Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Judaism". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
judaism, juudid, toora, seljas, karpi, palvetaja, kosser, sealiha, rangelt, pühakiri, hingamis, usundis, rabi, suhu, palvetamine, hommikul, peakatte, jumalaleJudaism Judaism on üks vanemaid tänapäevani säilinud monoteistlikke religioone, mille keskmeks on läbi aegade olnud püüd hoida oma usundit ning rahvuslikku kultuuripärandit. Judaismi aluseks on Vana Testament, mis sisaldab endas Iisraeli rahva ajalugu ja nende suhet oma jumalaga. Vanas Testamendis sisalduvad raamatud on juudid jaganud kolme rühma: Toora ehk seadus, Prohvetid ja Kirjutised. Selline raamatute järjestus kinnitati umbes aastal 100 pKr. Kõige olulisem osa Vanast Testamendist on juutide jaoks Toora, mis sisaldab viit Moosese raamatut. Selles on kirjas 613 seadust, millest 248 on käsud ning 365 keelud. Neid peetakse Jumala ilmutuseks, mida tuleb järgida ning mis on eriliseks suhtlusviisiks Jumalaga. Kes on juut? Juudi seadus peab juudiks isikut, kes on sündinud juudi emast või pöördunud judaismi vastavalt juudi seadusele
Judaism Judaism on üks vanemaid tänapäevani säilinud monoteistlikke religioone, mille keskmeks on läbi aegade olnud püüd hoida oma usundit ning rahvuslikku kultuuripärandit. Judaismi aluseks on Vana Testament, mis sisaldab endas Iisraeli rahva ajalugu ja nende suhet oma jumalaga. Vanas Testamendis sisalduvad raamatud on juudid jaganud kolme rühma: Toora ehk seadus, Prohvetid ja Kirjutised. Selline raamatute järjestus kinnitati umbes aastal 100 pKr. Kõige olulisem osa Vanast Testamendist on juutide jaoks Toora, mis sisaldab viit Moosese raamatut. Selles on kirjas 613 seadust, millest 248 on käsud ning 365 keelud. Neid peetakse Jumala ilmutuseks, mida tuleb järgida ning mis on eriliseks suhtlusviisiks Jumalaga. Kes on juut? Juudi seadus peab juudiks isikut, kes on sündinud juudi emast või pöördunud judaismi vastavalt juudi seadusele
JUDAISM Judaism on etniline usund- religioon, mis on seotud ühe konkreetse rahvaga. Juudi rahva ajalugu ja usund judaism on tihedalt seotud. Judaistid(judistid) usuvad ainujumalat, kes enam kui 4000 aastat tagasi sõlmis nende esiisa Aabrahamiga erilise lepingu. Neist pidi saama Jumala äravalitud rahvas. Omalt poolt tõotasid juudid täita Jumala seadusi ja kuulutada tema sõnumit teistele. Juudid usuvad, et kunagi tuleb Jumala saadik Messias ja kehtestab maailmas õiglase korra ning taastab juutide muistse kuningriigi, mis hävis 6. saj. e.Kr. Judaismi ajaloolised etapid: Judaismi esimesed järgijad olid Lähis-Ida heebrealased.Juutide püha raamatu Piibli (Vana Testamendi järgi tõotas jumal (u. 1900 a. eKr.) Kaitsts Aabrahami ja tema järeltulijaid ning anda neile maa, kus elada. 1200a. paiku eKr. Saatis jumal Moosese, et see juhiks juudid välja Egiptuse vangipõlvest.
JUDAISM Judaism on vanim tänapäevani säilinud monoteistlik religioon. Tugineb Vanale Testamendile, eriti 5-le Moosese raamatule ja Talmudile. Tekkis 2.saj. e.Kr. ning on aluseks islamile ja kristlusele. Judaism sündis paigas, mida nüüd nimetatakse Lähis-Idaks. Juudid usuvad, et palju aega tagasi andis Jumal neile igiomaks maa, mis praegu kuulub Iisraelile. Tähtsaim linn JERUUSALEMM. Juudi ajaloo kõige kuulsam kuningas on TAAVET. Taaveti täht on judaismi kõige levinum sümbol (kaks läbipõimunud kolmnurka). Ühe esiisana austavad juudid AABRAHAMI (teised: Iisak ja Jaakob). Ca 4 tuhat aastat tagasi uskus Aabraham Jumala tõotust anda talle palju järeltulijaid. Neist sai Iisraeli rahvas, keda praegu tuntakse juutidena..
traditsioon muutunud. Iisraeli usund (Jeruusalemma tempel eksisteeris kuni 70m.a.j). ei ole ainult tähtsad usulised küsimused, usutraditsiooni mõjutavad ka sekundaarsed asjad. Hävitati Jeruusalemma tempel, see tähendas, et preestrid kaotasid oma tähenduse. Polnud kohta, kuhu ohvreid tuua. Hakatakse rääkima judaismist. Kõige olulisem palvemaja (sünagoog), autoriteetideks said rabi (ususeaduse tundjad, tõlgendajad). Judaism on noorem kui kristlus? EI! Juudi traditsiooni juures on olulised sümbolid. Kõige tuntavamad Menora (seitsmejalaline küünlajalg. Kõige vanem sümbol. Iisraeli riigivapil) Taaveti täht, Taaveti kilp (sai alates keskajaks märgiks). Miks kuusnurk? Muistne maagiline sümbol. Kaks kolmnurka on põimunud (mees-ja naissümbol). Miks Taaveti kilp? Kuningal oli selle kujuline kilp. Traditsiooni puhul ei ole oluline õpetuslik külg, vaid rituaalid. Inimene võib uskuda kõike, mida uskuma peaks
Multikultuursus, identiteet ja religioon (religioon ja poliitika) Islam (religioon avalikus ruumis) Euroopa peamine vastane Religioon ja globaliseerumine USUNDID MAAILMAS Maailmausunditeks peetakse usundeid, mille pooldajate arv ületab 100 miljonit inimest. Tähtsamad ülemaailmse levikuga usundid on järgmised:. India päritolu: hinduism, dzainism, budism; Hiina ja Jaapani päritolu: taoism, konfutsianism, sintoism; Ees-Aasia (semiidi) päritolu: judaism, kristlus, islam. 4 Kristlus 2.1 miljardit (sh katoliiklased, üigeusklikud, anglikaanid, luterlased, nelipühalased, evangelikaalid jne) Islam 1.5 miljardit (sunniidid, siiidid jne) Hinduism 900 miljonit Hiina omausundid 394 miljonit Budism 376 miljonit Põlisusundid 300 miljonit Sikhism 23 miljonit Judaism 14 miljonit Baha 7 miljonit Dzainism 4,2 miljonit Shinto 4 miljonit
kümme põhikäsku inimeste ja Jumala ning inimestevaheliste suhete kohta ning sadu täpsustavaid ja laiendavaid käske. Moosese järglane Joosua vallutas Kaananimaa ehk ,,tõotatud maa" , kus esimeseks kuningaks sai Saul, tema järel Taavet,kelle valitsusajal tehti Jeruusalem ühtse kuningriigi pealinnaks. Taaveti poeg saalomon lasi ehitada jeruusalemma templi. Õpetus Monoteism ehk usk ühteainsasse Jumalasse on judaismis kõige kesksem, selleks jumalaks on Jahve, kuid juudid ei ütle kunagi välja jumala õiget nime, vaid nad kasutavad selle asemel sõna Issand. Judaismi iseloomustab ka Messia idee, kelle ootamine on eriti tagakiusamiste ajal itensiivistunud, sest kui Messias tuleb, hävitatakse kurjus ning rajatakse igavene rahuriik. Judaismis puuduv asendava kannatamise idee, igaüks vastutab ise oma tegude eest ja inimene peab ise tegema heaks oma teaod palumise, palvetamise, meeleparanduse ja Toora uurimise abil
4. Kuidas nimetatakse usku totemlikesse esemetesse? Usutakse ka totemistlikesse esemetesse. Tuntuim on tjurunga ( tsurunga), mis on nagu inimese teine keha, tehtud puust või pikergustest ovaalsetest kivikildudest, mis kaunistatud vastava totemistliku embleemiga. 5. Kuidas nimetatakse totemistlikus keskuses asuvaid, oletatavaid eostunud lapsi? Totemistlikus keskuses arvatakse peituvat ka ratapa (eostunud lapsed). Naine, kes soovib last, läheb sellest kohast mööda. Küsimused judaism I kohta: 1. Millised usundid kuuluvad Aabrahamlike usundite perekonda? Judaism, õieti on olnud lähtereligiooniks selle perekonna teistele religioonidele, nagu kristlus ja islam 2. Kust pärineb mõiste "judaism"? Nimetus on tuletatud Vanas Testamendis esinevast juutide esiisa ehk esimese patriarhi Aabrahami nimest. Paralleelse nimetusena on kasutusel kõrbemonoteism. 3. Kes on judaismile alusepanija? Rajaja on MOOSES. 4. Kes rajas Iisraeli suurriigi?
Judaism, õieti on olnud lähtereligiooniks selle perekonna teistele religioonidele, nagu kristlus ja islam 2. Kust pärineb mõiste "judaism"? Nimetus on tuletatud Vanas Testamendis esinevast juutide esiisa ehk esimese patriarhi Aabrahami nimest. Paralleelse nimetusena on kasutusel kõrbemonoteism. 3. Kes on judaismile alusepanija? Rajaja on MOOSES. 4. Kes rajas Iisraeli suurriigi? Kuningas TAAVET (XI-X sajandil eKr) 5. Milline usk on judaism? Judaism on juutide religioon ning ühtlasi vanim tänapäevani püsinud monoteistlik religioon, tuginedes kristliku traditsiooni järgi Vanale Testamendile, eeskätt viiele Moosese raamatule (pentateuh) ning rabiinlikus judaismis ka Talmudile 6. Kes koostas judaismi dogmaatika? Moses Maimonides (1135-1204) keskaja juudi õpetlane 7. Loetle judaismi dogmaatika kolmteist põhilauset. 1. Jumal on olemas. 2. Ta on ainujumal. 3. Jumal on kehatu. 4. Jumal on igavene. 5.Üksnes Jumalat
-) Hiina usundid ~400 mlj * Religiooni ülesanne: -) Seletada nähtusi. -) Aitab ühiskonda kindlustada. Annab mingile inimgruppile sarnasus tunde. -) Toetada inimest psühholoogiliselt. -) Loob traditsioone ja omab nõnda sotsiaalse mälu edasikandmist. Loodususundid * Loodususund või primitiivne usund paikneb Lõuna-, Kesk-Ameerikas, Austraalia ja Okeaanias, Aafrikas ja Aasias. -) Tavaliselt puudub kindel rajaja. -) Tihtipeale puudub pühakiri suuline pärimus. -) Puudub süstemaatiseeritud õpetus. -) Dünamism usuvad, et kogu maailm on ümbritsetud väega. Mana elujõud, mida saab koguda või millest võib ilma jääda. * Talisman (hea õnne jaoks), amulett (hoiab kurja eemale), fetis (ese, mida kasutatakse nõidumises) koht, kuhu kogutakse väge. * Müütiline maailmapilt iseloomustab samuti loodususundeid. -) Müüt tekkelugu; püüab seletada, et miks asjad on nii nagu nad on. Filosoofiast erineb
· Kristlased märgivad aega eKr (enne kristust) ja pKr (peale kristust). Igale usundile see ei sobi ning siis kasutatakse aja märkimiseks lühendeid m.a.j (meie ajaarvamine järgi) ja e.m.a (enne meie ajaarvamist). USUNDID MAAILMAS: · Kristlus: 2.1 miljardit · Islam: 1.5 miljardit · Hinduism: 900 miljonit · Hiina omausundid: 394 milj · Budism: 376 miljonit · Põlisusundid: 300 miljonit · Sikhism: 23 miljonit · Judaism: 14 miljonit · Baha´i: 7 miljonit · Dzainism: 4,2 miljonit · Shinto: 4 miljonit RELIGIOON JA TEADUS: · Paljude inimeste jaoks ei ole vahet usundil ja elul ning ka teaduse ja usundi vahel. · Taonism: - pühendunud ,,universumi kulgemise" avastamisele ning sellega kooskõla saavutamisele · Islam: - rõhutab teadmiste väärtust - rõhutab looduse seaduspärasuse avastamist
Islam. (sümbol:Poolkuu) ,,aslama" alistumine Allahi tahtele. Suuruselt teine religioon(1,3 mil). Pärineb Araabia ps. Islami eelne periood. Peduiinid(elasid kürbedes). Linnapeduiinid(elasid oaasides). Olid polüteistid. Kõige tähtsam pühapaikk Meka linn ja seal asuv Kaaba tempel. Seal austati jumalaid, Allah üks jumal teiste seas. Dinn loodus vaimud, arvati et mõjutavad inimeste käekäiku. Yathridis(põhja osas) elasid juudid. Islami teke. Abu al-Quasim Muhammed Ibn Abd Allah ibn Abd al-Muttalib Ibn hasin- Raja Ehk siis Muhamed(570-632) sünnib Mekas ja sureb Mediinas. Moslemid peavad teda prohvetiks. Muhamed abielub Hadizaga. Käis kord aastas mägedes palvetamas Allahi poole. Kui ta oli 40 a. Ilmub talle peaingel Gabriel. Gabriel anat talle teada et jumal(Allah) on valinud tema prohvetiks(Jumala sõnumitooja). Et Allah on ainuke jumal. Inimesed peavad meeltparandama peatselt saabuva kohtupäeva ees
Hingamispäev, mille ajal on töö tegemine keelatud, ei tohi teha süüa ega astuda rohkem kui 2000 sammu. Kodu pühapaik. 38. Sünagoog juutide pühamu. 39. bar-mitzvah (,,käsu poeg") juudi poiste usulises mõttes meheks saamise üleminekuriitus. 13-aastaselt. Poisid saavad pärast seda sünagoogis meeste juures istuda. 40. Sariaat islami seadus, mis põhineb Koraanil. 41. Sunna Koraani kommentaarid, sunniididele Koraani kõrval teine pühakiri. 42. Dzihaad sõda, võitlus islami usu kaitseks. 2 sorti: suur endaga, väike välise vaenlase vastu. Iga moslem võib selle välja kuulutada, aga teistel pole kohustuslik sellega liituda. 43. Mosee moslemite pühamu. 44. Hidzra - Muhamedi väljarändamine Mekast aastal 622 usulise tagakiusamise tõttu. Selle sündmuse aastast hakkab moslemite ajaarvamine. 45. Mahdi päästja, kelle Jumal maa peale saadab ning kes toob endaga maa peale jumalariigi. 46
teistega, avalikult või eraviisiliselt täita usutalitusi, kui see ei kahjusta korda, tervist ega kõlblust. (Eesti Vabariigi põhiseadus §40) Suured maailmausundid on (min 100 miljonit) kristlus(2,1 miljardit) islam (1,3 miljardit) hinduism (900 miljonit) budism (376 miljonit) Hiina omausundid (konfustianism, taoism) (390 miljonit) sikh (23 miljonit) judaism (14 miljonit) on mõjutanud palju lääne kultuuriruumi, loetakse kristluse-islami vennaks sinto (4 miljonit) jaapani omausund, on seotud Jaapani kui riigi tähtsusega. Usundid jagunevad ilmutuslikeks usundeiks nt kristlus, islam (Muhamedile ilmutas end ingel) ja kogemuslikeks usundeiks nt budism. 3 On kaks piirkonda, mis on religiooniga seotud olnud:
(jumala suust) 2. Ksatriad ehk sõjamehed(aristrokraadid jne. Aitavad maad ja rahvast ja tegelevad ka braahmanide õpilastena) (jumala käsivarrest) 3. Vaisijad-talupojad, põlluharijad, käsitöölised pidid kätega tootma. 4. Suudrad ehk teeniad kes teenisid kõiki eelmisi klasse.(jumala jalad) Välja jäid põlisindialased ehk puutumatud. Nendega eit ohtinud kokku puutuda (tehtud mudast). Kastisüsteemis sünnid ja kastide välised abielud keelatud. Pühakiri Veeda (veda-teadmine). Veedad on jumalikult inspireeritud raamatud. Veedad: 1. Veeda hümnid- ohverdamised, palvetamised, jumala kiitmised, loitsud kõige vanem on ,,rigveda". 2. Brahma raamatud-selgitavad veedasi. Preestrite käsiraamatud. 3. Upanisadid-rahvaraamatute jätk see tähendab otseses tõlkes istungit või istumist. Istuti õpetaja juures ja kuulati mida õpetaja räägib. Ramajana ja mahakarata on põühad tekstid
Legendi järgi olevat surmajumal käinud teda kiusamas, kuna kartis, et hakkab teisi õpetama. Budhha leidis oma õpilased jälle üles ja pidas neile esimese jutluse. See oli oluline, sest ütles välja tõe pani liikuma seadmuseratta ehk dharmaratta (dharmacakra) Suri 82 aastaselt (2 x rohkem kui tavaline in.) tagasiteel oma koguduse juurde. Vihmaperiood oli juba alanud, seega ei jõudnud kohale, vaid peatud ühe toetaja juures. Talle pakuti sööki, mille tõttu ta suri sealiha, trühvlid, bambusevõrsed või kala. Haigestus verisesse düsenteeriasse vms. Kusinagaras hakkas mediteerima, süvenes sellesse, jätis õpilastega hüvasti ja läkski nirvaanasse(suri ära). Devadatta, tema sugulane, üritas Buddha kogudust kätte saada. Üritas 3 x teda isegi mõrvata: 1)veeretas kivi kaela, jalg olevat viga saanud 2)saatis metsiku elevandi kallale 3) kaks salamõrvarit tungisid Buddha onni, kuid väljusid sealt munkadena xD Legend:
1050 ekr) 4. kuningate aeg: Taaveti (1004 960 ekr) ajal sai Jeruusalemm pealinnaks, Saalomoni (970 930 ekr) ajal ehitati esimene tempel. Pärast viimase surma lagunes kuningariik Iisraeliks ja Juuda riigiks. Iisraeli vallutas Assüüria 722 ekr, Juudamaa koos Jeruusalemmaga Babüloonia 587. a. 5. U 50 aastane juutide Paabeli vangipõli ja kuulumine Pärsia riigi koosseisu: 525 ekr valmis teine tempel, Toora (5 moosese raamatut) lõplik väljakujunemine 5. saj ekr, Aleksander Suure vallutused 322 ekr 6. hellenistlik ja Rooma ajastu: Makkabite sõjad, lühike iseseisvus (128 63 ekr), Rooma liitlasriik Herodes Suure ajal (37 4 ekr), juutide ülestõus Rooma vastu ja Jeruusalemma templi hävitamine 70 pkr. 7. Suur diasporaa (kr. k. 'laialipillutamine') ehk massiemigratsioon kuni Iisraeli riigi rajamiseni 1948. Kultuslugu
Vabatahtlik enesetapp. Nt kus 45 000 inimest ennast tapsid. Nt ka väikeste tüdrukute matmine liiva alla elusalt. Naise ei too kasu. Teine osa: „Vana-Kreeka inimene“ , Inimene ja jumalad – osa! Kreeka religioon: 1) pronksiaegne kreetamükeene aeg, 2a.tuh, eKr. 2) arhailine 6-8.saj, 5.-4. Sajand klassikaline aeg – tavaline kreeka aeg Hellenismi ajajärk: järkjärgult rooma võimu alla. Pronksiaegne Kreeka ja Klassikaline Kreeka religioon: Kreeka religioon: pole rangelt võttes alguse saanud, mitte kreekast. Võõrast päriolu. Kreeklased ise kuuluvad India keelte hulka. Lähtutakse 2 religiooni koosmõjust. Kahekihiline religioon. Kujunenud idarekigioonide mõjude all. Kõrvalkiht e. atstraat, kreeka religioon on üks väga suur segu. Sünteetiline religioon, paljudest mõjudest kokku pandud. Pronksiaeg: Losside kõrval polnud suuri templeid. Olid väiksed pühapaigad. Koopaid austati. Mäetippe austati
i- tähtedega Baal em Tov); dekaloog), päeval, mille viib läbi mohel/moel; tähtsus, 613 luulevormis. ne; ,,kaugel JHWH, ei Misnagdim Teffilin Bar Mitzva lepingu poeg, 13 käsku (365 Koosneb 3st traditsioo põhjas" öelda valju hassiidi vastased; (palvekapslid aastaselt, valmis kandma vastutust keelavat, osast: Toora nilie) (Kesk- ja häälega); Uus-ortodoksid otsmikul ja enese ja Toora täitmise ees; Bat 248 (seadus) 5 juudi Ida- Aabraham toora on jumalik, käel); Tallit Mitzva lepingu tütar. (ainult kohustavat), Moosese kogukon Euroopa) (juudi rahva ususeadused ei (palvesall), reformeeritud ja komnservatiivsete Taaveti raamatut, lood na
üleloomulikeks peetavad jõud ning inimese ja kõiksuse suhteid reguleerivad põhilised väärtused. Igat religiooni võib vaadelda mitmest aspektist: See on maailmavaade On tugi, mis aitab inimesel eluraskustest üle saada On eetiline süsteem, mis reguleerib inimestevahelist käitumist ning hoiakuid On rituaal nt palverännakud, jumalateenistus, palvetamine, pühade tähistamine Usundid jagunevad jumalate arvu järgi: 1. Monoteistlikud islam, ristiusk, judaism 1 jumal 2. Polüteistlikud - Vana Egiptuse usk, hinduism jumalaid palju Usundid jagunevad leviala järgi: 1. Maailma- /kõrgreligioonid suurim on ristiusk 2. Rahvusreligioonid ja hõimuusundid iseloomulik teatud piirkonnale nt hõimuusundid Aafrikas Veel jagunevad: 1. Aabrahamlikud peavad teisi jumalaid peale enese oma valedeks ristiusk, islam, judaism 2. Dharmalikud on India päritolu, peatähelepanu on indiviidi vaimsel heaolul, aktsepteerivad teisi
mida ei ole võimalik tostada( Roy Rappaport, 1971) Põhadus on nähtus isenesest · W. Cantwell Smith usk ja =eligioon/usund, =eligioon kui kumulatiivne traditsioon. · Individuaalne usk ja kollektiivne traditsioon Usundid maailmas 1. Kristlus :2,1 miljardit 2. Islam: 1,5 miljardit 3. Hinduism: 900 miljonit 4. Hiina omausundid : 394 milj. 5. Budism : 376 milj. 6. Põlisusundid :300 milj. 7. Sikhism: 23 milj, 8. Judaism: 14 milj. 9. Baha´I : 7 milj. 10. Dzainism : 4,2 milj 11. Shinto : 4 milj. Religion on .... · Usk vaimolenditesse(Ed.B.Tylor 1871).* animism- kõik meie ümber hingestatud · Rõhutud olendi ohe, südametu maailma süda, justnagu ta on vaimulagedate olude vaim. Religioon on oopium rahvale ( Karl Marx 1844) · Inimesste ülemate, usutavasti looduse ja inimelu kulgu suunavate ja =eligioon==te vägede lepitamine ja enda poole võitmine
Juutlus Ajalooline judaism õpetab, et juudid on "valitud rahvas", kelle kaudu on Jumal kõnelenud ning ilmutanud, kuidas elada. Olla juut tähendab omada juudist ema. Juutide isaks peetakse Aabrahami, Jumal tegi temaga lepingu. Aabraham, ta pojapoeg Jaakob, Mooses Egiptuses, Mooses seaduseandjana, tõotatud Maa, Juudamaa vallutatakse roomlaste poolt 63 eKr, 66 70 nn Juudi sõda, Jeruusalemm ja tempel hävitatakse.
Juutlus Ajalooline judaism õpetab, et juudid on "valitud rahvas", kelle kaudu on Jumal kõnelenud ning ilmutanud, kuidas elada. Olla juut tähendab omada juudist ema. Juutide isaks peetakse Aabrahami, Jumal tegi temaga lepingu. Aabraham, ta pojapoeg Jaakob, Mooses Egiptuses, Mooses seaduseandjana, tõotatud Maa, Juudamaa vallutatakse roomlaste poolt 63 eKr, 66 70 nn Juudi sõda, Jeruusalemm ja tempel hävitatakse.
· Tähtsamad teoloogilised väited: - Jumal on ja Jumal on üks - Jumal on Jahve, Elohim, El, Saddai, Eloah, isade Jumal, Iisraeli Jumal ja palju muud - Jumal on loonud maailma ja inimese - Inimene vastutab maiste asjade eest. - Jumal on valinud välja Iisraeli rahva enda rahvaks ning teinud temaga lepingu - Lepingust tuleneb, et Iisraelil on õigus oma maale ja Jumal on temaga, aga ta peab pidama Toora käske - Dialoogilisus; siinpoolsus; tzedaqa 02.11 Jaan Lahe - Jumal on tõestanud end Iisraeli rahva päästmisega Egiptuse orjapõlvest - Jumal on Iisraeli rahvale ilmutanud prohvetite kaudu oma tahte- Toora - Halaha; mizwa-mizwot - 10 käsku - Usutunnistuses on kirjas 10 käsu kõrvale veel Jumala tahe. · Rabiinlik kirjandus(u 70-638) - Misna(kordama, õpetama, õppima)- suuline Toora; koosnes kuuest osast;
olendid, kes lausuvad: Kiidetud olgu Amidha-Buddha! Zen-budismi kuulsaim õpetaja on DOGEN. Mida kauem istuda ja mõtiskleda, seda lähemale tõele jõutakse. Jaapani kuulsaim religioosne mõtleja üldse. Kui sa istud, oled juba Buddha. Vikerkaar 1-2/2003: BANKEI Eesti Entsüklopeediakirjastus: Maailma usundid (Jaapani usundid) 19. märts Urmas Nõmmik Judaism Tähtsaim alusdokument on Vana Testament. Judaism on üks kolmest aabrahamlikust usundist. Kõik kolm usundit tunnistavad pühakirjana ühte teksti: judaism Vana Testamenti, kristlus Vana ja Uut testamenti, islam koraani. Kõik tunnistavad üht jumalat, kelle kõrval pole teisi. Vana Testament on raamatute kogumik. See mõiste lähtub kristlikust kõnepruugist ja kontekstist. On kirjutatud heebrea keeles, kolmes raamatus ka aramea keeles. Heebrea keelt kirjutatakse hõlpsas kvadraatkirjas. Iisraelis räägitakse tänapäeval uusheebrea
väärtustas hoopis aristrokaatriku valitsemisvormi. Idamaade filosoofilised vaated 3 Miks idamaad esimesena käsitleda? 1) Suurem osa neid iidseid tsivilisatsioone e. kõrgkultuure on pärit idamaadest. (Vana-Egiptuse kõrgkultuur, Mesoptaamia, Pabüloonia, Vana-India, Vana-Hiina). 2) Religioon. Kõik kolm maailma usundit on tulnud idamaadest (Budism, Kristlus, Islam). Ka hinduism, judaism. Budism Vanim usk, Nepali territooriumil sündis Buda (PõhjA-India). Kristlus Kristus sündis Lähis-idas, Vahemere idakaldal. Rooma impeeriumi idaosas. Islam Koraan ,,Allah on ülekõige". Pärit on araabia poolsaarelt. (Saudi Araabia linn Meka). 3) Riiklus. Vanimad riigid on pärit Mesopotaamia alalt . Nt Sumerid, Akad. Neljandal aasta tuhandel enne Kristlust tekkisid esimesed riigi moodustused linnriigid. Vaated riigile on osa poliitilisest filosoofiast.
Babüloonia, India, Hiina). * Kõik 3 maailma usundit on pärit Idast. Vanim on budism. Buddha sündis Põhjs-Indias, praeguse Nepaali territooriumil. Teine maailma usund kristlus tekkis Lähis-Idas, Vahemere idarannikul. Kolmas maailma usund islam. Meka asub Araabia poolsaarel, tänapäeva Saudi-Araabia territooriumil. *Lisaks tekkisid Idamaades rahvususundid hinduism (maailmas 900 milj hinduisti) või eriline etnoreligioon judaism, mille sümboliks on 6-haruline Taaveti täht, mis on ka Iisraeli lipul. Sümboliseerib kahte juudi riiki vanal ajal - Iisraeli ja Juudamaad, mis omavahel ühinesid. Seda see sümbol (kaks kolmnurka) sümboliseerib. Teiseks sümboliks on 7 haruline küünlajalg ehk menora. See on tavaliselt iga juudi kodus, ka vapi peal. * Riiklus sündis Idas. Esimesed riigid tekkisid 4ndal aastatuhandel Mesopotaamia alal. Tänapäeval on seal Iraak. Lisaks Sumeri riik, Akad, hiljem Babülooni.
MAAILMAVAATED JA USUNDID 1. loeng Mis on maailmavaade? Vaadete seisukohtade ja veendumuste süsteem, mis püüab vastata filosoofilistele põhiküsimustele (kes on inimene? milline on inimese koht maailmas? mida me teame ja mida ei tea, kuidas me teame? mis on maailm? miks ta selline on? mis on elu ja selle mõte/eesmärk? mis on surm, kas sellele ka midagi järgneb? miks on maailmas kurjus ja kannatused? kus on inimese piirid? mis on õiglus?). Inimese arusaamad endast, elust ja maailmast. Erinevad maailmavaated on katsed vastata sarnastele küsimustele. Maailmavaate omandab inimene elu jooksul, selle keskkonna ja kultuuriga, milles ta üles kasvab. Vaated muutuvad elu jooksul, seda mõjutavad sellised asjaolud nagu haridus, sots. keskkond, ühiskond, aga ka indiv. faktorid nagu isiksuse tüüp. Mõiste on suhteliselt uus, tekkinud klassikalises saksa filosoofias. Juba antiikajal oli teada, et erinevad rahvad näevad maailma erinevalt. Usund ja maailmavaade ei ole üks ja see sama
rahastamise eest. Koostaja 5 Sisukord SUUNISEID HOLOKAUSTI KÄSITLEMISEKS KOOLIS 6 TEABETEKSTE Kronoloogia 12 I. Antisemitism ja holokaust maailmas 12 II. Juudid Eestis 14 Holokaust 16 Sõjakuriteod ja rahvusvaheline õigus 21 Euroopa juutide elu ja kultuur 25 Eesti ja holokaust 30 MÄLESTUSI HOLOKAUSTIST Juudid Eestis 37
Nii sai jumala prohvetist kaubitseja ,kes juhtis võõraid karavane ning ajas kokku varandusi, mis tulid kasuks teistele. II ptk. · Hadidza karavaniga liikus Muhamed läbi Jeemeni ja Süüria, suurendades Hadidza vara. · Kõikide huvikeskpunktiks oli religioon. Igal pool oli kõige aktuaalsem teema Jumal, Igaüks kiitis oma usu kõige õigemat olevat, ning igaüks needis teise eksiõpetusi. Monofüsiidid, gregoriaanid, juudid jm. Tuginesid küll ühele ja samale jumalikule Piiblile, kuid kõik tõlgendasid seda omamoodi. Ka Kaabas tülitsesid hõimud jumalate pärast. Kuigi jumalate rohkus tuli mekalastele majanduslikult kasuks. Kuid tülide kaudu kasvas mekalaste kuulsus veelgi. Meka kaupmehed uskusid oma jumalate reklaampuuslikesse vähe. Keda hingestas iha tõelise usu järele, see lahkus Mekast. Jumalaotsijaid kutsuti hanifideks, neisse suhtuti auväärse irooniaga
religiooni kammitsatest pigem täiustab ja õilistab inimese käitumist, et inimene ka eetiliselt käitub tegelikult ikkagi järjest õigemini ja paremini, ta on ju järjest targem oma valikutes. Eks see olenebki kust mättaotsast vaadata, kas lähtuda hinnangute andmisel ilmalikust või religioossest maailmavaatest. Kes on see kõigi jaoks vaieldamatu autoriteet - kohtunik, kes ütleb, mis on siis õige ja hea käitumine? Varem oli see inimeste jaoks Jumal või pühakiri, siis nüüd on paljud sellele autoriteedile selja pööranud ja kujundavad uut eetikat, sealjuures kasutatakse palju selliseid sõnu nagu "inimõigus", "usuvabadus" "demokraatia". Me elame maailmas, kus väärtushinnangud on sama heitlikud kui mood. Oluline erinevus Jumalasse uskuva ja mitte uskuva inimese eetilises palges tuleneb sellestki, et Jumalasse uskuva inimese käitumist suunab teadmine, et kui ta ka teistele inimestele vahele ei jää siis Jumal
Kas Venemaa on õhtumaa? Ilmselt mitte. Kas Konstantinoopol(Istanbul) on õhtumaa? Kuigi on Euroopas, ilmselt mitte. Kas õigeusklik Ateena on õhtumaa? Piirid on väga hajusad. Kultuuride ja religioonide vahelised suhted on väga keerukad ja mitmekesised. Krutsifiks Karli sillal Prahas. Jumala kuju ümber on heebriakeelne lause: ,,püha, püha, püha on jumal Jehoova". Juutide jaoks on see aga nende religiooni rüvetamine, sest Vana Testamendi järgi, mis on juudi usu pühakiri, ei tohi Jumalast luua ei pilte ega kujusid. RELIGIOONIST: 1 Religioonld religare -siduma 2 ld religere - tähelepanelik olema, hoolima 3 ld fides - veendumus, usk mingi väite õigsusesse 4 kr pistis - usk, veendumus tões, usaldus ja ka usaldatavus/ustavus 5
Iisraeli aja-ja usundlilugu... kordamisküsimused-vastused 1. Ajaloolised allikad. Ülevaade tähtsamatest kirjalikest ja arheoloogilistest allikatest. 2. Põhjused kuningriigi tekkeks. Kohtumõistjad; vilistid. 3. Sauli valimine kuningaks, tema tegevus. 4. Taaveti tõus troonile. Taaveti sisepoliitika ja administratsioon. 5. Taaveti välispoliitika ja vallutused. Taaveti ajaloolisus (McKenzie ,,Kuningas Taavet. Püha terrorist"). 6. Saalomoni valitsusaeg. Sise- ja välispoliitika, templiehitus. 7. Personaaluniooni lagunemine kaheks kuningriigiks. Piiriküsimuse lahendamine. Põhjariik Iisrael kuni Omri valitsusajani. 8. Põhjariik Iisrael omriidide valitsemise ajal. Üldiseloomustus (välissuhted, majandus, ehitustegevus), tähtsamad sündmused. 9. Ahab ja Iisebel. Välissuhted; Assüüria. 10. Jehu ja tema dünastia. Kaananlaste küsimus. 11. Tiglatpileser III reformid Assüürias, tema sõjakäigud Süür