Aine agregaatolekute muutumine - Sulamine ja tahkumine (0)

Aine agregaatolekute muutumine
Sulamine  ja  tahkumine
• Oleku muutumisel aine keemiline koostis ei muutu!
• Aine oleku muutused on füüsikalised nähtused.
• Sulamine on aine üleminek tahkest olekust vedelasse.
• Tahkumine on aine üleminek vedelast olekust tahkesse.
• Igal (kristallilisel) ainel on oma (kindel)  sulamistemperatuur , mis näitab millisel 
temperatuuril aine sulab.
• Aine tahkumistemperatuur on võrdne  sulamistemperatuuriga . Aine 
sulamis/tahkumise vältel aine temperatuur ei muutu.
• Sulatamiseks kulub energiat.
• Tahkumisel eraldub sama suur energiahulk.
• Sulamiseks vajaminev  soojus  kulub kristallvõre lõhkumiseks (Epot kasvab, Ekin 
jääb samaks).
• Tahkumisel eraldub soojus kristallvõre  moodustumise  tõttu.
• Massiühiku aine sulatamiseks  sulamistemperatuuril  kuluvat soojushulka 
nimetatakse sulamissoojuseks.
• Λ-lambda  λ=Q/m
Andmed
Q=Q1+Q2
c=130J/kg°C
Plii soojendamine
m= 100g =0,1kg
Q=mc(t2-t1)
t1=27°C
Q1=0,1kg*130J/kg°C(327°C-27°C)=3900J
t2=327°C
λ=Q/m  Q2= λm
λ=23kJ/kg 
  Q2=23kJ/kg*0,1kg=2,3kJ
Q=?
  Q=3,9kJ+2,3kJ=6,2kJ
V:...
Aurumine  ja kondenseerumine
• Aurumisel muutub aine vedelast olekust gaasiliseks.(Auru ei näe)
• Kondenseerumisel muutub aine gaasilisest olekust vedelaks.
• Ainetel ei ole aurumistemperatuuri, arumine toimub pidevalt.
Aurumise  kiirus sõltub:
• Õhu liikumisest,
• Õhu niiskusest,
• Vedeliku temperatuurist,
• Ainest.
Aurustumissoojuseks  nimetatakse:
• Soojushulka (Q), mille peab andma kindlal temperatuuril oleva aine massiühikule, 
et muuta see sama temperatuuriga auruks.
• Tähis L
• Valem L=Q/m
• Ühik 1J/kg
• Antakse kindlal temperatuuril, milles on vedeliku  keemistemperatuur -
keemissoojus
• Igal puhtal ainel on oma keemistemperatuur.
•  Keemine  on vedeliku aurumine kogu vedeliku ulatuses.
Sõltub:
• rõhust vedeliku pinnal,
• kõrgusest üle  merepinna ,
• vedeliku puhtusest.
Kondenseerumine on protsess, mille käigus gaasiline aine muutub vedelaks.
Sublimeerumine on protsess, mille käigus tahke aine muutub gaasiliseks ilma vahepealse 
vedela olekuta.
Andmed
ρ =m/V=>m=ρV
N=1kW=1000W
m=1000kg/m³*0,0013 m³=1,3kg
t=0,5h=1800s
N=A/t=Q/t=>Q=Nt
V=1,3l=0,0013m³
Q=1000W*1800s=1800000J
H2O
Q=Lm
t=100°C
Q=2300000J/kg*1,3kg=2990000J
Q=?
   Qv>Qp
V:Pott ei keenud veest tühjaks, kuna ei saa vajaliku soojushulka.
Andmed
           jää soojen.  jää  sulam .  vee soojem.   vee keemine
m=200g=0,2kg
-20°C(jää)------->0°C-------->100°C
t1=-20°C
Q=Q1+Q2+Q3+Q4
jää
1.Q1=mcjää(t2-t1)
t2=0°C
2.Q2= λmjää
vesi
3.Q3=mcvesi(t3-t2)
t3=100°C 
4.Q4=Lmvesi
Q=?
Q1=0,2kg*2100J/ kg°C(0°C--20°C)=
Q2=330kJ/kg*0,2kg=