aur on kaks erinevat agregaatolekut, soojendamise käigus tekib t2 = 110 0C vahepeal veel kolmas agregaat olek vesi. Seetõttu toimub antud m = 1 kg soojendamise käigus kõigele lisaks kaks faasisiiret jää muutub veeks j = 3,34 105 J/kg ja vesi muutub auruks. Sel põhjusel tuli meil algandmetesse lisada suur c j = 2100 J/(kg·K) hulk vajaminevaid konstante: jää sulamissoojus, jää erisoojus, vee erisoojus, veeauru erisoojus ja vee aurustumissoojus. c = 4200 J/(kg·K) ca = 2010 J/(kg·K) Alustame nüüd algolekust ja vaatame, millised protsessid toimuvad 6 r = 2,26 10 J/kg ning leiame neile vastavad soojushulgad. Kogu kulutatud soojus on ilmselt nende kõikide summa. Jää sulab (muutub veeks) teatavasti 0 0C Q=? juures
1. Punktmassi kinemaatika. 1.1 Kulgliikumine 1.2 Vaba langemine 1.3 Kõverjooneline liikumine 1.4a Horisontaalselt visatud keha liikumine 1.4b Kaldu horisondiga visatud keha liikumine. 2. Pöördliikumine 2.1 Ühtlase pöördliikumisega seotud mõisted 2.2 Kiirendus ühtlasel pöördliikumisel 2.3 Mitteühtlane pöördliikumine. Nurkkiirendus 2.4 Pöördenurga, nurkkiiruse ja nurkkiirenduse vektorid. 3. Punktmassi dünaamika 3.1. Inerts. Newtoni I seadus. Mass. Tihedus. 3.2 Jõu mõiste. Newtoni II ja III seadus 3.3 Inertsijõud 4. Jõudude liigid 4.1 Gravitatsioonijõud 4.1a Esimene kosmiline kiirus. 4.2 Hõõrdejõud 4.2a Keha kaldpinnal püsimise tingimus. 4.2b Liikumine kurvidel 4.3 Elastsusjõud 4.3a Keha kaal 5 JÄÄVUSSEADUSED 5.1 Impulss 5.1a Impulsi jäävuse seadus. 5.1b Masskeskme liikumise teoreem 5.1c Reaktiivliikumine (iseseisvalt) 5.2 Töö, võimsus, kasutegur 5.3 Energia, selle liigid 5.3 Energia
Mõõtevea allikaid on kolm: 1. mõõteriist - skaala jaotised pole ühtlased, osuti ja skaalakriips on lõpliku paksusega, andurid on muutlikud (vedru väsib, temperatuur mõjub), numbrilises riistas toimub näidu ümardamine; 2. mõõtmisprotseduur – lugemisviga (silma järgi skaalajaotise kümnendkohtade hindamine), parallaks, häireviga (välised elektriväljad, vibratsioon, kõrvaline valgus), lähteviga (kui täpselt kasutame arvutustes konstante, näiteks g või ), metoodiline viga (meetodi ebatäiuslikkus või arvutusvalemi ligikaudsus) 3. objekt - objekt muutub aja jooksul (soojuspaisumine, vee aurustumine või kondenseerumine, jms.). Kuigi absoluutselt täpne mõõtmine ei ole võimalik, on võimalik alati hinnata mõõteviga. Mõõteviga ehk uuema nimega mõõtemääramatus annab meile vahemiku, milles suuruse tõeline väärtus asub. Seda vahemikku pole võimalik
Alumiinium 1.Alumiiniumi kasutusalad-Peeglites, oma hea peegeldumise tõttu, foolium, juhtmed. 2. Alumiiniumi füüsikalised omadused-Hõbevalge värvus, kergmetall, hästitöödeldav 3.Millest alumiiniumi tööstuslikult toodetakse. Nimeta üks alumiiniumi sulam-Boksiidist. Magnaalium(lehtmetall, cocacola purgid jne) 4.Veeaur+Alumiinium- Al+3H2O >2Al2O3+3H Kuld 1. vastused: 1) kuld on väga pehme väärismetall, kollaka värvusega, hea soojus ja elektrijuhtija - füüsikalised om 2) kuld ei reageeri peaaegu millegiga peale 1 happe ( seleenhape) ja kuningveega- keemilised om 3) Kuningvesi on konsetreeritud HCl : konsetreeritud HNO3( 3:1) 4) Kulda leidub kõige rohkem USAs, liskas sellele Venemaal, väheses koguses inimeses 5) kasutusalad raha, juveelid jne Elavhõbe 1.Milline on elavhõbeda kahjutuks tegemise reaktsioon?- Hg + S > HgS 2.Millises ühendis esineb elavhõbedat looduses- Elavhõbe sulfiid 3.Millised on elavhõbeda kasutusalad?- Valgusallika
Nihkemoodul G iseloomustab materjali jäikust ehk vastupanu nihkedeformatsioonile. Tangentsiaalpinge (ehk nihkepinge) τ on lõikepinna sihis mõjuv pingekomponent. (Kogupinge avaldub normaal- ja tangentsiaalpinge kaudu.) Tangentsiaalpinged püüavad üksikuid osakesi lõikepinnas üksteise suhtes nihutada. F τ τ = ; γ =tanα = S G 18. Tuletada valem, mis seoks keha impulssi ja kehale mõjuvat jõudu? Näidata, et suletud süsteemi impulss on konstante suurus. a⃗ ⃗p=m ⃗v d ⃗p d (m ⃗v ) = =m∙ ⏞ d ⃗v ⃗ F =m a⃗ , seega d ⃗p ⃗ p0 +∫ ⃗ = F ⃗p =⃗ F dt
1030 kg Maa 6 . 1024 kg Vaal 105 kg Punane verelible 10-13 kg Vee molekul 3 . 10-20 kg Elektron 10-30 kg Kas me saaksime aru, kui muutuks mõni fundamentaalkonstant? Mis on fundamentaalkonstandid? Need on kvantitatiivsed suurused, mis iseloomustavad mateeriat ja vastastikmõjusid. Füüsikas on kahesuguseid konstante: ühed kirjeldavad looduse (mateeria ) põhivorme ja vastastikmõjusid, teised konkreetseid mateeria avaldumisvorme ja nendevahelisi seoseid. Esimesed on fundamentaalkonstandid, mis seovad loodust ja füüsika võrrandeid (on võrdetegureiks). Need näitavad näiteks kui suur on kahe punktmassi vahel mõjuv jõud (kindla kauguse korral) - see on gravitatsiooni konstant , või kui suur mass on prootonil. Enamtuntud fundamentaalkonstandid on valguse kiirus vaakumis
Füüsika tabelid 1. Olulisenad füüsikakanstandid Valguse kiirus vaakumis Gravitatsioonikonstant Avogadro arv Boltzmanni konstant Universaalne gaasikonstant Elementaarlaeng Elektroni seisumass Prootoni seisumass Neutroni seisumass Elektriline konstant Magnetiline konstant Plancki konstant 2. Kütteväärtused Bensiin Petrooleum Diislikütus Piiritus (etanool) Kuiv kasepuit Püssirohi Kivisüsi Turvas Nafta Vesinik 1 3. Aine agregaatoleku muutumine Aine Sulamis- Sulamissoojus Keemis- Auramissoojus temperatuur temperatuur keemis- (°C) normaalrõhul temperatuuril
Ühikuks on 1 W = 1 J/s. Võimsus on võrdeline kiirusega: N = A/t = Fs /t = F v. Võnkumine on perioodiline protsess, kus liikumine kordub võrdsete ajavahemike järel edasi-tagasi sama trajektoori mööda. Võnkumist kirjeldab: sagedus f, mis näitab, mitu täisvõnget tehakse ajaühikus, ühikuks on 1 herts (Hz): 1 täisvõnge ühes sekundis; periood T mis näitab, kui kaua kestab üks täisvõnge, ühikuks 1 s. Võrrand on võrdus, mis sisaldab muutujaid ja konstante, mis võivad olla tundmatud ja tuntud. Võrrand annab mingi põhjusliku seose matemaatilise kirjelduse. Võrrandi lahendamine seisneb otsitava suuruse avaldamises ja selle arvväärtuse arvutamises. Ühtlane ringliikumine (tiirlemine) on punktmassi liikumine ringjoonelisel trajektooril, kui võrdsetes ajavahemikes läbitakse võrdsed kaarepikkused. Ühtlasel liikumisel läbitakse mistahes võrdsetes ajavahemikes võrdsed teepikkused. Sealjuures v = const. ja a = 0, sest v = 0.
Kõik kommentaarid