John Fitzgerald Kennedy oli Ameerika Ühendriikide 35. president. Teise maailmasõja ajal teenis Kennedy USA mereväes. Ta oli algul nooremleitnant ja teenis torpeedokaatri PT-109 kaptenina. 2. augustil 1943 rammis Jaapani hävitaja Amagiri seda ja see uppus. Kennedy organiseeris meeskonna evakueerumise läheduses asuvale asustamata Ploomipudingi saarele, mida hiljem hakati kutsuma Kennedy saareks. Selle kangelasteo eest ülendati Kennedy leitnandiks ja teda autasustati Mereväe ja Merejalaväe medaliga. John Kennedy oli demokraat. Ta kandideeris 1946 Esindajatekotta tugeva demokraatliku meelsusega valimisringkonnas pärast seda, kui eelmine saadik James Curley loobus oma kohast, et saada Bostoni linnapeaks. Kuigi Kennedyl polnud varasemat poliitikukogemust, võitis ta ikkagi. Esindajatekojas oli ta 6 aastat ja sel ajal paistis ta silma isemeelsusega, hääletades korduvalt niinimetatud partei liinist teistmoodi.
######### 12a Juhendaja: Ege Lepa Nõos 2012 Sissejuhatus "PEAME EHITAMA UUE, TUNDUVALT PAREMA MAAILMA- SELLISE MAAILMA, KUS ALATI AUSTATAKSE INIMVÄÄRIKUST." President Harry S. Truman, 1945. II maailmasõjale järgnenud aastatel olid Ameerika Ühendriigid globaalsetes küsimustes juhtpositsioonil. Olles suures sõjas võidukad, jäid Ühendriigid ise sõjast purustamata ning rahvas oli kindel oma missioonis nii kodu- kui ka välismaal. USA liidrid tahtsid säilitada riigi demokraatlikku struktuuri, mida nad olid kaitsnud tohutu hinnaga, ning jagada jõuka riigi hüvesid nii laialdaselt kui võimalik. Nende jaoks oli see "Ameerika sajand".
Triin Künnapas 031K TEKO 2011 John Fitzgerald Kennedy John F. Kennedy, tuntud ka initsiaalidega JFK, sündis 29. mail 1917 Brookline's , Massachusette'i osariigis. Kennedy oli demokraat ning kandideeris aastal 1946 Esindajatekotta ja kuigi Tal puudus varasem poliitika- kogemus võitis Ta ikkagi. Esindajatekojas oli ta 6 aastat ning aastal 1952 kandideeris Senatisse. Ta võitis valimised ning aastatel 1953-1960 oli ametis Senaatorina. Aastal 1960 osales Ta presidendivalimistel ning võitis seal oma konkurenti Richard Nixonit, Ta oli kõige noorem presindendiametisse valitud mees. Kennedy eraelu Kennedy kuulus iiri päritolu üpriski mõjuvõimsasse perekonda
Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond Ajaloo osakond Uusima aja õppetool Kaisa Kamenik USA tuumaajastu diplomaatia ja Kuuba kriis Referaat Juhendaja: Prof. Eero Medijainen Tartu 2010 SISUKORD Sissejuhatus………………………………………………………………..…….3 1. Tuumarelvad ja külma sõja algus………………………………….………….…..…4-6 2. John F. Kennedy administratsioon………………………………………....……..…7-8 3
a. lõpul valitsusevastast kodusõda. Sealjuures said nad relva ja rahaabi NSV Liidult. Türgipoolsed territoriaalsed loovutused ning Kreeka muutumine kommunistlikuks oleks tähendanud NSV Liidu sõjalist kohalolekut Vahemerel. See aga oleks olnud lääneriikidele pidev ähvardus ning oleks sisuliselt tähendanud, et Euroopa oleks langenud NSV Liidu mõju alla. Seoses Kreekat ja Türgit, laiemas plaanis aga kogu Euroopat ähvardava Nõukogude ekspansiooniga, tegi USA president Harry Truman 1947. a. märtsis Kongressile ettepaneku osutada neile riikidele majanduslikku ja sõjalist abi. Sel puhul tehtud avalduses rõhutas Truman, et kui maailmas rikutakse sõjalisel teel status quo'd, siis ei saa Ühendriigid sellega leppida. Truman lubas, et edaspidi antakse analoogilist abi kõikidele vabadele rahvastele ja riikidele, keda ähvardab samalaadne oht. Trumani doktriiniga loobusid Ühendriigid isolatsionistlikust välispoliitikast, mis eitas liite teiste, eriti
Liit. Sõjapidamise üks põhilisi taktikaid oli ähvardamine. Algul, kes kui palju lõhkekehi suudab valmistada, seejärel, kes osavamalt neid vaenlasele salaja lähemale sokutab. Võisteldi ka selles valdkonnas, kes valmistab nutikama relva. Lõpuks valmistati niipalju pomme, et sellega sai kõik elava maapinnal ja maa all mitmekordselt ära hävitada. Võistlus ehk võidurelvastumine käis vahelduva eduga. Kuuba raketikriis ongi külma sõja episood, kus oli edukas NSV Liit, kes sokutas oma raketid ameeriklastele salaja nina alla ja oleks seetõttu äärepealt päästnud valla uue ilmasõja. 3 Algus Probleemid USA kagurannikust 145 kilomeetri kaugusel asuval Kuuba saarel said alguse õieti juba 1959. aasta jaanuaris, mil pahempoolsed partisanid Fidel Castro juhtimisel kukutasid seal senise USA-meelse diktaatori Fulgencio Batista
Majanduskriisi ei tekkinud, sest sõja ajal olid inimesed säästnud raha. Endised sõdurid said farmi loomiseks, ettevõtte asutamiseks või ülikooli minekuks laenu. Seega ei tekkinud ka suurt tööpuudust. 1940.-1950. aastatel suurenes USA SKP kolm korda. Armee suurus oli 1950. a. 600 000. Samaaegselt armee koosseisu vähenemisega hakkasid suurenema USA rahvusvahelised kohustused. Truman (1945-1953, D) Truman ei olnud populaarne president. Taheti piirata presidendi võimu.1951. a. ratifitseeriti 21. konstitutsiooniparandus, mis keelas presidendil olla ametis rohkem kui kaks ametiaega. 1947. algas külm sõda. Loobuti isolatsionismist. Seisti vastu kommunismi levikule Trumani doktriin või ka pidurdamine (containment). Trumani doktriini esimesi rakendusi oli Marshalli plaan. 1948. a loodi Euroopa Majandusliku Koostöö Organisatsioon. 1949. a. Fair Deal ehk Õiglane kurss reformide jätkamine uue kursi vaimus
Majanduskriisi ei tekkinud, sest sõja ajal olid inimesed säästnud raha. Endised sõdurid said farmi loomiseks, ettevõtte asutamiseks või ülikooli minekuks laenu. Seega ei tekkinud ka suurt tööpuudust. 1940.-1950. aastatel suurenes USA SKP kolm korda. Armee suurus oli 1950. a. 600 000. Samaaegselt armee koosseisu vähenemisega hakkasid suurenema USA rahvusvahelised kohustused. Truman (1945-1953, D) Truman ei olnud populaarne president. Taheti piirata presidendi võimu.1951. a. ratifitseeriti 21. konstitutsiooniparandus, mis keelas presidendil olla ametis rohkem kui kaks ametiaega. 1947. algas külm sõda. Loobuti isolatsionismist. Seisti vastu kommunismi levikule Trumani doktriin või ka pidurdamine (containment). Trumani doktriini esimesi rakendusi oli Marshalli plaan. 1948. a loodi Euroopa Majandusliku Koostöö Organisatsioon. 1949. a. Fair Deal ehk Õiglane kurss reformide jätkamine uue kursi vaimus
1) John Kennedy(populaarne ja karismaatiline USA president, kelle elu lõpetas atendaat). 1961-1963 oli president. Hakkas ajama uute rajajoonte poliitikat ehk enam ei keskendutud ainult heaolu tagamisele, vaid ka inimeste isiklikud saavutused ja teaduslik areng olid päevakorras. Mitte ainult riik ei pea mõtlema, mida ta saab teha inimeste heaks, vaid ka inimesed peavad sellele mõtlema, et mis riigi paremaks saaks teha. Rohkem rõhku pöörati demokraatlike lubaduste elluviimisele. Suurimaks välispoliitiliseks saavutuseks oli 1962.a
John Fitzgerald Kennedy 12. klass Faktid elust 29. mai 1917 - 22. november 1963 35. Ameerika Ühendriikide president Kuulus mõjukasse iiri päritolu Kennedyte perekonda Vanemad poliitikud Kaheksa õde-venda Oli abielus Jacqueline Kennedy- Onassisega 2 poega, kellest üks suri 1. eluaastal, ja 2 tütart, kellest üks sündis surnult II maailmasõda Teenis USA mereväes Alguses nooremleitnant 02.08.1943 rammis Jaapani hävitaja kaatrit, kus Kennedy oli kapten. 13 meeskonnaliiget, hukkus 2. Kennedy organiseeris meeskonna evakueerumise
Tallinna Sik upilli Keskkool John F. Kennedy & Võidurelvastumine Esitluse koostas: Martin Kristerson XII. klass 2012 John F. Kennedy Kes ta oli? John Fitzgerald Kennedy, tuntud ka initsiaalide JFK all, oli Ameerika Ühendriikide 35. president. Ta sündis 29. mail 1917 Brookline's, Massachusettsis ja suri 22. novembril 1963 Dallases, Texases (mõrvati 46aastaselt). Ta oli USA president alates 1961. aastast kuni 1963. aastani. Enne presidendiks saamist oli ta senaator 19531960. Demokraat Miks ta tähtis oli? Alustas Rahukorpuse (Peace Corps) Andis NASAle ülesande Kuule lennuks (projekt Apollo) Võitles kodusõja vastu Tellis blokaadi Kuuba vastu kui Venemaa oma rakette seal hoidma hakkas
tunni pärast kuumusesse ja stessi. Enne Sputnikut, arvasid ameeriklased, et nemad on tehnoloogia vallas maailmas esikohal. Ameerika Ühendriigid hakkasid võtma kasutusele meetmeid, et saada oma esikoht tagasi-seda kriisi nimetatakse Sputniku kriisiks. Hakati valmistama rakette ning 4 kuud hiljem lennutasid ka ameerikalsed esimese satelliidi, Explorer 1, kosmosesse, mis avastas Maa magnetvälja. NASA asutamine (1958) Uued osariigid (1959) Alaska ja Hawaii John F. Kennedy (1961-1963) Uued rajajooned (New Frontier) Ameeriklased peavad taas, nii nagu vanasti plaanvankritel lääne sõites, asuma teele, et hõlvata senitundmatuid alasid-rajama õiglasema ühiskonna, kaotama vaesuse, jõudma kosmosesse-, nihutades niimoodi enda ja kogu inimkonna rajajooni. Rahukorpuse loomine (1961) Rahukorpus on Ameerika Ühendriikide valitsuse juurde kuuluv organisatsioon, mis
Mis see on? Kuuba kriis ehk Kuuba raketikriis ehk Kariibi kriis (Kuubal ka Oktoobrikriis) 1962. aasta oktoobris kujunenud vastasseis ühelt poolt Nõukogude Liidu ja Kuuba ning teiselt poolt Ameerika Ühendriikide vahel. Tegemist oli külma sõja ohtlikuma sündmusega neil päevil püüdsid tookordne USA president John F Kennedy ja Nõukogude Liidu liider Nikita Hrustsov saavutada kompromissi, et päästa inimkond hukust ja ära hoida Kriisi algus... 1962. aasta oktoobris märkas USA luurelennuk U-2 Kuubale paigutatud tuumalõhkepeaga Nõukogude keskmaarakette. Ometi oli Hrustsov (11. septembril) kinnitanud, et Nõukogude Liidul ei ole vajadust tuumarakette väljaspoole oma territooriumi paigutada Tegelikult sai sündmuste ahel, mis kriisini viis, alguse juba 1959. aasta esimesel päeval, mil Kuuba saarel tuli
KUUBA KRIIS referaat Mis oli Kuuba raketikriis ? Pärast Teist maailmasõda olid USA ja NSVL poliitilised vaenlased. Kuuba kriis oli USA ja NSVL vahel terav vastasseis, mis kestis umbes nädala. Seda nimetatakse ka Kariibi kriisiks. Kriis sai alguse 1959. aastal, mille käigus tuli Kuubal võimule Fidel Castro. Castro aga kehtestas enda diktaktuuri, suurmaavaldus likvideeriti, alustati pahempoolseid ümberkorraldusi ning suhted USA- ga halvenesid. Juba suvel 1962 tõi NSVL Kuubale maa-maa tüüpi tuumalõhkepeadega keskmaaraketid ning oktoobris seadis need ka üles. NSVL sihtmärgiks oli aga USA. Lisaks keskmaarakettidele olid Kuubal ka NSV Liidu pommituslennukid. 22. Oktoobril 1962.aastal tegi USA president J.Kennedy avalduse, milles informeeris USA-d ja muud maailma, et USA blokeerib Kuuba.
3 USA presidentide nimekiri 1901-2000 Theodore Roosevelt, Jr. 1901-1909 William Howard Taft. 1909-1913 Thomas Woodrow Wilson. 1913-1921 Warren Gamaliel Harding. 1921-1923 John Calvin Coolidge, Jr. 1923-1929 Herbert Clark Hoover. 1929-1933 Franklin Delano Roosevelt. 1933-1945 Harry S. Truman. 1945-1953 Dwight David Eisenhower. 1953-1961 John Fitzgerald Kennedy. 1961-1963 Lyndon Baines Johnson. 1963-1969 Richard Milhous Nixon. 1969-1974 Gerald Rudolph Ford, Jr.1974-1977 James Earl Carter, Jr. 1977-1981 Ronald Wilson Reagan. 1981-1989 George Herbert Walker Bush. 1989-1993 William Jefferson Clinton. 1993-2001 4 Theodore Roosevelt (27. oktoober 1858 6. jaanuar 1919) oli Ameerika Ühendriikide 26. president. Ta oli sellel ametikohal 1901 - 1909. Theodore Roosevelt oli William McKinley
Law the act of giving a dowry; endowment, toetused vist pmst) ning eksporditoetusi, et lõpetada ebaausat konkurentsi tekitav üksteise ületrumpamine. Lk 57 1.USA ja NL näitel üliriikide iseloomustus. Reaalne üleolek teistest riikidest nii majanduslikult, sõjaliselt, teadusalaselt, tehnoloogiliselt, spordilt etc. Sealt tuli ka nn võidurelvastumine soov olla parim, number 1. N: Esimene kuulkäik- USA. 2.JFK poliitiline pärand - reaalsus või legend? Kuna Kennedy ei saanud kaua olla USA president (1960-1963) ja tema elu lõppes atendaadiga, siis tehti temast kindlalt märter ja tema tegusid idealiseeriti. Ent samas tegi ta ka palju: ei olnud palju puudu Kuuba raketikriisi ajal, et oleks tulnud III maailmasõda, aga tema otsustuskindel käitumine suutis selle ära hoida. Samuti ta oli innovaatiline ning puhus tervele rahvale, samas ka tervele maailmale, elu sisse. Tema teod viisid samuti esimese kuulkäiguni. 3.Hrustsovi optimism põhines järgmistel NL edusammudel.
tunnustaksid Saksa DV marionettvalitust. Ühendriigid ei taganenud. * 1961 kui kriis jõudis haripunkti, seisid USA ja Vene tankid Berliinis vastamisi. Kuigi Lääs sai aru, et ei suudeta end kaitsta, ei tõmbutud tagasi. * Inimeste valgumist läände takistati selle piiri sulgemisega 13. aug ja hiljem rajati sinna Berliini müür. * kriis vaibus, kuid Lääs ei suutnud vabastada idatsooni ja NSVL ei suutnud neelata Lääne-Berliini. Kuuba (ehk Kariibi) kriis 1962 * 1956 tõi laev Granma salaja Kuuba rannale rühma revolutsionääre eesotsas Fidel Castroga, et alustada diktaator Fulgencio Batista vastu partisanisõda. * See kujunes edukaks ja 1959 tuli Castro võimule * 1961 aprillis üritasid tema vastased, keda õpetas ja varustas USA, alustada võitlust Castro režiimiga * USA viis pagulased Kuubale, kuid jättis nad abitult ülekaalukate võimudega võitlema. Nn Sigade lahe dessant ebaõnnestus, Ameerika oli häbistatud.
● Maailmas ○ Vastanduvad pooled: Suurbrittannia, Prantsusmaa, USA, Saksa LV (eesmärk: demokraatia taastamine) vs NSVL (+ Saksa DV) (eesmärk: sotsialismi levitamine Ida-Euroopas) ○ NSVL moodustas moskvameelsed nukuvalitsused Ida-Euroopa riikides ○ 1947 - Trumani doktriin ○ 1948-1952 - Marshalli plaan ○ 1949 - NATO ○ 1949 - Kodusõda Hiinas ja Hiina lõhenemine ○ 1950-1953 - Korea sõda ○ 1956 - Suessi kriis ○ 1962 - Kuuba kriis ○ 1959-1973 - Vietnami sõda ● Euroopas ○ 1948 - Berliini blokaad ○ 1949 - Vastastikuse Majandusabi Nõukogu ○ 1955 - Varssavi Lepingu Organisatsioon ○ 1956 - NL ajas laiali ungarlaste kommunismivastase ülestõusu ○ 1956 - Ungari ülestõus ○ 1961 - Berliini müür ○ 1968 - Praha kevad 4. USA sekkumine Euroopa küsimustesse. Trumani doktriin ja Marshalli plaan. Kellele mida lubati ja anti?
vajadustega. Majanduskriisi ei tekkinud, kuna sõjaajal olid inimesed säästnud raha. Endised sõdurid said farmi loomiseks, ettevõtte asutamiseks või ülikooli minekuks laenu, seega ei tekkinud ka suurt tööpuudust. 1940.-1950. aastatel suurenes USA SKP kolm korda. Armee suurus oli 1950. aastal 600 000, samaaegselt armee koosseisu vähenemisega hakkasid suurenema USA rahvusvahelised kohustused. 1945. aastal valiti presidendiks Truman, kes ei olnud rahva seas väga populaarne president. 1947. aastal algas Külm sõda, mille käigus sisse viidud Trumani doktriini abil seisti vastu kommunismi levikule. 1949. jätkati reforme uue kursi vaimus Fair Deal'i abil. Lubati parandada elujärge, vähendada tööpuudust, luua juurde elamispindasid jne. Teisel ametiajal jätkas ta kommunismivastast võitlust veelgi karmimalt. Samas tekkis 1949. a. Kommunistlik Hiina, mis tähendas kapitalistliku läänemaailma kaotust. Kartes edasisi kommunismi triumfe asus Truman 1950. a
probleem on rassism USA-s. 6. Feministlik liikumine 1960. aastatel. Kui varem oli levinud arusaam, et naiste koht on kodus pliidi taga ning nad ei tohiks olla seotud poliitikasse, siis 1960. aastatel hakati rääkima, et naised tohivad ja saavad olla ka edukad ja ennast teostavad, kuna ka naised ja mehed on võrdsed. Lisaks tuli ka seksuaalrevolutsioon. Religiooni mõju nõrgenes, suurenes igasugune vabadus. 7. USA presidendid: Eisenhower (53-61), Kennedy (61-63), Johnson (63-69), Nixon (69-73), Ronald Reagan. Peaks teadma USA presidentide järjekorda ning oskama neid ka lühidalt iseloomustada. Majandustõus Eisenhoweri ajal, Kuuba kriis Kennedy ajal, Kennedy kui „hipipresident“, Kennedy tapmine ,Johnson ja mustanahaliste vabadusvõitlus, Nixon ja pingelõdvendus, Watergate’i afäär.. Eisenhower (53-61)- võimekas poliitik, kelle valitsuse ajal jäi USA kindlalt Lääne kõige tugevamaks riigiks
Kuuba Peale II maailmasõda Olukord peale II maailmasõda * Domineerisid sõjaväelised diktatuurid * Sagedased valitsuste vahetused, kodusõjad ja sõjaväelised riigipöörded * Majanduslik mahajäämus Lääneriikidest * Majanduslik sõltuvus andis suurriikidele võimaluse sekkuda riigi sisepoliitikasse. Fulgencio Batista y Zaldívar (16.jaanuar 1901 6.august 1973) * 19341940 oli Kuuba sõjaväe staabiülem ja poliitiline juht * 19401944 ja 19521959 oli Kuuba president * 19521955 presidendi kohusetäitja * Esimene mittevalge, kes sai Kuuba presidendiks. Kuuba revolutsioon * Kuuba revolutsioon oli osa kommunistlikust maailmarevolutsioonist, millega loodeti kukutada senine kord ja asendada see õiglasema ühiskonnaga. * 1956.aastal kohtus kuulus Kuuba revolutsionäär Che Guevara
Asuti kooskõlastama põllumaj-, väliskaubanduspoliitikat eesmärhols oli ühtlustada ettevõtjale ja põllumaj.tootjaile makstavaid dotatsioone ning eksporditoetusi, et lõpetada ebaausat konkurentsi tekitav üksteise ületrumpamine. Koostöö ostutus edukaks. 3. ÜLIRIIGID AMEERIKA ÜHENDRIIGID 1956.a valiti USA presidendiks uuesti vabariiklane Dwight Eisenhower, kunagine NATO vägede ülemjuhataja. Ta 8.a ametiaeg oli maj.mõttes edukas ja president populaarne. 1956.a oli vastuoluline ühest küljest sai kogu Läänega lüüa, teisalt oli Suesta kriis tõstnud USA läänemaailma vaieldamatuks liidriks. 1957.a kuulutas ta välja nn Eisenhoweri doktriini, mille järgi ameeriklastel tuleb aidata Aasia rahvaid, keda ähvardas kom.võimu kehtestamine. Võimu lõpuaastad rasked 1958.a pingestus olukord Berliinis, 1959.a tuli Kuubal võimule USA- vaenulik Fidel Castro, olukorra halvenemine Kagu-Aasias, kosmose võidujooksu juhtis NSVL.
AJALUGU Nimed Lyndon Johnson- USA president, kes pooldas sotsiaalse õigluse nõuet väga ja seadis aastal 1964 eesmärgiks rajada suur ühiskond. John Maynard Keynes- Inglise majandusteadlane, kes ütles, et sotsiaalse õigluse jaoks peab riik majandusellu sekkuma.Ta ideed rõhusid võrdsusele ja sotsiaalsete vastuolude leevendamisele. Juri Gagarin- esimene vene kosmonaut. Martin Luther King- mustanahaliste ja üleüldise võrdsuse eest võitleja. Aldo Moro- Itaalia peaminister, kristlik demokraat, mõrvati. Elizabeth II- Inglismaa noor kuninganna. Konrad Adenauer- Saksa Liitvabariigi valitseja. Viis riiki ülesmäkke koos kristlike demokraatidega. Willy Brandt- Saksamaa liidukantsler, kes oli sotsiaaldemokraat. Walter Ulbricht- Saksamaa Demokraatliku Vabariigi juhtiv kommunist. Väga püüdlik Moskva käskude täitja. De Gaulle- Prantsusmaal võimul olnud marssal, nõudis Prantsusmaa vabariigiks muutmist. Francisco Franco- Hispaania diktaator.
II MS lõpul halvenesid Stalini käitumise tõttu Nõukogude Liidu ja lääneliitlaste suhted: · Okupeeritud aladel ametisse kommunistlikud valitsused · Territoriaalsed nõudmised Türgile · Keeldus vägesid Iraanist välja tooma · Sõjatööstuse eelisarendamine 1946 Churchilli üleskutse vastuseisuks kommunismile; lääneriigid aga Nõukogude Liiduga konflikti ei Soovinud ja tegid Stalinile algul järeleandmisi. 1947: · USA president Truman kuulutas välja doktriini vabade rahvaste toetamine sise- ja välissurve vastu. · Marshalli plaan anda abi sõjas kannatanud Euroopa riikidele, et nõrgestada kommunismi mõjuvõimu. Nõukogude Liit keelas oma mõju alustel riikidel abi vastu võtta. Saksamaa olukord Osa territooriumist Nõukogude Liidule, osa Poolale (ca. 15%). Potsdami konverentsil jagati neljaks tsooniks. Riigi juhtimiseks moodustati Liitlaste Kontrollnõukogu,
Kõige selgemalt avaldus ülemaailmne vastasseis Saksamaal.NSV Liit taotles Lääne- Berliini alutamist oma võimule. Lääneriigid nõudsid aga, et NSV Liit viiks oma väed Lääne-Berliinist ära. Et aga idasakslased pidevalt läände ei kipuks, Hruštšov rajas Berliini müüri. Läänes mõjus see NSV Liidu mainele halvasti 1962 See karikatuur näitab seda, kuidas Hruštšosv paneb tuumapomme Fidel Castro hammastele, nagu hambaarst. USA ja Kuuba vahel oli teravad suhted. Venelased tahtsid viia tuumapomme Kuubasse millega oleks saanud anda vastulöök tervele USAle. Aga kui Kennedy sai sellest teada, isoleeris ta terve Kuuba ja ütles venelastele, et kui nad ülevatad piiri siis nad võtavad seda kui agressiivsuse märgina ning pommitavad neid. Inimestele ei meeldinud Kennedy käitumine kuna see oleks lükanud käima võimaliku 3. Maailmasõja. Õnneks siiski seda ei
lääneriikidega (otsese sõjategevuse puudumine). Avaldusvormid: - vastastikune propaganda, - vastastikune ideoloogia, - vastastikune luure, - vastandlikud sõjalised liidud (NATO, VLO), - võidurelvastumine. Külma sõja lõpp – 1980.-1990. aastate vahetus (Idabloki ja NSV Liidu lagunemine, Saksamaa taasühinemine) BIPOLAARNE MAAILM - IDABLOKK NSVL IDA-EUROOPA AASIA AMEERIKA POOLA MONGOOLIA KUUBA SAKSA DV PÕHJA-KOREA TŠEHHOSLOVAKKIA PÕHJA-VIETNAM UNGARI HIINA RV RUMEENIA JUGOSLAAVIA ALBAANIA IDABLOKI ÜHISJOONED Diktatuur Kommunistlik partei Sotsialistlik demokraatia Totaalne kontroll Natsionaliseerimine Kollektiviseerimine Plaanimajandus Sõjatööstus BIPOLAARNE MAAILM - LÄÄNERIIGID USA SUURBRITANNIA PRANTSUSMAA SAKSAMAA LV LÄÄNEBLOKI ÜHISJOONED Demokraatia
Liidu lagunemine. On inimesi, kes arvavad, et Külma sõja lõpetas Nõukogude Liidu otsus, et USA ei ole neile enam ohtlik ning tänu selelle ei tundnud ka USA end ohustatuna Külm Sõda on ühtalasi kuulus mitmete kriiside poolest, mis olid samuti väga olulised kommunismi levitamise takistamises. Selles referaadis on kirjeldatud lähemalt nelja olulist sündmust Külmast sõjast. Nendeks on Korea sõda, Suessi kriis, Kuuba kriis ja Vietnami sõda. 2 1. KOREA SÕDA Korea sõda algas kodusõjana Põhja- ja Lõuna-Korea vahel, kuid ruttu sai sellest rahvusvaheline konflikt, kui USA asus toetama Lõuna-Koread ning Hiina Rahvavabariik hakkas saatma abi Põhja-Koreale. Selles sündmusega jõudis Külm Sõda ka Aasiasse. II maailmasõja ajal oli Korea allutatud Jaapani alla ning Jaapani kapituleerumisega augustis 1945. aastal jagati Korea mööda 38
föderaalastusustes, haridusasutustes. Segregatsioon – rassieralduspoliitika Neegriliikumise juhiks kujunes Martin Luther King (1929-1968). Töötas pastorina aastatel 1950-1960. Neegriliikumised said jõu sisse sloganiga „Black Power“; liikumise „Black Muslims“ ja „Black Panther“ (1966-1982). Valgete vastus sellele oli Ku Klux Klan. Kes tapeti? Kus tapeti? Kes tappis? Kuupäev John F. Kennedy, Dallases (Texases) Lee Harvey Oswald 22. november 1963 USA president Robert Kennedy, Los Angeleses Sirhan Sirhan 1968 eelvalimiste (Californias) kampaania juht Martin Luther King, Memphises James Earl Ray 1968 Neegriliikumise juht (Tennessees) Suureks probleemiks oli ka hipiliikumine: Protesteerisid Vietnami sõja vastu Patsifistid, tahtsid „armastuse kultust“
12) Jaapani majandusime- Jaapani majanduse suur ja kiire tõus, kus Jaapani areng oli kaks-kolm korda kiirem kui teistes arenenud riikides 13) Finlandiseerumine- Soome kohastumine NL poliitikaga peale II maailmasõda. 14) Paasikivi-Kekkoneni liin- Soome heade suheteliin NL-iga 15) Põhjamaade Nõukogu- 1950 aastal loodud ühing, kuhu kuulusid: Soome, Rootsi, Norra, Taani, Island, Fäärisaared, Gröönimaa ja Ahvenamaa. 2. Isikud! 1) H. Truman- Ameerika president 1945-1953, tema ajal algas külm sõda, võttis vastu palju otsuseid, et hoida ära kommunismi levikut nt. Marshalli plaan ja Trumani doktriin. 2) D. Eisenhower- USA president 1953- 1961, lahendas Suessi kriisi. 3) J.F. Kennedy- USA president 1961-1963, lahendas Kuuba kriisi ja tema ajal ehitati Berliini müür. 4) L. Johnson- USA president 1963-1969, kes alustas Vietnamis sõda, pidades
Sõjast saadud territooriumide kinnistamine. USA mõju vähendamine Euroopas. Alates 1962st majanduslik möödumine Lääne riikidest. Külma sõja algus · 5. märts 1946 Fultoni kõne, Churchilli poolt (ülikoolis). ,,Raudne eesriie"- oli tekkinud infosulg Poolas, Rumeenias, Bulgaarias, Ungaris, Jugoslaavias (kmmunistlikud riigid). Lääneriigid ei teadnud mis toimud Ida pool. · 1947 Trumani doktriin- Usa president Truman palub kongressilt raha Türgi ja Kreeka abistamiseks, kuna neid ähverdas kommunismi sissetung. · 1948 Marshalli plaan- USA annab krediiti ja laenu sõjas kannatanud riikidele- 17 riiki- 13 miljrd. Nõudmised: 1) Demkraatia ja vabad valimised 2) USAl pidi ette kandma mida saadud rahaga peale hakatakse. NSV keeldas Ida-Euroopa riikidel abi vastu võtta, ka Soomel. USA lootis, et Euroopast saab tema liitlane ja kaubandussuhted.
Ajalugu 2. Kursus 2.VA Külm sõda Ameerika presidendid 19451953 Harry Truman (DP) 19531961 Dwight Eisenhower (VP) 19611963 John F. Kennedy (DP) 19631969 Lyndon Johnson (DP) 19691974 Richard Nixon (VP) 19741977 Gerald Ford (VP) 19771981 Jimmy Carter (DP) 19811989 Ronald Reagan (VP) 19891993 George Bush sen. (VP) 19932001 Bill Clinton (DP) 20012009 George W. Bush jun. (VP) 2009 . .... Barack Obama NSVL juhid 19221953 Jossif Stalin 19531964 Nikita Hrustsov 19641982 Leonid Breznev
Maailmas mõistetakse külma sõja all Teise maailmasõja järgsel rahuperioodil Ida ja Lääne vahel toimuvat ideoloogilist, poliitilist ja majanduslikku konflikti. Külm sõda oli see aeg, mil lääneriigid võtsid omaks teooria, mis nõudis tugevatele positsioonidele asumist ning kommunismi kukutamist. 1960ndatel oli pingelisem periood, 1970ndatel rahulikum. Peale Suessi kriisi 1956. aastal oli USA tõusnud maailmas vaieldamatuks liidriks. Eisenhower oli populaarne ja edukas president. 1950ndate lõpus muutus olukord pingelisemaks Berliinis pingestus olukord, Kuubal tuli võimule Castro ning NSVL lennutas esimese raketi kosmosesse. Hakkas levima suhtumine et Ameerika vajab uut, teotahtelist presidenti. Selleks sai John Kennedy, kelle eesmärgiks oli rajada õiglane ühiskond, vaesuse kaotamine ja jõudmine kosmosesse. NSVL-s oli aga Stalini surma järel saanud valitsejaks Nikita Hrustsov, kelle valitsemisaeg on ajalukku läinud kui sulaperiood, sest püüdis
esimene hakkas toetama Araabia riike, teine Iisraeli, kui vastukaalu kommunismi levikule. Berliini kriis (1961) rahvusvahelised suhted olid teravnenud. NSVL tahtis Lääne Berliini muuta vabalinnaks et seal viidaks välja USA, Prantsusmaa ja Briti väed välja. Augustis püstitati Saksa DV võimul betoonmüür Berliini piiridele. Püüti takistada idasakslaste massilist põgenemist. Kuuba kriis, NSV Liidus "Kariibi kriis". 1959 tuli ülestõusu käigus Kuubal võimule Fidel Castro. Kuubal algasid reformid, mis teravdasid Kuuba suhteid USAga. Ei meeldinud USAle ka see, et Kuuba hakkas lähenema NSV Liidule. Castro väitis ise, et ta on marksist ja et Kuubal toimub sotsialistlik revolutsioon. Juba suvel 1962 tõi NSV Liit Kuubale maa-maa tüüpi tuumalõhkepeadega keskmaaraketid, oktoobris seadis need üles (sihtmärgiks USA). Kuubal olid ka NSV Liidu pommituslennukid. 22. oktoobril 1962 tegi USA president J. Kennedy avalduse, milles informeeris