Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Õnnetus ei hüüa tulles (0)

3 HALB
Punktid
Õnnetus ei hüüa tulles
Õnnetused võivad tabada inimesi väga ootamatult ning kõige mitte sobivamal ajal. Õnnetus ei hüüa tulles ning keegi meist ei tea, millal midagi halba võib juhtuda. Inimesed on tihtipeale liiga ettevaatamatud ja rumalad ning see põhjustab palju õnnetusi. Viimastel nädalatel Eestis toimunud õnnetused on sellele heaks näiteks.
Kaks nädalat tagasi toimus Haapsalus traagiline autoõnnetus, kus hukkus neli noort meest ning vigastada sai 15-aastane tütarlaps. Need neli noort poleks osanud arvatagi, et nende elu lõppeb sel päeval sellise õnnetuse tagajärjel. Õnnetuse põhjustas sõiduautot juhtinud joobes noormees . See oli nende noorte oma valik istuda sellisesse autosse, kus on joobes juht ning nad tegid vale ning rumala valiku. Ilmselt olid kõik neist joonud ning peomeeleolus ega mõelnud sellele, kuidas selline autosõit lõppeda võib. Väga vale valiku tegi ka see autojuht , kes seadis enda otsusega sõitma minna nelja noore inimese elu ohtu. Need noored oleks võinud enne tegutsemist oma teod korralikult läbi mõelda ning võibolla poleks siis ka sellist õnnetust juhtunud.
Päev enne Haapsalu õnnetust sõitis Tartus autoga vastu betoonist raudtee silda 21-aastane mees. Ta põgenes suurel kiirusel politsei eest, sõitis üle ohutussaare ning rehvi lõhkemisel kaotas auto üle kontrolli. Õnneks jäi see mees elama, kuid sai vigastusi. Ta oleks saanud õnnetuse ära hoida, kui ta oleks peatunud politsei peatumismärguande peale. See mees tegi väga rumala otsuse, sest sellised tagaajamised lõppevad alati kas õnnetusega või sellega, et politsei jõuab autole järgi. Nüüd saab see mees ilmselt ka karmima karistuse, isegi kui ta oli joobes või oli tal midagi muud varjata oleks ta võinud koheselt reageerida politsei peatumismärguandele- karistus oleks igaljuhul kergem tulnud, kui nüüd, mil toimus ka tagaajamine.
Eelmise nädala teisipäeval sai Lähtel 13-aastane autolt löögi ning selle tagajärjel väga raskeid vigastusi. Poiss ületas sõiduteed maanteel , kuigi jalakäijate tunnel on õnnetuspaigast kõigest mõnekümne meetri kaugusel. Hetkel pole teada, miks poiss teed just sealt ületas, kuid igaljuhul oli see väga vale otsus, sest nüüd lebab ta selle tõttu raskete vigastustega haiglas . Ilmselt ei osanud see poiss ette aimatagi, et midagi sellist võib juhtuda, kuid kahjuks on see tavaline, et valedest otsustest saadakse aru alles siis, kui õnnetus on juhtunud. Loodetavasti see poiss paraneb ning õpib oma vigadest.
Õnnetused võivad juhtuda iga hetk, ka siis, kui neid kõige vähem oodata osatakse. Inimesed peaksid olema rohkem ettevaatlikud ning oma otsuseid rohkem kaaluma . See hoiaks ära nii mõnedki õnnetused. Oma lähedasi tuleks hoida ja neid armastada ning õppida ka teiste vigadest. Tihti hakkavad inimesed väärtustama midagi ja saavad oma valedest otsustest aru liiga hilja.
Õnnetus ei hüüa tulles #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-03-17 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 10 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor dakuu97 Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Spordi õnnetused
12
doc

Spordi õnnetused

Minu kool Spordi õnnetused Referaat Autor: NIMI klass KOHT ja AASTA Sisukord 1. Sisukord lk.2 2. Sissejuhatus lk.3 3. Eesti näited lk.4-6 4. Suremine sportides lk.7-9 5. Lihtsamate vigastuste ravi lk.10-11 6. Kasutatud kirjandus lk.12 Sissejuhatus Enamik õnnetustest juhtub end aktiivselt liigutades Eelmisel aastal toimus Soomes 900 000 õnnetusjuhtu, mille tagajärjel sai keegi vigastada. Üle 70 protsendi õnnetustest juhtus kodus või vabal ajal. Kolmandik õnnetustest toimus kas argipäevatoimetusi tehes või sporti harrastades. Töö juures toimus iga viies ja liikluses iga seitsmes õnnetusjuhtum. Spordiharrastajate seas olid vigastusterohkeimad spordialad jalgpall ning saali- ja jäähoki. Vaba aja veetmisel naudivad inimesed oma pu

Kehaline kasvatus
Nimetu
16
docx

Nimetu

157). Kui ta sai teada, et oli saanud HIV'i Markuselt, kes teda peol vägistanud oli, muutusid ka tema suhted sõbrannadega. Kuna keegi teine ei mõistnud teda ja tema haigust, sai ta Markusega väga lähedasteks sõpradeks. Nad toetasid teineteist ning kuigi Kati oli Markuse peale vihane, ei süüdistanud ta teda selles, mis oli juhtunud. Teose autor on toonud hästi välja selle, kuidas tihtipeale inimene ei soovigi näha teistes häid külgi, vaid leiab neid alles siis, kui on toimunud mõni õnnetus, Kati puhul haigestumine. "Kuidas elad, Ann?" (A. Vallik) peategelane Ann oli heast perest ja hästi kasvatatud laps. Kuid pinged kodus tekitasid ka pingeid koolis. Lõpuks läks Ann kallale oma klassiõele Ritale, kes väitis, et Ann saab häid hindeid vaid tänu sellele, et ta ema koolis pugemas käib. Ann ja Rita viidi direktori kabineti ukse taha ootama, kuid hirmust tagajärgede eest jooksis Ann minema. Rita järgnes talle, ning nad said sõpradeks

Eesti kirjandus
TŠERNOBÕL - SÕDA NÄHTAMATU VAENLASEGA
38
doc

TŠERNOBÕL - SÕDA NÄHTAMATU VAENLASEGA

õnnetuse ajal ka ei rakendunud, paraku polnud see ka täielikult töökorras, mis jäi mingil põhjusel märkamata ... Õnnetute kokkusattumiste tulemusena toimus saatuslik plahvatus, mille tulemusena vabanes tuumajaamast ümbritsevasse keskkonda suurel hulgal radioaktiivset ainet, õnnetuse muutis veelgi keerulisemaks grafiiti süttimine, mille kustutamine omakorda oli väga keerukas. 4.2 Kuidas mõjutas õnnetus ümbruskonna inimeste elu ja tervist? Uuringu käigus selgus, et taaskord teavad inimesed sellest üpris palju. Kahjuks oli aga palju vastuseid, kus arvati, et inimesed moondusid monstrumiteks, mis on täiesti vale. Mina ei saa teha mingeid järeldusi sellest aga minu isiklik arvamus on, et sellised vastused tulevad filmist „Tšernobõli päevikud“, mis räägib selles, kuidas inimesed Tšernobõlis kiirituse tagajärjel monstrumiteks muutusid

Ajalugu
Tõde Ja Õigus 1
25
odt

Tõde Ja Õigus 1

I Vargamäele tulid uued omanikud Naisele eriti koht kuhu nad elama läksid ei meeldinud- tema ettekujutus kodust oli teistsugune. Kodupoole sõites arutasid nad ringi vaadates pidasid nad plaani, mida nende kohtadega peale hakata. Koju jõudes kuulsid nad et üks lehm oli sohu kinni jäänud ja too tuli seal mitmete inimestega välja tõmmata. Peremees läks kohe appi aga naine pidi koju jääma ja seal töid tegema hakkama. Andres ei vahetanud riideid enne kui läks( kirikuriided seljas). Pika pusimise peale saadigi lehm välja. Naisel hakkas kodus aga igav ja otsustas neile vastu minna. Ta oli väga rõõmus kui nägi lehma tulemast- tahtis teda isegi kallistada ja oleks ääre pealt nutma hakanud. II Taluga tutvumine Lõpuks Andres läks koos Krõõda ja sauna- Madisega maad üle vaatama. Nad rändasid mitu tundi soodes ja vees. Mees ei teadnud selle koha ostes tema tõelist väärtust, vaid tegi kohe plaane et mida selle kohaga võiks peale hakata- üks asi, mida ta plaanis oli

Eesti keel
Tõde ja õigus-1-osa põhjalik kokkuvõte
24
doc

"Tõde ja õigus" 1. osa põhjalik kokkuvõte

,,Tõde ja õigus" Anton Hansen Tammsaare I osa I Vargamäele tulid uued omanikud- naisele eriti koht kuhu nad elama läksid ei meeldinud- tema ettekujutus kodust oli teistsugune. Kodupoole sõites arutasid nad ringi vaadates pidasid nad plaani, mida nende kohtadega peale hakata. Koju jõudes kuulsid nad et üks lehm oli sohu kinni jäänud ja too tuli seal mitmete inimestega välja tõmmata. Peremees läks kohe appi aga naine pidi koju jääma ja seal töid tegema hakkama. Andres ei vahetanud riideid enne kui läks( kirikuriided seljas). Pika pusimise peale saadigi lehm välja. Naisel hakkas kodus aga igav ja otsustas neile vastu minna. Ta oli väga rõõmus kui nägi lehma tulemast- tahtis teda isegi kallistada ja oleks ääre pealt nutma hakanud. II Taluga tutvumine- lõpuks Andres läks koos Krõõda ja sauna- Madisega maad üle vaatama. Nad rändasid mitu tundi soodes ja vees. Mees ei teadnud selle koha ostes tema tõelist väärtust, vaid tegi kohe plaane

Kirjandus
Tõde ja õigus IV kõide
12
doc

Tõde ja õigus IV kõide

oma juttu ühe teema ümber. Kalvit ajas pidevalt segadusse see , et Kalvi poolt tõsised ütlused naiste ja perekonna kohta Indrek tegi naljaks, kuni ühel päeval Kalvi ütles, et Karinit nähti advokaat Paralepaga suudlemas, mis peale Indrek virutas Kalvile mööda nägu. Kuid sellest ehmatusid mõlemad ja Kalvi hakkas lepitust otsima. Indrek taipas millist rahulolu sellest Kalvi sai, sest tal oli naine haigevoodis ja mis võiks paremini toimida selle peale kui teise inimese õnnetus. Indrek ja Kalvi leppisid kohapeal ära ja Indrek mõtels sellele kõigele kodutee peal järgi. Indrekut valdas vastik tundmus nagu oleks ta tabanud oma naise abielu rikkumiselt. XV Karin tundis end aga seisukorra peremehena ja mõtles oma perekonna nimele. Nimelt aastate eest oleks ta tahtnud et oleks seadus mis lubab naisel soovi korral oma neiupõlve nimi alles jätta, kuid nüüd, kui Vesiroos kui Köögertal olid pankrotis, siis oli ta õnnelik et sellist seadust olemas ei ole

Kirjandus
Tõde ja õigus kokkuvõtlik ülevaade
15
docx

Tõde ja õigus kokkuvõtlik ülevaade

I Naise ettekujutus kodust oli teistsugune. Kodupoole sõites arutasid nad ringi vaadates pidasid nad plaani, mida nende kohtadega peale hakata. Koju jõudes kuulsid nad et üks lehm oli sohu kinni jäänud ja too tuli seal mitmete inimestega välja tõmmata. Naisel hakkas kodus aga igav ja otsustas neile vastu minna. Ta oli väga rõõmus kui nägi lehma tulemast- tahtis teda isegi kallistada ja oleks ääre pealt nutma hakanud. II Lõpuks Andres läks koos Krõõda ja sauna- Madisega maad üle vaatama. Nad rändasid mitu tundi soodes ja vees. Mees ei teadnud selle koha ostes tema tõelist väärtust, vaid tegi kohe plaane et mida selle kohaga võiks peale hakata- üks asi, mida ta plaanis oli teha soos põld, mis vilja kannaks. Ta tahtis sealt kraavi jõkke suunata. Räägiti veel muudest asjadest maal. Andres sai aru et Madis arvab et ta on nõrguke, selle peale pakkus ta välja et nad katsuks rammu- nii hakkasidki nad kive loopima. Kohe algul taipas Madis et peremees on ikka täits

Kirjandus
SINUHE
30
pdf

SINUHE

RAAMATU ANALÜÜS K……. 10C 2015 KEVAD       1.raamat   "Inimesed parvlevad nimelt vale ümber nagu kärbsed meekoogi kallal ja  muinasjutuvestja sõnad lõhnavad nagu viiruk, kui ta tänavanurgal loomasõnniku  sees istub, aga tõe eest inimesed põgenevad" lk 8 ­­­ Läbi aegade see nii on ja  ilmselt nii ka jääb. Loodetakse alati paremat ning pigem pigistatakse karmi tõe korral  silm lihtsalt kinni.  “Kes on kord joonud Niiluse vett, see igatseb Niiluse äärde tagasi.” lk 10 ­­­ Kui olla  eemal oma lähedastest, siis kord tuleb ikkagi koduigatsus näpistama.    "Ole ettevaatlik naisega, kes ütleb "kena poiss" ja meelitab sind enda juurde, sest  tema süda on võrk ja püünis ja tema rüpp kõrvetab hullemini kui tuli." lk 17 ­­­ Kui ei  suuda lõppude lõpuks “EI” öelda, võib olukord oodatust halvemini lõppeda.

Kunstiajalugu




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun