Kinnor-keskaegne Müsteerium-salajane muusikainstrument jumalateenistus Organum- mitmehäälne kirikulaul Muusad-teaduse ja keskajal kunstide jumalannad Šofar-keskaegne Lüüdia-Vana-Kreeka muusikainstrument helilaad Ditüramb-etendus Nomos-reeglid Dionysose auks kultuslaulu Musike-muusade kirjutamiseks kunst Liturgiline Treen-Surnuitk draama- etendus Retsiteerimine- jumalateenistuses kõnelaulu esitamine Aoidid-kutselised Roladni laul- laulikud keskaegne Odrinaarium- kangelaslaul Agnus muutumatu lirutgia Dei- Jumala Tall,Missa osa. osa Dionüüsia-etendus Früügia-keskaegne Dionysose auks helilaad Vagandid- Hironoomiadirigeeri rändavad üliõpilased mine,meloodiakaarte Antifoon-vastulaul näitamine käega Sanctus-Püha Missa Rapsood-rändlaulik osa
8.Agnus dei- JumalaTall, missa 5. Osa 9.proprium- muutuv jumalateenistus 10.früügia- keskaegne helilaad 11.rapsood- rändlaulik Vana-Kreekas 12.dionüüsia- Dionysuse auks tehtud laul või etendus 13.auoidid- kutselised laulikud 14.musikeel- muusade kunst 15.kinnor- keskaegne muusikainstrument 16.perotinos- keskaja helilooja 17.organum- keskaegne kirikulaul 18.vagandid- rändavad üliõpilased ja teenistuseta vaimulikud 19.liturgiline draama- teatraalne stseen jumalateenistuses 20.antifoon- vastulaul 21.sekvents- vaimulik luulevorm 22.sanktus- püha, missa 4. osa 23.ordinaarium- muutumatu jumalateenistus 24.lüüdia- keskaegne helilaad 25.ditüramm- Dionysusele pühendatud laul 26.treen- surnuitk 27.nomos- reeglid kultuslaulu kirjutamiseks 28.muusad- teaduste ja kunstide jumalannad 29.hironoomia- dirigeerimise viis, meloodia joonistamine käega 30.sofar- muusikainstrument keskajal
Kirik kasutab enda kohta nimetust "ortodoksne", mis tähendab "õigesti uskuvat" või "Jumalat õigesti ülistavat". Idapoolses kristlaskonnas oli kogu kultuuri aluseks kreekakeelsel haridusel põhinev hellenism, läänes aga juurdus ladina keel. Bütsantsi kirikus oli autoriteedilt kõrgeim Konstantinoopoli patriarh, läänes "juhtis vägesid" paavst. Peale selle paistsid erinevused silma nii arhitektuuris, jumalateenistuses kui ka kunstis. Arhitektuuris paistsid silma kaunilt voolitud kuppeltornid. Selle ehtusstiili ilmekaim näide on Hagia Sofia katedraal Istanbulis, mis on ehitatud aastatel 531-537. Eestiski kaunistavad sellised ümarad kuplid Kuremäe kloostrit, mida saab näha Ida-Virumaal. Nii nagu lääne kirikus, austati ka ida kirikus 7 sakramenti, mis võimaluse korral viidi läbi jumalanteenistusega ühendatuna kirikuseinte vahel. Viimasel ühtse kiriku ajal (a
osadeks. Missa ordinaariumiosade tekste hakati teadlikult komponeerima 14. sajandil Ars nova ajastul. Esimese muusikaliselt tervikliku heliteosena on säilinud Guillaume de Machaut erinevatel andmetel 1340ndatest 1360ndateni loodud missatsükkel Messe de Notre Dame. Alates 19. sajandist võib missa olla ka jumalateenistusest sõltumatu iseseisev muusikateos. Kuni II Vatikani kirikukoguni 1965. a olid missad ladinakeelsed. Pärast seda võis katoliiklikus jumalateenistuses hakata kasutama ka muid keeli. Paljud heliloojad on kirjutanud missasid ka teistes keeltes tekstidele. Reekviem on leinamissa, katoliku kiriku jumalateenistus, mida peetakse surnute mälestamiseks. Nii nagu missa, kujunes ka reekviem välja liturgilistest lauludest muusikaliseks suurteoseks ning sai hiljem kontsertzhanriks. Reekviemi esitab koor ja kaasategevad võivad olla ka solistid, orkester ja orel. Ta koosneb kindlakskujunenud ladinakeelse tekstiga lauludest
lähedasemaks................................................................................................................... ...................... MK - PROTESTANTLIK KIRIKUMUUSIKA Tuleta meelde: - millal oli Saksamaal reformatsioon? Kes oli eestvedaja? - Millised muudatused tõi reformatsioon kaasa? Loe õpikust lk 118 120 ja vasta küsimustele: 1) Millisena nägi Martin Luther (1483. - 1546) muusika rolli jumalateenistuses ja ka hariduses? Lutheri arvates oli muusikal suur roll kasvatuses ja hariduses. Kirikus ta seda nii oluliseks ei pidanud. 2) Mis on luteri koraal? See on ühehäälne emakeelne koguduse laul, mis on tavaliselt salmilaul 3) Martin Luther heliloojana ja laulutekstide autorina: Kirjutas yle 20 viisi ja umbes 30 lauluteksti. Nt ,,ma tulin taevast ülevalt" ja ,,üks kindel linn ja varjupaik" MK - In meines hernen grunde"
Kordamine IX klassile. 1. Tempo muusikapala kiirus 2. Dünaamika muusikapala helitugevuse muutumine 3. Zanr muusikateose liik 4. Vorm muusikateose ülesehitus 5. Liturgia jumalateenistuse kord 6. Hümn vaimuliku sisuga koorilaul või pidulik ülistuslaul 7. Intervall kahe heli omavaheline kaugus 8. Vaimulik muusika Jumalateenistuses kõlav muusika 9. Ilmalik muusika muusika väljaspool kirikut 10. Harmoonia helide tonaalne sobivus 11. Helistik kindla ulatusega piiritletud heliastmik, harilikult duur või moll-heliastmik, mis saab oma nimetuse põhiheli järgi. 12. Organum mitmehäälne kirikumuusika. Üks vanimaid mitmehäälsuse ja polüfoonia liike. Põhihääleks on tavaliselt Gregoriuse laul, mida dubleerib teine hääl kvardi, kvindi või oktaavi võrra kõrgemalt või madalamalt. 13
Häälte kooskõla mängib üha suuremat rolli. Tekst selgelt kuuldav. Zanriteks motett, missa ja ilmalik laul. V põlvkond. Philipp de Monte ja Orlandius Lassus. Muusikas ekspressiivsus, damafirm. Zanriteks motett, missa, madrigal ja saussoon. Orlandus Lassus tegi 70 missat, passioone ja motette. Giovanni Pierluigi da Palestrina tegi 100 missat ja 400 madrigali. Martin Lutheri osa protestantismi ja protestantliku kirikumuusika tekkimises: a) uued usuliikumised b) põhiosad jumalateenistuses muutusid c) liturgiline muusika d) naelutas kirikuuksele 75 teesi Lutheri koraal: Zanri üldnimetus: protestantlik kirikulaul, vaimulik laul Iseloomulikuf tunnused: värsstekst, salmides korduv viis, mitmehäälsed kooriseaded, rahvuskeel Näited: "Ma tulen taevast ülevalt", "Üks kindel linn ja varjupaik", "Üks roosike on tõusnud" Ilmalik laul: Muusika esitamise koosseisud: Kõiki hääli võidi laulda ja mängida hääli võis vabalt jagada lauljate ja mängijate vahel
Spirituaalsusest võõrandunud tänapäeva inimene on ennast blokeerinud ega ole suuteline vastu võtma muusikast lähtuvaid ülesehitavaid impulsse, ta ei talu ei vaikset muusikat ega vaikust enese ümber ja enese sees. Vajadus pideva mürafooni järele muusika kaudu on psühholoogiliselt laostav. Akustiline terror, mille all tänapäeva inimene kannatab, nüristab mitte ainult meeli, vaid kogu tema hingelis-vaimset ja kehalist tervikut.2 Kirikulaul toimib jumalateenistuses koguduse ja kristliku õpetuse vahendajana. Laulmine kuulub kogu kirikurahvale. Koori ülesanne on toetada ühist laulmist ja hoolitseda selle eest, et laulu osa teenistuses sujuks nõtkelt. Kaasajal on tegelik olukord kujunenud küll koori kasuks, mis aga ei tähenda , et kirikurahvas kaasa ei võiks laulda. Tekstid sisaldavad palveid ja õpetusi ja need on mõeldud kõigile kuulamiseks. Seepärast on ka lauljaile mäletamisväärne laulda nii, et sõnad oleksid selgesti arusaadavad
Kristlik kirikulaul oli seotud kahte liiki liturgiaga: officium e. tunnipalvus ja missa. Missa jagunes omakorda kaheks: muutuvaks osaks e. propiumiks ja muutumatuks osaks e. ordinaariumiks. Pärast Ambrosiust ja Gregorius Suurt jäi kirikumuusika tükiks ajaks soiku, mis soodustas ilmaliku laulu teket. Keskajal oli 3 põhilist helilaadi: doori, früügia ja lüüdia. Tekkis liturgiline draama, mis oli teatraalne stseen jumalateenistuses ning piibliaineline etendus müsteerium, mis põhines dialoogil. Esimesed märgid meloodia kirjapanekust olid neumad, mille järgi tekkis vajadus 8.sajandil. Esimesed kaks noodijoont võeti kasutusele 10.saj. 13.sajandiks oli välja kujunenud tänapäevane noodikiri. Keskaegsest ilmalikust laulust on vähem andmeid kui vaimulikust laulust, sest ilmalik laul oli väga pikka aega suuline ja tihedalt seotud ränd- ja rüütlilaulikutega. Esimesed, kes ilmalikke
3) Peamine laulutüüp kõikidel tunnipalvustel. 16. Antifoon. 1) Üks sagedasemaid laulutüüpe. 2) Peamiselt refrääniliselt korduv vastulaul. 3) Lühike tekst, paar lühikest lauset. 17. Hümnid. 1) Üks lihtsamaid laulutüüpe. 2) Stroofilise värsstekstiga. 3) Poeetiliste hümnide tulekut seostatakse püha Ambrosiusega. 4) Hümni tüüpi kirikulaul oli 16.saj väga oluline protestantlikus jumalateenistuses ja selle õpetuse levikul. 18. Sekvents. 1) Värsilise tekstiga. 2) Keskajal üks levinumaid vaimuliku luule vorme, mille ülesehituse eeskujuks olid rahvalikud tantsulaulud. 3) Tekstid olid pühendatud oma kiriku, kloostri või linna kaitsepühakule ja repertuuar erines piirkonniti väga. 19. Responsoorium. 1) Keerulisem laul ja kaunistatud stiilis. 2) Algselt koorirefrääniga ekstaatiline soololaul. 3) Vaba improvisatsioon.
Muusikat kasutati ka töötegemisel , lauldi et töö tegemine kergemini edenks. Iga rahva ning maa muusika kultuur oli erineb.Üks vanadest kultuur maadest , kus muusika oli väga olulisel kohal ja väga kõrgelt arenenud oli Egitptus. Egiptuses armastati suursugust , rõhutatult väärika rütmiga laulu , mida saatsid flöödid, lautod , lüürad ning harfid. Egiptuses oli muusikal ja religioonil väga suur seos , eriti just jumalateenistuses ja leinatseremoonias.Egiptuse kõrgkultuur küll hävis osaliselt u 7sajandil araablaste rüüsteretke tulemusena , kuid Egiptuse kultuur sai aluseks kogu Euroopa muusika kultuurie. Egiptuses oli muusika inimeste jaoks lausa nii oluline et muidu võimukad vaaraod kuulutasid end muusikute sugulasteks. Hiina muusika kultuur pärineb umbes 2500 eKr. Hiinas loeti muusikat kõikide teaduste allikaks , ning väga olulisel kohal oli nende jaoks erinev sümboolika . Hiinlastel oli ka täiesti
1. Kiriku roll eestlaste muusika ajaloos *1164. Rajati tütarklooster > jumalateenistus oli seotud lauluga *Suuremates kirikutes, kus oli rohkem õppinud lauljaid, kõlas jumalateenistuses laul: ilmselt ühehäälne gregooriuse laul *kirikulaulu edendamisele aitasid kaasa kirikute ja kloostrite juurde rajatud koolid, kus õppekavas oli kirikulaul *1329 kirikus orel, kuid tähtsus oli väike *kontaktile rahvalaulu ja kiikulaulu vahel viitab kirikupühadega seotud kalendrilauludele *jumalateenistuste järel ilmaliku pidustused, kus kõlas rahvalaul ja pillimäng *Lutheri reformatsiooni järel püüti laulma panna ja kogudus lisaks koorile
õilsat armastust. REBASE ROMAANID "Reinuvader Rebase seiklused" kogutud lood. Tegemist on prantsuse linnakirjanduse suurteosega. Loomaeepos jutustab allegoorilises vormis kavalast rebasest Renart'ist, kelle läbi saavad kannatada kõik teised loomad. Loomades ning nende seiklustes võis lugeja ära tunda feodaalühiskonna seisused ja seisustevahelised suhted. KESKAJA DRAAMA Keskaja näidend kasvas välja kristlikust liturgiast. Kirik lõi ise oma kultusliku draama, kasutades jumalateenistuses dramaatilisi ja dekoratiivseid elemente. Esialgu toimusid teatraliseeritud rituaalid kirikus, hiljem kandus etendus kirikuesisele platsile, sealt linnaväljakule. Liturgilised näidendid olid algul kirjutatud ettekandmiseks preestritele ja kooripoistele, pärastpoole tulid mängu ka lihtkodanikud. Keskaja teatrit on üldiselt peetud lihtsaks, kuid hilisemad teatritekstid eeldasid keerulisi lavastusi. Lavastused pidid olema tõetruud. Kostüümid olid kallid ja fantaasiaküllased
vähemaks. Sellega oli vabalt muutuvast suulisest traditsioonist saanud kirjalik. Gregooriuse laulu edasine areng: 9.-12. sajandil võeti loomingumeetodina kasutusele troop traditsioonilisete tekstide vaba laiendamine vahelekiilutud kommentaaride abil Üldiselt täideti selliste tekstilõikudega algselt vokaliisina kõlanud pikki kaunistusi, kuid täiesti võimalikud olid ka uued meloodiaosad. Troopide baasil tekkis 10.saj paiku litrugiline draama teatraalne piibliteemaline stseen jumalateenistuses, populaarne eriti suurte kirikupühade (jõulud, ülestõusmispüha) ajal.
Põhi- ja kõrvallaadil ühine. · Tenor domineeriv heli, selle ümber liigub meloodia, toimub retsiteerimine. Võrreldav dominandiga, põhi- ja kõrvallaadil erinev. Neumad 1-4 helist koosnev meloodiaelement, näitab rütmipeensusi. Guido Arezzost võttis kasutusele noodijooned. Troop traditsiooniliste tekstide vaba laienemine (Munk Tuotilo). Sekventsid alleluia-laulude pikkadele vokaliisidele loodud troobid. Liturgiline draama teatraalne stseen jumalateenistuses, kus kanti lauldes ette piiblilõike. Koraal ladina keelne ühehäälne kirikulaul. Melism kaunistus, ühe silbi juures lauldakse palju noote. Liturgia jumalateenistuse korrastatud ülesehitus. Keskaegne ilmalik laul: Goljaarid vagandid, panid kirja esimesi ilmalikke laule. Bernart de Ventadorn 12. saj trubaduurilüürikas enim säilinud viisidega mees. Estampii vanim tants. Saltarello väga populaarne tants renessansi ajal.
mitmehäälsuses Gregooriuse koraale hakati üles kirjutama Frangi suurriigis, et ühtlustada liturgilist laulu suurel territooriumil. NOODIKIRJA ARENG Vajadus tekkis 8-9 sajand Frangi suurriigis kirikulaulu ühtlustamiseks NEUMA noodikiri, meloodia liikumise suunda näitav noodijupp NOODIJOONED, TÄHT- JA SILPNIMETUSED, GUIDO AREZZOST(joonte süsteem) Tänapäeva noodikiri - Kölni Franco LITURGILINE DRAAMA - teatraalne tseen jumalateenistuses, kus lauldes kanti ette selle püha juurde kuuluvaid piiblilõike Ars longa, vita brevis est kunst on pikk, elu aga lühike KESKAEGNE ILMALIK LAUL ALGSELT KANTI EDASI AINT SUULISELT Goljaarid ehk vagandid ,,carmino burana" I teadaolev ning suurim luulekogu, enamasti ladina keelne, sisu üsna siivutu samanimelise on loonud 20sajandil KARL ORFF kangelaslaulud vanimad ilmalikud laulud, pikad eepilised poeemid, mida lauldi lihtsate meloodiatega
Samuti kuulutati vaimulikud ja reausklikud Jumala ees võrdseteks. Piibel on ainus usulise tõe allikas Piibel peab olema emakeelne Usukultuse lihtsustamine eitatakse pühapiltide, säilmete, pühakute kummardamist. Sellega seoses loobuti ka pühakutele pühendatud kirikupühadest. Seitsmest sakramendist tunnistatakse ainult ristimist ja armulauda Paavst ei ole eksimatu Jumalateenistus peab toimuma rahvuskeelsena Jumalateenistuses kesksel kohal jutlus, kirikulaul ning palved Reformatsioon 1517-1555 ("reformatio" lad.k. "uuendama) Ühiskondlik liikumine katoliku kiriku reformimiseks 1517 teesid vallandasid reformatiivse liikumise 1520. aastaks oli konflikt muutunud ületamatuks nii katoliiklastele kui luterlastele Reformatsiooni edasiviimise võimalused: - Loengud Wittenbergi ülikoolis - Lutheri võimalus pidada Wittenbergi linnakoguduse vaimulikuna usupuhastusele
Saksamaal. Friedrich Reinhold Kreutzwaldi vahendusel jõudsid seal eesti lugejateni näiteks kilplaste-lood. Kuidas üks kilplane oma hobust tahtis säästa, see aga ikkagi otsa sai, kuna peremees kilplaste au püüdis päästa. 9.Kuidas tekkis keskaja teater? Vastus: Keskaja näidend kasvas välja kristlikust liturgiast. Seega tekkis keskaja teater uutel alustel. Kirik lõi ise oma kultusliku draama, kasutades jumalateenistuses dramaatilisi ja dekoratiivseid elemente (muusika,laul,dialoog,kostüümid,vahel ka rekvisiidid). Esialgu toimusid teatraliseeritud rituaalid kirikus, hiljem kandus etendus kirkiuesisele platsile, sealt linnaväljakule. 10.Liturgiline draama-mõiste + iseloomulikud jooned. Vastus: Liturgiline draama- otsene piiblitekstide illustratsioon. Piiblist võetud tekst oli ladinakeelne, seda esitati altari lähedal, osatäitjad olid, nagu öeldud, vaimulikud. 11.Müsteerium "Aadama mäng".
taktimõõduta ❁ väheliikuv meloodika ❁ Gregoriuse koraale hakati üles kirjutama 8.-9. saj neumadega. 11. saj paigutati neumad noodijoonestikule. 12. saj ilmusid neumadele kandilised noodipead ❁ keskaegsete laulude autoreid ei teata kuna suulise traditsioonina ei antud edasi autori nime ning tänu noodikirja puudumisele tekkis palju muutusi laulus Liturgiline draama ✾ liturgiline draama on treatraalne stseen jumalateenistuses, kus kanti lauldes ette selle püha juurde kuuluv ja poeetiliselt töödeldud piiblilõik ✾ müsteerium on dramatiseeritud etendus, mis põhines samuti pühakirjal kuid etendati väljaspool kirikut ja selle jaoks ehitati kolmekorruseline lava ✾ Ars longa, vita brevis est - kunst on pikk aga elu lühike Mitmehäälne muusika keskajal Esimene mitmehäälse kirikulaulu tüüp tekkis 10. sajandil ja seda nimetatakse organiumiks
Testament). Piibli tõlkis rida inimesi, tööd juhtis Jüri koguduse pastor Anton Thor Helle, kes oli hea eesi, kreeka ja heebrea keele tundja. Käsikiri valmis 1739.aastal ja 1739.aastal ilmus Tallinas Köhleri trükikojas raamat. (TÄHTUS: Piibel fikseeris ja ühtlustas eesi kirjakeele ja viisi, mis tugines põhjaeesti murdele) Kunstluule alglätted on kirikulaulus. Usupuhastus andis laulmisele koraali näol jumalateenistuses keskse koha. Ajapikku sugenes krikulaulu kõrvale ka eestikeelne ilmalik luule, mis sai alguse juhuluulest. Juhuluule on mingiks kindlaks sündmuseks kirjutatud luule Silmapaistvamaks värsisepaks sai Tallinna gümnaasiumi kreeka keele professor, Reiner Brocmann. Ta omandas barokkluule maneeri. Parim juhuluuletus on 1637 ,,Carmen Alexandrinum"- Peigmehe kiitusele järgneb pruudi ilu ülistus. Siis kirjeldatakse mõrsja isa rikkust. Laulik soovib noorpaarile jumala õnnistust ja palju
Ristimine Lapse ristimine Ristimist toimetatakse pärast jumalateenistuse lõppu või jumalateenistuses. RISTIMISTALITUSE KORD 1. Laul. 2. ÕPETAJA: Jumala Isa ja Poja ja Püha Vaimu nimel. Aamen. Või: Jumalale, meie Issanda Jeesuse Kristuse Isale, kelle lasteks nimetatakse kõiki suguvõsasid taevas ja maa peal, olgu kiitus ja au igavesest ajast igavesti. Aamen. 3. ÕPETAJA: Kõne. 4. ÕPETAJA: Kuulgem Jumala sõna püha ristimise sakramendi seadmisest, väest ja tarvidusest. -- Nõnda ütleb Issand: (Lectio) Minule on antud kõik meelevald taevas ja maa peal, seepärast minge ja tehke
täiesti erinevad.4 põhilaadi ja igal laadil on kaks tugiheli: finalis ja tenor. Pole loomulikku mazoori ja minoori, ei tunne ka helide kõrgendusi ja madaldusi. Vajadus noodikirja järele tekkis alles 8 sajandil. Noodimärkidena kasutati neumasid, mis ei tähista mitte üksikut heli, vaid 1-4 helist koosnevat meloodiaelementi. Troop-traditsiooniliste tekstide vaba laiendamine. Liturgiline draama -teatraalne stseen jumalateenistuses, kus kanti lauldes ette selle püha juurde kuuluv ja poeetiliselt töödeldud piiblilõik. 1 Esimeste ilmalike laulude kirjapanijaks olid goljaarid ehk vagandid-rändavad üliõpilased või teenistuseta vaimulikud. Suurim vagandiluulekogu ,,Carmina Burana". Vanimad säilinud rahvakeelsed ilmalikud laulud on kangelaslaulud, kuulsaim prantsuse rahvuseepos ,,Rolandi laul"
lõpuvormeliga. Psalmoodia psalmitekstide laulmine, teksti lõigud lühemad neumad 8.saj tekkis vajadus noodikirja järele taheti ühtlustada liturgilist laulu tohutul territooriumil (Frangi suurriigi tekkimine). Noodimärkidena kasutati neumasid. Guido Arezzost arendas välja õpetuse kergemaks noodilugemiseks ning helide kõrgusi tähistavad tähtnimetused: c,d,e... Liturgiline draama Liturgiline draama teatraalne stseen jumalateenistuses, kanti ette lauldes selle püha juurde kuuluv ja poeetiliselt töödeldud piiblilõik Keskaegne ilmalik laul Pikka aega suuline traditsioon. Esimesed ilmalike laulude kirjapanijad olid goljaarid ehk vagandid rändavad üliõpilased või teenistuseta vaimulikud Kangelaslaulud rahvakeelsed eepilised poeemid müütiliste kangelaste vägitegudest Rüütlilaulud õukondlik luule Rüütlilaulikud Rüütlilaulikud: trubaduurid, truväärid, minnesingerid
· Nimetus tuleneb paavsti Gregoriuse I järgi. · Laulu tekstid on tavaliselt ladinakeelsed, sisu piiblist. · Puudub taktimõõt ehk rütm lähtub tekstist. · Gregoriuse koraali meloodiad moodustasid keskaegse mitmehäälse muusika aluse. · Esitajaks võis olla üksik vaimulik, solist või koor. Liturgiline draama ja müsteerium (liturgia on jumalateenistuse läbiviimise kord). · Liturgiline draama on stseen jumalateenistuses, kus kanti lauludes ette selle püha (kirikupüha) juurde kuuluv ja poeetiliselt töödeldud piiblilõik. · Keskaja lõpul kujunes liturgilisest draamast väljaspool kirikut etendatud müsteeriumid. · Müsteerium on piibliaineline etendus keskajast, kus vahelduvad kõnes esitatud osad muusikas esitatud osadega. Etendati lihtrahvale. · Tänapäeval tunneme kahte liiki missat, mida esitatakse ladina keeles: 1) Missa,
17-18 saj valitseti. Prantsusmaa, Hispaania, Venemaa. Kuningas tegi seadusi ja tema sõna oli seaduseks, millele pidid alluma kõik. Ametnikkond koosnes väikeaadlikest ja linnakodanikest. Nii sai kuningas nende peale kindel olla. Enne absolutismi oli alaline sõjavägi. Mindi üle sõjaväekohustustele. Kehtestati kindel kord, parandas sõdurite väljaõpet ning riik hoidis sõjalisi kulutusi kokku. 1 seisus- vaimulikud. Ei pidanud makse maksma. Võisid olla kuninga õükonnas, aga pidid jumalateenistuses olema. 2 seisus- aadlikud. Maksuvabad, aga pidid teenima sõjaväes. 3 seisus-linlased ja talupojad. Pidid makse maksma ja võisid oma riigis elada. Louis XIV oli Prantsuse kuningas. Ta ehitas Varsaillesse mitu lossi ja väga ilusa pargi. Siia tulid aadlikud kogu Prantsusmaalt. Tänu team hiilguse, pidustuste, tseremooniate ja ürituste kaudu hakati teda Päikesekuningaks kutsuma. 2. PARLAMENTARISM INGLISMAAL (lk 16-19)
Sel perioodil sündis enamik tema suurtest oreliteostest. · Köthen ( 1717-1723 )- vürst Leopoldi õukonna kapellmeister. Bachi kohustuseks oli kirjutada kammermuusikat ja intrumentaalkontserte. · Leipzig ( 1723-1750 )- Leipzigi Tooma kiriku kantor ja linna muuikadirektor. Silmapaistav osa Bachi loomingust on Leipzigis kirjutatud vokaalmuusika. Eelkõige on selleks tema kirikukantaadid, mida ta lõi kokku üle 300, neist on säilinud 200. Leipzigis oli kantaadil jumalateenistuses väga tähtis roll. Bachi kantaadid koosnead põhiliselt soolo-osadest ning lõpevad tavaliselt lihtsa koraalisalmiga. Kirikukantaatide kõrval on säilinud ka umbes 20 Bachi ilmalikku kantaati. Kirjutas pidulike sündmuste tähistamiseks Leipzigi ülikoolis ja Tooma koolis või ka tähtsamate linnakodanike auks. " Kohvikantaat" ja "Talupojakantaat". Bachi vokaalsed suurteosed on kõik kirjutatud Leipzigis ja neist on kõige tähtsamad kaks passiooni- evangelistide Johannese ja Matteuse järgi
REBASE ROMAANID "Reinuvader Rebase seiklused" kogutud lood. Tegemist on prantsuse linnakirjanduse suurteosega. Loomaeepos jutustab allegoorilises vormis kavalast rebasest Renart'ist, kelle läbi saavad kannatada kõik teised loomad. Loomades ning nende seiklustes võis lugeja ära tunda feodaalühiskonna seisused ja seisustevahelised suhted. KESKAJA DRAAMA Keskaja näidend kasvas välja kristlikust liturgiast. Kirik lõi ise oma kultusliku draama, kasutades jumalateenistuses dramaatilisi ja dekoratiivseid elemente. Esialgu toimusid teatraliseeritud rituaalid kirikus, hiljem kandus etendus kirikuesisele platsile, sealt linnaväljakule. Liturgilised näidendid olid algul kirjutatud ettekandmiseks preestritele ja kooripoistele, pärastpoole tulid mängu ka lihtkodanikud. Keskaja teatrit on üldiselt peetud lihtsaks, kuid hilisemad teatritekstid eeldasid keerulisi lavastusi. Lavastused pidid olema tõetruud. Kostüümid olid kallid ja fantaasiaküllased
poeetilisi lõike. Üldiselt täideti selliste tekstilõikudega algselt vokaliisina kõlanud pikki kaunistusi, kuid täiesti võimalikud olid ka uued meloodiaosad. Troop muutus sedavõrd populaarseks ja laiendatuks, et neist tekkisid iseseisvad laulud. Kuulsaim on Lihavõttetroop Missa liturgia avalaulust introitusest, millest on 10.-saj.-l välja kasvanud liturgiline draama. Teatraalne piibliteemaline stseen jumalateenistuses, populaarne eriti suurte kirikupühade (jõulud, ülestõusmispühad) ajal, kus kanti ette selle püha juurde kuuluv piiblilõik. 10.-11.saj kiriklikud etendused, aluseks Kristuse imeteod ja episoodid pühakute elust, tegelasteks vaimulikud, lauldi ühehäälselt. Laval kolm korrust põrgu-maa-taevas. Ilmalik muusika (lk. 50-61) 11. Kes olid goljaarid ehk vagandid? Nende tuntuima luulekogu iseloomustus (lk. 50)
· hümn stroofilise värsstekstiga laul Sekvents üks enam levinud vaimuliku laulu vorm, eeskujuks rahvalikud tantsulaulud; tekstid pühendatud kiriku või kloostri kaitsepühakule, mistõttu esinevad paikkondlikud erinevused · reponsoorium algselt koorirefrääniga soololaul, ekstaatiline, improvisatsiooniline, pikkade kaunistustega Liturgiline draama ja müsteerium · Liturgiline draama on teatraalne stseen jumalateenistuses, kus kanti lauldes ette selle püha (kirikupüha) juurde kuuluv ja poeetiliselt töödeldud piiblilõik. Arenes liturgilistele tekstidele lisatud troopidest ja sekventsiluulest. Olid populaarsed veel renessanssi ajal. Keskaja lõpul kujunes liturgilisest draamast väljaspool kirikut etendatud müsteeriumid. · Müsteerium on piibliaineline etendus keskajast, kus vahelduvad kõnes esitatud osad muusikas esitatud osadega. Ilmalik muusika keskajal
Paljudest jumalatest tähtsaim on kolmik, kes on tuntud kui trimurti ülev looja Brahma, kaitsja Visnu ja hävitaja ning taaslooja Siva. Igal jumalal on ka naine. Need naised Sarasvati, Laksmi ja Kali - on ise võimsad jumalannad. Lisaks sellele võib Visnu ilmneda maa peal kümnes eri vormis ehk kehastuses, neist austatuimad on üllas isand Rama ja kangelassõdalane jumal Krisna. Enamik hindusid keskendub ühele teatud jumalale või jumalannale. Kuid jumalateenistuses tunnustatakse ka teisi jumalaid, teenistuse alguses kutsutakse sageli viit jumalat (Devi, Ganesa, Narayan,Siva, Surja). Usklik võib palvetada mõne teise jumala poole, kui tema elus on periood, kus ta vajab abi sellelt konkreetselt jumalalt. Hindud usuvad ka Samsaarasse, mis on pidev sünni- ja taaskehastumise tsükkel, ja karmasse, põhjuse ja tagajärje seadusse, mis ühendab meie praegust elu tulevase taassünniga. Hindud
concerto grossod. 4.Klassikalise stiili ja uute vormide kujunemine muusikas 18. sajandi keskel. Valgustusajastu tõstis 18.sai keskel mässu vanade vaimsete väärtuste vastu. Religiooni sügavalt juurdunu müstitism asendusratsionaalse moraaliõpetusega. Religioossus polnud enam tingimata seotud kirikuga vaid pigem inimese isiklike usuliste kogemsutega. Sajandeid oli teinud muusikat peamiselt kirik ja õukond. Kirikumuusika pidi eelkõige vastama oma funktsioonile jumalateenistuses, õukonnamuusika aga suhteliselt kitsa publikugrupi maistele. Kumbki valdkond ei jätnud ruumi helilooja isikupärale. 18.saj hakkas helilooja suhtlema laia ja anonüümse, enamasti väga asjatundliku publikuga. 1725 algas Pariisis avalike kontserdite sari ja umbes samal ajal hakkas Telemann korraldama Hamburgis kontserte sissepääsumaksu ja trükitud kavadega. Tekksiid mitmed uued kontserdisarjad. Muusikaelus tõusis väga olulisele kohale ka muusikaajakirjandus ja -kriitika.
Lõvi oli kuningas, karu suurfeodaal, hunt rüütel ja eesel preester. Peategelane rebane aga meenutas kõige enam jõukat linnakodanikku. Tänu oma kavalusele sai rebane alati jagu rumalast karust ja kurjast hundist. Samas võis ta hätta jääda, kui asus kimbutama väiksemaid loomi. Kuulsaim poeet oli Dante Alighieri (1265. 1321. ) teose ,, Jumalik komöödia ,, autor. Keskajal korraldati nii kiriklikke kui ka ilmalikke näitemänge. Kiriklikud etendused arenesid välja jumalateenistuses. Et jumalateenistust rahvale arusaadavamaks teha, lülitati sellesse piibliteemalised sõnalised või muusikalised vahepalad. Järk-järgult kasvas siit välja kiriklik näitemäng müsteerium. Algul kandsid selliseid näitemänge ette preester ja kooripoisid kirikud altari ees. Aja jooksul hakati ka koguduseliikmeid tegelastena kaasa tõmbama. Nii jäi kirik suuremate lavastuse jaoks kitsaks ja neid hakati etendama kirikuesisel väljakul. Näitemängude teemad olid võetud piiblist
Jõudis omanäolise tulemuseni – kristlus on antiikfilosoofia kõrval see, mis pakub lõplikku tõde, antiikfilosoofia lõplik edasiarendus. Samas kristlus põhjendamises ja õpetusena toetub antiikfilosoofia pärandile. Kristluses asuvad teadmisteidud logos spermaticos n.ö jumaliku tõe idud, mis on ühtmoodi nähtavad nii filosoofias kui ka kristluses=ühendavad lülid kahe õpetuse vahel. Senist maailmapilti on võimalik assimileerida kristlusse ning kasutada ka jumalateenistuses – Clemens (2. sajand). Sama mõte ka Eusebiusel (esimene kristlik ajalookäsitlus). Tertullianus – täiesti ristivastupidisel seisukohal. Kuna ta oli piiskopiks Kartaagos, siis ka seal oli sel mõtteviisil enim pooldajaid. Ta nägi filosoofias ohtu kristluse puhtusele. Väljenduslaad oli järsk – leidis, et perverssus, mis kristluses esineb on sinna jõudnud just filosoofia kaudu. Mis on ühist Ateenal ja Jeruusalemmal, akadeemial ja kirikul? Juba 2
Kui rahvalaul ulatub paiguti tuhandete aastate taha, siis eestikeelne kunstluule („raamatuluule“) ei küüni kaugele 17.sajandist. Tema tulek oli vaevumärgatav, ent aja jooksul kinnistus ta meie kirjanduses ikka enam ja enam. Käesoleva sajandi alguseks oli regivärss peaaegu täielikult taandunud lõppriimilise luule ees. Teiselt poolt aga märgib see eesti vaimuelu lähenemist Euroopa kultuurile. Kunstluule alglätted on kirikulaulus. Usupuhastus andis laulmisele koraali näol jumalateenistuses keskse koha. Nende loojate seas on teiste kõrval olnud ka M. Luther (nt „Üks kindel linn ja varjupaik“). Aja jooksul muutus kiriku lauluraamat eesti talupoja elus üha tähtsamaks ja temast tuleb otsida ka eesti kunstluule algust. On andmeid, et Tallinna linnakooli eestlastest õpilane Hans Susi tõlkis kirikulaule juba 16.sajandi keskel. Nimetamisväärseks teetähiseks oli H.Stahli „Käsi- ja koduraamatu“ II osa, milles leidub 144 kirikulaulu tõlget
annaabi.ee 
