Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

Joone mõõtmise täpsus ning parandid - sarnased materjalid

plik, tmiste, parand, rtus, parandid, rgmised
thumbnail
3
docx

Joone mõõtmise täpsus ning parandid

Joone mõõtmise täpsus ning parandid jrk nr = 60 1 Joone pikkust mõõdeti keskmistes tingimustes 2 korda ja saadi järgmised tulemused D1 = 174,02 + 0,jrk nr m ja D2 = 174,00 + 0,jrk nr m (nt jrk 15 siis D1=174,15). Hinnata mõõtmiste kvaliteeti ja leida joone tõenäolisim väärtus. Lahendus: Antud: D1=174,02 + 0,60 = 174,62 m D2 = 174,00 + 0,60 = 174,6 m Leida: D ja kas 1 ∕ N ≤ 1 ∕ 2000 ? d  D1  D2

Geodeesia
9 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Joone mõõtmise täpsus

Joonemõõtmise täpsus ning parandid jrk nr = 84 1. Antud: D1=174,02 + 0,84 = 174,86 m D2 = 174,00 + 0,84 = 174,84m Leida: D ja 1 N 1 2000 d = D1 - D2 ( D1 + D2 ) D= 2 Vastus:Tõenäolisim väärtus on D = 174,38 m ning mõõtmistekvaliteet jääb lubatud piiridesse. 2. Antud: D = 415,00 + 0,84 = 415,84 v = 2,3o t = + 32 oC lk = -14 mm Dk = 20 mm t0 = + 20 oC = 0,0000125 Leida: Dv, Dk, Dt, Dlõplik D l k Dk = 20 Dt = D (t - t 0 ) v DV = 2 D sin 2 2 Dloplik = D - Dv + Dk + Dt Vastus: Lõplik joone pikkus Dlõplik = 415,28 m

Geodeesia
31 allalaadimist
thumbnail
15
doc

Geodeesia II Eksami kordamine

perimeetriga (kõikide joonte pikkuste summa) nimet. suhteliseks sulgemisveaks. Peale polügooni pealekandmist tuleb toimida järgmiselt: · Määrata absoluutne ja relatiivne sulgemisviga · Arvutada lubatav sulgemisviga = 1/ 200 perimeetrist · Võrrelda polügoonis saadud sulgemisviga lubatava veaga · Kui saadud sulgemisviga on väiksem lubatavast, siis tasandada polügoon. (paralleeljoonte viisil nihutades punkte paralleelselt joonega A'A. Parandid saab leida täisnurksest kolmnurgast, kus üks kaatet on polügooni perimeeter ja teine kaatet on A'A vaheline kaugus. Tõmmates perimeetri punktidest ristsirged saame teise kaatetiga paralleelsed sirged, mis ongi paranditeks). 25. Mõõtkavad, plaani täpsus. 26. Topograafilised leppemärgid. Maastiku objektide, situatsiooni- ja reljeefielementide kujutamiseks plaanil kasutatakse topograafilisi leppemärke. Eristatakse kolme rühma: pind-, joon- ja

Geodeesia
162 allalaadimist
thumbnail
15
doc

Geodeesia II Eksamiküsimused

suhteliseks sulgemisveaks. Peale polügooni pealekandmist tuleb toimida järgmiselt: Määrata absoluutne ja relatiivne sulgemisviga Arvutada lubatav sulgemisviga = 1/ 200 perimeetrist Võrrelda polügoonis saadud sulgemisviga lubatava veaga Kui saadud sulgemisviga on väiksem lubatavast, siis tasandada polügoon. (paralleeljoonte viisil nihutades punkte paralleelselt joonega A'A. Parandid saab leida täisnurksest kolmnurgast, kus üks kaatet on polügooni perimeeter ja teine kaatet on A'A vaheline kaugus. Tõmmates perimeetri punktidest ristsirged saame teise kaatetiga paralleelsed sirged, mis ongi paranditeks). 25. Mõõtkavad, plaani täpsus. 26. Topograafilised leppemärgid. Maastiku objektide, situatsiooni- ja reljeefielementide kujutamiseks plaanil kasutatakse topograafilisi leppemärke. Eristatakse kolme rühma: pind-, joon- ja

Geodeesia
27 allalaadimist
thumbnail
16
doc

Geodeesia

Parandid: 1. Lindi pikkusest tingitud nn lindi kompareerimisparand lk tuleb mõõdetud joonepikkusele arvutada valemiga Dk= D lk / 20 , kus Dk ­ mõõdetud joone kompareerimisparand lk ­ lindi kompareerimisparand D ­ mõõdetud joonepikkus 20 - lindi nominaalpikkus (20m) 2. Temperatuuriparand Dt valemiga Dt = D (t-t0) D­ mõõdetud joone pikkus - lindi materjali joonpaisumiskoefitsent- terasel 0,0000125 t ­ mõõtmisaegne temperatuur t0-kompareerimisaegne temperatuur 3. Kaldest tingitud parand Dv, mis on alati miinusmärgiga. Dv = 2Dsin2 (/2) = h2 / (2D)= D-d, kus d-mõõdetud maastikujoone-kaldjoone horisontaalprojektsiooni pikkus D-mõõdetud maastikujoone A-B pikkus -maastiku kaldenurk, mis mõõdetakse eklimeetriga h - maastikupunktide A ja B kõrguskasv d= Dcos Lõpliku joonepikkuse arvutusvalem: Dlõplik = D ­ Dv + Dk + Dt 17. Veaallikad joonepikkuste mõõtmisel 1. Lindi mittetäpsest sihileasetamisest tingitud viga ­ mõõtmistulemus suureneb. 2

Geodeesia
482 allalaadimist
thumbnail
40
docx

Geodeesia eksamiküsimuste vastused 2017

sulgemisveaks. Peale polügooni pealekandmist tuleb toimida järgmiselt:  Määrata absoluutne ja relatiivne sulgemisviga  Arvutada lubatav sulgemisviga = 1/ 200 perimeetrist  Võrrelda polügoonis saadud sulgemisviga lubatava veaga  Kui saadud sulgemisviga on väiksem lubatavast, siis tasandada polügoon. (Paralleeljoonte viisil nihutades punkte paralleelselt joonega A’A. Parandid saab leida täisnurksest kolmnurgast, kus üks kaatet on polügooni perimeeter ja teine kaatet on A’A vaheline kaugus. Tõmmates perimeetri punktidest ristsirged saame teise kaatetiga paralleelsed sirged, mis ongi päranditeks.) 37. Mõõtkavad, plaani ja mõõdistamise nõutav täpsus Mõõtkavad: tiheasustusega piirkondades 1:500 või 1:2000; hajaasustusega piirkondades 1: 5000. Plaani nõutav täpsus on kindelobjektide puhul 0,1 mm plaani mõõtkavast, teiste

maailma loodusgeograafia ja...
204 allalaadimist
thumbnail
14
doc

Geodeesia II Sissejuhatus

araabia numbritega. Igas jaamas tuleb tingimata pärast viimase latipunkti mõõtmist teha kontroll-lugem sellele punktile, mis oli orienteerimise aluseks ja ka need lugemid kirjutatakse väliraamatusse. - Krokii ja väliraamat ­ mõõdistamise lõpptulemusena on välitööde järel meil olemas krokii ja väliraamat mõõtmisandmetega. 5. Tahhümeetrilised arvutused Arvutuste alguseks peavad olema teada niitkaugusmõõturi parandid. Selleks kontrollitakse niitkaugusmõõtrit horisontaalsele siledale pinnale märgitud 20m vahedega punktide kauguseid mõõtes niitmõõturiga 4 korda ja mõõdulindiga kahel korral kontrollides. Viimane punkt peaks asuma paarkümmend meetrit kaugemal kui mõõdistamise pikim kaugus. Lindiga mõõtmised loetakse õigeteks ja võrreldakse niitkaugusmõõturiga saadud tulemustega, saadud vahede järgi koostatakse niitkaugusmõõturi parandite graafik ja tabel.

Geodeesia
360 allalaadimist
thumbnail
12
docx

Geodeesia kontrolltöö

joonepikkusele arvutada valemiga: 5 Dk = D 5l k / 20 , kus 5 D k ­ mõõdetud joone kompareerimisparand 5l k ­ lindi kompareerimisparand D ­ mõõdetud joonepikkus 20 - lindi nominaalpikkus (20m) 2. Temperatuuriparand 5Dt valemiga: 5Dt = D? (t-t0) D­ mõõdetud joone pikkus ?- lindi materjali joonpaisumiskoefitsent- terasel 0,0000125 t ­ mõõtmisaegne temperatuur t0-kompareerimisaegne temperatuur 3. Kaldest tingitud parand 5D?, mis on alati miinusmärgiga. 5D? = 2D ?sin2 ?/2 = h2 / (2D)= D-d, kus d-mõõdetud maastikujoone-kaldjoone horisontaalprojektsiooni pikkus D-mõõdetud maastikujoone A-B pikkus ?-maastiku kaldenurk, mis mõõdetakse eklimeetriga h - maastikupunktide A ja B korguskasv d= D cos? Lõpliku joonepikkuse arvutusvalem: Dloplik = D ­ 5Dv + 5Dk + 5Dt 17. Veaallikad joonepikkuste mõõtmisel 1. Lindi mittetäpsest sihileasetamisest tingitud viga ­ mõõtmistulemus suureneb. 2

Geodeesia
48 allalaadimist
thumbnail
138
docx

GEODEESIA II eksami vastused

Võivad olla põhjustatud mõõtmisvahendi ebatäpsest justeerimisest või kompareerimisel saadud parandite mittearvestamisest, aga ka mõõtja loomupärasest erinevusest (inimesed hindavad erinevalt kümnendikke) ja väliskeskkonna mõjudest. Süstemaatiliste vigade parandamisteks tuleb mõõteriistu perioodiliselt kontrollida ja justeerida. Kõrvaldamiseks ja mõju parandamiseks selgitada tekkimise põhjused ja seaduspärasused. Seejärel arvutatakse vastav parand. Juhuslikud vead, mis moonutavad mõõtmistulemusi antud tingimustest lubatava vea piires. Neid ei ole võimalik vältida ega nende mõju kõrvaldada paranditega. Nende vähendamiseks ja ühtlasi mõõtmiste täpsuse suurendamiseks on vaja kasutda kvaliteetsemaid mõõtmisvahendeid jne. Süstemaatilistest vigadest vabastatud saame juhusliku vea, mida nim. tõeliseks mõõtmisveaks. Juhuslikud vead ei esine mingi seaduspäraga, pole omavahel funktsionaalses seoses, juhuslik

Geodeesia
271 allalaadimist
thumbnail
16
docx

Geodeesia eksamiküsimuste vastused

Peale polügooni pealekandmist tuleb toimida järgmiselt: · Määrata absoluutne ja relatiivne sulgemisviga · Arvutada lubatav sulgemisviga = 1/ 200 perimeetrist · Võrrelda polügoonis saadud sulgemisviga lubatava veaga · Kui saadud sulgemisviga on väiksem lubatavast, siis tasandada polügoon. (Paralleeljoonte viisil nihutades punkte paralleelselt joonega A'A. Parandid saab leida täisnurksest kolmnurgast, kus üks kaatet on polügooni perimeeter ja teine kaatet on A'A vaheline kaugus. Tõmmates perimeetri punktidest ristsirged saame teise kaatetiga paralleelsed sirged, mis ongi päranditeks.) 37. Mõõtkavad, plaani ja mõõdistamise nõutav täpsus Mõõtkavad: tiheasustusega piirkondades 1:500 või 1:2000; hajaasustusega piirkondades 1: 5000.

Geodeesia
985 allalaadimist
thumbnail
17
docx

ÜLD- JA TEEDEGEODEESIA

plaaniliskõrguslik alusvõrk. Mõõdistamispõhise punktide suhtes määratakse situatsioonipunktide plaaniline ja vajadusel kõrguslik asend. 52.Nurkade tasandamise põhimõte kinnises teodoliitkäigus. Leida polügoonis mõõdetud nurkade summa ja arvutada mõõdetud nurkade teoreetiline summa. Kui nurgaline sulgemisviga on väiksem/võrdne lubatud nurgalise sulgemisveaga siis tuleb saadud sulgemisviga jagada polügooni nurkadele, parandus ühele nurgale. Parandid anda sulgemisveale vastupidise märgiga, kusjuures suurem parand antakse neile nurkadele, mille haarad on lühemad. Parandatud nurgad saadakse mõõdetud nurga ja parandi liitmisel, parandatud nurkade summa peab võrduma eelnevalt leitud teoreetilise summaga.. 53.Direktsiooninurkade arvutamine teodoliitkäigus. Järgmise suuna direktsiooninurk võrdub eelmise suuna direktsiooninurk ± 180° miinus parempoolne nurk (või pluss vasakpoolne nurk). 54.Koordinaatide juurdekasvude arvutamine

Geodeesia
21 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Geodeesia I Sissejuhatus

0 ......... 3. Koordinaatide juurdekasvude arvutamine. x B ,1 = d B ,1 cos B ,1 ........... x prakt xteor = X L - X B fx = x prakt - xteor y-koordinaatidega analoogiliselt; fd 1 d 2000 või siis mingi teise normi järgi, teha proportsionaalselt fd = fx 2 + fy 2 parandid ja teha kontroll. 4. Koordinaatide arvutamine X 1 = X B + x' B ,1 Y1 =YB + y ' B ,1 ja kontoll

Geodeesia
209 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Geodeesia I eksami vastused

Prisma ­ reflektor,mille saadetakse elektromagnetilisi laineid.Absoluutne jooneline sulgemisviga ­ kaugus punktide A ja A' vahel, mis mõõdetakse plaanilt ja avaldatakse meetrites. Otseülesanne­joone teise otspunkti koordinaatide arvutamine. Pöördülesanne­joone kahe otspunkti koordinaatide järgi arvutatakse joone pikkus ja direktsiooninurk. Kinnisne käik. 1) nurkade teoreetiline käik Sulgemisviga tasandatakse kõigi nurkade vahel ära. 2) nurga parandid Kontrollimiseks liidetakse kokku tasandatud nurgad, mis peab võrduma nurkade teoreetilise summaga. 3) direktsiooninurkade arvutamine. 4) kontroll ­ kas on sama direktsiooninurk, mis lähtedirektsiooninurk oli.5) koordinaatide juurdekasvude arvutamine 6) koordinaatide juurdekasvude sulgemisviga Y 7) juurdekasvude tasandamine. 8)koordinaatide arvutamine. Lahtine käik: 1) nurkade praktiline summa = kõik kokku. 2) nurkade teoreetiline summa 3) nurkade tasandamine ja sidumatus

Geodeesia
297 allalaadimist
thumbnail
5
docx

Geodeesia eksam

1.Geodeesia e ''maa jagamine'', teadus Maa kui planeedi ja selle pinna osade suuruse ja kuju määramisest seejuures kasutatavatest mõõtmismeetoditest, mõõtmistulemuste matemaatilisest töötlemisest ning maapinna osade kujutamisest tasapinnal kaartide ja profiilidena. Peamised tegevusvaldkonnad: Kõrgem geodeesia- ül Maa kuju ja suuruse määramine kõrge täpsusega geodeetiliste, astronoomiliste, gravimeetriliste, kosmilise geodeesia jm meetoditega. Kaasa arvatud geodeetiliste põhivõrkude rajamine ja maakoore liikumiste uurimine kõrgtäpsete kordusmõõtmiste andmete põhjal. Insenerigeodeesia- siia kuuluvad geodeetilised tööd, mis tehakse mitmesuguste rajatiste projekteerimiseks vajalike lähteandmete ja alusplaanide saamiseks, nende rajariste ehitamisel ja ehitusjärgsel deformatsiooni uurimisel. Lisaks erinevate planeerimisobjektide koostamiseks tehtavad topo-geodeetilised uuringud ja projekteeritud märkimistööd maastikul, mis nõuavad sageli täiendavat

Geodeesia
294 allalaadimist
thumbnail
12
docx

Geodeesia semester sügis

Mõõtmise vead tahhümeetrias 1) Instrumentaalsed 2) Tähisele viseerimise viga.( See kui palju mõõdame mööda maas olevast punktist. Nurgaline viga) 3) Kollimatsiooniviga- suuna mõõtmisel lugemit mõõtev "ring" nihkub, tekib nurgaline viga ning selle vastu aitab täisvõttega mõõtmine. 4) Tsentreerimine 5) Isiklikud vead 6) Ilmastikust põhjustatud ehk 1) refraktsioon( õhu virvendus) 2) õhurõhk 3)temperatuur Ilmastiku parand 500m +30 kraadi parand +2mm 500m -25 kraadi parand -30mm 4. loeng Elektrontahhümeetria põhimõisted Nurk- kahe suuna vahe. Nurka ei mõõdeta kunagi. Nurk arvutatakse( edasivaade-tagasivaade) Tahhümeeter mõõdab: 1) Horisontaalsuunalugemit 2) vertikaalsuunalugemit 3) kaldkaugust Ülejäänud suurused arvutatakse( HD ei mõõdeta, vaid arvutatakse) Tahhümeetrite liigid 1) Manuaaltahhümeeter- kaalub vähe(umb 4kg), al 1985a. Teodoliit-mõõdab suunalugemeid, aga kaugusi mitte Lõputud peenliigituskruvid

Geodeesia
32 allalaadimist
thumbnail
21
docx

ÜLD- JA TEEDEGEODEESIA  

Mõõdistamispõhise punktide suhtes määratakse situatsioonipunktide plaaniline ja vajadusel kõrguslik asend. 52. Nurkade tasandamise põhimõte kinnises teodoliitkäigus. Leida polügoonis mõõdetud nurkade summa ja arvutada mõõdetud nurkade teoreetiline summa t. Kui nurgaline sulgemisviga on väiksem/võrdne lubatud nurgalise sulgemisveaga siis tuleb saadud sulgemisviga f jagada polügooni nurkadele, parandus p ühele nurgale. Parandid p anda sulgemisveale vastupidise märgiga, kusjuures suurem parand antakse neile nurkadele, millede haarad on lühemad. Parandatud nurgad saadakse mõõdetud nurga ja parandi p liitmisel, parandatud nurkade summa peab võrduma eelnevalt leitud teoreetilise summaga so t. 16 53. Direktsiooninurkade arvutamine teodoliitkäigus.

Geodeesia
21 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Kõrgema geodeesia I eksami kordamine

temperatuuriparandite arvutused ja nende viimine mõõdetud kõrguskasvudesse · Normaal kõrguste süsteemi ülemineku parandite arvutus · Reeperite vaheliste lõplike kõrguskasvude andmike koostamine · Lubatud hälvete järgmise kontroll · Nivelleerimistäpsuse hindamine koos 1 km juhuslike ja süstemaatiliste vigade arvutamisega. Lattipaari keskmise meetri erinevusest nimivöörtuest tingitud parand. Invarlatid temperatuuru muutudest tingitud kõrguskasvu parand Normaalkõrgustele ülemineku parand Nivelleermise esialgne täpsushinnang 3. Lihtsustatud tasandamine (Geodeesia III, 2007) 1. Geodeetiliste võrkude tasandamise põhimõte ja ülesanne - ptk. 4.1 Igat suurust mõdetakse mitu korda, leitakse antud mõõtmiste kesmised väärtused ja hinnang nende täpsusele. 2. Tasandusmeetodi valik - ptk. 4.3.3

Kõrgem Geodeesia 1
47 allalaadimist
thumbnail
46
pdf

Analüütiline keemia I eksamiküsimuste vastused

I don't want to know the answers, I don't need to understand 2011. sügis KEEMILISE ANALÜÜSI ÜLDKÜSIMUSED 1. Analüüsiobjekt, proov, analüüt, maatriks. Tooge näiteid. Analüüsiobjekt on objekt, mille keemilist koostist me määrata soovime. Enamasti ei määrata mitte proovi täielikku koostist, vaid ainult mõnede konkreetsete ainete ­ analüütide ­ sisaldust, nt pestitsiidide sisaldust puuviljades või askorbiinhappe määramine mahlas. Analüüsiobjektid on enamasti liiga suured, et neid tervenisti analüüsida (nt kui soovime analüüsida vee kvaliteeti Emajões või suurt partiid apelsine), seetõttu võetakse analüüsiobjektist proov. Prooviks nimetatakse analüüsiobjekti seda osa, mida kasutatakse analüüsil, nt võetud pudelitäis vett või partiist välja valitud kolm apelsini. Analüüt on aine, mille sisaldust analüüsiobjektis määratakse, nt tiabendasool puuvilja puhul või vask metallisulamis. Analüüt võib olla nii elem

Keemia
74 allalaadimist
thumbnail
10
docx

Üldgeodeesia eksam

mägesid-orge, põõsastikke ja muid takistusi. Käigu pikkus peaks olema võimalikult lühike. Mis on kahe reeperi vaheline käik? Käik algab ja lõpeb punktides (reeperites), millede kõrgused on teada. Mis on kinnine käik? Käik algab ja lõpeb ühes ja sellessamas punktis (reeperil). Kuidas toimib väliandmete edasine töötlus? Väliandmete edasisel töötlusel arvutatakse latipunktide kõrgused, eelnevalt peavad aga olema tehtud väliraamatu lehe kontrollarvutused. Arvutatakse parandid mõõdetud kõrguskasvudele, leitakse parandatud kõrguskasvud, seejärel summeeritakse parandatud kõrguskasvud, millede summa peab võrduma teoreetilise summaga. Järgnevalt arvutatakse parandatud kõrguskasvude järgi X- ehk sidepunktide kõrgused, seejärel jaamas instrumendi horisondi kõrgus ja lõpuks vahepealsete punktide kõrgused. Kuidas leida keskmiste kõrguskasvude teoreetilised summad kahe reeperi vahelises ja kinnises käigus?

Geodeesia
79 allalaadimist
thumbnail
18
doc

Geodeesia Eksamiabimees

Eksamiabimees 1.Geodeetiline otseülesanne. Geodeetiliseks otseülesandeks on ülesanne, kus on antud punkti A koordinaadid (xA, yA), kaldenurk punktilt A punkti B (AB) ning kahe punkti vaheline kaugus dAB. Antud: xA, yA, AB, dAB X yAB B Leida: xB, yB ? XB xB =xA+ xAB AB yB =yA+ yAB x,y- koordinaatide juurdekasvud, "+" vôi "-". dAB xAB Tuleb arvestada millise veerandi nurgaga on tegemist. XA A xAB = dAB *cosAB yAB = dAB *sinAB xB =xAB + xA 0 YA YB Y yB =yAB + yA 2.Geodeetiline vastuülesanne. Antud on 2 punkti koordinaadid (xA,yA,xB,yB) IV veerand I veerand ja leida tuleb nurk (AB) ja punktidevaheline kaugus dAB. x + x + Antud: xA, yA, xB, yB y - y + (0...90) Leida: AB, d

Geodeesia
744 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Laboratoorne töö nr 1

Lõikude pikkused: d1= 31,0-0=31,0 m d2= 89,0-31,0=58,0 m d3= 189,0-89,0=100,0 m d4= 213,0-189,0=24,0 m d5= 288,0-213,0=75,0 m d6= 340,12-288,0=52,12 m IS horisontaalprojektsioon: IS = d i × cos i S1 = 31,0m × cos 2,5° = 30,97m S 2 = 58,0m × cos 3,3° = 57,90m S 3 = 100,0m × cos 2,1° = 99,93m 2 2 IS = d i - hi S4 = ( 24,0m ) 2 - ( + 7,4m ) 2 = 22,83m S5 = ( 75,0m ) 2 - ( + 2,8m ) 2 = 74,95m S6 = ( 52,12m ) 2 - ( - 5,3m ) 2 = 51,85m Kaldest tingitud parandid: d i = 2 × d i × sin 2 2 + 2,5° d 1 = 2 × 31,0m × sin 2 = 0,03 2 d 2 = 2 × 58,0m × sin 2 ( - 3,3°) = 0,096 2 d 3 = 2 ×100,0m × sin 2 ( + 2,1°) = 0,07 2 2 hi d i = 2d i d 4 =

Geodeesia
116 allalaadimist
thumbnail
5
docx

Laboratoorne töö nr.1 joone horisontaalprojektsiooni arvutamine

1. Leida vaadeldavate lõikude pikkused jooniselt ning joone keskmine pikkus: keskmine joone pikkus: dkeskm==340,23m d1= 80,0-0= 80,0 m d2= 112,0-80,0=32,0m d3=141,0-112,0=29,0m d4=206,0-141,0=65,0m d5=267,0-206,0=61,0m d6=340,23-267,0=73,23m 2. Leida joone horisontaalprojektsioon esimesel viisil: valemid: Si=di*cosvi ; Si= S1=80,0* cos(-1,8)=79,96m S2=32,0 *cos(-4,4)=31,91m S3=29,0 *cos(4,9)=28,89m S4= S5= S6= 3. Leida kaldest tingitud parandid: valemid: di=2*di*sin2 ; di= d1=2*80,0*sin2( d2=2*32,0*sin2( d3=2*29,0*sin2( d4= d5= d6= 4. Leida joone horisontaalprojektsioon teisel viisil: valem: Si=di-di S1=80,0-0,039=79,96m S2=32,0-0,09=31,91m S3=29,0-0,11=28,89m S4=65,0-0,129=64,87m S5=61,0-0,06=60,94m S6=73,23-0,11=73,12m 5. Leida joone mõõtmise absoluutne ja suhteline viga: absoluutne viga: d=di-d2= 340,26-340,19=0,07m suhteline viga: = 6

GEODEESIA
59 allalaadimist
thumbnail
54
pdf

Geotehnika

Geotehnika eksami küsimused 1. Geotehnika olemus. IG(inseneri geoloogia) ; SM(pinnase mehaanika); FE(vundamendi ehitus). Must kast - valge kast. Võimalused. Lahendatavad kuus ülesannet. Geotehnika analüüsib geoloogilisi andmeid ja loob tingimused ning annab soovitused projekteerimiseks. Geotehnika objektiks on ehitised või nende osad, mis: 1. toetuvad pinnasele ­ vundament 2. toetavad pinnast ­ tugisein, sulundsein 3. asuvad pinnases ­ tunnel, allmaaehitis, torud 4. on tehtud pinnasest ­ teetamm, täited Geotehnika kasutab ,,ehitamiseks" pinnast, kuid pinnase eripära võrreldes teiste ehitusmaterjalidega on see, et ta on looduse poolt ette antud ning teda ei saa valida, on tunduvalt nõrgem ja deformeeritavam, vee suur osatähtsus käitumisele ja omadustele. Geotehnika koosneb erinevatest osadest: · Ehitusgeoloogia ­ uuringud, pinnasetingimused ja omadused, geoloogiliste protsesside hinnang ja prognoos. · Pinnasemehaanika ­ arvutus

Geotehnika
43 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Geodeesia I laboritöö

Leida: I S= ?, II S= ?, ∆d= ? (absoluutne viga),  (suhteline viga) N ? Arvutusvalemid: horisontaalprojektsioon IS  di  cos vi ( valem 1.1) või S  di2  hi2 (valem 1.2) 1 IIS  di  di (valem 1.3) di kaldjoone pikkus, ∆h kõrguskasv ja v maapinna kaldenurk hi2 kalde parand kui on antud maapinna kalle di  ( valem 1.4) i- lõigu number 2d i absoluutne viga d  d1  d 2 (valem 1.5) 1 1 suhteline viga  (valem 1.6) N d keskm  d 1.1 Lõikude pikkused (vaata tabel 1.1) d1= 59-0= 59m d2= 107-59= 48m d3= 164-107= 57m d4= 204-164= 40m d5= 254-204= 50m d6= (340.51+340.55) / 2 -254= 86.53m 1

Geodeesia
86 allalaadimist
thumbnail
13
docx

Geodeesia I Eksami vastused

kindelpunktide vahel. Kõrguskasvude teoreetiline summa on võrdne käigu lõpp- ja alguspunkti kõrguste vahega. Nende võrdlemisel saame kõrguskasvude sulgemisvea. Lubatud sulgemisviga leitakse valemist: flub = ± 0,2 L( m) Kui saadus sulgemisviga on väiksem kui lubatud, jaotatakse sulgemisviga vastupidise märgiga ja võrdeliselt joontepikkustega keskmistele kõrguskasvudele. Saadud parand loodetakse algebraliselt keskmisele kõrguskasvule ja arvutatakse tasandatud kõrguskasvud. 14. Kuidas toimub tahhümeetriline mõõdistamine elektrontahhümeetriga? Tahhümeeter paigaldatakse teodoliitkäigu punkti o Tsentreerimine o Loodimine o Parameetrite (õhurõhk, temperatuur, prisma konstant) sisestamine Tagasivaate punkti numbri ja instrumendi kõrguse sisestamine, lugemi nullimine tagasivaate teodoliitkäigu punktile.

Kõrgem geodeesia 1
52 allalaadimist
thumbnail
16
docx

Mõõtmiste kaalud. Sõltumatute mõõtmiste kovariatsioonimaatriks ja kaalumaatriks

Praktikum nr 3. Mõõtmiste kaalud. Sõltumatute mõõtmiste kovariatsioonimaatriks ja kaalumaatriks Ülesanne 1. Algandmetena on antud polügonomeetriakäigus kolme täisvõttega mõõdetud parempoolsed nurgad ja nende standardhälbed. Leia nurkade kaalud. Koosta mõõtmise kaalu- ja kovariatsioonimaatriksid. Nurgamõõtmiste kaalud leiame nende standardhälvete S järgi. Nurga kaaluks on tema 1 w= dispersiooni pöördväärtus ehk valemina väljendades S2 . Nurga mõõtmistulemuse kaal määrab tema suhtelise väätuse võrreldes teiste tulemustega. Juhul kui on tegu täpse mõõtmisega, siis on selle dispersioon väike ja sellest tulenevalt kaal suur. Järgnevalt leiame igale nurgale ka dispersiooni, mis on sellele nurgale vastava standardhälbe ruut. Igale nurgale arvutatud vastavad suurused

Geodeesia
13 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Kõrgem geodeesia/hüdrograafia 1. kt vastused

a)epohhide-, b) satellitide-, c) vastuvõtjate Techinal Comission for Maritime Services) formaadis vahevaatlus parandeid. RTCM põhiandmestik sisaldab GPS diferentsiaalparandi,tugijaama parameetrid,kandefaasi ja koodi mõõtmisandmed ja parandid. Eeldatakse ,et saaanud parandid on 500 km raadiuses küllalt sarnased. DGPSandmeside peab võimaldama andmeedastuse kiirust vähemalt 200 bitti (bitt = kahendnumber).Mida kõrgem sagedus,seda rohkem

Kõrgem Geodeesia
4 allalaadimist
thumbnail
80
pptx

Orienteerumine (PowerPoint)

Orienteerumine MIS ON KAART? Igapäevaelus kasutatakse kaarte kõikjal. Ehk olete teiegi kasutanud võõras linnas tänavate kaarti ja erinevaid maanteede kaarte. Need kõik on eriotstarbelised kaardid. Mis on kaart? Kaart on lihtsustatud vertikaalne vaade maapinnale, mis kujutab esemete/objektide piirjooni nii, nagu need ülalt/ pealt vaadates paistavad, ning on vähendatud niipalju, et mahub ära konkreetsele paberilehele. Enim kasutatavad on Eesti põhikaart 1:20 000 ja Eesti kaitsejõududele mõeldud kaart 1:50 000 seerianumbriga N757. Topograafiline kaart on graafiline dokument maastiku kohta, mis sisaldab täpseid ja üksikasjalikke andmeid kohalike objektide ja reljeefi kohta. MÕÕTKAVA Maastiku kujutamise üksikasjalikkus ja täpsus sõltub kaardi mõõtkavast. Mõõtkava on arv, mis näitab, kui palju kordi kaardil esitatud maastikuala on väiksem samast maastikualast tegelikkuses. Tavaliselt esitatakse mõõtkava kaardil kahel viisil. 1. Arvmõ

Geograafia
32 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Geodeesia Infotehnoloogia Geodeesias

miks? Et, teada õiged koordinaadid. Juurdekasvud tasandati vastavalt joone pikkusele. Ühest küljest peaks tasandama juurdekasvud võrdselt, kuna tahümeetri kauguse mõõtmise täpsus ei sõltu peaaegu üldse joone pikkusest. 7. Kuna peab tegema sulgemisega käigu, kuna võib sellest loobuda. Kui mõõtkavas 1:500 on käigu pikkus rohkem kui 250m, siis peab tegema sulgemisega käigu 8. Joone pikkust mõjutavad parameetrid tahhümeetris. Prisma konstant 9. Missugune joone parand sõltub joone pikkusest, mis ei. 10. Mis faktorid mõjutavad tahhümeetriga kõrguse mõõtmise täpsust peamiselt. Prisma kõrgus 11. Mis on kompensaatori tööpiirkonna ulatus? 3-4 min 12. Mis lugemeid üheteljeline kompensaator parandab ja mis lugemeid ei paranda? Kompensaator tekitab uue virtuaalse telje ja arvutab lugemid selle suhtes. Samas jääb telje horisontaalne nihe sisse. Kuna lõik (a) on alla 1 mm, ei ole see 1:10 000 mõõtmisel eriline probleem. 13

Infotehnoloogia geodeesias
61 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Elektrontahhümeetria

situatsiooni eripära tõttu võib see joon lüheneda kõige rohkem 200 meetrini. Koordinaadid tuleb määrata kahelt lähtepunktilt kaks korda mõõtes erineva initsaliseerimisega. Täpsus peab olema riigivõrgu suhtes alla 5 cm. Võimalik täpsus on olenevalt seadmetest, ilmast ja mõõtjast 1-3 cm. Viga aitab vähendada mõõtmine kolme statiivi meetodil, ka varustus ja tahhümeeter peavad olema kontrollitud ning kasutada tuleb õigeid töövõtteid. Mõõdetud joontele tuleb anda vajalikud parandid. 4. Tagasivaate viga on mõõdetud ja arvutatud joonepikkuse vahe. Nurga viga peab olema väiksem, kui 15''. Survey Controlleris näeb seda peale tagasivaatele mõõtmist. 3. 0,05. 2. Jah, näiteks saab koordinaadid anda peale käigu mõõtmist (enne tasandamist). 1. Prisma konstant on joone pikkuse moonutus, mis on tingitud prisma eripärast. Võib olla nii +, - kui ka 0.

Geodeesia
29 allalaadimist
thumbnail
3
docx

LABORATOORNE TÖÖ NR 3. MÕÕTMISED TOPOGRAAFILISEL KAARDIL III

LABORATOORNE TÖÖ NR 3. MÕÕTMISED TOPOGRAAFILISEL KAARDIL III Eesmärk: Määrata punktide kõrgused, joone AB kalle ja koostada joone AB pikiprofiil. Ülesanne 1. Punktide kõrguste määramine. 0,4cm - 2,5m 0,1cm - X m 2,5 x0,1 X= = 0,625cm 0,4 HA= 45 + 0,625= 45,625m HB= 47,5m Metoodika: Ülesande lahendamiseks kasutan kaarti mõõtkavas 1:20 000. Kaardile on märgitud punktid A ja B, nendele punktidele tuleb määrata kõrgused. Punkt A asub kahe erineva kõrgusarvuga horisontaali vahel. Selle punkti kõrguse saab arvutada interpoleerimise teel, kasutades punkti piiravate horisontaalide kõrgarvusid. Läbi määratava punkti tuleb tõmmata kaardile abijoon, mis oleks risti teda piiravate horisontaalidega. Tuleb mõõta kaugus mööda abijoont punkti piiravast väiksema kõrgusarvuga horisontaalist kuni määratava punktini (0,1cm) ning kaugus mööda abijoont punkti piirava kahe horisontaali vahel (0,4cm). Kaardi alumisel serval on kirjas, e

Geodeesia
7 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Joone horisontaalprojektsiooni arvutamine.

pikkuse horisontaal-projektsioon kahel erineval viisil. Leida joone mõõtmise absoluutne ja suhteline viga. Töö tulemused on välja toodud tabelis 1.1 Tabel 1.1 Lähteandmed ning arvutatud tulemused Punkt Joone pikkus Lõigu Kaldenurk I S Kaldest II S i Alguspunkti pikkus Kõrguskas Horisontaal tingitud horisontaal- Nr. st v - parand projektsioo projektsioo n n 0 0 28,0 m +2,5° 27,97 0,03 27,97 1 28,0 61,0 m -3,3° 60,90 0,10 60,90 2 89,0 95,0 m +2,1° 94,94 0,06 94,94 3 184,0 28,0 m +7,4 m 27,00 0,98 27,02

Geodeesia
50 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Keemia eksami spikker

1) Keemia põhimõisteid ja seadusi. vastavalt pöörlemissuunale. Kaks arvulist väärtust ­1/2; +1/2. kirjutamisel nurk sulgudesse. Kui sisesfäär annab positiivset 1.1 Massi jäävuse seadus ­ suletud süsteemi mass ei sõltu Aatomite eletronkihtidemahutavust iseloomustab: laengut on ta kompleks katioon, negatiivse laenguga, kompleks toimuvatest protsessidest selles süsteemis. Keemilise reaktsiooni 1) W.Paul (1925) printsiip ­ aatomis ei saa olla kahte täpselt anioon ja võib olla ka neutraalne. Kompleks ioonide laengu võrrandi kirjutamisel avaldub seadus selles, et reaktsiooni ühesuguses energiaolekus st.ühesuguste kvantarvuga elektroni. neutraliseerivad vastasnimelise laenguga ioonid, mis moodustavad võrrandi mõlemal poolel peab aatomite sümbolite arv olema 2) Energia miinimum ­ peab elektronide aatomis olema

Keemia
56 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun