Tempel on kõiksuse mudel, Meru Second level mägi, mis kõrgub läbi maa ja Third level taeva ning mille tipp küündib Fourth level Fifth level teispoolsusse. Keskel asuv pühamu (templitorn) on jumaluse elupaik, seal paiknes jumaluse kuju. Templi välisseinu kaunistavad taevas viibivate jumalate kujud, keda lõbustavad muusikud ja tantsijad. Kujutleti, et nende taevaseid rõõme ümbritsevad maised ihad. Kandariya Mahadevi tempel (kõrgus 33,2m). Click to edit Master text styles Second level Kesk-Indias Third level Fourth level Khajurahos asunud
+ = Vana-Egiptuses oli sügavalt religioosne riik (üle 740 jumala ja jumaluse, kuid olulisemaid oli 10 ringis) Jumalate eluasemeks peeti templeid, kus nende eest hoolitsesid preestrid (KARNAKI tempel TEEBA lähedal) Pühad loomad SKARABEUS (sõnnikumardikas), APIS (püha härg), KASS Surnutekultus inimese hinge peeti surematuks, seda nimetati sõnaga KA Mõned mõisted: MUUMIA PALSAMEERIMINE SARKOFAAG PÜRAMIID
Näiteks siis püsimatuse või tsüklilise olemasolu viletsuse üle mediteerimine. See tähendab, et mõtiskletakse asjade püsimatuse üle või haiguste, vananemise, surma, maailma viletsuse üle. Või mõtiskletakse budaloomuse heade omaduste üle. Või tehakse samtha meditatsiooni, mis tähendab, et keskendutakse valgusele või kujukesele vms. Luuakse pilt ja keskendutakse sellele. Selline on meditatsioon objektiga (3.). Kolmas liik on kujustamine. See tähendab mandala või jumaluse üle mediteerimist. Jumalus ei eksisteeri füüsiliselt, vaid jumaluse füüsiline vorm kujustatakse täielikult enda ette ja siis püütakse kujustatuga suhelda. Või kujustatakse ennast Tara või Avalokitesvarana. Siis mõeldakse, et ma olen. Tara või ma olen Avalokitesvara. Selline on kujustamise meditatsioon. Tegelikult pole asja olemas, aga kujustatakse, et seal miski on. Tasapisi luuakse see oma vaimse jõuga. Teatud ajaks saab enda ümber luua mandala
Püloon- Vana-Egiptuse templi kahe torniga väravehitis. Kaljuhaud Egiptuses- Uue riigi vaarosid ei peidetud enam püramiididesse vaid kalju haudadesse, sest need olid varaste eest kaitstumad. Need koosnevad pikkadest käikudest, mis hargnevad mitmeks ruumiks. Seinad on kaetud värviküllaste maalingutega. Antiikkunst- Vana-Kreeka ja Vana-Rooma antiikaja kunst Tempel- Antiikajal oli tempel algselt jumalusele pühendatud eradatud koht , hiljem jumaluse hoone, mis oli ehitatud sellele pühale alale. Esialgu oli tempel määratud jumaluse raidkuju paigutamiseks; hiljem said eriti roomlaste templeist raidkujude, maalide ja muu sellise aardekambrid, kuid nad ei olnud rahva kogunemiskohad nagu ristiusu kirikud. Näiteks: Horuse tempel, Karnaki tempel, Poseidoni tempel. Amfora- Vana-Kreekas ja Vana-Roomas kasutatud kitsa kaela ja kahe sangaga savinõu,
Thomas Hobbes George Berkeley Materialism Idealism Oli mõjutatud Galileist, Descartes'ist ja Arendas edasi Locke'i empirismi. inglise empirismist. Tema teadmusteoreetiline seisukoht on Arendas edasi mehhanistlikku materialismi. subjektiivne idealism. Väidab, et see mida me nimetame asjaks on Keha on asi, mis eksisteerib sõltumatult meie liitasiting ehk aistingute seos ja meil pole teadvusest, omab ulatuvust ja hõivab teatud mingit alust oletada, et nende taga oleneb kohta teise asja suhtes. ...
MÕISTED akt alasti inimkeha kujutis (kunstis) akvarell vesivärv ja vesivärvidega maalitud pilt autoportree portree, milles kunstnik kujutab iseennast eklektika erinevate stiilide kokkusobitamine fassaad ehitise esikülg, vaatamiseks määratud külg ikoon pühapilt, jumaluse v pühaku reljeefne v maalitud kujutis usulise austamise esemena mosaiik erivärvilistest kivikestest, klaasitükkidest või muust materjalist kokkusobitatud pilt v ornament, näiteks põrandate ja seinte katmiseks sakraalarhitektuur usukultuslike hoonete ehituskunst, usukultuslikud ehitised (kirikud, kloostrid) profaanarhitektuur ilmaliku (so mittekirikliku) otstarbega püstitatud ehitised poolsammas vaid pooleni seinast eenduv sammas
SUFISM SISSEJUHATUS Sufism on kõige täpsemas mõttes ühtsuse, kõikjaloleva jumaluse filosoofia. Jumala armastuse religioon kõige rangemas tähenduses. Räägitakse, et isegi kõige ortodokssemad vedantistid ei suuda kujutleda absoluutsemat jumalust, kui sufid. Üldisemalt öeldes on sufism armastus jumala vastu selle kõige otsesemas mõttes. Nad väljendavad seda enda poeemides, hümnides, lauludes ja tantsudes. Sufide Jumal on Allah ja nende pühakiri on koraan. TEKKEAEG Sufid ise arvavad, et nende kultus on eksisteerinud juba mitutuhat aastat. Suured autoriteedid
Linnriikides toimusid iga aastased usu-pidustused,kust võtsid osa nii mehed kui ka naised,osadest olid ka orjad.Kreeklased uskusid oraakleid ehk need olid paigad ,kus käidi tuleviku kohta endeid saamas. Kuulsaim telfi oraakel ,preestrinna püütja edastas raskesti seostatavaid sõnu värsideks.Kreeklased ei pööranud väga palju rõhku surmajärgsele.Surnute hinged läksid Hadese riiki.Ajajooksul kujunes arvamus, et kui elad vooruslikult ja pidada spets riitusi mõne allilmaga seotud jumaluse auks.Esimesed inimesed sündisid maast või vooliti jumalate poolt maamullast.promethus varastas inimestele tule ja õpetas neile tsivilisatsiooniks tarvilikke oskusi. Kui zeus sellest teada sai aheldas ta prometheusi kaukasuse mäe külge, kust ta herakles hiljem vabastas.
Leidub ka neid, kelle elu nii suurel määral usul ei põhine. Kuid iga inimene usub midagi. Erinevaid uske on maailmas väga palju. Inimestele rohkem tuntud on need, mille pärast on enamus sõdu toimunud. Paljude inimeste teadmised religioonidest on aga piiritletud. Võib isegi väita, et nad ei tea religioonidest mitte midagi olulist. Kuid ei saa ju inimest, kes usub kellessegi, keda mitte keegi pole eales näinud, hukka mõista. Ka tema jõuab kunagi oma arengus nii kaugele, et leiab jumaluse millesgi reaalsemas olevuses, näiteks iseendas. Aga me ei pea uskuma vaid erinevatesse jumalatesse. Me võime uskuda ka armastusse, päkapikkudesse, maavälistesse objektidesse, haldjatesse, saatusesse, imedesse, inimestesse. Me võime uskuda millesse iganes me soovime. Seejuures on aga kõige tähtsam usk iseendasse. Ka Anton Hansen Tammsaare teoses ,,Tõde ja õigus" hakkas Andres piiblit lugema ning seeläbi jumalasse uskuma. Kuid see polnud ainus, millesse ta uskus. Ta uskus ka iseendasse
Kuid inimese ja sõnni kokkpõrke eesmärgiks ei olnud ilmselt vereohver, vaid see oli pigemini kultuslik vaatemäng. Kreetalased arvatavasti austasid oma jumalusi pühades hiites, mäetippudel ja kultusekoobastes. Taolistes kohtades on arheoloogid leidnud rikkalikke miniatuurseid ohvriande: kullast kaksikkirveid, sõnnipäid, savi ja marmoriidoleid, pitsatkive. Kuid me ei tea täpselt, kas usuti jumalust ennast viibivat pühades puudes või muutusid puud ainult jumaluse läheduse ja koha pühaduse sümboliks, umbes nagu küpressid praegustel Kreeka kalmistutel. Kreetal ei ole leitud ühtegi jumaluse pilt ega monumentaalkujutist, pole teada ühtegi suurt templit. Ainult väikesed kultuseruumid ja vähesed sümbolid nagu sõnnisarved, kaksikkirves ja sambad ning madu, tuvi ja sõnn kui kultusloomad. Naise eriline seisund Kreeta kultuuris (vrld. Vanas Kreekas oli naistel surmanuhtlusega keelatud viibida olümpiamängudel) · Nn
brahmanism, siis võib seda pidada maailma vanimaks ja mitmepalgelisemaks usundiks. Hinduismi võib nimetada ka usundite kogumiks, sest see sisaldab väga erinevaid jumala- ja lunastuskäsitlusi. Samas usundis eksisteerivad üheaegselt jumalate paljusus ja ainujumalus, jumala kõiksus e. panteism ja isegi ateism. Selline uskumuste vastandlikkus leiab lahenduse sel teel, et igaüks võib valida meelepärase koolkonna või vastuvõetava jumaluse. Ka tähtsamad pühad raamatud sisaldavad vastuolulisi arusaamu, nii et iga koolkond ja suund leiab neist endale midagi sobivat. Hinduismis kajastuvad peaaegu kõik usulise kogemuse ja tegevuse vormid. Hinduismis on miljoneid jumalusi. Brahmanismi ajast alates on enim austatud jumaluste kolmikut Brahmat, Visnut ja Sivat. Jumal Brahma toel on sündinud praegune maailm, mille lõppedes loob ta uue maailma.Hinduistlik maailmakäsitust
üleloomulikul teel. SAKSAMAA G. E. Lessing J. G. Herder J. W. Goethe – „Faust“ VALGUSTUSAJASTU KOKKUVÕTE 1. Inimene vabaneb autoritaarsusest, mõtleb ise. 2. Kunstniku taotlus on ainult eneseteostus, mis allub esteetilistele kriteeriumitele. 3. Kultuur ja kunst valgustavad inimest paremini, kui abstraktsed ideed ja teadmised. 4. Valgustus on valgustamine, terve mõistuse või teaduse, kultuuri ja jumaluse kaudu, tõest osasaamine. 5. Hädade põhjus on väär ühiskonna korraldus. Valgustatud saamiseks on vaja suunajat, juhendajat ja selleks võib saada nii pühak, maag, žarlatan, kunstnik, kirjanik. 1825 – esimene raudtee liin 1834 – kasutusele võeti elektrimootor 1837 – telegraaf 1839 – fotograafia 1846 – eetri narkoos 1856 – allveelaev 1859 – Darwini liikide tekkimise teooria 1869 – Mendelejevi elementide süsteem 1876 – telefon 1879 – elektrilamp
autoriteet. Samaan kasutab ühendusepidamiseks teispoolsusega transiseisundit, loitsib, sooritab maagilisi riitusi ja tunneb rahvameditsiini. Põhjarahvaste samanistlikus usundis oli maailm 3 osaline - ülailm, inimeste maa (keskmine ilm) ja allilm. Samaani ühendusteeks nende vahel võivad olla puu, jõgi, linnutiivad, kolle (tulease) jms. Kõige üle valitseb ülim jumal, temast põlvnevad muud jumalad ja ürgolendid, kes taevast maha on tõugatud. Eestlase «jumaluse» mõiste kattub «haldja» omaga. Looduses elavad haldjad/jumalused. Haldjad on kohakaitsevaimud, loodusvaimud veehaldjad ehk näkid. Näkil on ka teisi nimetusi, näiteks vesihaldjas, merehaldjas, järve-, jõe- või kaevuhaldjas. Mõnikord nimetatakse neid ka vaimudeks, näiteks kaevuvaim, merevaim, veevaim. Veel võib nimetada maahaldjad ja metsahaldjad, kellel oli ka koht inimeste elus. Need jumalused ei ole suured ega võimsad nagu monoteistlik (Monoteism: ainujumala süsteem
illustratsioon. Kogu teos on allegoorilist laadi: see tahab õpetada ja noomida. Poeem kirjeldab nägemust, mis kujutab hingede olukorda põrgus ("Inferno"), puhastustules ("Purgatorio") ja paradiisis ("Paradiso"). Ta koosneb kolmest 33-osalisest jaost ja ühest sissejuhatavast laulust ja on ehitatud valjusti sümmeetriliselt. Põrgu sisaldab üheksa ringi, puhastustuli üheksa ruumi, paradiis üheksa sfääri, mille üle asetseb jumaluse asupaik empüreum. "Pôrgu". Peategelaseks on Dante ise, kes ühtlasi kehastab inimest üleüldse. Luuletaja on maise elu poolel teel eksinud paksu metsa, mis sümboliseerib maist patuelu. Ta ei leia väljapääsu. Teda ründavad panter, lõvi ja hunt, kes on inimlike pahede kehastajad. Luuletajale tuleb appi Vana-Rooma poeet Vergilius (sümboolne, pöördumine antiigi poole). Vergilius viib Dante patumetsast välja pôrgusse. Dante on pôrgu väga selgelt välja joonistanud
Tohutut pingutust vajab juba üheksanda klassi lõpetamine kolme kirjaliku eksami teel pead sa tõestama, et oled 9 aastat riigi raha asja eest kulutanud. Lõpueksamite järgneb kohe järgmine väljakutse keskkooli valimine. Kui ka see takistus on ületatud, visatakse ette järgmine gümnaasiumi lõpetamine ehk mitmed riigieksamid. Mõned noored jätavad siinkohal oma haridustee pooleli. Pikema perspektiiviga abituriendid aga tõstavad pead uue jumaluse ülikooli poole, mis on haridusteekonna kõige suurem väljakutse. Haridusteega paralleelseks väljakutseks on kujunenud oma identiteedi säilitamine kooliühiskonnas. Igas koolis on aktiivsed inimesed, kellest eeskuju võetakse. Eeskuju siis sel moel, et kõik mis antud grupp inimesi teeb on kui püha ja kui keegi otsustab neile vastu hakata, mitte nende moodi käituda, nende ideoloogia vastu olla või enda peaga mõelda, tembeldatakse mässaja inimeseks, kelle peale tuleb halvasti vaadata
· paikneb niiluse kesk- ja almamjooksul · jaguneb alam- ja ülemegiptuseks · ainuvalitsejaks vaarao (suur maja) · vaaraod samastati jumalatega · egiptuse kuningavõimu peamiste sümbolite hulka kuulus pistrik, kuna tihedaimini samastati vaaraosid taevajumala Horosega kes oli pistrikukujuline · pärast surma sai vaaraost surnute riigi valitseja Osiris peale selle oli ta ka Egiptuse kõrgeima jumaluse Ra poeg · Egiptuse ühiskond oli rangelt hierarhiline · lubatud oli sugulaste vaheline abielu · väga viljakas maa · soodsad tingimused · liiguti ringi, et leid toitu · valmistati pilliroogudest hütte · laialt levinud oli kalastus · tööriistad olid kivist, luust jne. · niiluse jõe orgu asuti elama u. 4000 a. E.Kr. · valmistati kangast taimekiududest
eraldada). Arhitektuur ja skulptuur on sulandunud omapäraseks tervikuks. Templid on enamasti vana kunsti mälestusmärgid (meenutavad rohkem monumente) - ehitati kivist (ilma mördita, vahepeal kasutati metallklambreid). Sambad seisavad väga tihedalt üksteise kõrval. Välisseinad näivad koosnevat skulptuuride massist, tühja pinda reljeefide vahel pole peaaegu üldse. Välisseinu kaunistavad jumalate kujud keda lõbustavad muusikud ja tantsijad. Templi keskel asub pühamu, templi torn, jumaluse kuju. Sisekujunduses on kujusid vähe, laed kiviplaatidest, siseruumid on hämarad. (Khajuraho tempel, kaljutemplid, stuupad) Stuupad - Buddha mälestusmärgid. Hakati ehitama u. 3. saj eKr. Neid on üle 84 000. Algselt olid stuupad poolekerakujulised mullahunnikud, kuid siis hakati neid vihma eest kaitseks katma kiviplaatidega. Skulptuur: mänglev, dünaamiline, liigutuste ja zestide mitmekesisus, kehad painduvad.
südameid ja meie arusaamu. Hindu uskumused Hindud usuvad, et pärast surma, oleme uuestisündinud. Oleme jätkuvalt uuestisündinud kuni leiame Jumala. Ainuke asi, mis kuulub meile, kui me sureme ja oleme uuestisündinud on meie iseloom. Kui oleme targad oleme uuestisündinud. Puja Jumalateenistus Pühamu on koht kodus, kus Jumalat teenitakse. Jumalus on Jumala kuju mida teenitakse. Jumaluse pilt või kuju asetatakse kaunistama pühamus platvormi. Puja Jumalateenistus Küünlad on pandud põlema, näitamaks, et me tahame minna pimedusest valgusesse. See näitab, et tahame leida Jumalat. Puja Jumalateenistus Vett puistatakse, et pühamu oleks puhas. Lilli tuuakse, näidatamaks, et pakume oma südame Jumalale. Puja Jumalateenistus Puuvilju ja toitu pakkutakse Jumalale tänutäheks.
Käigud kaljuhaudadesse olid tehtud maalinkutega. Sissepääsud olid hoolikalt peidetud. Kaljuhaudatest jäi mõnigi rüüstamata. Tutanhamoni hauakamber. Tutanhamoni hauakamber. Antiikkunst- see jaguneb Vana-Kreeka ja Vana-rooma kunstiks ehk kõik need mõisted kuuuluvad sinna alla. Tempel- pühakoda. Antiikajal oli tempel algselt jumalusele pühendatud eradatud koht (kr.k temenos), hiljem jumaluse hoone (kr.k naos), mis oli ehitatud sellele pühale alale. Esialgu oli tempel määratud jumaluse raidkuju paigutamiseks; hiljem said eriti roomlaste templeist raidkujude, maalide ja muu sellise aardekambrid, kuid nad ei olnud rahva kogunemiskohad nagu ristiusu kirikud. Vanimad templid olid savi- ja puitehitised. Monumentaalseid kivist templeid hakkasid kreeklased ehitama 7. sajandil e.m.a. Nt. Abu Simbeli kaljutempel paikkond Niiluse läänekaldal, kus asub kaks kaljusse raiutud templit
religioosseid pidustusi ja sportlikke võistlusi. Minoilise tsivilisatsiooni elurõõmsale rahumeelsusele ei leia vastet ei Egiptuse ega Mesopotaamia kultuurist. Suur vahe on ka kunstis, piltide sisu on mõlemas erisugune. Kreetas valitsevad mütoloogilised, ornamentaalsed motiivid ja rahuliku elu kujutused. Mükeenes leidub väga harva säärase sisuga pilte, need on tavaliselt sõja- ja jahipildid. Me ei tea toonasest Kreetast ühtegi müüti ega ühtegi jumaluse nime, kuid piltide ja kujukeste põhjal võib arvata, et kreetalased austasid eelkõige jumalannasid. Olulisel kohal Kreetal oli härg, kes oli tõenäoliselt üks tähtsamaid kultusloomi. Kreetal kuulus naine kõrgesse positsiooni, seal näidati neile välja ka suurt lugupidamist. Ka Mükeene kultuuris austati ilmselt mitmeid minoilisi jumalannasid ja jumalaid. Kuid kõik see kohandati oma sõjakale ühiskonnatüübile ja meelelaadile.
Mõnikord moodustub usund kahe või enama usu kohtumisel. On religioone, mida enam ei praktiseerita jne. Religioone saab liigitada mitmeti, üldkehtivat ja ainuõiget süsteemi ei ole. Enim kasutatakse liigitamist jumalakasituse ja usundi leviku järgi. Usundite liigitus jumalakäsituse alusel ANIMISTLIKUD usutakse loodusobjektide ja nähtuste hingestatusse, kuid ka paljudesse maailma mõjutavatesse vaimudesse. TEISTLIKUD eeldatakse jumaluse või Jumala olemasolu, kes on loonud maailma, mille saatust ta juhib ja kujundab: polüteistlikud eeldatakse paljude jumalate olemasolu; polüteistlikud on olnud suurem osa religioone ajaloos alates varajaste kõrgkultuuride usunditest, näiteks kreeka ja egiptuse usund; monoteistlikud eeldatakse ainujumala olemasolu; monoteistlikud on judaism, kristlus, islam; panteistlikud eeldatakse, et jumal on kõiges või et kõik on jumal; panteistlik on näiteks hinduism.
Oma esimeses, Benaresis peetud jutluses tegi Buddha teatavaks oma keskse õpetuse. Ta rääkis keskteest, neljast õilsast tõest ja õilsast kaheksaosalisest teest. Kaheksaosaline tee on moraalse enesedistsipliini meetod. See toob kaasa head teos, vaimse arengu, tunnete tasakaalu ning vabanemise uuestisündidest ja kannatustest. Budhha õpetuse tuum: 1. neli õilsat tõde. 2.õilis kahesaosaline tee. 3. nirvaana. 4. kolm olemise omadust.5. karma seadus. 6. uuestisünd. 7.munklus. 8. jumaluse ning muude autoriteetide puudmine. 9.sallivus. Karma on hinduismis, budismis ja mitmetes teistes religioonides teo ja tagajärje üleüldine seadus. Tegu võib olla mõtteline, sõnaline või füüsiline. Inimese teod määravad tema surmaeelse teadvusseisundi ja ühtlasi selle, kas järgmine sünd on eelmisega võrreldes halvem või parem. Karma on vääramatu - igavene õiglus. Virgumistee budismis algab oma olukorra hindamisest ja karma seaduse mõistmisest.
löövad rütmi, kombinatsioonid tähendustega käemärkidest ehk murdadest ja väljendusrikas miimika. Bharatanatyam on füüsiliselt raske, pakub kordinatsiooniharjutamist ja ka emotsionaalset eneseväljendust. Tänapäeval tantsivad seda nii mehed, kui naised üle maailma, mitte vaid enam templitantsijad. Faktid bharatanatyamist *Esimesed ilmingud 2.sajandist, siis muutus see templirituaalide oluliseks osaks. *Tantsijanna nimeks, kes seda esitab - devassi (viitab jumaluse teenimisele) *19. sajandil oli bharatanatyami kõrgaeg *Tandžori kvartetina tuntud nelja venda peetakse kaasaegse bharatanatyami loojateks, nende tantse õpetatakse ka tänapäeval. *20. saj ülikud vaesustusid ja templitants keelustati. *Tänapäeval on see meelelahutuseks, mida esitatakse üle maailma Lõuna-India kultuuri tähistatakse järgmiste väljakujunenud tantsude läbi: Koodiyattam, Bharatanatyam, Oyilattam, Karakattam, Kuchipudi, Kathakali, Thirayattam, Theyyam,
kirdesse kõndima kuni suren. · Ahimsa idee vägivallatusest · Bhagavadgita · jäi veda tekstidest välja · Arjuna, võimas sõdur võitjate poolel, Krishna tema kaarikujuht · Üldiselt on tõdemus, et isiklikud kohustused tulevad enne ühiskondlikke kohustusi. Krishna tegi Arjunale selgeks, et tema kastiga seotud õpetus on olulisem, kui tema isiklik huvi. · Bhakti põhimõte pühendumus. Iga indiviid valib omale välja ühe jumaluse. Kõik need jumalused on tagasiviidavad kahele jumalusele Siva või Visnu. (On olemas ka Brahma, kes avab või suleb ühe silma iga 4,2 miljardi aasta tagant, mis vastavalt loob või hävitab maailma.) · Siva on hävitaja. Askeetide jumal, kõige seksuaalsem jumal. Nõretab erootikast. Vastandlik ühelt poolt väga maskulliinne, teisalt tantsijate jumal. · Visnu on säilitaja, kellel on 10 avatari e. kehastust sh. Mohammad, Buddha ja Jeesus Kristus
Nüüdisajal värava ehistorn- võlvkaare, rippsilla või mu massiivse ehitise tugipost. NÄIDE: Edfu püloon, Egiptuses. Kaljuhaud Egiptuses - Valitsejaid maeti kitsasse ja sügavasse Kuningate orgu, looduslikku kaljusse raiutud hauakambritesse, kaljuhaudadesse. NÄIDE: Tutanhamoni haud, Kuningate orus Teeba lähedal Antiikkunst Vana-Kreeka ja Vana-Rooma kunst. Tempel pühakoda. Antiikajal oli tempel algselt jumalusele pühendatud eradatud koht, hiljem jumaluse hoone mis oli ehitatud sellele pühale alale. Esialgu oli tempel määratud jumaluse raidkuju paigutamiseks; hiljem said eriti roomlaste templeist raidkujude, maalide ja muu sellise aardekambrid, kuid nad ei olnud rahva kogunemiskohad nagu kirikud.Vanimad templid olid savi- ja puitehitised. Monumentaalseid kivist templeid hakkasid kreeklased ehitama 7. sajandil e.m.a.. Juba 6. sajandil e.m.a. lisandus lihtsaile dooria stiilis
kuid Kreetast erinevalt polnud ümber losside suuremaid linnu. Tõenäoliselt oli ka iga suurem loss omaette riigi keskus ja võimsad kaitseehitsed osutavad sellele, et riigid omavahel sõdisid. Kreeta ja Mükeene religiooni kohta on raske midagi lõplikku väita ja võib teha ainult oletuslikke järeldusi arheloogilise ainese, näiteks toonaste piltide ja kujukeste põhjal. Me ei tea toonasest Kreetast ühtegi müüti ega ühtegi jumaluse nime. Kuid piltide ja kujukesete põhjal võib arvata, et kreetalased austasid eelkõige jumalannasid. Jumalannadele ja jumalatele ohverdati loomi, nende auks korraldati pidulikke rongkäike ja esitati hoogsaid tantse. Kreeta religioonis oli veel olulisel kohal härg, kes oli tõenäoliselt üks tähtsamaid kultusloomi. Mükeene religiooni kohta on raskem midagi väita. Vähesed tekstid räägivad pühapaikadest või usukommedest. Arvatavsti
Uusjumalad olid hilisemad jumalused, kelle kultus toodi Rooma ajaloolisel ajal. Tavaliselt on kultuse alguse aeg teada ning see oli seotud mingi konkreetse hädaga. Peale põlisjumalate olid Vana-Rooma jumaluste hulgas nn spetsiaaljumalad, kelle poole pöörduti seoses mõne kindla tegevusega, näiteks seoses viljalõikusega. Katkendid vanadest rituaalidest näiteks kündmise või külvamise juures näitavad, et iga toimingu juures hüüti appi eraldi jumalust, kusjuures jumaluse nimi oli tuletatud vastavat toimingut tähistavast tegusõnast. Neid jumalusi võib pidada abijumalusteks, kelle poole pöörduti tähtsamate jumaluste kõrval. Varane rooma kultus ei olnud niivõrd mitmesse jumalasse uskumine kui polüdemonism: olenditest, kelle poole pöörduti, teati vaevalt midagi peale nime ja funktsiooni ning olendi 'vägi' avaldus väga spetsialiseeritud moel. Põlisjumalate ja nendele pühendatud pühade iseloom näitab, et muinasroomlased ei olnud
Allilma jõude austati tavaliselt ööpimeduses, kusjuures ei püstitatud kõigile nähtavat altarit, vaid ohverdati paljal maapinnal. Tavaliselt toodi põletusohver (holocaustos), st ohvrilooma keha põletati täielikult, nii et ei jäänud järele söödavaid osi, mida võinuks kasutada ühisel pidusöögil. Kokkuvõttes on siin tegemist pigem apotroopilise (eemaletõrjuva) rituaaliga, halva needmise või eemalesuunamisega, kui kontakti ja harmoonilise lepitusega inimeste ja neid kaitsva jumaluse vahel. (Vernant 2001: 275-276) Jumalaid lepitav rituaal koosnes eelkõige pühendusohvrist, mida saatis jumaluse hüüdmine ja palve. Ohvriks võisid olla väärtuslikud esemed, jook ja esinduslike kultusehoonete ehitamine, kuid kõige tähtsamad olid siiski roaohvrid, st loomade ohverdamine. Sõltuvalt jumalusest ja ohvri tooja sotsiaalsest staatusest võis ohvritoomine toimuda erinevas vormis. Igal juhul väljendus see inimeste loobumises teatud osast oma
Teadmise tee (dznjaanamarga) - upnisade uurides saavutatakse teadmine, et atman on brahman; Tegude tee (karmamarga) - õige rituaalne ja moraalne tegutsemine, kohustused, ohvrid; Armastuse tee - jumalusele andumine ja jumaldav armastus tema vastu. 2. Samkhya-õpetus - maailm ja inimelu jaguneb vaimseks ja materiaalseks. Vabanemine tähendab inimese hinge vabakspääsu mateeria takistavatest ahelatest. Ateistlik õpetus. 3. Jooga - aluseks smkhya dualism, kahesus, kuid tunnustatakse jumaluse olemasolu. Tekkimise age u 3000eKr, otsne rajaja u 200eKr elanud Patandzali ja õpetuse aluseks tema kirjutatud Jooga Suutra. Õpetuses erinevaid suundi: ¤ mantrajooga - mediteerimiseks pühad silbid; ¤ hathajooga - hinge ja keha tugev vastastikune mõju. Asendite abil püütakse saluted kontrolli mõtete ja lihaste üle, viia need kooskõlla. Kultus ja eluviis. Kultus ehk jumalateenistus on väga individuaalne. Erineb vastavalt kastidele
Buddha) - ajad (ramadaanikuu (islam), pühapäev (kristlus), sabat (judaism), neljapäev (vanad eestlased) - erilised inimesed (pühakud, religiooni rajajad) Profaalne ilmalik ja argine Sakraalne püha ja eriline 5. Religioonide liigitamine Usundite liigitus jumalakäsitluse abil: 1. Animistlikud usutakse loodusobjektide ja nähtuste hingestatusse, kuid ka paljudesse maailma mõjutavatesse vaimudesse 2. Teistlikud eeldatakse Jumala või Jumaluse olemasolu, kes on loonud maailma, mille saatust ta juhib ja kujundab. 3. Polüteistlikud eeldatakse paljude jumalate olemasolu; polüteistlikud on enamus religioone ajaloos alates varajaste kõrgkultuuride usunditest, nt. kreeka ja egiptuse. 4. Monoteistlikud eeldatakse ainujumala olemasolu; monoteistlikud on judaism, kristlus ja islam. 5. Panteistlikud eeldatakse, et jumal on kõiges või et kõik on jumal; panteistlik on näiteks hinduism. 6
Religioosse taoismi keskne eesmärk on surematuse saavutamine dieedi, hingamisharjutuste, maagia jm. abil, keha täielik dematerialiseerumine. 6. sajandil tunnistati taoism Hiinas ametlikuks usundiks, ja kehtis kuni 20. sajandini. Taoistlikud preestrid palvetavad koos iga hommik ja õhtu. Sümbolid Yin-Yang on kõige tuntum. See tähistab kahte vastastikus levat jõudu mis moodustavad elu. Lohed- tähistavad kaitset. Suur Vanker- peeti jumaluse märgiks Hiina täht mist tähendab Tao Bagua kaheksa tsooni- Vastavalt feng shui printsiipidele ümbritsevad meid kõikjal ja igal ajal kaheksa eluvaldkonda, mida omakorda nimetatakse tsoonideks. https:// www.youtube.com/watch?v=QNSCgQDYke4 Aitäh kuulamast!
Kõik sellised kultuslikud nähtused mahuvad üldmõiste polüteism alla ja kui räägitakse neist kui austusobjektist siis kasutatakse mõistet jumalus. Kõiki nende jumaluste olemasolu on võimalik kas tõestada (kujud jms) või tõestada, et nad ei ole olemas (inimeste väljamõeldud) Monoteismi jumal erineb eelnevatest selle poolest, et teadus ei suuda tõestada ega ümber lükata monoteismi austusobjekti olemasolu. Teadlane on seega agnostik. Avataara on India usundites, eriti hinduismis jumaluse ümberkehastumine kellekski teiseks üleloomulikuks olendiks, inimeseks või loomaks. Eriti tuntud ja austatud on Krisna kui jumal Visnu avatara. Delfi oraakel oli vanakreeka pühamu Delfis Parnassose mäe lõunanõlval, kus inimesed käisid kogu Kreekast ja kaugemaltki saamas Apollonilt vastust küsimustele, mis neid vaevasid. Oraakliks nimetati ka vastust, mis jumalalt saadi. Pühamu ulatub tagasi 1400. aastasse eKr. See oli kogu Hellase tähtsaim pühamu ning vähemalt
hauakambritesse, kaljuhaudadesse. Suurte püramiidide ehitamine on lõpetatud. Peamine kaljuhaudade asukoht asub Teeba lähedal Kuningate Orus, seal on üle kümne kaljuhaua, leitud ka üks puutumatult säilinud haud vaarao Tutanhamoni haud. ANTIIKKUNST see jaguneb Vana-Kreeka ja Vana-rooma kunstiks ehk kõik need mõisted kuuuluvad sinna alla. TEMPEL pühakoda. Antiikajal oli tempel algselt jumalusele pühendatud eradatud koht, hiljem jumaluse hoone mis oli ehitatud sellele pühale alale. Esialgu oli tempel määratud jumaluse raidkuju paigutamiseks; hiljem said eriti roomlaste templeist raidkujude, maalide ja muu sellise aardekambrid, kuid nad ei olnud rahva kogunemiskohad nagu kirikud.Vanimad templid olid savi- ja puitehitised. Monumentaalseid kivist templeid hakkasid kreeklased ehitama 7. sajandil e.m.a.. Juba 6. sajandil e.m.a. lisandus lihtsaile dooria stiilis templihooneile Väike-Aasia
3. Jumal kasutab kannatust selleks, et luua inimestes moraali 4. Kannatus toob inimesed Jumalale lähemale Thomas Aquino leiab, et Jumal lõi maailma täiuslikuna. Kõik tõeliselt olev tuleb Jumalast. Kurjusel ei ole oma tõelist olemist, see on puudujääk (hea puudumine). Martin Buber- Kurjus saab inimese tegudes tegevalt realiseeruda ainult juhul, kui ta "paadub kurjuses", püüdmata seda ületada, pöörates kogu oma olemuse headuse, Jumaluse poole. Kurjus inimeses on omamoodi alaväärsuskompleks, kadeda iseloomu, jõuetu meeleheite produkt. Tõeliselt õilis inimene elab maailmas alati oma südametunnistusega, seega Jumalaga. Ta ei tunne kurjust, sest peab Jumalat meeles. Stoikude eetika on saatusele allumise ja kohuse eetika. Selle alus on usk maailma mõistuspärasusesse. Kuid miks on maailmas olemas kurjus? Kas stoitsistlik jumal tõesti leiab, et nii peabki olema
suurt vaeva mitte nähes. Mõlema Heraklese nõrkuseks oli armastus. Mängufilmikangelase missiooniks oligi oma armastatud naise päästmine kurja võlur Minose käest. Multikategelane aga sai tunda armastuse reetlikkuma poolt kui Herakles avastas, et tema armastatu töötas koos tema põhivaenlasega. Sellega ilmnes tegelase andestav pool, kuna hoolimata kõigest riskib ka multika-Herakles neiu pärast oma eluga. Tüdrukut päästes saavutab mees enda jumaluse, kuid loobub sellest uuesti, kuna ta ei suutnud kujutada ette elu ilma oma armastatuta. Kahes multimeediatekstis on näha mõjutusi algupärasest Heraklese-loost. Mõlemas filmis oli ära toodud stseen, kus Herakles väikelapsena kägistas ära teda tapma tulnud maod. Multika-Heraklese loos oli korda saadetud rohkem imetegusid, mis meenutasid Heraklese vägitegusid. Mängufilmi- Herkalese lugu võtab veidi teistsuguse pöörde ja rohkem erilisi mõjutusi originaal-Heraklese loost
Tähtsaimate inimeste säilitamiskohaks oli Vana- Egiptuse algusaegadel eriline hauatüüp, mastaba. Kastitaoline kiviehitis, mille all oli hauakamber. Vaaraode mastaba pidi olema kõrgem ja astmetena ülespoole avanev. Nii tekkis astmikpüramiid. Astmete täitmisel jõuti tõelise püramiidini. Ehitamise ajal jäeti püramiididesse käigud ja õhuavad, mis hiljem maskeeriti, et vältida hauaröövleid. Antiikajal oli tempel algselt jumalusele pühendatud eraldatud koht, hiljem jumaluse hoone, mis oli ehitatud sellele pühale alale. Tähtsaks ehitiseks olid templid. Templis toimusid rituaalid jumalate auks. Neid toimetasid preestrid, kellel ainsana oli juurdepääs ruumi, kus asus templis austatava jumala kuju. Inimesed said teenistusest osa võtta ainult kõrvaltvaatajaina. Lihtrahva jaoks olid templi lahtises eesõue sammaskäigud, parem rahvas kogunes kinnisesse põikisaali. Templis asusid ka preestrite elu- ja majapidamisruumid. Sageli oli
milles ka Eestiga seotud lugusid. Ruunikirjad- Vanimad ruunitekstid 3.saj. Need koosnevad ühest või paarist sõnast ja on leitud metallist või luust esemetel. Esimesed ruunimärkidega kivid püstitati juba 4.sajandil. Olid mälestuskirjad, nende kaudu väljendati staatust, varandust ja usku. Vana-Uppsala oli vanade skandinaavlaste keskus 5-6saj. Hiljem oli keskus Björköl Birkas. Siin on 3 kurgaani, mida peetakse kunagiste valitsejate-jumalate haudadeks. Kurgaanid on jumaluse ja võimu märgiks. Müütides segunevad tegelikkus ja müüdid. Skandinaavia jumalad: Skandinaavia usk oli polüteistlik. Jumalad elasid panteonis ja neid oli 2 suguvõsa, lisaks meres elavad kaost tekitavad hiiglased. Nende suguvõsad olid aasid ja vaanid. Maailm koosnes 3-st tsoonist. Aasid: kõrgem suguvõsa, pikse-ja sõjajumalad, peajumalad Thor ja Odin. Vaanid: madalam suguvõsa, viljakusjumalad, peajumal Fre. Thor: peajumal, keda kujut
lühikestest korduvatest fraasidest. Aja jooksul jagunevad paljudeks alaliikideks. Istanduste laulud, ahelaid töötavate orjade laulud, tänavakaubitsejate hõisked, kodumajapidamine, meremeeste laulud. SPIRITUAAL Töölauludest enam populaarseteks said mustade vaimulikud laulud e spirituaalid. Orjapidajad püüdsid mustade paganate ristimisega teha neist vagad kristlased. Protsess osutus aga erakordselt raskeks või keerukaks. Orjad sobitasid uue jumaluse olemusse võimalikult palju harjumuspärast oma endisest maailmast, kuhu ei saa kunagi tagasi. Spirituaalide laulmisel kasutati palju erinevaid võtteid, nt aafrika mandrilt pärit võte anifoonia-eeslaulja ja koori vahetumise printsiip. Aeglasemate spirituaalide meloodiates esineti improvisatsioonilise viisi rikkalisusega- melismaatika. Hoogsamates lauludes kohtab ka rütmi nihet off-beat. Spirituaale saadavad käteplaksud, vahelehõiked, tantsuliigutused
milles ka Eestiga seotud lugusid. Ruunikirjad- Vanimad ruunitekstid 3.saj. Need koosnevad ühest või paarist sõnast ja on leitud metallist või luust esemetel. Esimesed ruunimärkidega kivid püstitati juba 4.sajandil. Olid mälestuskirjad, nende kaudu väljendati staatust, varandust ja usku. Vana-Uppsala oli vanade skandinaavlaste keskus 5-6saj. Hiljem oli keskus Björköl Birkas. Siin on 3 kurgaani, mida peetakse kunagiste valitsejate-jumalate haudadeks. Kurgaanid on jumaluse ja võimu märgiks. Müütides segunevad tegelikkus ja müüdid. Skandinaavia jumalad: Skandinaavia usk oli polüteistlik. Jumalad elasid panteonis ja neid oli 2 suguvõsa, lisaks meres elavad kaost tekitavad hiiglased. Nende suguvõsad olid aasid ja vaanid. Maailm koosnes 3-st tsoonist. Aasid: kõrgem suguvõsa, pikse-ja sõjajumalad, peajumalad Thor ja Odin. Vaanid: madalam suguvõsa, viljakusjumalad, peajumal Fre. Thor: peajumal, keda kujut
Käräjad tegid asja kohta üldise otsuse, kuna täpsema otsuse langetajaks ja otsusetäideviijaks oli vanematekogu. Vanematekogu valvas reeglitest kinnipidamist, täpse ja õiglase karistuse määramise ning otsuse kiire täidesaatmise järele. Otsese faktilise materjali puudumisel võidi arvestada ka kaudseid tõendeid nn jumala tunnistust. Selleks kasutati mõnda looma või eset ning tehti nendega mingi proov, mille tulemus oli jumaluse tahteavaldus. 2.Vana- Eesti võimukorraldus. 13.saj algul oli Eestis nelja liiki ühiskondlikke gruppe: perekond; küla ja külakond; kihelkond; maakond. Maakond- hõimude liit. 9.-10.saj tekkisid hõimude liidud ehk maakonnad. Võim külas kuulus külakogule (milles igast talust esindajaid) ning külavanemale. Peale selle oli külas mitmeid ühiseid ametnikke nagu vardja, kes toimetas maksumääramist külas, käskjalad, külakarjased, teevahid.
ehk Vivekananda; 29. Kes pani aluse krisnaismile? Kuidas seda liikumist kutsutakse? Hare Krisna liikumine. Aluse panijaks A. C. Bhaktivedanta Swami Prabhupada??? 30. Nimetage õpetuse aluseks oleva raamatu pealkiri: Õpetuse aluseks on "Bhagavadgita" ja "Srimad Bhagavatam". 31. Kuidas nimetatakse hinduismis jumalikku loovat või maagilist väge? sakti Hinduism II 1. Kuidas nimetatakse hinduistlikku templit, seal asuvat jumaluse kuju ja jumalateenistust? Tempel - mandir on jumaluse kuju murti koduks. Hindude jumalateenistus ehk puudza. 2. Loetle kuus ortodoksset darsanat: 1. Karma-mimaansa ("Tegude sooritamise arutlus") 2. Vedanta ("Veedade lõpp") 3. Saankhja e. sankhya ("Loetlemisõpetus") 4. Jooga (yoga) tähendab "pingutust", ka "iket." 5. Njaaja (nyaya) 6. Vaisesika 3. Loetle hindu neli eluetappi (eluteed): 1. Bhakti tee ehk pühendumisejooga.
kirjeldab jumalaid, kangelasi, elutarkusi.Maailma vaadeldakse kolmest tsoonist koosnevana (kesktalu,välistalu,meri) [suuremast väiksemaks]. Saagades kirjeldatakse skandinaavlaste võitlusi,tegelikkus ja müüdid on omavahel segunenud. ,,Ynglingite saagas'' on ka Eesti ja eestlastega seotud lugusid. Ruunikirju leidub kõikjal-Vana- Uppsala: vanade skandinaavlaste keskus 5-6saj., hiljem Björköl Birkas.Siin on 3 kurgaani,mida peetakse kunagiste valitsejate-jumalate haudadeks.Kurgaanid on jumaluse ja võimu märgiks. -Skandinaavlaste jumalad: elasid Panteonis.Jumalaid oli 2 suguvõsa-aasid ja vaanid. Aasid: Kõrgem suguvõsa,Pikse- & sõjajumalad. Peajumalaks Odin/Thor ; Vaanid: madalam suguvõsa,viljakusjumalad, peajumalaks Fre (frö)Thori kujutati haamriga,võitles hiiglastega ja kõmistab piksega Sõdalased said temalt jõudu. Vastab muistsete eestlaste Taarale. Thori nädalapäev on neljapäev (Thursday-Torsdag- Thoripäev) Samanism
1) Füüsiline keha lõpetab funktsioneerimise. Surev inimene võib seda mitte teada, aga viimaks ta mõistab, et see on toimunud. 2) Füüsiline maailm kaob. See võib toimuda järk-järgult, surev inimene võib tunda, et ta lendab ülespoole või vaatab alla tuttavatele kohtadele ja näeb neid eemaldumas. 3) Surev inimene tunneb end kergemalt, olles äkki piirangutest vabanenud. 4) Meel ja vahel ka aistingud jätkavad oma tööd. Aga see, mida need tajuvad, ei ole füüsiline. 5) Tugevneb jumaluse ligioleku tunne. See ligiolek võib olla rüütatud valgusesse või esineda inglite või jumalatena. See võib surijaga suhelda. 6)Isiksus ja mälu hakkavad tuhmuma, aga "mina"-tunne jääb alles. 7)Sel "minal" on kõikehõlmav tunne, et ta liigub teise eksistentsifaasi. Kokkuvõtteks Võiks öelda seda, et mis siis ikka, kui meie arusaamu ja uskumusi elu jätkumisse pärast surma tuleb hiljem korrigeerida. Meid ootab ees uus
jumalate teenistusse tsikuraat - astmiktorn, astmiktempel püramiid - püramiidikujuline suurtest kiviplokkidest kõrge ehitis, mida ehitati ja kasutati selleks, et peale vaarao surma paigutada sinna tema palsameeritud, sarkofaagis keha, osa tema varast ja naine. polüteism - usk mitmesse jumalasse, paljude jumalate austamine panteon - jumalate kogum, ühe usundi jumalad tempel - jumalusele pühendatud eradatud koht, jumaluse hoone palsameerimine - muumia valmistamine surnukeha õliga võides, siseelundite eemaldamine muumia - palsameeritud surnukeha Ka - see osa egiptlase hingest, mis ei liigu, mis jääb kehaga või sureb ära vms Ba - see osa egiptlase hingest, mis on võimeline liikuma peale surma ankh - vägi, lahkub kehast, kui avada muumia suu sarkofaag - puidust/kivist kunstiliselt kujundatud monumentaalen surnukirst noom - väikeriik šaduff - veetõstuk
Hilisemas zoroastrismis muutus Mithra looja "alluvast" tema kehastuseks ja kõiketeadvaks hingede kohtumõistjaks. Mitrat/Mithrat mainitakse midjanite ja hetiitide rahulepingus aastast 1400 e. Kr, kus teda kutsutakse koos teiste jumalustega leppe tunnistajaks ja garandiks. Mithra kultus levis Väike-Aasias pärslaste, Aleksandri ja tema järeltulijate impeeriumi võimu all. 3. sajandiks eKr oli kujunenud uskumus, et Mithra on ema-jumaluse Anahita järeltulija. Anahitat on nimetatud ka neitsilikuks emaks. Partlastest valitsejad Armeenias olid Mithra preestrid ning seal maal püsis vastav kultus kõige visamalt. Ajaarvamise vahetuse paiku levis Mithra kultus roomlaste seas ning arvatavasti 8 mõjutas ka varakristlikku õpetust ja mütoloogiat. Mithrale kui valguse andjale pühendatud pidustusi peeti pärast talvist pööripäeva, kui päevad hakkasid muutuma pikemaks
kõigi ebaloomulike lihtrahva seas kuigi levinud, oli kunstil ja pildikeelel väga suur roll sõnumi edasiandmises ning arhitektuuriskulptuuride kohta inimeste mõjutamises. Ristiusust pealtnäha kaugete kujutiste kasutamine kiriku fassaadil võis – ka nende, millel puudub pisut julgustada ja meelitada mittekristlasi, kes oma paganlikest uskumustest mõne jumaluse ära praktiline funktsioon suunata vihmavett hoonest kaugele,(et tundsid, katoliku kirikuga ühinema. kaitsta maja erosiooni eest.) ning üha enam kasutatakse
Pythagorase maailmavaate põhimõtted: *Arvud valitsevad maailma matemaatika, muusika.Püüdis järele jõuda harmoonia olemusele. Loodus on kui harmooniline terviklikkus(kui muusikateos) kosmos-loodus, harmooniline kooskõla. Arvas et harmoonia on taandatav teatud arvude süsteemile. Ella koolkond *Linn Itaalias *Filosoofid *Xenophanes Arvas, et ükski jumal ei saa olla sureliku moodi. Poluteism - usk mitmesse jumalusse <-vastuolus jumaluse mõistega Eksisteerida saab ainult 1 jumal, sest jumal=täiuslikkus, mitu jumalat ei saa täiuslikud olla (xen. on 1. monoteist) *Neil tekivad esimesed filosoofilised arutelud. Püüavad oma mõtteid loogiliselt tõestada. *Parmenides (540-470) Peri physeos - loodusest(loomusest) 1. Räägib, kuidas me maailma näeme, kuidas tajume. Selline maailm on pidevas liikumises, mitmekesine - näiv maailm(ebatõene maailm) 2. Maailm mõtlemise järgi See on olemuslik ja tõene
Et tuld kõrgemale tõsta, tehti see mõnikord kõrge varda otsa tõrvatünni. Levinud kombe kohaselt võttis igaüks jaanitulele midagi kaasa, mille ta jaanitulle viskas. Ohvriks visati villu, vilja, leiba, soola, rasva ning putru ja peale seda sai midagi soovida. Jaanilauludes mainitav "jaanikahi" tähendabki ohvrisööki või -jooki. Vanarooma mütoloogia rituaalides näiteks kündmise või külvamise juures sisaldasid seda, et iga toimingu juures hüüti appi eraldi jumalust, iga jumaluse nimi oli tuletatud vastavat toimingut tähistavast tegusõnast. Need jumalused olid abijumalused, kelle poole pöörduti, kui oli abi vaja. Samuti pöörduti ka tähtsamate jumaluste poole. Inimese sündi ja surma ning olulisi staatuse muutusi nagu täiskasvanuks tunnistamist, abiellu astumist tähistavad traditsioonilistes kultuurides siirderiitused. Inimese elu koosneb paljudest erinevatest üleminekutest, kus tema sotsiaalne seisund muutub, näiteks leeriõnnistamisel
Tiibeti budism dalai-laamad = Tiibeti nii politiiline kui ka religioosne juht, teatud laamad reinkarneeruvad, kõik Tiibeti õpetajad-mungad seda tiitlit ei saa, võimed peavad erilised olema, pühakirju võivad tõlgendada ainult meistrid, Buddha seisundini aitavad viia teatud rituaalid ja rituaalsed seemed ning mantrad ehk pühad silbid, Buddhasid on palju, muudra = sümbolistlik kehaasend, poos, mandala = geomeetrilised kujundid, jumaluse eluase, maailma sümboolne projektsioon, tsam-tants = teatraalne näitemäng, mis on suurte õpetajate elulugude põhjal tehtud, aitavad mittekahjustada teadvusega olendeid, pantsen-laama = dalai-laama kaasjuht. Kasutatud allikad: Leeriõpik Google.ee Raamat Budismi Lühiajalugu http://et.wikipedia.org/wiki/Budism
Arvati, et seal elab jumal ning seepärast toodi sinna ka ohvriande. Ortygia salus, mis asus Efesose lähedal, kummardati jahujumalannat Artemist, kes ühe pärimuse järgi olevat seal süninud. Näiteks Zeusile oli pühendatud Dodona hiis, mis asus Epeiroses. Hiljem sai ta oma oraakli kaudu kuulsaks, sealt toodi ka püha tamme tükk, mille oma laeva külge kinnitasid Kolhisesse sõitvad argonaudid. Edaspidi hakati pühadesse paikadesse püstitama ohrialtarid ja seejärel jumaluse hoone naos, kuhu oli paigutatud jumala raidkuju. Türannia valitsemisajal koondus Efesosse suuri rikkusi, mis tõid kaasa linna uue õitsenguperioodi VI sajandil e. Kr. Linnakodanikud olid väga tänulikud ning otsustasid oma kaitsejumalannale uue suurejoonelise templi püstitada, mis varjaks ära kõik seniehitatud. Knossosest kutsuti kuulus arhitekt Hersiphronos, et tema hakkaks ehitama templit. Ilmselt oli arhitekt rikas
annaabi.ee 
