Mis oleks juhtunud, kui eestlased võitnuks muistse vabadusvõitluse? Eestlaste muistne vabadusvõitlus oli Läänemere ristisõdade osa, mis kestis ligi 100 aastat. Palju teame sellest tänu Henriku Liivimaa kroonikale. Meid ümbritsevaid riike hakkas huvitama ala Soome lahest Leeduni ja Läänemerest Peipsini. Eestlaste vastupanu ristiusustajatele oli tugev, eriti võitluse algusaastail. Eriti kangelt võitlesid vastu saarlased, kes pesid endalt mitu korda ristimisvee maha. Lõpuks jäädi siiski alla, sest puudus ühtus, iga maakond seisis enda eest. Mehed polnud välja õppinud ja ka nende varustus oli kehv. Vallutajaid tuli ka igast ilmakaarest. Kui eestlased oleks tagasi löönud sakslased ja taanlased ja rootslased, takistanud ka venelaste edasitungi, siis oleks Eesti tulevik hoopis teine olnud. Mina arvan, et oleks kujunenud pisiriigid, iga maakond tegutsenuks iseseisvalt. Mingi aja möödudes tekiks omavahelisi hõõrumisi ja puhkeks niiö...
Eesti 10 aastat Euroopa Liidus: Saavutused ja kaotused Euroopa Liiduga liitumine on toonud Eestisse väga palju uusi asju ja ka neid millega peame loobuma. 2011.aastal liitus Eesti eurotsooniga, mis on aidanud luua uusi töökohti. Euro muutis mugavaks reisimise ja vähendas valuutavahetuskulusid. Euroopa Liiduga liitumine on andnud Eestile vabadust, kindlust ja heaolu. Inimesed saavad ilma ühegi piiranguta minna elama või töötama ükskõik millisesse teise liikmesriiki. Tänu EL-ga liitumisele on ettevõtjatele ühisturg äärmiselt oluline ja kaupade vabale liikumisele on Eesti ettevõtjal takistuseta juurdepääs ELi suurele turule. Tarbijatel on suuremad valikuvõimalused eri toodete vahel ja paranenud on ka tarbijakaitse. Eesti kodanikele on laienenud ka õigus viisavabalt reisida paljudesse teistesse riikidesse. 2007. aasta lõpus kadus piirikontroll eesti kodanikele. Eesti liitumisega eurotsooni tähendas seda, et Eesti pe...
Jaan Kross Jaan Kross sündis Tallinnas 19. veebruar 1920 Tallinn 27. detsember 2007. Ta õppis pärast Jakob Westholmi Gümnaasiumi lõpetamist Tartu Ülikoolis õigusteadust. Saksa okupatsiooni ajal 1944. aastal arreteeriti Saksa Julgeolekupolitsei ja SD poolt ning viibis eeluurimise all Keskvanglas. Aastal 1944 ta vabanes ja jätkas õpinguid Tartu Ülikoolis, kus oli pärast lõpetamist ka kuni 1946. aastani õppejõud. 1946. aastal ta arreteeriti Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaadi poolt, mõisteti süüdi NKVD Erinõupidamise otsusega ja viibis GULAGi laagrites Krasnojarski krais ja Komis, kust vabanes 1954. aastal. Pärast naasmist hakkas 1954. aastal professionaalseks kirjanikuks. Kross alustas kirjanduses luuletajana, läks hiljem üle proosale ning sai tunnustatud ajalooromaanide loojaks. Viimasel ajal oli ta keskendunud mälestusraamatute kirjutamisele. Jaan Krossi esimene abikaasa oli Helga ...
Sissejuhatus Suur osa inimesi teeb trenni harrastuskorras ja omal käel, see aga võib viia spordivigastuste tekkeni. Harrastussportlastel võivad tekkida kahte tüüpi vigastused traumad ja ülekoormusvigastused. Traumade oht on suurem spordialadel, kus on suurem kontakt teiste inimeste ja näiteks palliga (kontaktspordialadel). Sellised levinuimad spordialad on käsi- ja korvpall, jäähoki jne. Ülekoormusvigastused tekivad sellistel aladel nagu rattasport, jooksmine jt. Spordivigastused moodustavad peaaegu neljandiku kõigist laste ja noorukite vigastustest. 7080% spordivigastustest kuulub kergemate vigastuste hulka (põrutused, venitused, marrastused jm). Levinumad vigastused Harrastussportlaste seas on levinuimad traumad meniski vigastus, kannakõõluse rebend, sidemevigastused, hüppeliigese nikastus jms. Ülekoormusvigastustest esineb sagedamini ,,hüppaja põlv", alaselja- ja lihaspingevalud, põlvekedra kõhre- ja kannakõõluse ülekoormus jne....
Tänavaküsitlus: Mis toimus 10 aastat tagasi 11. septembril? Katre Sarv Raili Liiva 11. september 2011 11. Septembri õhtul käisime Ardu ja Kose inimestelt uurimas, kas nemad mäletavad, mis juhtus samal kuupäeval 10 aastat tagasi. Esimesena jäi meile silmapiirile 10- aastane Tommi, kes samal ajal jäätist limpsides vastas meile lühidalt, et tema ei tea midagi ning teda ei huvita ka. Järgmisena palusime 36-aastasel Tiinal meile paar minutut oma ajast pühendada. Küsides talt küsimuse, et mis toimus 10 aastat tagasi jäi ta mõttesse. Kuid sõbranna abiga meenus talle. Uurides, et kes selle taga oli, kas USA valitsus või terroristid, oli ta enam kui kindel, et terroristid. Veidike hiljem väljus Ardu poest noormees Karel, kes vajas esimese küsimuse osas meeldetuletust.Kuid peale seda hakkas jutt tulema sujuvalt. Teisele küsimusele kõlas kindel vastus: ,,Terroristid, keegi teine nii ei teeks." Pärast Kosele jõudmist, tuli meile tee peal va...
Seda, et romaani kavandamisel hakkab kaasautoriks tulevik, on juhtunud küll väga harva. Üheks niisuguseks mõistatuslikuks erandiks oli iiri luuletaja, draamakirjanik ja elukunstnik Oscar Wilde. “Dorian Gray portrees” esitleb ta meile täiuslikult kaunist noort džentelmeni. Napilt kahekümnene Dorian on “kuldsete juuste” ja “kaunilt kaarduvate punaste huultega” Narkissos. Ta hakkab silma maalikunstnik Basil Hallwardile, kes noormehesse kirglikult armub. Kunstnik on leidnud oma ideaalse motiivi ja
KAS I MAAILMASÕDA OLI VÄLTIMATU VÕI OLEKS SAANUD SEDA VÄLTIDA? Esimene maailmasõda, mis toimus aastatel 1914-1918, oli esimene ülemaailmse mastaabiga sõda, milles osales ligikaudu 40 riiki. I maailmasõja näol oli tegemist imperialistlike riikide, eriti Inglismaa ja Prantsusmaa võitlusega Saksamaa ja tema liitlaste vastu. Saksamaa kiire areng oli viinud juba jaotatud võimutasakaalu maailmas tugevlt paigast ära- Hoolimata kaalukatest põhjustest, miks sõda puhkes, oleks olnud võimalik leida ka muid lahendeid. Kõige kapitaalsem põhjus, miks ei osatud sõda ära hoida, oli kogemuste puudumine ja sellest tulenevalt ka ohu alahindamine riiklikul tasandil. Varem polnud toimunud nii laiaulatuslikku sõda ja suurriikide valitsused uskusid, et seegi kord piirdub konflikt vaid piirkondlike sõjaliste kokkupõrgetega. Maailmasõda tundus liiga ebareaalse lahendina, et selle vastu võidelda. Kuigi tegelikkuses oleks võinud I maailmasõda pidamata jääda kun...
riietumisstiilis. On loomulik, et stiilid ja trendid vahetuvad väga tihti ja tahes tahtmata me käime nendega kaasas. Kuid etikett ju tegelikult ei muutu, vaid on muutunud mõttetuks reeglikogumikuks, mida väga paljud lihtsalt väldivad. Etiketis on üsnagi täpselt määratletud, et milliseid rõivad peaksid inimesed valima ametlikeks kokkusaamisteks, teatrikülastusteks, pulmadeks ja ka matusteks. Igale poole ei saa ega ka tohiks minna ühtede ja samade riietega. Kahjuks on juhtunud nii, et viigipüksid on vahetatud teksapükstega ja triiksärgid T-särkidega. Võimutseb üldine casual look igas valdkonnas. Kõige ehedama näite tooksin oma 8 aasta tagusest gümnaasiumi lõpuaktuselt. Siinkohal märgin ära, et kooli juhtkond kindlustas, et nii põhikooli lõpetajad kui ka abituriendid saaksid õpetust etiketist. Räägiti riietusest, soengutest, õigest istumisstiilist neidudele ja ka poisid said nõuandeid. Siiski olid mõned vanemad õpetajad ahastuses, kui üks minu
Ajalooallikad ja eesmärgid - Ajalooteadus uurib inimkonna ajalugu - Saab teada mis on juhtunud enne meid. - -oleviku nähtused on kujunenud minevikus - - praegused sündmused tulenevad eelnevatest - -ajalugu aitab kujundada tulevikuvisoone - -ajalugu uuritakse ja tõlgendatakse olevikust lähtuvalt Harud Arheoloogia=muinasteadus=muistised Etnoloogia=rahvateadus Ajalooallikad -mineviku jäljed -Ajalooallikates tulevnevad kõik meie teadmised Kirjalikud allikad pärinevad 5 viimasest at Vanaja ajaloolaste tööd
Olles Tartu bussis, mõtleb ta terve tee, et kuidas ta lasi oma vanematel end ära rääkida ning doonoriks olemiseks kirjaliku nõusoleku andis. Karina loodab jubedalt, et enne haiglasse jõudmist võiks juhtuda mingi ime et ta ei peaks operatsioonile minema, sest ta kardab. Temaga samas bussis sõidab Tartusse ka Pärt. Pärt istub Karina taga ning tõmbab ninaga õhku, et tunda Karina lõhna. Tartu juba paistab, kuid midagi pole veel juhtunud. Buss jõuab bussijaama, inimesed hakkavad maha liikuma, Karina jääb meelega kõige viimaseks. Kuid bussipealt maha minnes ta komistab ja kukkub asfaltile. Ta ajab end püsti ja läheb pingile istuma, et haava puhastada. Möödakäijatest ei paku keegi abi, ainult vaatavad ning Karinale tundub, et itsitavad tema üle. Karina mõtleb siis, et võiks sööma minna, ta teadis siin läheduses head kohvikut. Ta oli juba Wilde kohvikule üsna
Kõik, mis ei tapa, teeb tugevamaks Me kõik oleme kuulnud ütlust, et kõik, mis ei tapa, teeb tugevamaks. See on üldlevinud ütlus ja kasutatakse tänapäeval väga palju. Selle mõtles välja saksa filosoof Friedrich Wilhelm Nietzsche. Nii nagu inimesed on erinevad on ka nende mõtteviis ja arusaamine erinev - seega saab seda ütlust mõista mitmeti. Nietzsche öeldud väljendit kasutatakse peamiselt siis, kui on midagi halba juhtunud. Ehk kui on juhtunud halb olukord, mis niiöelda ei tapa, siis see peaks aitama inimesel paremini edasi liikuda elus. Kuid see kõik oleneb inimesest, kuidas ta neid juhtunud asju enda kasuks pöörab ja neid kasutab, et neist oleks abi või kasu. Selles osas saab inimene ise mingil määral otsuseid teha või jätab selle pigem saatuse hooleks. Pigem kaldub see optimistlike inimeste sõnakasutuse hulka, sest on positiivse alatooniga, kuid loomulikult ei pea olema optimist, et seda väljendit kasutada.
Keel- ühendaja või eraldaja? Me kõik kasutame keelt igapäevaselt ja tema mitmes vormis. Kehakeel, kirjakeel, häälitsused ja teised on kõik suhtlemisvahendid, ja selle tulemusel ka keeled. Suulisi keeli on aga loetlematu arv ja keele tulemusel on juhtunud läbi ajaloo palju halba kui ka head. Keel kui nähtus on tekkinud ligikaudu saja tuhande aasta jooksul. See ühendas inimesi läbi oma omaduse avaldada rääkija mõtteid ja soove ning ühise keele tekke põhjuseks on välja pakutud suisa Darwinian’i idee, et keeled algselt tekkisid ema ja lapse vahel ning mida edasi generatsioonid liikusid seda laiemale levis ka algse ema ja lapse vaheline keel. Ilma keeleta poleks tekkinud külasid, linnu rääkimata tsivilisatsioonidest
enesetapu, kuid loo lõpus selgus, et tegelikult oli süüdi Kai Lichte ema, keda ei osatud alguses kindlasti mitte süüdistada. Kai ema oli raskelt haige, tal tekkisid pidevad vihahood, mille pärast oli Kai kannatada saanud, ta sai oma enda emalt kehalisi vigastusi. Lapsed tegid loos tegelikult väga suure töö ära, nad olid väga järjepidevad ja uurisid juhtunut nõnda, nagu oleks see nende väga lähedase inimesega juhtunud, ometigi nad polnud ise Kai Lichtega suhelnudki, kuid see juhtum läks neile väga südamesse. Loo lõpus just tänu lastele päästetigi Kai, kuna ta ema oli ta ära röövinud haiglast, tahtes ise oma poega ravida, kuid ta oli hull ja Kai pidi iga hinna eest oma ema käest ära päästma, see neil õnnestuskil. Kai viidi tagasi haiglasse ja kõik lootsid parema lõpu peale, et Kai saaks terveks ning et ta ema saaks ravi.. Seda raamatut lugeda oli mul väga huvitav
Hommikul oli mul tuju juba selline, et täna kindlasti juhtub midagi, ema oli tööle läinud ja isa oli maal. Sõitsin ka maale isa juurde, sest sisemises ma tundsin,et temaga juhtub midagi. Jõudsin maale, isa tuli mulle veel autoga bussipeatusesse vastu. Maale jõudes hakkas isa taas fuugi vahedele segu panema, redelil, mis ei olnud just kõige turvalisemas asendis.Mina olin parajasti maasikaid söömas, kui kuulsin pauku, alguses ei saanud ma kohe aru mis juhtunud oli, kuid siis nägin isa maas lebamas, jooksin kohe sinna karjudes ''ISSI, ISSI''.Ta lebas seal maas, ei saanud peaaegu hingatagi, küsisin kohe,et on sul midagi vaja, tõin talle vett.Ta jõi seda,endal pisarad silmas.Ma nutsin seal juures ja üritasin nii palju abi anda kui ma oskasin, tahtsin emale helistada, kuid isa ütles,et pole vaja, me saame hakkama. Ma vaidlesin vastu ja tahtsin kiirabi kutsuda, sest ma nägin,et ta hingamine on vaevuline
Kiri minu südamedaamile Tere kallis ! Vabandust , et minu kirja vastamine nii kaua aega on võtnud , kuid vahepeal on juhtunud nii palju. Mul on kahju sulle tunnistada, kuid minu tunded Sinu vastu pole enam nii tugevad kui varem. Ma loodan, et sa ei pahanda mu peale , kuid nagu sa tead , siis südant ei saa sundida. Olen palju mõelnud meie koosveedetud ajale, need ajad on olnud õnnelikumad mu elus, kuid ma ei suudaks enam nii jätkata. Ma tean, et mu sõnad teevad sulle haiget, kuid loodan , et sa lepid sellega , sest nii on meile mõlemale parem. Ma loodan, et sa tead, et olid
ning vastupidi. Siiski, on neil kahel rohkem ühist, kui arvata võiks, ning samuti on nende vajalikkus nüüdisaja maailmas tohutu. Hariduse ja vabaduse vahel on ajaloo vältel alati olnud ühenduslüli. Haridus on viinud lähemale vabadusele ja andnud võimaluse paista silma millegi erilisega. Rohkelt sellekohaseid näiteid võib leida orjuses elanud inimeste näol, näiteks Solomon Northupi 1853. aastal avaldatud teoses ,,12 aastat orjana'', mis baseerus tema endaga juhtunud tõestisündinud lool, väljendas selgelt haritud orjade eelisseisust. Näiteks paluti Solomonil mõnikord mängida õhtusöögi ajal viiulit või sai ta omale teiste orjadega võrreldes prestiizsema ülesande. Lisaks võib teise näitena tuua mustanahalise orjaperekonda sündinud Frederick Douglassi, kes iseõppinuna 1838. aastal orjusest põgenes ning keda hiljem riigimehena peeti elavaks tõestuseks sellele, et mustanahalised siiski suudavad oma eluga iseseisvalt toime tulla ja seda edukalt
Alljärgnevad 10 küsimust puudutavad alkoholi joomisega seonduvat. Sobivale vastusevariandile tõmba ring ümber. Test ei diagnoosi alkoholisõltuvust, vaid aitab tähelepanu pöörata probleemi võimalikule olemasolule. 1. Kui sageli Sa tarvitad alkoholi sisaldavaid 3. Kui sageli Sa võtad 6 ja rohkem pitsi/klaasi/ jooke? kannu ühe joomingu jooksul? 0 – ei tarvita üldse 0 – seda pole mitte kunagi juhtunud 1 – kord kuus või vähem 1 – vähem kui kord kuus 2 – kaks kuni neli korda kuus 2 – kord kuus 3 – kaks kuni kolm korda nädalas 3 – kord nädalas 4 – neli ja rohkem korda nädalas 4 – pea iga päev 2. Mitu pitsi/klaasi/kannu alkoholi sisaldavat 4. Kui tihti on viimase aasta jooksul juhtunud, jooki Sa tavaliselt ühel joomise päeval võtad
Järjest enam kajastab meedia lastega juhtunud liiklusõnnetustest. Iga lapsevanema õudusunenägu on see, kui talle helistatakse, et tema võsukesega on juhtunud raske avarii. Kuidas selliseid õnnetusi vältida? Kas süüdi on pisikesed mänguhoos lapsed või hoopis hooletud autojuhid? Põhjuseid, miks just lastega juhtuvad tihedamini liiklusõnnetused, on mitmeid. Olen isegi autoteede äärsel tänaval kõndides märganud, et lapsed ei pane üldse tähelegi, mis nende kõrval toimub kui parasjagu on käimas põnev pallimäng. See ilmselt ongi üks suurimatest põhjustest, mis rasked avariid lastega juhtuvad
Eestlased on pidanud nägema, kuidas nende kodud, linnad ning riik alistatakse ja suurel määral ka hävitatakse võõraste vägede poolt. Olgugi, et kodusõdade põhjuseks on rahva vastuolud riigiga, on ka kodusõjad palju ohvreid nõudnud. Inimesed alustavad lahinguid riigi vastu lihtsa sooviga, saavutada parem valitsus, mis suudaks rahu ning meeldiva elu säilitada. Sealjuures ei arvestada asjaoluga, et selle käigus hukkub süütuid inimesi, kes loodavad lihtsalt paremale elule. Tihti on juhtunud, et politseinikud peavad sekkuma olukorras, kus nad eelistaksid olla pigem liitlased kui vaenlased, aga nende ametikohustused nõuavad nende reageerimist riigi vaenlaste vastu. Lisaks on veel kodusõjad, mida juhtub kõige tihedamini. Sellised sõjad on küll maailma mastaabis väikeste kahjudega, aga väikesele ringkonnale on kahjud meeletud. Isegi meie väikses Eestis on juhtunud, et peretüli käigus tapetakse kõik pereliikmed ning lõpuks ka iseennast.
Tallinnas, siis leidub seal nii ühiseid kui ka erinevaid jooni. Suur sarnasus on see, see nö. rõhutud rahvas tuli tänavale. On teada ka, et aprillirahutust ei planeerinud ainult Eestis elavad vene rahvusest elanikud, vaid sellele aidati ka piiri tagant, Venemaalt kaasa. Suureks erinevuseks võib lugeda seda, et 1924 riigipöördekatse oli läbi viidud tulirelvadega ning seal sai palju inimesi surma. Õnneks aprillirahutuste ajal seda ei juhtunud, hukkus ainult üks inimene. Erinevuseks saab arvata ka seda, et 1924 üritati korraldada korralik riigipööre, aga 2007 aastal kutsuti vene noori lihtsalt tänavatele märatsema, aga jumal tänatud, et asi kaugemale ei arenenud, kuna suur rahvamass on tavaliselt rumal ja kui mingisugune loll oleks karja etteotsa roninud ja nad Toompeale oleksid roninud, oleks võinud asi päris koledaks minna. Filmi ,,Detsembrikuumus" järgi olid riigipöörde korraldajaks eesti
Võibolla on selle põhjuseks ka see et pole just kõige nutikam telefon, kuid mulle meeldib ikkagi inimestega näost näkku rääkida mitte nutitelefoni ekraani näppida. Koolist koju sõites kuulasin nagu tavaliselt telefonist kõrvaklappidega muusikat. Selle peamiseks põhjustajaks on see et bussis olev moorori müra on liig tugev et bussipeal olevat raadiot kuulata ja sageli pole ka kellegagi rääkida. Kodus läksin arvutisse et teda saada mis on juhtunud maailma, kuid ei suutnud tänu eelmisel päeval juhtunud sündmustele uudistesse keskenduda. Kuna õed hakkasid vaatama telekast mingeid seebiseriaale, siis polnud mull midagi targemat teha, kui Youtube'st muusika videoid vaatama minna, sest mis ikka targemat teha kui muusikat kuulata, kui tuju pole just super ja kõrval toas vaadatakse jama. Kokkuvõtteks oli meediasse keskendumine sellel päeval häiritud, sest kutsika
Tere armas koolipere Ilmselt on teist paljud märganud, et täna on koolis midagi viltu. Õpetajad tunduvad kuidagi nooremad, ilusamad ja puhanumad, sigaduste eest ei karistata enam nii karmilt, kui seda eelnevalt tehti ja tunnid mööduvad müstilise kiirusega. Sellisele olukorrale saab olla ainult kaks enamvähem loogilist seletust: Kas te näete oma pehmes voodis imeilusat und sellest kuidas koolis käimine on käkitegu või on õpetajatega midagi juhtunud. Kontrollimaks esimese väite tõesust palun ma teil kõigil, ennast ja vähemalt ühte sõpra näpistada. Kui tunnete kerget näpistus või saate oma sõbralt tutaka siis võib üsna kindlalt väita, et unenäoga kohe kindasti tegemist ei ole. Järele jääb variant, kus on õpetajatega midagi juhtunud. Teie pettumuseks pean ütlema, et ma ei ole leiutanud ajamasinat, mille abil oma armsatest õpetajatest mõnikümmend aastat nooremad teisikud teid õpetama tuua, vaid asendasin nad
21. Sajandi maailm Praegune sajand on muutunud väga palju võrreldes eelmiste sajanditega. Me rahvaarv on muutunud meeletult, poliitilisi sündmusi on juhtunud palju. Meil on muutunud tehnoloogia ,elektroonika. Halvas konspektis on olnud ka sõjalisi akte. Meie sajandil tehnoloogia ja elektroonika on muutund väga palju kui seda võrrelda eelmiste sajanditega. Meil on välja ilmunud see sajand juba nutitelefonid ,tahvelarvutid ja sülearvutid. Kui seda nüüd mõelda siis see on väga suur samm tehnoloogias ,sest näiteks eelmistel sajanditel eksisid laevadega meremehed ära ja praegusel sajandil on olemas mobiilis juba GPS
Liiklusohutus on väga oluline teema, millele peaks iga inimenetähelepanu pöörama. Oleme me ju kõik liiklejad. Kes jalakäija rollis, kes ratta- või autojuhi rollis jne. Kahjuks kaasneb tiheda liikluse tõttu tihtipeale ka õnnetusi. Tänapäeval on inimestel meeletult kiire ning seetõttu ei pöörata tihtipeale ka liikluses toimuvale tähelepanu. Inimesed saavad liiklemist turvalisemaks muuta justnimelt tähelepanu liiklusele suunates. On juhtunud palju õnnetusi, kus inimene on nutiseadme tõttu liiklusohtliku olukorra või koguni õnnetuse põhjustanud. Seetõttu oleks targem liikluses olles nutiseade üldse ära panna. Teine väga oluline asi, mida tuleks silmas pidada ja vältida, on kiiruse ületamine. Väga palju õnnetusi on juhtunud, kui inimesed pole piirkiirusest kinni pidanud. Seda eelkõige just maanteel, aga ka linnasiseselt. Tuleks meeles pidada, et liiklusohtliku olukorra tekitamine seab ohtu nii sinu kui ka
hoolimata sellest ,et neid kehtestada ja korraldust ,,Ma püüdsin talle küll õdesid oli hädasti vaja ka täitmata jätta. selgitada, et meil on õdesid sünnitusosakonnas praegu hädasti vaja, kuid ta ,,kirurgiaosakonna juhataja ei tahtnud kuulda mingeid võttis nad oma osakonda vastuväiteid". appi, sest oli juhtunud suur rongiõnnetus ja nad ei tule omadega toime; ma püüdsin küll selgitada, et meil on õdesid praegu hädasti vaja, kuid ta ei tahtnud kuulda mingeid vastuväiteid". Analüüs Igas asutuses on töö toimimiseks vajalik hea juhtimistegevus ehk organiseeritus, mille käigus selgitatakse välja täitmisele kuuluv töömaht, jaotatakse see üksikisikute vahel, moodustatakse ametikohad, koondatakse need allüksustesse ja määratakse kindlaks alluvusvahekorrad.
Mina leian, et küberrünnaku ennetamiseks või ära hoidmiseks peaks inimestele rohkem rääkima interneti varjukülgedest ja sellest, mida tohib ja mida ei tohi internetis jagada ehk lihtsatest tõdedest. Teiseks tõenäolisemaks kriisiks on Eestis magnettormid. Eesti asub Maa magnetpoolusele suhteliselt lähedal ja seetõttu on Eestis magnettormide mõju tugevam. Peamine oht, mis magnettormidega kaasneda võib on elektrikatkestus, mida Eestis ka juhtunud on. Eestis ei ole juhtunud veel nii suurt elektrikatkestust nagu näiteks Kanadas, kus jäi elektrita paar miljonit inimest aga see ei tähenda, et ohtu pole. elektrikatkestusi ennetada pole üldiselt võimalik, sest looduse vastu ei saa. Mida inimesed teha saavad, on valmis olla. Näiteks koguda toiduvarusid ja õppida käituma kriisiolukordades ilma paanikata. Eestit ei ohusta tsunamid või tornaadod, kuid see ei tähenda, et eesti kriisidest täiesti puutumatu on
tegelikkuses. Me puutume sõnadega igapäev kokku, tahes-tahtmata on iga inimene sündinud sotsiaalseks olevuseks, kes ilma suhtlemist kasutamata läheks hulluks. Nagu näha on mõlemal omavahel palju seoseid, kuid mis nendeks täpsemalt on? Kirjandus ning tegelikkus käivad käsikäes, nende vahel toimub justkui ahelreaktsioon. Kõik need imelised jutud, mis me võime raamatutest leida, on arvatavasti juhtunud ka päriselus. See tekitab tunde, et kui see juba kellegiga juhtunud on, miks siis ei või see sama asi minuga juhtuda. Muidugi inimesed kipuvad asju ilustama, et huvitavam tunduks. Kirjandus sõltub paljustki maailmas valitsevast olukorrast- kõik, mis toimub meie ümber, jäädvustatakse lõpuks ka paberil. Seega on olemas ka hea kronoloogiliselt siduv pool. Samuti on olemas erinevad perspektiivid, sest erinevad olukorrad mõjutavad inimesi erinevalt (nt. rikkad ja vaesed). See aitab analüüsida erinevaid selle aegseid probleeme ning arutleda nende üle.
olukorda, kuniks Rootsis mõõdeti ebatavaliselt kõrge radiatsioonitase. Peale seda avalikustas NSV info lähilinnades, Pripjati linn evakueeriti – see linn on siiani suletud ja valve all, külastamiseks on vaja eriluba. Koha peale saadeti kohapeale 830 000 meest, et olukorda paremaks muuta. Peamiselt saadeti noormehi, kellel elu veel ees. Eestist saadeti 4800 meest, nendest 750 surnud enne 2015. aastat. Nendele loodi vaatepilt, et Tšernobõlis on väike õnnetus juhtunud – tulekahju ning seda on vaja 2 nädalat koristada. Härra Mardna ei maininud, et kõik need noored mehed, kes tagasi tulevad, ei taha enam kunagi lapsi saada, sest kiirguse tõttu sünniksid nad mutatsioonidega. Arvatakse, et radiatsiooni mõju all kannatasid 100 miljonid inimesed, kaasaarvatud eestlased. Oli ka suur oht, et radiatsioon jõuab põhjavette ja olukord muutub veel hullemaks, seda õnneks ei juhtunud. Aleksei Nesterevko avaldas artikli, kus ta nendest asjadest rääkis. Tema
docstxt/14581672239553.txt
väävelhappega. Õnnetuses sai kannatada 33 inimest, kellest 18 olid lapsed. Ja rääkimata siis õnnetuse põhjustanud töötajast. Kas Kalevi Veekeskus tagas töötajate ja klientide ohutuse? Võin julgelt väita, et ei taganud. Vanasõna ütleb, et ,,Õnnetus ei hüüa tulles". Kuid oli siis vaja sellist kogemust? Teada saamaks, et oleks olnud kasutusel ennetus ja kaitsemeetmed. Poleks midagi sellist üldse juhtunud. Jah, riskid jäävad. Kuid siiski minimaalsed. Või võtame näites ujula libedad põrandad. Lapsed hüppavad basseinidesse vesi pritsib, inimesed tulevad basseinist välja vesi tilgub põrnandale ja põrand muutub märjaks ning libedaks. Ja siis ongi õnnetused kerged tulema. Jah, loomulikult on olemas sisekorraeeskirjad ja sildid. Aga kliendid ei viidsi või taha lugeda neid. Karm tõde on ka see, et töötajad ei jõua nii kiiresti
seadusetest , mis vihastas liidu juhte väga. Aasta hiljem kutsuti inimesi üles osalema Balti ketis, millega taheti maailmale näidata, et balti riigid pole Nõukogude Liidus vabatahtlikult. 1990. aastal otsustati, et Eestis peab taastama iseseisvuse. Eesti suurimad ja tähtsamad juhid sel ajal olid Edgar Savisaar, Arnold Rüütel, Lennart Meri ning veel teisedki. Kui Eestis poleks hakatud selliste asjadega tegelema, oleks Eesti taasiseseisvumine hoopis teistsugune olla võinud, kui see üldse juhtunud oleks. Gorbatsovi suurte muudatustega Nõukogude Liidus polnud aga kõik poliitikud nõus. Vanameelsetele poliitilistele jõududele ei meeldinud üldse toimunud muudatused ja kommunistliku partei võimu vähenemine. Gorbatsov küll püüdis reformimeelseid ja vanameelseid jõude koostööle sobitada, kuid see ei kukkunud just kõige paremini välja. See viis riigi suurde segadusse. 19. augustil 1991. aastal pani Riiklik Erakorralise Seisukorra Komitee Gorbatsovi luku taha ning üritas
ja millest see sõltub? EMT töökeskkonna optimaalseks õhutemperatuuriks võiks olla 15-20 kraadi. Õhuniiskus ei tohiks olla liiga kõrge ega liiga madal. Kõik sõltub loomulikult asjaoludest, millistes tingimustes tuleb patsiendile abi osutada. Kindlasti ei saa EMT valida omale optimaalset õhutemperatuuri ega õhuniiskust kiirabis töötates. 3. Mille järgi/mille alusel on võimalik aru saada, et tegu on tööõnnetusega too välja olulised tunnused. Mida peab asutuse juht tegema kui juhtunud on tööõnnetus? Tööõnnetuseks loetakse juhtumit, kui see on juhtunud kehtestatud tööajal (kaasaarvatud töövaheaeg), töökohas ja on tööga, mis on antud tööandja poolt. Raskest tööõnnetusest peab tööandja teatama Tööinspektsioonile ühe päeva jooksul peale arsti otsuse saamist ja surmaga lõppenud tööõnnetusest koheselt teatama Tööinspektsioonile ja politseile. 4. Tee lühikokkuvõtte töökeskkonna valgustuse teemast. Suunavad küsimused: mis on oluline
ohutu töökeskkonna loomisele, ennetada tööga seotud haigestumisi ning säilitada ja edendada töötaja tervist ja töövõimet. Töötervishoiu arst töötab töötervishoiuteenuseid osutavas asutuses Tööõnnetused on Tööõnnetus on töötaja tervisekahjustus või surm, mis toimus tööandja antud tööülesannet täites või muul tema loal tehtaval tööl, tööaja hulka arvataval vaheajal või muul tööandja huvides tegutsemise ajal, kodust tööle/töölt koju juhtunud õnnetused pole tööõnnetused. Kes peavad uurima tööõnnetust (vt. määrust "Tööõnnetuste ja kutsehaiguste teavitamise, registreerimise...., Tööinspektsiooni kodulehelt)? Tööandja peab uurima kõiki tööõnnetusi, surmaga lõppenud õnnetusi uurib tööinspektor, vajaduse korral uurib ta ka teisi tööõnnetusi Kuidas tuleb toimida tööõnnetuse korral? Töötaja peab esimesel võimalusel teatama tööandjale igast temaga juhtunud tööõnnetusest,
" Alati kui juhtub midagi halba sinuga või kellegi teisega ja seda varjama hakkad, pead hakkama valetama kõigile küsimustele mis sulle esitatakse ja võibolla ka on kusagil keegi kes nägi pealt või on lihtsalt teada saanud tõe, see muudab sind tagasi hoidlikumaks. "Kus sa olid?", "Mis sa tegid?", "Kellega sa olid?", "Miks sa nii hilja koju jõudsid?", "Kus sa ööbisid?", "Mis juhtus?" kõigile neile küsimustele pead hakkama valetama, et ei tuleks juhtunud asi välja mida varjad. Lõpuks sa valetad ise enda sisse nii, et tuleb kogu asi välja, ja kogu selle aja mis sa valetanud oled on kogunenud varjatud juhtunu taha palju pahandusi. Oleks sa kohe oma rääkinud välja oma loo poleks kogunenud nii palju pahandusi ja oleks pääsenud kergemalt. Mida rohkem sa valetad seda kahtlasemaks asi muutub ja seda suuremaks muutuvad jamad mis tulevad sulle kaela siis kui asi välja tuleb.
Tõsi, sest paljud inimesed mõtlevad, et kui neil on raha, siis allub neil kogu maailm ning nad saavad endale kõike lubada. 3. Inimene peaks talletama elu värvi, aga mitte iial mäletama selle üksikasju. See tähendab seda, et inimese mälu jätab meelde enamasti head asjad, halvad asjad kustuvad kiiremini ära, see on hea, sest inimene ei saa elada, kui ta mõtleb ja jätab meelde enamasti halvad asjad, mis on elus juhtunud. Selle tagajärjeks võib-olla enese vigastamine või muud probleemid. 4. Elu eesmärk on enesearendamine. See tähendab seda, et inimene õpib ja areneb kogu elu. Iga päev inimene õpib midagi juurde, mis annab talle kogemusi edasisemaks eluks. 5. Tänapäeva noored kujutavad ette, et raha on kõik. See tähendab seda, et tänapäeva noored mõtlevad, et rahaga saab kõike, mida elus vaja on. Kuid nad ei mõtle sellele, et kõige tähtsam siin elus ei ole raha, vaid õnn. 6
noormees. See oli nende noorte oma valik istuda sellisesse autosse, kus on joobes juht ning nad tegid vale ning rumala valiku. Ilmselt olid kõik neist joonud ning peomeeleolus ega mõelnud sellele, kuidas selline autosõit lõppeda võib. Väga vale valiku tegi ka see autojuht, kes seadis enda otsusega sõitma minna nelja noore inimese elu ohtu. Need noored oleks võinud enne tegutsemist oma teod korralikult läbi mõelda ning võibolla poleks siis ka sellist õnnetust juhtunud. Päev enne Haapsalu õnnetust sõitis Tartus autoga vastu betoonist raudtee silda 21-aastane mees. Ta põgenes suurel kiirusel politsei eest, sõitis üle ohutussaare ning rehvi lõhkemisel kaotas auto üle kontrolli. Õnneks jäi see mees elama, kuid sai vigastusi. Ta oleks saanud õnnetuse ära hoida, kui ta oleks peatunud politsei peatumismärguande peale. See mees tegi väga rumala otsuse, sest sellised tagaajamised lõppevad alati kas õnnetusega või sellega, et
mille eesmärk oli iseseisvuse väljakuulutamine. Eesti Vabariik kuulutati esmakordselt välja 23. veebruaril 1918. aastal Pärnus. 24. veebruar kuulutati Tallinnas välja Ajutine Valitsus. Seda otsustab igaüks ise, kas tema meelest olid need sündmused juhuslikud või loomulikud. Kuid ma arvan, et Eesti taasiseseisvumine oleks olnud praktiliselt võimatu kui NSVL ei oleks olnud kokku varisemas. Ei oska arvatagi, mis oleks saanud edasi, kui seda poleks juhtunud. Võib-olla oleks Eesti veel praegugi Venemaa osa inimesed suhtleksid Vene keeles ja enamus rahvast oleks venelased. Kuid seda ei saa me kunagi teada, sest nii ju ei juhtunud. Minu arvates oli juhus, et Venemaa lagunes just siis, kui Eesti hakkas mõtlema iseseisvuse peale. See andis meile võimaluse kuulutada välja oma riik, ilma et Venemaa oleks liiga tugevalt vastu olnud. Kuid see rõõm ei jäänud pikalt püsima, sest juba varsti tuli uuel riigil oma vastupidavust tõestada
Vaatame nüüd teist kõige suuremat allikat, kust saadakse kulda taastootlus. Nagu Sa arvata võid, halvad ajad majanduses ja suur nõudlus kullale on põhjustanud ka taastootluses järsu kasvu. Tegelikult alates 1999 aastast, mil kulla hind hakkas tõusma on taaskäitlemine peaaegu kahekordistunud. (Taastootluse moodustavad peamiselt ehted, millest 75% tuleb Indiast ja Aasiast) Loogiline oleks, et kui kulla hind tõuseb, siis tõuseb ka kaevanduste tootlus, kuid seda pole juhtunud. Alates 1999 kuni 2009 on kulla hind tõusnud 248%, kuid kaevanduste tootlus langenud 6,6% kulla hind ronib järjest kõrgemale, kuid kaevandustest pole midagi saada. Kui üha rohkem inimesi soovib osta metalle, kuid varud ei kasva, mis juhtub pakkumisega? Vaatame nüüd kui suurt nõudlust on oodata? Üks viis selle ennustamiseks on võrrelda praegust varade protsenti kullas viimase tõusva turu protsendiga. Tuleks arvesse võtta ka seda, et populatsioon on praegu 35% suurem.
soendama. Andnud lapsele ka süüa, kutsus ta raudkepiga murule koputades maa seest kaks ilusat tüdrukut.Tüdrukud said kõik omavahel sõbraks ja mängisid. Kui koit oli tõusmas, tuli üks vanaeit ja lausus, et selle päeva peab tüdruk võõrsiks jääma ja ka tuleva öö nende juures magama ning siis saadab ta tüdruku koju tagasi. Järgmisel päeval saatiski eit tüdruku koju, öeldes, et lapse vanemad juba muretsevad. Samuti lisas naine, et juhtunud asjadest ei tohtinud tüdruk kellelegi rääkida, vaid öelda, et ta olnud metsa ära eksinud. Eit andis lapsele kaasa preesi, millele puhudes sai tüdruk jälle tagasi nende juurde. Läkski siis tüdruk koju, aga kodu ära ei tundnud, ega inimesi seal ka mitte. Ei tuntud ka teda alguses ära, kuni tuli välja, et Tiiu too tüdruk olnud seitse aastat kadunud. Kõik, ka Tiiu, olid hämmingus. Järgmisel õhtul läks tüdruk preesile puhudes tagasi mäele, et uurida, mis oli juhtunud
surmade arv võib tõusta, sest kui see on põranda alune alkohol siis see on tavaliselt ise tehtud ja sa ei tea millest see tehtud on. Alkoholi joomise kõrget taset ja nendega kaasnevate surmade arvu saaks ennetada ainult praegusel ajal sündiv põlvkond, neile tuleks juba lasteaias, algkassides, põhikoolis ja keskkoolis sisendada seda, et juua võib aga peab oskama piiri pidada. Muidugi tuleks neile rääkida, näidata pilte, videoid õnnetustest mis on juhtunud alkoholi joobes. Hea oleks kui oleks elav näide inimesest kellega kunagi juhtus alkoholi mõju all õnnetus ja kuidas see tema elu muutis ning mõistule koju tõi. Teine sotsiaalprobleem on suur suremustase noorelt mille põhjuseks on tavaliselt sõiduvahendiga juhtunud õnnetused. Sellist asja saaks vältida nõnda kui panna sõiduvahenditele piirajad mis ei laseks lubatust kiirusest kiiremini sõita erinevalt sõidukist või siis oleks nelja rattalistel sõidukitel stabiilsus
Mõned minuealised gümnaasiumilõpetajad-ei hooli tulevikust ning seega ei pinguta ka õppimisel. Teised sama vanad õpilased aga mõtlevad pingsalt kuhu edasi õppima minna ning koolis pingutavad selle nimel. See erinevus tuleneb mitmest asjast: kodusest kasvatusest, distipliinist, sõpradest, kes mõjutavad sind ning suur osa on kinni inimese mõtlemises ning viitsimises. Elu eesmärgid, sihid ning tõekspidamised, sageli muutuvad, kui on juhtunud midagi traagilist näiteks sugulase autoõnnetus või kallima kaotus. Paratamatult, näiteks, kui on juhtunud traagiline autoõnnetus, milles osales lähedane inimene siis, normaalse ja terve inimese mõistus ütleb seda, et inimene, kes ennem lähedase autoõnnetust sõitis 110km/h, et jõuda kõige kiiremini sihtkohta, võiks hakata nüüd rohkem tähelepanu pöörama sellele, et õige kiirusega ning võibolla väikese hilinemisega kohale jõuda. ,,Mõistus pole oma teha,"
Lugemistest Kadri. 1.Kui vana oli Kadri? 2. Kellest sai Kadri parim sõbranna? 3. Kuidas sai direktor koolis teada, kes oli Kaldamäel juhtunud õnnetuse põhjustanud? 4. Miks oli Kadril küljes keldrihais? 5. Kus kohtusid tädi Elsa ja Kadri esmakordselt? 6. Miks ei lubanud vanaema Kadril küünlavalgel raamatut lugeda? 7. Miks oli "Tsaar Saltaanist" Kadri lemmikraamat? 8. Kuidas lõppes Kadrile esimene kord isa külastamine? 9. Miks avas Kadri vanaemale saadetud kirja? 10. Mida kinkis tädi Elsa Kadrile näärideks? 11. Miks ei olnud teose algul Kadrit võetud pioneeriks? 12. Miks sai Kadri oma 13. sünnipäeval
Minu arvates näitab hästi saatuse olemas olu Kuningas Oidipuse lugu. Talle oli ettemääratud saatus, et ta abiellub oma emaga ja tapab oma isa. Ta ei tahtnud seda teha ja põgenes oma kasuvanemate juurest, sest ta vaeseke ei teadnudki et need ei ole ta päris vanemad. Lõpp kokkuvõttes abiellus ta ikka oma emaga ja tappis oma isa. Selle põhjustas kõik tema tehtud valik. Oleks ta teinud teise valiku ja mitte lahkunud oma kasuvanemate juurest ei oleks võib olla midagi juhtunud. See oli tema saatus, mis oli temale ette määratud ja sellest loos õppisime seda, et oma saatuse eest ei saa põgeneda. See leiab ikka viisi kuidas avalduda. Mina arvan, et saatus on olemas. Kunagi ma uskusin jumalasse ja palusin ükskord abi kui vaja oli, aga ikka läks nii nagu ta tegelikult minema pidi, sõltumata sellest mida ma palusin. Kuid ma arvan, et igal asjal on oma suurem põhjus ja et iga asi on millegiks hea
aususe, heatahtlikkuse ning rikkumatuse ja sina oled nad selleni viinud." Sibyl tapab ennast, sest Dorian Gray on näidanud talle lõbutsevat elu, peale mida tüdruk ei taha enam näitlemisega tegeleda. Noormees reageerib sellele vihaselt ja jätab tüdruku maha. Neiu surmast teada saades langeb ta kurbusesse, kuid saab sellest kiiresti üle ja muutub jällegi Lord Henry klooniks. ,,Sa (Dorian) olid kõige rikkumatuma inimene maailmas.Kuid nüüd ma (Basil) ei saa aru mis sinuga juhtunud on. Sa räägid nagu sul puuduks süda. See on kõik Harry mõju," ütles Basil. Oma vigade tunnistamise asemel langeb Dorian reaalsusest veelgi kaugemale ja jätkab hedonistliku elustiiliga. Sarnane intsident juhtub, kui Dorian näitab oma portreed Basilile. Teost nähes ütleb kunstnik: ,,Sa pead olema hullem, kui sinust levivad kuulujutud väidavad." Vihaga tapab peategelane kunstniku, sest talle tuletati meelde, et ta on väliselt ikka ilus ja noor aga seest kohutavalt jube.
ning rahu. 3. Vanamees ei söö hommikul, joob ainult kohvi ning sellest peab talle vähese söögiisu tõttu õhtuni piisama. 4. Meri ja naised on mõlemad tormilised, ettearvamatud ning samas ilusad. Meri meenutab talle naist, sest ta hoolis oma naisest samamoodi nagu hiljem hoolis merest. 5. Vanamees kasutab kilpkonni toiduna ning kilpkonnaliha on teinud ta tugevaks. 6. Kala näkkab kui ritv järsult alla nõksatab, kuid seda ei juhtunud tihti. Vanamees teadis kohe, kes ridva otsas on või kus see kinni on jäänud. Üks asi oli kala tõmme, kui oli lootust, et näkkab. Teine asi oli raskus, mis tekkis kui kala näkanud oli. 7. Kõige kurvem lugu: Ükskord sai mees kahest kalast ühe- isane ja emane. Isane laseb emase alati esimesena sööda kallale. Konksu võtnud emane oli meeleheitlikult rabelenud ja puigelnud ja kõik see aeg oli isane sealsamas püsinud, läinud emakalale veel lähemale ning temaga koos rabelema hakanud
Anton Hansen Tammsaare ``Kõrboja peremees`` Küsimused: 1. Võrdle omavahel Katkut ja Kõrbojat( vähemalt 4 erinevust ). 2. Miks sattus Villu vanglasse? Mida ta ise rääkis sellest? 3. Kuidas suhtub Katku Jüri Villusse?(Näited) 4. Milline suhe oli Villul Kuusiku Eeviga? 5. Milline peremees oli Kõrboja Rein? 6. Mis oli juhtunud Villu silmadega? 7. Miks ja millal ütles Loigu Kusti: `` Kõrboja läheb oma kahe Mousiga``? 8. Millisel tingimusel võttis Anna vastu perenaise koha Kõrbojal?( Rääkides oma isaga) 9. Miks arvati, et Villu sobiski Kõrbojale rohkem peremeheks, kui Katkule? 10. Kes oli Kõrboja Madli? 11. Miks olid Katku ja Kõrboja omavahel riius? 12. Miks peab Eevi oma kodust lahkuma? 13. Pärast Villu surma otsustas Anna linna minna. Miks muutis meelt? 14. Anna hinnang romaanile.
ja vereringe, muu vältimatu ja jätkuv esmaabi. Esmane meditsiiniline abi annavad parameedikud ja eriväljaõppega päästjad, kasutades spetsiaalseid vahendeid ja ravimeid. Hingamisteede avamine erivahenditega, südametalituse taastamine defibrillaatoriga, ravivedelike manustamine. Transportimine-õnnetuskohal alustatud esmaabi ja esmast meditsiinilist abi jäetakse kannatanu transpordi ajal. Ravi-ravimine toimub haiglas. Andmed juhtunud ja juba osutatud abi kohta edastatakse ühelt abistajate rühmalt teise. Abiandmisahelas on võrdselt tähtsad kõik lülid. Elustamine on esmaabi andmine südame seiskumisel · Südame seiskumisel lakkab vereringe · Hapnikku ei kanta kopsudest kudedesse · Aju hapnikupuuduse tõttu 10-15 seki pärast südame seiskumist kaob teadvus · Kui aju jääb hapnikuta 4-6 minutiks, saabub surm. Kannatanu seisundi hindamine: · Hingamie uurimine · Vaata rindkere liikumist
ning abiellus Bumblega. (Tagasi Oliveri juurde). Oliver ärkas paar tundi hiljem kraavis ülesse kuuli haavaga ning läks selle maja juurde tagasi mida ta just röövida oli aidanud lootes sealt abi saada. Nad küll aitasid Oliveri kuid tahtsid siiski teda üles anda. Aga Rose proovis Oliveri aidata ning veenis teenrid ümber et ei saa kindel olla et see Oliver oli, sest oli pime. Oliver paranes ning rääkis kõik ära mis oli juhtunud peale härra Brownlowi juurest lahkumist. Selle ajaga oli Brownlow juba ära kolinud Kord kuulis Nancy pealt Fagini ja Sikesi jutuajamist uue plaani üle. Sellepeale jooksis Nancy Rose juurde ning rääkis kõik ära kes ta on ja mida ta oli just kuulnud. Nancy seletas et Monks oli pakkunud raha Faginile kui too teeb Oliverist varga ning siis ta tulevikus kunagi politseile vahele laseb jääda. Peale seda tuli Brownlow tagasi linna.
ta ei saanud seetõttu Pille-Riiniga rääkida, nii et Pille-Riin ootas lihtsalt niisama.Koju saatis Pille-Riini üks eakam haiglaõde Ilona (kes tundus Pille-Riinile alguses kuri, kuid nagu selgus oli Ilona täitsa tore inimene).Autoga sõites meenus Pille-Riinile Meeli, kes teda kindlasti ootab.Meeliga räägiti pikalt-laialt ja nagu selgus oli emal ka ennem suhteid olnud isegi isaga abielus olles.Siis helises uksekell, ukse taga olid politseinikud.Selgus, et Pille-Riini isaga oli juhtunud autoõnnetus ja neid kutsuti surnukeha tuvastama, kuid õnneks ei olnud hukkunu Pille-Riini isa, kuid see, kes istmete vahelt leiti oli siiski Pille-Riini isa, aga õnneks elus.Hommikul isa ja Triinut vaatama minnes nägi Pille-Riin haiglas Sergot, kes oli tema pärast väga mures.Kuid tol korral ei saanudki Pille-Riin oma isa näha.Järgmisel päeval aga küll ja ka Pille-Riini sõbrad külastasid Pille-Riini.Pille-Riin rääkis neile kõigest, mis ta isa kohta teadis
Ajalooallikad ja eesmärgid - Ajalooteadus uurib inimkonna ajalugu - Saab teada mis on juhtunud enne meid. - -oleviku nähtused on kujunenud minevikus - - praegused sündmused tulenevad eelnevatest - -ajalugu aitab kujundada tulevikuvisoone - -ajalugu uuritakse ja tõlgendatakse olevikust lähtuvalt Harud Arheoloogia=muinasteadus=muistised Etnoloogia=rahvateadus Ajalooallikad -mineviku jäljed -Ajalooallikates tulevnevad kõik meie teadmised Kirjalikud allikad pärinevad 5 viimasest at Vanaja ajaloolaste tööd Keskaja kroonikute tööd
annaabi.ee 
