sisetakistus. Galvanomeetrist on vaja teha voltmeeter mootepiirkonnaga U. Galvanomeetrit ja eeltakistit läbib üks ja seesama voolutugevus Ig Avaldame siit eeltakisti väärtuse RE Tähistame U/Ug = n , saame RE = Rg(n 1) Järelikult galvanomeetri mootepiirkonna suurendamiseks n korda on vaja,et kasutatava eeltakisti takistus oleks n - 1 korda suurem galvanomeetri sisetakistusest 4. Töö käik. 1.Protokollisime mõõteriistad. 2.Vastavalt juhendajalt saadud kaliibritavale pingele U arvutage eeltakisti RE ja valige see takistusmagasinil. Saime juhendajalt järgmised parameetrid : I=10mA=0,01A Rg=7100 Ig=500µA=0,0005A Arvutasime välja n = = 20 ning Rs = Ie = 0,01mA I1 = 0,1mA 3.Reguleerisime etalonvoltmeetri näidu pingele U . 4.Kui galvanomeetri osuti ei asetu viimasele jaotisele, siis tuleb täpsustada eeltakisti suurust RE katseliselt. 5.Leidsime kaliibritava galvanomeetri 10-le erinevale skaalajaotisele
ühendatud paralleelselt ja seega on neil ühesugune pinge Ug . Seetõttu Ig·Rg = Is·Rs ja kuna I = Ig + Is , siis Ig·Rg = (I Ig)Rs Jagades saadud vorrandi molemad pooled I -ga ja tähistades I/Ig = n , saame sundi takistuse arvutamiseks valemi Niisiis on sundi takistuse arvutamiseks vaja teada galvanomeetri sisetakistust ja kordsustegurit n = I/Ig. 4. Töö käik. 1.Protokollisime mõõteriistad. 2. Vastavalt juhendajalt saadud kaliibritavale voolutugevusele I arvutage sundi takistus Rs ja valige see takistusmagasinil. Saime juhendajalt järgmised parameetrid : I=10mA=0,01A Rg=7100 Ig=500µA=0,0005A Arvutasime välja n = = 20 ning Rs = Ie = 0,01mA I1 = 0,1mA 3. Reguleerige etalonampermeetrinäit vordseks I -ga. 4. Kui galvanomeetri osuti ei asetu viimasele jaotusele,siis tuleb magasini takistust täpsustada.Kaliibrimise eeltöö on loppenud,kui galvanomeetri osuti asetseb viimasel jaotisel
mugavad, muidu võib see esinemist häirida Õpilase kohustused Järgida ajakava Anda juhendajale ülevaade tehtud tööst Täita juhendaja poolt antud ülesanded korrektselt ja õigeks ajaks Esitada juhendajale kõik tööga seotud materjalid kui juhendaja seda nõuab Anda juhendajale teada kui oled haige Esitada töö retsensentidele 1 kuu enne kaitsmist Kaitsta oma töö komisjoni ees õigeaegselt Õpilase õigused Saada juhendajalt tööks vajaminevate materjalide leidmiseks abi Saada abi meetodite valikul Saada abi ankeedi ja küsimustike koostamisel Saada abi tekstide kirjutamisel ja töö vormistamisel Saada abi kaitsekõne ja slaidiprogrammi koostamisel Edu ja töökust uurimistöö koostamisel. Alati saad abi oma juhendajalt ja õpetajatelt! Kasutatud materjal http://poltsamaa.edu.ee/content/uurimus/uurimistoo (03.05.2011)
„Puuliikide eristamise doomino“ Loovtöö Romet ja Simon Juhendaja: Tõnu 2014/2015 Loovtöö eesmärk ja idee • Loovtöö eesmärgiks on õpetada inimesi tundma eri puiduliike ja nende omadusi. • Idee tuleneb meie juhendajalt. Doomino valmimine 1.Õpetajaga idee arutamine 2.Plaani kavandamine 3.Viinerist alusplaatide väljasaagimine 4.Alusplaatide lihvimine 5.Eriliigiliste puidu plaatide, aluste peale liimimine 6.Viimistlemine Kask ja selle äratundmine • Kaske on kõige lihtsam ära tunda järgnevate omaduste abil: • Kask on tekstuurilt Tihe ja ühtlane, hea läikega puu. • Tugev ja paindub hästi. • Valge mustade laikudega koor. Mahagon ja selle äratundmine
seadme eba- hermeetiliseks. Olin sunnitud katset kordama teise seadme peal. 2. Katse Katse ettevalmistus: Eemaldasin katseklaasi ja loputasin seda destilleeritud veega. Sättisin büretid ühele kõrgusele ja kontrollisin, et vee nivoo oleks silma järgi ühel kõrgusel. Tõstsin ühe büretiharu teisest 15...20 cm kõrgemale ning jälgisin paar minutit, kas vee nivoo püsib paigal. Nivoo püsis paigal. Järelikult oli seade hermeetiline. Katse : Küsin juhendajalt uue metallitüki (nr. 405). Võtan metallitüki paberist välja ja mässin selle filterpaberisse. Niisutan filterpaberit destilleeritud veega. Mõõdan väikse mõõtesilindriga 5,5 cm³ HCl (10%). Valan happe läbi lehtri katseklaasi nii, et katseklaasi ülaosa ei puutu happega kokku. Hoides katseklaasi väikese nurga all, asetan metallitüki niisutatud filterpaberiga katseklaasi seinale umbes 2 cm allapoole avaust. Sulgen katseklaasi
alalispingeallikas. 3. Töö teoreetilised alused. Mōōteriista kaliibrimine on protseduur,kus mōōteriista skaala jaotistega seatakse vastavusse mōōdetava suuruse väärtused etteantud mastaabis. Galvanomeeter on analoogmōōteriist nōrkade voolude (ca 1mA) mōōtmiseks. Selleks,et kasutada galvanomeetrit voltmeetrina,tuleb galvanomeetriga G järjestikku ühendada nn. eeltakisti RE (joon 1). Eeltakisti piirab voolu läbi galvanomeetri. 2.Töökäik 1.Vastavalt juhendajalt saadud kaliibritavale pingele U arvutage eeltakisti RE ja valige see takistusmagasinil (tavaliselt on vajalik eeltakistus juba takistusmagasinil peale pandud). 2. Reguleerige etalonvoltmeetri näit pingele U . 3. Kui galvanomeetri osuti ei asetu viimasele jaotisele,siis tuleb täpsustada eeltakisti suurust RE katseliselt. 4. Leidke kaliibritava galvanomeetri 10-le erinevale skaalajaotisele vastavad etalonvoltmeetri
paremini teha on aja planeerimine. Enamus asju jätsin viimasele päevale, arvates, et siis on kergem teha, kuid see polnud nii nagu arvasin. Mulle kõige enam vajalikud teemad olid loovtööd. See arendas minu kirjutamis oskust, loovust. Nõrgimaks küljeks on mul esseede, juttude ja kirjandite kirjutamine ning õpimappi vajavate loovtööde ja juttude kirjutamine aitasid mind väga. Õpimapi teemad oli kuigivõrd lihtsad ning ei jäänud mingeid arusaamatusi. Kõik oli ära seletatud lahti, juhendajalt sai abi küsida jooksvalt ning minul ei tekkinud suuri probleeme mingi teema ülesandega, et ei saanud lahendada. Mulle sobis selline õppimisviis. Tänu sellele saan ma kiirelt informatsiooni ärkamisaja kohta, kui mul peaks selle teema kohaseid teadmisi vaja minema ning siis ma saan õpimapis järgi vaadata ka teinekordki. See on nagu spikker järgmisesse kooliastmesse minnes.
et mõlemad oleksid rahul. 1. Katri hakkas vältima oma sõpra, seega tegemist on konflikti külmutamisega. Teine osapool, kes raha laenas on tegemist kapituleerumisega, sest ta ei suutnud end kehtestada, vaid surus probleemi alla, kuigi ilmselgelt see teda häiris. 2. Tegemist on konflikti külmutamisega, sest ta ei astunud enda kartustest ja raskustest üle, vaid põgenes nende eest. Kooseksisteerimine. 11.klassis oma praktilist tööd tehes ja juhendajalt punkte saades nägin, et punktid olid saadud ebaõiglaselt, mul olid selleks kindlad faktid ja argumendid, miks minu jaoks oli see ebaõiglane. Positiivne: Ma sain tänu konflikti käigule piisavalt punkte, et saada enda hindeks 5. Ehk siis lahendus oli minu jaoks hea, samuti ka juhendaja jaoks, sest tegin mõned parandused töös. Negatiivne: Enne kui ma rääkisin juhendaja ja vanematega, elasin selle viha ja ebaõigluse tunde väga pikalt üksinda välja, selle asemel, et kohe
galvanomeetris ja galvanomeetri sisetakistus. Galvanomeetrist on vaja teha voltmeeter mtepiirkonnaga U. Galvanomeetrit ja eeltakistit läbib üks ja seesama voolutugevus Avaldame siit eeltakisti väärtuse Tähistame U/Ug=n, saame Järelikult galvanomeetri mtepiirkonna suurendamiseks n korda on vaja,et kasutatava eeltakisti takistus oleks n - 1 korda suurem galvanomeetri sisetakistusest. 4. Töö käik. 1.Protokollige mteriistad. 2.Vastavalt juhendajalt saadud kaliibritavale pingele U arvutage eeltakisti ja valige see takistusmagasinil. 3.Reguleerige etalonvoltmeetri näit pingele U(10V) . 4.Kui galvanomeetri osuti ei asetu viimasele jaotisele,siis tuleb täpsustada eeltakisti suurust katseliselt. 5.Leidke kaliibritava galvanomeetri 10-le erinevale skaalajaoti- sele vastavad etalonvoltmeetri näidud kahel korral: pinge monotoonselt kasvades 0-lt U-le ja monotoonselt kahanedes U-lt 0-le
0.78 1.56 2. 0.77 1.56 3. 0.76 1.54 4. 0.77 1.55 5. 0.77 1.54 Keskm. =0.77 =1.55 3) Paluge juhendajalt luba skeemi(seadme) sisselülimiseks. 4) Muutes liuguri asendit,leidke antud voolutugevuse (I) korral kaheksale erinevale l väärtusele vastavad pinged U ja kandke need tabelisse 2. Korrake punkti 4 ka teise traadiga tõstes ühendusotsad ümber teisele traadile,seejuures jämedamale traadile võtke I = 2A ja peenemale traadile I = 1A. Traadi takistuse soltuvus traadi pikkusest. Tabel 2. 1
Töö teostamise Kontrollitud: Arvestatud: kuupäev: Aparatuur. Mõõteelektrood, mis sukeldatakse tiitritavasse lahusesse; juhtivuse mõõteseade; segur; bürett mõõtelahusega. Töö ülesanne. Töös tiitritakse tugeva leelisega kas nõrka ja tugevat hapet või hapete segu. Tiitrimise ekvivalentpunkt määratakse graafiliselt lahuse elektrijuhtivuse mõõtmiste alusel. Katse käik. Keeduklaas uuritava lahusega saadakse praktikumi juhendajalt. Keeduklaasi paigutatakse elektrood ja segur, keeduklaasi kohale kinnitatakse bürett mõõtelahusega. Elektrood ühendatakse mõõteseadmega, lülitatakse seade sisse ja mõõdetakse lahuse elektrijuhtivus . Edasi lisatakse uuritavale lahusele mõõtelahust 0,5 ml kaupa. Iga kord määratakse pärast lahuse segamist juhtivus. Tiitrimist jätkatakse seni, kuni mõõtelahust on lisatud kahekordne kogus ekvivalentsega võrreldes. Katsetulemused Kasutatud mõõtelahus NaOH 0,1150 n nõrkhape
termomeeter, baromeeter, hügromeeter. · Töö käik Enne katse alustamist eemaldasime katsklaasi ning loputasime selle hoolikalt destilleeritud veega. Seejärel sättisime katsklaasid ühekõrgusele ning kontrollisime, et vee nivoo oleks mõlemas katseklaasis samal kõrgusel. Siis tõstsime ühe katseklaasi teisest umbes 15 cm kõrgemale ning jälgisime paar minutit, et vee nivoo püsiks paigal. Nivoo ei muutunud, seega oli seade hermeetiline ning võisime alustada katset. Saime juhendajalt metallitüki (nr.511), võtsime elle paberist välja ning mässisime filterpaberisse. Tegime filterparebi märjaks destilleeritud veega. Siis valasime lehtri abil 5...6 cm3 10%-st soolhappelahust katseklaasi, jälgides et katseklaasi ülaosa ei puutuks happega kokku. Asetasime metallitüki niisutatud filterpaberiga katseklaasi seinale u. 2 cm allapoole avaust ning sulgesime katseklaasi hermeetiliselt. Seejärel liigutasime jälle bürette nii, et vee nivood ühtiksid. Märkisime
Galvanomeetrit ja eeltakistit läbib üks ja seesama voolutugevus Ig Avaldame siit eeltakisti väärtuse RE Tähistame U/Ug = n , saame RE = Rg(n 1) Järelikult galvanomeetri mõõtepiirkonna suurendamiseks n korda on vaja,et kasutatava eeltakisti takistus oleks n - 1 korda suurem galvanomeetri sisetakistusest. 4. Töö käik. 1. Protokollisin mõõteriistad. Ette oli antud järgmised väärtused: U= 10 V , Rg= 7200 , Ig= 200 mA= 2*10-4 A 2. Vastavalt juhendajalt saadud kaliibritavale pingele U arvutasin eeltakisti RE . Selleks oli vaja leida Ug väärtus. Leidsin selle valmemist Ug => 2*10-4= Ug / 7200 =>Ug= 1,44 RE leidsin valemist => ja valisin selle takistusmagasinil. 3. Reguleerisin etalonvoltmeetri näidu pingele U . 4. Leidsin kaliibritava galvanomeetri 10-le erinevale skaalajaotisele vastavad etalonvoltmeetri näidud kahel korral: pinge
Galvanomeetrit ja eeltakistit läbib üks ja seesama voolutugevus Ig. Ug U I g= = Rg R g+ RE Avaldame siit eeltakisti väärtuse RE U R E=R g ( Ug -1 ) Tähistame U/Ug = n , saame R E = Rg(n 1) Järelikult galvanomeetri mõõte piirkonna suurendamiseks n korda on vaja, et kasutatava eeltakisti takistus oleks n - 1 korda suurem galvanomeetri sisetakistusest 4. Töö käik. 1. Vastavalt juhendajalt saadud kaliibritavale pingele U arvutage eeltakisti RE ja valige see takistusmagasinil (tavaliselt on vajalik eeltakistus juba takistusmagasinil peale pandud). 2. Reguleerige etalonvoltmeetri näit pingele U . 3. Kui galvanomeetri osuti ei asetu viimasele jaotisele, siis tuleb täpsustada eeltakisti suurust RE katseliselt. 4. Leidke kaliibritava galvanomeetri 10-le erinevale skaalajaotisele vastavad etalonvoltmeetri
Sättida büretid ühele kõrgusele ning kontrollida, et vee nivoo oleks mõlemas büretis silma järgi ühel kõrgusel ja büreti keskel. Tõsta üks büretiharu teisest 15...20 cm kõrgemale ning jälgida paar minutit, kas vee nivoo püsib paigal. Kui nivoo ei muutu, on katseseade hermeetiline ja võib alustada katset. Vastasel juhul kontrollida korke ja voolikuid, et tagada hermeetilisus, ja proovida uuesti. Viia büretid taas ühele kõrgusele ja eemaldada katseklaas. 3. Katse. Küsida juhendajalt metallitükk. Metallitükk on keeratud nummerdatud paberisse (märkida üles number). Võtta metall paberist välja ningmähkida filterpaberisse (mitte väga tihedalt, sest paber peaks katse käigus avanema). Teha filterpaber märjaks destilleeritud veega. Mõõta väikese mõõtesilindriga 5...6 cm3 10%-st soolhappelahust. Valada hape läbi lehtri katseklaasi nii, et katseklaasi ülaosa ei puutuks happega kokku. 4. Hoides katseklaasi happega väikese nurga all, asetada metallitükk niisutatud
Töö eesmärk: Töövahendid: Metalli takistuse temperatuuriteguri määramine. Metallist ja pooljuhist katsekehad elektriahjus, Pooljuhi omajuhtivuse aktivatsioonienergia komputeriseeritud mõõteseade (vt. lisajuhend), isiklik diskett ja määramine. vähemalt üks leht valget paberit formaadis A4. Skeem Töö käik. 1. Küsige juhendajalt konkreetne tööülesanne. 2. Katseseadet kasutage lisajuhendis esitatud suuniste järgi. 3. Mõõtmistulemused printige kindlasti välja ja esitage juhendajale kontrollimiseks. 4. Töö tulemused salvestage tingimata ümber "Exceli" failina. Vastavate tegevuste kirjelduse leiate lisajuhendist. 5. Kasutades tabelarvutusprogrammi (nt. MS Excel) võimalusi, joonestage ühe ja sama abstsissteljega, milleks on Celsiuse temperatuuri telg, metalli ja pooljuhi takistuse
pinge Ug . Seetõttu Ig·Rg = Is·Rs ja kuna I = Ig + Is , siis Ig·Rg = (I Ig)Rs Jagades saadud vorrandi molemad pooled I -ga ja tähistades I/Ig = n , saame sundi takistuse arvutamiseks valemi Rs = · Rg Niisiis on sundi takistuse arvutamiseks vaja teada galvanomeetri sisetakistust ja kordsustegurit n = I/Ig. 4. Töö käik 1. Protokollige mooteriistad. 2. Vastavalt juhendajalt saadud kaliibritavale voolutugevusele I arvutage sundi takistus Rs ja valige see takistusmagasinil. 3 Reguleerige etalonampermeetrinäit vordseks I -ga. 4 Kui galvanomeetri osuti ei asetu viimasele jaotusele,siis tuleb magasini takistust täpsustada.Kaliibrimise eeltöö on loppenud,kui galvanomeetri osuti asetseb viimasel jaotisel ja etalonampermeeter näitab voolutugevust I .
Christian Moier, kes viis Tartu ülikoolis läbi harjutused nii operatiivkirurgias kui ka silmaoperatsioonides. Moier oli andekas ja virtuoosne kirurg, kes suutis üliõpilastes äratada huvi oftalmoloogia vastu. Moierit võib lugeda Tartu kirurgiakoolkonna loojaks. Scarpa kirjutatud suur teos oftalmoloogia jaoks oli peamistest silmahaigustest ja see avaldati aasta 1801. Tema huvi silmade vastu oli pärit tema esimesest juhendajalt Morgagnilt, kuid Scarpat ei saa lugeda silma spetsialistiks. Tema teoste populaarsusel oli kindlasti ka seos tema kunstiandega, sest kõikidele oma teostele tegi ta ise ka vapustavalt detailsed ja kvaliteetsed illustratsioonid. Scarpa arvamus kae ravi kohta jäi mõjuma järgmiseks 50 aastaks ning seda võib näha pea kõikides silmaoperatsioone puudutavates teostes terve 18nda sajandi esimese poole. See oli aeg mil oftalmoloogia hakkas arenema eraldi erialana.
mis on tingitud ühtede ioonide asendamisest teistega. Konduktomeetrilisel tiitrimisel määratakse ekvivalentpunkt elektrijuhtivuse muutuse järgi, mis on tingitud ühtede ioonide asendumisest teistega. Aparatuur Mõõteelektrood, mis sukeldatakse tiitritavasse lahusesse; juhtivuse mõõteseade; segur; bürett mõõtelahusega Katse käik Keeduklaas uuritava lahusega (või lahustega) saadakse praktikumi juhendajalt. Keeduklaasi paigutatakse elektrood ja segur, keeduklaasi kohale kinnitatakse bürett mõõtelahusega. Vajaduse korral lisatakse tiitritavale lahusele destilleeritud vett, nii et elektroodid oleksid täielikult kaetud. Elektrood ühendatakse mõõteseadmega, lülitatakse seade sisse ja mõõdetakse lahuse elektrijuhtivus . Edasi lisatakse uuritavale lahusele mõõtelahust 0,5 ml kaupa. Iga kord määratakse pärast lahuse segamist juhtivus. Tiitrimist jätkatakse seni, kuni mõõtelahust on
Töö käik Ettevalmistus Eemaldada katseklaas ja loputada see destilleeritud veega. Sättida büretid ühele kõrgusele ning kontrollida, et vee nivoo oleks mõlemas büretis ühel kõrgusel. Tõsta üks büretiharu teisest natukene kõrgemale ja jälgida kas vee nivoo püsib paigal. Kui nivoo ei muutu võib alustada katset, kui muutub siis kontrollida hermeetilisust ja proovida uuesti. Büretid tuleb viia ühele tasemele ja eemaldada katseklaas. Katse Juhendajalt saadud metallitüki number üles märkida, paberist välja võtta ja mähkida filterpaberisse, kuid mitte väga tihedalt kuna paber peab katse käigus avanema. Filterpaber tuleb teha märjaks destilleeritud veega. Väikese mõõtesilindriga mõõta 5 … 6 cm3 10%-st soolhappelahust. Hape tuleb valada läbi lehtri katseklaasi nii, et katseklaasi ülaosa ei puutuks happega kokku. Katseklaasi hoida seejärel väikese nurga all ja asetada metallitükk niisutatud
veega. Sättida büretid ühele kõrgusele ning kontrollida, et vee nivoo oleks mõlemas büretis silma järgi ühel kõrgusel ja büreti keskel. Tõsta üks büretiharu teisest 15...20 cm kõrgemale ning jälgida paar minutit, kas vee nivoo püsib paigal. Kui nivoo ei muutu, on katseseade hermeetiline ja võib alustada katset. Katse: Küsida juhendajalt metallitükk. Võtta metall paberist välja ning mähkida filterpaberisse. Teha filterpaber märjaks destilleeritud veega. Mõõta väikese mõõtesilindriga 5...6 cm3 10%-st soolhappelahust. Valada hape läbi lehtri katseklaasi nii, et katseklaasi ülaosa ei puutuks happega kokku. Seejärel hoides katseklaasi happega väikese nurga all, asetada
Galvanomeetrist on vaja teha voltmeeter mõõtepiirkonnaga U. Galvanomeetrit ja eeltakistit läbib üks ja seesama voolutugevus Ig. Avaldame siit eeltakisti väärtuse Re Tähistame U/Ug=n, saame Re=Rg(n-1) Järelikult galvanomeetri mõõtepiirkonna suurendamiseks n korda on vaja, et kasutatava eeltakisti takistus oleks n-1 korda suurem galvanomeetri sisetakistusest. 4. Töö käik a. Protokollime mõõteriistad b. Vastavalt juhendajalt saadud kaliibritavale pingele U arvutame eeltakisti Re ja valime selle takistumagasinil. Eeltakisti Re arvutamine: U=10V, Rg=7200, Ig=200A Ig=Ug/Rg => Ug=Ig*Rg= 7200*200*10-6= 1,44 (V) Re=Rg(U/Ug-1) Re=7200*(10/1,44-1)= 42 800 () c. Reguleerime etalonvoltmeetri näidu pingele U. d. Kui galvanomeetri osuti ei asetu viimasele jaotisele, siis tuleb täpsustada eeltakisti suurust Re katseliselt. e
Galvanomeetrist on vaja teha voltmeeter mõõtepiirkonnaga U. Galvanomeetrit ja eeltakistit läbib üks ja seesama voolutugevus Ig. Avaldame siit eeltakisti väärtuse Re Tähistame U/Ug=n, saame Re=Rg(n-1) Järelikult galvanomeetri mõõtepiirkonna suurendamiseks n korda on vaja, et kasutatava eeltakisti takistus oleks n-1 korda suurem galvanomeetri sisetakistusest. 4. Töö käik a. Protokollime mõõteriistad b. Vastavalt juhendajalt saadud kaliibritavale pingele U arvutame eeltakisti Re ja valime selle takistumagasinil. Eeltakisti Re arvutamine: U=10V, Rg=7200Ω, Ig=200μA Ig=Ug/Rg => Ug=Ig*Rg= 7200*200*10-6= 1,44 (V) Re=Rg(U/Ug-1) Re=7200*(10/1,44-1)= 42 800 (Ω) c. Reguleerime etalonvoltmeetri näidu pingele U. d. Kui galvanomeetri osuti ei asetu viimasele jaotisele, siis tuleb täpsustada eeltakisti suurust Re katseliselt. e
ja kuna I = Ig+ Is, siis Ig·Rg= (I Ig)Rs. Jagades saadud vrrandi mlemad pooled I -ga ja tähistades: I/Ig = n, saame sundi takistuse arvutamiseks valemi: Rs= 1/(19,56-1) * 7100 = 0,363 Niisiis on sundi takistuse arvutamiseks vaja teadagalvanomeetri sisetakistust ja kordsustegurit n = I/Ig n=9,78*10-4/5*10-3= 19,56 4. Töö käik. 1. Protokollige mteriistad. 2. Vastavalt juhendajalt saadud kaliibritavale voolutugevusele I arvutage sundi takistus Rs ja valige see takistusmagasinil. 3. Reguleerige etalonampermeetrinäit vrdseks I-ga. 4. Kui galvanomeetri osuti ei asetu viimasele jaotusele,siis tuleb magasini takistust täpsustada.Kaliibrimiseeeltöö on lppenud,kui galvanomeetri osuti asetseb viimasel jaotisel ja etalonampermeeter näitab voolutugevust I. 5. Leidke kaliibritava galvanomeetri 10-le erinevaleskaalajaoti- sele vastavad
Seetōttu Ig·Rg = Iš·Rš ja kuna I = Ig + Iš , siis Ig·Rg = (I – Ig)Rš Jagades saadud vōrrandi mōlemad pooled I -ga ja tähistades I/Ig = n , saame šundi takistuse arvutamiseks valemi Niisiis on šundi takistuse arvutamiseks vaja teada galvanomeetri sisetakistust ja kordsustegurit n = I/Ig 4. Töö käik. 1. Protokollige mōōteriistad. 2. Vastavalt juhendajalt saadud kaliibritavale voolutugevusele I arvutage sundi takistus Rš ja valige see takistusmagasinil. 3 Reguleerige etalonampermeetrinäit vōrdseks I -ga. 4 Kui galvanomeetri osuti ei asetu viimasele jaotusele,siis tuleb magasini takistust täpsustada.Kaliibrimise eeltöö on lōppenud,kui galvanomeetri osuti asetseb viimasel jaotisel ja etalonampermeeter näitab voolutugevust I . 5 Leidke kaliibritava galvanomeetri 10-le erinevale skaalajaotisele vastavad
Avaldame siit eeltakisti väärtuse RE U R E=Rg ( Ug -1) U R E= Ig -R g Ig=200 A Rg=7200 10V R E= -6 -7200 =42800 200 10 A Tähistame U/Ug = n , saame RE = Rg(n 1) Järelikult galvanomeetri mtepiirkonna suurendamiseks n korda on vaja,et kasutatava eeltakisti takistus oleks n - 1 korda suurem galvanomeetri sisetakistusest. 4. Töö käik. 1. Vastavalt juhendajalt saadud kaliibritavale pingele U arvutage eeltakisti RE ja valige see takistusmagasinil (tavaliselt on vajalik eeltakistus juba takistusmagasinil peale pandud). 2. Reguleerige etalonvoltmeetri näit pingele U . 3. Kui galvanomeetri osuti ei asetu viimasele jaotisele,siis tuleb täpsustada eeltakisti suurust RE katseliselt. 4. Leidke kaliibritava galvanomeetri 10-le erinevale skaalajaotisele vastavad etalonvoltmeetri
Ig=200µA Ug=Ig×Rg, Ug=2×10-4×7200= 1,44V Avaldame siit eeltakisti väärtuse RE U Re =R g ( Ug −1 ) 10 Re =7200 ( 1.44 −1 )=42800 Ω Tähistame U/Ug = n , saame RE = Rg(n – 1) Järelikult galvanomeetri mōōtepiirkonna suurendamiseks n korda on vaja,et kasutatava eeltakisti takistus oleks (n – 1) korda suurem galvanomeetri sisetakistusest 4. Töö käik. a. Vastavalt juhendajalt saadud kaliibritavale pingele U arvutage eeltakisti RE ja valige see takistusmagasinil (tavaliselt on vajalik eeltakistus juba takistusmagasinil peale pandud). b. Reguleerige etalonvoltmeetri näit pingele U . c. Kui galvanomeetri osuti ei asetu viimasele jaotisele,siis tuleb täpsustada eeltakisti suurust RE katseliselt. d. Leidke kaliibritava galvanomeetri 10-le erinevale skaalajaotisele vastavad
1 d 2 S 4 Saadud diameetrite abil arvutage traatide ristlõike pindalad S =7,85*10-7 S2=1,81*10-7 1 2. Kinnitage traat kindlalt seadmesse (proovige liuguri liikumist) paluge juhendajalt luba seadme sisselülimiseks. 3. Muutes liuguri asendit,leidke antud voolutugevuse (I) korral Kuuele erinevale traadilõigu pikkuse l väärtusele vastavad pingelangud U ja kandke need tabelisse. Korrake punkti 3 ka teise traadiga. Seejuures võtke mõlemale traadile konstantseks voolu väärtuseks I = 1,5A Tabel 1 Jrk. Nr. I (A) l (m) U (V) R () 1. 0,02 m 0,031 V 0,021 2
ühendatud paralleelselt ja seega on neil ühesugune pinge Ug. Seetõttu: ja kuna I=Ig+Is, siis Ig*Rg=(I-Ig)*Rs. Jagades saadud võrrandi mõlemad pooled I'ga ja tähistades I/Ig=n, saame sundi takistuse arvutamiseks valemi Niisiis on sundi takistuse arvutamiseks vaja teada galvanomeetri sisetakistust ja kordsustegurit n=I/Ig. 4. Töö käik a. Protokollime mõõteriistad. b. Vastavalt juhendajalt saadud kaliibritavale voolutugevusele I arvutame sundi takisti Rs ja valime selle takistumagasinil. Sundi takisti Rs arvutamine: I=10mA=10*10-3A ; Rg=7100 ; Ig=500A n=I/Ig= 10*10-3/500*10-6= 20 Rs=1/n-1*Rg=1/(20-1)*7100= 373,68 c. Reguleerime etalonampermeetrinäidu võrdseks I'ga. d. Kui galvanomeetri osuti ei asetu viimasele jaotisele, siis tuleb täpsustada magasini takistust täpsustada
ja õhu piirpinnal Üliõpilase nimi ja Õpperühm eesnimi: Töö teostamise Kontrollitud: Arvestatud: kuupäev: 22.02.2012 Stalagmomeeter Töö ülesanne: Määrata pindaktiivse aine vesilahuse pindpidevus sõltuvalt lahuse kontsentratsioonist. Pindpidevuse isotermist leida adsorptsiooni isoterm. Adsorptsiooni isotermist arvutada pindala ja pikkus monomolekulaarses kihis. Töö käik: Vastavalt juhendajalt saadud tööülesandele valmistasin pindaktiivse aine vesilahused. Pindpidevus määratakse stalagmomeetriga tilkade lugemise meetodil. Meetod põhineb eeldusel, et tilk rebitakse lahti kapillaari küljest, kui tilga kaal P saab võrdseks pindpidevusjõuga F. Teoreetilised alused: Kui stalagmomeetri ülemise ja alumise märgi vaheline ruumala on V ja tilkade arv selles n, siis ühe tilga ruumala on V/n ja tilga kaal V P= g n
1 0,75 1,6 2 0,76 1,57 3 0,76 1,58 4 0,77 1,57 5 0,78 1,56 d1=0,764 d2=1,576 Tabel 1. 3.Paluge juhendajalt luba skeemi(seadme) sisselülimiseks. 4.Muutes liuguri asendit,leidke antud voolutugevuse (I) korral kaheksale erinevale l väärtusele vastavad pinged U ja kandke need tabelisse 2. Korrake punkti 4 ka teise traadiga tõstes ühendusotsad ümber teisele traadile,seejuures jämedamale traadile võtke I = 4A ja peenemale traadile I = 1A. Traadi takistuse soltuvus traadi pikkusest. Jämeda traadi andmed
k = /S ning siit saame, et = k·S ( m) (5) kus S on traadi ristlõike pindala. 4. Töö käik. 1. Mtke nihikuga traatide diameetrid d1 = 1mm; r1=0,5mm d2 =1,27mm; r2=0,635mm Saadud diameetrite abil leidke traatide ristlõike pindalad ( S=r2). S1 =*0,520,785mm2 7,85*10-7m2 S2 =*0,63521,267mm2m2 2. Paluge juhendajalt luba seadme sisselülimiseks. 3. Muutes liuguri asendit,leidke antud voolutugevuse (I) korral Kuuele erinevale traadilõigu pikkuse l väärtusele vastavad pingelangud U ja kandke need tabelisse. Korrake punkti 3 ka teise traadiga. Seejuures võtke mõlemale traadile konstantseks voolu väärtuseks I = 1,5A Traadi lõigu takistuse sltuvus traadi pikkusest. Traat 1: Jrk.nr. I (A) l (m) U (V) R () 1
oleks mõlemas büretis silma järgi ühel kõrgusel ja büreti keskel. Tõsta üks büretiharu teisest 15...20 cm kõrgemale ning jälgida paar minutit, kas vee nivoo püsib paigal. Kui nivoo ei muutu, on katseseade hermeetiline ja võib alustada katset. Vastasel juhul kontrollida korke ja voolikuid, et tagada hermeetilisus, ja proovida uuesti. Viia büretid taas ühele kõrgusele ja eemaldada katseklaas. 3. Katse. Küsida juhendajalt metallitükk. Metallitükk on keeratud nummerdatud paberisse (märkida üles number). Võtta metall paberist välja ning mähkida filterpaberisse (mitte väga tihedalt, sest paber peaks katse käigus avanema). Teha filterpaber märjaks destilleeritud veega. Mõõta väikese mõõtesilindriga 5...6 cm3 10%-st soolhappelahust. Valada hape läbi lehtri katseklaasi nii, et katseklaasi ülaosa ei puutuks happega kokku. 4
on sirge tusuga k = /S ning siit saame, et = k·S ( m) (5) kus S on traadi ristlõike pindala. 4.Töö käik. 1. Mtke nihikuga traatide diameetrid d1 = 1,28 mm d2 = 0,5 mm Saadud diameetrite abil leidke traatide ristlõike pindalad ( S=r2). S1 = 1,3 mm2 = 1.3 * 10-6 m2 S2 = 0,2 mm2 = 0,2 * 10-6 m2 2. Paluge juhendajalt luba seadme sisselülimiseks. 3. Muutes liuguri asendit,leidke antud voolutugevuse (I) korral Kuuele erinevale traadilõigu pikkuse l väärtusele vastavad pingelangud U ja kandke need tabelisse. Korrake punkti 3 ka teise traadiga. Seejuures võtke mõlemale traadile konstantseks voolu väärtuseks I = 1,5A Traadi lõigu takistuse sltuvus traadi pikkusest. Jrk.nr. I (A) l (m) U (V) R () 1
mõlemas büretis silma järgi ühel kõrgusel ja büreti keskel. Tõsta üks büretiharu teisest 15...20 cm kõrgemale ning jälgida paar minutit, kas vee nivoo püsib paigal. Kui nivoo ei muutu, on katseseade hermeetiline ja võib alustada katset. Vastasel juhul kontrollida korke ja voolikuid, et tagada hermeetilisus, ja proovida uuesti. Viia büretid taas ühele kõrgusele ja eemaldada katseklaas. 3) Katse - Küsida juhendajalt metallitükk. Metallitükk on keeratud nummerdatud paberisse (märkida üles number). Võtta metall paberist välja ningmähkida filterpaberisse (mitte väga tihedalt, sest paber peaks katse käigus avanema). Teha filterpaber märjaks destilleeritud veega. Mõõta väikese mõõtesilindriga 5...6 cm3 10%-st soolhappelahust. Valada hape läbi lehtri katseklaasi nii, et katseklaasi ülaosa ei puutuks happega kokku.
Hästi, sain kõigega hakkama, kui midagi jäi vajaks siis küsisin üle ja sain alati lisainformatsiooni või muud õpetust. Õppisin kiiresti ja kuna sain hakkama anti mulle järjest rohkem erinevaid ülesandeid. 2.4 Millised tööoperatsioonid õnnestusid ja millised valmistasid raskusi? Üldjuhul õnnestusid kõik, sain antud ülesannetega hakkama 2.5 Milline oli praktika juhendaja osa tööde juhendamisel, mida oleksin temalt rohkem soovinud Praktika ajal oli mul põhimõtteliselt 2 juhendajalt- kaks pagar-kondiitrit, kes töötasid korda- mööda . Eriala juhendajate tööga jäin väga rahule, uued asjad seletati mulle alati hästi ära, kuid midagi täpselt aru ei saanud või tekkis lisaküsimusi, aitasid juhendajad alati rõõmuga. Kui midagi valesti läks suhtusid nad ikkagi positiivselt. Juhendajate poolt oleksin soovinud seda, et nad oleksid kaasanud mind rohkem erinevate pirukate tegemisse. 2.6 Kuidas hindan ise oma tööoskusi praktikal
Sättida büretid ühele kõrgusele ning kontrollida, et vee nivoo (c) oleks mõlemas büretis silma järgi ühel kõrgusel ja büreti keskel. Tõsta üks büretiharu teisest 15...20 cm kõrgemale ning jälgida paar minutit, kas vee nivoo püsib paigal. Kui nivoo ei muutu, on katseseade hermeetiline ja võib alustada katset. Vastasel juhul kontrollida korke ja voolikuid, et tagada hermeetilisus, ja proovida uuesti. Viia büretid taas ühele kõrgusele ja eemaldada katseklaas. 3. Katse. Küsida juhendajalt metallitükk. Metallitükk on keeratud nummerdatud paberisse (märkida üles number). Võtta metall paberist välja ningmähkida filterpaberisse (mitte väga tihedalt, sest paber peaks katse käigus avanema). Teha filterpaber märjaks destilleeritud veega. Mõõta väikese mõõtesilindriga 5...6 cm3 10%-st soolhappelahust. Valada hape läbi lehtri katseklaasi nii, et katseklaasi ülaosa ei puutuks happega kokku. 4
Mõõteriist sisetakistusega R m ja šunt takistusega Rš on voolu- ahelasse ühendatud paralleelselt ja seega on neil ühesugune pinge U m . eetōttu Im·Rm = Iš·Rš Ja kuna I = Im + Iš , siis Im·Rm = (I – Im)Rš Jagades saadud vōrrandi mōlemad pooled I -ga ja tähistades I/Im = n , saame šundi takistuse arvutamiseks valemi Niisiis on šundi takistuse arvutamiseks vaja teada mõõteriista sisetakistust ja kordsustegurit n = I/Im 4. Töö käik. 1. Vastavalt juhendajalt saadud kaliibritavale voolutugevusele I arvutage sundi takistus Rš . 2. Reguleerige etalonampermeetrinäit vōrdseks I -ga. 3. Kui mõõteriista osuti ei asetu viimasele jaotusele, siis tuleb šundi takistust täpsustada. Kaliibrimise eeltöö on lōppenud, kui mõõteriista osuti asetseb viimasel jaotisel ja etalonampermeeter näitab voolutugevust I . 4. Leidke kaliibritava mõõteriista 10-le erinevale skaalajaotisele vastavad etalonampermeetri näidud kahel korral:
s.t. pinge ühtib potensiaalide vahega. Avatud vooluahela korral vool ahelas puudub ja U = 0. 1-2 + 12=0 (12) millest 12=1- 2 (13) Voolutugevuse mõõtmiseks ahelas kasutatakse ampermeetrit,mis ühendatakse ahelasse järjestikku. Ampermeetri sisetakistus peab olema väike,võrreldes ahela takistusega. 1.4 Töö käik. 1. Paluge juhendajalt tööülesanne ja joonistage stendi vooluahela skeem (toodud laual olevas töö juhendis). Joonis on teie vormistatud protokolli osaks. 12 2. Ühendage voltmeetri "-" klemm ahela etteantud alguspunkti. Edasisel mõõtmisel ahela mõõdetava punkti ühendamisel voltmeetri "+" klemmiga vastab voltmeetri positiivne näit
Sama tegevust korrati 5-minutiliste intervallidega veel kaks korda. Katseklaasid proovidega jäeti täielikuks sademe formeerumiseks umbes 15 minutiks seisma. Sel ajal pandi valmis 4 puhast ja kuiva katseklaasi ning varustati need sobivate lehtrite ja maberfiltritega. Proovid filtriti kuivadesse katseklaasidesse. Filtraadid olid täiesti selged, nagu vaja. Spektrofotomeetril määrati nende optilise tiheduse väärtused (D280). Juhendajalt saadud kaliibrimiskõveralt leiti vastavlt proovide optilise tiheduse väärtustele neis sisalduva türosiini kontsentratsiooni. Saadud andmete alusel koostati graafik: türosiini kontsentratsioon aeg (C, t). Graafikul oleva sirge järgi leiti türosiini juurdekasv C ajavahemikus t ja arvutati preparaadi proteolüütiline aktiivsus A. Tulemused Aeg (t) D280 [C]Tyr 0,08
veega. Sätin büretid ühele kõrgusele ning kontrollin, et vee nivoo oleks mõlemas büretis silma järgi ühel kõrgusel ja büreti keskel. Tõstan üks büretiharu teisest 15...20 cm kõrgemale ning jälgin paar minutit, kas vee nivoo püsib paigal. Kui nivoo ei muutu, on katseseade hermeetiline ja võib alustada katset. Vastasel juhul kontrollin korke ja voolikuid, et tagada hermeetilisus, ja proovin uuesti. Viia büretid taas ühele kõrgusele ja eemaldada katseklaas. 3. Katse. Küsisin juhendajalt metallitüki. Metallitükk oli keeratud nummerdatud paberisse (märgin üles numbri). Võtan metalli paberist välja ning mähin filterpaberisse (mitte väga tihedalt, sest paber peaks katse käigus avanema). Teen filterpaber märjaks destilleeritud veega. Mõõdan väikese mõõtesilindriga 5...6 cm³ 10%-st soolhappelahust. Valan hape läbi lehtri katseklaasi nii, et katseklaasi ülaosa ei puutuks happega kokku. [Metallitükk nr.308] 4
s.t pinge ühtib potentsiaalide vahega. Avatud vooluahela korral vool ahelas puudub ja U=0. millest Voolutugevuse mõõtmiseks ahelas kasutatakse ampermeetrir, mis ühendatakse ahelasse järjestikku. Ampermeetri sisetakistusel toimub pingelang, mis moonutab potentsiaali jaotust ahelas. Seetõttu peab ampermeetri takistus olema väike, võrreldes ahela takistusega. 4. Töö käik a. Protokollin mõõteriistad. b. Palun juhendajalt tööülesande ja joonistan protokolli stendi vooluahela skeemi. c. Ühendan voltmeetri "-" klemm ahela etteantud alguspunkti. Edasisel mõõtmisel ahelda mõõdetava punkti ühendamisel voltmeetri "+" klemmiga vastab voltmeetri positiivne näit selle punkti tõusu alguspunkti suhtes, negatiivne näit aga potentsiaalide langust. d. Avatud vooluahela koral mõõsan ahela kõigi punktide potensiaalid alguspunkti
Avatud vooluahela korral vool ahelas puudub ja U = 0. 1 - 2 + 12 = 0 millest 12 = 1 2 Voolutugevuse mootmiseks ahelas kasutatakse ampermeetrit,mis ühendatakse ahelasse järjestikku.Ampermeetri sisetakistusel toimub pingelang,mis moonutab potensiaali jaotust ahelas.Seetottu peab ampermeetri takistus olema väike,vorreldes ahela takistusega. 4.Töö käik. 1.Protokollige mooteriistad. 2.Paluge juhendajalt tööülesanne ja joonistage protokolli stendi vooluahela skeem. 3.Ühendage voltmeetri "-" - klemm ahela etteantud alguspunkti. Edasisel mootmisel ahela moodetava punkti ühendamisel voltmeetri "+" - klemmiga vastab voltmeetri positiivne näit selle punkti potensiaali tousu alguspunkti suhtes,negatiivne näit aga potensiaali langust. 4.Avatud vooluahela korral mootke ahela koigi punktide potensiaalid alguspunkti potensiaali suhtes ( 0).Tulemused
Tiitrimise ekvivalentpunkt määratakse graafiliselt lahuse elektrijuhtivuse mõõtmiste alusel. Konduktomeetrilisel tiitrimisel määratakse ekvivalentpunkt elektrijuhtivuse muutuse järgi, mis on tingitud ühtede ioonide asendamisest teistega. Aparatuur. Mõõteelektrood, mis sukeldatakse tiitritavasse lahusesse; juhtivuse mõõteseade; segur; bürett mõõtelahusega. Katse käik. Keeduklaas uuritava lahusega (või lahustega) saadakse praktikumi juhendajalt. Keeduklaasi paigutatakse elektrood ja segur, keeduklaasi kohale kinnitatakse bürett mõõtelahusega. Vajaduse korral lisatakse tiitritavale lahusele destilleeritud vett, nii et elektroodid oleksid täielikult kaetud. Elektrood ühendatakse mõõteseadmega, lülitatakse seade sisse ja mõõdetakse lahuse elektrijuhtivus . Edasi lisatakse uuritavale lahusele mõõtelahust 0,5 ml kaupa. Iga kord määratakse pärast lahuse segamist juhtivus. Tiitrimist
Avatud vooluahela korral vool ahelas puudub ja U = 0. 1-2 + 12=0 (6) millest 12=1- 2 (7) Voolutugevuse mõõtmiseks ahelas kasutatakse ampermeetrit, mis ühendatakse ahelasse järjestikku. Ampermeetri sisetakistus peab olema väike, võrreldes ahela takistusega. 1.4. Töö käik. 1. Paluge juhendajalt tööülesanne ja joonistage stendi vooluahela skeem (toodud laual olevas töö juhendis). Joonis on teie vormistatud protokolli osaks. 2. Ühendage voltmeetri "-" klemm ahela etteantud alguspunkti. Edasisel mõõtmisel ahela mõõdetava punkti ühendamisel voltmeetri "+" klemmiga vastab voltmeetri positiivne näit selle punkti potensiaali tõusu alguspunkti suhtes, negatiivne, näit aga potensiaali langust. 3
tilkade arv Töö vahendid: Stalagmomeeter, mõõtkolvid mahuga 25 ja 50 ml, pipetid. , mJ/m2 72,44 68,73 65,37 59,56 55,84 53,61 51,54 Töö käik: Vastavalt juhendajalt saadud tööülesandele valmistatakse 22oC pindaktiivse aine vesilahused (25-50 ml igal kontsentratsioonil). Pindpinevus 1. Arvutatakse uuritava lahuse pindpinevus(mJ/m2) erinevatel määratakse stalagmomeetriga tilkade lugemise meetodil. Meetod põhineb kontsentratsioonidel.
Töö teostatud 21/02/2011 Arvestatud Stalagmomeeter TÖÖ EESMÄRK Määrata pindaktiivse aine vesilahuse pindpinevus sõltuvalt lahuse kontsentratsioonist. Pindpinevuse isotermist leida adsorptsioni isoterm. Adsorptsiooni isotermist arvutada molekuli pindala ja pikkus monomolekulaarses kihis. TÖÖVAHENDID Stalagmomeeter, mõõtekolvid mahuga 50 ml, pipetid. TÖÖ KÄIK Vastavalt juhendajalt saadud tööülesandele valmistatakse pindaktiivse aine vesilahused (25-50 ml igal kontsentratsioonil). Teha kontsentratsioonide arvutus ja esitada see juhendajale. Pindpinevus määratakse stalagmomeetriga tilkade lugemise meetodil. Meetod p÷hineb eeldusel, et tilk rebitakse lahti kapillaari küljest, kui tilga kaal P saab v÷rdseks pindpinevusj÷uga F. Esimeses lähenduses v÷ib lugeda, et , kus r on stalagmomeetri kapillaari raadius, - pindpinevus.
ainet, kui vajatakse 250 ml 0,1 molaarse lahuse valmistamiseks. Naatriumhüdroksiidi kaalutis lahustati ca 50 ml destilleeritud vees ja jahtunult kallati saadud lahus 0,25 ml mahuga mõõtekolbi. Lahus lahjendati mõõtejooneni, suleti kolb korgiga ja loksutatu lahus hoolega läbi. Lahusest pipeteeriti 25 ml koonilisse kolbi ja lisati sellesse umbes sama palju destilleeritud vett ning indikaatorina 2-3 tilka metüülpunast. Juhendajalt saadi tuntud konsentratsiooniga vesinikkloriidhappe lahus, millega loputati ning täideti bürett. Lahus on indikaatori tõttu kollane. Naatriumhüdroksiidi lahust tiitriti, lisades vesinikkloriid hapet bürettist tilkhaaval tiitrimisnõusse. Tiitritavat lahust segati tiitrimisnõud ringikujuliselt liigutades ja tiitrimine lõpetati, kui lahus muutus kogu mahus punakasroosaks. Büreti skaalalt loeti tiitrimiseks kulunud HCl lahuse maht vähemalt 0,1 ml-lise täpsusega.
et vee nivoo oleks mõlemas büretis silma järgi ühel kõrgusel ja büreti keskel. Tõsta üks büretiharu teisest 15...20 cm kõrgemale ning jälgida paar minutit, kas vee nivoo püsib paigal. Kui nivoo ei muutu, on katseseade hermeetiline ja võib alustada katset. Vastasel juhul kontrollida korke ja voolikuid, et tagada hermeetilisus, ja proovida uuesti. Viia büretid taas ühele kõrgusele ja eemaldada katseklaas. 3) Katse - Küsida juhendajalt metallitükk. Metallitükk on keeratud nummerdatud paberisse (märkida üles number). Võtta metall paberist välja ningmähkida filterpaberisse (mitte väga tihedalt, sest paber peaks katse käigus avanema). Teha filterpaber märjaks destilleeritud veega. Mõõta väikese mõõtesilindriga 5...6 cm3 10%-st soolhappelahust. Valada hape läbi lehtri katseklaasi nii, et katseklaasi ülaosa ei puutuks happega kokku.
substraadina kasutasime kaaliumheksatsüanoferraati (II). Töö käik Tööreaktiiv Tööreaktiiv sisaldas 2,5 mg GOx, 1,5 mg POx, 16,6 ml 0,2 M fosfaatpuhvrit pH väärtusega 6,0 ning ülejäänud 0,1% kaaliumheksatsüanoferraati (II), et täita 25 ml mõõtekolb. Mina töötasin juba ettevalmistatud tööreaktiiviga. Uuritava lahuse ettevalmistamine Minu uuritavaks prooviks oli sidrunimahl. Pigistasin sidrunist välja väikese koguse mahla, juhendajalt sain juhised lahuse lahjendusmäära osas: tuli võtta 1ml sidrunimahla 25 ml lahuse jaoks. Glükoosilahuste valmistamine kaliibrimisgraafiku koostamiseks Glükoosi kontsentratsiooni kindlaksmääramiseks sidrunimahlas tuleb esmalt koostada kaliibrimisgraafik, mis seob glükoosi kontsentratsiooni (x telg) lahuse optilise tihedusega (y telg) lainepikkusel 410 nm. Glükoosilahuste valmistamisel lähtusime glükoosi standardlahusest, mille glükoosisisaldus on 1,0 mg/ml
annaabi.ee 
