Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"jean clouet" - 30 õppematerjali

thumbnail
3
doc

Renessanss Prantsumaal

Renessanss Prantsusmaal Jean Fouquet` Jean. Fouquet (umbes 1415 kuni umbes 1481) põlvnes Lõuna-Prantsusmaalt Tours`ist, tegutses aga Loire`I aladel. Ta oli käinud Itaalias, ent tundis ka kaasaegseid madalmaalasi. Kõigil kunstialadel, kus ta töötas - portrees, miniatuuris ja tahvelmaalis - , säilitas ta oma loomingulise sõltumatuse. Portrees ei jää Fouquet karakteri tabamise poolest maha madalmaalasest; itaallasest teda ta sügavalt väljakujunenud tundemeel kõige isikupärase vastu. Kuid ta ei huvitanud mitte niivõrd inimese siseelust ja tema muutlikest meeleoludest, kuivõrd modelli iseloomustavais muutumatuist joontest. Ta andis need edasi selges, kergesti arusaadavas vormis. Fouquet`le omistatud teostest on kuulsaim nn. "Meluni diptühhon", mille parempoolne osa on "Madonna lapsega". Maal paistab silma kahe karakteri kontrast: noore näo peene teravaninalise profiiliga ...

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
28 allalaadimist
thumbnail
19
ppt

Prantsuse renessans

Renessanss Prantsusmaal · Losside nimesid kontrolltöös ei küsi. · Oluline arhitektuuri (losside) üldiseloomustus. · Skulptuuridele tähelepanu pöörata! jahiloss Chambord Chenonceaux´ loss Pierre Lescot´ (1510-1578) · Louvre´i loss Fontainebleau loss Ussé loss Pariisi raekoda Jean Goujon (u. 1510-1568) · Nümfid süütute kaevult Neli aastaaega Germain Pilon (u. 1535 ­ 1590) · Henri II ja kuninganna Caterina de`Medici hauamonument · Jean Clouet · Francois I Francois Clouet · Suplev naine

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
20 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Prantsuse renessansskunst

Prantsuse renessansskunst · Suht hilja ­ alles itaalia sõdadega tuli renessanss Prantsusmaale ­ arvukalt itaalia kunstnikke ­ kuid FRA säilitab omapäraseid jooni NT: viiluga kolmnurkne katus ja kaunistatud tornid · Loire'i jõe äärsed lossid O CHAMBORD Presidendi residents Ehitustööd jäid pooleli ­ tagapool vaid 1 korrus Fassaad rahutu, kõrged korstnad ja tornid Keerdtrepp O BLOIS' LOSS Väiksem Keerdtrepp · FONTAINEBLEAU LOSS o Asub suures pargis o Seal on töötanud ka itaalia maalikunstnikud ja skulptorid, maneristid o Itaalia manerism ­ fontainebleau koolkond ( jäljendajad ) · Leonardo kutsuti Prantsusmaale, kus ta suri ja on maetud · LOUVRE'I LOSS o Enamus sellest barokk- või klassitsismistiilis o Mõned tiivad renessanssstiilis ­ va...

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
59 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Prantsuse kunst 16. sajandil

Prantsuse kunst 16. sajandil · renessansskunst arenes põhiliselt kuninga, õukonna ja suuraadlike tellimusel ehitati uhkeid losse · Loire'i oru lossid · kuninga ja kõrgaadli residentsid, kus pole lihtrahvast ja saab jahti pidada · François oli mitmete losside ehitaja või täiendaja Blois' lossi õue trepp tema nimega · uutest lossidest tähtsaim Chambord · esindab segastiili linnused ja palazzod · peahoone on 3-korruseliste tornide ja hoonetiivaga, tagumised nurgatornid on 1-korruselised · peahoone keskel on omapärane keerdtrepp, kus ülesmineja ei kohtu allatulijatega · linnus ümartorne meenutavad vormid ja kõrge katus · palazzo lossil pole sõjalist välimust fassaadil akende read ja dekoratiivdetailid · Fontainebleau loss · seal kujuned arhitektide, sisekujundajate, skulptorite ja maalijate koolkond sh ka itaalia maneriste · siseruumid on rikkalikult kaunistatud vä...

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
69 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Kunsti ajaloo spikker

MADALMAADE KUNST Jan van Eyck Madonna kantsler Roliniga Arnolfini abielupaar Rogier van der Weyden Naise portree Kristuse ristilt võtmine Hieronymus Bosch Narrilaev Kadunud poeg Püha Antoniuse kiusamine Eedeni aed Hugo van der Goes Karjaste kummardamine Jan ja Hubert van Eyck Genti altar suletuna Genti altar avatuna SAKSA KUNST Matthias Grünewald Isenheimi altar Albrecht Dürer Püha Floriani lahkumine Neitsikarikas Püha Hieronymus Autoportree maastikuga Pattulangemine Paradiisist välja ajamine Ninasarvik Aadam ja Eeva Hans Holbein noorem Edvard VI lapsena Inglise kuninga henry VIII portree Cleve Anna MADALMAADE JA EESTI Lucas van Leyden Taavet mängib harfi kuningas Sauli ees Joachim Patinir Püha Hieronymus maastikus Quentin Massys Rahavahetaja ja ta naine Pieter Brueghel vanem Maastik Ikarose kukkumisega Jahimehed lumes Pimedad Talupoja Pulm Michel Sittow Taani kuninga Christian II portree Aragoni Katariina portree Arent Passer Tallinn...

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
6 allalaadimist
thumbnail
2
rtf

Kõrgrenessanss Saksamaal

SAKSA KÕRGRENESSANSS: Renessanss = paar aastakümmet 16. sajandi alguses. · Albrecht Dürer. Võitlus kahe kunstilise maailmavaate põhjamaade hilisgootika ja itaalia renessansi ­ vahel. I renessansiaja õpetlaskunstnik. I iseseisev autoportree PõhjaEuroopas. Düreri ajal saavutas puu ja vasegravüür Saksas oma tipu. Tema loomingus on näha usulisi teemasid (maailmalõpp). * joonistusi ja graafilisi lehti teada ~1500; suuremaid maale teada ~100 * Stiil : töötanud välja üksikud detailid, ideaalproportsioonide otsingud, huvi perspektiivi vastu. Teemavalik : kahe pooluse: hea ja kurja, valguse ja pimeduse, mõistuse ja tumedate jõudude meeleheitlik võitlus ­ dramaatika, jõulisus, rahutus. * Puulõikeseeriad Kristuse kannatusloost: ,,Suur passioon" ja ,,V...

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
31 allalaadimist
thumbnail
18
doc

Renessanssi maalikunst

Renessanssi maalikunst Vararenessanssi maalikunst Kui varem andis meister oma õpipoisile edasi maalikunsti saladusi, siis nüüd arutleti nende üle avalikult ja anti välja õpikuid. Üks murrangulisemaid uuendusi oli lineaarperspektiivi avastamine ja selle kasutuselevõttmine maalikunstis. Firenze toomkiriku kupli arhitekt Brunellechi oli märganud, et kõik paralleelsed jooned looduses paistavad meie pilgule ühte punkti koonduvatena. Ta selgitas, et pildipind on justkui aken kunstniku ja kujutatava vahel. See pildipind püüab loodusest kinni kõik maalikunstniku pilku suunduvad kiired ja nii koonub kõik kujutatav pildipinnal ühte punkti , nn. pagupunkti. Selle teooria järgi arvutas Brunellechi välja horisontaalsete joonte omavahelised kaugused ja sai võrgustiku, mis muutub kaugenedes väiksemaks. Selline kujutamisviis maalikustis koondab vaataja pilgu ühte punkti pildipinnal. Kõik kaugemal asuv on kujutatu...

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
6 allalaadimist
thumbnail
75
ppt

Kuldvillak renessansi kohta

arhitektuur maal skulptuur üldine 1 2 3 4 1 2 3 4 1 2 3 1 2 3 4 5 6 7 8 5 6 7 8 4 5 6 5 6 7 8 9 10 11 12 9 10 11 12 8 9 10 11 12 13 14 15 16 13 14 15 16 13 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31 32 33 34 ÕIGE!!! EDASI 15.saj.vararenessanssi keskus oli ­ Rooma ­ Veneetsia ­ Firenze · Tempietto · Firenze katedraal · Peetri kirik Roomas l · Louvre`i läänefassaad · Palazzo Medici · Leidlaste kodu Autor oli · Lorenzo Ghiberti · Donatello · Michelangelo Renessansile oli iseloomulik 1. Uued maadeavastused Esikohal inimene kui indiviid 2. Rüütlikultuur Monarhia õitseng 3. Tugev kiriku ülemvõim Huvi kadumine antiikkultuuri vastu BOTTEGA oli · Õli värvide segamiseks · Meistri tö...

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
10 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Prantsuse renessanss kokkuvõte

USUSÕJAD 1562-1598, koku 8 sõda, peeti Lõuna-Prantsusmaa aadlikest kalvinistide(hugenottide) ja kodanlaste ning absolutistliku kuningavõimu toetavate katoliiklaste vahel. Kat. leidsid toetust Hispaanialt, hugenotid Inglismaalt ja Saksamaalt; kat. juhtisid hertsogid Guise`id ,kalviniste Navarra kun. Antoine de Bourbon,tema poeg Henri,prints Louis de Condé ja admiral G.de Coligny.U-d algasid Guise`ide korraldatud Vassy veresaunaga (1.03.1562). Hugenotid said 1570 (Saint - Germaini lepitusediktiga) usuvabaduse ning neli kindlust ( La Rochelle jt. );neis tekkis pärast Pärtliöö veresauna arvat. 1574 hugenottide riigitaoline moodustis.Vastukaaluks 1576 loodud Katoliiklik Liiga ja 1584 loodud Pariisi Liiga tungisid peale nii hugenottidele kui ka kuningavõimule (1585-89).Kun. Henri III, kes oli 1585 tühistanud kõik hugenottide õigused, mõrvati 1589. Navarra kun. Henri, saanud 1589 Pr.kun-ks (Henri IV), kindlustas trooni, siirdudes 1593 ka...

Ajalugu → Ajalugu
7 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Ajatelg

M A D A L M A A D Genti altar Arnolfini abielupaar Madonna kantsler Roliniga Kristuse kristilt võtmine Portinari altar Selle elu naudingu aed E K Jan van Eyck Jan van Eyck Jan van Eyck Rogier van der Weyden Hugo van der Goes Hieronymus Bosch U N 1432 1432 1435 1435 1476-1478 1480-1505 S T 1 5s aj S A K S A Madonna 1507 1508 1523-1524 1523 K murumättal ...

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
38 allalaadimist
thumbnail
11
pptx

Prantsuse renessanss kunstis ja arhitektuuris

Renessanss Prantsusmaal 1494-1610 Renessanssist üldiselt Renessanss tähendab taassündi. Renessanss on ajastu kus tegeleti inimest, religiooni ja teadusega. Renessanssi eelkäijaks on antiikajastu ja sealt on ka palju kasutusele võetud. See sündis Itaalias ja sealt hakkas see ka levima. Kõige rohkem on seda Itaalias alles Firenzes. Hakati tähistama autoreid ja arhitektid õppisid oma mõtteid paberile panema ega pidanud enam ehitusplatsil töid juhatama. Renessanssarhitektuuris kasutati palju korrapäraseid,ringist ja ruudust lähtuvaid põhiplaane. Põhielemendid olid antiigist pärit kupplid, sambad ja poolsambad, frontoonid ja keerdtrepid. Leonardo da Vinci. Ümmarguse põhiplaaniga kiriku plaan, vaade ja makett. 1490-1519 Renessanss tekkis Itaalias, kuna itaallastele ei meeldinud gooti stiil ja nad pidasid omaks antiigi pärandit. Näiteks: Pantheon, Roomas. 118-128 p.Kr. Renessanss Prantsusmaal Se...

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
9 allalaadimist
thumbnail
10
pptx

PRANTSUSE KUNST 16. SAJANDIL

PRANTSUSE KUNST 16. SAJANDIL R E N E SS A N S P R A N T S U S M A A L Arenes kuninga, õukonna ja suuraadlike tellimustel. Loobumist goodikast aitasid kujundada Prantsusmaa sõjakäigud Itaaliasse, mis algasid 1494. aastal. François I oli renessanslik valitseja. Pidas edutuid sõdu Habsburgidega. Ehitas uhkeid losse ning arendas kunsti. ARHITEKTUUR 16. saj ehitati mitmeid losse Pariisi lõuna pool, Loire'i orus. Losside ehitamises kasutati segastiili, ühendati keskaegsete linnuste ja renessanslike palazzode jooned. Linnustele viitab ehitise masside jaotus, ümartooned ning kõrge katus. Palazzode mõjul pole lossidel kindluslikku ning sõjalist välimust. François I oli mitme lossi ehitaja ja arendaja. Chambordi loss Blois'i loss Chenonceaux' loss Fontainebleau loss P R A N T S U S E R E N E SS A N SS M A A L Järgiti enamasti Itaalia eeskujusid. Prantslased olid iseseisvad ...

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
6 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Prantsuse kunst 16 saj

Prantsuse kunst 16.saj. Renessanssi jõudmine: tellijaks kuningas, õukond, suuraadlikud. Mõjutasid prantsuse sõjakäigud Itaaliasse. Tänu nendele gootikast loobumine ja uue maitse omaksvõtmine. François I, renessanslik valitseja, püstitati uhkeid losse, kunstide esindaja. Loire'i oru lossid: püstitati kuningale ja kõrgaadlile, olid residentsid. Vaja, et olla eemal lihtrahvast ja seda ümbritses jahipidamiseks sobiv maastik. Chambord'i loss: esindab 16. saj. Alguse segast stiili. Ühinevad keskaegsete linnuste jooned nagu masside jaotus ­ ümartorne meenutavad vormid nurkadel, kõrge katus, ja renessanslike palazzode jooned, pole aga kindluslikku sõjalist välimust. Fassaadi ilmestavad akende read ja renessanslikud dekoratiivdetailid. Katuseid katab erineva kõrgusega tornikeste ja kaminakorstnate padrik. Fontainebleau loss: kujunes välja omaette arhitektide, sisekujundajate, sku...

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
34 allalaadimist
thumbnail
7
docx

Kunstiajaloo Ajatelg

Aeg Stiil Piirkond Tunnusjooned Kunstnikud Skulptuur: värksus, rõõmus põhitoon, pühakute ja piiblitegelaste kujutamine Lorenzo Ghiberti, Donatello, Andrea del indiviididena, välise tinglikkuse kadumine, psühholoogiline alatoon. Verrocchio. Itaalia Maalikunst: looduse üksikvormide tundmaõppimine, tundeelu hetkede täiusliku Giotto di Bondone, Masaccio, Fra Angelico, ...

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
128 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Prantsuse kunst 16. sajandil

Prantsuse kunst 16. sajandil Pr.-maale tulid renessansi ideed sõjakäikudelt Itaaliasse. Prantsusmaale hakati kutsuma itaallastest kunstnikke ja arhitekte, sh. ka Leonardo. Siiski ei toimunud tavaline kunsti matkimine, vaid prantsuse kunstnikud lõid oma, kauni, selge ja peene renessansskunsti, mis aga algusest peale teenis ainult valitsejaid. Loire'i oru lossid o François [Fra(n)ssoo] oli mitme lossi ehitaja või täiendaja · Blois' loss o Lossi õue ehitatud keerdtrepp kannabki François'i nime. · Chambordi loss [saa(n)boor] o Segastiilis, selles ühinevad keskasegsete linnuste ja renessanslike palazzode jooned. Linnustele viitab ehitise masside jaotus ­ ümartorne meenutavad vormid nurkadel ja kõrge katus. Palazzode mõjul aga pole lossil kindluslikku, sõjalist välimust, vaid fassaade ilmestavad akende read ja renessansli...

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
27 allalaadimist
thumbnail
12
odt

Kunstiajaloo ajatabel

Aeg Stiil Piirkond Tunnusjooned Kunstnikud 13.saj eelrenessanss Itaalia, Eneseteadvus, humanism, ideaal on üksikisik, viimane Madalmaad isikuvabadus, ühtne ja ühemõõtmeline maailm, veerand ja eesmärgi saavutamiseks vahendeid ei valita, 14.saj algus hinnatakse keha, isiku egoistlik saavutamisvajadus. 15.saj vararenessanss Itaalia Arhitektuur: proportsionaalsus, baasi ja Arhitektuur: kapiteeliga sambad, poolsambad ja dekoratiivsed Leon Battista Alberti (1404-1472) pilastrid, viilud akende ja uste kohal, simissid Filippo Brunelleschi (1377...

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
99 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Renessanss väljaspool Itaaliat

Renessanss väljaspool Itaaliat Renessansiajastu tähendab antiigi taassündi, mis vältas perioodil 14.-17. sajand. Humanismi peeti selle ajastu maailmavaate teljeks, veendumus, et suurim väärtus on isiksuse vaba areng ning keskpunktiks ei olnud enam Jumal. Itaalia kõrval olid teised tähtsad renessansimaad Saksamaa, Prantsusmaa ja ka Madalmaad. Erinevalt Itaaliast ei määranud Madalmaades kultuuri palge mitte ülikkond, vaid rikkad kaupmehed ja käsitöölised ning Prantsusmaal oli kunsti tellijaks õukond. Itaalialikku elurõõmsat, toretsevat ja elegantset joont on märgata Madalmaade maalidel vähe ning inimest ei peetud maailma keskpunktiks sel määral nagu Itaalias. Kui Itaalias tehti palju freskosid, siis Madalmaades telliti aga seevastu rohkem tahvelmaale, kus ühtki pisiasja kahe silma vahele ei jäetud. Sellise pildi vaatamine pakub palju, sest mida kauem uurida, seda enam võime sealt leida. Prantslased jä...

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
63 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Kunstiajalugu - renessanss

13. MADALMAADE KUNST 15. SAJANDIL 8. Keda saksa kunstnikest võib pidada tõeliseks 1. Mille poolest erineb 15. saj Madalmaade kunst samaaegsest renessansikunstnikuks? kunstist Itaalias? Albrecht Dürer Madalmaade kunst hakkas avastama ja väärtustama nähtavat maailma. 9. Milline tähtsus on tal graafikakunsti ajaloos? Nimeta tema Itaalias kujutati pigem meelelist maailma. Itaalias oli antiikkunsti eeskujud, tähtsamad graafikateoseid. Madalmaades seda peaaegu et ei olnud. Ka puudub Madalmaade kunstilt Avardas graafikatehnika võimalusi. Tähtsamad teosed: itaalialik elurõõm ja elegantne joon. Itaalia kunst oli vaimuliku elu ,,Melanhoolia","Rüütel, surm ja kurat" teenistuses, Madalmaade kunst linnakodanike teenistuses. 10. Kust pärit mõjutused ü...

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
46 allalaadimist
thumbnail
12
doc

KUNST 15.-16. SAJANDIL

KUNST PÕHJA POOL ALPE 15. JA 16. SAJANDIL Suured muudatused toimusid 15. sajandi jooksul ka põhja pool Alpe. Selline murrang, mis oleks võrreldav Itaalias sündinuga, toimus vaid Madalmaades, kus majandustempo oli isegi kiirem kui Itaalias. 16. sajandil tekkisid suured muutused juba enamiku Euroopa maade ühiskondlikus elus. Mõnel maal - Madalmaades, osalt ka Saksamaal ja Prantsusmaal) olid uued jooned ühiskondlikus elus juba selgelt välja kujunenud. Tugevnes võtlus feodaalse killustatuse vastu. Reas maades võitis katoliiklusevastane usupuhastus - REFORMATSIOON. Protestantlus oli esialgu võrdlemisi kunstivaenulik ­ kirikute kaunistamine maalide ja skulptuuridega kas keelati ära või piirati seda. Vähenes oluliselt ka kirikuehitus. Seda enam puhkes õitsele ilmalik kunst. Ka põhja pool Alpe sooviti ehitada uusi moodsaid renessansivaimust kantud elamuid Itaalia eeskujude põhjal. MADALMAADE MAALIKU...

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
7 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Renessanss

RENESSANSS Eri maades ajaline erinevus, ~15.saj teisest poolest ja 16. saj. Kõikides kultuurivaldkondades ( Palestrina, Dante, Boccaccio). Renessanss- taassünd, antiikkultuuri- ja traditsioonide uuesti ausse tõstmine. Ajastu iseloomustus: · Varauusaja algus · Humanistlik maailmavaade muutus oluliseks- inimene keskne oma vooruste ja puudustega · Feodaalsuhted hakkasid asenduma varakapitalismiga · Maadeavastused laiendasid silmaringi = maakera on ümmargune · 1517 reformatsioon e usupuhastuse algus = omakeelne teenistus = piibli tõlkimine- rahvaharidus · 1445 Gutenbergi trükikunst tegi raamatu odavamaks, teadmised hakkasid levima · arenesid rahalised suhted, tekkis pangandus ja kunsti tellijate hulk kasvas ARHITEKTUUR: o tervikuna muudatused hästi suured o täielikult kadus püüd kõrgustesse o taotleti harmooniat, vertikaalsete ja horisonta...

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
22 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Renesanss

Renessanss Ajastu isel.: 14-16.saj (kõige varem Itaalias); kiriku osatähtus endiselt suur; reform. seotud uued ideed ­> inimene peab saamaga Jumalaga otse suhelda; piiblit peab lugema (rahva harimise algus, piibli tõlkimine)­> kirjaoskus muutus üldiseks (Lääne-Eur.); maadevastused; inimeste maailmapilt muutus, elurõõmsam maailmavaade; oluliseks mõjuteguriks said eri kultuuritaustad; suured sõjad: Pr-It sõjad, Rooside sõjad, Saksa väikeriikidevahelised sõjad; linnakutluur arenes edasi ­ linnakodanik muutus eraldi seisuseks; teaduse ja tehnika kiire areng ARHITEKTUUR: juhtpos. tõusis Itaalia; hooned väiksemad ­ kadus püüd kõrgustesse; sammas ja kuppel; hinnati harmooniat, proportsioone; kaarjad jooned Itaalia: tähtis Firenze; juhtpos. kuulus Medici dünastiale; esimene arhitekt Brunelleschi ja tema töö: Firenze katedraali kuppel;lastekodud ­ Capella Pazzi Firenzes; eriti hoogne palazzode ehitamine (2-3 korrust, alumine rustikaalses stiilis...

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
72 allalaadimist
thumbnail
27
odt

Karismaatilised naised

KARISMAATILISI1 NAISI AJALOOST ÕPI ÄRA PILTIDE SUURENDAMINE! Elizabeth Taylor Kleopatrana filmis ,,Kleopatra" (1963) a) Pane hiire osutusmärk (kursor) sellele pildile. b) Tee üks klõps hiire vasakpoolse klahviga. Pildile tekib raam ja igasse nurka ruuduke (ruudud on ka raami iga külje keskel, kuid neid praegu vaja ei lähe). c) Liiguta hiire osutusmärk ükskõik millisele pildi nurgas paiknevale ruudukesele nii, et ruutu läbiks kahe teravikuga nool. d) Nüüd vajuta hiire vasak klahv alla ning hoia klahvi all. Tekib plussmärk + . e) Hiireklahvi all hoides nihuta plussmärki eemale ja pilt läheb suuremaks (kui liigutad plussmärki tagasi, läheb pilt väiksemaks). Tee pilt nii suureks, et näeksid ka detaile. f) Algse suuruse saad sellele pildile, klikkides ühe korra ikoonil UNDO ehk ,,tagasi". HURRAA-AAA-AAAA! Jälle üks kogemus juures! Elagu elukestev õpe! NOFRETETE ­ VAARAO EHNATONI LEMMIKNAINE Nofretete. Ülevärvitud lubjakiv...

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
10 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Renessanss väljaspool itaaliat

Madalmaade renessanss 15.sajandil Jätkub hilisgootika õitseng nii skulptuuris kui arhitektuuris. Ei levi uuestisünni teooriad. Erines Itaaliast iseseivuse puudumise tõttu, kuulus hispaaniale (kunstiga anti edasi rahvuslikkust, majanduslikult kiire areng ­ linnakodanluse rikkus). Kunsti tellisid linnakodanikud, ehk siis kunstnikud olid linnakodanluse teenistuses. Ei otsita ideaalproportsioone antiigist. Kunst oli väga maalähedane. Tähtsal kohal inimeste võrdsus ja õigus. Levivad ketserlikud ideed ja seega usulised pildid on olmelisemad ja õpetlikud. Palju on moraalitsemist, inimese hingeelu on oluline, keha on teisejärguline. Puudub itaalialik toretsemine ja elegants. Esimesel kohal on hingeelu avamine. Tõuseb tahvelmaali osatähtsus, kunst on privaatne ja kuulub kodanlusele. Itaallastel on ranged matemaatilised reeglid, Madalmaade kunstnikud lähtuvad kogemusest. Madalmaade kunstnikud kasutavad kogu 15.sajandi õlivärve- eredamad värvid ja...

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
6 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Kunsti portfoolio

Renessanss Renessanss sündis 15. sajandil Itaalias. Selline nimetuski tuleneb itaaliakeelsest sõnast "rinascita", mis tähendab taassündi. Tolleaegsete helgete peade arvates sündis just siis uuesti antiikaegne kultuur. Taustaks olid suured ühiskondlikud ja majanduslikud muutused. Põhja-Itaalia oli juba ammu olnud Idamaadega peetava kaubanduse sõlmpunktiks. Samuti arenes seal välja kõrgetasemeline käsitöö, mis peaaegu tööstusliku tootmise mõõtmed omandas. Itaalia pankuritele olid võlgu pea terve Euroopa valitsejad. Majanduslik võim sünnitas iseteadvuse ja enesekindluse. Tõusis huvi "maiste asjade", tahaplaanile libises religioosne, igavikuline mõtlemine. Selle najal sai alguse uskumine inimese mõistuse jõusse ja võimekusse, nn. humanism, mille lipukirjaks sai - Inimene on kõikide asjade mõõt. Itaalias on säilinud palju suurejoonelisi jälgi Vana-Rooma kultuurist, mille mõjul hakati antiiki millekski ideaal...

Kultuur-Kunst → Kunst
26 allalaadimist
thumbnail
32
docx

MADALMAADE KUNSTI LÄTTED. BURGUNDIA, PARIIS, WESTFAAL, REINIMAA, TŠEHHIMAA

TARTU ÜLIKOOL AJALOO JA ARHEOLOOGIA INSTITUUT KUNSTIAJALOO ÕPPETOOL MADALMAADE KUNSTI LÄTTED. BURGUNDIA, PARIIS, WESTFAAL, REINIMAA, TŠEHHIMAA Referaat Juhendaja: Juhan Maiste Tartu 2015 SISUKORD Sissejuhatus 3 Madalmaade kunst 5 Prantsusmaa kunst 7 Saksamaa kunst 10 Böömimaa kunst 12 Kokkuvõte 15 Kirjanduse loetelu 16 2 SISSEJUHATUS Nii Itaalias kui ka riikides põhja pool Alpe taandub XV sajandil gooti kunstilaad realismi ees. Ometigi võib öelda, et realism arenes Euroopa põhjapoolsetes riikides välja hoopis teistsuguses suunas ja Itaaliast täiesti iseseisvalt. Kui renessansina võtta antiigist mõjustatud kunstilaa...

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
9 allalaadimist
thumbnail
23
doc

Romaani stiilist Flandria kunstini

Romaani stiili arhitektuuri süsteem ja ehitusmälestised 11. saj. kiviehitiste rajamine, võeti üle rooma ehitustehnika võtteid (ümarkaar, silindervõlv) Kirikud peamiselt basiilika stiilis: · Idapoolses osas püham · Transept ja pikihoone, nende ristumiskohal nelitis · Apsiidi ja transepti vahel kooriruum · Kooriruumi põrand kõrgemal ja selle all kabel ehk krüpt ­ matmispaik · Basiilika peatunnus valgmik Ka teised tüübid: 1. ühelööviline 2. kodakirik · 3-lööviline · Aknad kesklöövi ülaosas puudusid · Portaal nii idapoolses osas kui ka pikiküljel · Lööve eraldasid ümarkaarelised arkaadid · Arkaadid toetusid piilaritele · Arkaadide ülaosas empoorid · Empooride puudumisel trifoorium, käigu puudumisel pseudotrifoorium · Laed esialgu puust, madalad...

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
22 allalaadimist
thumbnail
12
doc

11. klassi õpiku küsimuste vastused

1.INDIA KUNST 1.Millise piirkonna haaras enda alla india kunsti levikuala? India, Indoneesia ja Indohiina 2.Millal kujunes Induse jõe orus välja üks inimkonna vanemaid kultuure? Milline riik asub sellel territooriumil praegu? Al III at eKr. Praegu asub seal Pakistan. 3. Millised olid sealsed linnad? Harappa ja Mohenjo-Daro 4. Millised olid minevikus peamised usundid Indias? Hinduism, Dzainism, Budism 5. Nimeta hinduismi kolm peajumalat. Brahma(looja), Visnu(säilitaja), Siva(hävitaja) 6. Mis on stuupa? Tipus 4-nurkne aedik, millest kõrgub maailmatelge sümboliseeriv varras, päevavarju kujuga. Nt. Lk.9 ­ Sanchi stuupa Indias. 7. Millised olid tavaliselt India templid? Kuidas olid nad seotud skulptuurikunstiga? Hindusistlikud templid 8. Mis oli india skulptuuri valitsevaks vormiks? India skulptuuri valitsevaks vormiks oli reljeef. 9. Miks ei rõhutata india kunstis erinevust inimese, looma või jumala vahel? Sest hinge rändamise kaudu võib in...

Kultuur-Kunst → Kunsti ajalugu
103 allalaadimist
thumbnail
35
docx

Egiptusest Futurismini

· Pilet 1 1. Vana-Egiptuse arhitektuur vanariik 2850-2052; 2052-1570 keskmine riik,. Uusriik: 1570-715 e.m.a karnaki templi sambad Vanade egiptlaste usk surmajärgsesse ellu oli tähtis. Selle eeltingimuseks peeti surnu keha säilitamist. Laipade säilitamiseks nad balsameeriti, muudeti muumiateks. Tähtsamate inimeset muumiate säilitamiskohaks oli eriline hauatüüp ­ mastaba. See koosnes maa-alustest kividega vooderdatud hauakambrist ja selle kohal asuvast nelinurksest , kaldus külgseintega kastitaolisest kiviehitisest. Mastaba püüti ehitada võimalikult suur ja tugev, et paremini kaista muumiat aga ka selleks et rõhutada kadunu tähtsust. Vaarao mastaba ehitati kõrgem, astmetena ülespoole ahanev. Nii tekkiski astmikpüramiid. Püramiid oli ühtlane kivimass. Põramiidi pealispind kaeti lihvitud kiviplaatidega. Suurim püramiid Cheopsi püramiid 140 m kõrge, põhja pindala 5 hektarit. Püramiid...

Kultuur-Kunst → Kunst
37 allalaadimist
thumbnail
39
doc

Kunstiajalugu 13-18 sajand

Romaaniajastu 24.10.2007 Marmorkirikud: Itaalias võib kohata ka marmorkirikuid. Ehitatud maakividest. Erandiks on Firenzes mõned marmorkirikud. Hispaanias väga kuulus romaaniajastu kirik, aga see on ümber ehitatud barokkstiiliks. Seal sees võib näha romaani stiili sees. SANTIAGO DE COMPOSTELA (Põhja-Hispaanias.) Püha Jaakobus oli 1 Kristuse jüngreid. Ristisõjad algasid tema haua kaitsemisega Hispaanias. Lõppesid katsega vallutada tagasi Jeesuse haud Jerusalemmas 12.-13. Saj Saksamaa: MARIA LAACH - suure nelitistorniga kirik Lääne- Saksamaal Kõrgemate külgtornidega kirik - SPEYER. WORMS'i kirik Saksamaal. Skandinaavia: Skandinaavia ristiusustamine toimus rahumeelselt 11.saj alguseks on kõik maad võtnud vastu ristiusu vabatahtlikult Skandinaavia romaanikirikutest olulisim LUNDi kirik Lõuna-Root...

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
105 allalaadimist
thumbnail
32
doc

Kordamine kunstiajaloo eksamiks

Kunstiajaloo eksami kordamisküsimused 1. Kunsti liigid. Kirjeldus. Näited. · Arhitektuur ­ alates kiviajast on inimene midagi ehitanud, eriti silmapaistvad on olnud usuga seotud ehitised. Arhitektuur jagatakse skalaarseks (pühaks) ja profaanseks (ilmalikuks). Jumalate austamiseks püstitatud ehitisi nimetatakse kirikuteks (kristlastel), moseedeks (moslemitel) ja templiteks (kõigil muudel religioonidel). Skalaarehitised on veel kabelid ja kloostrid. Profaanarhitektuuri olulise osa moodustavad sõjalised ehitised ­ linnused, kindlustused. Suurt kunstilist tähendust on nähtud valitsejate lossides, raekodades. 20. saj hakati olulist kunstipära nägema ka tavalistes elamutes ja tööstusehitistes. Kunstiline tähtsus on olnud erinevate hoonete omavahel või loodusega kokkuso...

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
514 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun