ÄRIÕIGUSE KONTROLLKÜSIMUSED 1. .Füüsilisest isikust ettevõtja. Õigused,kohustused,vastutus Füüsilisest isikust ettevõtja kantakse äriregistrisse tema nõudel. Füüsilisest isikust ettevõtja tuleb kanda äriregistrisse, kui ta on maksukohustuslasena registreeritud Maksu- ja Tolliametis vastavalt käibemaksuseadusele. FIE vastutab oma ettevõtlusest tulenevate kohustuste eest kogu oma varaga. Tööandjana tegutsedes peab FIE pidama oma töötajatele makstud palgalt kinni tulumaksu, kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse, arvestama sotsiaalmaksu ning esitama nende kohta maksudeklaratsioonid 2. Juriidiline ja eraisik õiguskäibes. 3
Usaldusühingus aga vähemalt üks isik, kes on antud juhul täisosanik ja on kohustuste ees kogu oma varaga. Teiste partnerite suhtes on see vastuvõetav ehk õiglane, sest täisühingus toimitakse nii. Pean sellist klassifitseerimist ebaõiglaseks, sest kui koos on asutatud ühine äri, siis peaksid kõik olema selle ees võrdsed. Arvan, et täisosanikuks olemise privileegiks ei saa olla kogu oma varaga vastutamine. Leian, et ettevõtlusvormidest täisühing on kindlasti parem, kuna sellisel juhul vastutavad kõik ilusti võrdselt ja asi on palju ausam (City õigusabi, 2011). 1.2 Ettevõtja ja ettevõtte mõiste Ettevõtjaks on füüsiline isik, kelle ülesandeks on pakkuda oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid. Samuti on kaupade müük või teenuste osutamine talle püsivaks tegevuseks, ning seadusega sätestatud äriühingus. (https://et.wikipedia.org/wiki/Ettev%C3%B5tja)
Ettevõtte juriidilise vormi valik Tallinna Tehnikaülikool Tallinna Kolledz Tallinn Võimalikud juriidilised vormid Täisühing Osaühing Usaldusühing Mittetulundusühing (MTÜ) Tulundusühistu Aktsiaselts Füüsilisest isikust ettevõtja (FIE) Ettevõtlusvorm Minimaalne nõutav Minimaalne nõutav Varaline vastutus Juhtimine algkapital (euro) asutajate arv FIE puudub üks FIE vastutab kohustuste Juhtimisorganid eest kogu oma varaga puuduvad Osaühing 2500 üks Osanik ei vastuta Osaühingu kohustuslik
SISSEJUHATUS ETTEVÕTLUSE ÕPINGUTESSE LOENG 1: ETTEVÕTLUSE ARENG JA (VÄIKE)ETTEVÕTLUSE OLEMUS 1. Ettevõtluse areng 1.1 Ettevõtluse ajalooline areng PS, kuula põhiesitlust Ettevõtllikkuse areng... Läbi aegade on mõistet ettevõtja ja ettevõtlus käsitletud erinevalt. Originaalis on inglisekeelne mõiste entrepreneur pärit Prantsuse keelest ja see tähendas isikut, kes on aktiivne ja saavutab midagi. Teiste riikide kontekstis tähendas ta eelkõige vahendaja (tähendust). Väikeettevõtluse ajalooline taust saab alguse väliskaubanduse algetest... KUI VANA ON ETTEVÕTLUS? KES ON LÄBI AJALOO olnud ettevõtja? KUST JA KUIDAS SAI ALGUSE kaasaaegne ettevõtlus?
ÄRIÕIGUSE KONTROLLKÜSIMUSED 1. Füüsilisest isikust ettevõtja. Õigused,kohustused,vastutus Füüsilisest isikust ettevõtja on isik, kes pakub tasu eest kaupu või teenuseid enda nimel ning kaupade või teenuste müük on talle püsivaks tegevuseks. FIE tegevust reguleerib Äriseadustik. Füüsilisest isikust ettevõtjaks võib olla iga füüsiline isik. Füüsilisest isikust ettevõtja peab enne tegevuse alustamist esitama avalduse enda kandmiseks äriregistrisse. Äriregistrisse kandmiseks tuleb esitada kohtu registriosakonnale avaldus ettevõtjaportaali kaudu või notariaalse kinnitusega. Kui tegevusala on reguleeritud eriseadusega (nt kaubandustegevuse puhul Kaubandustegevuse seadus), tuleb arvestada selle seaduse nõudeid. Äriregistrisse kantakse 1. Ärinimi ja asukoht.. 2. Nimi, isikukood 3. Muud seadusest ettenähtud andmed
Äriõigus Äriõigust võib teise nimega nimetada ka kaubandusõiguseks, see on õigusnormide kogum, mis reguleerib ühiskonnas toimuvat vahetusprotsessi, seal hulgas selles protsessis osalevate majandusüksuste asutamise ja lõpetamise korda ning nende tegevuse aluseid. Äriõiguse peamiseks õigusaktiks on Äriseadustik (ÄS). Äriõiguse keskseks subjektiks on ettevõtja. Ettevõtja on füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid. Äriühingud Vastavalt äriseadustikule on äriühingud: Täisühing; Usaldusühing; Osaühing; Aktsiaselts: Tulundusühistu tegevust reguleerib iseseisvalt Tulundusühistu seadus. Füüsilisest isikust ettevõtja; Mittetulundusühistu. Äriühingud (2) Äriühing kantakse äriregistrisse. Äriühingu õigusvõime tekib äriregistrisse kandmisest ja lõpeb äriregistrist kustutamisega.
Ettevõtlusvormid ja nende erinevused Enne, kui alustate ettevõtlusega, peate otsustama, millist ettevõtte liiki valida. Lõplikku otsuse langetamise eel peaksite mõtlema järgmistele asjade peale. · Kas ettevõtlus kujuneb Teie põhitegevuseks või on tegemist vaid Teie kõrvaltegevusega? · Kas Teie eesmärk on luua ettevõte, mis tagab töö ainult Teile (ja Teie perekonnale) või kavatsete luua ettevõtte, mis kujuneb tööandjaks ka teistele. · Kas Teie äriidee on teenida kiiresti kasumit lühiajalise projekti kaudu või plaanite luua pikema perspektiiviga soliidset firmat. · Kui suur on äririsk: kas soovite riskida kogu oma varaga äri ebaõnnestumise korral.
PEATÜKK 4. ETTEVÕTLUS 4.1 ETTEVÕTLIK INIMENE, ETTEVÕTJA JA PALGATÖÖTAJA Kes on ettevõtlik inimene? Kas igaühest saab ettevõtja? Millised erisused on ettevõtjal igapäevaelus võrreldes palgatöötajaga? Milles seisneb ettevõtja risk? Ettevõtlikkus, ettevõtja. Ettevõtlikkust iseloomustab millegi uue alustamine, võimaluse nägemine ja reageerimine sellele, algatusvõime ning valmisolek riskida. Ettevõtlikkus eeldab loomingulisust, uuendusmeelsust, oskust välja selgitada enda eemärke ja selle saavutamise kavandamist. Ettevõtlikkust on vaja näiteks meeskonna loomisel, et võtta osa kursustevahelisest korvpalliturniirist. Meeskonna loomist ja turniirist osavõtmist võib takistada kursusekaaslaste
ÄRIÕIGUSE KONTROLLKÜSIMUSED 1. .Füüsilisest isikust ettevõtja. Õigused,kohustused,vastutus FIE-l on ainuõigus oma ärinimele. Õigus tegutseda talle sobivas valdkonnas kui see ei ole seadusega vastuolus. Äriregistrisse kandmisel tuleb registreerida põhitegevusala. FIE-le on kehtestatud raamatupidamise korraldamise kohustus.FIE vastutab oma ettevõtlusest tulenevate kohustuste eest kogu oma varaga 2. Juriidiline ja eraisik õiguskäibes. Juriidilise isiku õigusvõime on võime omada tsiviilõigusi ja kanda tsiviilkohustusi. Võib
........................................................4 Mida peaks iga inimene teadma äriühinguõigusest?.......................................................................5 Ettevõtlus.........................................................................................................................................7 Äriühingute liigid.............................................................................................................................9 Füüsilisest isikust ettevõtja............................................................................................................11 Ärinime mõiste..............................................................................................................................12 Prokuura.........................................................................................................................................13 Äriregister.....................................................................................
Loeng 3: Ettevõtluse õiguslik – organisatsioonilised vormid. Ehitusettevõtluse areng. Ettevõtja võib valida oma vajaduste ja võimaluste järgi sobiva ettevõtlusvormi: aktsiaseltsi, osaühingu, täisühingu, usaldusühingu, tulundusühistu või olla füüsilisest isikust ettevõtja. AKTSIASELTS Nagu osaühing on ka aktsiaselts on piiratud vastutusega äriühing, kus aktsionärid ei vastuta isiklikult aktsiaseltsi kohustuste eest. Aktsiakapital jaotatakse aktsiateks, mille väikseim nimiväärtus võib olla 10 krooni. Aktsiad võivad olla nimelised või esitajaaktsiad. Erinevus nende vahel seisneb vaid selles, et nimelisest aktsiast tulenevad õigused kuuluvad isikule, kes on kantud aktsiaraamatusse., esitajaaktsiast tulenevad õigused kuuluvad aga sellele, kelle valduses on aktsia. Vastavalt Äriseadustikule võivad aktsiad olla ka erinevat liiki: eelisaktsiad või lihtaktsiad.
Rahvusraamatukogu......................................................................................... 11 2. Juriidilise isiku valik.................................................................................... 11 Ülaltoodud näidetes on lähtutud järgmistest kriteeriumidest: suurte stardikulude puhul on eelistatavad kapitaliühingud(osaühing või aktsiaselts) oma kapitali kaasamise võime poolest. Suure potentsiaalse laienemise korral on sobivaks variandiks aktsiaselts, kuna selle äriühinguliigi puhul on kapital kõige paindlikum. Stabiilselt väikese tegevusmahu, kuid suure riski korral on sobiv valik osaühing, kuna asutajad saavad olla tihedalt kursis osaühingu tegevusega ning paljuski kaasa rääkida, kuid nad ei pane mängu oma isiklikku vara. Kui stardikulud ja risk on väikesed, võib asutada isikuühingu(täis- või usaldusühing), kuna selle ümberkujundamine pole vajaduse korral ületamatu
Ettevõtlusvormid Mittetulundusühing on isikute vabatahtlik ühendus, mille eesmärgiks või põhitegevuseks ei või olla majandustegevuse kaudu tulu saamine. See tähendab, et tegutsetakse avalikkuse (terve ühiskonna) huvisid silmas pidades. Tulu võib kasutada üksnes põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks. Osaühing on äriühing, millel on osadeks jaotatud osakapital. Osaühing vastutab oma kohustuste täitmise eest kogu oma varaga. Osanikul isiklikku varalist vastutust ei ole. Osaühingut reguleerib Äriseadustik. Täisühing on äriühing, milles kaks või enam osanikku tegutsevad ühise ärinime all ja vastutavad võrdselt ühingu kohustuste eest kogu oma varaga. Täisühingut reguleerib Äriseadustik. Täisühingu osanikuks võib olla füüsiline või juriidiline isik, osanikuks ei või olla kohaliku omavalitsuse üksus
Ettevõtlusvormide võrdlus 1. Ettevõtlusvorme kasutatakse selleks, et ettevõtteid teostada ja neid eristada. Kõik ettevõtlusvormid registreeritakse Maksu- ja tolliametis või Äriregistris, kokku on ettevõtlusvorme seitse. Füüsilisest isikust ettevõtja (FIE) on isik, kes pakub tasu eest kaupu või teenuseid enda nimel ning kaupade või teenuste müük on talle püsivaks tegevuseks. FIE tegevust reguleerib Äriseadustik. Füüsilisest isikust ettevõtja peab enne tegevuse alustamist esitama avalduse enda kandmiseks äriregistrisse. FIE võib olla tööandjaks teistele isikutele ning tööandjana on ta kohustatud lähtuma Töölepingu seadusest. FIE peab pidama oma tegevuse kohta raamatupidamisarvestust ning tal on lubatud kasutada kassapõhist arvestusprintsiipi. FIE on kohustatud maksma tulumaksu ja sotsiaalmaksu ning teisi vastavaid makse juhul, kui ta on käibemaksukohuslane või tööandja
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI TALLINNA KOLLEDZ Rahvusvaheline majandus ja ärikorraldus Juriidilised isikud milliseid eelistaja ja miks? Referaat Tallinn 2012 Füüsilisest isikust ettevõtja (FIE) Füüsilisest isikust ettevõtja on isik, kes pakub tasu eest kaupu või teenuseid enda nimel ning kaupade või teenuste müük on talle püsivaks tegevuseks. FIE tegevust reguleerib Äriseadustik. Füüsilisest isikust ettevõtja peab enne tegevuse alustamist esitama avalduse enda kandmiseks äriregistrisse. Äriregistrisse kandmiseks tuleb esitada kohtu registriosakonnale avaldus ettevõtjaportaali kaudu või notariaalse kinnitusega. Kui tegevusala on reguleeritud eriseadusega (nt kaubandustegevuse puhul Kaubandustegevuse seadus), tuleb arvestada selle seaduse nõudeid. FIE ärinimi peab sisaldama ettevõtja ees- ja perekonnanime. Ärinimi peab olema
ÄRIÕIGUSE KONTROLLKÜSIMUSED 1. Füüsilisest isikust ettevõtja. Õigused, kohustused, vastutus FIE-ks võib olla iga füüsiline isik. FIE peab enne tegevuse alustamist esitama avalduse enda kandmiseks äriregistrisse. FIE võib äriregistri pidajale teatada oma ettevõtte tegevuse peatamisest ette, märkides ajavahemiku, millal ettevõte ei tegutse. FIE on isik, kes teenib majanduslikku tulu ja tegeleb enda nimel ettevõtlusega. FIE registreeritakse äriregistris ning nimeks on selle asutaja ees ja perekonnanimi.
kohustuste eest võrdselt kogu oma varaga. USALDUSÜHING – äriühing, milles kaks või enam isikut tegutsevad ühise ärinime all ja vähemalt üks neist isikutest (täisosanik) vastutab ühingu kohustuste eest kogu oma varaga ning vähemalt üks neist isikutest (usaldusosanik) vastutab ühingu kohustuste eest oma sissemakse ulatuses OSAÜHING – üks äriühingu liike mille tunnused on: vähemalt 2500 euro suurune osakapital; osanik ei vastuta ühingu kohustuste eest; osaühing vastutab oma kohustuste täitmise eest kogu oma varaga. AKTSIASELTS – äriühing, millel on järgmised tunnused: Aktsiaselts on äriühing, millel on aktsiateks jaotatud aktsiakapital. Aktsionär ei vastuta isiklikult aktsiaseltsi kohustuste eest. Aktsiaselts vastutab oma kohustuste täitmise eest oma varaga. Äriühingu aktsiakapital peab olema vähemalt 25000 eurot. TULUNDUSÜHISTU – äriühing, mille eesmärgiks on toetada ja soodustada oma liikmete
ETTEVÕTJA füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid ning kaupade müük või teenuse osutamine on talle püsivaks tegevuseks. Seaduses sätestatud äriühing. ÄRIÜHING on täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts ja tulundusühistu. KONTSERN emaettevõtja koos tütarettevõtetega moodustab kontserni. EMAETTEVÕTE kui üks äriühing on teises äriühingus osanik või aktsionär ning omab seal häälteenamust, nimetatakse osalevat ühingut emaettevõtjaks. TÜTARETTEVÕTE emaettevõtja osa. Ühing, kus teine ühing ehk emaettevõtja omab oma osaniku või aktsionärina lepingu alusel või ilma selleta valitsevat mõju. ÄRINIMI ehk firma on äriregistrisse kantud nimi, mille all ettevõtja tegutseb. PROKUURA volitus, mis annab ettevõtja esindajale (prokuristile) õiguse esindada ettevõtjat kõikide majandustegevusega seotud tehingute tegemisel.
kutsehariduskeskus Ettevõtlusvormid Koostaja: Juhendaja: 2015 Ettevõõtlusvormid ja nende tutvustus Täisühing on äriühing, mille kaks või enam omanikku tegutsevad ühise ärinime all. Täisühingu osanik võib olla nii füüsiline kui ka juriidiline isik.Täisühingu osanikuks ei saa olla riik või kohalik omavalitsus. Kõik täisühingu osanikud vastutavad ühingu kohustuste eest võrdselt kogu oma varaga. Selline piiramatu vastutus nõuab suurt usaldust oma partnerite vastu. Oma ettevõtte organiserimine sellises vormis tuleb juba alguses mõelda, kellega koos ära ajada, kas ta on võimeline koostööks, kui kindel ja vastutusvõimeline on partner, kas
ETTEVÕTLUS Ettevõtlus – mis tahes seadusega kooskõlas olev majandustegevus, mille eesmärk on tavaliselt kasumi teenimine. Ettevõtlus toimub ettevõtte asutamise ja selle käigus hoidmise kaudu. Oluline õigusakt on äriseadustik. Ettevõte – tööjõu, kapitali ja tootmisvahenditega varustatud iseseisev majandusüksus, mille kaudu ettevõtja tegutseb. Valmistab tooteid ja teenuseid. Tunnusteks on varade lahusus, oma bilanss, raamatupidamine ja juhtimine. Ettevõtte vara on lahus ettevõtte omanike varast. Ettevõtte sünonüüm on firma. Ettevõte koosneb asjadest, õigustest ja kohustustest. Ettevõtja – isik, kes tegutseb äris kasu saamiseks ja kannab sellesse ärisse tehtud isiklike investeeringute kaotamise riski. Ettevõtjat peetakse turumajanduses äritegevuse peamiseks mootoriks.
kriminaalkorras karistada rahatrahvi või sundlõpetamisega. Juriidilise isiku osanikud, aktsionärid või liikmed, samuti juriidilise isiku juhtorganite liikmed peavad omavahelistes suhetes järgima hea usu põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve. 1.1 Eraõiguslik juriidiline isik ja tema jagunemine Eraõiguslik juriidiline isik on erahuvides ja selle juriidilise isiku liigi kohta käiva seaduse alusel loodud juriidiline isik. Eraõiguslik juriidiline isik on täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts, tulundusühistu, sihtasutus ja mittetulundusühing. Äriühingu (täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts ja tulundusühistu) liikide eristamise peamiseks kriteeriumiks on osanike vastutus. Kui osaühingu, aktsiaseltsi, ja tulundusühistu osanikud/aktsionärid ei vastuta oma varaga ühingu kohustuste täitmise eest, siis täisühingu ja usaldusühingu puhul vastutavad ühinguga solidaarselt kogu oma varaga ka vastavalt
[ÄRIÕIGUS. ÄRIÜHINGUD] Õiguse alused TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Õiguse alused ÄRIÕIGUS. ÄRIÜHINGUD Referaat 2014 1 2 SISUKORD 1. Sissejuhatus äriõigusse. Äriõiguse põhimõisted ..................................................................3 2. Füüsiliselt isikust ettevõtja......................................................................................... ..................6 3. Täisühing ja usaldusühing.................................................................................. ...........................7 3.1 Mõisted. Asutamine. Osanike õigused....................................................................................7 3.2 Täisühingu lõpetamine..................................................................................... ........................10 4. Aktsiaselts ja osaühing..........................................................................
Majandus Ettevõtlus - kasu saamisele suunatud tegevus( võimaluste nägemine ja ärakasutamine, riskide võtmine) Ettevõtte eesmärgid - teenida kasumit, sõltumatus, saada tuntuks, tegeleda hobiga, areneda või ennast teostada(inimene) (Ev eesmärk on teenida kasumit) Ettevõtlusvormid Täisühing - ühing, milles on vähemalt kaks osanikku, kes tegutsevad ühise ärinime all ja vastutavad kogu oma varaga ühingu kohustuste eest; sissemaks sõltub ühingulepingust Usaldusühing - äriühing, milles kaks isikut tegutsevad ühise ärinime all; vähemalt üks osanikest vastutab ühingu eest kogu oma varaga ja (usaldus) osanik vastutab kohustuste eest oma sissemakse ulatuses Osaühing - äriühing, millel on osadeks jaotatud osakapital
Ettevõtete jaotus suuruste järgi Nimetus Töötajate arv Käive Mikroettevõtte Kuni 9 Max 31 Väikeettevõtte 10-49 Max 110 Keskmine ettevõte 50-249 Max 625 Suurettevõte 250 ja enam Enam kui 625 Väikeettevõtte omadused Omanik on sageli ettevõtte juht ja töötaja Ettevõte on suhteliselt väike tegevusharu keskmisega võrreldes Sõltumatus – ei ole suuromanikku Sageli langeb ettevõtte ja ettevõtja asukoht kokku Tootmismahtude piiratus (Aasta käive 16 000€) Väikeettevõtluse roll Eestis Töökohtade loomine Innovatsiooni arendamine Kvalifikatsiooni tõstmine Konkurentsi edendamine Ettevõtlusvormid: FIE Selleks võib olla iga teovõimeline isik – pakub oma nimel kaupu või teenuseid. Kui teie aastakäive ületab 16 000 eurot, tuleb end registreerida Maksu- ja Tolliametis käibemaksukohustuslaseks. FIE – Füüsilisest isikust ettevõtja
1. Ettevõtja mõiste. Ettevõtja on füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid ja kaupade müük või teenuste osutamine on talle püsivaks tegevuseks, ning seaduses sätestatud äriühing. (ÄS § 1) 2. Ettevõtja tegevusalad. Ettevõtja võib tegutseda tegevusaladel, millel tegutsemine ei ole seadusega keelatud. Seaduses võib sätestada tegevusalasid, milleks on vaja tegevusluba või millel võib tegutseda üksnes teatud liiki ettevõtja. Ettevõtja teatab äriregistrisse kandmisel kavandatud põhitegevusala, samuti teatab tegevusalade muutumisest. (ÄS § 4) 3. Füüsilisest isikust ettevõtja ja äriühingu ärinimi. Füüsilisest isikust ettevõtjaks võib olla iga füüsiline isik. Füüsilisest isikust ettevõtja peab enne tegevuse alustamist esitama avalduse enda kandmiseks äriregistrisse. (ÄS § 3) Füüsilisest isikust ettevõtja ärinimi peab sisaldama ettevõtja ees- ja perekonnanime ning ei või sisaldada äriühingule
Ettevõtte teeb mingi toote või teenuse ja müüb seda.. On vaja tööjõudu, ressursse ja kapitali. Kui firma on teeninud kasumit on kõige mõistlikum investeerida tagasi ettevõttesse, et arendada/uuendada tootmis tehnoloogiat. Mida parem tootmis tehnoloogia seda vähem läheb ressursse. Kuigi ilma tugeva juhita ei saa firmat olla. Ettevõtja peaks olema: · Riskialdis · Hea kujutlusvõimega · Hea suhtleja On olemas erinevad firmade liigid · Osaühing on äriühing, millel on osadeks jaotatud osakapital. Osanikud ei vastuta isiklikult osaühingu kohustuste eest. · Aktsiaselts on äriühing, millel on aktsiateks jaotatud aktsiakapital. Aktsionär ei vastuta isiklikult aktsiaseltsi kohustuste eest. · Mittetulundusühing on isikute vabatahtlik ühendus, mille eesmärgiks või põhitegevuseks ei või olla majandustegevuse kaudu tulu saamine
https://www.riigiteataja.ee/akt/13364383 Juriidiline isik on organisatsioon, millele õiguskord omistab õigusvõime. Juriidiline isik on kas eraõiguslik või avalik-õiguslik. Eraõiguslik juriidiline isik on erahuvides ja selle juriidilise isiku liigi kohta käiva seaduse alusel loodud juriidiline isik. Äriseadustikus määratletud eraõiguslikud juriidilised isikud on äriühingud. Eesti seadused näevad ette järgmised eraõiguslikud juriidilised isikud: ·Äriühingud: Täisühing Usaldusühing Osaühing Aktsiaselts Tulundusühistu ·Mittetulundusühing ·Sihtasutus ·Avalik-õiguslik juriidiline isik on riik, kohaliku omavalitsuse üksus või muu avalikes huvides seadusega loodud üksus. Avalik-õigusliku juriidilise isiku õigusvõime tekkimine, organid ja nende pädevus, põhikirja olemasolu jne nähakse ette selle konkreetse avalik-õigusliku isiku kohta käiva seadusega. Äriühingute maksukohustus · Maksukohustus
VÕRUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Turismi õppetool Mari-Liis Mürk Mp10 ERINEVAD ETTEVÕTLUSVORMID Referaat Juhendaja: Viibeke Turba Väimela 2011 Erinevad ettevõtlusvormid 1. Ettevõtluse eesmärgiks on tulu saamine toote või teenuse tootmisest või müügist. Ettevõte on iseseisev majandusüksus, mille kaudu tegutseb ettevõtja. Et luua uus organisatsioon või ettevõte, siis selleks peab olema idee ja/või elluviimise tahe. Kui pole ideed, tahet ega vajadust siis pole ka mõtet ettevõtet või organisatsiooni asutada. Oma ideid saab ellu viia erinevaid ettevõtlusvorme kasutades. Ettevõtlusvormid on füüsilisest isikust ettevõtja ehk FIE, täisühing, usaldusühing, osaühing ja aktsiaselts, ka tulundusühistu. Isiklikult olen kuulnud ja kokku puutunud ainult FIE, osaühingu ja aktsiaseltsiga.
KAUBANDUSETTEVÕTLUS KONSPEKT PEATÜKK 1. SISSEJUHATUS. Ettevõtlus ja kaubandus majanduse kontektis Kaubandus on institutsiooniline majandusharu, mis hõlmab kõiki töötajate ja tarbijate vahendamisega tegelevaid ettevõtteid, sõltumata sellest, millega, kus või kui suures või väikeses koguses kaupu müüakse. Tegevuslikus mõttes on kaubandus igasugune tulu taotlev tegevus kaupade vahendamisel tootjalt tarbijale, toimugu see kas raha eest või ilma (barterkaubandus tehingud).
Osaühing Aktsiaselts FIE Täisühing Tulundusühistu MTÜ Usaldusühing Aktsiaselts on äriühing, Aktsiaseltsi millel on aktsiateks juhtimisorganiteks on: jaotatud aktsiakapital aktsionäride üldkoosolek, Aktsiaseltsi võib asutada nõukogu ja juhatus. üks või mitu füüsilist või Aktsiaseltsi kõrgeim juriidilist isikut. juhtimisorgan on Aktsiakapital peab olema aktsionäride üldkoosolek vähemalt 400 000 suur kapitalinõue, Üldiselt valitakse kolmetasandiline aktsiaselts juhtimisstruktuur, ettevõtlusvormiks siis, kui audiitori nõue soovitakse minna börsile
juhtorganite liikmete, vaid juriidilise isiku enda kohustus. 18. Juriidiline isik on kas eraõiguslik või avalik-õiguslik. Eraõiguslik juriidiline isik on erahuvides ja selle juriidilise isiku liigi kohta käiva seaduse alusel loodud juriidiline isik. Eraõiguslikud juriidilised isikud jagunevad äriühinguteks ja mittetulundusühendusteks. Äriühingud omakorda võib liigitada isikuteühinguteks (täisühing, usaldusühing) ja kapitaliühinguteks (aktsiaselts, osaühing, tulundusühistu) sõltuvalt sellest, kas ühingu kohustuste eest vastutavad isiklikult ka selle asutajad või osanikud, või piirdub asutaja vastutus (risk) üksnes tema sissemaksega. Mittetulundusühenduste ala kuuluvad mittetulundusühingud ja sihtasutused. Eraõiguslik juriidiline isik on täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts, tulundusühistu, sihtasutus ja mittetulundusühing (TsÜS § 24,25)
Juriidilise isiku osanikud, aktsionärid või liikmed, samuti juriidilise isiku juhtorganite liikmed peavad omavahelistes suhetes järgima hea usu põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve. 4 2. ERAÕIGUSLIK JURIIDILINE ISIK Eraõiguslik juriidiline isik on erahuvides ja selle juriidilise isiku liigi kohta käiva seaduse alusel loodud juriidiline isik. Eraõiguslik juriidiline isik on täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts, tulundusühistu, sihtasutus ja mittetulundusühing. Äriühingu (täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts ja tulundusühistu) liikide eristamise peamiseks kriteeriumiks on osanike vastutus. Kui osaühingu, aktsiaseltsi, ja tulundusühistu osanikud/aktsionärid ei vastuta oma varaga ühingu kohustuste täitmise eest, siis täisühingu ja usaldusühingu puhul vastutavad ühinguga solidaarselt kogu oma varaga ka vastavalt täisühingu
kohustuste eest kogu oma varaga ning vähemalt üks neist isikutest (usaldusosanik) vastutab ühingu kohustuste eest oma sissemakse ulatuses. Usaldusühingule kohaldatakse täisühingu kohta käivaid sätteid, kui Äriseadustiku V osas sätestatust ei tulene teisiti. Usaldusosa kohta ei või välja anda väärtpaberit. osaühing- on äriühing, millel on osadeks jaotatud osakapital. Osanik ei vastuta isiklikult osaühingu kohustuste eest. Osaühing vastutab oma kohustuste täitmise eest kogu oma varaga. Osakapital peab olema vähemalt 40 000 krooni. aktsiaselts- on äriühing, millel on aktsiateks jaotatud aktsiakapital. Aktsionär ei vastuta isiklikult aktsiaseltsi kohustuste eest. Aktsiaselts vastutab oma kohustuste täitmise eest oma varaga. Aktsiakapital peab olema vähemalt 400 000 krooni.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
