Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Juhtimise kordamisküsimused ( vene keel )". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
swot, management, york, learning, tmo0010, mintzberg, weber, functions, executive, harvard, university, leadership, weaknesses, likert, patterns, mcgraw, hill, blake, status, benchmarking, total, quality, senge, practice, organizations, .. (, , ..), (H.Mintzberg, 1970): ( ) · , . · : , , , .. · , , , , , . ( ) , , . . : , .. , ( ) , , , .. . «» , . , ( , , ..) ( , .) Taylor, F. (1911) The Principles of Scientific Management, New York . (1990) . .: . (1999) : , , .289 -294 Gilbreth, F. (1911) Motion Study, New York : : : «» , : , 1. (, , ) 2. , 3. 4. ( ) 5. ( , ) 6. 1. , , 2. () 3. 1. 2. 3. () 4. Weber, M. (1947) The Theory of Social and Economic Organizations, ed.A.M
. . - « ».[202] [203] , : 2007 , , « ».[204] . . . 5 2008 , «420- », , , . . [205] - «» 6 2008 : « , , . , . . , . .»[206] [207] , , . . 24 2000 -. 18-19 2000 , . 9-10 2002 . 15-16 2007 [208]. · , ? Putin Poutine? // The New York Times. -- 4 2005. · : Radeberger // Inopressa. -- 21 2004. · // Inopressa. -- 23 2003. · forever! // Kalev. -- 17 2008. · . . . -- « », 2006. -- ISBN 5- 91103-001-02 · . . . -- 2007. · . . · . . · , . . · . . 03 17 2008 . · ? 8 2008 . · ., . . ( ). -- .: , 2008. -- 77 -- ISBN 978-5-900504-84-4. · ., . ( ). -- .: , 2008. -- 58 . · . ( ). -- « »,
Autoriteet . 3. Distsipliin 4. Käsutamise ühtsus. 5. Tegutsemisühtsus 6. Isiklike huvide allutamine üldistele. 7. Õiglane tasu. 8. Tsentraliseerimine. 9. Alluvusahel. 10. Kord. 11. Õiglus 12. Personali stabiilsus 13. Algatusvõime. 14. Ühtekuuluvus, personali ühendamineKlassikaline organisatsiooni struktuur kujunes välja 19. sajandi lõpul. Kõrvuti sellega kujunes välja bürokraatlik organisatsiooni struktuur. MAX WEBER (18641920) Bürokraatliku koolkonna esindajaks on Max Weber, saksa sotsioloog. Ta kirjeldas bürokraatlikku organisatsiooni kui kõigist teistest organisatsiooni tüüpidest paremat täpsuse, distsipliini ja stabiilsuse poolest. Max Weber defineeris kolm põhilist autoriteedi tüüpi: Traditsiooniline põhineb inimese ja positsiooni austamisel Karismaatiline põhineb juhi isikuomadustel Seaduslik tippjuhtkonna autoriteet, mis põhineb kehtestatud reeglitele ja regulatsioonidele
center of the map. Bu t, o ther d istances, sha pe and size ar e distorted. r: Changing Scale T he larg e sc al e map of New York 's lower Manharran (top) sh ows a small area with a large amounr of derail. T he small sca le m ap of New Yo rk State (bottom) is a lar ge area with a Map Scale small amo u nr of de tail. o 2 mile s IJ 11I1111111111111111111111111 111 inches
7. Vii valitud strateegiad ellu 8. Hinda elluviidud strateegiaid Strateegiline audit võimaldab suunatud teemakohaseid kontrollküsimusi esitades organisatsiooni terviklikku analüüsi, eesmärgiga arendada strateegiat ja parandada organisatsioonilist tulemuslikkust. Responsibilities of the Board of Directors Due care, Board of directors are responsible that the corporation is not harmed by members of the board, Directors can be held liable. − Hires and fires the CEO and top management. − Controls, monitors, or supervises top management. − Reviews and approves the use of resources. − Cares for shareholders’ interests. − Assures that the corporation is managed in accordance with state laws, security regulations and conflict of interest situations. Role of the Board in Strategic Management • Monitor developments inside and outside the corporation. • Evaluate and influence management proposals, decisions and actions.
" - Bruce Joel Rubin, Screenwriter, Stuart Little 2, Deep Impact, Ghost, Jacobs Ladder Christopher Vogler is a veteran story consultant for major Hollywood film companies and a respected teacher of filmmakers and writers around the globe. H e has influenced the stories of movies from The Lion King to Fight Club to The Thin Red Line. H e is the executive producer of the feature film, PS. Your Cat Is Dead, and writer of the animated feature, Jester Till. MICHAEL WIESE PRODUCTIONS www.mwp.com " T h i s book is like having the smartest person in the story meeting come home with you and whisper what to do in your ear as you write a screenplay. Insight
6 EC Directives . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . xxi 7 Revised Specifications . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . xxiii SECTION 1 Introduction . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 1 1-1 CPM1A Features and Functions . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 2 1-2 System Configuration . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 10 SECTION 2 Unit Specifications and Components . . . . . . . . . . . . . . . . 21 2-1 Specifications . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
ITSMF (1991) tunnistab ja soovitab ITIL dokumentide kasutamist Kujunenud de facto standardiks. ISO 20000-1 Achive this Specification Praegu kasutusel versioon 3 (alates 2007 kevadest). Raamistik sisaldab: raamatuid, ISO 20000-2 Management sertifitseerimissüsteemi, konsultatsiooni- Code of Practice Overview teenust, koolitusteenuseid, soovituslike tööriistu. ITIL Pro- Infrastructure Technology www.itsmf.ee Information Library cesses 2005
W. Lambert Gardiner has been leading his life in neat, The Psychology of Communications multiple-of-five-year installments for the convenience of biographers. VOLUME 1 1935-1955 GROWING IN SCOTLAND Flunked out of elementary school, High School, and Glasgow University. The Psychology of VOLUME 2 1955-1960 STUDYING IN CANADA Communication Work by day and study by night. B. A. Sir George Williams University. High School Teaching Diploma McGill University. VOLUME 3 1960-1965 STUDYING IN USA Ph. D. Cornell University. Nothing else happened. VOLUME 6 1980-1985 VOLUME 4 1965-1970
Mainori Kõrgkool Kvaliteedijuhtimine Quality Management (õppematerjal) Koostanud: dotsent Katrin Kreegimäe Tartu 2009 SISUKORD Sissejuhatus......................................................................................................................4 1. Kvaliteedi olemus............ ....................................................................................5 1.1.Toote kvaliteet.............................................................
(, , )(4) (4) ( , )(4) , , , .(4) . «--», 14.(11) , : , . , , - . 1 , . 1.3 .19 -, . . , . .(2 .149) M 15;16. 1.3 -.,(2 . 149) = 1+*(++) 1.2.11 . SWOT-. SWOT- ( : , , ) , . SWOT, , , . : (Strengths) (Weaknesses) : (Opportunities) (Threats) SWOT- , , . : . . . 17 , , . , 1.4 . 21. . (16 . 34) 1.4 SWOT-,(16 . 34) . 1.2.12 . ( ) . (1 . 20): , -, 18-20. 1.2
___.___ .. Mathcad 6.0 Plus 2001 2 621.391.2(07) .. : - Mathcad 6.0 Plus. , - , 2001. 189. : , , - - . Mathcad 6.0 Plus. . " - " , . . 2. . 155. .: 14 . .. , . . , . 3 1. 1.1. 1.1.1. -- x(t) = x(t+mT), T -- , m - - , m= 1, 2, .... x(t) - x(t ) = a 0 + (a k cos k1 t + b k sin k1 t ) =a 0 + A k cos(k1t + k ) (1.1) k =1 k =1 1 = 2 -- 1- ; a 0 , a k b k -- T , : t +T t +T t +T 1 2 2 a
olemusse ning talitlusse puutuvad seaduspärasused ja põhitõed, org ülesehitus. Uuritakse, mis on määrav ja millest tuleb lähtuda, et organisatsioon ja juhtimine oleksid tõhusad ning täidaksid oma ülesandeid hästi. 1 Juhtimise alused 1.8 Kuidas näeb välja juhtimismõtte areng ajateljel peamiste koolkondade lõikes? 1.9 Harvard Business Review 1997. aasta 75. aasta juubelinumber loetleb üles terve rea raamatuid, mis on oluliselt mõjutanud juhtimisalase mõtte arengut. Nimeta vähemalt 5 neist. SISU Skills of an Effective Administrator. Autor väidab, et juhiks saamise juures on määravad koolitused mitte inimese iseloom. Strategy and Structure. Autor näitab kuidas ettevõtte organisatsiooniline kujundus järgib selle strateegiat. Competitive Advantage
V.Jaaniso Pinnasemehaanika 1. SISSEJUHATUS Kõik ehitised on ühel või teisel viisil seotud pinnasega. Need kas toetuvad pinnasele vundamendi kaudu, toetavad pinnast (tugiseinad), on rajatud pinnasesse (süvendid, tunnelid) või ehitatud pinnasest (tammid, paisud) (joonis 1.1). a) b) c) d) J o o n is 1 .1 P in n a s e g a s e o tu d e h i tis e d v õ i n e n d e o s a d .a ) p i n n a s e le t o e t u v a d ( m a d a l - j a v a iv u n d a m e n t) b ) p i n n a s t t o e t a v a d ( t u g is e in a d ) c ) p in n a s e s s e r a j a tu d ( tu n n e li d , s ü v e n d i d d ) p in n a s e s t r a j a tu d ( ta m m i d , p a is u d ) Ehitiste koormuste ja muude mõjurite tõttu pinnase pingeseisund muutub, pinnas deformeerub ja võib puruneda nagu kõik teisedki materjalid. See põhjustab
3. Võimaluste ja ohtude väljaselgitamine 4. Org-i ressursside (materiaalsete, rahaliste, tööjõu jm) analüüs. 5. Tugevate ja nõrkade külgede väljaselgitamine. 6. Org-i missiooni ja eesmärkide kohandamine vastavalt tingimustele (analüüsi tulemustele) ja vajadusel strateegiate ümbersõnastamine. 7. Strateegiate rakendamine, sest ainult hästi elluviidavatel strateegiatel on mõtet. 8. Tulemuste hindamine, et vajadusel teha korrektiive. 61. SWOT analüüsi selgitus 62. 3-5 aste eelmisest on SWOT (Strengths, Weaknesses, Opportunities, Threats). 63. Viie konkurentsijõu mudel (M.Porter) 64. Aitab välja selgitada tegevusvaldkonna (tööstusharu) olukorra. Mida suuremad on konkurentsijõud, seda väiksemad on ettevõtte võimalused hinna tõstmiseks ja suurema kasumi teenimiseks. Ideaaljuhul on kõik konkurentsijõud nõrgad. 65. Demingi ring (W.Demingi järgi) 66. Pideva parenemise tsükkel. 1
;P ulJbijlg lsBN 978-1-8432s-569-7 Illllll]ililil]t llll ||||rl 9 x781843x255697x Conlenls UNI T1 househol d & appl i ances; dw el l i ngs ln Searchof the Perfect My Home is my chores;colours& rooms;home H ome(mul ti pl choi e ce) Castle(pp. 5-19) safety TheCharmingPast:Blarney Castle- Du
;P ulJbijlg lsBN 978-1-8432s-569-7 Illllll]ililil]t llll ||||rl 9 x781843x255697x Conlenls UNI T1 househol d & appl i ances; dw el l i ngs ln Searchof the Perfect My Home is my chores;colours& rooms;home H ome(mul ti pl choi e ce) Castle(pp. 5-19) safety TheCharmingPast:Blarney Castle- Du
;P ulJbijlg lsBN 978-1-8432s-569-7 Illllll]ililil]t llll ||||rl 9 x781843x255697x Conlenls UNI T1 househol d & appl i ances; dw el l i ngs ln Searchof the Perfect My Home is my chores;colours& rooms;home H ome(mul ti pl choi e ce) Castle(pp. 5-19) safety TheCharmingPast:Blarney Castle- Du
;P ulJbijlg lsBN 978-1-8432s-569-7 Illllll]ililil]t llll ||||rl 9 x781843x255697x Conlenls UNI T1 househol d & appl i ances; dw el l i ngs ln Searchof the Perfect My Home is my chores;colours& rooms;home H ome(mul ti pl choi e ce) Castle(pp. 5-19) safety TheCharmingPast:Blarney Castle- Du
arvestuse-, ja juhtimisalased tegevused. 1. Otstarbekas tööjaotus 2. Võim ja vastutus 3. Distsipliin 4. Käsuliini ühtsus 5. Tegevussuuna ühtsus 6. Üksikhuvi allutamine üldistele huvidele 7. Personali õige töötasustamine 8. Tsentraliseerimine 9. Alluvusahel 10. Kord organisatsiooni ülesehituses 11. Õiglus alluvatega suhtlemisel 12. Personali stabiilsus 13. Initsiatiiv 14. Koostöö 11. Bürokraatliku koolkonna looja ja põhiseisukohad Max Weber oli seisukohal, et org. Peab töötama nagu õlitatud masin. Pööras tähelepanu org. Tegevuse reguleeritusele ja reeglitele. Reeglid ei tohi sõltuda ametikohal töötavast isikust, vaid peavad tulenema org.- ni spetsiifikast ja vajadustest. Tuleb rangelt järgida distsipliini. Weber esitas bürokraatliku organisatsiooni tunnused, s.t. org.-ni erinevad ametikohad tuleb koondada hierarhilisse süsteemi, kus fikseeritakse täpselt ülemuste ja alluvate ametlik
LÄTI MAATUNDMINE 1201 Riia asutamine piiskop Alberti poolt 1236 Saule lahing (22.sept); Semaisid ja semgalid Mõõgavendade ordu vastu 1873 esimene üldlaulupidu, ,,Jumal, õnnista Lätit" esmaesitus (Läti hümn, lauldi siis tavalise lauluna) 18.11.1918 Läti Vabariigi väljakuulutamine 11.11.1919 sõda Bermondi sõjaväe vastu 4.05.1990 iseseisvuse kuulutamine 21.08.1991 taasiseseisvumine 1) ÜLDINE PINDALA 64 589 km2 PIIR 1862 km NAABRID Eesti, Venemaa, Valgevene, Leedu LÄTI · Asutati 18.nov 1918 VABARIIK · Kuulutati iseseisvus 4.mai 1990 · Taastati iseseisvus 21.aug 1991 OKUPATSIOON · NL ID o 1940 1941 o 1945 1991 · Saksamaa o 1941 - 1945 LIIKMESTAAT · ÜRO 1991 USED · NATO 2004 · EL 2004 PEALINN · Riia · Elanikke 703 581 (lätl
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Materjalitehnika instituut Jüri Pirso KÕVASULAMID e. KERMISED Loengukonspekt aines KÕVASULAMID Tallinn 2004 1 EESSÕNA . Käesolev loengukonspekt käsitleb kõvasulamite e. kermiste koostist, valmistamise tehnoloogiat, omadusi ja kasutamist. On toodud nende omadused ja näidatud kuidas materjalide keemilise koostise ja tehnoloogia ning struktuuri muutmisega saab muuta kõvasulamite mehaanilisi (kõvadus, tugevus, purunemissitkus) ja keemilisi (oksüdeerumist, korrodeeruvust hapetes ja korrosioon- erosiooni) omadusi. Eestikeelne kirjandus selles valdkonnas praktiliselt puudub. Mõningast informatsiooni kermiste koostise, tehnoloogia ja omaduste kohta on toodud ,,Metalliõpetus ja metallide tehnoloogia" osa 2, mllest on soovitav kermiseid puudutav peatükk eelnevalt läbi lugeda Käes
Mainori Kõrgkool Matemaatika ja statistika Loengukonspekt Silver Toompalu, MSc 2008/2009 1 Matemaatika ja statistika 2008/2009 Sisukord 1 Mudelid majanduses ............................................................................................................. 4 1.1 Mudeli mõiste ......................................................................................................................... 4 1.2 Matemaatilise mudeli struktuur ja sisu ................................................................................... 4 2 Funktsioonid ja nende algebra............................................................................................... 5 2.1 Funktsionaalne sõltuvus ....................................
Klassikalised teooriad tuginevad praktilistele tähelepanekutele, mille põhjal loodi juhtimise teooria alusmüür. Peamiseks huviobjektiks on ametlik (formal) organisatsioon, millele läheneti kui "masinale". 1.1 Teaduslik juhtimine F. Taylor - lõi nn teadusliku juhtimise koolkonna. Puutus tihedalt kokku juhtimise, töökorralduse ja tootmise efektiivsuse küsimustega. Raamatus The Principles of Scientific Management (1911) esitas teadusliku juhtimise neli põhiprintsiipi: 1. Töö tuleb teaduslikult uurida, et leida parim meetod ülesandega toimetulekuks. 2. Töötaja oskused ja võimed peavad olema talle antud tööle vastavad, seega tuleb töötajaid hoolega valida, treenida ja arendada. 3. Tööliste ja juhtkonna vahel peab olema koostöö. 4. Tööliste ja juhtkonna vahel olgu konkreetne tööjaotus. Juhtkond tegeleb ja vastutab planeerimise,
Japan the Japanese Thailand Thais 14 The names of towns, cities, buildings and landmarks are proper nouns. Egypt Hong Kong the Great Wall of China the Statue of Liberty Tokyo Sydney Bangkok New Delhi London Denver the Grand Canyon New York Central Park the Leaning Tower of Pisa Paris the Eiffel Tower Brooklyn Bridge Beijing Big Ben Pike's Peak 15 The days of the week and months of the year are proper nouns. Days Sunday March March March March Monday 1 2 3 4
1 Loeng. Sissejuhatus Võtmesõnad: abstract assert boolean break byte case catch char class const* continue default double do else enum extends final finally float for goto* if implements import instanceof int interface long native new package private protected public return short static strictfp super switch synchronized this throw throws transient try void volatile while NB! Tunduvad võtmesõnadena, aga on literaalid: false null true Algtüübid: Täisarvud · byte(8-bitiline), short(16-bitiline ), int(32-bitiline), long(64-bitiline) Ujukomaarvud · float(32-bitiline), double(64-bitiline) Tõeväärtused · boolean(true, false) Sümbolid · char(16-bitiline Unicode-sümbol, 'u0000'(0) kuni 'uffff'(65535)) Nimi: · on tõstutundlik · võib sisaldada tähti, numbreid, _ , $ · ei tohi alata numbriga · ei tohi olla Java võtmesõna, · ei tohi olla true, false, null Ühiksuurendamine, ühikvähendamine ++muutuja : Muutujat suurendatakse
1. KVANTITATIIVSED JA KVALITATIIVSED ANALÜÜSI MEETODID 1.1. Analüütiliste mudelite liigitamine, eripära ja kasutusvõimalused ärikorralduses 1. Sihipärase kasutuse järgi: teoreetilis-analüütilised mudelid (teooria mudelid, kirjeldused, pigem doktoritöö), rakenduslikud mudelid (kvantitatiivset laadi, ei välista eelnevat teoreetilist käsitlust) 2. Tasandi ja problemaatika järgi: makromudelid (regioon); mikromudelid (ettevõte või selle allosa); problemaatikamudelid (rahandus, logistika v muu valdkond) 3. Matemaatiliste seoste järgi: funktsionaalsed (determineeritud) mudelid; stohhastilised (juhuslikkust arvestavad); lineaarsed mudelid; mittelineaarsed; aditiivsed ja multiplikatiivsed 4. Aja arvestamise järgi: staatilised mudelid (konkreetse hetke sisu); dünaamilised mudelid. Staatilisest võib tekitada dünaamilise kui lisada aegrida 5. Kasutatavate mõõtühikute järgi: naturaalsed mudelid (töökoha tasand); väärtuselised; segamudel
seonduvate erialateadmiste valdamine jne. • Suhtlusoskus - oskus motiveerida inimesi, lahendada konflikte, korraldada meeskonnatööd jne. • Kontseptuaalsed oskused - võime luua üldkäsitlus organisatsioonist ja tema kohast ümbritsevas keskkonnas. 9. Teadusliku juhtimise koolkonna looja ja põhiseisukohad F. Taylor - lõi nn teadusliku juhtimise koolkonna. Puutus tihedalt kokku juhtimise, töökorralduse ja tootmise efektiivsuse küsimustega. Raamatus The Principles of Scientific Management (1911) esitas teadusliku juhtimise neli põhiprintsiipi: 1. Töö tuleb teaduslikult uurida, et leida parim meetod ülesandega toimetulekuks. 2. Töötaja oskused ja võimed peavad olema talle antud tööle vastavad, seega tuleb töötajaid hoolega valida, treenida ja arendada. 3. Tööliste ja juhtkonna vahel peab olema koostöö. 4. Tööliste ja juhtkonna vahel olgu konkreetne tööjaotus. Juhtkond tegeleb ja vastutab planeerimise,
...........................................2 2. Business Plan............................................................................................................................2 2.1. Mission..............................................................................................................................2 2.2. Values ...............................................................................................................................2 2.3. SWOT Analysis of the Organization ................................................................................2 2.4. Opportunities ....................................................................................................................3 2.5. Primary Processes .............................................................................................................4 2.6. Balanced Score Card......................................................................
TaIlinna Tehnikaülikool Elektriajam ite ja jõueIektroonika instituut Eesti Moritz Hermann Jacobi Selts SUJUVKÄIWTiD JA sAGĘDĮJ$MUUNDUREņ rÕruu LEHTtA ... 'r'.. .,-.:r'i,,ili. 'r ".1 i 'Ļ 1 )- '':' : .,. 'l ..-: .- :ī- Īallinn 1 999 Sujr.rvkäivitid ia sagedusmuundLrrid' Koostanud T. Lehtla. TTÜelektriajalrrite .ļa iõrrelek1roonika instituut. Eesti Moritz Hermann Jacobi SeĮts. Taļlinrr, l999. 90 lk' Saa�
ühenduste kaudu ühendatud umbes 1000 teiste neuronitega. Niimoodi on moodustunud 100 triljonit sünaptilist ühendust, mis juhivad aju tööd. Põhjalikumalt bioloogilistest neuronitest ja närvivõrkudest vaata täiendavast kirjandusest. 4 Täiendav kirjandus: 1. Tsoukalas, L. H., Uhrig, R. E. Fuzzy and neural approaches in engineering. New York: Wiley-Interscience, 1996. 587 p. 2. Haykin, S. Neural Networks, Prentice-Hall international (UK) Limited, London, 1994. 696 p. 3. , . . : : « ». . , 1999. 76 . 1.2 Tehisneuron Bioloogiline neuron on väga keeruline süsteem ja tema täpset matemaatilist mudelit veel ei ole. Tehisneuron on
ühenduste kaudu ühendatud umbes 1000 teiste neuronitega. Niimoodi on moodustunud 100 triljonit sünaptilist ühendust, mis juhivad aju tööd. Põhjalikumalt bioloogilistest neuronitest ja närvivõrkudest vaata täiendavast kirjandusest. 4 Täiendav kirjandus: 1. Tsoukalas, L. H., Uhrig, R. E. Fuzzy and neural approaches in engineering. New York: Wiley-Interscience, 1996. 587 p. 2. Haykin, S. Neural Networks, Prentice-Hall international (UK) Limited, London, 1994. 696 p. 3. , . . : : « ». . , 1999. 76 . 1.2 Tehisneuron Bioloogiline neuron on väga keeruline süsteem ja tema täpset matemaatilist mudelit veel ei ole. Tehisneuron on
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Elektroenergeetika instituut ALAJAAMAD AEK3025 5,0 AP 6 4-1-1 E K (eeldusaine AES3045 "Elektrivõrgud") TALLINN 2008 Loengukursus AEK 3025 ii Rein Oidram _____________________________________________________________________ SISUKORD 1. Sissejuhatus 2. Alajaama struktuur ja side elektrivõrguga 2.1. Alajaama põhitüübid 2.2. Alajaamade talitlustingimused 2.3. Elektrijaamade sidumine elektrivõrguga. 3. Alajaama põhiseadmed 3.1. Trafo ja autotrafo 3.1.1. Trafode ja autotrafode kasutamine elektrisüsteemis 3.1.2. Trafo soojuslik talitlus 3.1.3. Trafo isolatsiooni kulumine ja koormusvõime 3.1.4. Trafole lubatavad ülekoormused 3.1.5. Elektrivõrgu neutraali ühendamine maaga 3.1.5.1. Isoleeritud neutraaliga elektrivõrk 3.1.5.2. Resonantsmaa
annaabi.ee 
