniks ning seejärel liustikujääks • Jäätumisalad on kaetud igilumega ja neil esineb liustikke – Liustik on suur liikuv jääkeha
ALKOHOLIVABAD KOKTEILID CATALINA SMOOTHIE (Maasikad,mesi,apelsinimahl) BANANA MANGO SMOOTHIE (Mango,mesi,jääkuubikud,õunamahl) SHIRLEY TEMPLE (Sidrunimahl,suhkrusiirup,grenadine,ginger ale) ZEN COOLER (Värske sidrunimahl,ginger ale) KEVAD ( Jäätis, marjad, apelsini mahl ) TROPICA (Banaan, mango, vaniljejäätis, apelsinimahl, maasikad, virsikud) VIINAKOKTEILID HOLA COLA (Viru valge cherry,coca cola,jää) KIRSISALSA (Viru valge cherry,apelsinimahl,jää) RUMMIKOKTEILID CUBA LIBRE (Light rum,coca-cola,laim) MAI TAI (Tume rumm,hele rumm,curacao orange,apelsinisiirup,grenadine) DŽINNIKOKTEILID LADY-KILLER (Gordons London Dry džinn,De Kuyper Apricot Brandy liköör,jõhvikamahl,ananassimahl) BLUE MOON (Gordons London Dry džinn,De Kuyper Blue Curacao liköör, sidrunimahl,suhkrusiir...
EESTIMAA AJALOO ALGUS. MUINASAJA ALLIKAD. Eesti inimasustuse vanust mõõdetakse üheksa ja poole tuhande aastaga. Esimesed inimesed saabusid Eestisse nii hilja, sest see oli üks maa põhjapoolses Euroopas, mida tabas jääaeg. Jääaeg. Jääaja põhjustas kliima jahenemine. Kliima jahenemisel kogunesid esmalt mägedele suured jää- ja lumelademed, mis paksenedes hakkasid alla libisema ja kanduma ümbritsevatele tasandikele. Eesti alale jõudis jää Skandinaavia mäestikest ja siit liikus jää veel edasi . Esimene jää pealetung algas juba üle miljoni aasta eest ja lõplikult vabanes Eesti ala jääst 11-13 000 aastat tagasi. Kogu see aeg aga ei kujutanud endast ühte jääaega vaid kokku oli 4-5 külmaperioodi, mis vaheldusid soojemate vaheaegadega. On üpris tõenäoline, et viimasel jäävaheajal 120-130 000 aastat tagasi võis Eesti alale jõuda ka inimesi kuna siis oli kliima siin praegusest soojem ja igati sobilik inimeste elust
– selgitab liustike tähtsust kliima kujunemises ja veeringes; – selgitab liustike tegevust pinnamoe kujunemisel, toob näiteid liustikutekkelistest pinnavormidest. Liustikest üldiselt • Tänapäeval on liustikega kaetud ~10% maismaast – Antarktikas 12,5 milj km2, Gröönimaal 1,7 milj km2 – Liustikes peitub 2/3 maakera mageveevarudest • Minevikus toimunud mandrijäätumised on hõlmanud tunduvalt suuremaid alasid – Jäätumiste vaheajal oli jää ulatus tänapäevasele lähedane • Glatsioloogia on jääliustikke uuriv teadusharu – Glatsiaalgeomorfoloogia uurib pinnavorme, mida jää on tekitanud Liustike tekkepõhjused Liustike teke • Kui lumi kuhjub, alumised kihid tihenevad ja kristalliseeruvad algul sõmerlumeks ehk firniks ning seejärel liustikujääks • Jäätumisalad on kaetud igilumega ja neil esineb liustikke – Liustik on suur liikuv jääkeha
Aineosakeste kineetilist potensiaalset energiat nim. Siseenergiaks.Temperatuur näitab keha soojustaset. 1)Celsiuse skaala, võttis kasutusele A.Celsius, tähistatakse sümboliga °C.Soojuspaisumisel põhinev termomeetril tähistas vee keemispunkti 0 ja jää sulamispunkti 100 kraadi. Nende vahe oli jaotatud 100 võrdseks osaks. Ebamugav oli praktikas seda kasutada, mille tulemusel C.Linne keeras skaala ringi, võttes jää sulamistemperatuuri võrdseks 0 kraadiga ja vee keemispunkti +100 kraadiga, millest sai kõige enam kasutatava skaalaga termomeeter. 2)Fahrenheiti skaala võttis kasutusele füüsik D.G.Fahrenheit. Loodud soojuspaisumisel põhineva termomeetri üks skaalajaotis, Fahrenheiti kraad, võrdub 1/180 vee keemispunkti ja jää sulamispunkti temperatuuride vahest normaalrõhul. °F.Skaala koostamise kohta on erinevaid versioone.Jää sulamispunkt on 32 ja vee keemispunkt 212.3)Kelvini
Füüsikakonstante ja arvandmeid ülesannete lahendamiseks Gravitatsioonikonstant G = 6.67·10-11 m3/(kg·s2) Raskuskiirendus Maa pinnal g = 9,8 m/s2 Avogadro arv NA = 6,02·1023 1/mol Boltzmanni konstant k = 1,38·10-23 J/K Universaalne gaasikonstant R = k·NA = 8,31 J/(mol·K) Maa mass M = 5,98·1024 kg Maa keskmine raadius R = 6370 km Kuu mass M = 7,35·1022 kg Kuu keskmine raadius R = 1740 km Kuu keskmine kaugus Maast r = 384000 km Ainete tihedusi Vesi = 1000 kg/m3 Jää = 900 kg/m3 Raud (teras) = 7800 kg/m3 Hõbe = 10500 kg/m3 Kuld = 19300 kg/m3 Elavhõbe = 13600 kg/m3 Õhk = 1,25 kg/m3 Ainete erisoojused Vesi c...
· 1695 - Guillaume Amontonsi kolme vedeliku termomeeter · 1851 - William Thomson võttis kasutusele Kelvini skaala · 1859 - William John Macquorn Rankine poolt kasutusele võetud Rankine skaala · 1702 - Taanlane Ole Romer fikseerib termomeetri punktid ( vee keemine 60 kraadi, vee külmumine -75 kraadi) · 1714 - Daniel Gabriel Fahrenheiti elavhõbetermomeeter (keha normaalne temperatuur - 96 kraadi, jää sulamine 32 kraadi ning vee keemine 212 kraadi) · 1730 - Rene Antoine Ferchault de Réaumuri piiritustermomeeter (jää sulamine 0 kraadi, vee keemine 80 kraadi) · 1742 - Anders Celsius võttis kasutusele 100 kraadilise skaala (jää sulab 100 kraadi juures, keeb aga 0 kraadi juuures) · 1745 - Karl Linne termomeeter ümberpööratud skaalaga (vesi keeb 100 ning sulab 0 kraadi juures)[2.]
NASA teadlased heitsid kosmosesse sateliidi, mille abil jälgitakse, kuidas maapind muutub. Paljud teadlased arvavad, et nii Artika kui ka Antarktika päästmiseks ei ole veel hilja. Kuid selleks tuleks aeglustada CO2 emissioone juba sellel kümmnendil. NASA andmed näitavad, et Arktika igijää, mis tavaliselt elab üle suvise sulaaja, on 20042005 järsku 14% võrra vähenenud. Aruanne teatab: "Igijää paksus võib ulatuda üle kolme meetri. Selle asemele on tulnud uus, hooajaline jää, mis on vaid 30 sentimeetri kuni kahe meetri paksune ning sulab suvel kergemini." Arktika jää kadumine, liustike taandumine Himaalajast Peruuni, varajasemad kevaded ning soojemad suved seda kõike on kliimateadlased viimastel aastatel täheldanud. Need muutused annavad ainest Al Gore'i kliimasoojenemist käsitlevale filmile, milles USA endine asepresident kirjeldab hiiglaslike jäämägede lagunemist, liustike äkilist merre kukkumist
jääajaeelsetel ajastutel tekkinud pinnavorme. Kui jääaeg algas, tõid liustikujää keeled Eestisse suurel hulgal kivirahne ja kivimipuru. Kui liustik lõpuks sulama hakkas, jäid temast maha rändrahnud ja moreensetted, mis katavad suure osa Eestimaast. Moreentasandikud tekkisid suurte liustikusulavee-alade all. Seal ulatub moreeni paksus kohati 10 meetrini. Liustikusetetest moodustusid ka paljud meie künkad. Voored on piklikud mäed, mis tekkisid liikuva jääserva lähedal. Jää andis voortele piklike pätside sarnase voolujoonelise kuju.(Vooremaa kõrgustik.Sootaga.) Kuplid on künkad, mis tekkisid jääjärve põhja kuhjunud liivast ja kruusast. Sinna, kus oli jääkamakas, jäid hiljem järved, jääst väljasulanud vette aga settis nii palju kive, kruusa ja liiva, et pärast oli selle koha peal mägi. (Otepää ja Karula kõrgustik.) Oosid on järskude nõlvadega vallseljakud, mis tekkisid jääs olevatesse pragudesse
Sõitmine libeda ajal Kuna Eestis on talvel temperatuur enamasti miinustes, siis pole ime kui tee peal on jääkiht. Sõites jää peal tuleb muuta oma sõidustiili ning väga oluline on ka nõuetele vastav varustus sõidukile. Esmalt tuleb tunda oma autot, iga auto juhitavus erineb teisest mõnevõrra. Seega tuleks proovida sõita kuskil lagedal platsil, mida katab jää, et tunnetada auto käitumist. Tuleb teada ka oma auto piduritest üht koma teist, näiteks kas autol on ABS (anti-lock braking system) pidurid. Veel tuleks teada, kas auto on esiratta- või tagarattaveoga. Esirattaveoga auto on jääl juhutavam kui tagarattaveoga autodel. Tagarattaveoga autod kalduvad kergesti libisema manöövreid tehes. Peale selle peab auto lume ja jää peal sõitmiseks vastavalt varustatud olema.
Joosep ja Kristjan olid jõekaldal matkamas. Õhutemperatuur oli 5 °C. Tee keetmiseks raiuti jõekalda juurest jääd, nii et jäätükikestega täideti 1,5 liitrise ruumalaga alumiiniumist pott, mille mass oli 250 g. Arvestada, et jää algtemperatuur oli samuti -5 °C ja potti pandud jää mass 0,7 kg. Pott jääga kaeti kaanega ning asetati piiritusega köetavale matkapliidile ja seejärel sulatati sellest jääst vett ning aeti see keema. Kui palju kulus selleks piiritust, kui 1 kg piirituse põletamisel eraldub 26,8 MJ energiat ja piirituse põlemisel saadud energiast hajus ümbritsevasse keskkonda 60%? Andmed: Lahendus: Poti soojenemine m = 250 g = 0,25 kg Q = m · c · t = m · c ·( tlõpp - talg) talg = -5° C t = tlõpp - talg = 100° C (-5° C) = 105° C
Ülijahutatud vesi. Allan Vool Mis on ülijahutatud vesi? On teada, et vesi võib olla kolmes agregaatseisundites: aur, jää ja vedel- vesi. On ka teada, et vesi külmub ja muutub jääks temperatuuril 0° C. Aga on ka neljas vee seisund – see on ülijahutatud vesi. Kui ettevaatlikult ja aeglaselt jahutada vett, ta võib jääda vedelaks isegi alla 0° C temperatuuril (miinus kraadides). Seejärel ülijahutatud vesi võib momentaalselt jäätuda, ühest löögist või mingi osakese sisse viimisest. Ülijahutatud vesi – see on vesi, millel on temperatuur alla 0°
keedukannu. Pliit või kannu küttekeha annab veele energiat. Vastavalt energia jäävuse seadusele energia ei kao. Täpselt sama palju kui soojendi veele energiat annab, nii palju energiat vesi ka omandab. Vee soojendamine Jää sulatamine Sulatatakse jääd. Jää temperatuur on 0ºC ja ka sulanud vee temperatuur on 0ºC. Kuna temperatuur ei muutu, siis molekulide kineetiline energia ei muutu. Jää sulatamine Keha siseenergia Aineosakeste kineetiline energia Aineosakeste potentsiaalne energia Keha siseenergia Põhjus ja tagajärg Keha siseenergia Kineetiline energia Kõik aineosakesed on
Samas Gröönimaa keskosas on mandriline (ja karmim) kliima. Gröönimaa keskosas talvel 50kraadi , suvel 10kraadi. Põhjajäämerel juulis 0 kraadi , rannikul võibolla üle 0 kraadi. Sademete hulk on väike (kõrgrõhkkond poolustel) 100200 mm/a. Sademed on lumena. Pooluste ümber puhuvad idatuuled. Tuul on tugev ( lage,avatud maastik). Võib näha ka maalilisi virmalisi. Polaaröö ja polaarpäev. Vesi tahkel kujul ( jää,lumi). Merejää paksusega 24 m põhjajäämerel. Mandrijää paksusega 3km gröönimaaljää ei sula paljude aastatuhandete vältel ning sademete lisandudes muutuvad alumised kihid plastiliseks ja jää hakkab voolama , tekitades liustiku. Ajujää ehk triivjää jää mis liigub veekogu pinnal tuuleja hoovuste toimel. Triivivad jääväljad kogu veekogu kattev püsijää triivib hoovuste mõjul ühes tükis
Eestimaa aluspõhja moodustavad vanaaegkonna settekivimid, mis on tekkinud alam-kambriumis (vanus 480-570 milj aastat, Põhja-Eesti paekaldast mere poole jääv ala), ordo-viitsiumis (420-480 milj, Peipsi otsast poole Hiiumaani Põhja-Eesti), 9. Moreenide teke, nimetada põhimoreenid. Moreenid - mandrijää või jääliustike sorteerimata setted, tekivad jääsulamisel mahajäänud materjalist. Moreene jagatakse: lokaalmoreen - koosneb kohaliku aluspõhja materjalist; transiitmoreen - jää on oma liikumisel kaasa toonud. Moreene jagatakse ka tekkekoha jää tüübi järgi: otsmoreenid; põhimoreen. 10. Voored (teke). Voored tekkisid jää liikumise tagajärjel- kui jääserv ei seisnud kaum kusagil, vaid taganes ja sulas pidevalt, moodustus põhimoreen, neile aladele on iseloomulik lainjas põhimoreenreljeef. Rühmiti esinevad ovaalsed kuhjatised, mis asetsevad paralleelselt jää liikumise suunaga, nim voorteks (Jõgeva, Laiuse). 11. Kesk- Eesti pinnakate.
tsinki, tina ja hõbedat Võimalik on nafta, kulla, nioobiumi, tantaali, uraani, raua ja teemantide kaevandamine. Peamine majandusharu on kalandus ja sellega seotud muud tööstusharud Tegeldakse ka hülge- ja vaalajahiga Imporditakse peamiselt masinaid ja seadmeid, muid tööstuskaupu, toidukaupu ja kütust Tulenevalt maanteede puudumisest kasutatakse Gröönimaa siseseks liikluseks mere- või õhutransporti Jää ruumala arvatakse olevat 2,850,000 kuupkilomeetrit Kui jää sulaks tõuseks mereveetase 7m Gröönimaa keskosa on jää poolt alla surutud ,see on u. 300m merepinnast allpool
Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Jää sulamine Vaata videot Vaata videot Aine oleku ja temperatuuri vaheline seos Vee agregaatolekute muutus Vaata animatsiooni Ainetel on kindel sulamis ja keemistemperatuur Joonisel on jää sulamine ja vee keemine. Aine agregaatoleku muutus Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Joonisel on kujutatud aine oleku muutused graafiliselt. Tahke aine sulamise graafik Vedeliku soojendamine
Troopilistes metsades on 300 miili2 suurusel alal loetletud 600 linnuliiki, PõhjaAmeerika metsades aga neli korda vähem. Jäävahaeg 1518 sajandil 15.18. saj. jääaja põhjustas ainult väikene viperus suures ookeanikonveieris ja selle ootamatuid jõnkse on olnud korduvalt. Väiksel jääajal jäid inimtühjaks paljud külad Alpides ja Kaukaasias, Eesi ja Liivimaa kaotasid viiendiku oma rahvast, LPrantsusmaal hävisid oliivisalud, jää kaanetas Bosporuse väina ja Aadria mere. Väike jääaeg oli tõelise jääajaga võrreldes tühine. Jääaegade kasu Karmi kliima tõttu on rahvas pidanud ise kõvasti vaeva nägema ja seetõttu on nad ka töökamad. Nad pidid kogu aeg ennasst külma eest kaitsma ja ellujäämise nimel rabelema, seejuures paratamatult ka tõhusamaid meetmeid välja mõtlema. Jääaeg kiirendas Homo sapiens sapiens'i väljakujunemist.
veehoidlad on lihased ja nahk. Lihaste veerikkusega on seletatav fakt, et meestes on koguseliselt vett rohkem võrreldes naistega. Põhjus on lihtsalt selles, et meestel on lihasmassi rohkem. Organismi üldist veesisaldust määrab ka rasvkoe hulk. Kehtib lihtne tõde - mida rohkem on organism rasvunud, seda väiksem on tema veesisaldus ja vastupidi (http://www.healthilife.ee). JÄÄ Jää on vee tahke agregaatolek. Jääl on palju vorme. Madalatel rõhkudel on stabiilne jää. Jää on heksagonaalse kristallstruktuuriga ja seetõttu kaksikmurdev. Ta moodustab kergesti nõeljaid kristalle. Jää on sulamistemperatuuri lähedal pehme ja kaldub plastselt deformeeruma. Madalamatel temperatuuridel on jää kõvem. Puhtast veest tekib jää, kui temperatuur langeb alla 0°C ja jää sulab, kui temperatuur tõuseb sellest kõrgemale (http://et.wikipedia.org). VESI LOODUSES Vesi on kõige levinum ja ebatavalisem aine Maal.Ka Universumis on vesi väga levinud, sest
varastatud esemeid. Pikasääre Sander ning ka teised selle ranna mehed läksid kohtu ette. Leiti lepitus, et igaüks peab 11 krooni maksma. Kohe ei maksnud keegi. Pikasääre Sandrit vaevas õiglustunne, mistõttu viis kõik varastatud esemed kodust välja ning müüs maha ja saadud raha viis konstaabli kätte(kuigi tegelikult raha maksma ei pidanud). ,,Elamise rahu" süzee: Randlased tahtsid minna talvel üle jää Loonalaiu saarele heinte järele, et lehmad saaksid söönuks. Tagasi tulles pool seltskonnast pääses üle vahepeal pragunenud jää, kuid teine pool mitte. Neljakesi jäädi jäävangi Heidumaa Liisu, Heidumaa Sander, Tiidu Peeter ja Leepri Sohvi. Õhtul läks Heidumaa Sander pääsu mandrile otsimas, kuid kadus. Ülejäänud seltskond läks teda otsima. Jõudnud jääpiirini, läksid tagasi hobuste juurde
vedela olekuta. Andmed =m/V=>m=V N=1kW=1000W m=1000kg/m³*0,0013 m³=1,3kg t=0,5h=1800s N=A/t=Q/t=>Q=Nt V=1,3l=0,0013m³ Q=1000W*1800s=1800000J H2O Q=Lm t=100°C Q=2300000J/kg*1,3kg=2990000J Q=? Qv>Qp V:Pott ei keenud veest tühjaks, kuna ei saa vajaliku soojushulka. Andmed jää soojen. jää sulam. vee soojem. vee keemine m=200g=0,2kg -20°C(jää)------->0°C-------->100°C t1=-20°C Q=Q1+Q2+Q3+Q4 jää 1.Q1=mcjää(t2-t1) t2=0°C 2.Q2= mjää vesi 3.Q3=mcvesi(t3-t2) t3=100°C 4.Q4=Lmvesi Q=? Q1=0,2kg*2100J/ kg°C(0°C--20°C)= Q2=330kJ/kg*0,2kg=
Näiteks võib tuua, et kui märjal trepiastmel libastuda, siis hõõrdejõud kingatalla ja trepi vahel on väike (hõõrdetegur on väike) ja inimene võib kaotada tasakaalu. Hõõrdejõudu vähendas kindlasti vesi, mis sattus kinga ja tsemendi vahele. Hõõrdejõudu vähendavaks teguriks võib lugeda erineva viskoossusega vedelikke (õlikiht, veekiht, erinevad segud). 3) Miks on jäistel teedel ohtlik sõita? Autojuhtidele on ohtlikud teed, mida katab jää, sest jääl on madal sulamistemperatuur (0 kraadi juures vesi külmub ja samas sulab) ja seetõttu sulab jää kiiresti ning tekitab selle peale veekihi. Veekiht võib tekkida ka sadetega nagu näiteks vihm, lumi. Jää paneb sulama veel ka see, kui auto raskusjõud ja hõõrdejõud autorehvide ja jäise tee vahel tekitavad soojust. Selle tulemusena on lohukesed vett täis. Kui rehvi kiiresti vastu maad surutakse, põrkub see veega
Vesi on kõige levinum aine nii Maal kui ka Universumis: molekulaarsetest ainetest on vesi leviku poolest kolmandal kohal pärast vesinikku (H2) ja süsinikoksiidi (CO). Vesi on normaaltingimustel vedel seetõttu, et vee molekulidel on väga väike molekulmass ja nad moodustavad omavahel vesiniksidemeid. Vesiniksidemete olemasolu muudab vee molekulide üksteisest eraldamise raskemaks ja tõstab seega vee sulamis- ja keemistemperatuuri[1]. Tahkes olekus vett nimetatakse jääks. Jää on kristallilise ehitusega ja selle kristallvõres esinevad tühimikud, mistõttu on jää tihedus väiksem, kui vedelal veel. Vett võib leida peaaegu kogu Maalt ja seda vajavad kõik avastatud elusorganismid. Nad koosnevad suures osas veest, mõned vees elavad organismid isegi kuni 99% ulatuses. Vesi katab ligikaudu 70% Maa pinnast. Vesi on üks levinumaid ja parimaid lahusteid, selles lahustuvad hästi väga paljud gaasilised, vedelad ja tahked ained.
õhutemperatuur; · väga tugevad · ligi 90% maapinnale jõudvast tuuled kiirgusest peegeldub tagasi atmosfääri; · Veestik Põhja- jäämeri · Antarktikas murduvad jääkilbist lahti jäämäed · Liustikus sügavale vajudes surutakse jääst õhumullid välja ning jää muutub eresiniseks. Sinine jäämägi tekib siis, kui selline jääpank liustikust lahti murdub · Antarktikas ligi 98% on kaetud mandrijääga, mille keskmine paksus on 1790m ja maksimaalne 4500m Elustik · elustik liigivaene · Mulda esineb laiguti ja väga õhukese kihina ning taimede kasvitingimused on seal rasked · Taimedest on külmakõrbes sammalde kõrval esindatud vaid
Eestlaste elutingimused kujundas jääaeg Arutlus Maa ajaloos on olnud mitmeid pikki jääaja perioode, kus mägedest tulevad suured liustikud alla ja katavad suured ma aalad. Nii on jushunud ka Eestiga, kuhu tuli jää skandinaavia mäestikest. Preagu elame me kahe jääaja vahelisel perioodil, mis on soe ja elamiskõllik. Eesti alad said jääst täiesti puhtaks tegelikult alles 13 000 11 000 a eKr. Kuid siiski on jääaja mõjusid tunda ja näha tänapäevani nii maasikus kui ka inimestes. Tänu jääaja maastikukujundustele, tekkisid ka juba IX aastatuhandell eKr Eesti aladel algsed asulad. Jääaeg muutis suuresti Eesti maastikku, näiteks kui jääaeg algas,
• uduvihm • lumi • lumelörts • vihm • lumekruubid • rahe koos vihmaga • teralumi • jäävihm koos vihmaga • jääkruubid • jäävihm Vee olekud : TAHKE VEDEL GAASILINE Jää on vee tahke Vesi ongi vedelas Veeaur on vee olek. 0 kraadi juures olekus. Vesi on gaasiline olek. muutub vesi vedelast tihedam kui jää. Veeauru me ei näe, olekust tahkeks ehk Kõige väiksema näeme udu. tahkub. ruumalaga on vesi Jääl on kindel kuju. ’ temperatuuril 4 Jää on veest kergem
Jäävöönd Jääja külmakõrbed Referaat 2011 Maakera põhja- ja lõunapoolust ümbritsevad alad on kaetud säravvalge jää ja lumega. Neid polaaraladel paiknevaid igilume ja püsiva jääkatte all olevaid alasid nimetatakse jää- ja külmakõrbeteks. Põhjapooluse ümbruse jäävälju, mis katavad Põhja-Jäämerd ehk Arktika ookeani, kutsutakse Arktikaks. Lõunapoolkeral ümbritsevad ookeanid ja mered Antarktise mandrit. Sealne kliima on väga karm ja õhutemperatuur suuremal osal alast on aasta läbi alla 0 ° C. Et lumi ja jää seal ei sula, on aastatuhandete jooksul moodustunud
Liikluses on kord käest ära. Liiklusõnnetuste arv kasvab ja mis eriti muret teeb , siis iga aastaga suureneb liiklusõnnetustes hukkunute arv. Üheks suureks probleemiks on veel kindlasti see, et lapsed jooksevad teele kohtades, kus see pole lubatud. Ning selletõttu surevad paljud noored lapsed, kes kiirustavad ilmaasjata. Nad ei oska isegi arvata , et peale seda kui nad jooksevad üle tee , ei pruugi nad enam mitte kunagi üldse joosta saada. Kindlasti valmistab probleeme ka lumi ja jää. Esiteks kui lund sajab, siis on nägemus halb ja kui teel on jää, siis on raske autot peatada, ja see võib teelt välja sõita. Lume ja jää tõttu tekkinud avariides sureb iga aasta mitmeid inimesi. Tegelikult ei loe liikluses alati teeolud , loeb kindlasti ka inimese hoolikus ja hooletus . Näiteks 23.nov sõitis Tartus üks auto üleekäigurada ületavale kuueaastasele tüdrukule otsa . Tüdruk sai vigastada ja ta toimetati Tartu Ülikooli Kliinikumi
Tallinna Tehnikaülikool P-BROMOATSETANILIID LÄHTUDES ATSETANILIIDIST ORGAANILINE KEEMIA II LÕPUTÖÖ Juhendaja: Marju Laasik Tallinn 2013 Sisukord 1. Kirjanduslik osa 1.1. Sissejuhatus O O HN CH3 HN CH3 Br Lõputöö sünteesiks valisin p-bromoatsetaniliidi, mis valmistatakse kahes etapis. Esimeses etapis saadakse aniliinist atsetaniliid ja teises etapis bromeeritakse atsetaniliid, saaduseks on para-bromoatsetaniliid. NH2 1.2. Reaktsioonide iseloomustus Esimeses etapis atsüülitakse nukleofiilne aniliini lämmastik äädikhappe anhüdriidiga. Äädikhappe anhüdriidi elektrofiilne süsinik seotakse aniliini nukleofiilse lämmas...
Planeet Tempe Atmosfäär Magnetväli Pind Vesi Kaaslased g Päev+aastaajad -ratuur 179°C- Äärmiselt hõre Maa omast *Kõrge 176 Maapäeva, Merkuur 427°C (Vesinik, 100 korda metallisisaldusega. Pole Aastaajad olemas heleium,kaalium) nõrgem *Kraatrid ja Jää + mäeahelikud 100 korda * Sarnaneb 117 Maapäeva tihedam Maa kivikõrbega Pole Pole + Sünoodiline aasta Veenu 480 °C omast (96,5% Puudub *Pruunikas värv, 584 päeva
Eestlaste elutingimused kujundas jääaeg Arutlus Maa ajaloos on olnud pikki jääaja perioode, mil kliima oli nii külm, et liustikud laskusid alla mägedest ja katsid suure osa maismaast. Eesti alale jõudis jää Skandinaavia mäestikest. Esimene jää pealetung algas juba üle miljoni aasta tagasi ja alles umbes 13 000 11 000 aastat eKr vabanes Eesti ala lõplikult jääst. Suurel jääajal oli vahepeal ka soojemaid perioode, mil osa jääd taandus ja sulas. Tegelikult elame me veel praegugi jääajastu lõpus, kuigi praegu täheldatakse kliima soojenemist. Kunagi võib tulla ka uusi jääaegu. Tänu jääaja maastikkukujundamisele, tekkisid ka algsed asulad Eesti aladel juba IX aastatuhande alguses
vahel. Ö. moodustavad toitumissuhete kaudu üksteisega seotud organismid koos neid ümbritseva keskkonnaga. Atmosfääri keemiline koostis: A. on maa ümber olev gaasiline õhk. Koosneb: 78 % lämmastik, 21 % hapnik, 0,9 % väärisgaasi, 0,33 % süsinikku Hüdrosfääri keemiline koostis ja hüdrosfääri vormid Maal: H.on planeedil maa olev vedel vesi. Koosneb: 80 % 0, 11 % H, teised elemendid. H. Vormid: maailmameri, jõed, järved, tiigid, veehoidlad. Liustikud ja lumi, jää tahkel kujul. Pilved aur. Litosfääri keemiline koostis: L.on maa koor, tahke väline kest. Maakoor on MAA kõige pindmisem kiht. Maakoor koosneb kivimitest. Maakoor on erineva paksusega. Litosfääris on hapnikku rohkem kui atmosfääris. Kõige rohkem leidub seal hapnikku, teine oluline komponent on räni. Veel on seal savi, rauda, Ca 3,6 %, Na 2,8 % Mis on biosfäär? Milliseid Maa sfääre ta hõlmab?B. on maa see osa, mida asustavad elusorganismid. B
sellepärast on ta muutunud haruldaseks. On kantud maailma Punasesse raamatusse. Hülged on loivalised imetajad. Kokku on neid 19 liiki. Kuuluvad hülglaste sugukonda. Elavad polaar- ja parasvöötme merede rannavees ja mõnes suuremas järves. Viigerhüljes inimestega eriti ei suhtle. Küllap ka sellepärast, et inimene on teda aastakümneid peamiselt üle püssi sihtlati vaadelnud.Talvel teevad nad jäässe nn. rindauke, mille kaudu tulevad jää peale. Häälitsevad haukuvalt või möögivalt möirates. Huvitav! Teadlased on avastanud, et hülged kasutavad vuntse kalade ujumisjälgede ajamiseks. Ei ole teada, et ükski teine loomaliik kasutaks saagi jälitamiseks vuntse. VÄLIMUS 3 Viigri pikkus on 120...180 cm, emased isendid kaaluvad kuni 40 kg, isased kuni 100 kg, harva kaaluvad nad rohkem kui 100 kilogrammi
Jää- ja külmakõrbed Jää- ja külmakõrbed levivad Maa polaarpiirkondades- Arktikas ja Antarktikas. Jää ja külmakõrbetes valitseb karm polaarne kliima: aasta läbi on väga madal temperatuur ning sajab vähe. Kliima muudab veelgi karmimaks valguse ja pimeduse äärmuslik jaotumine ööks ja polaarpäevaks. Põhjapolaaraladel elab üksikutest asulates väga vähe inimesi. Lõunapolaaraladel puudub püsiv inimasutus. Polaaraladele on rajatud uurimisjaamu, kus teadlased koguvad andmeid paljude Maal toimuvate protsesside ja nähtuste kohta. Polaaraladel on elustik ookeanides
Jää ja külmakõrb MARLEEN MÄEKALA KARIN-MARGARETH EPNER Asend Kliima Polaarne kliima Eristatakse 2 aastaaega Õhumassidest polaarne ja valdavad ida tuuled Lumi ja jää peegeldavad 90% päikesekiirgust tagasi atmosfääri Arktiline Talvel temperatuur kuni −40°C Suvel keskmine õhutemperatuur kuni +5°C Aasta keskmine sademete hulk kuni 250mm Tuule kiirus kuni 120 km/h Antarktiline Talvel keskmine õhutemperatuur mandri keskosas −60..−70°C, mererannikul on õhutemperatuur kõrgem – umbes −30..−35°C Suvel keskmine temperatuur mandri keskosas on umbes −25.
Ina mitmeid kirju, Robert Walton, laeva kapten suunduvad põhjapoolusele, jutustab oma õele tagasi Inglismaal edu tema ohtlik missioon. Edukad varakult missioon on kiiresti katkestada merede täis läbimatu jää. Lõksus, Walton avastab Victor Frankenstein, kes on reisides koera-tõmmatud regi üle jää ja nõrgestab külm. Walton võtab ta pardal laeva, aitab õde ta tagasi tervisele, ja kuuleb fantastiline lugu koletis et Frankensteini loodud. Victor esimene kirjeldab oma noorusaeg Genfis. Aasta lõpus õnnis lapsepõlv veedetud äriühingu Elizabeth Lavenza (tema nõbu aastal 1818 väljaanne, tema vastu õde 1831 trükk) ja sõber Henry Clerval, Victor siseneb ülikooli Ingolstadt õppida looduslik filosoofia ja keemiaga. Ei, ta on tarbitud soov avastada salajane elu, ja
JÄÄ- JA KÜLMAKÕRBED Jää- ja kõlmakõrbes tegelevad inimesed elustiku ja ammuste aegade kliima uurimisega. Kõige pingsamalt uuritakse Krilli e. hiigelvähki. Krilli uurimise põhjus on see, et kuigi, ta elab vaid kolme aastaseks on ta pärit 25 miljoni aasta tagusest ajast, mil Antarktika mannes Lõuna- Ameerika mandrist erandus. Krilli uurimisega on võimalik vaadata kogu mere ökosüsteemi, planktoneid, pingviine, hülgeid, albatrosse, vaalu. Antarktikas on ligikaudu 40 teadusjaama 26 riigist. Antarktikas tegelevad inimesed ka turisminusega, seal ei ole tolli ja sinna saab ilma viisata. 1997-1998 aasta suvel käis seal 11 000 turisti ning suurtest reisikuludest hoolimata oodatakse selle arvu kahekordistumis järgmise 5 aasta jooksul. Arktikat on uuritud palju kauem, seal on palju maavarasi (nafta) ja seal tegeletakse ka kalapüügiga, meretranspordi ning praeguseni laieneva turismiga. Inimtegevus jää- ja külmakõrbes on raskendatud, sest seal valits...
Järve vanuseks hinnatakse mitu miljonit aastat Selle suurim pikkus 250 km, suurim laius on 50 km. Järve kattev jääkiht 4 km paks. Suuruselt 6. suurim järv maailmas. Järve keskel paiknev ahelik jagab järve kaheks. Järve sügavus ahelikust põhja pool asuvas nõos on umbes 400 m ja lõunapoolses 800 m, aheliku kohal on sügavus umbes 200 m. Vostoki järv on mageveeline ja (hüper)oligotroofne ehk vähetoiteline järv. Veetemperatuur on vahetult jää all 3,2 °C. Sügavamal on järv soojem, vähemalt +10 °C. Kõige tõenäolisemalt saab järv soojust maa-alustest geotermilistest soojusallikatest. Vedelas kihis võib leida ebatavalisi olendeid ja nende fossiile Vene ja Briti teadlased avastasid järve 1996. aastal, mil järve võimaliku olemasolu kohta oli kogunenud hulgaliselt materjale.Venemaa poolt oli geoloog ja geomorfoloog Andrei Kapitsa, kes tegi oletust järve olemasolust juba 1957. aastal.
-3- Vee keemia Vee mineraalsus ja ioonkoostis: Enamik Võrtsjärve suubuvatest jõgedest saab alguse järve ümbritsevatelt kõrgustikelt. Seetõttu on Võrtsjärve vesi kaltsium-vesinikkarbonaatset tüüpi ja üsna kõrge mineraalsusega. Suuremas osas järvest püsib põhiioonide (HCO 3, Ca, Mg, SO4, Cl, Na, K) üldhulk keskmiselt vahemikus 250-260 mg/l-1. Kuna jää tekkimisel tõrjutakse suurem osa lahustunud aineid sellest välja, kontsentreeruvad mineraalained jää alla jäävas vabas vees. Jää teke ja sulamine mõjutavadki Võrtsjärves lahustunud mineraalainete aastaajalist muutumist kõige tugevamini. Jäävabal ajal põhjustavad mineraalsuse muutumise peamiselt karbonaatse tasakaalu muutumine ja kaltsiumkarbonaadi väljasadenemine fütoplanktoni elutegevuse tulemusena. 1950. aastatest kuni 1980
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
