Seda põhjusel, et siinne juudi elanikkond on alati olnud üsna napp ja eestikeelse kultuuri kokkupuude sellega on olnud pea olematu. Tõe huvides tuleb märkida, et reaalne "juudiküsimus" tekkis Eestis ühel ajahetkel siiski nimelt Pärnus ja Haapsalus suvekuudel, kui Venemaalt saabus siia ohtrasti juudi soost suvitajaid. Sellest ajast on pärit ka nali Pärnu kolme suvekuu nimetustega: peale maid tulevad juudi, juudi ja juudi. Suhtumine juutidesse on kaasajal tugevasti mõjustatud poliitilisest korrektsusest läänetüüpi ühiskondades kehtivast normist suhtuda sallivalt mõnedesse valitud gruppidesse, kes on kannatanud, teistsugused või kaitsetud. Suhtumises juutidesse on oluline osa ajaloolisel tagakiusamiseeripäral, mis lisaks neutraalsele sallivusele kirjutab ette nõudmise püüdlikule kaastundele ja eurooplaste ühishäbile juutide ees. Kui seda sallivust, kaastunnet või häbi mõne avalduse või teoga eiratakse,
MISSUGUSE PARTEI NSDAP - Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei NL Kommunistlik Partei - kommunistid JUHT? (natsipartei) - natsid Nationalsozialistische Arbeiterpartei VAATED/VEENDUMUSED · Sakslased suudavad rajada uut tüüpi Kommunistlikud vaated: tulevikuühiskonna (saksa rahvuse idee) Kõik olgu ühtviisi võrdselt vaesed · Juutidesse ja mustanahalistesse suhtus viha ja Tähtsaim on panustada sõjatööstusse põlgusega Allumine diktaatorile · Endine valitsus oli argpükslik ja saamatu Vara peab kuuluma ühisomandisse, ettevõtted riigile · Suhtus halvustavalt demokraatiasse ja sõnavabadusse
meister šedööver (eksamitöö). oli abiellumine meistri tütrega. 4.Millised olid karistused halva toodangu puhul? see hävitati, tehti raha trahf 5. Naiste sõltuvus meestest. mees tegi äri, käis tööl, naine oli kodune, kasvatas lapsi, abiellumisel naisel sõna õigust ei olnud. 6.Naiste tähtsamad kohustused-iseloomusta. laste kasvatamine, toidu valmistamine, kodune maja pidamine, laste õpetamine, hoolitsema pereliikmete tervise eest. 7.Kuidas suhtuti juutidesse ja miks? halvasti suhtuti, puudus kindel elu koht, elasid eraldi linna osas, ei tohtinud maad olla, tegelesid äri ja käsitööga, olid rikkad, tegelesid liig kasu võtmisega (ehk petmine) 8.Linnaelanike pidustused, lõbustused, pühad. jõulud, uusaasta, kevad pühad, pulmad, laste ristimine, kiriku pühad, vastlad 9.Kirjelda linnaelu-ehitised,keskkond,probleemid. loomade välja heited olid tänavatel, solk visati aknast välja tänavale, puudus kanalisatsioon, vee puudus (puhasvesi)
2. Milleks oli natsidele vajalik ja kasulik juudivastane propaganda? Propaganda aitas rakendada juudivastaseid seadusi, mis piiris nende kodanikuõiguseid. See viis kokkuvõttes genotsiidile, mis oli natside rassipoliitika osa. 3. Selgitage ja tooge näiteid - mille alusel saab väita, et tegemist on propagandafilmiga? Selle filmi näite varal me võime näha, et sakslaseid kutsuti üles negatiivsele suhtumisele juutidesse. Seda tehakse juutidest stereotüüpide abil (nt et juudid tahavad maailma võim). Lisaks sellele neid võrreldati rottidega, sest natsid arvasid, et juudid isikustab reetlikust ja pelgu nagu rotid loomade maailmas. Eelarvamustest genotsiidini - viha püramiid II ülesanne 1 . Mis põhjustel räägitakse inimestest, keda peetakse (mingite tunnuste alusel) teistsuguseks, stereotüüpseid nalju, solvatakse neid või tõrjutakse neid sotsiaalselt?
veritasusse (vastashõimu liikmete tapmine). 2. Kes oli Muhamed? Kuidas leidis ta enda arvates õige usu? Meka kaupmees, kes käis kuulutamas monoteismi (ainujumalisust). Ta käis palvetamas Hira mäe koopas, kus Allah end ilmutas ja käskis tal sõnumit edastada. 3. Mida tähendab sõna islam algselt? Mida tähendab sõna moslem? Islam- allumine; moslem- see, kes allub 4. Milline oli Muhamedi suhtumine juutidesse ja kristlastesse? Kuidas see aja jooksul muutus? Muhamed ei pidanud ennast uue usu rajajaks, Allah oli sama Jumal, kes Juutidel ja Kristlastel. Ta püüdis Araabia juutidega hästi läbi saada, nemad aga ei tunnistanud teda prohvetina, peale mida ta hakkas juudi usku ja kristlust pidama väärõpetuseks. 5. Millist aastat ja millist sündmust loevad moslemid oma ajaarvamise alguseks? 622 pKr, Muhamedi lahkumine mekast mediinasse 6
Palestiina allus Rooma võimule, juutide usk oli sajandeid olnud katoliiklikuks (üleüldine), muutus tähtsaimaks Rooma riigis, suurim monoteistlik ning Rooma võimud suhtusid juutidesse erandlikult, ei maavaldaja, võttis üle riigi funktsioone. nõudnud neilt religioosseid auavaldusi Rooma jumalatele ja Piiskopkonnad kiriku peamised struktuuriüksused (Jeruusalemm, keisritele, Juudamaa valitsejatele jäeti iseseisvus ja volitused Aleksandria, Antiookia, Rooma, Konstantinoopol), eesotsas piiskop siseasjade korraldamisel kuid Augustus määras ametisse (korraldas kristlaste usuelu)
`salvitu`. Salvimine = valitsejaks pühitsemine) Loodi esimene kogudus Jeruusalemmas (kr `kyriakos`e `issandale kuuluv`). Esialgu levis kristlus vaid juutide hulgas, nii Palestiinas kui diasporaas. Antiookias kujunesid juba segakogudused, kus kreeklastest paganaid (lad `pagani`e maainimesed) oli rohkem kui juute. KRISTLUSE TEKKIMINE (§ 27 + lk 215-216) 1. Palestiina allutamine Rooma ülemvõimule (aeg, Rooma suhtumine juutidesse, juutide suhtumine Rooma ülemvõimu, prokuraator) 2. Jeesus kui ajalooline isik (tegevus, aeg, Jeesuse õpetus ja selle vastuolu judaismiga, Jeesuse hukkamise põhjused, Pontius Pilatus, 30. a eKr) 3. Kristuse teke, õpetuse sisu 4. Kristluse leviku põhjused ja tagamaad (ainujumalausk, parem elu pärast surma, rändjutlustajad (apostlid), võrdsuse idee ja väljumine ühe rahvuse piiridest, märterlus ja selle mõju kristluse levikule) 5
Uuesti tugevnes tsensuur maailma. Ühendriikide Hiina-poliitika osutus ning kontroll iga mõtteavalduse üle. edukaks. Uus venestamiskamp: 70.ate lõpul halvenes Araabia maade vastaseis Iisr: 57.a oli Iisrael Siinai olukord Baltimaades veelgi. Otsustes nähti ette poolsaare Egiptusele küll tagastanud, kuid see ei vene keele osatähtsuse märkimisväärne muutnud araablaste suhtumist juutidesse. 64.a suurendamine nii avalikus elus kui ka hariduses. moodustas osa palestiinlasi rühmituse Palestiina Uue venestamiskampaania algus likvideeris Vabastusorganisatsioon. Juudid andsid 67. A juunis avalikku vastupanuliikumist. Tugevnes Balti riikide ennetava löögi, millele järgnes nn kuuepäevane vastupanuvõitlejate koostöö. 79.a kirjutasid 45 Balti sõda
Teater:Teatrietendused kuulusid R avalike mängude kavva.(Polnud väga popid).Tugevalt Kreeka mõju all.Välisilmelt oli R teater üsna Kr pärane.R teatris puudus koor, näitlejate dialoogid vaheldusid laulupartiide ehk aariatega.Näitlejate hulgas võis olla ka orje.Algul olid kõik mehed kuid hiljem hakkas kaasa tegema ka naisi.R teatrietendused jäid rahva naerutamise ja lõbustamise vahendiks.Kajastati ka igapäevaelu.Kristluse tekkimine:R võimud suhtusid juutidesse erandlikult ega nõudnud neilt pikka aega religiooseid auavaldusi.Augustus määras siiski ametisse roomlasest asevalitseja - Juudamaa prokuraatori.Juutide messia ootusel põhines ka 1.saj. pKr Juudamaal tegutsenud jutlustaja ja imetegija Jeesuse õpetus.Tema õpetus pandi kirja alles pärast tema surma.Jeesus rõhutas, et rikkus ja kõrge ühiskondlik positsioon hoiab inimesi maiste väärtsuste juures ja võib saada taevariiki pääsemisel takistuseks
Millised on väljapääsu teed? (sotsiaalne staatus ja sotsiaalne roll) Sotsiaalne roll on käitumisviis, mida oodatakse teatud staatuses olevalt inimeselt Rollikonflikt tekib siis ootused ei sobi tegelikkuses olemasolevate rollidega. Mina pole sellisesse olukorda sattunud. Mis on etnotsentrism? Leia enotsentrismi avaldumise näited ajaloost! (maailma mitmekultuurilisus) Etnotsentrism on teiste kultuuride üle otsustamine oma kultuuri vaatepunktist. Nt saklaste, eesotsas Hitleri suhtumine juutidesse. Millised ohud peidab endas mitmekultuuriline maailm? Etnotsentrism aitab säilitada oma rahvuslik identiteet, aga see mitte ainult takistab kultuuridevaheliste suhete arengut, vaid äärmuslikes olukordades viib ka vägivallani. Ühed rahvad hakkavad teiste rahvuste suhtes vaenulikkust üles näitama, hakkavad oma reeglid ja väärtushinnangud teistele peale suruma, oma rahva hädades teisi rahvusesindajaid süüdistama. Mis organisatsioon on Rooma klubi ja millega see tegeleb? (maailma
kadedusekirves, mida hoidis jõukama leedulase käsi, kellele oli vastumeelne näha end majanduslikult hästi kindlustanud juute osavalt oma äri ajamas. Kõneldakse kahe erineva rahvuse etnilise enesemääramise, klassi ja usu rollist nende omavahelises suhtluses. Näitena võiks tuua maainimese kujutluspildi juudist, milleks on tulnukas, võhivõõras, sest too erines kõige rohkem leedulasest võrreldes teiste rahvus- ja usugrupi liikmetega2. Rääkides negatiivsest suhtumisest juutidesse, toob autor välja selle, et neid ei kritiseeritud ja noomitud niivõrd füüsiliste töödega tegelemise tõttu, vaid liigkasuvõtmise, ebaausate sissetulekute ning odavalt ostmise ja kallilt müümise tõttu. Süüdistused nende poolt toime pandud huligaanitsemistes pärinesid aga tihti inimeste teadmatusest ja ebausust. 3 Ühe lookesena paljudest, mis raamatule ilmet annavad ja loetavat mõistetavamaks muudavad, kirjeldatakse üht tööliste 1
· Jätkus traditsiooniliste Kreeka ja Rooma jumalate austamine · Rooma riik ei teinud takistusi teistele usunditele · Ametlik riigiusk siiski Rooma usk, pidi tooma ohvreid keisrile altarile(see oli riigitruuduse märk) Kristluse tekkimine · Rooma võimu all olid Palestiina alad · Juutide usk oli monoteistlik(Jahve) · Rooma võimud suhtusid juutidesse erandlikult ega nõudnud neilt Rooma jumaluste kummardamist · Juudid ootasid Taaveti soost valitseja messiase saabumist, kes pidi tooma õnne ja taastama Iisraeli muistse hiiguse Jeesuse õpetus · Juuutide messia ootusel põhines 1saj pkr Juudamaal tegutsenud jutlustaja ja imetegija Jeesuse õpetus. · Jeesus oli juudi soost puusepa poeg · Rändas ringi mööda maad ja kuulutas Jumalariigi saabumist
..........................................................22 KASUTATUD KIRJANDUS..........................................................................................23 LISAD........................................................................................................................24-28 2 3 SISSEJUHATUS Valisin teemaks holokaust-juutide tagakiusamine ja hävitamine, sest tahan kindlaks teha, miks II maailmasõja ajal toimus juutide massiline hävitamine. Sellist suhtumist juutidesse on nimetatud genotsiidiks. Oma uurimistöö kaudu püüan seletada, kui tõsised olid holokausti tagajärjed ning kuidas see mõjutas juudi rahvast aastatel 1933-1945. See teema on jätnud suure jälje kogu maailma ajalukku ja mina püüan uurida seda teemat põhjalikumalt, et mõista miks on kõik juhtunud just nii. Tekst on liigendatud erinevatesse peatükkidesse, mille eesmärgiks on kokku võtta kogu probleemi ulatus, holokausti põhjused ja mõju kogu juudi kultruurile
1.Kristluse tekkimine:poliitiline olukord Palestiinas:Palestiina allus Rooma võimule.Selle elanike juutide usk oli juba sajandeid olnud monoteistlik.Rooma võimud suhtusid juutidesse erandlikult ega nõudnud neilt pikka aega religioosseid auavaldusi.Rooma jumalatele ja keisritele.Augustus määras siiski ametisse roomlasest asevalitseja-Juudamaa prokuraatori.Paljude juutide seas püsis rahulolematus võõramaise ülemvõimuga ja ootus,et messias toob õnneajastu ja taastab Iisraeli muistse hiilguse. Jeesuse elu ja õpetus:Jeesus oli juudi soost puusepa poeg,kes maal ringi rännates kuulutas jumalariigi peatset saabumist.Jeesuse kuulutuse kohaselt võisid
1972. lubasid mõlemad riigid, et kummagi eesmärk pole Aasia ja Vaikse ookeani piirkonnas oma võimu maksma panna ning et nad ei lase seda ka ühelgi teisel riigil teha. See poliitika osutus edukaks. See aitas kaas Hiina avanemisele ning muutumisele, kuid tekitas probleeme NSVLiga, kes tundis end sissepiiratuna. Araabia maade vastasseis Iisraelis 1957. aastal oli Iisrael Siinai poolsaare küll Egiptusele tagastanud, kuid see ei muutnud araablaste suhteid juutidesse. 1964. Moodustas osa palestiinlasi rühmituse Palestiina Vabastusorganisatsioon, mille eesmärk oli Iisraeli hävitamine ja selle asemele Palestiina riigi loomine. Selleks kasutati ka terrori rünnakuid. 1967. alustasid Süüria, Egiptus ja Jordaania valmistusi sõjaks Iisraeli vastu, kuid juudid andsid ennetava löögi kuuepäevane sõda. Neil õnnestus saavutada edu tänu lennuväljade pommitamsele. Kõigepealt purustati Egiptuse sõjavägi ja tungiti Suessi kanalini
Tead, et USA kasutas Jaapani vastu tuumapomme. Põhiline sõjatander Kaug-Ida. Sõjategevus USA ja Jaapani vahel. 25. Missugused näited kinnitavad väidet, et II maailmasõda oli ,,totaalne sõda"? See sõda mõjutas kõiki riike üle maailma, ja vallutamine toimus suurte alade kaupa. Sõjas tapeti üle 70 miljoni inimese, enamik neist tsiviilisikud. Sõja käigus mobiliseeriti üle 100 miljoni sõjaväelase. 26. Tead, mis on antisemitism. Oskad tuua näiteid selle kohta, kuidas Saksamaa juutidesse suhtus ning kuidas neid hävitati. Vaenulikkus Juutide suhte. Saksamaa vihkas juute ja hävitas neid massiliselt. Vallutatud aladel hakkas Saksamaa teostama politseivõimu millega asus hävitama juute. Neid hukati algul koha peal, hiljem hakati neid saatma laagritesse, kus nad tapeti. 27. Too näiteid vastupanuliikumise tegevusest okupeeritud riikides. Sakslased ja Itaallased olid hädas põrandaaluste vastupanurühmitustega kõikjal vallutatud
Muutis nii tegelaste kui ka lugeja jaoks ebamääraseks piiri tegelikkuse ning väljamõeldise, reaalsuse ja konstrueerituse vahel. Kuni 1988. aastani oli oma kodulinna Lyme Regise muuseumi kuraator, kuid kui tervis pärast esimest rabandust halvenes, astus ametist kõrvale. Vastupidiselt üldisele tagasihoidliku loomuga mehe mainele, on Fowlesi päevikutest tulnud päevavalgele üsna negatiivne suhtumine homoseksuaalidesse, juutidesse, muslimitesse, sageli ka teistesse kirjanikesse ja isegi oma naisesse. LOOMING Kuigi "Liblikapüüdjat" saatis müügiedu, oldi tema suhtes üldiselt jahedad ja ükskõiksed. "Maag" oli teos, mis sai Ameerikas väga hea vastuvõtu. Üks võimalikke põhjusi oli ka selle sobimine sel hetkel Ameerikas möllava hipikultuuriga. Ameerika kaudu jõudis Fowlesi kuulsus ka Inglismaale, ning kui
Mõne aja pärast ei peetud enam juute, kes kristlaskonnaga veel liitunud ei olnud, enam vendadeks usus ühte ilmutatud Jumalasse, vaid võõrasteks ja isegi vaenlasteks. Hoolimata kõikidest raskustest ja esile kerkivatest võitlustest oleks olnud küllalt põhjust nendesse alandlikult ja armastavalt suhtuda ning meeles pidada, et me saime nende käest käsu, prohvetid ja Isanda Jeesuse. Apostel Paulus manitseb õigusega meid, kes me Kristusesse usume, et me ei suhtuks üleolevalt juutidesse, vaid oleksime alandlikult teadlikud sellest, et juudid on puu juur. Nemad kannavad meid - mitte meie neid, sest me oleme sellesse puusse üksnes jätkatud (Rm. 11). Kurjal läks aga korda ahvatleda kristlikku kogudust sellest alandlikust, vennalikust suhtumisest eemale. Kristlik kogudus võttis ennast ülistades omaks kogu au ja tõotused, mis Iisraelile olid mõeldud ja kustutas seega Iisraeli Jumala lunastusloost. 7
1973. Aastal sõlmiti Pariisi rahuleping, mille alusel pidi sõjategevus lõppema ja ameeriklased lahkuma. Ameeriklased lahusid, kuid kodusõda kestis edasi. USA abita jäänud lõunavietnamlased said lüüa ning sealt kehtestati jäik kommunistlik reziim. 1976.aastal Vietnami kaks poolt ühendati. * Lähis-Ida kriis Araabia maid ühendas omavahel vastasseis Iisraeliga. Iisrael tagastas küll osa maid Egpitusele tagasi, kui see ei muutnud araablaste suhtumist juutidesse. 1964. Aastal moodustasid osa palestiinlasi rühmituse Palestiina Vabastusorganisatsioon (PVO), mis seadis Iisraeli ''merrepühkimise'' ja selle asemel Palestiina riigi loomise. Kasutati ka terrorirünnakuid, ka Iisrael pidas seda samuti terroriorganisatsiooniks, maailmas hakati seda tunnustama palestiina rahvaesidajana. 1967. Aastal alustasid Süüria ja Egiptus ettevalmistama sõjaks Iisraeli vastu, kuid juudid andsid ennetava löögi, millele järgnes nn kuupäevane sõda
Sellistel salajastel riitustel osalejad lootsid enamasti lähemat sidet jumalaga, kui see oli tavaks avalikel usupidustustel ja uskusid et see toob neile parema saatuse pärast surma. Kristluse tekkimine Rooma võimule allus ka Palestiina Vahemere idarannikul, selle elanike juutide usk oli juba sajandeid olnud monoteistlik, seega ei saanud nad Jahvele truudust murdmata teisi jumalaid austada. Rooma võimud suhtusid juutidesse erandlikult eha nõudnud neilt pikka aega religioossed auavaldusi Rooma jumalatele ja keisritele. Eriseisundist hoolimata püsis paljude juutide seas rahulolematus võõramaise ülemvõimuga ja oodati ammu ette kuulutatud Taaveti soost valitsejat, kes tooks õnneajastu ja taastaks Iisraeli muistse hiilguse. Juutide messia ootusel põhines ka I sajandil pKr Juudamaal tegutsenud jutlustaja Jeesuse õpetus. Jeesus oli juudi soost puusepa poeg, kes mööda maad ringi rändas ja kuulutas
Juudid ei tohtinud elada suurlinnades ega omada maad, gümnaasiumi ja ülikooli said nad astuda vaid teatud prot-sendinormi piires. Sellise poliitika tõttu kujunes suures osas Ida-Euroopas välja juudi asulatüüp Stetl (jidisi "linnake") väikelinn, kus juudid võisid elada. Seal moodustasid nad üle 50% elanikest (kohati ligi 90%). Juudid ja Eesti Andmeid juutide Eestisse asumise kohta on napilt ja võib-olla vastabki see andmestiku hõredus tegelikule asumisloole. Üksikuid juutidesse puutuvaid teateid leidub siinseis arhiivides küll juba 14. sajandist (1333), kuid nende põhjal ei saa veel rääkida mingist juutide püsiasustusest. Seda nihutasid edasi Poola, Rootsi ja Vene valitsejate ajal tehtud ajaloolis-poliitilised otsused, mis reguleerisid juutide liikumisvabadust. Juutide asumine Eestisse algas alles 19. saj esimesel poolel, seda peamiselt Vene keisririigi territooriumilt. Illegaalset sisserännet
1945.) tihti vaenujalal, küsimus riiklikus korralduses, Ar riigid jagunevad abs monarhiaks ja üheparteilisteks vabariikideks vabariigid olid NSVL meelsed, kuningriigid aga pooldasid koostööd lääneriikidega 1960. a maj edukad Araabia maade vastasseis Iisraeliga: Ar maid ühendas ka vastasseis Iisraeliga 1957. oli küll Iisrael Egiptusele Siinai ps tagastanud, kuid ei muutunud suhtumist juutidesse 1964. - moodustati Palestiina Vabastusorganisatsioon (VPO), mis seadis eesmärgiks Iisraeli “merrepühkimise” ja Palestiina riigi loomise, kasutati ka terrorirünnakuid, maailmas hakati seda ka aga tunnustama palestiina rahva esindajana 1967. - alustasid Egipt, Jordaania, Süüria ettevalmistusi Iisraeli rünnakuks, kuid juudid andsid ennetava löögi, järgnes nn kuuepäevane sõda, Iisraelil ülekaal õhus, tungiti Suessi
Jumala hääl: "Mooses! Mooses! Mine Egiptusse tagasi ja vii oma rahvas TÕOTATUD MAALE, sinna, kus elas kord Jaakob, sinu esiisa!" Veendunud, et ta ei näinud und, ning teades, et teda ohustanud vaarao on surnud, asuski Mooses oma naise ja lastega teele Egiptuse poole. NB! Suurenda pilti! Marc Chagall. Mooses leegitseva kibuvitsapõõsa ees. Chagalli Muuseum, Nice. Algas pikk ja aeganõudev selgitustöö. Egiptuses suhtuti juutidesse üha halvemini. Neid koheldi nagu orje. Nii hakatigi mõtlema: ehk on tõesti parem olla vaba inimene vabal maal. Mooses määras lahkumispäevaks aja, mil Egiptuse sõjavägi oli kaugel ära. Enne kokkulepitud kohta kogunemist tuli vastu ööd uksehinged määrida talle verega, et need ei kriuksuks. Lammas veristati, et enne väsitavat rännupäeva kõhud kosutavat toitu täis süüa ja esimesel päeval riigipiirile võimalikult lähemale jõuda. Siiani on see kevadpäev juudi rahva
toetades neid rahaga. Maecenase roll toonases kultuurielus oli sedavõrd tähtis, et tema nimest tuleneb rikka kultuurisoosija üldnimetus- metseen. Ristiusu sünd Kristluse tekkimine Rooma võimule allus ka Palestiina Vahemere idarannikul, selle elaniku juutide usk oli juba sajandeid olnud monoteistlik, seega ei saanud nad Jahvele truudust murdmata teisi jumalaid austada. Rooma võimud suhtusid juutidesse erandlikult ega nõudnud neilt pikka aega religioosseid auavaldusi Rooma valitsejatele ja jumalatele. Eriseisundist hoolimata püsis paljude juutide seas rahulolematus võõramaise ülemvõimuga ja ootus, et ammu kuulutatud Taaveti soost valitseja- messias toob õnneajastu. Juutide messia ootusel põhines ka I sajandil pKr Juudamaal tegutsenud jutlustaja ja imetegija Jeesuse õpetus. Jeesus oli juudi soost puusepa poeg, kes maal ringi rännates
Jumala hääl: "Mooses! Mooses! Mine Egiptusse tagasi ja vii oma rahvas TÕOTATUD MAALE, sinna, kus elas kord Jaakob, sinu esiisa!" Veendunud, et ta ei näinud und, ning teades, et teda ohustanud vaarao on surnud, asuski Mooses oma naise ja lastega teele Egiptuse poole. NB! Suurenda pilti! Marc Chagall. Mooses leegitseva kibuvitsapõõsa ees. Chagalli Muuseum, Nice. Algas pikk ja aeganõudev selgitustöö. Egiptuses suhtuti juutidesse üha halvemini. Neid koheldi nagu orje. Nii hakatigi mõtlema: ehk on tõesti parem olla vaba inimene vabal maal. Mooses määras lahkumispäevaks aja, mil Egiptuse sõjavägi oli kaugel ära. Enne kokkulepitud kohta kogunemist tuli vastu ööd uksehinged määrida talle verega, et need ei kriuksuks. Lammas veristati, et enne väsitavat rännupäeva kõhud kosutavat toitu täis süüa ja esimesel päeval riigipiirile võimalikult lähemale jõuda. Siiani on see kevadpäev juudi rahva
ehitatud. (Ibid.) Aastal 313 sai kristlus ametliku tunnustuse ja Rooma keiser Theodosius I kuulutas selle 380. aastal riigiusuks. 395. aastal Rooma impeeriumi lagunedes jäi Palestiina kristliku Bütsantsi riigi koosseisu. Juutide kohtlemine Bütsantsi keisrite poolt erines: 438 lubas keisrinna Evdokia juutidel templi asukohas palvetada, aga keiser Justinianus (527-565) püüdis juute kristlasteks sundida. Õigeusu kirik suhtus üldiselt juutidesse vaenulikult. Neil keelati töö riigiametites, ei lubatud elada Jeruusalemmas, piirati nende liikumisvabadust. 8 614 vallutasid pärslased Bütsantsi ning okupeerisid Süüria, Palestiina ja Egiptuse, juutidel lubati Jeruusalemma tagasi tulla. Kolm aastat oli Jeruusalemm juutide käes, kuni bütsantslased 617. aastal pärslased välja ajasid. Juudid kuulutati lindpriiks. Siiski õitsesid Palestiina alad Bütsantsi impeeriumi koosseisus
ja jääda ellu, hoolimata kasakate rüüsteretkedest. Muusikal põhineb Sholem Aleichemi romaanil „Piimamees Tevje“. Selles, aga ka Don Bluthi multifilmis „Ameerika saba“ hiir Fievelist olid tsaari kasakad kurjategijad. Film on kronoloogiline ülevaade Mousekewitzite, juudi hiireperekonna elust ja põnevatest seiklustest Ameerikasse rändamisel. Nii muusikal kui ka film räägib äärmisest vaesusest, milles elas enamik Ida-Euroopa juute. Emantsipatsioon Suhtumine juutidesse hakkas ühiskonnas järk-järgult muutuma valgustusajal, s.o 18. sajandil. Filosoofilised ideed kodanike vabadustest ja õigustest laiendati ka vähemustele. See tähendas, et kõik õigused ja kohustused laienesid kõikidele elanikele võrdselt. Juutide jaoks oli see emantsipatsioon ehk vabanemine, see oli vabanemine keeldudest: tühistati ameti- ja elukohapiirangud, paljud Euroopa getod kadusid ja juudid sulandusid muu elanikkonna hulka
Frankfurti kool: psühholoogia (Eric Fromm), politoloogia (Hannah Arendt) jne. Juutidel suur osa Berliini teatrielus ja meelelahutusäris. Juute on palju kirjanike ja kunstnike hulgas. Juutidel ei ole mõju sisepoliitikas: nt 1925 oli Riigipäeval 6 juudipäritoluga delegaati 608'st. Juutidel pole liitlasi/toetajaid olulistes survegruppides: rasketööstuse omanike, direktorite ja maaaristokraatia hulgas ega ametiühingute juhtkonnas. Juutidesse suhtuvad tõrjuvalt olulised avaliku arvamuse kujundajad: kirikutegelased ja kooliõpetajad. 1920'tel Saksamaa juutide iive on negatiivne: suremus ületab sündimuse, juutide arv on hakanud kahanema. Juutide olukord Weimari Vabariigis: Enne 1930'te algust igapäevaelus ei ole probleeme: juudid on integreerunud Saksa ühiskonda. Juudid peavad end eelkõige sakslasteks. Saksamaa pärisjuudid ei toeta sionismi ega judaismi ortodoksset suunda: nt nad ei riietu juudi moodi.
Kristlased käsitlevad Uue Testamendi raamatuid kui üleskirjutisi Jeesuse kuulutatud rõõmusõnumist. Ligikaudu 2,1 miljardi järgijaga 2001. aastal on kristlus suurim maailmareligioon. Kristlus on valitsevaks religiooniks Euroopas, Ameerikas, Lõuna-Aafrikas, Filipiinidel ja Okeaanias. Kristlus kasvab jõudsalt ka Aasias, eriti Hiinas ja Lõuna-Koreas. Teke: Palestiina allus Rooma võimule, juutide usk oli sajandeid olnud monoteistlik ning Rooma võimud suhtusid juutidesse erandlikult, ei nõudnud neilt religioosseid auavaldusi Rooma jumalatele ja keisritele, Juudamaa valitsejatele jäeti iseseisvus ja volitused siseasjade korraldamisel kuid Augustus määras ametisse prokuraatori (roomlasest Juudamaa asevalitseja); juutide seas püsis rahulolematus võõramaise ülemvõimu suhtes ja ootus, et messias (Taaveti soost valitseja) toob õnneajastu ja taastab Iisraeli hiilguse.Jeesus: I sajandil pKr Juudamaal tegutsenud jutlustaja ja
Linzis elas juute väga vähe. Seal elavate juutide välimus muutus sajandite jooksul euroopalikuks ja nad muutusid ini-meste sarnaseks; ma lugesin neid isegi sakslasteks. Sellise ettekujutuse rumalus ei olnud mulle selge nimelt seetõttu, et ainsaks erinevuseks pidasin ma religiooni. Ma arvasin siis, et 27 juute kiusatakse taga just nimelt usulistel põhjustel, see ei peletanud mind mitte ainult neist eemale, kes suhtusid juutidesse halvasti, vaid sisendas minusse teinekord peaaegu vastikust taoliste arvamuste suhtes. Sellest, et juba on olemas mingisugune plaanipärane võitlus juutluse vastu, ei omanud ma üldse ettekujutust. Sellise teadmistepagasiga saabusin ma Viini. Haaratuna hulgalistest muljetest arhitektuuri vallas, rõhutuna iseoma saatuse raskusest, polnud ma esialgu selles suures linnas üldse võimeline midagi rahva eri kihtides tähelepanelikult jälgima
Haritlaskonna esindajaid meelitati julgeolekusse tööle, julgeoleku isikkooseisu kvaliteet kasvab. Julgeolekutöötajatel olid ka selged privileegid, nende töötasu tunduvalt kõrgem kui tavalisel ülikooli lõpetanul ja neid aidati korteriprobleemidega jne jne. Üks nüanss Tartu puhul oli see, et tollases ülikoolis olid nt matemaatika ja füüsika venekeelsed erialad, õpiti ka väljaspool Eestit, ka juudirahvusest noori Ukrainast, kus juutidesse suhtumine oli halb. Parteilis- riikliku nomenklatuuri õitseng (stabiilsus). Brežnev kuulutas välja stabiilsuse, rahuliku arengu. See oli väga mesimagus jutt ametnike ja parteitegelaste kõrvadele. H roteerumise plaanide kõrval kõlas väga hästi. Brežnev pakkus ametkonnale, partei nomenklatuurile stabiilsust, B kindlustas endale ka laiema toetuse. Šelepinile ja teistele tuli