Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Javascript objektid,näited ". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
script, document, javascript, math, string, window, date, body, brauser, array, kuup, hiire, function, alert, paev, aknas, confirm, link, vajuta, frame, version, prompt, image, nupp, size, massiiv, avaldis, height, width, language, case, muutuja, replace, pilt1, parse, suvaline, length, ruutjuur, else, open, scroll, load, timeout, object, match, mimeSKRIPTIKEELED. Põhimõtted. Plussid/miinused. Erinevad skriptikeeled: Javascript on Netscape Communications Corporation'i poolt loodud kliendi-poolne (Client- Side) interpreteeritav objektorienteeritud programmeerimiskeel, mida kasutatakse koos HTMLiga veebilehtede koostamisel. Veebilehe laadimisel kuvab brauser selle vastavalt HTML-dokumendi tekstile ja täidab ka selles paikneva Javascripti programmi. Põhimõt e on HTML vormide valideerimiseks · interaktiivsuse tõstmiseks · dünaamilisuse tõstmiseks Javascript on lihtne ja tasuta Shellscript , JavaScript, VBA Skriptikeelte plussid Kiire loomistsükkel Lihtne õppida Platvormist sõltumatu Kompaktne ning suhteliselt kiire · Skriptikeelte miinused Piiratud funktsionaalsus (sisseehitatud vahendid)
Konspekt koosneb kolmest osast: · "Sissejuhatus JavaScript'i", tutvustab lühidalt JavaScript'i olemust. Kirjeldatakse JavaScript'i keele osasid ja on toodud tabel, kus on näha, milliste Netscape brauseri versioonidel töötavad erinevad JavaScript'i versioonid. · "Tuum-JavaScript", kirjeldab JavaScript'i keele süntaksit. · "JavaScript veebibrauseris e. kliendipoolne JavaScript", annab ülevaate, kuidas JavaScript töötab veebibrauseris. Selgitatakse, kuidas töötab veebibrauseri programmeerimiskeskond, kuidas JavaScript'i lisada HTML dokumenti ning kuidas toimib JavaScript'i programmi täitmine. Sissejuhatus JavaScript'i Esimene lahendus veebilehekülgede koostamiseks oli HTML (HyperText Markup Language ). HTML võimaldas veebilehekülgede autoritel koostada struktureerituid lehekülgi tekstiga, piltidega ja linkidega, staatilise informatsiooni edastamiseks. Kuna
KONTROLLTÖÖ SKRIPTIKEELED. Põhimõtted. Plussid/miinused. Erinevad skriptikeeled. - Javascript on Netscape Communications Corporation'i poolt loodud kliendi-poolne (Client-Side) interpreteeritav objektorienteeritud programmeerimiskeel, mida kasutatakse koos HTMLiga veebilehtede koostamisel. Veebilehe laadimisel kuvab brauser selle vastavalt HTML-dokumendi tekstile ja täidab ka selles paikneva Javascripti programmi · Skriptikeele plussid 1.kiire loomistsükkel 2.lihtne õppida 3.platvormist sõltumatu 4.kompaktne ning suhteliselt kiire · Skriptikeele miinused 1.Piiratud funktsionaalsus 2.kood avalikult nähtav 3. Vähe töövahendeid Skriptikeeli on palju , kuid enimlevinud on : · JavaScript
949% 2 C 15.565% 3 C++ 10.954% 4 (Visual) Basic 9.811% 5 PHP 8.612% 6 Python 4.565% 7 Perl 4.419% TIOBE Programming Community Index. Oktoober 2008 PHP tööprintsiip Kõigepealt moodustab kliendi brauser html päringu ja saadab selle vastavale aadressile (näiteks http://www.site.ee/index.php). Sellel aadressil asuv server võtab vastu html päringu, vaatab, et temalt nõutakse .php laiendiga faili (antud juhul index.php) ja veebiserver käivitab PHP parseri, mis loob sellest .php failist baitkoodi. Seejärel interpreteerib Zend Engine baitkoodi ja tagastab veebiserverile html koodi, mis saadetakse veebiserveri poolt omakorda kliendi brauserile http vastusena. PHP's tehtud
.................................................9 1.5.1 Nõuded......................................................................................... 9 1.5.2 Süsteemi tegijad........................................................................10 1.6 Arendusvahendid ja tehnoloogiad....................................................10 1.6.1 PHP............................................................................................. 11 1.6.2 JavaScript................................................................................... 11 1.6.3 jQuery......................................................................................... 11 1.6.4 MySQL........................................................................................ 12 1.6.5 HTML.......................................................................................... 12 1.6.6 CSS.........................................................................
Kasuta rahaväärtuste salvestamiseks. FLOAT - reaalarvu salvestamiseks; lisades pikkuse 5,2 siis lubatakse 5 arvu komast vasakule ja 2 paremale. Väärtused ümardatakse. DOUBLE ja REAL - reaalarvude salvestamiseks; sarnanevad FLOAT tüübile BIT - hoiab maksimaalselt ühte baiti, seega väärtused saavad olla 0 (või NULL) ja 1 BOOLEAN - loogilised väärtused TRUE või FALSE SERIAL - sama mis BIGINT Kuupäev ja aeg DATE - kuupäev 1 päevase täpsusega; andmeid hoitakse kujul YYYY-MM- DD. Võimalikud väärtused on vahemikus 1000-01-01 kuni 9999-12-31 DATETIME - kuupäev ja kellaaeg täpsus 3 millisekundit; andmeid hoitakse kujul YYYY-MM-DD HH:MM:SS. Võimalikud väärtused on vahemikus 1000-01-01 00:00:00 kuni 9999-12-31 23:59:59. TIMESTAMP - sarnane DATETIME funktsioonile, kuid võimaldab edastada väärtusi vahemikus 1970 kuni 2038
0 Transitionali puhul siis järgnev nimi: www.w3.org/1999/xhtml. Näeb välja väga hüperlingi moodi. Aga selline kuju võeti nimeruumide nimetuste puhul ette vaid selleks, et kogemata ei satuks mitmel eri firmal ette samanimelist nimeruumi. Kas vastavale lehele ka selgitav tekst andmete kohta pannakse see on juba vajaduse ja viisakuse küsimus. Veebilehe kood koosneb kahest suhteliselt iseseisvast osast. Ühe nimeks head (päis) ning teiseks body (sisu). Esimesse neist pannakse pealkiri (title) ning soovi korral lisaks igasugu muud andmed lehe kohta, mida otse näidata ei soovita. Näiteks lehe autor, märksõnad, kooditabel jm.
HTML-KEELE LEVAADE WWW (World Wide Web) ehk veebi poolt teenindatavad tekstid on spetsiaalses HTML -keeles (HyperText Markup Language) kirjutatud dokumendid - lhtetekstid (Source), mis sisaldavad HTML-keele koode. HTML-keele pealesandeks on kirjeldada teksti struktuuri nii, et spetsiaalne vaatlusprogramm e. brauser (Netscape Navigator, Internet Explorer) sellest aru saaks ja soovitud kujul ekraanile tooks. HTML-dokumente vib koostada: Kirjutada tekstiredaktori abil lhtetekst (koos HTML-koodidega). Soovitatav on kasutada Notepad-i. Tekstiredaktoritel (MS Word) on olemas HTML-konverterid, mis vimaldavad dokumente HTML-kujul salvestada (Save As HTML ...). Veebiredaktorid (niteks Netscape Composer, Microsoft Frontpage) vimaldavad HTML-tekstide tegemist ilma HTML-keele koode tundmata.
&O kaheksandsüsteem &H 16-nd süsteem #kuupäev kellaaeg# Andmetüübid (VarType - andmetüübi küsimine) vaikimisi Variant 0 Empty 1 - Null 2 - Integer % -32768 ... 32767 3 - Long & ~2 miljardit 4 - Single ! ~-3.4e38 ... 3.4e38 5 - Double # ¨-5d-324 ... 1.8d308 6 - Currency @ 15+4 kohta 7 - Date 1.1.1000 ... 31.12.9999 8 - String $ 0 ... 64 K 11 Boolean true/false 17 Byte 0...255 Massiivid Dim, Static, Public massiivi rajad - LBound, Ubound Alaraja - Option Base Dim nimi (alaraja To ülaraja) Dünaamilised massiivid - ReDim, ReDim Preserve ReDim Preserve a(Ubound(a)+1) Struktuurid Variant-tüüpi massiiv Type nimi
01 - PHP - Sissejuhatus Antud moodul on järgmine samm veebitehnoloogia õppimisel pärast HTML5 ja CSS3 õppimist. Siin õpime kuidas puuta koduleht PHP ja MySQL abil dünaamiliseks. Antud kursuse puhul olen aluseks võtnud vanema php kursuse, mis pärineb aastast 2009 ning oli toetatud e- ope.ee poolt. Et vanemast materjalist mingi jälg maha jääks, lisasin selle PDF dokumenti. Kui materjal on juba olemas, siis miks uuesti? Selle aja jooksul on tekkinud parem arusaam, kui hästi õpilased materjali omandavad ning milline võiks olla parem struktuur. Lisaks sellele tahan iga materjaliga anda kaasa kenasti esitluse ning luua videoõpetused. Kellele on kursus mõeldud? Kursuse loomisel olen eelkõige silmas pidanud oma õpilasi, kellele tuleb see kõik kenasti selgeks teha. Kuid loodan, et sellest on ka teistele kasu, kellega ma kokku otseselt ei puutu. Kursus on ülesehitatud selliselt, et üheskoos tehakse läbi harjutused ning ülesanded
versioon on parasjagu aktiivne), käivituskeskkonna andmed (hetkel konstantsed) ning loomulikult aplikatsiooni ID. app.yaml, nagu faililaiendki määrab, on vormistatud YAML formaadis. See kujutab endast inimloetavat konfiguratsiooniteksti, kus andmed on vastavalt kontekstile trepitud. Näiterakenduse app.yaml sisu on järgmine: application: myapp version: 1 runtime: python api_version: 1 handlers: - url: .* script: main.py Vaatame rida haaval üle, mis mida tähendab. application: myapp Antud deklaratsioon paneb paika aplikatsiooni ID. Nagu öeldud, peab see olema unikaalne, koosnema vaid ladina tähtedest, numbritest ning sidekriipsust. Kui aplikatsiooni üles laadida, siis serveris vaadatakse just antud muutuja järgi, et kuhu failid kopeeritakse. version: 1 See rida tähistab aplikatsiooni versiooni. Väärtus saab sarnaselt ID väärtusele sisaldada vaid ladina tähti, numbreid ja sidekriipsu
graafikakomponendid suhteliselt sarnased veebis nähtavatega. Vaid mõnevõrra vabamalt pääseb oma komponente juurde tegema ning mitmekülgsemaid võimalusi kasutama. Tekstiakna rakenduste juures piirdub suhtlus arvutiga loetava ja trükitava tekstiga. Lihtsaim dialoogi pidav programm näeb välja järgmine: using System; class Sisend{ public static void Main(string[] arg){ Console.WriteLine("Palun eesnimi:"); string eesnimi=Console.ReadLine(); Console.WriteLine("Tere, "+eesnimi); } } Ning töö paistab välja nii: C:Projectsomanaited>Sisend Palun eesnimi: Juku Tere, Juku Esmane "Palun eesnimi" trükitakse välja sarnaselt nagu lihtsaimaski tervitavas programmis. Edasine Console.ReadLine() jääb kasutajalt sisestust ootama. Kõik, mis kasutaja kuni reavahetuseni kirjutab, püütakse kokku üheks tekstiks ning selle saab arvutisse meelde jätta.
Too välja vähemalt üksXML põhierinevus võrreldes HTML- ga. - Xml on primitiivsem kui html. htmlil on võimalusi rohkem. Tcp kontrollib kas paketid on ka kohale jõudnud Millisel aastal loodi Mosaic Communications (pluss/miinus üks aasta on OK). Nimeta vähemalt üks selle firma asutajatest! Clark ja Andreesen, 1994 Milleks kasutatakse CSS- i? Milleks kasutatakse Javascripti? CSS i kasutatakse veebilehtede loomiseks, peamiselt HTML ja XHTML lehtede. JavaScript on Netscape'i loodud objektorienteeritud programmeerimiskeel, mida kasutatakse peamiselt veebilehtede skriptimiseks 1 2. KREEKA LOOGIKUD: Parmenides (5 sajand e.m.a.) : kasutas pikki loogilisi põhjendusi. Zenon Eleast (5 sajand e.m.a.) - apooriad/paradoksid Sofistid - Sokrates (470-399 e.m.a) - Platon (428/427 - 348/347 e.m.a): Aristoteles: väidete struktuur kui iseseisev uurimisobjekt
TARTU ÜLIKOOLI TEADUSKOOL PROGRAMMEERIMISE ALGKURSUS 2005-2006 Sisukord KURSUSE TUTVUSTUS: Programmeerimise algkursus.........................................6 Kellele see algkursus on mõeldud?..................................................................6 Mida sellel kursusel ei õpetata?.......................................................................6 Mida selle kursusel õpetatakse?......................................................................6 Kuidas õppida?.................................................................................................7 Mis on kompilaator?.............................................................................................8 Milliseid kompilaatoreid kasutada ja kust neid saab?......................................8 Millist keelt valida?...........................................................................................8 ESIMENE TEEMA: sissejuhatav sõnavõtt ehk 'milleks on v
CREATE TABLE mina ( eesnimi varchar(30) not null, perenimi varchar(100) not null, sugu varchar(5) not null, synnipaev date not null, algus datetime not null default current timestamp, viimati datetime default timestamp, CONSTRAINT pk_mina PRIMARY KEY (eesnimi) ); INSERT INTO mina (eesnimi, perenimi, sugu, synnipaev) VALUES ('Juku', 'Mets', 'Mees', '1980-02-04'); grant connect to Sandra identified by 'tere'; grant group to dba; grant membership in group dba to Sandra; grant all on mina to Sandra; SELECT * FROM mina; UPDATE mina SET eesnimi = 'Jri' WHERE eesnimi = 'Juku';
w3.org). Praegusel hetkel on kasutusel W3C soovitused CSS1 (1996) ja CSS2 (1998) ning käib töö CSS3 kallal. Lisaks sellele on eraldi CSS soovitus mobiilseadmete jaoks. Cascading Style Sheets, http://www.w3.org/Style/CSS/ CSS1, http://www.w3.org/TR/REC-CSS1 CSS2, http://www.w3.org/TR/REC-CSS2/ Laadilehtede kasutamisel on peamiseks probleemiks see, et enamiku brauserite toetus CSS'le on hetkel ainult osaline peamised CSS käsud töötavad, kuid vähemkasutatavaid käske brauser ei toeta või tõlgendab W3C soovitustest erinevalt. Üldiselt toetavad levinumad brauserid CSS'i alates järgmistest versioonidest: · Netscape Navigator 4.0 ja uuemad; · Internet Explorer 3.0 ja uuemad; · Opera 3.5 ja uuemad. Ainsaks brauseriks, mis CSS'i täies ulatuses toetab on Internet Explorer 5 for the Macintosh. ülejäänud brauserid toetavad vaid osa CSS käske. Täpsema ülevaate, milliseid CSS käske levinumad brauserid toetavad, leiab aadressil http://www.webreview
Programmeerimise algkursus 1 - 89 Mida selle kursusel õpetatakse?...................................................................................................3 SISSEJUHATAV SÕNAVÕTT EHK 'MILLEKS ON VAJA PROGRAMMEERIMIST?'......3 PROGRAMMEERIMISE KOHT MUUDE MAAILMA ASJADE SEAS.............................3 PROGRAMMEERIMISKEELTE ÜLDINE JAOTUS ..........................................................7 ESIMESE TEEMA KOKKUVÕTE........................................................................................8 ÜLESANDED......................................................................................................................... 8 PÕHIMÕISTED. OMISTAMISLAUSE. ...................................................................................9 ................................................................................................................................................. 9 SISSEJUHATUS.......
"12KLIENDI_ARVED" - algab numbriga Nimedena on mõttekas kasutada antud andmetabelit(objekte) sisuliselt kirjeldavaid nimesid. Tabeli loomise süntaks ja CREATE TABEL lause: CREATE [TEMPORARY] TABLE tabel(verg formaat [(suurus)] [NOT NULL] [WITH COMPRESSION | WITH COMP] [index1] [, verg2 formaat [(suurus)] [NOT NULL] [index2] [, ...]] [, CONSTRAINT multifieldindex [, ...]]) Näiteks: CREATE TABLE tudeng (tkood number NOT NULL PRIMARY KEY, pnimi text(10), enimi text(15), synnip DATE, kursus NUMBER, suund text(4)); CREATE TABLE Orders (OrderId INTEGER PRIMARY KEY, CustId INTEGER, OrderNotes text(255), CONSTRAINT FKOrdersCustId FOREIGN KEY (CustId) REFERENCES Customers ); [NOT] NULL - antud veerg võib (või ei tohi) sisaldada NULL -väärtusi (NB! Ainult veerupiirangus) PRIMARY KEY - antud veerg või veergude kombinatsioon on primaarvõti - see on alati unikaalne ja ei saa olla NULL. FOREIGN KEY - antud veerg või veergude kombinatsioon on välisvõti (mingi teise
1 Auto CAD käsklused ZOOM suurendamine, kujutise mõõtkava muutmine, mingi joonise osa suurendamine Käsk ZOOM ise ei suurenda objekti mõõtmeid, vaid töötab suurendusklaasi põhimõttel. Kui kirjutada Command ribale (käsuribale): ZOOM Kuvatakse vastuseks tekst- Specify corner of window, enter scale factor or [All/Center/Dynamic/Extens/Previous/Scale/ Window] Seega küsitakse vaikimisi ,,akna" diagonaali esimest otspunkti A. Kui see on sisestatud, küsib arvuti selle aknadiagonaali teist otspunkti B. Seejärel suurendatakse kogu nelinurka jääv ala joonestusvälja suuruseni. Teised võimalused on: A (All) kogu määratud ala toomine joonestusväljale C (Center) suurendamine etteantud keskpunkti järgi D (Dynamic) käsitsi/hiirega juhitav sujuv suurendamine
modules used by all external programmers) 1984 Richard Stallman launches the GNU Project, to develop the free operating system GNU (anacronym for ``GNU's Not Unix''), and thereby give computer users the freedom that most of them have lost. GNU is free software: everyone is free to copy it and redistribute it, as well as to make changes either large or small. 1984 The Massachusetts Institute of Technology (MIT) begins developing the X Window System. X is the basic window system for almost all UNIX machines nowadays. 1985: Main highlihts The modern Internet gained support when the National Science foundation formed the NSFNET, linking five supercomputer centers at Princeton University, Pittsburgh, University of California at San Diego, University of Illinois at Urbana-Champaign, and Cornell University. Able to hold 550 megabytes of prerecorded data, the new CD-ROMs grew out of
ACTT Advanced Communication and Timekeeping Technology [Seiko] ACU Automatic Calling Unit ACVC Ada Compiler Validation Capacity A/D Analog to Digital ADA Automatic Data Acquisitions + (Programming Language named after Augusta Ada Lovelace) ADB Apple Desktop Bus ADC Adaptive Data Compression (protocol) [Hayes] + Add with Carry + Analog to Digital Converter ADCCP Advanced Data Communication Control Procedures/Protocol ADD Automatic Document Detection [WordPerfect] ADF Automatic Document Feeder + Automatically Defined Function .ADF Adapter Description File (file name extension) ADI AutoCad/AutoDesk Device Interface (driver) ADIOS Automated Download and Installation of Operating Systems [Queensland U.] ADL Address Data Latch ADLAT Adaptive Lattice Filter ADLC Adaptive Lossless Data Compression [IBM] + Asynchronous Data Link Control ADMACS Apple Document Management And Conrol System
Interpreteerimisel on ka kompromissvariandid: 1) Kompilaator kompileerib X faili vahekoodiks Y, seejärel interpreteeritakse vahekoodi Y (Python, Java). 2) Interpretaator interpreteerib vahekoodi Y, kuid kompileerib töö ajal osa Y-st masinkoodiks, mida seejärel täidab (Java, C#, Firefoxi Javascript) nn just-in-time compilation ehk JIT. 3) Chrome V8 Javascript kompileerib algul kogu programmi masinkoodiks kiire kompilaatoriga, seejärel kompileerib töö käigus selgunud kriitilised kohad aeglasema optimeeriva kompilaatoriga, mis annab kiiremini töötava tulemuse. Parsimine – ehitab mällu süntaksipuu, mida siis edasi töödeldakse Jit – osa interpreteeritud vahekoodist kompileeritakse töö käigus Näiteks Java, C sharp
Ülesanne: kui programmile on antud masina nimi, millega ühendust võtta (näiteks www.ttu.ee), siis tuleb kõigepealt leida sellenimelise masina IP aadress. DNS serverid: serverid, mis sisaldavad "nimi<->IP aadress" tabeleid ja vastavad päringutele "anna selle nime IP aadress": XML tähendab - eXtensible Markup Language Struktureeritud teksti esitamise formaat XML standard ütleb, kuidas teksti struktuuri märgistada. Saab kasutada andmete esitamiseks tekstina JSON - Javascript Object Notation Andmete esitamise formaat tekstina Javascripti programmeerimiskeele ,,native" andmestruktuur Väga lihtne ja mugav kasutada Kaasajal brauserirakendustes eelistatum kui XML XHTML: Praktiliselt seesama, mis HTML (samad tagid jne) Tagid peavad olema väikeste tähtedega Peab olema korrektses XML süntaksis (tagi suletud jne) Paar XML-i lisaknihvi ka (namespaced jne) Recursion A subroutine is said to be recursive if it calls itself, either directly or indirectly
Graafika VBAs Kõiki töölehe pinnal asuvaid objekte käsitletakse kujunditena (põhiklassid Shape ja Shapes) Kujundite tüübid Graafikaobjektid - MS Drawing abil tehtud kujundid Diagrammid (ChartObjects) 60 23 56 50 40 29 32 30 27 13 Pildid (Picture) - imporditud pildid kask 20 45 35 kuusk 10 12 41
Aga nõnda on kataloogist omi programme ehk kergem üles leida, kui klass ja fail on sama nimega. Suhtlus arvutiga Enamik programme vajavad andmeid kasutajalt - muul juhul ei teaks ju arvuti, mida meil vaja on. Kui just programmi ainsaks ülesandeks polegi kellaaja teatamine, sest sellisel juhul tõesti piisab vaid programmi enese käivitamisest. using System; class Sisend{ public static void Main(string[] arg){ Console.WriteLine("Palun eesnimi:"); string eesnimi=Console.ReadLine(); Console.WriteLine("Tere, "+eesnimi); } } Esmane "Palun eesnimi" trükitakse välja sarnaselt nagu lihtsaimaski tervitavas programmis. Edasine Console.ReadLine() jääb kasutajalt sisestust ootama. Kõik, mis kasutaja kuni reavahetuseni kirjutab, püütakse kokku üheks tekstiks ning selle saab arvutisse meelde jätta. Märksõnaks ehk muutuja nimeks sai "eesnimi" ning andmetüübiks "string", mis inimkeeli tähendab teksti
papermountain.org/demos/live/# http://java.sun.com/docs/books/tutorial/ Vaata näited ja proovi ka muuta: http://math.hws.edu/TMCM/java/labs/xTurtleLab3.html http://math.hws.edu/TMCM/java/xTurtle/index.html Tutvu Tanel Tammeti näidetega: http://www.lambda.ee/images/7/77/Itsissejuhatus_calc.html http://www.lambda.ee/images/6/61/Itsissejuhatus_xmcssjscriptnaited.zip Tutvu e-Government Academy´ga: http://www.ega.ee/?lang=ee kuula helisalvestisi: http://www.tehnokratt.net/2006/06/09 Kas JavaScript on W3C standard? Student Value Correct Answer Feedback Response 1. Jah 0% 2. Ei 100% Score: 0/10 2. Milline allolevatest tagidest defineerib tabeli välja? Student Value Correct Answer Feedback Response 1.
stiilide , ühikute, joonise tööväljade häälestamine ning objektide ümbernimetamine; · Tools info küsimine, tarbijateljestiku kehtestamine, objektide "püüdmise" hääles- tamine, joonestuspaketi ja menüüdesüsteemi häälestamine (kõigi jooniste jaoks); · Draw joonestuskäskude käivitamine; · Dimension mõõtmete pealekandmine; · Modify joonise objektide modifitseerimine; · Window mitme joonise üheaegne ilmutamine (kolmel erineval viisil); · Help abiinfo küsimine, kiirjuhend, õppejoonised, internetiühendus. AutoCAD lubab kasutada veel teistki menüüdesüsteemi, nimelt ekraanimenüüd (nime- tatakse ka külgmenüüks, kuna reeglina paikneb ekraani paremal äärel, ehkki saab teisaldada vasakule äärele). Ekraanimenüü alammenüüd ja viimaste alammenüüd, erinevalt rippmenüüst ja selle alammenüüdest, katavad kõik ühe ja sama piirkonna
kasutatav n.ö. "igas olukorras", s.t. ei ole vajalik objektorienteeritud paradigma järgimine (esialgu püüame oma kursuses läbi ajada klassimeetoditega). Täpsemalt öeldes - klassimeetodi poole pöördumiseks ei ole vajalik objekti olemasolu. Klassimeetodi poole pöördumiseks kirjutatakse reeglina: Klassi_nimi . meetodi_nimi ( faktilised_parameetrid ); Kui meetod on defineeritud jooksvas klassis, siis võib klassi nime (ja punkti) ära jätta. Näit. Math.sqrt (2.); Isendimeetod (instance method) on rakendatav mingile etteantud objektile (seda objekti tähistatakse meetodi kirjelduses võtmesõnaga this). Isendimeetodi rakendamist nim. ka teate saatmiseks objektile. Isendimeetodi poole pöördumiseks kirjutatakse reeglina: objekt . meetodi_nimi ( faktilised_parameetrid ); Kui isendimeetodi poole pöördumisel on objektiks this, siis võib selle (ja punkti) ära jätta. Näit. "Tere hommikust!" .length();
Esimene veebilehitseja oli Mosaic (1993) , praegu on tuntumad brauserid MS Internet Explorer -> meie kasutame ! · Netscape Communicator · Opera · Moxilla Firefox . HTML HyperText Markup Language Kodeerimissüsteem veebidokumentide loomiseks e. keel, milles teatatakse brauserile, kuidas seda lehte näitama peab. · Veebileht veebis asuv document · Veeb kogumik elektroonilisi dokumente, nendega seotud pilte, videolõike ja helisid nende vahele paigutatud hüpertekstlinkidega. · Link, hüperlink viide teiseke dokumendile (osale), millel klõpsates satutakse viidatud kohta veebis. (Hüper) lingiks võib olla nii tekst kui graafililne element. HTML keeles kasutatakse koode (tag)
2. Täiendage tabelit SUGUPUULIIKMED kujundusaknast väljadega: Perekonnanimi, Sünniaeg, Surmaaeg, Haridus, Amet ja Perekonnaseis ning lisage olemasolevatele kirjetele ka vastavad väärtused, kus: SUGUPUULIIKMED: Field Name Isik_ID Nimi Perekonnanimi Sünniaeg Surmaaeg Primary Key Yes Data Type AutoNumber Text Text Data/Time Data/Time Format 0000 Short Date Short Date Field Size Long Integer 15 15 Required Yes Yes No No Access- lihtne ja vajalik 19 Field Name Isik_ID Nimi Perekonnanimi Sünniaeg Surmaaeg Indexed Yes (No Dublicates Field Name Haridus Amet Perekonnaseis Data Type Number Text Number
Undo Tagasi võtma Redo Uuesti tegema Connector Ühendaja Equation Võrrand Rubber Stamp Kummist tempel Page Zoom Lehe suurendamine Switch Profile Profiili vahetamine Resource Browser Ressursi brauser Pilt Töönupu nimi inglise keeles Töönupu nimi eesti keeles Object Browser Objekti brauser Notes Browser Märkmete brauser Property Browser Omandi brauser Action Browser Tegevuse brauser Voting Browser Hääletamise brauser About Teave Delete Kustutama
Harjutus Jalgpall. Ülesande püstitus Kasutajaliides VBA projekt. Moodulid Objektid ja klassid. Klassimudelid Omadused ja meetodid Graafikaobjektid. Klass Shape Lahtriplokk. Klass Range Valikud. If-lause Kordused. Do ... Loop-lause Muutujad ja Omistamine Makrode käivitamine ja täitmine Parameetrid For-lause Funktsioonid Sissejuhatus VBAsse J Makrod ja Sub-protseduurid Laused VBA-projekt. Moodulid Objektid ja klassid Omadused ja meetodid Klasside Shape ja Range objektid Juhtimislaused: If-lause ja Do ... Loop Muutujad bjektid Do ... Loop-lause Harjutus Jalka. Ülesande püstitus Koostada programm, mis imiteerib jalgpallimängu mõningaid elemente Juku teeb etteantud arvu lööke. Programm loeb kokku mööda ja sisse löödud löökide arvu ja tabamusprotsendi. loe n Kasutajaliides. Teha lehele Plats_1
Nendeks joonteks võivad olla: polüjooned, sirgjooned, ringjooned, ringjoone ja ellipsi kaared ning splainid. Kui valitud objektid ei asu ühel tasapinnal, jääb regioon moodustamata, vastasel juhul muudetakse nad regiooni kontuuriks. Korraga saab luua ka mitu regiooni. Lisaks sellele saab regioone tekitada tasapinnalisi tahkusid omavate kehade (Solid, näiteks BOX, WEDGE, CYLINDER ja CONE) "lõhestamise" tulemusena (silindri ja koonuse külg- pindadest tekivad siin kõverpinnalised objektid Body, mida otseselt luua ei saagi). Teatud mõttes on regioonid sarnased kehadega: ühes tasapinnas asuvaid regioone saab töödelda operatsioonidega UNION, SUBTRACT ja INTERSECT. Käsk LIST teatab valitud regiooni pindala ja ümbermõõdu. Regioonide sisemust saab viirutada. 3. Kehade joonestamine Kehade joonestamiseks on kasulik aktiveerida ikoonilatt Solids. Kehasid saab luua ka rippmenüü Draw valikuga Solids avanevalt alammenüült.
annaabi.ee 
