JUHAN VIIDING pseudonüüm JÜRI ÜDI (1948-1995) Elulugu Juhan Viiding oli luuletaja, näitekirjanik, näitleja ja lavastaja. Juhan sündis 1. juunil 1948. a. Tallinnas kirjaniku, kriitiku ja tõlkija Paul Viidingu ning Eesti vanima hõimuliikuja, tõlkija ja literaadi Linda Viidingu perre neljanda ning ainukese poisslapsena. Viidingu haridustee oli niisama rahutu, kui tema iseloomgi - ta õppis kuues üldhariduslikus koolis, keskhariduse omandas töölisnoorte keskkoolis. Jätkas õpinguid 1968. aastal Tallinna Riiklikus Konservatooriumis lavakunsti erialal, mille lõpetas 1972. aastal. Peale lõpetamist asus tööle Draamateatris näitlejana. Tütar Elo Viiding tegeleb oma isa jälgedes samuti luuletamisega. Alates 1965
Rocca al Mare Kool Juhan Viiding (1948-1995) Luuleraamat Hanna-Maria Tammo Tallinn 2009 Sisukord 1. Sisukord ...............................................................................lk2 2. Juhan Viiding ........................................................................lk3 3. Elukäik ................................................................................lk3 4. Looming ..............................................................................lk4 5. Luuletusi ..............................................................................lk6 6. Kasutatud allikad.....................................................................lk9
Juhan Viiding pseudonüüm Jüri Üdi " Igal juhul on nimi Üdi mitte ainult kõlaliselt vaid ka mõisteliselt mind teistest eristava märgina vajalik (üdini tungiv karjatus, üdini märg, üdini põhjalik, üdini poeet). Seda sisemist inimest, keda endas ajuti tunnen, nimetangi Jüri Üdiks." Juhan Viiding · Pseudonüüm Jüri Üdi · Sündis 1.juunil 1948 Tallinnas · Paul Viidingu poeg · Tema haridustee kulges kuues erinevas üldhariduslikus koolis · 1968-1972 õppis Viiding Tallinna Riiklikus Konservatooriumis lavakunsti · töötas Tallinna Draamateatris lavakunsti · luuletusi hakanud kirjutama alates aastast 1965 · 1973.a. algusest kuulub ka Kirjanike Liitu · 1984 ilmus tema luulest heliplaat · 1980 andis allkirja 40 kirjale · Oma elutee lõpetas 21.veeburaril 1995 enda soovil
..........................5 Luuletused.................................................................................8 Kokkuvõte...............................................................................12 Pildid.......................................................................................13 Kasutatud materjal..................................................................14 2 Sissejuhatus Juhan Viiding (pseudonüüm Jüri Üdi; 1. juuni 1948 21. veebruar 1995) oli eesti poeet, näitleja ja lavastaja. Esimesed luulekogud ja luuletused avaldas Jüri Üdi nime all. 3 Elulugu Juhan Viiding sündis 1.juunil 1948 Tallinnas kirjaniku, kriitiku ja tõlkija Paul Viidingu ning Eesti vanima hõimuliikuja, tõlkija ja literaadi Linda Viidingu perre. Juhan oli neljalapselises peres noorim, ainuke poisslaps.
Saku Gümnaasium Juhan Viiding Referaat Juhendaja: Koostaja: 2009 SISUKORD Elulugu Looming Luulenäited Lisa: pilt Kasutatud kirjandus ELULUGU Juhan Viiding sündis 1.juunil 1948 Tallinnas kirjaniku, kriitiku ja tõlkija Paul Viidingu ning Eesti vanima hõimuliikuja, tõlkija ja literaadi Linda Viidingu perre. Juhan oli neljalapselises peres noorim, ainuke poisslaps. Viidingu haridusteegi oli niisama rahutu, kui tema iseloomgi - ta õppis kuues üldhariduslikus koolis, keskhariduse omandas töölisnoorte keskkoolis ja pärast seda jätkas ta 1968. aastal õpinguid Tallinna Riiklikus Konservatooriumis lavakunsti erialal, mille lõpetas 1972. aastal, asudes samal aastal näitlejana tööle Draamateatrisse. Tütar Elo Viiding tegeleb oma isa jälgedes samuti luuletamisega.
Juhan Viiding Koostas: Karoliina Tennosaar Ülenurme Gümnaasium 11b.klass Eluloost · Juhan Viiding sündis 1.juunil 1948 Tallinnas kirjanik Paul Viidingu pere neljanda lapsena. · Tema isa oli kirjanik Paul Viiding ja ta oli neljalapselises peres noorim, ainuke poisslaps. · Ema- Linda, isa- Paul; kolm õde: Reet, Anni, Mari · · Õepoeg Jaagup Kreem · Ta oli intellektuaalselt varaküps ja rahutu nooruk. Haridustee kulges kuues üldhariduslikus koolis, keskhariduse omandas ta töölisnoorte keskkoolis. · Aastatel 1968-1972 õppis Viiding Tallinna Riiklikus Konservatooriumis lavakunsti erialal, selle lõpetamise järel töötas Tallinna Draamateatris näitlejana. · Aastal 1980 kirjutas ta alla 40 kirjale. · Juhan Viidingu elutee lõpes tema enda soovil 21. veebruaril 1995.
Juhan Viiding 1948-1995 Koostanud: Kristi Vähi kevad 2013.a Elulugu Oli eesti poeet, näitleja ja lavastaja. Sündis 1.juunil 1948.a Tallinnas. Mitu üldhariduslikku kooli. Keskhariduse omandas Tallinna 6. Töölisnoorte Keskkoolis. 19681972 õppis Tallinna Riiklikus Konser- vatooriumis lavakunsti erialal. Seejärel asus ta tööle Draamateatrisse. Lõpetas oma elu 21.veebruaril 1995. aastal. Pseudonüüm Jüri Üdi Juhan Viiding loobus Jüri Üdi pseudonüümist valikkogus ,,Ma olin
Juhan viidingu elulugu 1. juuni 1948 – 21. veebruar 1995 Nooruspõlv O Juhan Viiding sündis 1. juunil 1948, Tallinnas O Ema- Linda, isa- Paul; kolm õde: Reet, Anni, Mari O Juhani õepoeg on Jaagup Kreem O Keskhariduse omandas Tallinna 6. Töölisnoorte Keskkoolis O 1968-1972 – Tallinna Riiklik Konservatoorium lavakunsti eriala Kirjanikukarjäär O Luuletusi hakkas ta rohkem kirjutama alates 1965. aastast. O 1973. aasta algusest kuulus ta ka Kirjanike Liitu O Loomingu tippaeg oli 70-ndad ja 80- dnad O Pseudonüüm Jüri Üdi (1968) Looming(Jüri üdi) O Esimesed luuletused avaldas 1968. aastal ajakirjas "Looming„
REFERAAT JUHAN VIIDING (pseudonimi Jüri Üdi) 2010 Juhan Viiding (1948-1995) Elulugu: Juhan Viiding sündis 1.juunil 1948. aastal Tallinnas kirjaniku, kriitiku ja tõlkija Paul Viidingu ning Eesti vanima hõimuliikuja, tõlkija ja Literaadi Linda Viidingu perre. Juhan oli neljalapselises peres noorim, ainuke poisslaps. Viiding õppis kuues üldhariduslikus koolis(Tallinna 7. keskkoolis, Kose-Lükati sanatoorses metsakoolis, Otepää keskkoolis ja veel mitmes Tallinna keskkoolis), keskhariduse omandas töölisnoorte keskkoolis ja pärast seda jätkas ta 1968. aastal õpinguid Tallinna Riiklikus Konservatooriumis lavakunsti erialal, mille lõpetas 1972. aastal, asudes samal aastal näitlejana tööle Draamateatrisse. Teatris mängis ta väljapaistvaid rolle Hamlet, Peer Gynt. Tema
JUHAN VIIDING ELULUGU (1) Sündis 1.juuni 1948 ja suri 21.veebruar 1995. Ta sündis Tallinnas kirjanik Paul Viidingu peres. Oli eesti poeet, näitleja ja lavastaja. On kirjutanud ka näidendeid (,,Olevused"), filmistsenaariume (,,Nipernaadi") ning esinenud lauljana (ansamblis ,,Amor Trio"). Käis kokku 6 üldhariduskoolis. ELULUGU (2) Lõpuks sai sisse Tallinna Töölisnoorte keskkooli. 1968-1972 - Tallinna Riiklik Konservatoorium lavakunsti erialal. 1972-1995 töötas Draamateatris 1973 - Kirjanike Liit Abielus Riina Kiisaga, tütar Elo Viiding. Sooritas enesetapu 1995. aastal. TEATER
Juhan Viiding Pseudonüüm JÜRI ÜDI (1948-1995) Elulugu Juhan Viiding oli luuletaja, näitekirjanik, näitleja ja lavastaja. Sündis 1. juunil 1948. a. Tallinnas. Viiding õppis kuues üldhariduslikus koolis, kuid lõpuks sai oma keskhariduse töölisnoorte keskkoolis. Jätkas õpinguid 1968. aastal Tallinna Riiklikus Konservatooriumis lavakunsti erialal, mille lõpetas 1972. aastal. Peale lõpetamist asus tööle Draamateatris näitlejana. Tütar Elo Viiding(pseudonüüm Elo Vee) tegeleb oma isa jälgedes samuti luuletamisega. Alates 1965. aastast kuulus Viiding Kirjanike Liitu. 21
Kaugõppegümnaasium Referaat Juhan Viiding (pseudonimi Jüri Üdi) Koostaja: Juhendaja: 2010 Sisukord Sisukord................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus............................................................................................................................. 3 Elulugu.........................
Juhan Viiding sündis Tallinnas kirjanik Paul Viidingu pere neljanda lapsena. Pärast keskhariduse omandamist Tallinna 6. Töölisnoorte Keskkoolis jätkas (19681972) õpinguid Tallinna Riiklikus Konservatooriumis lavakunsti erialal (lavakunstikateedris). Seejärel asus ta tööle Draamateatrisse. Aastal 1980 kirjutas ta alla 40 kirjale. Juhan Viiding lõpetas oma elu enesetapuga. [redigeeri] Looming Tema luule on avaldanud mõju paljudele üle mitme aastakümne. Oma esimesed luuletused avaldas ta Jüri Üdi nime all, mis ei olnud mitte ainult varjunimi kirjandusmaailmas, vaid ka luuletaja alter ego. Tema luule oli mitmekülgne ja tihti muutuv. Ta võis keskenduda nii ühiskonna probleemidele kui ka kergelt mängelda või õrritada. Ta oli üks nendest poeetidest, kes on mõjutanud terve põlvkonna luulevormi ja elutunnetust.
ELULUGU Luuletaja ja näitekirjanik Juhan Viiding (Jüri Üdi) sündis 1.juunil 1948 Tallinnas. Tema isa oli kirjanik Paul Viiding. Ta oli neljalapselises peres kolme vanema õega, tema oli aga noorim, ainuke poisslaps. Haridustee kulges kuues üldhariduslikus koolis, keskhariduse omandas ta trükitöölisena ning hiljem Teatri- ja Muusikamuuseumi töötajana töölisnoorte keskkoolis. Aastatel 1968-1972 õppis Viiding Tallinna Riiklikus Konservatooriumis lavakunsti erialal, selle lõpetamise järel töötas Tallinna Draamateatris näitlejana. Tema omapärane dramaatiline anne
Luulekogu analüüs Juhan Viiding „Elulootus“ Sinu Nimi Luuletajast Juhan Viiding (kirjanikunimi Jüri Üdi; 1. juuni 1948 – 21. veebruar 1995) oli eesti poeet, näitleja ja lavastaja. Viiding sündis Tallinnas kirjanik Paul Viidingu pere neljanda lapsena. Ta oli intellektuaalselt varaküps ja rahutu nooruk, mis väljendub näiteks selles, et poisi haridustee kulges kuues erinevas üldhariduslikus koolis. Pärast keskhariduse omandamist Tallinna 6. Töölisnoorte Keskkoolis jätkas (1968–1972) õpinguid Tallinna Riiklikus Konservatooriumis lavakunsti erialal
... 7 Kokkuvõte...............................................................................................................................8 Kasutatud kirjandus ................................................................................................................9 2 Sissejuhatus Kirjanduse tunnis pidime valima kõik endale ühe kuulsa luuletaja. Valikuid oli palju, kuid minule jäi saatuse tahtel just Juhan Viiding. Tema luuletustest mul erilist ettekujutust ei olnud. Teadsin aga seda, et mingil ajaperioodil oli ta kirjutanud Jüri Üdi nime all. Uurimust alustades oli parajaks üllatuseks see, et tema elulugu internetis põhimõtteliselt ei olnudki. See viis mind korraks mõtte juurde, kas ta ikka on tuntud luuletaja? Kuid selles polnud enam kahtlust, kui ma ta luulekogusid sirvisin ja erinevaid arvamusi lugesin. 3 Elulugu Juhan Viiding sündis 1
Juhan Viiding Juhan Viiding sündis 1.juunil 1948. aastal Tallinnas. Ta oli eesti poeet, näitleja ja lavastaja. Tal oli kolm õde ja tema isa oli kirjanik Paul Viiding. Juhan Viiding oli intellektuaalselt varaküps ja rahutu nooruk. Haridustee kulges kuues üldhariduslikus koolis. Aastatel 1968-1972 õppis Viiding Tallinna Riiklikus Konservatooriumis lavakunsti erialal, selle lõpetamise järel töötas Tallinna Draamateatris näitlejana. Draamateatris sai ta mitmeid tähtsaid rolle, üheks tähtsaimaks rolliks oli Hamlet. Luuletusi hakkas ta kirjutama 1965. aastast. Alates 1973. aasta algusest kuulus ta ka Kirjanike Liitu
Juhan Viiding (Jüri Üdi) Nimi: Juhan Viiding (pseudonüüm Jüri Üdi). Sünniaeg ja koht: 1. juuni 1948 - 21. veebruar 1995, Tallinn. Hariduskäik: Õppis kuues üldhariduslikus koolis, keskhariduse omandas ta töölisnoorte keskkoolis. Aastatel 1968 - 1972 õppis Viiding Tallinna Riiklikus Konservatooriumis lavakunsti erialal. Töökogemus: Näitleja Draamateatris, kirjutanud näidendi ("Olevused"), filmistsenaariumi ("Nipernaadi") ja laulnud ansamblis ("Amor-Trio"). Looming: Tema luule on avaldanud mõju paljudele üle mitme aastakümne. Oma esimesed luuletused avaldas ta Jüri Üdi nime all, mis ei olnud mitte ainult varjunimi kirjandusmaailmas, vaid ka luuletaja alter ego (vahelduv mina). Tema luule oli mitmekülgne ja tihti muutuv. Ta võis keskenduda nii ühiskonna
Juhan Viiding/Jüri Üdi Kristiin Gildemann Triin Varblane Katrin Palmsalu Lapsepõlv, küpsusiga Sündis 1. juuni 1948 aastal. Peres noorim laps, ainuke poisslaps. Tal olid terviseprobleemid. Vaimult varaküps noor. Käis psühhiaatrilises kliinikus arsti vastuvõtul, kuid lõhenenud isiksuse diagnoosi ei pandud. Käis korra ka närviarsti juures. Haridustee Käis kokku kuues üldhariduskoolis. Lõpuks sai sisse Tallinna Töölisnoorte keskkooli ehk õhtukooli. 1968-1972 õppis Tallinna Konservatooriumi Lavakunstikateedris ehk Lavakas. Töökohad Ema abil sai tööd trükikoja Kommunisti trükilao õpilase kohale, kuid nõrkade kopsude ja töökoha mürgisuse tõttu ei töötanud ta seal kaua. Järgmine töökoht oli ENSV Teatri ja Muusika Muuseumi laborandi kohal ülesandega korrastada fotoarhiivi. Peale Lavaka lõpetamist, töötas Eesti Draamateatris näitlejana. Oli eesti näitleja-lavastaja, poeet. Isiklik Abiellus Riina Kiisaga 20. märtsil 1972. aastal
.............................................................................. 4 Ta istub........................................................................................................................ 4 3.Huvitavad faktid............................................................................................................... 5 4.Kasutatud kirjandus......................................................................................................... 5 1.Elulugu Juhan Viiding oli eesti poeet, näitleja ja lavastaja. Ta sündis Tallinnas kirjanik Paul Viidingu ja tõlkija Linda Viidingu peres neljanda lapsena, tal oli kolm vanemat õde. Juhan oli intelektuaalselt varaküps ja rahutu nooruk. Pärast keskhariduse omandamist Tallinna 6. Töölisnoorte Keskkoolis jätkas (19681972) õpinguid Tallinna Riiklikus Konservatooriumis lavakunsti erialal (lavakunstikateedris)
Ta oli kuulus. Ja on ka praegu. Hinnatuks tegid ta suurepärased luuletused ja hea enesehinnang. Nagu rääkis Kaarel Tarand, olid Viidingu värvid must ja valge kaks kõige erinevamat värvi. Samade värvidega on illustreeritud kõik ta luulekogud, ent ka tema luulet iseloomustades võib selle kohta öelda must ning valge. Väga kontrastne. Kahjuks on tema luuletused kirjutatud ja enam ei saa ühtegi uut. Juhan Viiding on groteskset, iroonilist, lüürilist ja eepilist ning absurdlikku ja filosoofilist laadi viljelenud Eesti poeet. Aga võibolla said tal luulemõtted otsa ja koos sellega ka tema elu. Juhan Viiding sündis 1.juunil 1948 Tallinnas. Tema isa oli kirjanik Paul Viiding ja ta oli neljalapselises peres noorim, ainuke poisslaps. Ta oli intellektuaalselt
JUHAN VIIDING Sündinud: 1. juuni 1948 Surnud: 21. veebruar 1995 Pseudonüüm: Jüri Üdi Hariduskäik: I. 6 erinevat üldhariduskooli II. Tallinna 21. keskkool (väga lühikest aega) III. Tallinna 6. Töölisnoorte Keskkool (ehk õhtukool) IV. Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunsti eriala (praegu Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia) 1968-1972 Perekond: isa Paul Viiding ja ema Linda Viiding 3 õde naine Riina Kiisk tütar Elo Viiding Looming: Jüri Üdi I. "Detsember"(1971) II. "Käekäik"(1973) III. "Selges Eesti keeles"(1974) IV. „Armastuskirjad“(1975) Juhan Viiding I. „Ma olin Jüri Üdi“(1978) II. „Elulootus“(1980) III. „Tänan ja palun“(1983) IV. „Osa“(1991) Kes oli Juhan Viiding? Või võiks hoopis küsida, mis oli Juhan Viiding? Just mis, sest minule tundub Juhan Viidingu olemasolu kuidagi äärmiselt paradoksaalne. Ma ei tea miks, aga vaadates
I MAAILMAKIRJANDUS ROMANTISMIJÄRGNE LUULE. SÜMBOLISM Sümbolism valitses luules paralleelselt realismiga proosakirjanduses. Luulest levis sümbolism teistesse kunstivooludesse. Luuletajad hakkasid teadlikult hoiduma isiklikkusest, oma tunnete ja mõtete otsesest rõhutamisest. Selle asemel edastasid nad oma mõtteid viimistletud kujundite e sümbolite abil. Kirjutati väga metafoorselt ja sugestiivselt. Sümbolite ühesugust mõistmist ei taotletudki. Taheti säilitada hämarat üldmuljet, neutraalsust ja ebaisiklikkust. Põhimõte "kunst kunsti pärast" kunsti eesmärgiks pole maailma parandada, ta peab piirduma iseendaga, nii vastanduti romantikutele. Sümbolid vihjasid tihti elu mõttetusele, surmale, irratsionaalsetele jõududele, mille mängukanniks inimene on (dekadentlik e mandunud kirjandus ja kunst). Laiemalt võeti kasutusele vabavärss. Sümbolism sai alguse Prantsusmaal ja Belgias, muutus üleeuroopaliseks 1880. aastatest, täielikult valitses Euroopas XIX-XX sajandi v
Modernism, postmodernism, sürrealism. Autorid: Aleksander Suuman (3 kirjanduslikku nägu: nooremapoolne, traditsiooniga paremini haakuv Suuman, lüüriline (1960ndatel), 1970ndatel lisandub lüroeepilisust, kolmas pööre 1980ndate keskapaigast: äärmine minimalism. Ly Seppel (kassetiautor, luuletõlkija), Andres Ehin (,,Uks lagendikul" (1971) läbimurre, esimesene sürrealistlik luulekoguks kodumaal), Viivi Luik, Paul-Eerik Rummo, Jaan Kaplinski, Hando Runnel, Juhan Viiding. Nooremate autorite tuumik 1970ndate alguses koondav ,,Närvitrükk": Toomas Liiv (kriitika momendid, loodusfoon), Johnny B. Isotamm (1960ndatest alates, osales käsikirjalistes almanahhides) ja Joel Sang. Baturin (debüüt 1960ndate lõpul, looduslähedane paigaluule, murdeluule elustamine). 7. Paul-Eerik Rummo luule ja näidendid. Suur osa loomingust jääb 60ndatesse ja 70ndate algusesse, hiljem pilt hõreneb.
ideaalidest). Positiivsed arengud hakkasid silma juba aasta paar varem, aga suuri järeldusi neidt aastal 54-55 teha ei saanud – viiekümnendate kaskpaigas hakkasid ka Siberist inimesed tagasi tulema. Enne parteikongressi näeme, kuidas tsensuuri töö hakkab 55nda aasta paiku muutuma – keelatud autorite nimekiri hakkas lühenema (kui keegi elav autor nimekirjast välja pääseb, pääseb ta ka trükki nt Tuglase teosed, Kesti Merilaas, Paul Viiding, August Sang jt). 1957-58 nn Pasternaki juhtum – Pasternak oli oma teose avaldanud läänes, mitte Nõukogude liidus ja oli saanud Nobeli preemia. See mudiugi oli väga paha. Sisuliselt teda sunniti Nobeli preemiast loobuma, algatati ka hukkamõistude seeria, see tähendab seda, et kui Pasternak on Venemaal, siis selline on ka näiteks Eestis ja ta tuleb üles otsida ja paljastada. Need juhtumid üldiselt ei
KEVAD Kuuekümnendad - sula. Stalinistlik periood, kõige esmalt tuleb teadvustada seda, et on tegemist eeltsensuuriga, see ei kao, vaid tema toimimine muutub leebemaks, teiseks stalinism tähendas suuri repressioone poliitilistel põhjustel. Kolmandaks meie seisukohalt on tähtis see, et on kehtestatud esteetiline kaanon, mida kirjeldatakse sotsialistliku realismiga. Kui sel on mingi tõesti selge kuju või iseloom, siis seda 40ndatel, 50ndatel. Sellest räägitakse edasi ka, see tähendab seda, et mõiste muutub õõnsamaks. Realism kestab ka 60ndatel, ent hakkab taanduma. Kogu kirjandus oli halvas seisukorras, erinevatel aladel oli erinev: võib öelda, et kõige hullem oli proosas, kus tekkisid aastad, kus uudisloomingut ei tulnud. Soodsam olukord draamakirjanduses. Esteetilisi fenomene aeg-ajalt vilksatab. Omaette küsimus, mis periood sula on. Mis aastast mis aastani. Selge alguspunkt: 1956. Kui oli range kontrolliga ühiskond, muutusteks
) ka stereotüüpsetes tegelaskujudes välja mängida inimlikke tahke. Olgu 1960. aastate näitlejaloomingust omakorda näidetena nimetatud Velda Otsuse ja Ants Eskola hõrkpsühholoogiline duett William Gibsoni „Kahekesi kiigel” lavastuses (lav. Leo Kalmet, 1963 Draamateatris), Einari Koppeli külma ja skeptilise neutraalsusega esitatud Väitsa-Mackie Brechti „Kolmekrossiooperis” (lav. Epp Kaidu, 1964 „Vanemuises”) või Linda Rummo ja Ants Eskola lava- ja vaimupartnerlus mitmetes Panso lavastustes („Tabamata ime” 1965 Draamateatris; Jerome Kilty „Armas luiskaja” 1966 Noorsooteatris). Näitleja Jüri Järvetit nähti 1950. aastatel küll eeskätt koomikuna ja see suhtumine kandus mõneti ka 1960ndatesse, ent tema loodud Voitinski ja Ajalooline Tõde (Smuuli „Kihnu Jõnn”, lav. Voldemar Panso, 1964 Draamateatris) demonstreerisid uut peen-psühholoogilist rollitõlgendust, sh
peetud pidustustest välja kasvas umbes 500 eKr dionüüsia (märts&aprill), lenaia (jaanuar&veebruar. Komöödiad ja tragöödiad seotud usuliste kommetega. Draamat ei tuntud. 6. saj eKr tekkis teatrile meelelahutuslik varjund. Esimesena kujunes välja tragöödia, tähtis osa on kooril 24 inimest, pikkades rüüdes. Üles ehitatud sõnale, jumalate auks peetuks viljaskuspidude ehk orgiate ajal etendatakse. Kooris eeslaulja ehk protahonist. Dialoog toimub näitleja ja koori vahel, need jumalate auks loodud kiidulauludes ehk ditürambedes. Kolm näitlejat tavaliselt. Ehitist, kus esitati, nimetati amfiteatriks. Selle keskel oli orkestra lava, kus asus koor, kuni 24m diameertiga. Selle taga oli skenee lavatagune majalaadne ehitis, mis oli näitlejate kostüümide ja maskide vahetamiseks. Samuti proskeenion eeslava, kus olid näitljad. Theatron oli pealtvaatajate pinkide osa. Näidendeid esitati võistluse vormis, võrdlus nii autorite, lavastajate
pidustustest (dionüüsiatest). Esialgu oli teater pigem tegevusest jutustamine kui tegevuse kujutamine. Komöödiad ja tragöödiad olid tekkepäralt kultuslikud-rituaalsed, kuid ajapikku omandasid esteetilise, meelelahutusliku funktsiooni. Antiikajal oli teater võrdlemisi tinglik: vaataja pidi arvestama erinevate formaalsustega etenduse sisus ja vormis. Tähelepanuväärseim oli ilmselt see, et antiikteater põhines sõnal ja kõnel. Liikumine ja miimika oli piiratud. Oluline roll oli näitleja maskil, mis määras ära tegelaskuju kõige üldisemad jooned. Tragöödiat peetakse vanimaks zanriks. Kreeka tragöödiat nimetatakse tekkekoha järgi atika tragöödiaks. Tekkimise osas on võimalik teha ainult oletusi. Ühe levinuma teooria kohaselt kujunes välja sokuohvri toomistest. Samuti seotakse tragöödiat saatürdraamaga (satüür hobusetaolised inimesed, Dionysose kaaslased). Tragöödia põhines ditürambidel (ülistuslauludel Dionysosele), mida esitas koor
jumalate kaval võrgutaja. Rooma usundis vastab Aphroditele Venus. Apollon kreeka valguse- ja ennustusjumal, muusika ja luule kaitsja, kellele allusid muusad. arbujad luuletajate sõpruskond, kelle loomingust kirjanduskriitik Ants Oras koostas mahuka antoloogia "Arbujad" (1938). Arbujatena said tuntuks luuletajad Heiti Talvik (19041947), Bernard Kangro (19101994), Betti Alver (19061989), August Sang (19141969), Kersti Merilaas (1913 1986), Uku Masing (19091985), Paul Viiding (19041962) ja Mart Raud (19031980). Arbujad püüdlesid varasema eesti luulega võrreldes sügavama vaimsuse ja emotsionaalse pingestatuse poole. Nad käsitlesid kunsti kui kõlbeliste väärtuste kandjat ning inimest kui sõltumatut isiksust. Ideaalide ja tegelikkuse vastuolu tõi nende luulesse traagilist elutunnetust. arenguromaan romaan, mis põhineb kangelase arengulool. Näiteks Mait Metsanurga (18791957) "Taavet Soovere elu ja surm". Vt ka romaan.
Kirjanduse eksami piletid 1. Ilukirjanduse olemasolu ja seos teiste kunstiliikidega.(+) 2. Vabalt valitud teose analüüs.(+) 3. Kirjandus rühmitused 20 saj. algul.(+) 4. Saaremaalt pärit kirjanikke + 1. teos vabalt valitud.(+) 5. Kitzberi draama looming. 2 periood. ,,Libahunt", ,,Kauka jumal"(+) 6. P. Alveri looming + 1 luuletus peast.(+) 7. Vilde draama looming + ,,Mäeküla piimamees"(+) 8. Dostojevski elu ja looming.(+) 9. Dostojevski romaani ,, Idioot" analüüs.(+) 10. Juhan Liivi looming ja elu + 1 luuletus.(+) 11. Lev Tolstoi elu ja looming.(+) 12. Visnapuu elu ja looming + 1 luuletus.(+) 13. Tolstoi romaani analüüs.(+) 14. Heiti Talviku luule + 1 luuletus(+) 15. Tsehov looming(+) 16. Tsehov elu looming(+) 17. Marie Underi elu ja looming + 1 luuletus.(+) 18. Eepika olemus: romaan ja selle liigid. (+) 19. Hemingway elu ja looming. ,,Kellele lüüakse hingekella"(+) 20. Tammsaare elu ja loomingu ülevaade.(+) 21. Remarque looming + romaanide vaatl
suuremat rõhku. Tarapita (1921-1922) Artur Adson, August Alle, Johannes Barbarus, Albert Kivikas, Jaan Kärner, Johannes Semper, Gustav Suits, Aleksander Tassa, Friedebert Tuglas, Marie Under Kirjanduslik Orbiit (1929-1931) Erni Hiir, August Jakobson, Albert Kiivikas, Daniel Plgi, Juhan Sütiste, Oskar Urgart jt. Arbujad (antoloogia ,,Arbujad" (1928) , koostaja Ants Oras) Betti Alver, Heiti Talvik, Bernard Kangro, August Sang, Kersti Merilaas, Paul Viiding, Uku Masing, Mart Raud 1922 Eesti Kirjanikkude Liit (esimene esimees Tuglas) Siuru ja Tarapita on Liidu eelsed organisatsioonid. Ühendab ka praegu kirjanikke. 1923 Looming (peatoimetajad aastatel 1923-40 Tuglas, Kärner ja Semper) -> ajakiri pole kunagi oma nime vahetanud. Kärner on üks Loominu ebaõnnestunud peatoimetajadi. Ühendab ka praegu kirjanikke. Tallinna ja Tartu vastandamine tekki s 20ndatel aastatel.
Kalypso juurest lahkunud Odysseus satub pärast merehädas olekut faiaakide saarele. Saare kuningas Alkinoos võtab Odysseuse lahkelt vastu, pidusöömingul jutustab viimane oma seiklustest pärast Trooja vallutamist. Odysseus sattus lotofaagide maale, kus imeline lilletoit ajas osa meeskonnast pöördesse ja ta pidi nad tagasi laevale tirima. Siis sattusid lambakasvatajast kükloobi juurde, kes sõi mõned mehed ära, aga O mõtles meestega välja plaani. Tegid ta pimedaks, kükloop küsis: kes tegi? Odysseus ütles: mu nimi on Ise Tegin. Teised kükloobid said vastuse: ise tegin! Hommikul pääsesid nii, et rippusid lammaste kõhtude all ja kükloop ei märganud neid lambaid käega katsumisega üle lugedes. Sattusid ka tuulte maale, kust said pauna maailma ebasoodsate tuultega. Jõudsid peaaegu koduranda, aga laevamehed teevad pauna lahti ja laev paiskub jälle teele. Jõuavad ka nõid Kirke juurde, kes muundab mehed seaks, v.a. Odysseuse. Pärast muudab jälle meesteks tagasi
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
